| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4309 |
| Registreeritud | 28.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | CENVEN OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | CENVEN OÜ |
| Vastutaja | Katrin Kivioja |
| Originaal | Ava uues aknas |
Katrin Kivioja
Riigimetsa Majandamise Keskus
E-post: [email protected]
Tallinn, 28. oktoober 2025
Vastuskiri
Lugupeetud Katrin Kivioja
Cenven OÜ (Cenven) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahel on sõlmitud 07.04.2025 hoonestusõiguste seadmise eellepingud taastuvenergia arendamiseks (Leping).
10.06.2025 on Cenven saatnud Lepingu alusel RMK-le kooskõlastamiseks tuulikute projekteerimistingimused. RMK ei ole hoolimata Cenveni meeldetuletusest kooskõlastust väljastanud ega sellest ka keeldunud.
RMK on saatnud Cenvenile arve Lepingu järgse tasu maksmiseks ning meeldetuletuse, ähvardades arve tasumata jätmise korral Lepingu 03.11.2025 üles öelda.
24.10.2025 toimus Cenveni ja RMK kohtumine, milles lepiti kokku läbirääkimiste jätkamises 04.11.2025.
1. RMK ON PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTAMISEL VIIVITUSES
RMK on sattunud viivitusse projektlahenduse kooskõlastamisel.
Lepingu p 3.1.2 sätestab, et Lepingu esemeks on riigile kuuluvad kinnisasjad, millele arendaja võib kavandada taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamist, sh tuulikute, päikesepaneelide, salvestusseadmete jmt ehitiste rajamiseks. Seega ei sea Leping piiranguid selle kohta, et milliseid (sh millise võimsusega) taastuvenergia tootmisega seotud rajatisi on Lepingu esemele lubatud rajada.
Lepingu p 3.1.4.7 sätestab, et ehitiste kavandamisel projekteerimistingimuste alusel tuleb Omaniku esindajaga kooskõlastada vaid projektlahendus enne ehitusloa taotluse esitamist. Arvestades, et projektlahendus tuleb esitada pärast projekteerimistingimuste väljastamist ja enne ehitusloa taotlemist, on selge, et projektlahenduse alusel on silmas peetud ehitusprojekti.
Cenven kavandab Lepingu alusel väiketuulikute rajamist ning talle on väljastatud selle kohta projekteerimistingimused. Cenven on koostanud ka ehitusprojekti ja on edastanud 10.06.2025 selle RMK-le kooskõlastamiseks vastavalt Lepingu p-le 3.1.4.7.
Lepingu p 3.1.3.1 sätestab, et omaniku esindaja vastab arendajale ja esitab oma seisukohad hiljemalt ühe (1) kuu jooksul vastava eskiislahenduse, projekti või küsimuse esitamisest. Seega oli omanikul kohustus ehitusprojekt Lepingu p-de 3.1.4.7 ja 3.1.3.1 koostoimes kooskõlastada hiljemalt 10.07.2025.
Kuni käesoleva kirja saatmiseni ei ole RMK endiselt ehitusprojekti kooskõlastanud, st RMK on olnud ligi neli kuud Lepingu p-i 3.1.3.1 rikkumises. Tulenevalt Lepingu p-st 3.1.4.7 välistab see RMK poolne kooskõlastamiskohustuse rikkumine Cenveni poolt projektiga edasi liikumise, sh ehitusloa taotlemise.
2 / 3
Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et RMK on 27.06.2025 esitanud Cenvenile projektlahenduse osas täpsustavad küsimused. Cenven on küsimustele vastanud 16.07.2025, kuid sellest hoolimata ei ole RMK astunud ühtegi sammu kooskõlastuse väljastamiseks.
06.10.2025 kirjutas Cenven RMK-le sooviga saada teavet, et millal kooskõlastus väljastatakse. Sellele vastuseks on RMK 06.10.2025, st ligi neli kuud pärast kooskõlastamistaotluse saamist, asunud esitama veel täiendavaid küsimusi. Jääb arusaamatuks, et miks on neid küsimusi hakatud esitama alles pärast ligi neli kuud kestnud viivitust.
Cenven on seisukohal, et sellise viivituse perioodi eest ei ole RMK-l õigust Cenvenilt arendustasu nõuda. Olukorras, kus Lepingus sätestatud arendusperiood on pikenenud RMK-st tuleneval põhjusel ligi nelja kuu võrra, ei ole Cenveni äririsk ja RMK ei saa eeldada tasu maksmist tema enda poolt tekitatud viivituse eest.
Samas märgime ka seda, et meie hinnangul ei ole millegagi põhjendatud tegevus, millega RMK ühelt poolt ähvardab Lepingu ülesütlemisega, kui tema nõudmisi ei täideta hiljemalt 03.11.2025, kuid samas lepib kokku kohtumise läbirääkimiste pidamiseks alles 04.11.2025. Seetõttu teeme ettepaneku pidada läbirääkimisi vabana ähvardustest sanktsioonide ennatliku rakendamise kohta.
2. CENVENI ETTEPANEK ERIMEELSUSTE LAHENDAMISEKS
RMK on palunud Cenvenil esitada enda nägemus ala kui terviku kasutuselevõtu kohta, märkides, et Keskkonnaagentuuri teostatud uuringu „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ kohaselt hinnati ala potentsiaaliks 43,2 MW.
Sellega seoses rõhutame, et juba käesolevaks ajaks on selgunud, et linnustikust ja taimestikust tulenevate piirangute tõttu ei ole väidetavalt tuuleenergia arendamiseks sobivate kinnistute territooriumist tegelikult vähemalt 75% sel eesmärgil kasutatav. Tuuleala potentsiaal on tänaste parimate teadmiste kohaselt mitte enam kui 10 MW, kuid võib uuringute tulemusel langeda ka 0 MW-ni.
Seega, ehkki ala esitleti enampakkumise tuuleenergia arendamiseks sobiliku ja uuritud alana, siis faktiliselt on selgunud, et ala potentsiaal tuuleenergia arendamiseks on vähene või puudub sootuks.
Cenveni eesmärk on vastavalt RMK-le esitatud projektlahendusele hoonestusõigused seada ja asuda esimesel võimalusel Lepingu esemetel taastuvenergiat tootma, eesmärgiga tulevikus rajada alale täiendavat tootmisvõimsused (st taastuvenergia arendamine alal jätkub ka pärast väiketuulikute rajamist).
Vastavalt hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimuste p-le 2 sõlmitakse hoonestusõigused kinnisasjadele üldjuhul nende kogupindala ulatuses. Seega on Cenvenil alust eeldada, et hoonestusõigused seatakse kõigi Lepingus nimetatud kinnisasjade suhtes.
Arvestades RMK huvi tagada alade võimalikult laiaulatuslik kasutuselevõtt (sh osas, millel meie hinnangul ei ole keskkonnakaitseliste piirangute tõttu arenduspotentsiaali), oleme siiski valmis tegema järgneva kompromissettepaneku:
• Pooled lepivad kokku Lepingu lõpetamises kõigi katastriüksuste suhtes, v.a. Haavakannu looduskaitseala 1 - 92702:003:0210, Triigi metskond 225 - 92702:001:0143 ja Triigi metskond 233 - 92702:001:0396 (edaspidi Katastriüksused). Selguse huvides, see tähendab, et Cenven loobub lõunapoolse riigimaa ala väiketuuliku hoonestusõiguse seadmisest. Aladele, millest Cenven loobub, seatakse vajalikus ulatuses Cenveni kasuks tee- ja liinikoridori servituudid;
• RMK kiidab heaks Cenveni esitatud projekti ja Katastriüksustele seatakse hoonestusõigus. Oleme valmis läbi rääkima Lepingu muudatuste üle selliselt, et Katastriüksustele seatakse hoonestusõigus etapiviisiliselt (st koheselt seataks hoonestusõigus vaid väiketuulikule ja seotud
3 / 3
taristule vajalikus ulatuses ning ülejäänud osas jätkuks arendusetapp kuni selgub ala arenduspotentsiaal);
• Cenven ei tasu arendusperioodi tasu perioodi eest, mille osas RMK on ehitusprojekti kooskõlastamisega viivituses. Märgime, et kui RMK-l oli põhimõtteline nägemus, mis ehitusprojektis esitatuga ei haakunud, saanuks seda väljendada juulis 2025. Seega, sõltumata muudest küsimustest ei ole õigustatav kooskõlastuse andmisega viivitamine ligi nelja kuu võrra.
Loodetavasti võimaldavad ülaltoodud ettepanekud poolte vahelised erimeelsused lahendada.
Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marko Daljajev
From: "cenven" <[email protected]> Sent: 10/14/2025 1:10:07 PM To: "Katrin Kivioja" <[email protected]>, "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Re: Väiketuulikute rajamise projektlahendusest
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere!
Täname ettepaneku eest kohtumiseks – hea meelega saame kokku, millal Teile sobiks? Soovime juhtida tähelepanu, et RMK on meie projektlahenduse kooskõlastamisel viivituses. Lepingu kohaselt tuli kooskõlastus meile anda hiljemalt 10.07.2025, kuid seda pole tänaseni tehtud. Viivitus on takistanud meil projektiga edasi liikumast, sh ehitusloa taotlemist. Arvestades, et viivitus tuleneb RMK-st, ei pea me õigeks selle perioodi eest arendustasu arvestamist. Täiendavalt märgime, et alade potentsiaal tuuleenergia arendamiseks on uuringute tulemusel osutunud oluliselt väiksemaks, kui enampakkumise hetkel tuuleenergeetikaks sobivate aladena esitleti. Meie eesmärk on vastavalt esitatud projektlahendusele hoonestusõigused seada ja asuda esimesel võimalusel lepingu esemetel taastuvenergiat tootma.
Lugupidamisega
Marko Daljajev
CENVEN OÜ Mobile: +372 5230615 Email: [email protected] Pärnu mnt 31-62, 10119, Tallinn, Estonia
On Mon, Oct 6, 2025 at 5:39 PM Katrin Kivioja <[email protected]> wrote: Tere!
Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 06.10.2025 dokumendi nr 3-1.1/2025/4309 Väiketuulikute rajamise projektlahendusest.
Lugupidamisega
Katrin Kivioja projektijuht arendus- ja kliimaosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 53300461 [email protected]
Marko Daljajev Teie 28.10.2025
CENVEN OÜ
[email protected] Meie 14.11.2025 nr 3-1.1/2025/4309
Väike-Maarja tuulealaga seotud väiketuulikute rajamisest
Austatud Marko Daljajev
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ja CENVEN OÜ on mitmel korral kohtunud
ning pidanud kirjavahetust kahe väiketuuliku rajamiseks RMK hallatavale maale. Väiketuulikud
soovitakse rajada järgmisel aadressil: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Raeküla, Triigi
metskond 225 (katastritunnus 92702:001:0143) ja teine tuulik Lääne-Viru maakond, Väike-
Maarja vald, Avispea küla, Siisikese kinnistu (katastritunnus 92801:001:0034).
Oleme seisukohal, et Väike-Maarja tuuleala terviklahenduse osas seisukoha kujundamiseks on
vajalik tutvuda kogu ala planeeringuga, sh taristu lahendustega. Praegu ei ole meil selget arusaama,
kuidas ettevõte soovib ülejäänud planeeringut ellu viia. Samuti ei ole esitatud selgitusi, kuidas
kavandate kahe väiketuuliku ühendamist elektrivõrku, millist taristut plaanite rajada ning kas need
on kavandatud arvestusega, et tulevikus ühendatakse sinna ka muu planeeringuala. Elektrikaablite
rajamisel tuleb arvestada, et need paigaldatakse olemasolevate teede ja kraavide servadesse ning
piisavalt sügavale, et tagada töökindlus ka metsaveomasinate liikumisel. Lisaks palume selgitada,
kas arendaja vaatest oleks võimalik paigutada kaks väiketuulikut teineteisele lähestikku ning
valida asukohaks selline osa arendusalast, millel on olemas juba ühendusteed. Esitatud
projektplaani fragmentidel, mida olete jaganud RMK-ga olete näinud ette väiketuulikute
paigaldamise ka eramaale, mille elektriühendus kulgeks RMK hallataval maal. Kohaliku
omavalitsuse andmetel ei ole eramaade osas taotletud projekteerimistingimusi väiketuulikute
paigaldamiseks, ehk ka omavalitsuses puudub ülevaade teie planeeritavast tegevusest ning
võimalikust tulevasest väiketuulikute paiknemisest piirkonnas, nendega seotud liitumispunktidest
või juurdepääsuteedest.
Palume esitada väiketuulikute rajamisega kaasnevad tehnilised piirangud ümbruskonna aladele,
mis on seotud edaspidise metsamajandamisega tuulikute vahetus läheduses. Lepingust tulenevalt
on õigus RMKl jätkata metsamajandamisega tuulikute kõrvale jäävatel aladel, mille tõttu on
vajalik selgus piirangute osas.
Täiendavalt märkisite kohtumisel soovi rajada suurema tootmisvõimsusega (olulist ruumilist mõju
omavad) tuulikud ülejäänud planeeringualale. Palume selgitada, miks ei ole ülejäänud ala osas
planeeringut algatatud.
Tuletame meelde, et RMK ja OÜ CENVEN vahel sõlmitud lepingu punkt 3.1.4.2 kohaselt on
Arendajal kohustus esitada kolme (3) kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates kohalikule
omavalitsusele taotlus algatada lepingu eset hõlmav taastuvenergia ehitiste rajamiseks vajalik
planeering, välja arvatud juhul, kui see on varem algatatud. Planeeringu koostamise kohustuse
puudumisel tuleb sama aja jooksul esitada taotlus projekteerimistingimuste andmiseks.
2 ${text.ak}
Olete esitanud projekteerimistingimuste taotluse kahe väiketuuliku rajamiseks, kuid ülejäänud alal
ei ole planeeringut algatatud. Palume kirjalikult selgitada, millised on teie plaanid ülejäänud alaga.
Ühtlasi märgime, et RMK saab teha arendusala muutmist lähtudes EELISe (Eesti looduse
infosüsteem) andmetest. Seega palume esitada vastavad ruumiandmed, et saaksime nendega
tutvuda.
Palume vajalikud dokumendid esitada meile hiljemalt 28.11.2025. Antud täpsustused on vajalikud
võimalike lahenduste pakkumiseks ja koostöö jätkamiseks.
Lugupidamisega
Katrin Kivioja
projektijuht
arendus- ja kliimaosakond
53300461 [email protected]
Marko Daljajev Teie 28.10.2025
CENVEN OÜ
[email protected] Meie 29.10.2025 nr 3-1.1/2025/4309
Väiketuulikute rajamise projektlahendusest
Austatud Marko Daljajev
Tere
Edastame teile 24.10.2025 RMK Tallinna kontoris toimunud arutelu kokkuvõtte.
Osalesid: Oliver Zereen (CENVEN OÜ), Katrin Kivioja (RMK), Jaarek Konsa (RMK)
Teema: RMK Väike-Maarja – Vinni tuuleala arendamine
Arutelu lühikokkuvõte:
CENVEN OÜ väljendas jätkuvat huvi arendada Väike-Maarja – Vinni tuuleala lähtuvalt lepingus
sätestatust. Juhtis tähelepanu, et ei ole RMKlt saanud tagasisidet esitatud väiketuuliku projekti
osas. Samuti selgitati RMK esindajatele olukorda arendusalas ning kinnitati üle huvi arendada nn
suuri tuulikuid, lisaks kooskõlastamiseks esitatud väiketuulikute projektile.
CENVEN OÜ esindaja kinnitas üle kavatsuse tasuda RMK esitatud arve, kuid avaldas soovi selle
vähendamiseks tulenevalt RMK poolt tekkinud viivitusest väiketuuliku projekti kooskõlastamisel.
CENVEN OÜ on tõlgendanud sõlmitud lepingut viisil, et mis iganes tuuleenergia tootmisseadmele
väljastatud ehitusloa järgselt seatakse kogu arendusalale hoonestusõigus ning liigutakse edasi
ehitusetappi.
RMK selgitas probleeme esitatud projektiga. Esiteks, enampakkumisele pandud alade eesmärk oli
tõsta taastuvenergeetika tootmist, ala valiku eel Keskkonnaagentuuri tellitud kaardistuse ja
eksperthinnangu põhjal hinnati ala tootmispotentsiaaliks 43,2 MV. RMK on huvitatud ala
potentsiaali maksimeerimisest, et tegevus oleks kooskõlas riigi algse eesmärgiga. Samuti soovib
RMK leida alale lahendusi, millega kaasneks võimalikult väike raadamisvajadus.
Samuti selgitas RMK, et lepingut tuleks tõlgendada viisil, et üleminek võlaõiguslikult arendusala
lepingust hoonestusõigusesse toimub ehitusloa alusel ja selles määratletud pinna ulatuses.
Ehitusõiguse saamise järgselt ei tähenda automaatselt hoonestusõigust kogu alale. Samuti ei ole
kehtiv leping näinud ette olukorda, kus arendamine ja hoonestusõiguse seadmine toimub mitmes
etapis. See tähendab olukorda, kus poolte kokkuleppel toimub osa arendusala osas
hoonestusõiguse seadmine ehitusloa alusel ning ülejäänud arendusala jääb arendusala lepingusse
kuni arenduse lõpuni.
Osalised leppisid kokku:
1. RMK vaatab üle sündmuste jada ja kuupäevad (sh arve esitamise, maksetähtaja, projekti
esitamise, tagasiside andmise jms).
2. RMK vaatab üle projekti ja esitab vajadusel täpsustavad küsimused.
2 ${text.ak}
3. CENVEN vaatab üle lepingu ja selle lisad.
4. Toimub uus kohtumine lähinädalatel, kus vaadatakse üle nii leping, esitatud projekt, kui
vahepealne sündmuste jada (eeldatav kohtumise aeg 04.11.2025 kell 15.00-17.00)
Lugupidamisega
Jaarek Konsa
arendus- ja kliimaosakonna juht
56955875 [email protected]