Lisa 1:

Rakvere Vallavalitsus

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2025/7272

Rakvere Vallavalitsuse teavitamine Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade

parandamise kavandamisest (RMK)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.

Käesoleva kirjaga soovib RMK teavitada, et alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise

kavandamist ja projekteerimist Selja jõestikus, Lääne-Viru maakonnas, Haljala ja Rakvere vallas.

Juhime tähelepanu, et Rakvere Vallavalitsuse katastriüksused tunnusega 66203:001:0050 ja

66203:001:0048 paiknevad kavandatud tööde piirkonnas.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud e-kirja manusest leitavas dokumendis: „Tööde

kavatsus_Selja koelmu.pdf“.

RMK teavitab Rakvere Vallavalitsust Selja ja Sõmeru jõestiku parandamise kavandamisest ning

palub soovi korral avaldada arvamust, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.

Juhime tähelepanu asjaolule, et tööprojekti koostamise käigus täpsustuvad meetmed ning nende

paiknemine lisas toodud lõikudel. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad kõikide

seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende olemus

ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: +372 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressile [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus-Selja koelmu

2 ${text.ak}

Lisa 2: Selja jõe lõigud

Lisa 3: Lõik 14, asendiplaan.

[email protected]

56287678

1

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsus

a) Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise eesmärk

Selja jõe jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise eesmärk on jõe hüdromorfoloogilise kvaliteedi

tõstmine selleks, et parandada vee-elustiku ning siirdekalade sigimis- ja kasvualasid. Selja jõgi on üheks

olulisemaks lõhe- ja meriforelli elupaigajõeks, olles kaitstud Looduskaitseseaduse §51 alusel kogu

ulatuses lõheliste kudemis- ja elupaigana.

Selja jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud eeluuringud jõeliste elupaikade parandamiseks1,2.

Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks uuriti jõge kolmes pikemas lõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-

46,7 km suudmest. Peale uuringute läbi viimist tehti ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid

kaheteistkümnes jõelõigus (Lisa 1-1: tabel 1, tabel 1-1).

Täiendavalt eeluuringus välja toodule leitakse võimalused ja meetodid parandamaks ning

mitmekesistamaks jõelisi elupaiku ka lõikudes 13, 14 ning 15 (Lisa 1-1: tabel 2).

Tegevuste kirjeldus:

Uuringus esitatud jõelõikudesse 1-5 ning 8-12 rajatakse kudepadjandid ning lisatakse elupaiga

mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelis 1 (Lisa 1-1) toodud parameetritele. Koelmupatjade

asukohad lõigul võivad vastavalt projekteerimistööde ning kooskõlastusprotsesside tulemusele

mõnevõrra muutuda. Eeluuringus käsitletud lõikudega 6 ja 7 tegeletakse projekti LIFE IP CleanEST

raames, mille tõttu RMK neid enda töödesse ei lisa.

Lisaks uuringus käsitletud lõikudele kavandatakse koelmualade loomist ja/või taastamist ja/või jõelise

elupaiga mitmekesistamise meetmeid ka tabelis 2 toodud lõikudes 13-15. Lõigus nr 15 (Päide I paisust

allavoolu) projekteeritakse kärestikuline jõelõik koos koelmupadjanditega. Lõigus nr 14, kus on teada

forelli sigimis- ja noorjärkudele sobiv kasvuala kiirevoolulise ja kärestikulise lõigu näol, on eelduste

kohaselt sobivad tingimused koelmuala täiendamiseks ja/või rajamiseks. Lõigus nr 13 planeeritakse

mosaiikselt (sh sõltuvalt maaparandussüsteemi osade paiknemisest) puhveralade taastamist ning

kraaviotstesse lodude rajamist või sarnase funktsiooniga alternatiivseid meetmeid. Meetmete täpsem

sisu tuleneb seotud ametkondade poolt antud tingimustest ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja

mõõdistustulemustest. Puhverribad reguleerivad veekogude temperatuurirežiimi, loovad varjulisust,

stabiliseerivad juurestikuga kaldaid ja mitmekesistavad ja loovad elupaiku eri organismirühmadele.

Kaldapuhvrid kompenseerivad läbi selle osaliselt põllumajanduse hajureostuse negatiivset mõju. Lodud

toimivad pinnavee kvaliteedi parandajatena, vähendades toitainete ja taimekaitsevahendite äravoolu3.

Lisaks mitmekesistavad need maastikku ja suurendavad sealset elurikkust, luues täiendavaid elupaiku

ka kahepaiksetele ja veeselgrootutele.

1 Insneribüroo Urmas Nugin OÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks- Selja jõel

kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused. Uuring. Osa 6-3. 2 Ökokonsult OÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 6-1. Selja jõe ihtüoloogilised

uuringud 3 Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Loodusressursside õppetool. 2023. Maaparandussüsteemide

negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.

2

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks

lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses viiakse läbi

taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad topogeodeetilised

mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju maaparandussüsteemide

toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud,

leitakse lahendused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.

Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, materjali ladustamiskohad

ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et võsa ei

raiuta lausaliselt, sest see toimib puhverribana põllu ning jõe vahel. Ühtlasi varjutab kaldal olev võsa

vooluveekogu, säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde

järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete

kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad meetmed.

Asukoht:

Selja jõgi (VEE1074600) asub kogu ulatuses Lääne-Viru maakonnas, kuuludes Viru alamvesikonda.

Parandatavad ning taastavad lõigud ja seotud katastriüksused on välja toodud tabelis 1 ning tabelis 2

(lisa 1-1) ning asendiplaanid lisas 1-2. Eeluuringust välja valitud koelmukohad, mille rajamise mõju

maaparandussüsteemidele tuleb projekteerimise käigus hinnata, on välja toodud tabelis 1-1.

Koelmupatjade asukohad lõigul võivad vastavalt projekteerimistööde tulemusele mõnevõrra muutuda.

Täiendavate lõikude (tabel 2) puhul selguvad täpsemalt mõjutatud katastriüksused projekteerimistööde

käigus.

Lõigud 1-5 asuvad jõe alamjooksul suudmest kuni Varangu sillani. Jõe keskjooksule jäävad lõigud 13,

14 ning 15, ülemjooksule Kullaru peakraavi suudmest ülesvoolu Paatna teetruubini 8 ning Hulja oja

suudmest ülesvoolu lõigud 9-12.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas, side,

transport) on toodud tabelites 1 ja 2 (Lisa 1-1).

Lõigud 1-5 (välja arvatud koelmu SeP-19 lõigul 5) ei asu eesvoolul ning pole seotud

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga. Ülejäänud lõigud asuvad kas eesvoolul või on seotud

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Selja jõgi (VEE1074600) asub kogu ulatuses Lääne-Viru maakonnas, kuuludes Viru alamvesikonda.

EELIS andmetel4 on jõe pikkus 46,6 km, valgala pindala 429,6 km2. Jõgi saab alguse Hulja alevikust

4 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 8.11.2024)

3

Pandivere kõrgustikul ning suubub Soome lahte Karepa küla juures. Veekogusse suubub 11 veekogu.

Veekogu on jaotatud neljaks veekogumiks: Selja lähtest Veltsi ojani (1074600_1), Selja Veltsi ojast

Soolikaojani (1074600_2), Selja Soolikaojast Varangu maantee sillani (1074600_3) ning Selja Varangu

mnt sillast suudmeni (1074600_4). Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Selja jõgi on parandatavatel lõikudel 1, 2, 3 ja 4 looduslikus sängis. Lõikudel 6 ja 7 on jõesängi

süvendatud ja kohati muudetud. Lõikudel 8, 9, 10, 11 ja 12 on jõgi riigi poolt korrashoitav ühiseesvool,

mille säng on kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud.

Varangu piirkonnas (14,79…18,13 km merest; lõigud 1-5) on jõgi valdavalt looduslikus sängis ning

suure languga, kuid paiguti on jões vähe forellile sobilikku kudesubstraati ning suuremaid kive, mis

pakuksid kaladele varjet. Eriti on see probleemiks laus-paepõhjalisel jõelõigul Siilisoo kr suudme

ümbruses (Foto 11).

Foto 11. Selja jõgi Siilisoo kr suudmest allavoolu, ca 17,2 km merest. Laus-paeplaat põhjal puuduvad kaladele

varjepaigad, samuti sigimiskohad (Autor: Rein Järvekülg, 31.08.2022).

Varangult ülesvoolu Selja keskjooksul on kärestikke ja kiirevoolulisi lõike väga vähe, lõiguti on jõge

süvendatud ja õgvendatud. Selja jõe lõikudes Varangu ja Arkna vahel on jõe kallastel palju põllu- ja

heinamaid, seejuures ulatub põld sageli jõe kaldani. Puhverribade puudumisel suureneb kaldaerosioon

ning mulla, väetiste ja taimekaitsevahendite kandumine jõkke. See omakorda põhjustab jõe

eutrofeerumist ning gaasirežiimi halvenemist5. Selja jõe veekogumite ökoloogilised ning keemilised

seisundid näitavad halba ja kesist seisundit, mille põhjuste seas on reostuskoormus põllumajandusest4.

Keskjooksul asub ka lõik 13, kus põldude vahel olevale jõele kavandatakse puhveralade rajamist ning

lodualasid suubuvatesse kraaviotstesse. Arkna külas Arkna vanast veskipaisust allavoolu asub ca 250 m

pikkune kärestikuline ja kiirevooluline lõik, mis on teadaolev koelmuala. Lõigus 14 kaardistatakse ka

sellest ülesvoolu jääv jõeosa, mida vajadusel parandatakse. Päide paisu all (lõik 15) on olnud varem

forelli kudealad5, mille taastamist kavandatakse.

4

Foto 2. Arkna vana veskipaisu vare. (TÜ Mereinstituut , 2008)

5

Suuremate kivide ja kudesubstraadi vähesus on lõiguti probleemiks ka ülemjooksul, jõeosas Kullaaru

kr suudmest ülesvoolu (40,4…42,0 km merest; lõigud 6-8) ning ka Hulja oja suudmest ülesvoolu (9-

12). Jõgi on neis lõikudes kogu ulatuses sirgeks süvendatud tehissängis. Peamiseks probleemiks jõe

ülemjooksul on koprapaisud, mis võivad periooditi ulatuslikud jõelõigud forellile täiesti elukõlbmatuks

muuta.5 Kobraste tegevuse piiramisega tegeleb RMK läbi jahiseltsi teavitamise.

Foto 3. Lõik 8 vaatega allavoolu (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

Foto 4. Lõik 10 koelmu SeP-32 asukohas (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

5 Järvekülg, R, Kesler, M., Kangur, M. 2008. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine

ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. Tartu

6

Foto 5. Lõik 11 koelmu SeP-35 asukohas (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

Foto 6. Lõik 12 koelmu SeP-38 asukohas vaatega ülesvoolu (Autor: Annabel Runnel, 16.10.24)

7

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Selja jõkke koelmualade rajamine mõjutab eelkõige nende tabelis 1 ning tabelis 2

(Lisa 1) toodud kinnistute eraomanikke, kelle kinnistute kaudu planeeritakse ligipääs jõe äärde. Lõigus

Selja 13 planeeritakse lodualade loomist jõkke suubuvate kraavide otstesse ning puhveralade taastamist

jõe kallastel veekaitsevööndi ulatuses (paiknemine mosaiikselt). Maaomanikelt võetakse planeeritud

tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Selja jões parandatavad kudealade lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide

loetellu ning paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud tabelites

1 ning 2 (Lisa 1). Neis tabelites on toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).

Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste

elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi

toimivusele.

Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele siderajatistele

hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused rajatiste valdajatelt.

Mõju kaitseväärtustele: Selja jõgi on Looduskaitseseaduse §51 alusel kogu ulatuses kaitstud lõheliste

kudemis- ja elupaigana (Keskkonnaministri määrus nr 73, 15.06.04).

Parandatavad lõigud 1-5 asuvad Selja jõe maastikukaitsealal Selja jõe piiranguvööndis, Selja jõgi kuulub

maastikukaitseala piires EL Loodusdirektiivi lisa I-s määratud elupaigatüüpi 3260 (jõed ja ojad) 4. Alal

kaitstavateks väärtusteks on jõgi elupaigana (EL Loodusdirektiiv, lisa I, tüüp 3260), kaladest jõesilm,

lõhe, võldas (EL LD lisa II, V) ja veeselgrootutest paksukojaline jõekarp (EL LD lisa II, IV).

Selja jõega on seotud EELISes registreeritud kaitsealuste liikide leiukohad: jõesilm, võldas, ojasilm,

lõhe, euroopa harjus, jäälind, sarvikpütt, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu. EELIS andmetel on

lõikudes 1-5 registreeritud kaitsealuste liikide jäälinnu, paksukojalise jõekarbi, harjuse ning võldase

leiukohad. Lõigus 13 on registreeritud euroopa harjuse leiukoht, lõik 14 kattub paksukojalise jõekarbi

ning samuti euroopa harjuse leiukohaga.

Lõik 13 asub kaitsealuse ala Arkna mõisa pargi (KLO1200281) territooriumil, mis on ühtlasi

kultuurimälestis (Kultuurimälestiste registri nr 15745).

Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Selja jões on jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet. Jõgi voolab

suures ulatuses põllumassiivide vahel, teda on süvendatud ning sirgendatud ja vee kvaliteet on mõjutatud

põllumajanduse poolt. Mõju jõe kaitseväärtustele peale planeeritud tegevuste rakendamist on positiivne,

sest paraneb elupaigaline mitmekesisus ja suureneb veekogu ning kaldaaladega seotud kaitsealuste

liikide elu- ja/või sigimispaiga väärtus ja ala. Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli ja teiste

sigimis- ja kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks sobivate alade hulka jões ning

maakivide lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri

mitmekesisust. Võimalik puhver- ning lodualade loomine mitmekesistab lisaks vee-elupaikadele ka

põllumajandusmaastiku, toetades ka teiste elupaikade liike.

Mõju ettevõtete tegevusele: Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastustele ja tehnilistele

tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et need ei mõjuta maakasutust.

1

Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise kavatsus

a) Selja jõestiku jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise eesmärk

Selja jõe jõeliste elupaikade ning kudealade parandamise eesmärk on jõe hüdromorfoloogilise kvaliteedi

tõstmine selleks, et parandada vee-elustiku ning siirdekalade sigimis- ja kasvualasid. Selja jõgi on üheks

olulisemaks lõhe- ja meriforelli elupaigajõeks, olles kaitstud Looduskaitseseaduse §51 alusel kogu

ulatuses lõheliste kudemis- ja elupaigana.

Selja jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud eeluuringud jõeliste elupaikade parandamiseks1,2.

Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks uuriti jõge kolmes pikemas lõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-

46,7 km suudmest. Peale uuringute läbi viimist tehti ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid

kaheteistkümnes jõelõigus (Lisa 1-1: tabel 1, tabel 1-1).

Täiendavalt eeluuringus välja toodule leitakse võimalused ja meetodid parandamaks ning

mitmekesistamaks jõelisi elupaiku ka lõikudes 13, 14 ning 15 (Lisa 1-1: tabel 2).

Tegevuste kirjeldus:

Uuringus esitatud jõelõikudesse 1-5 ning 8-12 rajatakse kudepadjandid ning lisatakse elupaiga

mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelis 1 (Lisa 1-1) toodud parameetritele. Koelmupatjade

asukohad lõigul võivad vastavalt projekteerimistööde ning kooskõlastusprotsesside tulemusele

mõnevõrra muutuda. Eeluuringus käsitletud lõikudega 6 ja 7 tegeletakse projekti LIFE IP CleanEST

raames, mille tõttu RMK neid enda töödesse ei lisa.

Lisaks uuringus käsitletud lõikudele kavandatakse koelmualade loomist ja/või taastamist ja/või jõelise

elupaiga mitmekesistamise meetmeid ka tabelis 2 toodud lõikudes 13-15. Lõigus nr 15 (Päide I paisust

allavoolu) projekteeritakse kärestikuline jõelõik koos koelmupadjanditega. Lõigus nr 14, kus on teada

forelli sigimis- ja noorjärkudele sobiv kasvuala kiirevoolulise ja kärestikulise lõigu näol, on eelduste

kohaselt sobivad tingimused koelmuala täiendamiseks ja/või rajamiseks. Lõigus nr 13 planeeritakse

mosaiikselt (sh sõltuvalt maaparandussüsteemi osade paiknemisest) puhveralade taastamist ning

kraaviotstesse lodude rajamist või sarnase funktsiooniga alternatiivseid meetmeid. Meetmete täpsem

sisu tuleneb seotud ametkondade poolt antud tingimustest ja kooskõlastustest ning projekteerimis- ja

mõõdistustulemustest. Puhverribad reguleerivad veekogude temperatuurirežiimi, loovad varjulisust,

stabiliseerivad juurestikuga kaldaid ja mitmekesistavad ja loovad elupaiku eri organismirühmadele.

Kaldapuhvrid kompenseerivad läbi selle osaliselt põllumajanduse hajureostuse negatiivset mõju. Lodud

toimivad pinnavee kvaliteedi parandajatena, vähendades toitainete ja taimekaitsevahendite äravoolu3.

Lisaks mitmekesistavad need maastikku ja suurendavad sealset elurikkust, luues täiendavaid elupaiku

ka kahepaiksetele ja veeselgrootutele.

1 Insneribüroo Urmas Nugin OÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks- Selja jõel

kavandatavate tööde tehnilised kirjeldused. Uuring. Osa 6-3. 2 Ökokonsult OÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 6-1. Selja jõe ihtüoloogilised

uuringud 3 Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Loodusressursside õppetool. 2023. Maaparandussüsteemide

negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis.

2

Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks

lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Projekteerimistööde käigus määratakse ära taastamistegevuste mõjuala ja mõjuala ulatuses viiakse läbi

taastamistööde elluviimiseks vajalikud ning projekteerimistööde aluseks olevad topogeodeetilised

mõõdistused. Tööde projekteerimise käigus hinnatakse tegevuste mõju maaparandussüsteemide

toimimisele ning kui selgub, et tööde tulemusel oleks maaparandussüsteemi toimimine kahjustatud,

leitakse lahendused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks või ei liiguta töödega ehitusfaasi.

Samuti selgitatakse projekteerimistööde käigus välja ligipääsuteed objektile, materjali ladustamiskohad

ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tuleb silmas pidada, et võsa ei

raiuta lausaliselt, sest see toimib puhverribana põllu ning jõe vahel. Ühtlasi varjutab kaldal olev võsa

vooluveekogu, säilitades selles sobivad elutingimused jõe elustikule ning vee kvaliteedile. Tööde

järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada. Tööde ajal tuleb vältida setete

kandumist jões või kraavis allavoolu, projekteerimise käigus töötatakse välja selleks sobivad meetmed.

Asukoht:

Selja jõgi (VEE1074600) asub kogu ulatuses Lääne-Viru maakonnas, kuuludes Viru alamvesikonda.

Parandatavad ning taastavad lõigud ja seotud katastriüksused on välja toodud tabelis 1 ning tabelis 2

(lisa 1-1) ning asendiplaanid lisas 1-2. Eeluuringust välja valitud koelmukohad, mille rajamise mõju

maaparandussüsteemidele tuleb projekteerimise käigus hinnata, on välja toodud tabelis 1-1.

Koelmupatjade asukohad lõigul võivad vastavalt projekteerimistööde tulemusele mõnevõrra muutuda.

Täiendavate lõikude (tabel 2) puhul selguvad täpsemalt mõjutatud katastriüksused projekteerimistööde

käigus.

Lõigud 1-5 asuvad jõe alamjooksul suudmest kuni Varangu sillani. Jõe keskjooksule jäävad lõigud 13,

14 ning 15, ülemjooksule Kullaru peakraavi suudmest ülesvoolu Paatna teetruubini 8 ning Hulja oja

suudmest ülesvoolu lõigud 9-12.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Parandatavate lõikude seotus maaparandussüsteemide ja muude kitsendustega (elekter, gaas, side,

transport) on toodud tabelites 1 ja 2 (Lisa 1-1).

Lõigud 1-5 (välja arvatud koelmu SeP-19 lõigul 5) ei asu eesvoolul ning pole seotud

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga. Ülejäänud lõigud asuvad kas eesvoolul või on seotud

maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alaga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Selja jõgi (VEE1074600) asub kogu ulatuses Lääne-Viru maakonnas, kuuludes Viru alamvesikonda.

EELIS andmetel4 on jõe pikkus 46,6 km, valgala pindala 429,6 km2. Jõgi saab alguse Hulja alevikust

4 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 8.11.2024)

3

Pandivere kõrgustikul ning suubub Soome lahte Karepa küla juures. Veekogusse suubub 11 veekogu.

Veekogu on jaotatud neljaks veekogumiks: Selja lähtest Veltsi ojani (1074600_1), Selja Veltsi ojast

Soolikaojani (1074600_2), Selja Soolikaojast Varangu maantee sillani (1074600_3) ning Selja Varangu

mnt sillast suudmeni (1074600_4). Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.

Selja jõgi on parandatavatel lõikudel 1, 2, 3 ja 4 looduslikus sängis. Lõikudel 6 ja 7 on jõesängi

süvendatud ja kohati muudetud. Lõikudel 8, 9, 10, 11 ja 12 on jõgi riigi poolt korrashoitav ühiseesvool,

mille säng on kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud.

Varangu piirkonnas (14,79…18,13 km merest; lõigud 1-5) on jõgi valdavalt looduslikus sängis ning

suure languga, kuid paiguti on jões vähe forellile sobilikku kudesubstraati ning suuremaid kive, mis

pakuksid kaladele varjet. Eriti on see probleemiks laus-paepõhjalisel jõelõigul Siilisoo kr suudme

ümbruses (Foto 11).

Foto 11. Selja jõgi Siilisoo kr suudmest allavoolu, ca 17,2 km merest. Laus-paeplaat põhjal puuduvad kaladele

varjepaigad, samuti sigimiskohad (Autor: Rein Järvekülg, 31.08.2022).

Varangult ülesvoolu Selja keskjooksul on kärestikke ja kiirevoolulisi lõike väga vähe, lõiguti on jõge

süvendatud ja õgvendatud. Selja jõe lõikudes Varangu ja Arkna vahel on jõe kallastel palju põllu- ja

heinamaid, seejuures ulatub põld sageli jõe kaldani. Puhverribade puudumisel suureneb kaldaerosioon

ning mulla, väetiste ja taimekaitsevahendite kandumine jõkke. See omakorda põhjustab jõe

eutrofeerumist ning gaasirežiimi halvenemist5. Selja jõe veekogumite ökoloogilised ning keemilised

seisundid näitavad halba ja kesist seisundit, mille põhjuste seas on reostuskoormus põllumajandusest4.

Keskjooksul asub ka lõik 13, kus põldude vahel olevale jõele kavandatakse puhveralade rajamist ning

lodualasid suubuvatesse kraaviotstesse. Arkna külas Arkna vanast veskipaisust allavoolu asub ca 250 m

pikkune kärestikuline ja kiirevooluline lõik, mis on teadaolev koelmuala. Lõigus 14 kaardistatakse ka

sellest ülesvoolu jääv jõeosa, mida vajadusel parandatakse. Päide paisu all (lõik 15) on olnud varem

forelli kudealad5, mille taastamist kavandatakse.

4

Foto 2. Arkna vana veskipaisu vare. (TÜ Mereinstituut , 2008)

5

Suuremate kivide ja kudesubstraadi vähesus on lõiguti probleemiks ka ülemjooksul, jõeosas Kullaaru

kr suudmest ülesvoolu (40,4…42,0 km merest; lõigud 6-8) ning ka Hulja oja suudmest ülesvoolu (9-

12). Jõgi on neis lõikudes kogu ulatuses sirgeks süvendatud tehissängis. Peamiseks probleemiks jõe

ülemjooksul on koprapaisud, mis võivad periooditi ulatuslikud jõelõigud forellile täiesti elukõlbmatuks

muuta.5 Kobraste tegevuse piiramisega tegeleb RMK läbi jahiseltsi teavitamise.

Foto 3. Lõik 8 vaatega allavoolu (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

Foto 4. Lõik 10 koelmu SeP-32 asukohas (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

5 Järvekülg, R, Kesler, M., Kangur, M. 2008. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine

ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. Tartu

6

Foto 5. Lõik 11 koelmu SeP-35 asukohas (Autor: Annabel Runnel 16.10.24).

Foto 6. Lõik 12 koelmu SeP-38 asukohas vaatega ülesvoolu (Autor: Annabel Runnel, 16.10.24)

7

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Selja jõkke koelmualade rajamine mõjutab eelkõige nende tabelis 1 ning tabelis 2

(Lisa 1) toodud kinnistute eraomanikke, kelle kinnistute kaudu planeeritakse ligipääs jõe äärde. Lõigus

Selja 13 planeeritakse lodualade loomist jõkke suubuvate kraavide otstesse ning puhveralade taastamist

jõe kallastel veekaitsevööndi ulatuses (paiknemine mosaiikselt). Maaomanikelt võetakse planeeritud

tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Selja jões parandatavad kudealade lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide

loetellu ning paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas, seosed on toodud tabelites

1 ning 2 (Lisa 1). Neis tabelites on toodud ka seotus muude kitsendustega (elekter, gaas, side, transport).

Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste

elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi

toimivusele.

Lõigul tehtavate tööde võimalikku mõju lõiguga kattuvatele elektri-, gaasi- ja muudele siderajatistele

hinnatakse projekteerimistööde käigus ning võetakse vastavad kooskõlastused rajatiste valdajatelt.

Mõju kaitseväärtustele: Selja jõgi on Looduskaitseseaduse §51 alusel kogu ulatuses kaitstud lõheliste

kudemis- ja elupaigana (Keskkonnaministri määrus nr 73, 15.06.04).

Parandatavad lõigud 1-5 asuvad Selja jõe maastikukaitsealal Selja jõe piiranguvööndis, Selja jõgi kuulub

maastikukaitseala piires EL Loodusdirektiivi lisa I-s määratud elupaigatüüpi 3260 (jõed ja ojad) 4. Alal

kaitstavateks väärtusteks on jõgi elupaigana (EL Loodusdirektiiv, lisa I, tüüp 3260), kaladest jõesilm,

lõhe, võldas (EL LD lisa II, V) ja veeselgrootutest paksukojaline jõekarp (EL LD lisa II, IV).

Selja jõega on seotud EELISes registreeritud kaitsealuste liikide leiukohad: jõesilm, võldas, ojasilm,

lõhe, euroopa harjus, jäälind, sarvikpütt, paksukojaline jõekarp, rohe-vesihobu. EELIS andmetel on

lõikudes 1-5 registreeritud kaitsealuste liikide jäälinnu, paksukojalise jõekarbi, harjuse ning võldase

leiukohad. Lõigus 13 on registreeritud euroopa harjuse leiukoht, lõik 14 kattub paksukojalise jõekarbi

ning samuti euroopa harjuse leiukohaga.

Lõik 13 asub kaitsealuse ala Arkna mõisa pargi (KLO1200281) territooriumil, mis on ühtlasi

kultuurimälestis (Kultuurimälestiste registri nr 15745).

Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Selja jões on jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet. Jõgi voolab

suures ulatuses põllumassiivide vahel, teda on süvendatud ning sirgendatud ja vee kvaliteet on mõjutatud

põllumajanduse poolt. Mõju jõe kaitseväärtustele peale planeeritud tegevuste rakendamist on positiivne,

sest paraneb elupaigaline mitmekesisus ja suureneb veekogu ning kaldaaladega seotud kaitsealuste

liikide elu- ja/või sigimispaiga väärtus ja ala. Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli ja teiste

sigimis- ja kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab kudemiseks sobivate alade hulka jões ning

maakivide lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri

mitmekesisust. Võimalik puhver- ning lodualade loomine mitmekesistab lisaks vee-elupaikadele ka

põllumajandusmaastiku, toetades ka teiste elupaikade liike.

Mõju ettevõtete tegevusele: Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastustele ja tehnilistele

tingimustele projekteeritakse planeeritud tööd selliselt, et need ei mõjuta maakasutust.