Hundi küttimismahu kehtestamine 2025/2026. jahiaastaks

KOR R A L D U S

31. oktoober 2025 nr 1-3/25/361

Hundi küttimismahu kehtestamine 2025/2026.

jahiaastaks

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2 punkti 3 alusel, otsustan:

1.1. Kehtestan 2025/2026. jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil esimese osana kokku 84 isendit ja kinnitan küttimismahu jagunemise

ohjamisalade vahel (lisa 1).

1.2. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et

Keskkonnaametil on pärast Keskkonnaagentuuri poolsete ettepanekute tegemist õigus

korraldusega kehtestatud huntide küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

1.3. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on keelatud pidada jahti

telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele.

1.4. Tagamaks hundi küttimismahust kinnipidamise, kehtestan hundijahi

registreerimise ja hundi küttimisest teavitamise korra:

1.4.1. Ohjamisalasse jääv jahipiirkond määrab jahihooajaks jahipiirkonna kontaktisiku ning

edastab koheselt jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisikule. Kui jahipiirkond jääb mitmesse ohjamisalasse, tuleb saata kontaktisiku andmed kõigi jahipiirkonda jäävate ohjamisalade kontaktisikutele.

1.4.2. Jahipiirkonna kontaktisik registreerib hundijahi Keskkonnaameti poolt määratud ja

käesoleva korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisiku juures, arvestades korralduse punktis 1.1 kehtestatud küttimismahtu. Hundijahi registreerimiseks tuleb jahipiirkonna kontaktisikul ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb

märkida märksõna „hundijaht”, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus jahti peetakse. Üks registreerimine kehtib 14 tundi arvates lühisõnumi saatmise hetkest.

1.4.3. Hundi küttimisest peab jahipiirkonna kontaktisik ohjamisala kontaktisikut teavitama viivitamatult pärast hundi küttimist, saates ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi

2 (8)

(SMS) sisuga: märksõna „hunt kütitud”, küti nimi, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus hunt kütiti.

1.4.4. Ohjamisala kontaktisik teavitab viivitamatult kõiki ohjamisala jahipiirkonna kontaktisikuid (SMS) teel (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning ohjamisala

number, kus hunt kütiti) hundi küttimisest ning küttimismahu täitumisel ka hundijahi lõppemisest (sel juhul lisatakse sõnumile teade „jaht lõppenud“). Jahipiirkonna kontaktisik on

kohustatud viivitamatult hundi küttimisest ja/või jahi lõppemisest teavitama kõiki nende piirkonnas hundijahti pidavaid jahimehi.

1.4.5. Haavatud hundi jälitamisel väljaspool jahimaad jäävale kaitsealale (sh Alam-Pedja looduskaitseala, Soomaa rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule viivitamatult

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247. 1.4.6. Kehtestan hundijahi registreerimise ajavahemiku alates kella 8.00-st kuni kella 18.00-ni.

1.4.7. Kui hundi küttimise ohjamisala kontaktisik ei soovi või ei saa ettenägematute asjaolude

tõttu hundijahti hundi küttimise ohjamisalal enam koordineerida, siis peatub ohjamisalal hundijaht sellest teavitamise hetkest kuni uue ohjamisala kontaktisiku määramiseni Keskkonnaameti poolt. Keskkonnaamet teavitab hundijahi peatamisest e-kirjaga kõiki

ohjamisala jahipiirkondi. Jahipiirkonnad (sh jahipiirkonna kontaktisikud) on kohustatud hundijahi peatumisest viivitamatult teavitama kõiki nende piirkonnas hundijahti pidavaid jahimehi.

1.5. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.5.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks jahipiirkonna asukohajärgsesse piirkonda kehtestatud küttimismahust kinnipidamise;

1.5.2. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest; 1.5.3. teavitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul, hundi

tabamisest lühisõnumiga (SMS) (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning ohjamisala number, kus hunt kütiti Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti järgmiselt:

• Harju, Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakond – Annabel Pindmaa, telefon 54530619; • Jõgeva, Järva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Astrid Levkoi-Epner, telefon

56951405; • Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148;

• Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134 1.5.4. esitama Keskkonnaagentuurile esimesel võimalusel või hiljemalt 20. märtsiks 2026

kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (ankeet) ja bioproovid (lihaseproov, emakas koos munasarjadega ja kihva juure lõige).

1.5.5 esitama Keskkonnaametile esimesel võimalusel või hiljemalt kahe ööpäeva jooksul küttimisest alates kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (jahipiirkond, küttimise kuupäev,

küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis, jahiloa number), saates teate elektronposti aadressil [email protected].

3 (8)

1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja ohjamisala

kontaktisikutele. Korraldus jõustub allakirjutamisest.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 6 kohaselt on hunt (Canis lupus) suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 2 võib hundile pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hundi küttimismahu (edaspidi ka küttimislimiidi) igal

jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” (edaspidi

määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) on hunt loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on

ette nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti

kõigi kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II (kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud

kontrollitud tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad

tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning hunt on välja arvatud II ja IV lisast ning üle viidud V lisasse, mis lubab meil liiki tegevuskava põhiselt küttida. Hundi Balti populatsiooni (sh Eesti osa) seisund on soodne

ja kasvutrendis nii Eestis kui ka piiriülesel tasandil. Euroopa Liidu piiridesse kuuluva Balti populatsiooni osa arvukuseks on 2018. aastal hinnatud kokku ligikaudu 1700–2200 hunti.

2022. aastal on hundi Balti populatsiooni arvukuseks hinnatud juba 2190–2790 hunti2. Korraldusega määratud küttimismahu realiseerimisel säilib hundi populatsiooni EL osa piires huntide ränne sellisel määral, et liik püsib oma looduslikus elupaigas elujõuline

pikema aja jooksul, liigi looduslik levila ei ole vähenemas ning olemas on piisavalt suur elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene (täidetud on loodusdirektiivi art 1 punkt i).

Hundi populatsiooni seisundi hindamisel teeb Eesti teiste liikmesriikidega (sh Läti ja Leedu) tihedat koostööd.

2.4. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eestis koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2022-20313 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära

toodud vajadus säilitada iga-aastaselt 20-30 kutsikatega hundikarja (hundipesakonna) olemasolu enne jahihooaja algust. Tegevuskava näeb ühe meetmena ette suurkiskjate ohjamisalade korra rakendamise (p 6.2.1). Keskkonnaagentuuri poolt 2025. aastal

läbiviidud analüüs kinnitas, et tegevuskavas seatud sihtväärtused (vähemalt 20 pesakonda ja põhipopulatsiooni suurus 140 isendit) arvestavad ettevaatusprintsiipi ja tagavad Eestis

hundi soodsa seisundi 4.

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 30.10.2025. 2 Kättesaadav internetiaadressilt: https://rm.coe.int/inf45e-2022-wolf-assessment-bern-convention-2791-5979-

4182-1-2/1680a7fa47, 30.10.2025. 3 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 30.10.2025. 4 Kätte saadav internetiaadressilt: https://keskkonnaportaal.ee/et/suurkiskjate-rakendusuuringud (30.10.2025)

4 (8)

2.5. 2013. ja 2014. aastal viidi ohjamisalade moodustamise otstarbekuse hindamise eesmärgil läbi kaks teadusuuringut. Esimese uuringuga anti soovitused huntide küttimiseks,

arvestades maastikulist tsoneeringut5. Teise uuringu tulemusel on tehtud konkreetsemad ettepanekud suurulukite (sh hundi) küttimise ohjamisalade moodustamiseks6. Uuringute tulemusel ja lähtudes tegevuskava p-st 6.2.1 on Eestis moodustatud huntide küttimiseks

ohjamisalad. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige

kahjustus- ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.

2.6. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2025”

(edaspidi ulukiseire aruanne)7 on 2024. aasta asurkonna suuruse (31 poegadega karja), küttimismahu ja asurkonna juurdekasvunäitajate põhjal prognoositud hundi arvukuse mõningast vähenemist võrreldes 2024. aastaga, kuid see jääb suure tõenäosusega

kõrgemaks kui 25 pesakonda.

2.7. Keskkonnaagentuuri hilisem täpsustatud ettepanek hundi küttimise korraldamiseks (23.10.2025) on esitatud ulukiseire aruande lisas „Ettepanek hundi küttimise korraldamiseks 2025. aastal 1. osa” (edaspidi ulukiseire aruande lisa)8. Selles leiab

Keskkonnaagentuur, et hundi asurkonna suuruse, küttimismahu ja juurdekasvunäitajate põhjal on prognoositud 2025. aasta sügiseks liigi arvukuse püsimist 2024. aasta sügisega samal tasemel (31 kutsikatega karja) või selle tagasihoidlikku langust. Praeguste teadmiste

kohaselt on tänavused huntide juurdekasvunäitajad olnud sarnased prognoositule, jäädes tavapärase varieeruvuse (90% tõenäosusega ±15%) piiresse isegi juhul, kui praeguseks

teadaolevatele pesakondadele uusi enam juurde ei lisandu. 15. oktoobri seisuga on Mandri- Eestis usaldusväärne informatsioon olemas vähemalt 25 hundi pesakonna kohta.

2.8 Keskkonnaagentuuri ettepanek lähtub hundi kaitse ja ohjamiskavas seatud eesmärgist, et lubatud limiidi küttimise järgselt püsib Mandri-Eesti hundi asurkonna suurus vahemikus

20-30 sigivat karja; asurkond on ühtlaselt jaotunud sobilike elupaikade vahel, kusjuures eelistatult peavad säilima suuremaid loodusmaastike asustavad hundikarjad, et tagada liigi ökoloogiline elujõulisus. Küttimislimiidi ettepaneku tegemisel on arvestatud hundi

juurdekasvu tavapärase varieeruvusega (p 2.7) ning et hundi peamiste saakliikide – metskitse, metssea ja põdra - arvukus on viimaste aastate jooksul vähenenud. Lähtudes

ülalmainitud eesmärgist ja et säilitada tasakaal hundi ja tema saakloomade vahel, samas vähendada survet karjakasvatuspiirkondades ning arvestades, et ettepaneku tegemise hetkeks on Eestis teada 25 hundipesakonda, on Keskkonnaagentuuri esialgne

küttimisettepanek 96 isendit. Arvestades, et Keskkonnaameti poolt enne jahihooaega väljastatud erilubade alusel on kütitud 12 hunti, kujuneb käesoleva korraldusega

kehtestatava küttimismahu suuruseks 84 isendit. 2.9. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile hundi küttimise korraldamiseks. Hiiu maakonna jahindusnõukogu tegi ettepaneku hunti mitte küttida. Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne,

Lääne-Viru, Põlva, Saare, Valga, ja Võru maakonna jahindusnõukogude ettepanekud

5 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/Ulukid/suurkiskjad/Maastiku%20tsoneerimine%20erineva%20hundi%20ohjamisin tensiivusega%20aladeks.pdf

, 30.10.2025. 6 https://rewild.ee/portfolio/reWiLD%202014%20Suurkiskjate%20ohjamisalad.pdf, 02.10.2025. 7 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-

kuttimine, 30.10.2025. 8 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite -arvukus-ja-

kuttimine, 30.10.2025.

5 (8)

huntide küttimismahu kehtestamiseks olid võrreldes Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande lisas tooduga suuremad9. Ulukiseire aruande lisas tooduga kattub suurel määral

Tartu maakonna jahindusnõukogu ettepanek. Harju, Pärnu, Rapla ja Viljandi maakonna jahindusnõukogud otsustasid esialgu arvulist huntide küttimisettepanekut mitte teha.

Kütitavate isendite koguarvu erinevus Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodu ja jahindusnõukogude ettepanekute vahel on kokku 29 isendit (Keskkonnaagentuuri

ulukiseire aruande lisas 96 isendit, jahindusnõukogude ettepanekutes kokku 125 isendit). Arvestada tuleb, et jahindusnõukogude ettepanekud hundi küttimismahu määramiseks on tehtud jahiaasta kohta sõltuvalt maakonnast ning on ka osalt kattuvad mõningate

ohjamisalade suhtes.

2.10. 29.10.2025 toimus suurkiskjate koostöökogu koosolek, kus arutati huntide küttimise korraldamist 2025/2026. jahiaastal. Koostöökogu liikmetel ei olnud vastuväiteid kehtestatava küttimismahu (84 isendit) osas, kuna huntide arvukus on Eestis

Keskkonnaagentuuri hinnangul sarnane võrreldes varasemate aastatega.

2.11. Arvestades ulukiseire aruande lisas toodud ettepanekuid huntide küttimise korraldamiseks 2025/2026. jahiaastal, jäetakse kehtima varasemal perioodil moodustatud 20 ohjamisala. Osadele ohjamisaladele (Hiiu, Saare) huntide küttimismahtu esimeses osas ei kehtestata,

Alam-Pedja, Pärnu-Viljandi, Põhja-Läänemaa ohjamisaladel on hundi küttimismaht suunatud kindlatesse väiksematesse piirkondadesse (kahjustuskolletesse), et vältida ülejäänud loodusmaastikus elavate ja kahjustusi mittepõhjustavate hundikarjade ära

küttimist. Ülejäänud ohjamisaladel on hunte lubatud küttida kogu ohjamisala piires või peaaegu kogu ohjamisala piires (nt Lõuna-Pärnumaa). Ohjamisalad on jahipiirkonniti ära

toodud käesoleva korralduse lisas 1. Hundi küttimismahuta jäänud ohjamisaladele ja jahipiirkondadele võidakse küttimismaht määrata küttimismahu teise osana juhul, kui on kogunenud rohkem informatsiooni hundipesakondade paiknemise ja huntide liikumise

ning lisanduvate kahjustuste kohta.

2.12. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse

kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu

muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.13. Võttes arvesse ulukiseire aruande lisa ettepanekuid küttimismahtude määramiseks ning jahindusnõukogude toodud ettepanekuid hundi küttimise korraldamiseks, ulukikahjustuste paiknemist ja olemasolu, on Keskkonnaamet seisukohal, et huntide küttimismahu esimese

osana on otstarbekas kehtestada Eestis 84 isendit, kuna Keskkonnaameti andmetel on seisuga 31.10.2025 suvel ja sügisel antud erilubade alusel kütitud kokku 12 hunti. Need

hundid arvatakse Keskkonnaagentuuri esialgsest küttimissoovitusest (96 isendit) maha (vt ka p 2.8). Küttimismaht jaotatakse ohjamisalade jahipiirkondade vahel vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele ja Keskkonnaameti kogutud andmetele

ulukikahjustuste kohta jahipiirkondades 2025. aastal ajavahemikus 01.05.2025 kuni 30.09.2025. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hundijahi registreerimine)

sätestamisel arvestatakse jahindusnõukogude esitatud ettepanekutega. Käesoleva

9 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud, 30.10.2025.

6 (8)

korraldusega kehtestatakse hundi küttimismahu esimene osa. Täiendavate hundi vaatlusandmete lisandumisel ja kahjustuste esinemisel teeb Keskkonnaagentuur

Keskkonnaametile ettepaneku täiendava limiidi kehtestamiseks. Keskkonnaamet võib käesolevat korraldust muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada kõrvaltingimuse nagu on selgitatud eeltoodud korralduse punktis 2.12. Hundi küttimismahu täiendava osa kohta

ettepaneku tegemiseks on lisaks vaatlusandmete edastamisele oluline huntide küttimise järgselt vastavad ankeedid ja bioproovid võimalikult kiiresti Keskkonnaagentuuri

toimetada. 2.14. Jahist § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 5 hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud hundi kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise

kohustust. Kuna Keskkonnaametil on vaja kütitud huntide kohta koguda ka täiendavaid küttimisandmeid (sh jahipiirkond, kus isend kütiti; küttimise kuupäev; küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis ja jahiloa number), kehtestab Keskkonnaamet korralduse

punkti 1.5.5, mille kohaselt tuleb eelmainitud andmed esitada hundi küttinud jahipiirkonna kasutajal Keskkonnaametile esimesel võimalusel või hiljemalt kahe ööpäeva jooksul

küttimisest alates, saates teate elektronposti aadressil [email protected]. 2.15. Ulukiseire aruande lisas teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku keelata jahipidamine

telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele. Keskkonnaamet peab ulukiseire aruande lisas esitatud ettepanekut põhjendatuks. Märgistatud isendite küttimine ei võimalda nendega seotud teadusuuringuid lõpuni viia ning uuringute käigus

saadavad andmed jäävad poolikuks. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimusena keelu pidada jahti telemeetriliste märgistega

varustatud huntidele ning nende gruppidele (hundikarjale, kelle osad liikmed on kaelustatud).

2.16. Huntide küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud huntide küttimise korraldamiseks Keskkonnaametile ettepaneku määrata ohjamisaladele kontaktisikud, kes

vahendavad huntide küttimise ja jahtide registreerimisega seotud informatsiooni. Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile andnud nõusoleku, et nad on nõus eespool toodud informatsiooni

vahendama. Küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik kehtestada hundijahi eelneva registreerimise süsteem kontaktisiku juures, tagamaks ohjamisalal toimuvatest jahtidest

teadasaamine ning küttidele võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe edastamine. Võimaldamaks kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet jahi registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks

lühisõnumi (SMS). Ohjamisalade kontaktisikute nimed ja kontaktid on kehtestatud käesoleva korralduse lisas 2 „Maakondade ohjamisalade kontaktisikud, kelle juures

registreerida hundi küttimine 2025/2026. jahiaastal“. Ohjamisala kontaktisiku juures registreeritakse jahipiirkonna kontaktisik.

2.17. Kuna osad jahipiirkonnad jäävad korraga mitme hundi küttimise ohjamisala piiridesse, siis arusaamatuste vältimiseks tuleb jahi registreerimisel ja hundi tabamisel ning jahi

lõppemisel SMS-iga saadetavasse lühisõnumisse märkida lisaks jahipiirkonnale ka ohjamisala järjekorra number (ära toodud korralduse lisas 1), millel hundijahti peetakse või peeti.

2.18. Hundijahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ega suudeta koheselt tabada.

JahiS § 41 lg 1 p 3 kohaselt on haavatud suuruluki jälitamine ja surmamine jahiloale märgitud jahipiirkonnast väljaspool lubatud JahiS § 41 lg-s 2 nimetatud jahiloa alusel ning haavatud uluki asukoha jahipiirkonna kasutaja enne antud nõusolekul. Haavatud suuruluki

7 (8)

tabamise korral märgitakse jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Samas on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP) mis on jahimaaga

liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud hunt satub nendele aladele, siis tuleb haavatud isendi jälitamisel viivitamatult lisaks ohjamisala kontaktisikule informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril

1247, kes annab vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks ja ära küttimiseks.

2.19. Jahipiirkonna kontaktisiku määrab konkreetne jahipiirkond ise ning edastab jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri koheselt, enne jahi algust, ohjamisala kontaktisikule (telefoni või SMS-i teel). Jahipiirkonna kontaktisik peab koheselt jahis olijatele edastama

ka ohjamisala kontaktisikult saadud info huntide küttimise kohta ohjamisalal või küttimismahu ammendumise kohta.

2.20. Lihtsustamaks jahipiirkonna kontaktisikute ja ohjamisalade kontaktisikute tööd, on

mõistlik kehtestada ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab hundijahid eelregistreerida.

Selleks määrab Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 8.00-st kuni kella 18.00-ni. Väljaspool määratud aega ei ole ohjamisalade kontaktisikud kohustatud

hundijahti registreerima. Varasematel aastatel on ette tulnud olukordi, kus maakonna hundi küttimislimiidi ammendumisel ja viimase hundi küttimisel on küttimismaht tahtmatult ületatud (ühe hundi asemel on samaaegselt kütitud kogemata kaks hunti). Kui maakonna

küttimismaht on kuni eelviimase isendini täidetud, siis soovitame viimasele hundile jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures ühekaupa – ühele jahimehele või äärmisel juhul jahipiirkonnale annatakse viimase hundi küttimise loa realiseerimise õigus

kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei küti selle päeva jooksul maakonna küttimismahu viimast realiseerimata hunti, siis saab järgmisel päeval küttimise võimaluse

järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel juhul jahipiirkond). 2.21. Kui ettenägematute asjaolude tõttu või muudel põhjustel ei saa või ei taha ohjamisala

hundijahi kontaktisik ohjamisalal enam hundijahti koordineerida, siis peatub hundijaht ohjamisalal automaatselt kuni uue ohjamisala kontaktisiku määramiseni. Keskkonnaamet

teavitab hundijahi peatumisest kõiki ohjamisala jahipiirkondi ning määrab ka eelmainitud asjaolude puhul käitumise korra korralduse punktiga 1.4.7.

2.22. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 27.10.2025 tähtajaga 30.10.2025. Eelmainitud tähtajaks arvamusi, ettepanekud ja vastuväiteid korralduse eelnõu kohta Keskkonnaametile

edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

8 (8)

Saata: Suurkiskjate koostöökogu liikmed, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Eesti Jahimeeste Selts, [email protected], Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit - [email protected],

MTÜ Eesti Suurkiskjad - [email protected], Loomus MTÜ - [email protected]

Margo Tannik peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse korraldamise osakond