Tilga teede ehitusluba

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Mustamäe tee 51

10621, Tallinn, Harju maakond

Teie 10.10.2025 nr 13.1-3/25/15082-4

Meie 22.10.2025 nr 7.1-1/25/17361-3

Valga maakonnas Valga vallas „Tilga Teed 2023“

metsateede ja maaparandusehitiste ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks ehitusloa taotluse maaparandussüsteemi

teenindava teede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287)

koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste

rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02), digitaalselt allkirjastatud

21.04.2025. a), toimiku nimi TILGA TEED 2023 alusel.

Transpordiamet on sõlminud Riigimetsa Majandamise Keskusega riigitee nr 67 Võru-Mõniste-

Valga km 47,775 ja riigitee nr 23114 Laatre-Lõllemäe-Hargla km 30,122 ristumiskohtade

ehitamise lepingu nr 7.1-1/25/17361-2. Riigitee ristumiskohtade ehitamine peab toimuma

vastavalt lepingu tingimustele.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatavate juurdepääsuteede kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Herkki Rõõm

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Herkki Rõõm

5219446, [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Teie 10.10.2025 nr 13.1-3/25/15082-3

Meie 22.10.2025 nr 6-3/25/20301

Arvamus maaparanduse ehitusloa andmise

otsuse eelnõu kohta ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

kooskõlastamine (TILGA TEED2023)

Esitasite1 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks maaparanduse ehitusloa2 andmise ja

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu koos rekonstrueerimise projekti3 ja KMH eelhinnanguga4. Kavandatavaks tegevuseks on Valga maakonnas Valga vallas

Laanemetsa, Hargla ja Kalliküla külas ning Võru maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas asuvate maaparandusehitistega seotud teede Aruküla tee, Kallioja tee ja Talu tee rekonstrueerimine ja Pussisaare tee ehitamine.

Keskkonnaamet on varasemalt avaldanud arvamust projekti „Tilga teed“ rekonstrueerimise

lähteülesande5, projekteerimistingimuste andmise otsuse eelnõu6 ning rekonstrueerimisprojekti kohta7.

Projektala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, mistõttu looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 kohast Keskkonnameti nõusolekut

ehitusloa andmiseks ei ole vaja. Projektis rekonstrueeritav Talu tee ja Kallioja tee ning Pussisaare tee jäävad osaliselt metsise

elupaika8. Aruküla tee külgneb vääriselupaigaga VEP nr 127031. Lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on ca 420 m kaugusel asuvad Karula linnuala (RAH0000634) ja

Karula loodusala (RAH0000629). Lähtuvalt eelnevast on planeeritava tegevuse osas läbi viidud KMH vajalikkuse eelhindamine,

mille käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei ole olulise negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.10.2025 kirjana nr 6-2/25/19550. 2 Ehitusluba taotleb Riigimetsa Majandamise Keskus; toimiku nimi „TILGA TEED2023“. 3 REK Projekt OÜ koostatud projekt „Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste

rekonstrueerimise ja ehitamise projekt“; töö nr 24-04-A (versioon V02, TARTUMAA 2025). 4 Alkranel OÜ koostatud töö „Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste

rekonstrueerimise ja ehitamise projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang “, (mai 2024). 5 Keskkonnaameti 23.03.2023 kiri nr 7-9/23/3789-2. 6 Keskkonnaameti 19.05.2023 kiri nr 6-2/23/10343. 7 Keskkonnaameti 06.05.2024 kiri nr 6-2/24/9535. 8 Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kood KLO9133989.

2 (2)

Keskkonnaameti hinnangul on KMH eelhinnangus mõjud kaitstavatele loodusobjektidele piisavalt kirjeldatud ning Keskkonnaamet nõustub eelhinnangu järeldusega, et KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses eeldatavalt vajalik ei ole. Keskkonnaamet

kooskõlastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10

alusel9 KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Keskkonnaametil ei ole täiendavaid ettepanekuid ehitusloa andmise otsuse eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5307 8913

[email protected]

9 Sisaldab ka KeHJS § 11 lg 22 kohast seisukohta.

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459) esitas 28.04.2025. a Maa- ja Ruumiametile ehitusloa taotluse (registreeritud Maa- ja Ruumiameti dokumendihaldussüsteemis

nr 13.1-3/25/15082) maaparandussüsteemi teenindava teede ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja

Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02), digitaalselt allkirjastatud 21.04.2025. a), toimiku nimi TILGA TEED2023 alusel.

Võttes aluseks maaparandusseaduse § 22 lõike 5, mille kohaselt kaasab Maa- ja Ruumiamet ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui

taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning maaparandusseaduse § 22 lõike 4 punkti 3, mille kohaselt saadab Maa- ja Ruumiamet ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve

kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, saadame Teile arvamuse

avaldamiseks maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega. Arvamust ootame hiljemalt 22.10.2025. a e-posti aadressile [email protected].

Maaparandusseaduse § 22 lõike 6 kohaselt loeb Maa- ja Ruumiamet ehitusloa eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest

arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.

Lugupidamisega

Meelis Mumm (allkirjastatud digitaalselt) peaspetsialist

maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroo

Lisad: 1. Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) (otsuse eelnõu_teenus-2522129.pdf); 2. Projekt koos lisadega (sh keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang)

Lisad saab alla laadida lingilt https://transit.envir.ee/message/5qlRQCqvoLEn05msmNALlr

Riigimetsa Majandamise Keskus

Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse

eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

10.10.2025 nr 13.1-3/25/15082-5

Meelis Mumm 5055533 [email protected]

From: "Meelis Mumm" <[email protected]> Sent: 10/29/2025 2:18:37 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Meris Süsta" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]> Subject: Tilga teede ehitusluba

Tere Saadan Valga maakonnas Valga vallas asuva Aruküla tee, Kallioja tee ja Talu tee ning Võru maakonnas Rõuge vallas asuva Pussisaare tee ehitusloa nr 6.1-3/38668 (teenuse nr 2522129) koos Transpordiameti ja Keskkonnaameti kooskõlastusega. Lugupidamisega

Meelis Mumm peaspetsialist I maaparandussüsteemi ehitusõiguse büroo +372 505 5533 Maa- ja Ruumiamet [email protected] www.maaruum.ee Kesk 12, Valga

Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee

maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise

projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Projekti tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Projekti koostaja: REK Projekt OÜ Eelhinnangu koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.08.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ............................................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................... 9

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9

2.2. Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

järgne lühikirjeldus ............................................................................................................... 12

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 13

3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ......................................................... 13

3.2. Märgalad .................................................................................................................... 14

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale..................................................................................... 14

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .......................................... 14

3.5. Maavarade kasutus .................................................................................................... 15

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke..................... 15

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 16

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 17

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ................................................ 17

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 18

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 19

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 20

4 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objektiks on Aruküla tee,

Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise

projekt (REK Projekt OÜ (Töö nr. 24-04-A), 2025). Eesmärgiks maaparandusehitistega seotud

Aruküla tee, Kallioja tee ja Talu tee rekonstrueerimine ning Pussisaare tee ehitamine.

Projektiga rekonstrueeritakse kokku 2,43 km teed ning ehitatakse uus tee pikkusega 1,34 km

(vt täpsemalt ptk 1).

Projekti tellija on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), koostaja REK Projekt OÜ.

Eelhinnangu tellija on Riigimetsa Majandamise Keskus ja koostajaks on Alkranel OÜ.

Eelhinnangu tulemusi saab kasutada eelkõige Maa- ja Ruumiamet, mis on PTA

(Põllumajandus- ja Toiduamet) vastava teemavaldkonna õigusjärglane, eelnevalt nimetatud

projekti ehitusloa menetlemisel.

Käesolevat eelhinnangut saab seega eelkõige otsustaja (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), § 9) kasutada täiendava töövahendina

kavandatava tegevusega seonduvates edasistes menetlusprotsessides. KMH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu), kui vastavad osapooled tuvastatakse.

Edasise eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Dokumendi koostamisel lähtutakse muuhulgas juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Kutsar, 2015; tellija Keskkonnaministeerium

(nüüdne Kliimaministeerium)) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumente

„Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017)

ning „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on on Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare

tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekt (REK Projekt OÜ (Töö nr. 24-

04-A), 2025). Eesmärgiks maaparandusehitistega seotud Aruküla tee, Kallioja tee ja Talu tee

rekonstrueerimine ning Pussisaare tee ehitamine. Teed (joonis 1.1) asuvad Valga maakonnas

Valga vallas – Talu tee (Laanemetsa külas), Aruküla ja Kallioja teed (Hargla külas) ning

Pussisaare tee (Kallikülas). Viimane tee ulatub ka Võrumaal Rõuge valda, jäädes Koemetsa

külla. Objektidele pääseb ligi 23114 Laatre - Lüllemäe – Hargla kõrvalmaanteelt (keskmine

ööpäevane liiklussagedus 86 autot), 7790773 Kallipera teelt ja 4930025 Ahelo teelt.

Joonis.1.1. Teede asukohad (REK Projekt OÜ, 2025).

REK Projekt OÜ poolt läbi viidud projekteerimisel oli aluseks RMK 27.03.2023 a.

lähteülesanne, PTA 19.05.2023 a. projekteerimistingimuste andmise otsus nr 6.1-1/22984.

RMK koostas 20.01.2023 a ka keskkonnamõjude analüüsi (sisendtingimused projekti; edaspidi

KMA), mida on uuendatud ja täiendatud projekteerimise eel (mh Keskkonnaameti 23.03.2023.

a seisukoha nr 7-9/23/3789-2 alusel), ajal ja viimati 22.05.2024 a (mh Keskkonnaameti

06.05.2024. a kirja nr 6-2/24/9535 alusel). KMA-s esitatu on samuti olnud projekteerimise

protsessi ja sellega seotud tegevuste loomulikuks osaks. Lähteülesannete alusel oli vaja nende

teede (joonis 1.1) puhul esmalt uurida teede aladega seotud eesvoole, teede konstruktsioonide

ja rajatiste seisukorda ja ehitamise vajadust ja võimalusi jms tegureid. Uurimistööde käigus

täpsustusid seega ehitiste (maaparandussüsteeme teenindavad teed) pindalad jms

projekteerimisega hõlmatud ehitiste parameetrid. Uurimistööde kokkuvõtted teede osas:

 Aruküla tee (nr 7790776; 1,16 km; EH1) rekonstrueeritav lõik algab 7790778 Tilga-

Apja tee ja 7790310 Tilga-Kooli teega ristumisel ja lõpeb Metsaküüni teega ristumisel.

Tee on keskmises seisukorras olev kruusatee, kus kulumiskiht puudub ning aluskiht on

osaliselt ära kulunud. Teel esineb üksiklöökauke, servad on lõiguti tasandamata ning

pealevalguv vesi jääb teepinnale seisma. Tee asub liivpinnasel. Tee mulde pealtlaius

varieerub vahemikus 6,0-7,0 m. Tee vajab uue katendikonstruktsiooni ehitamist ning

uute voolunõvade rajamist kohtadesse, kus ääres olev maapind teepinnast kõrgem või

samal tasemel. Saadud materjali saab kasutada teerajatiste mulde ehitamiseks.

 Kallioja tee (nr 7790775; 0,93 km; EH2) rekonstrueeritav lõik algab 7790773 Kallipera

teega ristumisel ja lõpeb metsakvartalite TH117 ja TH123 piiril. Tegemist on

pinnasteega, kus kulumiskiht ja aluskiht puuduvad. Servad on tasandamata ning

pealevalguv vesi jääb teepinnale seisma. Kuni pk 5+00 teetelg paikneb raiesmikul,

6 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

alates PK5+00 kuni tee lõpuni – tihedas metsas. Tee asub liivpinnasel. Tee sõiduosa

pealtlaius võrdub 3,5-4,0 m, muldkeha puudub. Parempoolne maapind langeb lõuna

suunas praktiliselt kogu tee pikkuse ulatuses. Tee vajab uue katendikonstruktsiooni ja

mulde ehitamist ning uute voolunõvade rajamist kohtadesse, kus ääres olev maapind

teepinnast kõrgem või samal tasemel. Saadud materjali saab kasutada teerajatiste ja tee

mulde ehitamiseks.

 Talu tee (nr 7790813; 0,33 km; EH3) rekonstrueeritav lõik algab 23114 Laatre -

Lüllemäe – Hargla kõrvalmaanteega ristumisel ja lõpeb 7790812 Tornimäe teega

ristumisel. Tee on enamasti pinnastee kruusaga segatud. Teel esineb üksiklöökauke,

servad on lõiguti tasandamata, teed ümbritsev maapind on lõiguti tunduvalt teest

kõrgem või madalam. Tee asub liivpinnasel. Tee mulde pealtlaius varieerub vahemikus

5,5-6,0 m. Tee vajab uue katendikonstruktsiooni ehitamist.

 Pussisaare tee (1,34 km; EH4) uus ehitatav lõik algab 4930025 Ahelo teega ristumisel

ja lõpeb metsakvartalite TH119 er 13 ja TH120 er 4 vahelisel alal. Teetrass asub

enamasti olemasolevate kraavide mullavallidel. Teetrassil esinevad roopad. PK6+00-

7+53 teest paremat kätt olemasolev kraav praktiliselt puudub (sängi pole võimalik

määrata, lõiguti on nähtav vaid 10 cm sügavusega süvend). Projekteerimisel antud

lõigule projekteerida uus teekraav ning olemasolevat mitte arvestada. Mullavalli

pealtlaius on keskmiselt 5,0-6,0 m. Tee asub enamasti liivpinnasel, kuid osad lõigud ka

turbapinnasel. Tee vajab uue katendikonstruktsiooni ehitamist, lõiguti uue mulde

ehitamist, olemasolevate veejuhtmete korrastamist, uute teekraavide rajamist

katendikonstruktsiooni stabiilsuse ja vajalikku kandevõime tagamiseks ning mulde

rajamiseks vajalikku materjali saamiseks.

Peale uurimistöid loodud projektlahenduste kooskõlastamine varem paika pandud osapooltega

toimus 2024. a (vt ka eelnev lõik). Peale kooskõlastamisi ajakohastati projekti, mh korrigeeriti

teavet, mis võis tekitada valearusaama Natura 2000 alade hõivamise osas (projektidega ei

kavandata). Käsitletava projekti koostamise protsessi ülevaate järgselt tuuakse esmalt välja

valminud projektis (REK Projekt OÜ) käsitletud teemapeatükid (loetletud seletuskirjaga

seonduv, kokkuvõtvalt alljärgnevalt):

 Ptk. 1. Üldosa.

 Ptk. 2. Uurimistööd.

 Ptk. 3. Geoloogia ja mullastik.

 Ptk. 4. Kultuurtehnilised tööd.

o Ptk. 4.1. Trasside ettevalmistustööd.

o Ptk. 4.2. Üldnõuded ettevalmistustöödele.

 Ptk. 5. Kuivendussüsteem.

o Ptk. 5.1. Kuivendussüsteemi projekteerimine.

o Ptk. 5.2. Kuivendussüsteemi ehitamine.

 Ptk. 6. Truubid.

o Ptk. 6.1. Truupide projekteerimine.

o Ptk. 6.2. Truupide ehitamine.

 Ptk. 7. Teede rekonstrueerimine ja ehitamine.

o Ptk. 7.1. Teede projekteerimine.

 Ptk. 7.1.1. EH1 Aruküla tee.

 Ptk. 7.1.2. EH2 Kallioja tee.

 Ptk. 7.1.3. EH3 Talu tee.

 Ptk. 7.1.4. EH4 Pussisaare tee.

o Ptk. 7.2. Teede ehitamine.

7 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Ptk. 8. Keskkonnakaitse.

o Ptk. 8.1. Ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamine.

 Ptk. 8.1.1. Keskkonnakaitselised tehnoloogilised nõuded veejuhtmete

korrastamisel, rajamisel ning tee rekonstrueerimisel ja ehitamisel.

 Ptk. 9. Ehitustöödele seatud piirangud.

o Ptk. 9.1. Tehnovõrgud ja kommunikatsioonid.

o Ptk. 9.2. Riigitee.

o Ptk. 9.3. Eraisikute ja ettevõtete tingimused/piirangud.

 Ptk. 10. Juhenddokumendid.

 Ptk. 11. Töömahtude tabelid.

 Ptk-d – LISAD.

o Lisa 1. Kooskõlastuste koondtabel ja kooskõlastused.

o Lisa 2. RMK keskkonnamõjude analüüs.

o Lisa 3. RMK Koosoleku protokoll.

o Lisa 4. MapInfo (digitaalne lisa).

o Lisa 5. Raieala kiht (digitaalne lisa).

o Lisa 6. TA mahasõidukoha projekt.

Projektiga rekonstrueeritakse kokku 2,43 km teed ning ehitatakse uus tee pikkusega 1,34 km

(joonis 1.1). Kokku ehitatakse teekraave 1441 m, hooldatakse teekraave 1119 m, hooldatakse

kuivenduskraave 50 m ja ehitatakse 1642 m nõva. Truupidest rekonstrueeritakse 2, ehitatakse

10, likvideeritakse 1 ja uuendatakse 2 ning ehitatakse 1 uus kraavilaiend (kraavile nr 504).

Eelnevat arvestades tehakse rekonstrueerides Aruküla tee lõiku (1,16 km, EH1), Kallioja tee

lõiku (0,93 km, EH2), Talu tee lõiku (0,33 km, EH3) ja ehitades uus Pussisaare tee (1,34 km,

EH4) – teede rekonstrueerimise ja ehitamise parameetreid on täpsemalt kirjeldatud projekti ptk

7. EH4 juures on maaparandussüsteemi MATSIMAE MK 9115920010020/001 kolm

kuivenduskraavi (EH5), mis ette nähtud hooldada (503) ja uuendada (501 ja 502). EH2 juures

on TAHEVA 9115920010030/002 süsteem, mille puhul on ette nähtud hooldada kraav 601

(EH6), täpsemalt kirjeldatud projekti ptk 5. Ehitusaegne filtratsioonitõkke ekraan

projekteeritud (projekti seletuskirja ja jooniste alusel) kraavidele nr 404, 408, 409 ja 502

(seotud EH4-ga).

Projektis toodu järgi esineb teede alal enamasti keskmiselt leetunud leedemuld LII, gleistunud

keskmiselt leetunud leedemuld LIIg, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld L(k)I, leede-

gleimuld LG, leetjas gleimuld GI, leede-turvastunud muld LGI. Veejuhtmetel koprapaise ei

esinenud. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega (hooldustööde mahus (kaeve ristlõige

0,5 m3/m) ja uuendustööde mahus (kaeve ristlõige 0,8-1,0 m3/m) ei tekita täiendavat

kuivendust, tõstetakse välja kogunenud sete, põhjajoon ei muutu. Teid ümbritseval maa-alal

asuvate metsa kasvukohatüübilt on levinumad mustika (ca 32%), karusambla-mustika (ca

12%), jänesekapsa-pohla (ca 12%) ning jänesekapsa-mustika (ca 11%).

Käsitletavas projektis ja selle lisades on eelneva (mh ptk 1 alguses) põhjal fookuse all olnud ka

looduskaitselised jm väärtusega seotud aspektid. Alljärgnevalt on esitatud valikuline ja

kokkuvõtlik loend projektis ja selle lisades (eelkõige tabel projekti lisas 2 (RKM)) esinevatest

asjakohastest asjaoludest:

 Karula linnuala ja loodusala - töid alale ei planeerita. Paikneb väljaspool objekti - 420

m kaugusel EH4 Pussisaare teest ning teisel pool Kalli oja.

 VEP nr.127031. VEP'i piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja

olemasolevaid ei puhastata (va eesvoolud), trassiraiega VEP'i ei kahjustata. VEP-i piir

paikneb 7,0 m kaugusel EH1 Aruküla tee teljest (tee teljest teega seotud 4 m);

8 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Koemetsa metsise püsielupaik, Koemetsa metsise püsielupaiga pv: töid alale ei

planeerita. Paikneb väljaspool objekti - 420 m kaugusel EH4 Pussisaare teest. Liigi

leiukoht (loomad, II kaitsekategooria);

o KLO9100987: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06.

o KLO9102055: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06; uusi

kraave ei rajata.

o KLO9133989: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.02-31.07.

 Veekogu piiranguvööndid ning kudemis- ja elupaik KLO3002534 Hargla oja -

erodeeruvate pindade katmine või kinnsitamine ning järgida ohutusnõudeid õlide ja

määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil;

 Ehitusaegne filtratsioonitõkke ekraan on ette nähtud rajada (juhindudes ka projekti

joonistest) veejuhtmetele: 404, 408, 409 ja 502. Filtratsioonitõke paigaldatakse selliselt,

et suurema vooluhulga korral oleks filtratsioonitõke püsiv (st ei läheks allavoolu) ning

kataks kogu veejuhtme ristlõike (st kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke

kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks tuleb filtratsioonitõke ankurdada.

Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõke ja selle taha kogunenud sete eemaldada, et need

ei takistaks vee äravoolu.

 Parim aeg antud töid teostada on suvisel madalvee perioodil (töid ei tohi teostada

märtsist-juunini).

 Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib

lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

 Eemaldatud setted laotada veekogu kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja

toiteaine rikka vee valgumist tagasi veekogusse.

 Veekogu äärde jätta maksimaalselt taimestikku, puittaimestikku, sh põõsad. Jätta

veekogu äärde terved, elujõulised lepad, kuused, kased. Puittaimestik aitab vältida

erosiooni ja valgaalalt (põllumaadelt) tulevaid toiteaineid.

 Jätta alles ka võimalikult palju kaldaveetaimestikku, mis hiljem aitab puhastamise

(sette eemaldamise) käigus vette sattunud toitesooli aineringest eemaldada. Veekogusse

ei jõua seeläbi nii palju toiteaineid, mis suurendavad taimestiku kasvu/vohamist.

 Setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tuleb kõik

veekokku tagasi paigutada.

9 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides

ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur,

08.07.2025. a) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

Teed asuvad Valga maakonnas Valga vallas Hargla, Kalliküla ja Laanemetsa külades ning Võru

maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas. Valga valla pindala on 750 km² ja elanike arv oli

14859 seisuga 01.06.2025 (Valga valla kodulehekülg, 2025). Rõuge valla pindala on 933,2 km²

ja elanike arv oli 5001 seisuga 01.01.2025 (Rõuge valla kodulehekülg, 2025). Mõlema

maakonna valdades on vastavas asukohas tegemist hajaasustusega. Lähim eluhoone

projektitsoonidele (Aruküla tee) - Mõtsanuka (77901:005:0640), ca 85 m kaugusel.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1.Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Valga maakonnaplaneeringu 2030+ (2017) peamisteks eesmärkideks (lähtudes ka

üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”) on mh tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid,

arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on mh

määranud rohevõrgustike asetuse ja selle baasil jäävad sellesse Kallioja tee, Talu tee ja

Pussisaare teed. Samas ei ole vastavates asukohtades esile toodud nimetatud taristuga seonduda

võivaid konfliktide aspekte. Kavandatava tegevuse aladel pole väärtuslikku maastiku ega

väärtuslikku põllumajandusmaad (joonis 2.1). ). Enne 2017. a haldusreformi oli Valgamaale

jääv projektpiirkond osaks Taheva vallast ning 2008. a Taheva valla üldplaneeringu

põhimõtteid (eelnevalt nimetatud väärtuste osas) maakonnaplaneeringuga ei muudetud.

Nüüdse Valga valla territooriumile koostatakse (2018. a) ka uut üldplaneeringut ning ka

see ei muuda, teada oleva teabe alusel, rohevõrgustiku, väärtuslike maastike ja põllumaade

asetus- ja/või halduspõhimõtteid ptk 1 kirjeldatud tegevuste tsoonides. Üldplaneeringu

koostamist ja valla üldist juhtimist toetab ka Valga valla arengukava aastani 2035+ (2023).

Võru maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) peamiseks ülesandeks (lähtudes ka üleriigilisest

planeeringust „Eesti 2030+”) on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu

loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuur ning elukvaliteet olukorras, kus maakonna

asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas.

Kavandatava tegevuse ala on rohevõrgustikus, aga pole väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul

põllumajandusmaal (joonis 2.2). Samas ei ole vastavas asukoha esile toodud nimetatud

taristuga seonduda võivaid konfliktide aspekte (rohevõrgustiku toimimise tagamise osas). Enne

2017. a haldusreformi oli Koemetsa küla osaks Mõniste vallast ning 2011. a Mõniste valla

üldplaneeringu põhimõtteid (eelnevalt nimetatud väärtuste osas) maakonnaplaneeringuga ei

muudetud. Nüüdse Rõuge valla territooriumile koostatakse (2018. a) ka uut

üldplaneeringut ning ka see ei muuda, teada oleva teabe alusel, rohevõrgustiku, väärtuslike

maastike ja põllumaade asetus- ja/või halduspõhimõtteid ptk 1 kirjeldatud tegevuste tsoonis.

ÜP koostamist ja valla üldist juhtimist toetab ka Rõngu valla arengukava 2030 (2022).

10 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.1. Väljavõte Valga maakonnaplaneeringust 2030+ (OÜ Hendrikson & Ko, 2017) ja kavandatav

tegevus (indikatiivsed paikkonnad), rohevõrgustiku tuum- ehk tugialas.

Joonis 2.2. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringust 2030+ (Hendrikson ja Ko, 2018) ja kavandatav

tegevus (indikatiivne piirkond), rohevõrgustiku tuum- ehk tugialas.

11 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Koiva vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 (2022) toonitatakse tasakaalu leidmise

vajadust, et põllu- ja metsamaad saaksid piisavalt kuivendatud, aga samal ajal ei kahjustaks

hooldus- ja arendustegevused oluliselt eesvooludeks olevate looduslike veekogumite

ökosüsteeme. Maaparandushoiutööde tegemise käigus on vaja jälgida, et ei takistataks

veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustataks keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi

või selle toimimist. Tulenevalt ka eelnevast on sellisel viisil võimalik tagada ka

maaparandussüsteemidega seotud pinnaveekogumite mitte mõjutamist.

Kavandatava tegevuse piirkonda jäävad Kalli oja (VEE1159200; pikkus 9,4 km), Arujõgi

(VEE1159500; pikkus 7,9 km) ja Hargla oja (VEE1159300; pikkus 15,8 km). Hargla oja, mida

nimetatud veekogumitest veemajanduskavas käsitletakse, hea seisund on saavutatud

veemajanduskava kohaselt, eraldi meetmeid ei ole määratletud.

Koiva vesikonna maaparandushoiukavas 2022-2027 (2022) on öeldud, et

maaparandussüsteemide hea seisundi hoidmiseks on vajalik maaparandushoid. Maismaa

liigniiskete alade ja soode kuivendamisega on ajaloo jooksul kasutatavat põllumajandus- ja

metsamaad juurde saadud ja põldude ning metsade tootlikkust suurendatud.

Maaparandussüsteemid täidavad maastikul kahesugust rolli – luues eelduseid majandatava

metsamaa sihipäraseks kasutamiseks ning leevendades kahjulikult mõjuvaid ilmastikunähtusi

– liigseid sademeid ja põuda. Riigimetsamaast on kuivendatud umbkaudu pool ehk ca 490 000

hektarit. Eestis tehtud uurimused näitavad, et kuivendamise tagajärjel on metsa kasvukiirus ja

tootlikkus oluliselt tõusnud. Koiva vesikonnas on kuivendatud metsamaid 30 700 hektaril.

Hoiukavas on ühe maaparandussüsteemi toimimist mõjutava tegurina välja toodud

koprapaisutused, mis võivad maaparandussüsteemidel põhjustada ulatuslikke rikkeid ja

häiringuid, nt hüdroloogilise režiimi muutus, setete akumuleerumine, vee-elustiku vaba

liikumise takistamine, kaldapuistute hävimine, veevoolu takistamine ja veetaseme tõusmine

jpt. Kaitstavatel loodusobjektidel läbiviidavate tööde kohta on öeldud, et tuleb jälgida

kaitstavate alade kaitsekorda, sh vältida kaitse-eesmärkideks määratletud liigniiskete

elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist veerežiimi muutmise tõttu.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu, seisuga 19.01.2023; alus mh Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2006)) toob välja, et metsanduse pikaajaline

konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head

seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi

hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele

juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade

viljakuse säilitamiseks. Erametsade kuivendussüsteemide hooldamata jätmine vähendab

puistute tootlikkust, sest juurdekasv ja uuenemine aeglustuvad. Ühelt poolt tuleb arvestada, et

metsakuivendusel on negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee- ja

kaldaelustikule, aga teisalt ka sellega, et metsakuivendusel on Eestis pikk ajalugu (nt

riigimetsades paiknevad kuivendussüsteemid vähemalt 500 000 hektaril) ja paljudel

kuivendatud aladel on välja kujunenud stabiilsed kõdusoo metsaökosüsteemid, mis on

tootlikud, süsinikku siduvad ning väärtuslikud metsa kõrvalkasutuse seisukohast.

Metsakuivenduse tähtsus suureneb ka kliimamuutuste valguses (soojad talved). Siinkohal

tuuakse eraldi välja, et dokumendis „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“

(SEIT, 2019) ei ole esile toonud maaparandust kui tegevusvaldkonda, millest tuleks loobuda,

täitmaks Euroopas seatud kliimaeesmärke.

12 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2.Tegevuskavandi paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse. Teabe koondamisel on lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku

tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike objektide parameetritest.

Käesoleval projektialal ega selle lähialas (ca 200 m) ei paikene teadaolevalt ohtlike käitiseid

ega nende ohualasid. Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025) moodustavad kavandatava

tegevuse ala geoloogilise aluspõhja peamiselt Gauja lademe liivakivi, aleuroliit (D2GJ) ning

projektalal põhjavesi on suhteliselt kaitstud (1:400000 kaardi alusel). Lähim puurkaev

(PRK0012003) asub Aruküla teest ca 215 m kaugusel lõunas. Pinnakatteks on peamiselt

jääjärvelised setted ja soosetted. Peamiselt projektalal levivad mullad on toodud ptk 1 lõpus.

Projektalal ega selle lähialas (ca 200 m) ei asu maardlaid Maa- ja Ruumiameti andmetel (2025).

Projektalal ega selle lähialas (ca 200 m) ei asu muinsuskaitseobjekte. Projektis on ennetavalt

välja toodud tingimus, mis sätestab tegevussuunised arheoloogiliste leidude tuvastamise

puhuks. Projekti lisas KMA-s on toodud järgnevad pärandkultuuri objektid (neist lähemaid

objekte pole juurde lisandunud ning seega ka mõju eelduseid ei ole):

 Liivavõtu koht (779:KAR:001; objekt hästi või väga hästi säilinud; EELIS ID -

1524094648; Talu teest ca 23 m);

 Metsaküüni tee (779:MET:001; objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud 20-50%; EELIS ID 2060693070; Aruküla teest ca 10 m);

 Hargla metskonna keskus (779:MTS:001; objekt hästi või väga hästi säilinud; EELIS

ID 44196029; Aruküla teest ca 95 m).

Kavandatava tegevuse piirkonnas (ca 200 m) pole kaitstavaid taime, seene ega samblike liike.

Projektis rekonstrueeritav Talu tee ja Kallioja tee ning Pussisaare tee (ehitatav) jäävad EELIS-

e andmetel (08.07.2025) II kaitsekategooria metsise leiukoht (KLO9133989; sigimispaik),

mille pindala on 11036 ha (moodustatud ka KLO9100987 ja KLO9102055 aladest, nimetatud

ka ptk 1). Metsise elupaikade rangem kaitse (mh EL tasandil) on tagatud ca 420 m

kaugusel Pussisaare teest - Karula linnualal (RAH0000634; seotud ka Karula loodusalaga

(RAH0000629), samas projekti tegevused Natura 2000 aladeni ei ulatu (varasemalt ehk

2024. a kooskõlastusperioodil ei olnud seda eraldi esile toodud, mistõttu esines ka mõjude

eelduste kontrollimise nõude seadmine Keskkonnaameti poolt; projekti seletuskirja

täpsustati ning täiendav kontroll ei ole siiski enam asjakohane – projekti ja Natura alade

asupaikade erinevuse ja mõju eelduste ulatuste tõttu). Metsis (Tetrao urogallus) on paikne

liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaikade. Eelistab

mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini

vähemalt 80 aastat. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele

sünnipaigast. Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus

puhmarindes domineerib mustikas. Talvel eelistavad metsised vanu, >100 a vanuseid

männikuid. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse

seisundisse ning liik on arvatud Looduskaitse seaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide

hulka. Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, eriti lageraiepõhine

metsandus, millega kaasneb elupaikade otsene hävimine ja killustumine, samuti

metsakuivendusest tingitud elupaikade teisenemine. Keskmise tähtsusega ohutegur on otsene

häirimine inimese poolt (suunamata külastuskorraldus, pesitsusaegne metsanduslik tegevus

jmt), alus EELIS, 08.07.2025. a.

13 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Järgnevas loetelus on välja toodud teemad (KeHJS

§ 61 lg 5 põhjal), mille puhul võivad tegevuse elluviimisel kaasneda olulised

keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud, kui vastavad seosed tuvastatakse, lähtudes ka

ptk 1 toodust. Lisaks tuuakse välja ka mõjude tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise täiendavad võimalused, kui see osutub vajalikuks (mh puudub asjakohane

käsitlus analüüsitavas projektis, vt ka ptk 1). Teemad on järgnevad:

 maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,

 märgalad,

 veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis 3.10

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

3.1.Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus

Analüüsitav projekt käsitleb olemasolevate teede rekonstrueerimist ning ühe senise

transpordivahendite liikumiseks kasutatud trassi teeks ehitamist. Siinkohal keskendutakse

viimasele. Pussisaare teetrass asub enamasti olemasolevate kraavide mullavallidel, kus

esinesid roopad. St paikkonnas on vajalik metsa haldamiseks ja selle hüvede kasutamiseks (mh

rekreatiivsed) senist olukorda parandad, et vältida mh ümbritseva keskkonna kahjustamise

ohtu. Pussisaare teetrass vajab uue katendikonstruktsiooni ehitamist, lõiguti uue mulde

ehitamist, olemasolevate veejuhtmete korrastamist ning teekraavide rajamist. Võttes arvesse

projekti suurust ja uute hõlmatavate alade olemasolevat kasutust (majandusmets), ei ole ette

näha olulist pikaajalist negatiivset muudatust vastava tee rajamisel piirkonna maakasutusele.

Pigem on korrektse teetrassi rajamine maakasutus- ja liikumisvõimalusi parandav, jättes

ülejäänud ehk teetrassi äärsed alad looduslikku seisu.

Kokkuvõtvalt - projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole

sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid ptk

käsitletud teemavaldkonna osas.

14 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2.Märgalad

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 toodud teavet, mille järgselt märgalade

kuivendamist vm moel negatiivset mõjutamist ei kavandata. St puuduvad negatiivse mõju

eeldused nimetatud teemas.

Kokkuvõtvalt - projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole

sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid ptk

käsitletud teemavaldkonna osas.

3.3.Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või

kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1 ja 2 ning 3.1-3.2 toodud teavet. Kogutud teabe alusel

ei saa tõenäoliseks pidada negatiivse mõju eelduseid põhjaveele (sh veeressursile) ja

merekeskkonnale (sh randadele). Tegevus on seotud jõgede, ojade ja muude vooluveekogumite

kallastega. Samas on kallastel tegutsemiseks, tagamaks nende püsivust, maandamaks

erosiooniriske ja reostusohtu, seatud projektis juba asjakohased meetmed, millega on tagatavad

veekogumite/veejuhtmete äärsete alade (mh kaldad) hoid vastates sh Koiva vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 (2022) ning Koiva vesikonna maaparandushoiukavas 2022-2027

(2022) esitatud suunistele/eesmärkidele. Seega tegevusega (vt ptk 1) ei kaasne negatiivset mõju

eespool nimetatud aspektidele ning seega puudub ka vajadus täiendavate lisameetmete

seadmiseks (kaldavööndeid arvestades). Eelneva alusel on projekti koostamisel on

vooluveekogumite (sh Kalli oja, Arujõgi ja Hargla oja) ning nendega seotud veekeskkondade

olulise mõjutamise ohtude minimeerimisega arvestatud piisavalt (sh asjakohased ajalised

tingimused seatud, ehitustegevuste aegsed sette-ekraanide rakendamise kohustused määratud),

tagamaks veekogumite pikaajalist head seisundit. St projektis on juba sätestatud piisavad

tingimused, mille järgimisel ei seata ohtu veestikuga seotud ökosüsteeme ja liike. Ptk käsitletu

seondub ka ptk 4.5.

Kokkuvõtvalt - projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole

sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid ptk

käsitletud teemavaldkonna osas.

3.4.Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Projekti koostamisel on läbitud põhjalik eeltöö mh piirkonna mullastiku ja pinnaste kohta teabe

koondamisel. Analüüsitav projekt käsitleb olemasolevate teede rekonstrueerimist ning ühe

senise transpordivahendite liikumiseks kasutatud trassi teeks ehitamist. Siinkohal

keskendutakse viimasele. Pussisaare teetrass asub enamasti olemasolevate kraavide

mullavallidel, kus esinesid roopad. Teetrass asub enamasti liivpinnasel, kuid osad lõigud ka

turbapinnasel. Projektis seletuskirjas (mh keskkonnakaitse peatükis (refereeritud ka

eelhinnangu ptk 1)) on antud täpsem ülevaade keskkonnahoiu tagamiseks ja reostuse

vältimiseks rakendatavatest meetmetest.

Kavandatava uus tee (Pussisaare tee) peamiseks eesmärgiks on teenindada elanikkonda, kes

soovib paikkonna metsasid kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel ning metsahoolduse ja -tööde

läbiviijaid, mistõttu jääb prognoositav liikluskoormus väga väikeseks (projekti ümbruskonna

15 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

teede liiklussagedused alla 100 auto/ööp) ja ei kaasne heitgaaside vm heidete teket, millel võiks

olla mõju eelduseid ümbruskonnale. Projekti järgi raadatakse (st vastaval alal ei ole tulevikus

võimalik metsa/kõrghaljastust kasvatada/taastada) kokku ca 3…4 ha metsa. St ei kavandata ka

puistu raiet olulises mahus (nt raadamise (metsamaa kasutamine muudel otstarvetel) puhul on

olulisuse määraks KeHJS § 6 lg 311 järgi 100 ha). Lisaks rakendub tegevuse elluviimisele

Kliimaministeeriumi 12.06.2024. a määrus nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise

metoodika ja tasumäär“, mille alusel mh tagatakse ka vajalikus määras asendusistutuste

teostamise finantseerimist üle Eesti.

Ptk 1 nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad ja on korraldatud viisil, millega on tagatavad

kehtivate nõuete kohased jäätmekäitlustoimingud. Juhindudes Eesti metsanduse arengukava

aastani 2030 (eelnõu, seisuga 19.01.2023) dokumentatsioonist (vt ka ptk 2.1), siis on

ressursside kasutus õigustatud ajalooliste rajatiste rekonstrueerimiseks/parandamiseks, tagades

nii metsanduse pikaajaline konkurentsivõime järjepidevuse, mis eeldab taristu, sh teede ja

maaparandussüsteemide head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka

teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Seega pigem tagab

süsteemne maaparandussüsteemide korrashoid maakasutuslike ressursside (sh varasemad

investeeringud) laiapõhise optimaalse kasutuse või selle toetuseeldused.

Kokkuvõtvalt - projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole

sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid ptk

käsitletud teemavaldkonna osas.

3.5.Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist

kavandatav tegevus ei kitsenda. St ei looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda

maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid tarbida võiksid ja sooviksid.

Osa Pussisaare tee ehituseks vajalikust tee rajatiste mulde rajamiseks (mineraalpinnas)

vajalikku materjali saamiseks, on ette nähtud kasutada tee äärde uute teekraavide rajamise ning

olemasolevate korrastamise käigus saadud materjalist.

Kokkuvõtvalt - projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad aspektid ei ole

sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist või täiendavaid lisameetmeid ptk

käsitletud teemavaldkonna osas.

3.6.Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Ptk 1 nimetatud tegevused ei ole ressursimahukad ja on korraldatud viisil, millega on tagatavad

kehtivate nõuete kohased jäätmekäitlustoimingud. Esile tuleb tuua ka seda, et ehitustööde

käigus eemaldatav pinnas (vt ka ptk 3.5) suunatakse tee mulde ehitamiseks ning arvestatud on

ka veekeskkonna hoiuga (vt ptk 3.3). Lisaks on juba arvesse võetud jäätmeteket ning sedagi,

et selle asjakohane korraldamine ja käitlemine toimuks kehtivate normide alusel. Arvestatakse

jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud

koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuetega. Tegevuse käigus ei

teki jäätmeid, mille reeglite päraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval objektil negatiivse mõju (sh ohu) eelduseid peatükis

nimetatus aspektidele ning seega puudub ka vajadus täiendavate lisameetmete seadmiseks.

16 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.7.Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, 3.1 – 3.6 toodud teavet. Kavandatud tegevuse alast

jäävad välja Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 ala jääb ca 420 m kaugusel (Pussisaare

teest). Vastaval alal (Karula linnualal (RAH0000634; seotud ka Karula loodusalaga

(RAH0000629)) on tagatud mh metsise elupaikade rangem kaitse (mh EL tasandil).

Samas projekti tegevused (ptk 1) Natura 2000 aladeni ei ulatu. Ptk 2.2 nähtub, et

varasemalt ehk 2024. a kooskõlastusperioodil ei olnud seda eraldi esile toodud, mistõttu

esines ka mõjude eelduste kontrollimise nõude seadmine Keskkonnaameti poolt. Projekti

seletuskirja täpsustati peale seda ning täiendav kontroll ei ole siiski enam asjakohane –

projekti ja Natura alade asupaikade erinevuse ja mõju eelduste ulatuste tõttu.

Ptk 3.1 ja 3.4 järgselt käsitleb analüüsitav projekt olemasolevate teede rekonstrueerimist

ning ühe senise transpordivahendite liikumiseks kasutatud trassi teeks ehitamist.

Siinkohal keskendutakse viimasele. Pussisaare teetrass asub enamasti olemasolevate

kraavide mullavallidel, kus esinesid roopad. Teetrass asub enamasti liivpinnasel, kuid

osad lõigud ka turbapinnasel. Teetrassi äärde, tee kehandi (5,4 – 5,7 m lai) püsivuse

tagamiseks on kavandatud korrastada / luua tee äärseid kraave (sügavus kahes lõigus 0,7 – 1,4

m ning ühes lõigus 0,6 m – 1,0 m). Vastavad kraavid ei täida metsamaa kuivendamise (võiksid

olla ≤ 3 m sügavused) eesmärki. Tee keskteljest mõõdetuna on rajatiste ja nende hoolduseks

reserveeritud ala 12,5 m ehk kokku 25 m ala, mille sisse jääb ka vastavate kraavidega tagatavate

funktsioonide (teekehandi ja selle ümbrusest liigvee kogumise võimaldamine) tsoon. Vastavas

alas väheneb ka varasem looduslik seisund, mis asendub senisega võrreldes tehislikuma ja

hooldatava teekoridoriga (vähendades samas riske ülejäänud maastiku mõjutamiseks /

ebaotstarbekaks kasutamiseks, eelkõige transpordivahenditega). Nimetatud tee ja selle äärne

hoolduskoridor kokku hõlmab ca 3,4 ha ala, mis jääb metsise leiukohta (KLO9133989;

sigimispaik), mille pindala on 11036 ha (moodustatud ka KLO9100987 ja KLO9102055

aladest, nimetatud ka ptk 1). Kokku hõlmataks leiukohast 0,031 %. Lisaks ei ulatu kavandatav

tee leiukoha ühest äärest teise, nt edelasuunas jääb tee lõpust leiupaiga piirini veel vähemalt

250 m looduslikku ala. Seega ei toimu ka elupaikade killustumist ning peamiseks

ohuteguriks jääb mh ptk 2.2 alusel otsene häirimine inimese poolt. Samas selle ohuteguri

osas on projektis seatud juba meetmed (vt ptk 1 - raied ja ehitustööd keelatud perioodil

01.02-31.07), mis järgivad ka Agu Leivits poolt koostatud infodokumendis „Metsalindude

pesitsusperioodide kogupikkused“ (2023) välja toodut, et metsise pesitsusperiood kestab

21.02-31.08, sh enim tundlik periood jaguneb kaheks:

 21.02-10.04 – pesitsusterritoorumite hõivamine ja pesaehitus, mis ei kattu munade ja

lennuvõimetute poegade perioodiga

 10.04-31.07 – munade ja lennuvõimetute poegade periood.

Projektala (va Aruküla tee) seondub ptk 2.1 alusel rohelise võrgustike aladega (strateegilised

dokumendid ei osunda maaparanduse ja rohevõrgustiku ebakõladele). Lisaks ei asu vastavas

tsoonis konfliktalasid, mida infrastruktuuri vms rekonstrueerimisel peaks arvestama. Kuivõrd

konfliktalasid ei esine ning ehitatavad rajatised ei takista elustiku liikumist, siis eraldi ja

täiendavaid meetmeid (lisaks projektis toodule) ka siinkohal ei analüüsita/esitata. St käesolev

projekt (kuivenduse rekonstrueerimine/teede võrgu (mitte võrreldavad maanteede ehk

transiitliiklusega) ajakohastamine) ei ole negatiivseks teguriks võrgustiku toimimisele.

17 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Seni kogutud andmestik näitab, et projekteerimise protsessi käigus määratletud tegevused ja

tingimused tagavad selle, et ei kahjustata kaitstavate loodusobjektide (vt ptk 1 ja 2) kaitse

eesmärkide saavutamist või ka kaitstavate loodusobjektide seisundit negatiivselt.

Spetsiifilisemad ehk looduskaitseliste objektidega (sh metsis) seotud meetmed tagavad

omakorda ka loodusliku mitmekesisuse pikaaegse ja kestliku säilivuse ning lühiajaliste

negatiivsete mõjude puudumise. Projekteeritud tööde (vt ptk 1) teostamise aegsed ja hilisemad

aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist (negatiivse mõju

eeldusest tulenevalt) või täiendavaid lisameetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval objektil negatiivse mõju (sh ohu) eelduseid peatükis

nimetatud aspektidele ja KMH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu

soovitatav kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Välistamaks metsise leiupaikades (projektis nimetatud leiukohad liidetud üheks)

tegevuspiirangute perioodide kestvuse vääriti tõlgendamisi, siis projektiga ette nähtud

ehitustööde hankes sätestada üheselt, et metsise leiukohtades (EELIS infosüsteemis)

raied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.02-31.07.

3.8.Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Ptk sisustamisel on arvestatud juba ptk 1, 2, ning 3.1 - 3.7 toodud teavet. Projektala (ptk 1)

paikneb hajaasustatud piirkonnas. Lühiajalisi kaudseid häiringud (nt mürast) võivad olla

eeldatavad 50 m kaugusel töötsoonist, kuid sellesse piirkoda ei jää elamuid. Lähim eluhooned

projektitsoonidele (Aruküla tee) on Mõtsanuka (77901:005:0640) kinnistu eluhoone ca 85 m

kaugusel. Lisaks dokumendis „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (2024) keskendutakse märgatavatele mõju

teguritele, nende hulgas ei ole müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna aspekte

ning ei nähta vajadust nimetatud aspekte ka seoses maaparandussüsteemidega uurida

(riiklikult). Käesolev projekt või selle läbiviimise ala ei ole ka eripärane, mis peaks eeltoodut

muutma.

Sotsiaalmajanduslikest nüanssidest lisandub maaparandusehitiste korrastamisele, millele loob

riiklikud alused mh maaparandusseadus, täiendavalt kaudse haakuvuse tegevuspiirkonna

omavalitsuse üldplaneeringute ja arengukavadega (vt ptk 2.1), kuivõrd riiklikult panustatakse

omavalitsuste elukeskkonna ja majanduskeskkonna pikaajalise ja üksteist toetavasse

jätkusuutlikkuse tagamisse. Läbi töötatud dokumentatsiooni põhjal pole ka negatiivsete

mõjude eeldusi kultuuripärandile ja pärandkultuuriobjektidele (vt ptk 2.2). Projektis on mh

toodud suunis arheoloogilise kultuurikihi leidmise juhuks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval objektil negatiivse mõju (sh ohu) eelduseid peatükis

nimetatud aspektidele ja KMH protsessi algatamise vajadust.

3.9.Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi

(suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid

ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

18 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval objektil negatiivse mõju (sh ohu) eelduseid peatükis

nimetatud aspektidele ja KMH protsessi algatamise vajadust.

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk 3.1 - 3.9 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevusega olulise

negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Ptk-s 1 (metsise leiupaigad),

2.2 (leiupaikade liitmine) ja 3.7 esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi ptk-s 3.7 esitatud

suunist - välistamaks metsise leiupaikades (projektis nimetatud leiukohad liidetud üheks)

tegevuspiirangute perioodide kestvuse vääriti tõlgendamisi, siis projektiga ette nähtud

ehitustööde hankes sätestada üheselt, et metsise leiukohtades (EELIS infosüsteemis) raied ja

ehitustööd keelatud perioodil 01.02-31.07. Vastav tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagab jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust, minimeerides

mh negatiivsete mõjude esinemise eelduseid täiendavalt. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Samas tuuakse välja, et dokumendist

„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhis“ (2024) nähtub vajadus riiklike seiresüsteemide parandamiseks. Nimetatu

korraldamiseks peaks maaparandussüsteemide haldust kureerivad institutsioonid looma

reglementatsiooni, mis võimaldaks rekonstrueeritud maaparandussüsteemide kasutuslubadele

kanda ka seiretingimusi (mh avalduda võivate häiringute kui ka positiivsete tegurite kohta

teabe kogumiseks). Vastav lähenemine aitaks edaspidi paremini suunata ka vajaduspõhist

maaparandamist (vt dokumendist „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ ptk 5.l (Kuivendusvõrgu korrastustööde

optimeerimine)).

Eeltoodu alusel asub käesoleva dokumendi koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH

protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Maa- ja Ruumiamet)

siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Enne KMH algatamise või

algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas

küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt (nende olemasolul). Olemasoleva õigusruumi ja töö

käigus selgunud asjaolude alusel võiks asjaomaseks asutuseks lugeda Keskkonnaametit.

Kaasamisprotsessi suunamine toimub vastavalt otsustaja tasandile, arvestades ka

projekteerimisprotsessi raames toimunud varasemat koostööd asjaomaste asutustega. Laekuva

tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel,

enne otsuse vastuvõtmist.

Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja lõplik korraldamine (sh lõplik asjaomas(t)e

asutus(t)e kaasamise vajaduse määratlemine) on otsustaja pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud

looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

19 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva KMH eelhinnangu objektiks on Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee

maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekt (REK Projekt OÜ (Töö nr. 24-04-

A), 2025). Eesmärgiks maaparandusehitistega seotud Aruküla tee, Kallioja tee ja Talu tee

rekonstrueerimine ning Pussisaare tee ehitamine. Projektiga rekonstrueeritakse kokku 2,43 km

teed ning ehitatakse uus tee pikkusega 1,34 km (vt täpsemalt ptk 1).

Juhindudes tegevuse kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk

2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KMH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Lähtudes ptk 3.10 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevusega olulise negatiivse

(ebasoodsa) keskkonnamõju avaldumist ette näha. Ptk-s 1 (metsise leiupaigad), 2.2

(leiupaikade liitmine) ja 3.7 esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi ptk-s 3.7 esitatud suunist

- välistamaks metsise leiupaikades (projektis nimetatud leiukohad liidetud üheks)

tegevuspiirangute perioodide kestvuse vääriti tõlgendamisi, siis projektiga ette nähtud

ehitustööde hankes sätestada üheselt, et metsise leiukohtades (EELIS infosüsteemis) raied ja

ehitustööd keelatud perioodil 01.02-31.07. Vastav tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagab jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust, minimeerides

mh negatiivsete mõjude esinemise eelduseid täiendavalt. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Samas tuuakse välja, et dokumendist

„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhis“ (2024) nähtub vajadus riiklike seiresüsteemide parandamiseks. Nimetatu

korraldamiseks peaks maaparandussüsteemide haldust kureerivad institutsioonid looma

reglementatsiooni, mis võimaldaks rekonstrueeritud maaparandussüsteemide kasutuslubadele

kanda ka seiretingimusi (mh avalduda võivate häiringute kui ka positiivsete tegurite kohta

teabe kogumiseks). Vastav lähenemine aitaks edaspidi paremini suunata ka vajaduspõhist

maaparandamist (vt dokumendist „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ ptk 5.l (Kuivendusvõrgu korrastustööde

optimeerimine)).

Eeltoodu alusel asub käesoleva dokumendi koostaja seisukohale, et ei ole vajadust KMH

protsessi algatada. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal Maa- ja Ruumiamet)

siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Enne KMH algatamise või

algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas

küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt (nende olemasolul). Olemasoleva õigusruumi ja töö

käigus selgunud asjaolude alusel võiks asjaomaseks asutuseks lugeda Keskkonnaametit.

Kaasamisprotsessi suunamine toimub vastavalt otsustaja tasandile, arvestades ka

projekteerimisprotsessi raames toimunud varasemat koostööd asjaomaste asutustega. Laekuva

tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel,

enne otsuse vastuvõtmist.

Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja lõplik korraldamine (sh lõplik asjaomas(t)e

asutus(t)e kaasamise vajaduse määratlemine) on otsustaja pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt riiklikud

looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

20 Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti

KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem). Keskkonnaagentuur (08.07.2025).

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006.

 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030, eelnõu seisuga 19.01.2023.

 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium,

2017.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025

 Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register), 08.07.2025.

 Koiva vesikonna maaparandushoiukava 2022-2027. Põllumajandus- ja Toiduamet,

2022 (avalikustatud 2023).

 Koiva vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium, 2022.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025.

 Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhis. Keskkonnaamet ja Tartu Ülikool, 2024.

 Mõniste valla üldplaneering. Mõniste Vallavalitsus, 2011.

 Rõngu valla arengukava 2030. Rõngu Vallavolikogu, 2022.

 Rõuge valla kodulehekülg, https://rouge.kovtp.ee/ viimati alla laetud 20.06.2025.

 Rõuge valla üldplaneering. Kobras OÜ, seisuga 30.09.2024 (koostatav).

 Taheva valla üldplaneering (Töö nr 07.032). SA Valgamaa Arenguagentuur, 2008.

 Valga maakonnaplaneeringu 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2017.

 Valga valla arengukava aastani 2035+. Valga Vallavolikogu, 2023.

 Valga valla kodulehekülg, https://www.valga.ee/ viimati alla laetud 20.06.2025.

 Valga valla üldplaneering. Koostamisel, 2019 - ….

 Võru maakonnaplaneeringu 2030+ OÜ Hendrikson & Ko, 2018.

OTSUS

29.10.2025 nr 6.1-3/38668

Maaparanduse ehitusloa andmine

Maaparanduse ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus kehtestatakse maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 2, 4 ja 8 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 28.04.2025. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse, mis on registreeritud kliendiportaalis PMAIS (teenus nr 2510656) ja dokumendihaldussüsteemis KIRKE (nr 13.1-3/25/15082) ning REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02), digitaalselt allkirjastatud 21.04.2025. a), toimiku nimi TILGA TEED2023, on Maa- ja Ruumiamet tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ehitusloa andmise menetluse.

Projektiga on kavandatud Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa, Hargla ja Kalliküla külas ning Võru maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas asuvate maaparandusehitiste teenindavate teede ARUKÜLA TEE maaparandussüsteemi ((edaspidi MS) kood 9115930011000/101), KALLIOJA TEE (MS kood 9115920010030/101), TALU TEE (MS kood 9115930010040/101) rekonstrueerimine ja PUSSISAARE TEE (MS kood 9115920010020/103) ehitamine. Projekti eesmärk on maaparandusehitisel paiknevate metsamassiivide majandamistingimuste parandamine. Maaparandussüsteemi toimivus lihtsustab metsavarumist tagades pinnase parema kandvuse ja vastupidavuse tehnika kasutusel. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ja hoiutööd soodustavad metsade uuenemist, hooldust ja haldamist. Tee ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 2 ( 10 )

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkt 8 alusel, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. KeHJS § 29 lõike 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Tulenevalt KeHJS § 11 lõikest 2 otsustab Maa- ja Ruumiamet keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse.

Lähtudes KeHJS § 6¹ lõikes 5 kehtestatud kriteeriumitest, mille andmise aluseks on KeHJS § 6 lõige 2 punkt 22 koostas Alkranel OÜ (registrikood 10607878) Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (digitaalselt allkirjastatud 04.08.2025. a) (otsuse lisa 1). Maa- ja Ruumiamet teeb MaaParS § 23 lõike 4 alusel ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul MaaParS § 22 lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. 22.05.2025 andis Riigimetsa Majandamise Keskus e-kirjaga Maa- ja Ruumiametile teada, et Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projektile (töö nr 24-04-A; versioon V02) hangitakse ekspertide poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnang. 15.08.2025 esitas Riigimetsa Majandamise Keskus e- kirjaga Maa- ja Ruumiametile Alkranel OÜ (registrikood 10607878) poolt koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu, mis on registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE (nr 13.1-7/25/12749). Seoses ehitusloa menetluse läbivaatamise keerukusest ja kooskõlastamise tähtaegadest tulenevalt pikendati ehitusloa menetlustähtaega kuni 31.10.2025 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/15082-2).

2. KAASAMINE

2.1 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale Keskkonnaametile (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 09.10.2025. a nr 13.1-3/25/15802-3).

Keskkonnaamet 22.10.2025. a kirjas nr 6-3/25/20301 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/15082-6) toob välja, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2² mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine maaparanduse ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Samuti kooskõlastab Keskkonnaamet otsuse eelnõu KeHJS § 11 lg 10 alusel. Maaparanduse ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil vastuväited puuduvad.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 3 ( 10 )

2.2 Maa- ja Ruumiamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt: Valga Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus ja Transpordiamet (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 09.10.2025. a nr 13.1-3/25/15802-4).

Transpordiamet 23.10.2025. a kirjas nr 7.1-1/25/17361-3 (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE nr 13.1-3/25/15082-7) annab teada, et lähtudes ehitusseadustikust § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, Transpordiamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu märkustega ja annab nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks (kooskõlastus lisatud).

Valga Vallavalitsus ja Rõuge Vallavalitsus tähtajaks (22.10.2025.a) oma kooskõlastust Maa- ja Ruumiametile ei esitanud.

2.3 Maa- ja Ruumiamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omaniku, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ning esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (sh taotleja) (registreeritud dokumendihaldussüsteemis KIRKE 09.10.2025. a nr 13.1-3/25/15802-5). Riigimetsa Majandamise Keskus tähtajaks (22.10.2025.a) oma arvamust Maa- ja Ruumiametile ei esitanud.

MaaParS § 22 lõike 6 kohaselt loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kooskõlastus või arvamus ei ole laekunud kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud pikem tähtaeg või tähtaja pikendamist on põhjendatult taotletud.

Maa- ja Ruumiamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus kaasati kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis õigusaktist tulenev pädevus olla seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

3. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL

Maa- ja Ruumiamet võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle rakendusaktide sätted ning KeHJS. HMS § 4 lõige 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõige 2 rõhutab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 5 lõigetes 2 ja 4 on sätestatud haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lõige 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 4 ( 10 )

3.1 Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 3.1.1 Ehitusloa taotlus koos lisadega, sh REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02), digitaalselt allkirjastatud 21.04.2025. a); 3.1.2 Alkranel OÜ (registrikood 10607878) Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang (digitaalselt allkirjastatud 04.08.2025. a); 3.1.3 Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017); 3.1.4 Valga valla üldplaneering (koostamisel), algatatud 2018; 3.1.5 Taheva valla üldplaneering, kehtestatud 2008; 3.1.6 Võru maakonnaplaneering 2030+ (2018); 3.1.7 Rõuge valla üldplaneering (koostamisel), algatatud 2018; 3.1.8 Mõniste valla üldplaneering, kehtestatud 2011; 3.1.9 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; versioon 14; 12.12.2024. a); 3.1.10 Koiva vesikonna maaparandushoiukava 2022-2027 (2022); 3.1.11 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu seisuga 19.01.2023. a); 3.1.12 Koiva vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022); 3.1.13 Maa- ja Ruumiameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/; 3.1.14 Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakendused; 3.1.15 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd selliselt, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele.

Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkt 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning soodustab mullas olevate toitainete paremat omastamist metsataimede poolt. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.

Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamist või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist. Puittaimestik likvideeritakse vaid mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 5 ( 10 )

Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandus- ja metsaseadusega pandud kohustusi.

3.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja Natura eelhinnang

Veekaitse

Alkranel OÜ koostatud eelhinnangus on välja toodud, et projekti koostamisel on vooluveekogumite (sh Kalli oja, Arujõgi ja Hargla oja) ning nendega seotud veekeskkondade olulise mõjutamise ohtude minimeerimisega arvestatud piisavalt (sh asjakohased ajalised tingimused seatud, ehitustegevuste aegsed sette ekraanide rakendamise kohustused määratud), tagamaks veekogumite pikaajalist head seisundit. St projektis on juba sätestatud piisavad tingimused, mille järgimisel ei seata ohtu veestikuga seotud ökosüsteeme ja liike.

Kaitstavad loodusobjektid

Alkranel OÜ koostatud eelhinnangus on määratud ära projektiga kavandatavate tegevuste kaugus kaitstavatest loodusobjektidest ja antud hinnang negatiivse mõju esinemisele:

Koemetsa metsise püsielupaik, Koemetsa metsise püsielupaiga pv: töid alale ei planeerita. Paikneb väljaspool objekti - 420 m kaugusel EH4 Pussisaare teest. Liigi leiukoht (loomad, II kaitsekategooria):

- KLO9100987: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06. - KLO9102055: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06; uusi kraave ei rajata. - KLO9133989: trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.02-31.07.

VEP nr.127031. VEP'i piires ja lähemal kui 50 m uusi kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei puhastata (va eesvoolud), trassiraiega VEP'i ei kahjustata. VEP-i piir paikneb 7,0 m kaugusel EH1 Aruküla tee teljest (tee teljest teega seotud 4 m);

Kaitsealadest väljaspool asuvaid kaitsealuste liikide elupaiku ei kahjustata/vähendata ulatuses, mis mõjutaks kaitsestaatuse astet, populatsiooni suurust, isoleerituse astet jne. Veekeskkonnaga seotud liikidele, kooslustele ja vee kvaliteedile olulise mõju vältimiseks kasutatakse kraavi laiendit ja ehitusaegseid sette ekraane. Arvestades ruumilist paiknemist ja juba projektis ettenähtud tehnilisi ja töökorralduslikke lahendusi, olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ehk piirkonna muud tüüpi projektidega, aga ka analoogsete maaparandusprojektidega (kui neid on piirkonnas või peaks tulevikus tulema) ei ole ette näha.

Natura 2000 võrgustiku alad

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 6 ( 10 )

Alkranel OÜ koostatud eelhinnangus on toodud, et vahetu planeeritud tegevus ei asu Natura 2000 alal (lähim Natura 2000 ala jääb ca 420 m kaugusel Pussisaare teest) ning tegevused on juba planeeritud/projekteeritud selliselt, et ka tegevuste mõjud ei ulatu Natura 2000 alale. Arvestades ruumilist paiknemist ja juba projektis ettenähtud tehnilisi ja töökorralduslikke lahendusi, olulist kumulatiivset mõju piirkonna muude tegevustega ehk piirkonna muud tüüpi projektidega, aga ka analoogsete maaparandusprojektidega (kui neid on piirkonnas või peaks tulevikus tulema) ei ole ette näha.

Alkranel OÜ koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangus jõuti järeldusele, et ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju teket, kuna planeeritud tegevustega ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Kumulatiivne mõju, mis selgelt suurendaks ja/ või intensiivistaks mõju analüüsitavate objektide suhtes, puudub. Eeltoodu tähendab, et ei ole vajalik algatada hinnangu aluseks olnud projektis kavandatule keskkonnamõju hindamist ega sealjuures läbi viia võimaliku mõju väljaselgitamiseks Natura asjakohast hindamist, kuna kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala(de) terviklikkust ega kaitse eesmärke. Välistamaks metsise leiupaikades (projektis nimetatud leiukohad liidetud üheks) tegevuspiirangute perioodide kestvuse vääriti tõlgendamisi, siis projektiga ette nähtud ehitustööde hankes sätestada üheselt, et metsise leiukohtades (EELIS infosüsteemis) raied ja ehitustööd on keelatud perioodil 01.02-31.07.

Maa- ja Ruumiamet on seisukohal, et projektlahend arvestab hüdroloogilise mõju puudumisega väljaspool projektala ning määratud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise nõuded on piisavad, et tagada piirkonnas kaitseväärtuste säilimine. Maaparandusehitise rekonstrueerimine ja ehitamine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, kus muutused ala mullastruktuuris on aja jooksul juba toimunud. Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukohatüüp tekkinud kraavide pikaajalise toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eelmaldamisega ei muuda ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist. Projekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate kaitstavate loodusobjektide jätkuvalt soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud kaitstava ala kaitse eesmärkidest ja alal paiknevate liikide elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades on arvestatud nende soodsa seisundi säilimisega. Olemasolevate veejuhtmete korrastustöödega ei tekitata alale täiendavat kuivendusmõju, sest projekti koostamisel on projekteerija kaalutlenud ja rakendanud töövõtteid, mis tagavad maaparandussüsteemi vajaliku toimimise, säilitades siiski kaitstava ala veerežiimi. Töövõtteid, mis muudaksid elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide seisundit ei ole projekteeritud.

Projektlahendiga kavandatud töövõtted on üldisemat laadi ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses¹ sätestatud ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid järgivad ning need kehtivad kogu projektala ulatuses.

Tuginedes eelhinnangus jõutud järeldustele ja hinnanud olemasolevat teavet on Maa- ja Ruumiamet jõudnud otsuseni, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki, seega täiemahulist Natura hindamist ei ole vaja läbi viia.

Maa- ja Ruumiamet omab Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02) kavandatud tegevustele ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse eesmärke.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 7 ( 10 )

4. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Vastavalt MaaParS § 49 lõike 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõigete 1 kuni 5 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi, eesvool peab tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku, avatud eesvool peab olema võimalikult suure isepuhastusvõimega ja maaparandussüsteem peab minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning olema ohutu.

HMS § 11 lõike 1 punkti 3 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (kolmas isik). HMS § 40 lõige 1 alusel on menetlusosalisel on õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. Maa- ja Ruumiamet on esitanud maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnanguga MaaParS § 22 lõike 4 alusel kooskõlastamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, kellel on seadusest tulenev pädevus, kes on seotud ehitusloa menetluse esemega ning omanikele, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui nad ei ole taotlust esitanud ja kinnisasjadega piirnevate kinnisasjade omanikele ning tuvastas, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud alused ehitusloa andmisest keeldumiseks.

Tulenevalt KeHJS § 6¹ lõikest 5 on Alkranel OÜ (registrikood 10607878) koostanud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu ning jõudnud veendumusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega kaitse eesmärke.

HMS § 4 lõike 1 alusel on Maa- ja Ruumiamet kaalutlenud otsustuse tegemist ning valinud erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust on Maa- ja Ruumiamet teostanud kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Maa- ja Ruumiamet on tulenevalt MaaParS § 23 lõikest 1 algatanud ja läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on taotleja esitanud Alkranel OÜ (registrikood 10607878) koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu, sh Natura eelhinnangu. Lisaks kaasati menetlusse kõiki asutusi ja isikuid, kellel võis olla õigusaktist tulenev pädevus ja seotus ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võis taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maa- ja Ruumiamet on ehitusloa menetluse käigus tuvastanud, et puuduvad MaaParS § 23 lõikes 3 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused.

5. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, majandus- ja tööstusministri 14.08.2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ § 13 lõike 3, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 28.04.2025. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (registreeritud kliendiportaalis PMAIS teenus nr

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 8 ( 10 )

2510656), otsustan:

5.1 välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa, Hargla ja Kalliküla külas ning Võru maakonnas Rõuge vallas Koemetsa külas asuvate maaparandusehitiste teenindavate teede ARUKÜLA TEE maaparandussüsteemi ((edaspidi MS) kood 9115930011000/101), KALLIOJA TEE (MS kood 9115920010030/101), TALU TEE (MS kood 9115930010040/101) rekonstrueerimiseks ja PUSSISAARE TEE (MS kood 9115920010020/103) ehitamiseks REK Projekt OÜ (registrikood 14833287) koostatud Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04-A; versioon V02), digitaalselt allkirjastatud 21.04.2025. a) toimiku nimi TILGA TEED2023 alusel;

5.2 jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti (töö nr 24-04- A; versioon V02) kavandatud tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel Alkranel OÜ (registrikood 10607878) koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega nende kaitse eesmärke ning lähedal asuvaid kaitsealuseid liike. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

5.3 teha käesolev otsus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnaametile, Valga Vallavalitsusele, Rõuge Vallavalitsusele, Transpordiametile.

Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud töid tegema vastavalt projektile ja seadusandlikele aktidele ning kinni pidama ohutusreeglitest. Maa- ja Ruumiamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) TIIU VALDMAA maaparanduse osakonna juhataja

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Maa- ja Ruumiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 9 ( 10 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Valga keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 29.10.2025 Teenuse nr: 2522129 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: TILGA TEED2023 Projekti nimi: Aruküla tee, Kallioja tee, Talu tee ja Pussisaare tee

maaparandusehitiste rekonstrueerimise ja ehitamise projekti V2

Projekti number: 24-04A Projekti koostamise aasta: 2025

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

49301:002:0940 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

77901:004:0934 TRANSPORDIAMET

77901:004:0220 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

77901:005:0043 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

77901:005:0622 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Valga maakond Valga vald Laanemetsa küla

Valga maakond Valga vald Hargla küla

Valga maakond Valga vald Kalliküla

Võru maakond Rõuge vald Koemetsa küla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

9115930011000 101 ARUKÜLA TEE

9115930010040 101 TALU TEE

9115920010030 101 KALLIOJA TEE

9115920010020 103 Uus ehitis

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis:

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Otsuse nr 6.1-3/38668 Leht 10 ( 10 )

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: REK PROJEKT OÜ Uurimistöö tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti koostaja: REK PROJEKT OÜ Ehitusprojekti tegija: Andrei Glazatšev Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: MAATERVENDUS OÜ Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Tõnu Torim

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 0.0 Eesvoolu pikkus (km): 0.00

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 1.16 Aruküla tee

4 0.93 Kallioja tee

4 0.33 Talu tee

4 1.34 Pussisaare tee

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Muu 1

Muu 1

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Allkirjastatud dokument 4_maaparandusobj_tee_rek_ehitus_kmh_eh_2025_08_04_alkranel.asice

Menetleja

Meelis Mumm 505 5533 [email protected]