25-15 IP7497 Seletuskiri.

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-1.1/5015
Registreeritud	30.10.2025
Sünkroonitud	28.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	3-1.1
Sari	Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Stromtec OÜ
Saabumis/saatmisviis	Stromtec OÜ
Vastutaja	Jürgen Kusmin
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (30315 tm).

Failid

25-15 IP7497 Seletuskiri.pdf

25-15 IP7497 Võsu-Vergi keskpinge õhuliini rekonstrueerimine II etapp Lahe_ Altja_ Koolimäe_ Pihlaspea_ Pedassaare ja Natturi kü.pdf

25-15 IP7497 Seletuskiri.pdf

VÕSU – VERGI KESKPINGE ÕHULIINI REKONSTRUEERIMINE II ETAPP

LAHE, ALTJA, KOOLIMÄE, PIHLASPEA, PEDASSAARE JA NATTURI KÜLA, HALJALA VALD,

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

STAADIUM: TÖÖPROJEKT

TÖÖ TEOSTAJA: STROMTEC OÜ

PROJEKTEERIJA: HARRI LAKS

+372 53 835 935

[email protected]

VASTUTAV SPETSIALIST: JAANUS KALDOJA

TÖÖ NUMBER: 25-15

TELLIJA PROJEKTIKOOD: IP7497

TELLIJA: Elektrilevi OÜ

Reg. kood 11050857

Veskiposti tn 2, Tallinn; 10138

+372 7154225

TARTU

OKTOOBER 2025

Stromtec OÜ, Päevalille tn 2-2, Ülenurme alevik, Kambja vald, Tartumaa

+372 553 4119, [email protected]

Reg. kood 12688881 MTR: TEL002388

VÕSU – VERGI KESKPINGE ÕHULIINI REKONSTRUEERIMINE II ETAPP LAHE, ALTJA, KOOLIMÄE, PIHLASPEA, PEDASSAARE JA NATTURI KÜLA, HALJALA VALD, LÄÄNE-VIRU MAAKOND. IP7497. Stromtec OÜ. Töö number 25-15. Tööprojekt. 30.10.2025

SISUKORD p1. JOONISED JA ASUKOHT ........................................................................................................ 3

2. TEHNILISED NÄITAJAD............................................................................................................ 4

3. SELETUSKIRI............................................................................................................................ 5

3.1. ÜLDOSA ........................................................................................................................... 5

3.2. TEHNILINE LAHENDUS, TEOSTATAVAD TÖÖD ................................................................ 6

3.2.1. PROJEKTEERITUD KOMPLEKTALAJAAM ................................................................... 6

3.2.2. OLEMASOLEVAD JA PROJEKTEERITUD MAAKAABELLIINID ..................................... 7

3.2.3. MAAKAABELLIINI TÖÖDE KIRJELDUS ....................................................................... 7

3.2.4. OLEMASOLEVAD JA PROJEKTEERITUD ÕHULIINID .................................................. 9

3.2.5. ÕHULIINI TÖÖDE KIRJELDUS .................................................................................. 10

3.3. KAITSE JA MAANDAMINE .............................................................................................. 11

3.4. TÄHISTUSED .................................................................................................................. 13

3.5. DEMONTAAŽ ................................................................................................................. 13

4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ........................................................................................ 14

4.1. EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS .................................................................................... 14

4.2. OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 14

4.3. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ....................................... 15

4.4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED .................................................................. 15

4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELEVALVE ............................................... 15

4.6. TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED ......................................................................................... 16

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................ 16

4.8. TEEDEEHITUSE OSA ....................................................................................................... 17

4.8.1. TEETÖÖDE ÜLDISED TEHNOLOOGIANÕUDED ....................................................... 17

4.8.2. LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL ......................................................................... 18

4.8.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID .............................................................................. 18

1. JOONISED JA ASUKOHT

Asendiplaan 00-07

Ristmevälja joonised 03, 04, 06 ja 07

Katete taastamise joonis 01-05

Keskpinge normaalskeemi parandus 08

AJ16989 Üldelektriskeem 09

AJ16989 0,4kV üldelektriskeem 10

AJ16989 Paigutusjoonis 11

AJ16989 Maanduspaigaldise skeem 12

AJ16987 Üldelektriskeem 13

AJ16987 0,4kV üldelektriskeem 14

AJ16987 Paigutusjoonis 15

AJ16987 Maanduspaigaldise skeem 16

AJ16988 Üldelektriskeem 17

AJ16988 0,4kV üldelektriskeem 18

AJ16988 Paigutusjoonis 19

AJ16988 Maanduspaigaldise skeem 20

KP ÕL masti M49H51 paigutusjoonis 21

KP ÕL masti M49H52 paigutusjoonis 22

KP ÕL masti M1 paigutusjoonis 23

KP ÕL masti M12 paigutusjoonis 24

2. TEHNILISED NÄITAJAD

Põhilised seadmed ja trassi pikkused (horisontaalprojektsioon)

Projekteeritud komplektalajaam 1VM630 2 kpl

Projekteeritud komplektalajaam HEKA250 1 kpl

Projekteeritud 24 kV maakaabel 1790 m

Projekteeritud 1 kV maakaabel 597 m

Projekteeritud 24 kV õhuliin 900 m

Projekteeritud puit mast/tugi 8 tk

Projekteeritud tõmmits 2 kpl

Demonteeritud mastalajaam 3 kpl

Demonteeritud 0,4 kV jaotuskilp 2 kpl

Demonteeritud mõõtekilp 3 kpl

Demonteeritud lahklüliti 1 kpl

Demonteeritud mastivõimsuslüliti 1 kpl

Demonteeritud 1 kV õhuliin 25 m

Demonteeritud 24 kV õhuliin 2475 m

Demonteeritud puit mast/tugi 2 tk

Demonteeritud raudbetoon mast/tugi 27 tk

3. SELETUSKIRI

3.1. ÜLDOSA

Käesolevas projektis on lahendatud VÕSU – VERGI KESKPINGE ÕHULIINI

REKONSTRUEERIMINE II ETAPP LAHE, ALTJA, KOOLIMÄE, PIHLASPEA, PEDASSAARE JA

NATTURI KÜLA, HALJALA VALD, LÄÄNE-VIRU MAAKOND. Projekt on teostatud digitaliseeritud

alusplaanile vastavalt projekteerimisülesandele nr. IP7497.

Projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest (millest peab kinni pidama

nii ehitusel kui hilisemal käidul):

• “Ehitusseadustik”

• “Asjaõigusseaduse AÕS”

• “Seadme ohutuse seadus"

• Elektrilevi OÜ ettevõttestandardid, juhendid

o EVS-EN 61140:2016/AC:2017 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:

Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”

o EVS-HD 60364-4-42:2011/A1:2015 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-

42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”

o EVS-HD 60364-4-43:2010 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43:

Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”

o EVS-HD 60364-4-443:2016 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44:

Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”

o EVS-HD 60364-5-51:2009+A11:2013 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51:

Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised“

o EVS-HD 60364-4-444:2010/AC:2012 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-

444: Kaitseviisid" Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest"

o EVS-HD 60364-5-52:2011+A11:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-

52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud”

o EVS-HD 60364-5-54:2011+A11:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-

54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid”

o EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded”

o EVS-EN 61936-1:2010+A1:2014 „Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle

1 kV Osa 1: Üldnõuded“

o EVS-EN 50522:2010 „Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste

maandamine“

• Teised Eesti Vabariigi kehtivad seadused, normid ja õigusaktid

Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal kirjalikult teavitada tööst puudutatud kinnistu(te)

omanikke töödega alustamisest tähitud kirjaga allkirja vastu vähemalt 3 päeva enne töödega

alustamist (kui kooskõlastuste koondtabelis pole määratud pikemat tähtaega), teavitades

neid tööde teostamisest nende maaüksustel ning arvestama nende tingimuste, nõudmiste ja

kooskõlastuste tingimustega. Samuti teavitada 3 päeva enne ehitustöid Tellija projektijuhti,

kohaliku omavalitsust, tehnovõrkude valdajaid ning arvestama ehitustöödel nende

tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega. Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal

taotleda luba kohalikult omavalitsuselt kaevetööde läbiviimiseks ning võtta tööülesanne

Elektrilevi OÜ vastavast piirkonnast. Enne ehitustööde algust tuleb ehitajal projekteeritud

kaablitrassid looduses maha märkida. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude

valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel ja kutsuda

kohale trassi valdaja esindaja. Ehituse käigus kahjustada saanud maaalune kommunikatsioon

tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Pärast trassi mahamärkimist võtta ühendust

projektijuhiga, kellega objekti avakoosolekul leppida kokku tööde teostamise aeg ja viis.

Ehitustööd teostada vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed

ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse

koosolekul enne tööde alustamist. Pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse

nõuetest ning headest tavadest.

Ehitajal on kohustus täita liikluskorralduse nõudeid teetöödel, mis on kehtestatud Majandus-

ja taristuministri 01.01.2018 määrusega nr 43, liiklejale ohutute liikumistingimuste loomiseks

teel ja töö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks teel ja tee kaitsevööndis.

Seadmete parameetrid on antud asendiplaanil ja elektriskeemil. Paigaldatud kaitsmed ja

projekteeritud maanduspaigaldised tagavad elektriseadmete ohutuse. Uute

madalpingeliinide pingestamise käigus kontrollida faasijärjestuse sobivust kõigile

kolmefaasilistele tarbijatele. Projekti asendiplaanil ja töömahtude tabelis on toodud

kaablitele projektsioon väärtused. Seletuskirjas ja elektrilisel skeemil antud

arvutuslikud/elektrilised kaablite pikkused ning materjalide spetsifikatsioonis

arvutuslikud/elektrilised kaablite pikkused + reserv.

Geoalusena on kasutatud järgnevat materjali: Kirjanurk OÜ töö nr 13813G ‘’Geodeetiline

alusplaan’’ 26-27.06.2025. Koordinaadid L-Est’97, kõrgused EH2000 süsteemis.

NB! Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas

projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö

tellijaga.

3.2. TEHNILINE LAHENDUS, TEOSTATAVAD TÖÖD

3.2.1. PROJEKTEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

Komplektalajaama ehitamisel juhinduda juhendist P358. Vastavalt asendiplaanil näidatud

kohale paigaldada uus komplektalajaam:

• AJ16987 1VM250 50 kVA trafoga.

• AJ16988 1VM630 100 kVA trafoga.

• AJ16989 1VM630 50 kVA trafoga.

Enne komplektalajaama paigaldamist valmistada ette alajaama aluspõhi vastavalt

paigaldusjoonisele. Eemaldada pinnas, alus täita killustikuga ning tihendada. Alajaamale

rajada kupits ning ümber alajaama paigaldada kõnniteeplaatidest riba 0,6m ulatuses. Kaablite

alajaamast sisse/väljaviiguks paigaldada vundamendi avadesse kaitsetorud. Torude ümbrus

müürida kinni, kaablid torudes tihendada. Alajaama KP ja MP sokliosa täita alajaama sees

kergkruusaga. Alajaamale paigaldada sarjastatud lukud S1.

Antud komplektalajaamale panna järgmised märkesildid:

• Alajaama nimetus: “AJ16987”, “AJ16988” já “AJ16989” H50

• Traforuumide märkesildid traforuumide uste väliskülgedele „T1“ H25

• 20 kV jaotusseadmete märkesildid ustele „20 kV JS“ H25

• 0.4 kV jaotusseadmete märkesildid ustele „0.4 kV JS“ H25

• Hoiatusmärgid „ELEKTRIOHT“ alajaamade igale välisuksele

• 20 kV JS fiidrite nimetused ja kaitsmete nimivoolud

• 0.4 kV JS fiidrite nimetused ja kaitsmete nimivoolud

• Alajaamade ustele paigaldada alajaama elektrilised skeem

3.2.2. OLEMASOLEVAD JA PROJEKTEERITUD MAAKAABELLIINID

Kaabelliinide väljaehitamisel juhinduda juhendist P342. Projekteeritud kaablite parameetrid

koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud üldelektriskeemil, kaablite kulgemine looduses on

esitatud asendiplaanil, põhimaterjalid koos varuga spetsifikatsioonis ning tööde mahud on

esitatud tööde mahtude tabelis.

3.2.3. MAAKAABELLIINI TÖÖDE KIRJELDUS

Maakaabli alla kaevikusse paigaldada (kivises pinnases või kui kaeviku põhi jäetakse

tasandamata) kuni 10 cm liiva. Kaablite lubatud paigaldustemperatuuridel lähtuda tootja

andmetest. Ristumisel maa-aluste kommunikatsioonidega (tarbijakaablid, side, vesi, jne)

tuleb kohale kutsuda vastavate trasside esindajad ja kaabel kaitsta kaablikaitsetoruga 450N

või 750N (kaabel on ristumiskohast mõlemale poole vähemalt 2 m ulatuses paigaldatud

torusse) ning juhinduda normide-kohastest püst- ja horisontaalvahekaugustest ning

kooskõlastustes toodud tingimustest. Torude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Ristumine

riigiteega teostada kinnise läbindamise meetodil, kaabel kaitsta kaablikaitsetoruga 1250N,

sügavus katte ja mulde all minimaalselt 1,5m; mulde nõlvast kuni 1m kaugusele 1,2m; teemaal

ja ristumisel kraaviga, kraavi/truubi põhjast 1,0m. Kaabli montaažil jälgida tootja poolt

lubatud painderaadiusi, tõmbejõudusid ja teisi paigaldustingimusi. Kaevamistööd teiste

kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi).

Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures

enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel

allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes

käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna ning otsustada pealt või altpoolt

läbimineku kasuks. Vajadusel toestada sidekaablid ja olemasolevad elektrikaablid kaevetööde

ajaks. Kaevamistööde käigus selgunud maaaluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel

teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kogu trassi ulatuses tähistada

kaabel märkelindiga.

Pärast kaablite paigaldamist tuleb teha kaabelliini ja maanduspaigaldise teostusjoonised.

Riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu teel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist

keelatud. Riigitee maa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada, haljastus taastada

kasvumulla ja murukülviga vastavalt Transpordiameti dokumendi „Teetööde tehnilise

kirjelduse“ viimasele redaktsioonile peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud

kvaliteedinõuetele.”

Pärast kaevetööde ja kaabeliini paigaldustööde lõppu tuleb kaablikaevis täita tihendatud

pinnasega (pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98). Samuti taastada

teekatted ja haljastus endisele või maapinna taastamise joonisel ettenähtud kujule.

Tabel 3.1 Projekteeritud kaabelliinid

Kaabli nr. Algus Lõpp Kaabli parameetrid Pikkus, [m]

(trass/kaabel)

KPL246043 KP ÕL M49H51 AJ16989 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 57/73

KPL246045 AJ16989 KP ÕL M49H52 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 48/64

Tarbija AJ16989 F1 Jätkumuhv MP JM1 AXPK 4Gxx 50/56

MPL435325 AJ16989 F3 MP ÕL M1 AXPK 4G120 53/69

MPL435326 AJ16989 F5 MP ÕL M1 AXPK 4G120 50/66

KPL246048 AJ16989 AJ16987 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 819/830

MPL435413 AJ16987 F1 Jätkumuhv MP JM2 AXPK 4G120 32/38

MPL435334 AJ16987 F3 Jätkumuhv MP JM3 AXPK 4G25 145/151

MPL435332 AJ16987 F5 MP ÕL M1 AXPK 4G120 37/53

MPL435335 AJ16987 F7 Jätkumuhv MP JM4 AXPK 4G120 164/170

KPL246049 AJ16987 AJ16988 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 807/820

KPL246057 AJ16988 KP ÕL M1 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 29/45

KPL246058 AJ16988 Jätkumuhv KP JM1 AHXAMK-W

3X120 + 35Cu 30/36

MPL435371 AJ16988 F1 MP ÕL M1 AXPK 4G120 33/49

MPL435369 AJ16988 F3 MP ÕL M1 AXPK 4G120 33/49

Kaablite paigaldusel pidada kinni allolevas tabelis välja toodud vähimatest vahemikest.

Järgida kaabli tootja poolt nõutud vähimaid painderaadiusi.

Tabel 3.2 Elektrikaabli horisontaalsed ja vertikaalsed vahekaugused teiste

kommunikatsioonidega ristumisel (torus/ilma toruta)

Nimetus Paralleelkulgemisel Ristumisel

Vee-, drenaaži- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0 / > 1,0 ≥ 0,2 / ≥ 0,3

Sidekaabel ≥ 0,25 / ≥ 0,5 ≥ 0,1 / ≥ 0,3

Gaasitoru ≥ 1,0 / > 1,0 - / ≥ 0,3 (kaabel terashülsis)

Kaugküttetorustik, kanali pealispind - / ≥ 2 - / ≥ 0,2

Elektrikaabel - / ≥ 0,5 ≥ 0,1/ ≥ 0,3

Kaablitrassid paigaldada haljasalal min. 0,7 m (kaevise ülapinnast kaabli ülapinnani), põllul ja

heinamaal min. 1,0 m kui asendiplaanil pole kirjeldatud teisiti. Riigiteemaal sügavus katte ja

mulde all minimaalselt 1,5m; mulde nõlvast kuni 1m kaugusele 1,2m; teemaal ja ristumisel

kraaviga, kraavi/truubi põhjast 1,0m.

3.2.4. OLEMASOLEVAD JA PROJEKTEERITUD ÕHULIINID

Õhuliinide väljaehitamisel juhinduda juhenditest P339, P367, J3301 ja J3198. Projekteeritud

õhuliinide parameetrid koos algus- ja lõpp-punktidega on toodud üldelektriskeemil, õhuliini

kulgemine looduses on esitatud asendiplaanil, põhimaterjalid koos varuga spetsifikatsioonis

ning tööde mahud on esitatud tööde mahtude tabelis ja mastitabelis.

3.2.5. ÕHULIINI TÖÖDE KIRJELDUS

Demonteerida keskpinge paljasjuhtmeline õhuliin 3 x AS-25 alates mast M49H22 kuni mast

M49H38, koos mastide ja toeelementidega. Demonteerida mast M49H94 koos

mastalajaamaga AJ Lahe I, lahkkaitse, madalpinge jaotuskilbi ja mõõtekilbiga. Jaotustrafo ja

kontsentraator tõsta ringi projekteeritud alajaama AJ16989. Demonteerida keskpinge õhuliin

3xSAX-35 alates õhuliini mast M49H51 kuni mast M49H94. Mastist M49H51 demonteerida

mastivõimsuslüliti Lahe LP ning see taaskasutada Leo SL asemel. Mastist M49H29

demonteerida mastalajaam AJ Koolimäe 2 koos lahkkaitse, madalpinge jaotuskilbi ja

mõõtekilbiga. Jaotustrafo ja bilansiarvesti tõsta ringi projekteeritud alajaama AJ16987.

Mastist M49H38 demonteerida mastalajaam AJ Koolimäe koos lahkkaitse, madalpinge

mastilülitite, mõõtekilbi ja lahklülitiga. Jaotustrafo ja kontsentraator tõsta ringi projekteeritud

alajaama AJ16988. Demonteeritud mastide augud täita täitepinnasega.

Õhuliinil asendada olemasolev keskpinge paljasjuhtmed BLL-62mm² ristlõikega isoleeritud

õhuliinijuhtmetega. Juhtmete tõmme võetakse vastavalt paigaldustabelitele.

Paigaldustabelites on esitatud juhtmete tõmbed ja ripped erinevate taandatud visangu

pikkuste jaoks. Lisaks on iga taandatud visangu korral esitatud ripped konkreetsete pikkustega

viseerimisvisangute jaoks. Paigaldustabelid on leitavad J3301. Teega ristumisel on ette nähtud

minimaalne vahekaugus 7 m õhuliini juhtme ja teepinna vahel.

Õhuliini demonteerimisel ja asendamisel ristumistel sõiduteedega ja teiste õhuliinidega

kasutada turvaväravatena tõstemehhanismi. Tõstemehhanismi kasutamisel turvaväravana

peab olema nii tõstuk kui turvaväravana kasutatav tõstemehhanism tugev ja stabiilne.

Kummiratastel või kummiroomikutel tõstemehhanism peab olema stabiliseeritud ja

nõuetekohaselt maandatud. Tõstemehhanism peab olema paigaldatud selliselt, et

juhtme/trossi alla kukkumine oleks takistatud tõstemehhanismile paigaldatud poomiga.

Tõstemehhanismi poom peab olema V-kujuline, et kukkuv juhe/tross juhtida kraana või

tõstuki noole tsentrisse. V-põhjas on soovitav kasutada rullikuid, et hoida ära poomile liigse

horisontaalse koormuse tekkimine. Tõstemehhanismi poomi ja juhtme/trossi vaheline kaugus

ei tohi olla suurem kui 2-kordne poomi laius.

Õhuliinidele ligipääsemiseks kasutatakse olemasolevaid mahasõite ning ajutise mahasõite ei

ole vaja rajada.

Lõpu- ja nurgamastid asendada uute mastide ja tugedega. Vastavalt liinilõigu pikkustele tuleb

paiagaldada asendiplaanil toodud kohas ankrumast, mis on nagu lõpumast. Kandemastide

vahetusel kasutada puitposte vastavalt asendiplaanil osutatud märkustele. Kui alles jääb

raudbetoonmast, tuleb see vajadusel õiguda, mastid tuleb maandada. Juhtmete

paigaldamisel lähtuda Elektrilevi OÜ normdokumenditest. Mastide minimaalne

paigaldussügavus pinnasesse on 2 meetrit. Kui asendiplaani joonisel on esitatud muu väärtus,

lähtuda asendiplaani joonisel ette antust. Tõmmitsa ankruteks kasutada 450mm või 600mm

läbimõõduga ankruplaate. Vajaduse korral asendada tõmmitsa ankru kohal olev väiksema

sitkusega pinnas kividerohke kruusapinnasega, et tagada tõmmitsate parem püsivus.

Ristumisel tehnorajatistega tagada nõutavad vahekaugused. Tagada minimaalne nõutud

gabariit maapinnast. Kõik isolaatorid tuleb asendada uutega, pingetasemele vähemalt 20 kV.

Kõikide traaversite puhul tuleb tõirisolaatorina kasutada isolaatoreid SHF20G1, SHF20-13-E-

1-I, SDI30 või SDI37 ja isolaatori tõira mõõtudele vastavaid plastist kattekoonuseid.

Tõmbeisolaatorina tuleb nõutava lekkeraja pikkuse tagamiseks kasutada ainult

komposiitisolaatorit SDI190.280. Avamaastikul ja kõrgendikel paigaldada igasse kolmandasse

masti sädemikud, kõrgendiku tipus igasse masti. Ristumisel muu pingeklassi õhuliiniga

paigaldada sädemikud ristumisvisangu mastidele.

Sädemike sädevahemikud reguleerida 20 kV nimipingele ettenähtud pikkusele 150 mm!

NB! Tähistada elektriohu märkidega ja masti numbritega kõik mastid.

NB! Kui ehituse käigus selgub, et pinnas ei ole piisavalt sitke masti kandmiseks,

kontakteeruda projekti kuraatoriga ja läbirääkida riigli paigaldamise vajadus! Joonisel ja

mastitabelis on esitatud vaatluse põhjal paistev vajadus riiglite järele, tegelik maht selgub

tööde teostamise käigus!

Demonteeritud mastide augud täita täitepinnasega.

3.3. KAITSE JA MAANDAMINE

Ristumisel õhuliini tööpingest madalama, sama või kõrgema tööpingega kesk- või kõrgepingeõhuliiniga, tuleb õhuliini ristumisvisangu puitmastidele paigaldada sädevahemikud koos maandustega (maandustakistus kuni 15 Ω).

Ristumisel madalpinge õhuliiniga peavad ristumisvisangu madalpinge mastid olema maandatud olenemata masti tüübist (betoon- või puitmast). Nõutud maandustakistus madalpinge mastil ristumise korral on kuni 30 Ω.

Kõikidele raudbetoonmastidele tuleb projekteerida maandus, v.a juhul, kui on näha, et mastil on silmnähtavalt korralik maandus olemas. Raudbetoonmasti maanduse maandustakistuse väärtus määratakse vastavalt standardi EVS-EN 50341-1:2013 osadele 6.4.1 ja 6.4.2 ning lisale G4, arvestades erinevate paikade lisatakistuste mõjuga. Lubatud puutepinge vastuvõetavaks väärtuseks kestva maaühenduse korral tuleb lugeda 80 V, mahtuvusliku maaühendusvoolu suuruseks 1-faasilise maaühenduse korral ELV keskpingevõrgus 10 A ning maanduspingeks kahekordne arvutuslik puutepinge väärtus. Seega näiteks kohtades, kus inimesed võivad liikuda paljajalu (mänguväljakud, puhkealad, ujumiskohad, laagripaigad, õuealad), mingit lisatakistust inimkeha takistusele lisaks ei arvestata ja masti maandustakistus ei tohi olla üle 16 Ω. Seda väärtust on soovitatav kasutada ka kariloomade söötmis- ja jootmiskohtades paiknevate mastide puhul. Ülejäänud paikades, kus lisatakistustega arvestamine on võimalik (eelkõige jalatsitest tulenev lisatakistus 1000 Ω, aga ka pinnase eritakistust ρE arvestav lisatakistus), tuleb seda alati teha. Standardi EVS-EN 50341 alusel arvutatud maandustakistuste väärtused erinevatele pinnase eritakistustele (arvestatud jalatsite lisatakistusega 1000 Ω):

3.17.1. pinnase eritakistuse ρE < 200 Ωm korral või kui pinnase kohta andmed puuduvad

– 25 Ω

3.17.2. suuremate pinnase eritakistuste korral:

ρE=500 Ωm – 30 Ω

ρE=1000 Ωm – 35 Ω

ρE=2000 Ωm – 45 Ω

ρE=4000 Ωm – 70 Ω

3.18. Kui ehituse käigus mõõdetav masti maandustakistuse väärtus on lubatust suurem, tuleb lisameetmena ehitada välja potentsiaalitasandusrõngas. Potentsiaalitasandusrõnga maandustakistuse väärtust mõõtma ei pea, kuid selle puhul peab mastil olema maandusklemm. Ka võib masti ümbritseva pinnase katta jämedafraktsioonilise killustiku kihiga vähemalt 1,5 meetri ulatuses mastist.

Alajaama maanduspaigaldis ehitada välja vastavalt alajaama maanduspaigaldise joonisele.

Alajaama maanduse ehitusel lähtuda Elektrilevi OÜ poolt koostatud juhendist P393 (kehtiv

alates 21.04.2016). Kõik ühendused teostada poltliite, pressliite või mõne muu töökindla

ühenduse teel. Vältida maa sees oleva maandusseadme ümbritsemist liivaga, vajadusel katta

savikihiga. Ristumisel kommunikatsioonidega, tagada minimaalne puhasvahe 0,1 m.

Maandustakistuse arvutamisel on lähtutud rikke mittekiirest väljalülitamisest ning sellest

tulenevalt maksimaalselt lubatavast puutepingest UTP = 50 V, madalpinge- ja keskpinge-

maanduspaigaldiste ühendamisel. Arvutuses võetakse olemasoleva KP võrgu

maaühendusvoolu väärtuseks 10 A (kompenseeritud). ZE<2x50V/10A=10 Ω.

Komplektalajaamale on projekteeritud maanduspaigaldis arvutusliku maandustakistusega

Rm≤10Ω.

Ehituse käigus mõõta alajaama piirkonna resulteerivat maandusimpetantsi väärtust. Juhul,

kui ei suudeta kogu alajaama piirkonna resulteerivat maandusimpetantsi väärtust saavutada

Ze≤4Ω tuleb alajaama kontuurile lisada maanduselektroode või rajada süvamaandur.

Maanduspaigaldise kontuuri võib paigaldada kaevatavasse kaablikaevisesse. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m. Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi min 0,7m sügavusele pinnasesse.

Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi

kaitseviise:

1. PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja

pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist

2. RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos

maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse

elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC.

Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s jooksul, vastavalt

EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpinge elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid, Kaitse

elektrilöögi eest” punktis 411.3.2.3 toodud nõuetes

Maanduspaigaldiste projekteerimisel on arvestatud liivsavi-pinnasega, eritakistusega 200Ωm.

Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus

ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode. Vajaduse

korral ehitada süvamaandur.

NB! Maanduspaigaldiste ehitamistel kinni pidada võrgustandardi juhendist.

3.4. TÄHISTUSED

Tähistuste paigaldamisel juhinduda Elektrilevi OÜ (0,4…20kV) juhendist P346

„Identifitseerimine ja tähistamine“. Paigaldada operatiivtähised, kaablite suunad ja skeemid.

Maakaabli otsad tuleb tähistada kaablilipikutega. Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised

andmed: kaabli number, tootemark ja ristlõige.

Lisaks tuleb järgida Elektrilevi OÜ võrgustandardeid tähistuste osas. Välitingimustes

kasutatavad tähised peavad olema tugevast plastist või metallist ja peavad olema kinnitatud

kilpidele ning metallkonstruktsioonidele neetidega või kruvikinnitusega puitmastidele.

Kasutada musta kirjet kollasel taustal va. maandusseadme tähised mis peavad olema punast

värvi.

3.5. DEMONTAAŽ

Utiliseerimine korraldada läbi utiliseerimist teostavate ettevõtete vastavalt juhendile -

,,Mittevajaliku vara ja tagastuvate elektriseadmete käsitlemise protseduur’’ (J3106) ning

utiliseeritav ja tagastuv materjal dokumenteerida vastavalt Elektrilevi OÜ poolt kehtestatud

korrale. Demonteeritud mastide augud täita täitepinnasega.

4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

4.1. EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS

Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu

kohaselt. Töövõtja peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete,

materjali, tööjõu, transpordi paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid

tehtud kuni täieliku valmiduseni.

Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud

nimetatud tööde tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud,

kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud

tööde maksumus sisaldub Töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid,

jms kuuluvad töövõttu.

Enne ehitustööde alustamist taotleda vastava ehitustöö tegevusluba kohalikult

omavalitsuselt ja teistelt ehitustöödega seotud organisatsioonilt. Ehitatav liinitrass, seadme

asukoht, jms tellijaga üle vaadata. Enne ehitustööde algust tuleb ehitatav liinitrass, seadme

asukoht, jms kooskõlastada täiendavalt teiste trassivaldajatega ja naaberkrundiomanikega.

Töövõtja peab Tellijale ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud instantsidele esitama

omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab

sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel kaasaarvatud meetmeid jalakäijate

kaitseks, ajutiste kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldusi, valgustust, märgistust, jne.

4.2. OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSKORRALDUS

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt

vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid

teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt

omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,

ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide

eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna

tähistamisest tulenevate kulutustega ning vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide

säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Kõik ehitusplatsil

töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute

juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest

ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.

4.3. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE

Kõik elektritööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ja

normatiividele ja Tellija volitatud esindaja nõudeid järgides.

Töövõtja peab ehitus- ja paigaldustöödel täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning

Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi. Ehitusele seatakse garantiiaeg, mille pikkus

määratakse Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus, kõik ehituse garantiiajal ilmnenud vead või

ebakvaliteetsed materjalid kõrvaldab Töövõtja omal kulul.

Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste

valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud

rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses

töötamisel.

Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist

tulenevate kuludega.

4.4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED

Tööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi seadusi ja määrusi.

4.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema

ehitusplats koristatud ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast

väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi

Ehitusseadusest ja Tellija elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist.

Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist

kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise

kohta koostatakse kaetud tööde aktid.

Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde

kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte

tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta

valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad

nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab

sisaldama:

• Abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks,

võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm

• Liikluskorraldust

Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja

hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija

esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse

alustamise loa.

4.6. TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED

Ehitustööde kvaliteedinõuete puhul juhinduda Elektrilevi OÜ poolt välja töötatud eeskirjadest

ja normidest ning MaaRYL 2010 nõuetest.

4.7. JÄÄTMEKÄITLUS

Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed sh pakend, elektrikaablite jäägid tuleb üle anda

liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse.

Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja taaskasutamine ei ole lubatud.

Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle

ladestamiseks prügila operaatorile. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool

ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga

(https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi-

kasutamine) või üle anda karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba

omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.

Kõik vanad torud ja kaablid tuleb tööde ulatuses likvideerida ning üle anda vastavat

keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Torude ja muude jäätmete jätmine

maa alla pole lubatud.

Kasutusloa faasis esitada jäätmete üleandmist tõendav dokumentatsioon (kviitung, arve

vms).

Pinnasetööde teostamisel tuleb jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja

visuaalsuse alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või

näha pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, leitakse kemikaale, maa-

alune mahuti vms, palume teavitada sellest koheselt Keskkonnaametit. Reostuskolde

likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. Reostuse likvideerimine

kogu kinnistu ulatuses.

Tagada jäätmeveokitele ligipääs jäätmemahutite tühjendamiseks.

4.8. TEEDEEHITUSE OSA

4.8.1. TEETÖÖDE ÜLDISED TEHNOLOOGIANÕUDED

Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid

võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule.

Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:

• Transpordiameti koguleheküljel www.transpordiamet.ee rubriigi „Juhendid ja

juhised” alarubriikides Projekteerimisjuhendid; ehitus, remont, hoole;

liikluskorralduses toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisnormide

muudatusettepanekud ja ministri määrused

• „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded,“ Majandus- ja taristuminister 16.11.2020 määrus

nr 101

• “Tee projekteerimise normid,” Majandus- ja taristuminister 03.01.2022

• “Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis,” kinnitatud Transpordiameti peadirektori

23.12.2015 käskkirjaga nr 0314

• “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend,” kinnitatud 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43

• “Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis,” kinnitatud

Transpordiameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001.

Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).

Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab

ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades

vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist

kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist.

Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt Transpordiameti poolt kehtestatud

dokumendile “Teetööde tehnilised kirjeldused (2019)”.

Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama

tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt Teede- ja sideministri

määrusele nr 55 “Tee projekteerimise normid.” Teised kattekonstruktsioonikihid peavad

vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile

katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav.

Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune

muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab

olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide

ehitus läbi viia kuival aastaajal.

Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb

kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde

tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud

nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.

4.8.2. LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja

taristuministri määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ nõudeid. Ajutiste ehitusaegsete

ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja

vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.

Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust

kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab

olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist

liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele

isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd

takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

4.8.3. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID

Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele

jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu

(EVS 613:2023 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”).

_________________________

Vastutav spetsialist: Jaanus Kaldoja Projekteerija: Harri Laks

+372 53 835 935

[email protected]

25-15 IP7497 Võsu-Vergi keskpinge õhuliini rekonstrueerimine II etapp Lahe_ Altja_ Koolimäe_ Pihlaspea_ Pedassaare ja Natturi kü.pdf

From: "Harri Laks" <[email protected]> Sent: 10/30/2025 3:34:08 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc:

Subject: 25-15 IP7497 Võsu-Vergi keskpinge õhuliini rekonstrueerimine II etapp Lahe, Altja, Koolimäe, Pihlaspea, Pedassaare ja Natturi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere! Lp Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistu omanik, Stromtec OÜ projekteerib Elektrilevi OÜ tellimisel projekti ,,IP7497 Võsu-Vergi keskpinge õhuliini rekonstrueerimine II etapp Lahe, Altja, Koolimäe, Pihlaspea, Pedassaare ja Natturi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond’’. Elektrilevi OÜ poolt väljastatud lähteülesanne näeb ette:

1. Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuvast keskpinge õhuliini mastist M49H22 kuni Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul asuva keskpinge õhuliini mastini M49H38 olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist koos mastide ja toeelementidega.

2. Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuva mastalajaama AJ Lahe I demonteerimist koos mastiga M49H49.

3. Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuvast keskpinge õhuliini mastist M49H49 kuni keskpinge õhuliini mastini M49H51 olemasoleva keskpinge õhuliini demonteerimist.

4. Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuvast mastalajaamast AJ Lahe I kuni keskpinge õhuliini mastini M49H52 ja madalpinge õhuliini mastini M1 olemasoleva madalpinge õhuliini demonteerimist.

5. Nurme (19101:001:0192) kinnistule uue komplektalajaama AJ16989 paigaldamist. 6. Nurme (19101:001:0192) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16989 uute keskpinge

maakaabelliinide rajamist kuni Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuvate keskpinge õhuliini mastideni M49H51 ja M49H52.

7. Nurme (19101:001:0192) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ6989 uute madalpinge maakaabelliinide rajamist kuni Suurepõllu (88703:001:0168) kinnistul asuva keskpinge õhuliini mastideni M49H52, madalpinge õhuliini mastini M1 ja projekteeritud maakaabli jätkumuhvini MP JM1.

8. Jaani-Hindreku (88703:001:3022) kinnistul olemasoleva mastalajaama AJ Koolimäe 2 demonteerimist ning selle asendamist uues asukohas uue komplektalajaamaga AJ16987.

9. Nurme (19101:001:0192) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16989 uue keskpinge maakaabelliini rajamist kuni Jaani-Hindreku (88703:001:3022) kinnistul uue komplektalajaamani AJ16987.

10. Jaani-Hindreku (88703:001:3022) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16987 uute madalpinge maakaabelliinide rajamist kuni madalpinge õhuliini mast M1 ja projekteeritud maakaabli jätkumuhvideni MP JM2 – MP JM5.

11. Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul olemasoleva mastalajaama AJ Koolimäe demonteerimist ning selle asendamist uues asukohas uue komplektalajaamaga AJ16988.

12. Jaani-Hindreku (88703:001:3022) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16987 uue keskpinge maakaabelliini rajamist kuni Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul uue komplektalajaamani AJ16988.

13. Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16988 uute keskpinge maakaabelliinide rajamist kuni keskpinge õhuliini mastini M1 ja projekteeritud keskpinge maakaabelliini jätkumuhvini KP JM1.

14. Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul uuest komplektalajaamast AJ16988 uute madalpinge maakaabelliinide rajamist kuni madalpinge õhuliini mastini M1.

15. Sagadi metskond 28 (88703:001:1460) kinnistul asuvast keskpinge õhuliini mastist M1 kuni Nigula (88703:001:0018) kinnistul asuva mastalajaamani AJ Natturi paljasjuhtmelise keskpinge õhuliini asendamist kaetud juhtmega õhuliini vastu. Õhuliini asendamise käigus asendatakse lõpu- ja nurgamastid samades asukohtades uute mastide ja toeelementidega.

Saadan Teile üle vaatamiseks ning kooskõlastamiseks elektrirajatise projekti. Lugupidamisega

STROMTEC OÜ Projekteerija Harri Laks Mob +372 53 835 935 E-post [email protected]