| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/7196 |
| Registreeritud | 24.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Heiki Ärm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Ülo Vendland
A&P Mets AS [email protected]
Teie 06.10.2025 nr 8-2/25/4246
Meie 23.10.2025 nr 13-2/25/18350-4
Infopäringu vastus - Valgeraba veerežiimi
taastamise projekt
Austatud Ülo Vendland
Esitasite Keskkonnaametile täiendavad küsimused katastriüksusel Soomaa metskond 11 aastal
2015. koostatud projekti eesmärkide kohta. Vastame küsimustele järgnevalt:
1. Täiesti arusaamatu, mida taheti saavutada kujundusraietega LR tegemisel. Praeguseks on ilus II/III boniteedi kaasik, kus puude arv ha-le küündib 4000. Mida antud alal
kujundati ja kas see saavutati?
Projekti „Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööd (Valgeraba lääne- ja
lõunaserva)ˮ lisas 1 „Puistu manipulatsioonidˮ on seatud järgmised eesmärgid: „Planeeritavate raiete eesmärk on minimeerida kuivenduse tõttu kujunenud puistust lähtuv bioloogilise kuivenduse mõju ning luua avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumiseks soodsad
niiskus- ja valgustingimused.ˮ Soovitud kooslused kujunevad pika-aja jooksul, kraavide sulgemise ja raietega loodi nende kujunemiseks sobilikud eeldused. Puurinde eemaldamise
eesmärk oli vähendada puude kaudu vee aurumist ning taastada kunagine rabaserv ning seeläbi vähendada kuivendavaid mõjusid Valgerabale. Tööde tulemusel on alal veetase tõusnud.
2. Antud alal on ka metsise mängualad. Arusaamatu, et metsise mängualal võib teha 10
ha LR ja järgmiseks põlvkonnaks sobib kask. Miks nii tehti ja mis edasi saab?
Eesti looduse infosüsteemi andmetel on alal registreeritud II kaitsekategooria metsise (Tetrao
urogallus) elupaik2. Metsise mängualad on Eesti looduse infosüsteemi andmetel Valgeraba ida ja lääneosades. Ala eesmärk on eelkõige toetada Valgeraba veerežiimi ja metsise mängualasid need raied ei ohustanud.
3. Miks antud alal er. 2 on tegemist Natura metsaalaga, kui see on kujundusraiega lagedaks raiutud?
Natura elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0)3 inventeeriti aastakümneid tagasi
metsaeraldiste alusel. Sel hetkel olid ka kriteeriumid teised – ei arvestatud kuivendusrajatistega. Käesolevaks hetkeks kriteeriumite alusel alal siirdesoo- ja rabametsad (91D0) elupaika ei ole.
Eraldisel 2 taastamise eesmärgiks oli aastakümneete jooksul tekiks siirde- ja õõtsiksoode (7140) elupaik. Natura metsa elupaigatüüpide registrikannete ülevaatamine ja parandamine toimub
1 Katastritunnus 87001:004:5229 2 Registrikood KLO9134345. 3 Eesti looduse infosüsteemi ID: 1863645579.
2 (2)
pidevalt.
4. Arusaamatu on, et mida tahetakse saavutada er. 3, kus kuivendatud siirdesoo asemele hakkab tekkima pigem madalsoo mets (kõrkjad). Kas nii ongi plaanitud?
Projektis on ka eraldis 3 käsitletud, kuna kraavide sulgumine mõjutas ka seda ala. Selle ala sihtkoosluseks nähti ette siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Siirdesoometsades võib rabastumise algstaadiumis kasvada ka pilliroog.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Märt Holtsmann
juhtivspetsialist looduskasutuse osakond
Lisa: ehitusprojekti seletuskiri „Soomaa projekt Valgeraba lääne- ja lõunaserv“; ehitusprojekti
lisa 1 „Soomaa raietööde seletuskiri_RMK“
Koopia: Kliimaministeerium , Riigimetsa Majandamise Keskus
Stella Miil 5694 9023 [email protected]
Lisa 1. Puistu manipulatsioonid Taust Kuivenduse tagajärjel puude kasvutingimused turvasmuldadel paranevad, mistõttu puud kasvavad kõrgemaks ja suureneb võrade liitus. Suurema kuivendusmõjuga aladel kujuneb puistu esimese rinde alla kuuse domineerimisega alusmets ja teine rinne. Suurenenud tagavara ja liitusega puistud alandavad puude kaudu toimuva aurumise läbi pinnavee taset ehk tegemist on bioloogilise kuivendusega. Samuti takistavad tihenenud puistud valguse ja sademetevee jõudmist alustaimestikuni. Bioloogiline kuivendus väljendub selles, et puistu tagavara suurenemine 100 m3 võrra alandab puude kaudu toimuva vee aurumise tõttu pinnavee taset turbamullas ca 20 cm. Samaväärne vastupidine efekt on registreeritud puistute raie tulemusel, st. tagavara vähendamisel. Isegi suhteliselt kerged harvendusraied, mille käigus raiutakse 20% tagavarast põhjustavad pinnavee taseme tõusu. Mida rohkem puistu tagavara eemaldatakse, seda suuremat veetaseme tõusu võib alal eeldada. Suurema liitusega puistud takistavad täiendavalt sademete jõudmist maapinnani. Näiteks on leitud, et turbamuldadel kasvavates küpsetes kuusikutes takistavad puuvõrad 23%-35% sademete jõudmist maapinnani, männikutes ja sookaasikutes on vastav protsent 20%-25%1. See mõjutab negatiivselt nii mulla veetaset kui alustaimestikuni jõudvat vee hulka, takistades turbasammalde arenguks sobivate tingimuste tekkimist. Lisaks veetaseme alandamisele takistab tihenenud puistu ka valguse jõudmist alustaimestikuni. Valguse puudumine pidurdab aga omakorda looduslikult suhteliselt avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumist. Planeeritavate raiete eesmärk on minimeerida kuivenduse tõttu kujunenud puistust lähtuv bioloogilise kuivenduse mõju ning luua avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumiseks soodsad niiskus- ja valgustingimused. Raietööde määratlemise metoodika Raietööde planeerimiseks inventeeriti välitöödel kõik projektialale ja selle ümbrusse jäävad metsa tunnustele vastavad kooslused. Välitöödele eelnes ala kameraalne analüüs ehk vaadati läbi ala kohta olemasolevad uurimused, mullakaart, ajaloolised topokaardid, keskkonnaregistri andmed looduskaitseliste väärtuste kohta jne. Välitöödel kasutatud vorm on toodud käesoleva lisa lõpus. Välitööde käigus kirjeldati koosluse seisund ja looduskaitseline väärtus. Samuti hinnati milline kooslus antud kohas eksisteeris enne kraavitust ja kirjeldati kuivenduse mõjul toimunud muutused koosluses. Välitööde käigus tehti ka esialgsed ettepanekud puistu manipulatsioonide kohta. Raietööde kavandamise kaalumise eelduseks oli ala vastamine järgmistele tingimustele:
1) tegevuse tulemusel tekkiv sookooslus on pikas ajaperspektiivis jätkusuutlik -
taastamistegevus on ühekordne (võib kesta mitu aastat) ja taastamisala moodustab
hüdroloogilise terviku ülejäänud sookompleksiga;
2) tegevusega luuakse parimad võimalikud tingimused sookoosluse struktuuri ja
funktsioonide võimalikult kiireks taastumiseks; sealjuures silmas pidades et KIIRE
taastamise tõttu ei jääks sekundaarsetesse kooslustesse levinud liigid ökoloogilisse
lõksu;
3) tegevus ja selle teostamise viis ei tohi kahjustada olemasolevaid sekundaarsetesse
kooslustesse tekkinud looduskaitselisi väärtusi (elupaiku/liike või üksikobjekte)
määral, mis toob kaasa loodusväärtuse kui terviku esinduslikkuse ja leviku olulise
halvenemise piirkonnas;
4) tegevusi planeeriti ainult aladele, kus ajalooliste topokaartide (alates EV 1930-ndate
topokaardist) või kuivenduseelsete ortofotode alusel esines enne kraavituse tegemist
lage sookooslus või hõreda (10-30% liitus) puurindega sookooslus;
5) tegevusi planeeriti ainult aladele, kus välitööde käigus fikseeriti kuivenduseelse
puurinde elemente, mille alusel võis väita, et ajalooliselt on ala olnud oluliselt
hõredama puurindega.
Lähtuvalt 30.detsembril 2014.a. Keskkonnaameti, RMK ja ekspertide (Eerik Leibak, Mati Ilomets) vahelisel kohtumisel kokku lepitud põhimõtetest määratleti iga puistumanipulatsiooniga hõlmatud ala kohta nn sihtkooslus e. taastamise tulemina kujunev oodatav kooslus. Välitööde tulemusi arutati kolmel korral Keskkonnaameti ja RMK ning ekspertide ringis (28.11.2014 Viljandis, 10.12.2014 Viljandis ja 5.01.2015 Viljandis) ja eelnevast lähtuvalt otsustati, kas ja mis kujul tuleb konkreetses kohas tegevused ellu viia. Välitööd toimusid 2014. aasta suve teises pooles. Välitöödel osalesid Eerik Leibak, Priit Voolaid, Ants Animägi, Leevi Krumm, Indrek Tammekänd, Kaupo Kohv ja Meelis Suurkask. Projektialal planeeritud puistu manipulatsioonid Projektiga kavandatud raied hõlmavad Soomaa rahvuspargi Kuresoo, Riisa, Vireksaare, Kikepera, Tõrvaaugu, Öördi, Valgeraba ja Sandra sihtkaitsevööndeid ning Soomaa piiranguvööndit. Erineva iseloomuga raietööd puudutavad ligikaudu 450 ha. Ligipääsud Kuresoo kaguserv Juurdepääsu raskendab ulatuslik kopra üleujutus Hüpassaare ojal (kinnistul 75901:005:0232). Võimalusel vältida juurdepääsuks üleujutuse likvideerimist. Tööala kaugus Kildu-Oksa teest linnulennul ca 1 km. Kuresoo kirdeserv Tööalale on kaks alternatiivset ligipääsu – Jüriõue tee (objekti piirini 360 m) ja Leemeti tee (objekti piirini 450 m). Kuresoo põhjaserv (Liinoja) Tehnikaga ligipääs puudub. Kavandatud töötlused läbi viia käsitsi ja raidmeid likvideerima ei pea. Riisa raba põhjaserv Juurdepääs Kõpu-Tõramaa-Jõesuu maanteelt üle eramaa pinnasteed mööda ca 860 m. Riisa raba lõunaserv Juurdepääs Vireksaare-Halliste teelt (350 m).
Kikepera põhjaserv Põhjapoolsele tööobjektile pääseb ligi Tossoja tee kaudu, mis külgneb tööobjektiga. Läänepoolsele objektile pääseb ligi Vabrikuküla teelt (kaugus 200 m). Kikepera lääneserv (Pöörikaasiku) Juurdepääs Pöörikaasiku tupiktee kaudu (512 m). Kikepera lõunaserv Läänepoolsele objektile on juurdepääs Kiusu teelt (900 m), idapoolsele objektile Maasaare teelt (600 m). Valgeraba lõunaserv Juurdepääs tööobjektile lihtne, objekt külgneb Raba teega. Valgeraba lääneserv Juurdepääs on Kildu teelt (420 m). Öördi kaguserv Juurdepääs Iia teelt mööda sihti (500 m) Öördi idaserva lõunapoolne tööala (Öördi järve) Juurdepääs Iia teelt mööda sihti (450 meetrit). Öördi idaserva põhjapoolne tööala Juurdepääs Upsi teelt mööda sihti (1,4 km). Vajadusel rajatakse ajutised ülepääsud kraave puiduga täites, peale väljaveo lõppemist tuleb puit kraavidest välja tõsta. Raietööde teostamise põhiliseks eelduseks on soodsad ilmastikutingimused e. raietööde teostamine eeldab enamuses kohtades maapinna külmumist. Raietööde aladel peab vältima sügavate rööbaste teket. Tekkinud rööpad tuleb hiljem siluda ja vajadusel rajada veejuhtmetena toimivatele rööbastele pinnasest paisud. Tööle esitatavad üldised nõuded Tööd toimuvad kuivenduse poolt oluliselt mõjutatud puisraba ja –siirdesoodes, raba- ja siirdesoo männikutes ning kõdusoo segametsades. Raiete käigus peab ALATI säilitama eelmise metsapõlvkonna elus ja surnud puud. Puistutes, kus sihtkoosluseks on määratud siirdesoo- ja rabametsad (91D0), vähendatakse raietega puistu liitust soovitud tasemele, reeglina vahemikku 0,4-0,5. Paaril objektil on ette nähtud puistu harvendamise ja puude vigastamisega kombineeritud lahendus. Vigastamise all peetakse silmas kahte (omavahelise kaugusega ca 10-15 cm) mootorsaega tehtavat ringikujulist vähemalt 3 cm sügavust sisselõiget kogu tüve diameetri ulatuses. Puistu harvendamisel raiutakse eelistatult kõrgeid, sirgetüvelisi, hästi laasunud sekundaarse päritoluga puid. Allesjäetavate puudena eelistatakse eritunnustega puid (augud tüvedes, jämedate külgokstega või jändrikud tüved). Harvendusega kujundatakse võimalusel segapuistud, arvestusega, et kuuse võrade osakaal (sh alusmetsa ja 2. rinde kuused) ei ole suurem kui 10% puistu koguliitusest. Allesjäetavate kuuskede puhul eelistatakse maaniulatuvate tihedate okstega kanalistele varju pakkuvaid puid. Alale peab alles jätma lamapuud. Tüükaid ja seisvaid surnud puid ei raiuta. Kasutatav raietehnoloogia ja raievõtted peavad tagama tüügaste ja seisvate surnud puude maksimaalse võimaliku säilimise. Kogu tööalal tuleb tekkivad raidmed koristada (va väljaveoteedel kasutatud oksavallid), kui konkreetse tööala puhul ei ole märgitud teisiti. Märkused raiejäätmete koristamise erisuste
kohta on esitatud tabelis 1 märkuste lahtris (vt Tabel 1). Pinnasekahjustusi peab vältima. Sõltuvalt asukohast võib osutuda vajalikuks eelistada käsitsiraiet masinraiele, nt. kõrge veeseisuga siirdesookooslused või mitmekesise struktuuriga puistud. Sõltuvalt lähtekoosluse iseloomust ja sihtkoosluse määratlusest on eristatud 6 erinevat töötluse tüüpi:
1) puistu raadamine eelmise põlve puude säilitamisega; 2) puistu harvendamine liituseni 0,4-0,5; 3) alusmetsas ja 2. rindes esineva kuuse liituse vähendamine 10%-ni; 4) puistu harvendamine liituseni 0,5; eluspuude vigastamine liituseni 0,4; 5) alusmetsa eemaldamine; sekundaarset päritolu puud diameetriga > 10 cm vigastatakse; 6) harvendamine liituseni 0,6.
Lähte- ja sihtkoosluste määratlus, tööalade pindalad ja töötluste lühikirjeldused koos erimärkustega on esitatud tabelis (Tabel 1). Raietöötlused on kavandatud kokku 455 hektaril. Raiete töömahud on esitatud piirkonniti tabelite kaupa (Tabelid 2 – 13). Hinnanguliselt on taastamisraiete maht 25 296 tm.
Tabel 1. Raietöötluste kirjeldused. Tööala id Lähtekooslus Sihtkooslus Pindala (ha) Töötlusraie tüüp Märkused
112 1.4.2.1 7140 5,68 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
113 1.4.2.1 7140 13,26 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
114 1.5.1.1 91D0 9,66 harvendamine liituseni 0,4-0,5
115 1.5.1.1/1.4.2.1 91D0 21,59 harvendamine liituseni 0,4-0,5
116 1.4.2.1 7140 2,75 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
117 1.5.1 91D0 19,07 harvendamine liituseni 0,4-0,5
118 3.2.2.1p 7110 5,76 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
119 1.5.1.1 91D0 4,52 harvendamine liituseni 0,4-0,5
120 1.4.2.1 7140 13,25 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega Masinraie ebasoovitav
121 1.5.1.1/1.4.2.1 91D0 12,96 harvendamine liituseni 0,4-0,5
122 1.5.1.1/1.4.2.1 91D0 39,52 harvendamine liituseni 0,4-0,5
123 3.1.2.1p 7140 0,97 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
124 1.5.1.1/1.4.2.1 91D0 18,90 harvendamine liituseni 0,4-0,5
125 1.4.3.1 7110 26,78 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega Lageraba keskosas raidmed tükeldada ja
jätta alale
126 1.4.2.1/1.5.1 7140 3,20 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
127 1.5.1.2 91D0 2,37 harvendamine liituseni 0,4-0,5
128 1.4.2.1/3.1.2p 7140 15,84 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
131 3.2.2.1p 7110 20,29 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
132 1.4.2.1 7140 5,72 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
133 1.5.1 91D0 13,89 alusmetsa ja 2. rinde kuuse liituse vähendamine
10%-ni
134 1.4.2.1 91D0 7,83 harvendamine liituseni 0,4-0,5
135 1.4.2.1/1.5.1.1 91D0 2,61 harvendamine liituseni 0,4-0,5
136 3.2.2p 7110 0,97 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
137 1.4.2.1 7110 8,34 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
138 1.4.2.1 7140 5,93 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
139 1.4.2.1/1.5.1.1 7140 11,97 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
140 1.4.2.1/1.5.1.1 91D0 21,56 harvendamine liituseni 0,4-0,5
141 3.2.2p 7110 6,85 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
142 1.4.2.1/1.4.3.1/1.5.1.1 91D0 20,02 harvendamine liituseni 0,4-0,5
143 1.4.2.1 7140 4,84 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
144 1.4.2.1/1.4.3.1 7140 6,75 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
145 1.4.2.1 7140 25,49 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
147 1.4.2.1 7140 1,78 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
148 3.2.2.1p 7110 2,31 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
149 1.5.1 91D0 4,00 harvendamine liituseni 0,4-0,5
150 3.1.2p/1.5.1.1 7140 0,65 alusmetsa eemaldamine; puud diameetriga > 10 cm
vigastada
Eelmise põlve puud säilitatakse
151 3.1.2p 7140 2,02 alusmetsa eemaldamine; puud diameetriga > 10 cm
vigastada
Eelmise põlve puud säilitatakse
152 3.2.2p/1.5.1.1 7110 4,61 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega Lõunaosas eemaldada piirduda kaskede
eemaldamise ja tekkinud raidmete
tükeldamisega; lõunaosas raidmeid
koristama ei pea
153 3.2.2.1p 7110 3,60 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
154 1.4.2.1/1.4.3.1 7140 5,93 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega 50% sekundaarsest 1. rinde kasest
vigastada
155 1.4.2.1 91D0 4,93 harvendamine liituseni 0,4-0,5
156 1.4.2.1 91D0 4,46 harvendamine liituseni 0,4-0,5
157 1.4.2.1 91D0 3,32 harvendamine liituseni 0,6 Raiete tingimused analoogsed metsise
kompleksuuringu raietöötlustele
158 1.4.2.1 91D0 2,67 harvendamine liituseni 0,6 Raiete tingimused analoogsed metsise
kompleksuuringu raietöötlustele
190 1.4.2.1/3.1.2.1p/3.2.2p 7140 22,63 raadamine eelmise põlve puude säilitamisega
212 1.5.1.1 91D0 7,77 harvendamine liituseni 0,5; puude vigastamine -
eluspuude liituseni 0,4
1451 1.5.1.1 91D0 5,55 harvendamine liituseni 0,4-0,5
Kokku 455,46
Tabel 2. Taastamisraiete töömahud Kuresoo raba kaguservas Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
145 SS012 95 3,78 699,2 559 13983
145 SS012 101 0,13 27,4 22 547
145 SS012 102 21,37 641,2 513 12824
145 SS012 103 0,21 44,9 36 898
155 SS012 95 3,05 563,8 242 6041
155 SS012 102 1,84 147,0 63 1575
155 SS012 103 0,05 9,6 4 103
Kokku 30,42 1439 35972
Tabel 3. Taastamisraiete töömahud Kuresoo raba kirdeservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
147 SS006 18 0,09 4,3 3 86
147 SS006 20 1,69 84,5 68 1689
148 SS006 27 2,30 69,0 58 1438
149 SS006 27 0,54 54,5 18 454
149 SS007 4 3,46 878,6 293 7321
Kokku 8,08 440 10988
Tabel 4. Taastamisraiete töömahud Kuresoo raba põhjaservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
150 SS005 87 0,65 32,3 29 727
151 SS005 58 0,08 2,4 2 54
151 SS005 87 1,94 58,3 52 1311
Kokku 2,67 84 2092
Tabel 5. Taastamisraiete töömahud Riisa raba põhjaservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
152 TA080 4 4,11 41,1 36 899
152 TA080 23 0,50 46,8 41 1025
Kokku 4,61 77 1923
Tabel 6. Taastamisraiete töömahud Riisa raba lõunaservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
153 TA083 1 1,97 59,2 49 1233
153 TA084 1 1,61 48,3 40 1006
154 TA083 1 0,25 7,6 4 95
154 TA083 2 2,69 480,7 240 6009
154 TA084 1 0,94 28,3 14 354
154 TA084 2 0,39 44,6 22 557
154 TA084 3 0,07 0,7 0 8
154 TA084 5 1,22 219,4 110 2742
154 TA084 6 0,33 37,7 19 471
154 TA084 8 0,03 5,9 3 73
Kokku 9,50 502 12549
Tabel 7. Taastamisraiete töömahud Kikepera raba loodeservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
131 TA133 21 0,13 24,3 20 506
131 TA133 22 16,47 494,0 412 10291
131 TA133 23 0,36 10,7 9 222
131 TA133 27 3,34 100,2 84 2088
144 TA111 9 0,42 16,7 17 417
144 TA134 6 1,99 79,8 80 1994
144 TA134 7 0,23 11,7 12 292
144 TA134 21 4,10 82,0 82 2051
Kokku 27,04 714 17862
Tabel 8. Taastamisraiete töömahud Kikepera raba lääneserv II taastamisalal
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
128 TA257 27 0,26 18,1 14 340
128 TA257 28 0,63 19,0 14 355
128 TA257 30 7,94 238,1 179 4464
128 TA257 31 0,10 2,9 2 54
128 TA277 4 0,02 3,3 2 62
128 TA277 5 0,40 38,8 29 727
128 TA277 15 6,49 194,6 146 3649
Kokku 15,84 386 9652
Tabel 9. Taastamisraiete töömahud Kikepera raba lõunaservas
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
124 TA282 13 0,40 27,7 9 231
124 TA282 15 1,12 135,3 45 1127
124 TA282 16 3,43 674,9 225 5624
124 TA283 7 0,08 9,3 3 77
124 TA283 8 2,17 262,4 87 2186
124 TA283 9 1,71 160,4 53 1336
124 TA283 10 1,01 44,7 15 372
124 TA283 11 7,81 1132,4 377 9437
124 TA283 12 1,17 226,3 75 1886
125 TA282 13 12,42 856,8 714 17849
125 TA282 14 12,24 122,4 102 2550
125 TA282 15 0,55 66,8 56 1392
125 TA283 3 0,42 12,6 11 264
125 TA283 4 0,54 16,1 13 335
125 TA283 6 0,10 3,0 2 62
125 TA283 7 0,49 56,7 47 1182
126* - - 3,20 - ? ?
127* - - 2,37 - ? ?
Kokku 51,25 1836 45910
* Töötlusaladel 126 ja 127 on metsakorraldus teostamata, mistõttu nende andmed tabelis ei kajastu
Tabel 10. Taastamisraiete töömahud Öördi raba kaguservas Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
139 SS273 4 0,08 15,5 13 323
139 SS273 5 3,78 631,9 527 13164
139 SS273 9 1,71 222,7 186 4640
139 SS273 10 0,77 139,1 116 2898
139 SS273 11 0,99 107,5 90 2239
139 SS273 15 0,03 3,5 3 73
139 SS273 17 3,89 466,8 389 9726
139 SS273 18 0,71 107,4 90 2238
140 SS265 34 1,13 34,0 11 284
140 SS273 1 0,18 0,0 0 0
140 SS273 2 0,38 36,4 12 303
140 SS273 3 6,54 1379,6 460 11497
140 SS273 4 2,14 417,5 139 3479
140 SS273 5 3,34 558,2 186 4652
140 SS273 6 0,74 101,6 34 847
140 SS273 7 0,07 8,3 3 69
140 SS273 9 0,08 10,7 4 89
140 SS273 11 0,52 56,4 19 470
140 SS273 12 0,09 10,6 4 88
140 SS274 16 0,42 35,3 12 294
140 SS274 17 0,39 31,1 10 259
140 SS274 18 0,03 3,3 1 27
140 SS275 1 1,47 248,6 83 2072
140 SS275 2 0,51 24,6 8 205
140 SS275 3 3,22 283,5 94 2362
140 SS275 9 0,31 68,0 23 567
141 SS274 15 1,06 31,8 21 530
141 SS274 16 0,13 11,0 7 184
141 SS274 17 5,49 164,7 110 2746
141 SS274 19 0,16 10,1 7 168
142 SS265 34 0,33 9,8 4 105
142 SS265 100 2,21 66,4 28 712
142 SS265 103 0,45 40,1 17 430
142 SS274 1 1,11 43,2 18 462
142 SS274 2 0,78 104,4 45 1119
142 SS274 3 0,47 14,1 6 152
142 SS274 4 0,04 6,3 3 68
142 SS274 7 0,30 20,7 9 222
142 SS274 8 1,01 29,4 13 315
142 SS274 12 0,88 53,0 23 568
142 SS274 15 0,26 10,6 5 113
142 SS274 17 0,66 26,4 11 283
142 SS274 18 0,73 91,2 39 977
142 SS274 19 0,09 5,4 2 57
142 SS274 20 0,63 121,3 52 1300
142 SS274 21 1,90 230,3 99 2468
142 SS274 22 1,40 19,6 8 210
142 SS274 23 1,15 68,8 29 737
142 SS277 1 5,58 608,3 261 6517
143 SS274 18 1,50 187,0 160 4007
143 SS274 19 3,10 189,4 162 4058
143 SS274 21 0,06 7,8 7 167
143 SS274 23 0,16 9,4 8 201
143 SS274 24 0,02 2,7 2 58
157 SS265 34 0,16 8,1 1 29
157 SS273 3 3,15 664,2 95 2372
158 SS274 4 1,12 169,5 24 605
158 SS274 9 1,29 195,2 28 697
158 SS274 13 0,23 49,9 7 178
Kokku 71,15 3827 95679
Tabel 11. Taastamisraiete töömahud Öördi raba idaserv I taastamisalal
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
135 SS265 34 0,08 2,3 1 19
135 SS265 70 1,25 148,6 50 1238
135 SS269 3 0,10 8,2 3 69
135 SS269 8 0,38 1,9 1 16
135 SS270 3 0,80 139,9 47 1166
136 SS265 34 0,22 6,6 6 138
136 SS269 1 0,39 18,2 15 378
136 SS269 3 0,30 25,2 21 525
136 SS269 8 0,05 0,2 0 5
137 SS265 34 0,36 3,6 4 91
137 SS265 111 2,05 41,0 41 1026
137 SS270 1 1,79 53,8 54 1345
137 SS270 2 4,01 120,4 120 3010
137 SS270 3 0,12 21,1 21 529
138 SS270 1 0,29 8,6 9 214
138 SS270 2 2,18 65,4 65 1636
138 SS270 3 0,80 139,5 140 3488
138 SS270 4 2,66 444,2 444 11105
156 SS270 4 4,46 745,5 248 6212
Kokku 22,31 1288 32211
Tabel 12. Taastamisraiete töömahud Öördi raba idaserv II taastamisalal
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
132 SS265 50 0,34 49,9 40 998
132 SS266 1 0,76 94,9 76 1898
132 SS266 2 1,63 432,5 346 8650
132 SS266 8 1,26 88,5 71 1771
132 SS266 9 0,87 152,0 122 3039
132 SS266 11 0,05 12,9 10 257
132 SS266 12 0,51 33,7 27 674
132 SS266 13 0,28 66,7 53 1333
134 SS265 57 0,03 7,8 3 84
134 SS266 2 0,77 203,6 87 2182
134 SS266 3 2,48 637,9 273 6835
134 SS266 9 0,05 7,9 3 85
134 SS266 10 1,96 582,0 249 6235
134 SS266 11 0,76 190,9 82 2045
134 SS266 13 0,59 139,5 60 1495
134 SS266 14 1,18 275,7 118 2954
Kokku 13,52 1621 40533
Tabel 13. Taastamisraiete töömahud Valgeraba lääne- ja lõunaservas.
Tööala ID Kvartal Eraldis Pindala
(ha)
Tagavara
(tm)
Töömaht
(tm)
Maksumus
(25€/tm)
112 SS106 53 1,82 54,5 50 1248
112 SS106 54 0,69 117,2 107 2686
112 SS118 7 0,05 9,9 9 226
112 SS118 8 3,11 454,0 416 10405
113 SS106 54 0,06 10,7 10 249
113 SS106 55 2,05 253,9 236 5894
113 SS119 2 11,15 2073,1 1925 48127
114 SS119 3 9,56 2026,1 868 21708
114 SS120 2 0,08 5,8 3 63
115 SS120 1 5,88 1064,4 456 11404
115 SS120 2 8,04 587,2 252 6291
115 SS120 3 4,02 606,7 260 6500
115 SS120 4 3,54 230,3 99 2468
115 SS120 5 0,07 8,2 4 88
115 SS120 6 0,03 0,0 0 0
116 SS120 4 0,10 6,6 5 137
116 SS120 6 2,54 2,5 2 53
116 SS120 7 0,11 21,3 18 445
117 SS106 64 0,07 14,4 6 154
117 SS120 4 0,03 1,8 1 19
117 SS120 6 0,10 0,1 0 1
117 SS120 10 10,56 1151,1 493 12334
117 SS120 11 0,48 114,1 49 1222
117 SS120 18 2,90 455,7 195 4882
117 SS120 19 2,63 475,6 204 5096
117 SS120 20 1,34 331,7 142 3554
117 SS120 22 0,40 31,3 13 336
117 SS120 23 0,55 127,0 54 1361
118 SS106 68 3,18 95,3 64 1588
118 SS121 1 2,52 100,9 67 1681
118 SS121 4 0,06 6,7 4 112
119 SS121 5 0,14 13,1 4 109
119 SS121 6 1,35 73,1 24 609
119 SS121 7 0,42 60,7 20 506
119 SS121 19 0,10 10,7 4 89
119 SS121 20 0,53 116,1 39 967
119 SS121 21 1,11 187,9 63 1566
119 SS121 22 0,87 192,1 64 1601
120 SS106 91 5,54 166,1 125 3115
120 SS106 92 7,52 225,7 169 4233
120 SS106 93 0,19 25,6 19 481
121 SS106 93 1,31 181,1 60 1509
121 SS123 12 6,33 1519,7 507 12664
121 SS123 13 5,31 1121,3 374 9344
122 SS106 60 0,07 6,4 3 69
122 SS106 62 0,35 63,0 27 675
122 SS119 4 17,16 3037,6 1302 32545
122 SS119 5 2,57 177,4 76 1901
122 SS119 6 5,64 1020,3 437 10932
122 SS120 1 12,42 2248,7 964 24093
122 SS120 2 1,64 119,7 51 1282
123 SS106 88 0,33 10,0 8 209
123 SS106 91 0,34 10,3 9 214
123 SS123 7 0,26 13,3 11 277
123 SS123 8 0,04 4,4 4 93
133 SS117 9 0,63 84,8 0 0
133 SS117 10 4,70 681,3 0 0
133 SS117 15 0,04 12,0 0 0
133 SS118 3 7,42 1394,4 0 0
133 SS118 4 1,03 206,3 0 0
133 SS118 5 0,07 16,6 0 0
190 SS106 37 0,39 3,9 3 81
190 SS106 45 6,39 638,9 532 13311
190 SS106 46 0,12 34,8 29 724
190 SS106 47 0,06 14,6 12 305
190 SS106 52 6,85 137,0 114 2854
190 SS106 54 0,32 53,4 45 1113
190 SS117 8 3,51 403,1 336 8399
190 SS117 9 0,07 9,4 8 196
190 SS118 1 4,19 477,7 398 9952
190 SS118 2 0,73 71,0 59 1480
1451 SS106 45 0,40 40,0 32 800
1451 SS106 46 0,87 254,9 204 5097
1451 SS106 47 0,70 158,2 127 3165
1451 SS117 2 2,21 523,2 419 10464
1451 SS117 3 0,57 68,9 55 1379
1451 SS117 4 0,03 5,7 5 113
1451 SS117 7 0,73 174,5 140 3490
1451 SS117 8 0,02 2,4 2 49
1451 SS117 9 0,02 3,3 3 66
212 SS071 19 0,15 4,3 1 18
212 SS071 21 0,89 156,5 26 652
212 SS073 8 1,49 260,3 43 1085
212 SS073 9 3,28 412,8 69 1720
212 SS073 10 0,29 15,4 3 64
212 SS073 12 1,65 247,3 41 1030
Kokku 199,07 13081 327019
Plaanimaterjalid
Välitööde vorm KUIVENDUSEST MÕJUTATUD MÄRGALADE TAASTAMISE ANKEET A OSA – OLEMASOLEVA KOOSLUSE KIRJELDUS Kirje nr. ................... Kuupäev: ............................. Uurija(d): ................................................................................ 1. Floora ja vegetatsioon: 1.1. Kasvukohatüübi/-pide kood(id) või nimetus(ed) a) Paal 1997 järgi: ....................................................................................................................................................... b) loodusdirektiivi järgi: .............................................................................................................................................. 1.2. Puurinne: I rinde puistu valem ...................................................................., liitus (0–1) ..............................., kõrgus ............ m, vanus: 1 – noorendik, 2 – keskealine, 3 – vana, 4 – varieeruv. 1.3. Rindelisus: 0 – II rinne puudub, 1 – II r. esineb: ................................................., liitus (0–1) ......................... 1.4. Alusmets: 0 – järelkasv ja põõsarinne puuduvad, 1 – vähe ja hõredalt, 2 – keskmiselt, 3 – vohavalt/lopsakalt 1.5. Puhmarinde üldkatvus:……..….%; rohurinde üldkatvus .................. %, samblarinde üldkatvus ..............% , turbasammalde katvus .............. % 2. Inimmõju: 2.1. Kuivendamine (kraavituse hetkel eksisteeriv mõju kooslusele): 0 – puudub, 1 – nõrk, 2 – mõõdukas, 3 – tugev 2.2. Raied: 0 – raiejäljed puuduvad, 1- ......................................................................................................................... ………………………………........................................................................................................................................ 2.3. Põlemine: 0 – põlemisjäljed puuduvad, 1 – põlemisjäljed olemas.......................................................................... ......................................................................................................................................................................................... 2.4. Muu mõju: ehitised, kiviaiad, tallamine, teed, sihid, liinid, turbavarumine, kaeved, saastamine, risustamine, väetamine, karjatamine (kommentaarides hinda ka mõju vanust/kestvust/tugevust) ....................................... ........................................................................................................................................................................................ 2.5. Naabrusmõju (pos./neg.) ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................................................... 3. Looduskaitselised hinnangud: 3.1. Koosluse seisundi väärtus: A – kõrge, B – keskmine, C – väike, D-degradeerunud 3.2. Esinduslikkus/Tüüpilisus: A – ülihea, B – hea, C – oluline, D – vähe- või mitteoluline 4. Kokkuvõte: A – erilise (üle-eestilise või -euroopalise) tähtsusega kooslus, B – vajab säilitamist kaitse- või hoiualana, C – säilitamine soovitatav, D – olulise looduskaitselise väärtuseta 5. Lisamärkused (üldkommentaarid, täpsustused, kaitsealused- ja ohustatud liigid jne.)
B OSA – TAASTAMISTEGEVUSTE KIRJELDUS 1. Kuivenduseelne kasvukohatüüp 1.1 Hinnanguline kuivenduseelne kasvukohatüübi/-pide kood(id) või nimetus(ed) a) Paal 1997 järgi: ....................................................................................................................................................... b) loodusdirektiivi järgi:……………………………………………………………………………………………… c) ei ole võimalik hinnata 2. Kuivenduse mõjul toimunud muutused koosluses: 2.1 Puistus: 1 - täielikult sekundaarne puistu, 2 - sekundaarne puistu üksikute eelmise põlvkonna vanemate puudega, 3 - suurenenud liitusega kuuse II rinne ja/või alusmets, 4 - suurenenud liitusega muu (va kuusk) alusmets, 5 - primaarse puistu juurdekasv oluliselt suurenenud, 6 - olulisi muutusi pole, 7 -……………………
……………………………………………………………..……………………………………………………… 2.2 Alustaimestikus: 1 - turbasammalde katvuse vähenemine, 2 - puhmarinde (kanarbik, sinikas, sookail jne)
katvuse suurenemine, 3 - sookooslusele iseloomuliku alustaimestiku täielik hävimine 2.3 Kuivenduse mõju muudele koosluse elementidele (muld, reljeef jne) ……………………………………….
…………………………………………………………………………………………………………………….. 2.4 Kokkuvõte: kuivenduse mõju tugevus koosluse kujunemisele: 0 – puudub, 1 – nõrk, 2 – mõõdukas, 3 – tugev
3. Ala taastatavus sooelupaigana: 1 - hea, 2 - keskmine, 3 - halb, 4 - ohtlik, kuna seab ohtu teised LK väärtused, 5 - lootusetu …………………………………………………………………………………………………………………………. 4. Tugihoolde rakendamise otsus: 1 – jah, 2 - ei 5. Tugihoolde rakendamise eesmärk: 1 - kuivenduseelsele kooslusele omase veerežiimi ja struktuuri taastamine, 2 - kuivenduseelsele kooslusele omase veerežiimi ja struktuuri taastamine arvestades ohustatud liikide (liigi nimi)…………..……………. elupaiganõudlusi puistu või veerežiimi osas, 3 - soostumisprotsessi taaskäivitamine alal ja puistu struktuuri varieeruvuse suurendamine, 4 - puistu struktuuri looduslikkuse (varieeruvuse) suurendamine ilma veerežiimi muutmata. 6. Tugihoolde tegevuste kirjeldus: 6.1 Veerežiim: 1 - kõikide kraavide sulgemine, 2 - kraavide looduslikkuse suurendamine, 3 - kraavide osaline sulgemine, kirjeldus: ……………………..…………………………………………………………………………… Täpsustused ……………………................................................................................................................................... 6.2 Puistu: 1 - puistu täielik raadamine, 2 - puistu raadamine üksikute eelmise põlvkonna puude säilitamisega, 3 - puistu osaline raie, kirjeldus, allesjäävate puude liitus (0..1)……………………………………………………… 4 - puistu eluspuude liituse vähendamine vigastamise ja/või langetamise abil ilma väljaveota, allesjäävate puude liitus (0..1)………, 5 - muu, mis………………………………………………………………………..……………... Täpsustused ………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………. 7. Lisamärkused:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 14/1389
Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus
Maaparandusehitise asukoht: Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Lemmakõnnu ja
Sandra küla
Soomaa rahvuspargi soode
veerežiimi taastamistööd
(Valgeraba lääne- ja lõunaserva)
Ehitusprojekt
REK nime täiend: Valgeraba lääne- ja lõunaserva veerežiimi taastamine
Maaparandussüsteemi- ja ehitise kood/maaparandusehitise nimetus/ehitise lühinimetus
6113910010050 004 LUBJASAARE(TTP-271) Ehitis 15
6113910010050 001 OSJU(ÜP-208) Ehitis 15
6113910010025 001 POLDI(PÜ-181) Ehitis 15
Juhatuse liige: Erki Niitlaan
Projekteerija: Mikk Sarv
Vastutav spetsialist: Meelis Peetris
Tallinn 2015
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 2
SISUKORD
1. ÜLDOSA ............................................................................................... 3
1.1 Valgeraba lääne- ja lõunaserva lähiümbruse kirjeldus ....................................... 4
1.2 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord .......................................................... 4
2. GEOLOOGIA JA MULLASTIK ....................................................... 6
3. KUIVENDUSSÜSTEEMI LIKVIDEERIMINE ............................... 7
3.1 Ettevalmistustööd ................................................................................................ 7
3.2 Kraavide likvideerimine ..................................................................................... 7
3.3 Paisude rajamine ................................................................................................. 9
3.4 Kraavi rekonstrueerimine Valgeraba lääne - ja lõunaserv projektalal .............. 10
3.5 Truupide likvideerimine Valgeraba lääne - ja lõunaserv projektalal ................ 10
4. KESKKONNAKAITSE OSA ........................................................... 11
4.1 Mõju veerežiimi muutmisest Valgeraba lääne- ja lõunaserva ümbritsevatele
objektidele ........................................................................................................ 11
4.2 Ehitustööde läbiviimine .................................................................................... 11
5. KOONDMAHUD ............................................................................... 12
GRAAFILISED LISAD
1. Valgeraba lääne- ja lõunaserv ülevaateplaan, M 1 : 2 000, (joonis 6.1/16)
2. Valgeraba lääne- ja lõunaserv ülevaateplaan, M 1 : 2 000, (joonis 6.2/16)
3. Valgeraba lääne- ja lõunaserv ülevaateplaan, M 1 : 2 000, (joonis 6.3/16)
4. Valgeraba lääne- ja lõunaserv ülevaateplaan, M 1 : 2 000, (joonis 6.4/16)
5. Valgeraba lääne- ja lõunaserv ülevaateplaan, M 1 : 2 000, (joonis 6.5/16)
6. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.6/16)
7. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.7/16)
8. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.8/16)
9. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.9/16)
10. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.10/16)
11. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.11/16)
12. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.12/16)
13. Valgeraba lääne- ja lõunaserv pikiprofiilid, M 1 : 2 000, V 1 : 50, (joonis 6.13/16)
14. Üksik paisu ehitusjoonis, (joonis 6.14/16)
15. Komplekspaisu ehitusjoonis tüüp 1, (joonis 6.15/16)
16. Komplekspaisu ehitusjoonis tüüp 2, (joonis 6.16/16)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 3
1. ÜLDOSA
Käesolev projekt hõlmab Valgeraba lääne- ja lõunaserva projektala, mis asub Viljandi
maakonnas Suure-Jaani vallas kogupindalaga 352,4 ha
Tabel 1.1 Taastamisala pindalaline jaotus
Ehiti
se
lühi-
numb
er
Projektala MPS kood MPS ehitise
nimetus
MPS
ehitise
kood
Objekti
pindala
(ha)*
Objekti
pindala
(ha)**
14
Valgeraba
lääne ja
lõunaserv
LUBJASAARE
(TTP-271) 6113910010050 004
348,0
28,4
OSJU(ÜP-208) 6113910010050 001 41,3
POLDI (PÜ-
181) 6113910010025 001 208,9
Maaparandussüsteemiga katmata ala 73,8
Kokku 348,0 352,4
MPS-maaparandussüsteem
* Vastavalt lähteülesandele
** Tegelik
Projektala asub Valgeraba lääne- ja lõunaserva alal vastavalt RMK poolt koostatud
lähteülesandele on pindala 348 ha. Käesolev ehitusprojekt käsitleb kuivenduskraavide
likvideerimist kokku 352,4 ha suurusel ala. Pindala suurenemine on tingitud asjaolust,
et trassi raie läbiviimiseks on vaja arvestada suurema pindala, kui lähteülesandes ette
nähtud. Pindala suurenes ka asjaolust, et objekti lõunapiiril on vaja säilitada toimivana
Raba tee piirdekraav K-41a. Seega suurenes pindala kokku 4,4 ha.
Tabel 1.2 Ehitustööde koondmahud
Jrk Tööde või kulude kirjeldus Mõõtühik
Maht ehitisel
lühinumbriga
15
1 Metsa raadamine
Harvik (9-15 cm)
ha
6,30
Harvik (16-23 cm) 4,40
Hõre (16-23 cm) 12,70
Keskmine (9-15 cm) 8,85
Tihe (16-23) 1,20
2 Võsa eemaldamine Tihe võsa ha 1,90
3 Kraavivalli likvideerimine, I-II gr pinnas m³ 37614
4 Kraavi rekosntrueerimine, I-II gr pinnas m³ 358
5 Mulde tasandamine, I-II gr pinnas m³ 215
6 Truubitoru utiliseerimine, läbimõõt 70 cm m 22
7
Pinnase tagasitäitmine truubi likvideerimise, I-II gr
pinnas m³ 37
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 4
Jrk Tööde või kulude kirjeldus Mõõtühik
Maht ehitisel
lühinumbriga
15
8 Vallide rajamine, I - II gr pinnas m³ 120
9 Paisude väljamärkimine tk 152
10
Paisude rajamine ekskavaatoriga, sh m³ 7695,6
Üksik pais m³ 5539,1
Komplekspais m³ 2156,5
1.1 Valgeraba lääne- ja lõunaserva lähiümbruse kirjeldus
Objekt asub Sandra ja Lemmakõnnu külas, Suure-Jaani vallas, Viljandi maakonnas.
Projektala asub viiel Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul. Ala põhjaosa jääb kinnistutele
Soomaa rahvuspark 105 ja 80 (katastritunnused 87001:004:0285; 87001:004:5224),
lääneosa ja lõunaosa kinnistutele Soomaa metskond 9 ja 1 (katastritunnused
87001:004:5223; 87001:004:5229) ning idaosa Soomaa metskond 6 (katastritunnus
87001:001:7830). Projektalast vahetult lõunas ning läänes kulgeb kruuskattega Raba tee
(tee nr 13571) ning põhjas Kildu-Oksa-Tõramaa kruuskattega kõrvalmaantee.
Juurdepääs objektile asub Raba teelt.
Alal levivad valdavalt madalsoo, siirdesoo ning rabamullad. Projektalal esineb lõiguti,
leostunud gleimuldasid.
Joonis 1.1 Projektalade asendiplaan
1.2 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 5
Uuritud kraavivõrk on halvas seisus, suurem osa kraavidest on kas amortiseerunud või
turbasamblaga kinnikasvanud. Välitööde käigus selgus, et osaliselt on kraavid kuiva
kraavisängiga. Valdavalt kasvab kraavisängides puittaimestikku ning leidub lamapuitu.
Kraavid K-49; K-53; K-54; K-56; K-58; on suletud Raba tee poolsest otsast vahetult
projektala piirist väljaspool turbapinnasega. Servaalale lähemal olevad kraavid on
rohkem kinni kasvanud ja amortiseerunud, kui metsaalal mineraalpinnases olevad
kuivenduskraavid.
Suuremal osas kraavidest oli kraavivall looduses fikseeritav. Vallide keskmine laius on
3 m ning kõrgus 0,4 m. Kraavivallidel kasvab valdavalt puittaimestik.
Tabel 1.3 Reeperite loetelu
Jrk
nr
Ehitise
lühi-
num-
ber
Ree-
peri nr
Reeperi
klass
Reeperi ja selle
asukoha kirjeldus Koordinaadid
Reeper
i
kõrgus
-arv, m
1 15 1 Tehni-
line
Kraavi K-1
suudmes, üle tee,
suure kase tüves
nael, kollane tähis
X = 6 480
366,28
Y = 568 647,80
22,92
2 15 2 Tehni-
line
Kraavi K-15 lõpus,
Raba tee alt oleva
plasttruubi peal.
kollane tähis.
Truubil märgitud
vale kõrgusarv
X = 6 477
112,17
Y = 570 300,78
21,40
3 15 3 Tehni-
line
Kraavi K-53
suudmes,
elektripost,
tõstekonks, kollane
tähis
X = 6 476
670,60
Y = 574 086,04
21,59
4 15 4 Tehni-
line
Kraavi K-58
suudmes,
elektripost,
tõstekonks, kollane
tähis.
X = 6 476
946,15
Y = 575 708,39
27,69
Tabel 1.4 Uurimustööde loetelu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 6
Jrk
nr
Uurimistöö
Nimetus Maht Pindala,
ha
Tegemise
aeg Tegija
1 Veejuhtme mõõdistamine 36,10
km 352,4
06.06.14. –
02.10.14. a
E. Vaguri,
M. Sarv,
R. Talvik,
T. Loogna,
K. Põrk
2
Veejuhtme ristlõike
mõõdistamine 100 m
vahemaaga
36,10
km 352,4
3
Maaparandussüsteemi
LUBJASAARE (TTP-271)
(MPS kood:
6113910010050/004) alal
2,77 km 28,4
4 OSJU(ÜP-208) (MPS kood:
6113910010050/001) alal 6,32 km 41,3
5 POLDI (PÜ-181) (MPS kood:
6113910010025/001) alal
22,79
km 208,9
6 Pinnase sondeerimine 79 pa 352,4
7
Puittaimestiku likvideerimise
ja setete eemaldamise mahtude
hindamine
36,1 km 352,4
2. GEOLOOGIA JA MULLASTIK
Projektalal Valgeraba lääne- ja lõunaservas on tegemist vahelduvate pinnasetüüpidega,
kus turbalasund on lõigustatud mineraalisaartega, mis valdavalt koosnevad erinevat
tüüpi liivadest (saviliiv, liivsavi ja liiv). Turbapinnase paksus varieerub 0,5 - 1,5 m raba
servaalal. Üldistades võib öelda, et kraavid, mis asuvad vahetult raba servaalal on
rajatud turbalasundisse.
Osaliselt mineraalpinnasesse rajatud kraavid on järgmised: K-1…K-7; K-67; K-69;
K-10…K-14; K-18; K-22; K-42…K-45; K-48; K-50; K-53; K-60; K-61.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 7
3. KUIVENDUSSÜSTEEMI LIKVIDEERIMINE
Valgeraba lääne- ja lõunaserva veerežiimi taastamiseks tuleb teha trassiraie, likvideerida
kraavivallid, rajada paisud ning rekonstrueerida Raba tee piirdekraav.
3.1 Ettevalmistustööd
Valgeraba lääne- ja lõunaserva raba kuivendussüsteemide likvideerimiseks tuleb esmalt
eemaldata võsa ja raadata mets. Puittaimestiku eemaldamisega tagatakse parem
juurdepääs masinatele ja inimestele. Trassiraie tuleb teha 10 m laiuselt selliselt, et raie
hõlmaks kraavi pervi ja selle kõrval asuvat valli, projekteeritud paisude kohtades
laiemalt. Joonisel 3.1 on näidatud trassiraie laiend, mille pikkus on 6 m ning sügavus
4 - 10 m. Raie sügavus sõltub trassiraie paiknemisest kraavi suhtes (vt joonis 3.1).
Kohtades, kus kraavivalli likvideerima ei pea, kuid tuleb teha metsa raadamine on trassi
laiuseks 5 m, et tagada masinate vaba liikumine. Valgeraba lääne- ja lõunaserva alal
tuleb teha trassiraie kraavide K-9 ja K-64 pervedel kuni 20 meetri laiusena säilitades
suuri külgoksi omavate mändidega puudegruppe. Trassiraiet ei tehta kraavidel K-18, K-
22, K-26, K-32, K-41a, K-42, K-60 ja K-71. Trassiraie on projekteeritud osaliselt
kraavidele K-15, K-19, K-23, K-43, K-44, K-55 ja K-70.
Kändude juurimist kraavivallidel ei ole vaja teha.
Joonis 3.1 Trassiraie paisu laiendi osas
Võsa ning metsa eemaldamine on soovitatav teha ekskavaatori noole külge kinnitatava
purustusfreesi ja giljotiiniga. Võsa ning peenemate puude raadamisel on soovitatav
kasutada purustusfreesi ning suurema läbimõõduga puude raadamisel kasutada
giljotiini.
3.2 Kraavide likvideerimine
Ala kuivendamise eelse veerežiimi ja soo taastamiseks tuleb likvideerida projektaladel
paiknevad kraavid lähtuvalt alade ülevaate plaanidel näidatud ulatuses. Kraavide
likvideerimisel tuleb kasutada materjali, mis on nende rajamisel tõstetud
kraavivallidesse. Lähtuvalt uurimustööde tulemustest on kraavivallis materjali vähem
kui on kraavisängide maht. Selle tõttu on võimalik kraavisäng täita vaid osaliselt.
Sängide täitmisel tuleb lähtuda joonisel 3.2 näidatud täitmisskeemist. Skeemi kohaselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 8
täidetakse ühest ekskavaatori seisukohast kraavisäng 3-5 m ulatuses maapinnani.
Sealjuures täitematerjal võetakse kraavivallist ekskavaatori tööraadiuse ulatuses.
Ekskavaatori tööraadiuses kraavivalli likvideerimise järel tuleb liikuda maisnaga ühe
tööraadiuse võrra edasi ning täita järgmine kraavilõik kogu töötsoonis oleva kraavivallis
ladustatud materjali ulatuses. Arvestades, et tellija huvi on taastamisalal veetaseme
tõstmine ning selle säilitamine, on oluline tõkestada vee voolamine kraavides ning
tagada selle vaba liikumine maapinnal. Vee voolamine kraavides takistatakse rajatavate
paisudega ning selle liikumine maapinnal tagatakse kraavivallide likvideerimisega.
Eelnevast lähtuvalt ei ole piirkonna veetaseme tõstmiseks oluline kraavisängide täielik
sulgemine, küll on oluline kraavivallide likvideerimine, et tagada vee vaba liikumine
mööda maapinda ning vältida selle kogunemist valli kui tammi taha. Kraavi tõstetud
pinnast ei ole tarvis täiendavalt tihendada, samuti võib kraavisängi asetada puukände
ning -juuri. Eraldiseisvalt ei ole tarvidust kraavivallist puukände ega -juuri eemaldada,
kuna need ei takista projektiga seatud eesmärkide täitmist. Juhul kui ehitaja leiab, et
kändude juurimine suurendab oluliselt valli likvideerimise tootlikkust tuleb eemaldatud
kännud asetada kraavisängi. Kändude paigutamisel voolusängi tuleb jälgida, et koos
pinnasega ei moodustaks need külgnevast maapinnast kõrgemaid kohtasid. Sealjuures
tuleb tagada, et kändude eemaldamisest tulenevalt ei jäetaks nende asukohta süvendeid.
Joonis 3.2 Likvideeritavate kraavide täitmisskeem
Valgeraba lääne- ja lõunaserva alal kraavidel K-60, K-26, K-22, K-18, K-42 (vt ptk 4.1)
töid ei tehta. Lisaks ei tehta töid kraavidel K-62, K-59, K-32, K-71 ja K-9 kuna neil
puudub kraavivall.
Lisaks tehakse kraavivalli likvideerimine osaliselt kraavidel K-55 (piketist 3+54 kuni
piketini 5+21), K-44 (piketist 0+00 kuni piketini 3+00), K-43 (piketist 0+00 kuni
piketini 3+00), K-35 (piketist 0+00 kuni piketini 6+00), K-23 (piketist 9+56 kuni
13+53), K-70 (piketist 0+00 kuni piketini 2+11), K-1 (piketist 0+86 kuni 7+26). Kraavi
K-1 algusest ei likvideerita kraavivalli, et tagada alast põhjas paikneva teekraavi
toimimine.
Kraavivallide ja kraavide likvideerimise mahud on toodud ehitustööde koondtabelis
(tabel 5.1).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 9
3.3 Paisude rajamine
Kraavide likvideerimisega paralleelselt tuleb rajada nendele paisud. Paisude ehitamise
eesmärk on takistada vee äravoolu ning pinnase erosiooni. Paisude rajamine on osa soo
veerežiimi taastamiseks tehtavatest töödest.
Rajatavad paisud on projekteeritud lähtuvalt kraavide mõõdetud parameetritest. Lisaks
on arvestatud kraavi seisundiga. Kinnikasvanud kraavidel (tähistatud kollase joonega)
on kahe paisu vahelisel alal veesamba suhteline kõrgus 0,5 m. Funktsioneerival kraavil
(sinine tähistus) ja amortiseerunud kraavil (helesinine tähistus) on kahe paisu vahelisel
alal veesamba suhteline kõrgus 0,3 m.
Valgeraba lääne- ja lõunaserva projektalal ehitatakse paisud ekskavaatoriga (vt joonised
6.14/16, 6.15/16 ja 6.16/16). Paisud on jaotatud üksikpaisudeks, mis rajatakse kraavi
voolusängile ja komplekspaisudeks, mis ehitatakse kraavide ristumiskohtadele.
Komplekspaisude rajamisel tuleb arvestada kahte tüüpi rajatistega, mille erinevus
seisneb ristuvate kraavide arvus.
Tüüp 1 rajatakse kraavide kolmikristumisele (harukraav ristub peakraaviga) (vt joonis
6.15/16). Tüüp 2 rajatakse kraavide ristumiskohale (kaks harukraavi suubuvad
peakraavi) (vt joonis 6.16/16).
Enne paisu rajamist tuleb paisud välja märkida. Väljamärkimisel tuleb tähistada paisu
asukoht kraavil. Pärast väljamärkimist tuleb olemasolev kraavisäng puhastada setetest
ning lamapuidust. Enne paisu rajamist tuleb voolusängi, rajatava paisu parameetrite
ulatuses, süvendada vähemalt 0,3 m ulatuses nii kraaviservade suunas kui ka sügavuti
(joonised nr 6.14/16, 6.15/16 ja 6.16/16;). Sellisel juhul on tagatud materjali sidumine
loodusliku pinnasega ning paisu stabiilsus. Paisu rajamiseks vajalik pinnas tuleb võtta
kraavipervelt, kas paisust ülesse või allavoolu. Kraavivalli materjali paisu ehitamisel ei
tohi kasutada, kuna materjal on mineraliseerunud ning selle filtratsiooniomadused ei ole
paisu ehitamiseks piisavad. Paisu ehitamise materjali võtmisel tuleb tagada, et selle
tulemusena tekkinud süvendi nõlva kalle on tööde lõpetamisel vähemalt 45°. Viimane
on oluline ohutuse seisukohalt, et tagada juhuslikult süvendisse kukkunud looma või
inimese iseseisvalt väljumise võimalus. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel
ümbritsevast pinnasest ei tekiks voolunõvasid, mis hiljem vett paisust mööda juhiks.
Võimalusel, juhul kui materjali on piisavalt, tuleb rajatud süvend täita kraavivallis oleva
materjaliga.
Paisu asetatud pinnas tuleb tihendada ekskavaatori kopaga vähemalt iga 0,5 m paksuse
kihi järel. Lisaks voolusängi rajatavale paisule tuleb rajada ka paisule laiendid. On
oluline, et laiendid oleksid vajaliku pikkusega ning arvestaksid paisu ümbruse maapinna
reljeefi, et vesi ei voolaks paisu kõrvalt mööda. Paisud ning nende laiendid tuleb rajada
looduslikust maapinna tasemest vähemalt 0,5 m kõrgemad. Paisu harja kõrguse
määramisel ümbritseva maapinna suhtes tuleb kasutada nivelliiri, sealjuures tuleb
tagada selle ehituslik suhteline kõrgus vähemalt 0,1 m täpsuselt. Paisu laiendite pikkus
on üldjuhul 10 m. Juhul, kui maapind omab kraavi perve suhtes märgatavat tõusu
(näiteks raba rinnakul) võib arvestada lühema paisu laiendi ehitamisega, kui see tõusva
nõlvaga lõikub. Sellisel juhul peab paisu laiendi kõrgus olema kogu selle pikkuses
samal tasapinnal, mis paisu hari.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 10
Lisaks paisude ehitamisele tuleb ka objekti lõunaserval ümberehitada kraavitäited
(turbapaisud) PT-1….PT-5, kraavidel K-49, K-53, K-54, K-56 ja K-58. Nimetatud
asukohtades on kraavid osaliselt suletud ja pinnast täis tõstetud. Selleks, et täielikult
takistada vee äravoolu Valgeraba lääne - ja lõunaserva objekti alalt on tarvilik lõpuni
viimistleda nimetatud pinnaspaisud.
Ehitustööde käigus tuleb rajada pinnaspaisule 0,5 m kõrgune ja 2 m laiune vall, mille
kogupikkus on 20 m. Vall rajada risti kraaviga selliselt, et kummalegi poole kraavi jääb
10 m pikkune valli osa. Olemasolevate kraavitäidete (paisude) laius pikki kraavi on 5 -
10 m, seega tuleb vall rajada vahetul metsa piirile 5 - 10 m kaugusele Raba tee
piirdekraavist. Valli rajamisel tuleb kasutatav täitematerjal tihendada.
Paisude parameetrid on näidatud koondtabelites (tabel 5.2), Vallide rajamise mahud on
toodud koondtabelis (tabel 5.3)
3.4 Kraavi rekonstrueerimine Valgeraba lääne - ja lõunaserv projektalal
Selleks, et tagada projektala lõunaservas kulgeva Raba tee kuivenduskraavi toimimine
ka pärast kraavide sulgemist tuleb rekonstrueerida tee piirdekraav K-41a vastavalt
joonisele 6.4/16 ja 6.10/16 näidatud lõikudel. Kraavi K-41a tuleb rekonstrueeritakse
kõnealune piirdekraavi lõik 400 m pikkusel lõigul (pikett 5+69 kuni 9+69). Kraavi K-
41a põhjalang on ehitamisjärgselt 0,7 ‰. Tööde lõpptulemusena peab kraav K-41a
olema väljaehitatud selliselt, et oleks tagatud vee äravool kogu Raba tee piirdekraavi
osas maaparandussüsteemi eesvoolu. Rekonstrueerimistööde käigus tuleb kraavist välja
tõstetud materjal kraavi paremal kaldal tasandada kuni 0,2 m kõrguseks valliks. Tööde
käigus kaevatakse läbi Raba teelt lähtuvad mahasõidud. Mahasõitude vajadus
projektalal puudub pärast veerežiimi taastamistööde lõpetamist.
3.5 Truupide likvideerimine Valgeraba lääne - ja lõunaserv projektalal
Taastamisalalt tuleb likvideerida kaks 700 mm läbimõõduga ja 8 m pikkust (T/1 ja T/2)
ning üks 500 mm läbimõõduga ja 6 m pikkune betoontruupi (T/3). Likvideeritavad
700 mm läbimõõduga truubid asuvad kraavist K-1 lähtuvate veejuhtmete lõpus, truup
T/1 asub kraavi K-1 piketil 0+86 ning T/2 piketil 3+67 ja 500 mm läbimõõduga truup
kraavi K-35 piketil 0+50. Likvideeritud truubitorud tuleb taastamisalalt ära vedada ning
anda need üle jäätmekäitlusasutusele või võimalusel taaskasutada.
Kraavi K-1 piketilt 0+86 lähtuv truubi likvideerimise järel tuleb selle asemel rajada 8 m
pikkune kraavisäng, et tagada kraavi K-1 põhjaosasse suubuva teekraavi mitte üle
ujutamine. Pärast truubitoru väljatõstmist tuleb tasandada süvendi nõlvad kaldele 1 : 1,5
ning põhi tasandada. Eemaldatud truubid tuleb utiliseerida ja viia lähimasse
jäätmekäitlus asutusse või taaskasutada.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 11
4. KESKKONNAKAITSE OSA
4.1 Mõju veerežiimi muutmisest Valgeraba lääne- ja lõunaserva ümbritsevatele
objektidele
Ala lõuna ning osaliselt lääneosas kulgeb vahetult Raba tee (tee nr 8701003). Raba teest
vahetult põhjas kulgeb toimiv eesvoolu kraav POLDI(PÜ-181), kraav K-35 , kuhu
valguvad projektalalt liigveed.
Objekti idaosas paiknev kraav K-60 toimib osana maaparandussüsteemi LUBJASAARE
(TTP-271) (maaparandussüsteemi kood: 6113910010050) kuivenduskraavide võrgust ja
seega ei toimu selle kraavi sulgemist. Kraavide K-26, K-22, K-18 sulgemist ei pidanud
vajalikuks RMK Viljandimaa metskond, seega jäävad kraavid puutumata.
Kraavid K-41 kuni K-45 juhivad Raba tee piirdekraavist vee maaparandussüsteemi
eesvoolu POLDI(PÜ-181). Kuna aga tee piirdekraavid ei ole omavahel ühenduses
toimib tee kuivendus läbi kraavide K-41 kuni K-45. Seega on projekteerimisel
arvestatud tee piirdekraavi K-41a täieliku väljaehitamisega, selleks, et tagada vee
äravool maaparandussüsteemi eesvoolu. Kraavide K-41 kuni K-45 sulgemisel (27 ha
suurusel alal) pigem langeb sademevee ja lumesula vee koormus ka piirdekraavile, kuna
täiendav vee juurdevool metsaalalt (27 ha) on tõkestatud. Seega ei mõjuta kraavide
sulgemine ja Raba tee piirdekraavi täielik väljaehitamine veerežiimi tee piirdekraavi ja
maaparandussüsteemi eesvoolu POLDI(PÜ-181) osas.
4.2 Ehitustööde läbiviimine
Kraavivallide likvideerimisel ning paisude rajamisel tuleb kasutada tehniliselt korras
ning regulaarselt hooldatud masinaid, tagamaks võimaliku reostusohu minimeerimise.
Kõik mehhanismide sõlmede määrimised ning tankimised tuleb teha selleks varasemalt
ettevalmistatud platsidel, mis on varustatud reostuse likvideerimise vahenditega.
Taastamistööd teha kooskõlas Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Kõik tööd
kraavivallide likvideerimiseks on soovitatav teha talvisel perioodil, millal maapind on
külmunud ning mõju looduslikule maastikule on minimaalne.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 12
5. KOONDMAHUD
Tabel 5.1 Valgeraba lääne- ja lõunaserva veerežiimi taastamistööde töömahud
Kraavi nr
Ehitise
lühi-
number
Kraavi
liik
Rajatava
kraavi
maht,
m3
Rajatava
kraavi mulde
tasandamine,
m³
Kraavivalli
keskmine
ristlõige,
m2
Likvideeritava
kraavivalli
pikkus, m
Kraavi
valli-/
kaevemaht
I - II gr
pinnas, m3
Trassi
raie
pikkus,
m
Võsa ja metsa likvideerimine, ha
Mets Võsa
Tihe
(16-
23)
Keskmise
tihedusega
(9-15)
Harvik
(9-15)
Harvik
(16-
23)
Hõre
(16-
23)
Tihe
võsa
K-1 15 A 3,1 635 1969 726 0,80
K-2 15 KK 1,9 120 228 120 0,20
K-3 15 A 1,9 541 1028 541 0,60
K-4 15 KK 0,4 145 58 145 0,20
K-5 15 KK 2,5 290 725 286 0,30
K-6 15 A 2,3 475 1093 475 0,50
K-7 15 KK 1,8 323 582 323 0,40
K-8 15 KK 3,4 334 1136 334 0,40
K-9 15 KK 125 0,30
K-6a 15 A 2,3 241 555 241 0,30
K-63 15 A 0,6 194 117 194 0,20
K-64 15 KK 0,4 404 162 404 0,90
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 13
Kraavi nr
Ehitise
lühi-
number
Kraavi
liik
Rajatava
kraavi
maht,
m3
Rajatava
kraavi mulde
tasandamine,
m³
Kraavivalli
keskmine
ristlõige,
m2
Likvideeritava
kraavivalli
pikkus, m
Kraavi
valli-/
kaevemaht
I - II gr
pinnas, m3
Trassi
raie
pikkus,
m
Võsa ja metsa likvideerimine, ha
Mets Võsa
Tihe
(16-
23)
Keskmise
tihedusega
(9-15)
Harvik
(9-15)
Harvik
(16-
23)
Hõre
(16-
23)
Tihe
võsa
K-65 11 KK 1,3 105 137 333 0,40
K-66 15 A 1,3 324 422 333 0,40
K-67 15 KK 0,6 520 312 520 0,60
K-68 15 A 0,8 168 135 165 0,20
K-69 15 A 0,6 225 135 225 0,30
K-71 15 A 137 0,10
K-10 15 A 1,5 611 917 611 0,35
K-11 15 A 1,7 298 507 314 0,40
K-12 15 A 0,9 525 473 525 0,60
K-13 15 A 1,5 371 557 371 0,40
K-14 15 A 2,1 245 515 245 0,30
K-15 15 KK 1,9 845 1606 733 0,80
K-16 15 KK 1,7 523 890 523 0,60
K-17 15 KK 1,7 510 867 510 0,60
K-18 15 A 1,5
K-19 15 KK 1,8 830 1494 720 0,80
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 14
Kraavi nr
Ehitise
lühi-
number
Kraavi
liik
Rajatava
kraavi
maht,
m3
Rajatava
kraavi mulde
tasandamine,
m³
Kraavivalli
keskmine
ristlõige,
m2
Likvideeritava
kraavivalli
pikkus, m
Kraavi
valli-/
kaevemaht
I - II gr
pinnas, m3
Trassi
raie
pikkus,
m
Võsa ja metsa likvideerimine, ha
Mets Võsa
Tihe
(16-
23)
Keskmise
tihedusega
(9-15)
Harvik
(9-15)
Harvik
(16-
23)
Hõre
(16-
23)
Tihe
võsa
K-20 15 A 1,5 503 755 503 0,60
K-21 15 A 1,2 506 608 506 0,60
K-22 15 A
K-23 15 A 1,5 540 810 1286 1,3
K-24 15 KK 1,5 516 774 516 0,60
K-25 15 KK 1,1 516 568 516 0,60
K-26 15 KK 0,9
K-27 15 A 2,8 435 1218 435 0,50
K-28 15 A 1,2 424 509 424 0,50
K-29 15 KK 1,0 425 425 425 0,50
K-30 15 A 0,8 425 340 425 0,50
K-31 15 A 0,7 1041 729 1118 1,20
K-32 15 KK
K-33 15 KK 0,8 546 437 546 0,60
K-34 15 KK 0,6 545 327 545 0,60
K-35 15 A 0,7 493 346 493 0,50
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 15
Kraavi nr
Ehitise
lühi-
number
Kraavi
liik
Rajatava
kraavi
maht,
m3
Rajatava
kraavi mulde
tasandamine,
m³
Kraavivalli
keskmine
ristlõige,
m2
Likvideeritava
kraavivalli
pikkus, m
Kraavi
valli-/
kaevemaht
I - II gr
pinnas, m3
Trassi
raie
pikkus,
m
Võsa ja metsa likvideerimine, ha
Mets Võsa
Tihe
(16-
23)
Keskmise
tihedusega
(9-15)
Harvik
(9-15)
Harvik
(16-
23)
Hõre
(16-
23)
Tihe
võsa
K-70 15 A 0,8 211 169 312 0,40
K-36 15 KK 1,1 616 678 616 0,70
K-37 15 A 1,2 782 939 797 0,80
K-38 15 A 1,5 497 746 501 0,60
K-39 15 KK 1,8 497 895 497 0,50
K-40 15 A 1,2 309 371 309 0,40
K-41 15 A 1,5 790 1185 799 0,80
K-41a (rek) 15 REK 358 215
K-42 15 A
K-43 15 A 1,8 300 540 300 0,30
K-44 15 A 1,8 300 540 300 0,30
K-45 15 A 1,5 515 773 515 0,60
K-46 15 KK 1,5 440 660 446 0,50
K-47 15 KK 1,2 580 696 584 0,60
K-48 15 KK 1,2 531 638 531 0,60
K-49 15 KK 1,3 724 942 724 0,80
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 16
Kraavi nr
Ehitise
lühi-
number
Kraavi
liik
Rajatava
kraavi
maht,
m3
Rajatava
kraavi mulde
tasandamine,
m³
Kraavivalli
keskmine
ristlõige,
m2
Likvideeritava
kraavivalli
pikkus, m
Kraavi
valli-/
kaevemaht
I - II gr
pinnas, m3
Trassi
raie
pikkus,
m
Võsa ja metsa likvideerimine, ha
Mets Võsa
Tihe
(16-
23)
Keskmise
tihedusega
(9-15)
Harvik
(9-15)
Harvik
(16-
23)
Hõre
(16-
23)
Tihe
võsa
K-50 15 KK 0,9 522 470 522 0,60
K-51 15 KK 0,4 530 212 537 0,60
K-52 15 A 0,6 612 368 626 0,70
K-53 15 A 0,9 98 89 96 0,10
K-54 15 A 0,3 706 212 720 0,80
K-55 15 A 1,0 165 165 287 0,30
K-56 15 A 0,4 715 286 729 0,80
K-57 15 KK 0,4 527 211 529 0,60
K-58 15 A 1,2 728 874 741 0,80
K-59 15 A 245 0,30
K-60 15 KK 0,00
K-61 15 A 0,9 543 489 543 0,60
K-62 15 KK 628 0,70
Kokku 358 215 28955 37614 31351 1,20 8,85 6,30 4,40 12,70 1,90
REK- rekonstrueeritav kraav, F-funktsioneeriv kraav, A-amortiseerunud kraav, KK-kinni kasvanud kraav
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 17
Tabel 5.2 Rajatavate paisude parameetrid ja tööde maht
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-1 15 K-1 712 2,35 2,0 3,6 7,5 23,6 55,5
P-2 15 K-1 681 1,20 2,0 3,6 4,8 23,6 37,7
P-3 15 K-1 609 1,25 2,0 3,6 4,9 23,6 38,5
P-4 15 K-1 237 1,60 2,0 3,6 5,7 23,6 43,8
P-5 15 K-1 155 1,53 2,0 3,6 5,6 23,6 42,7
P-6 15 K-1 90 1,50 2,0 3,6 5,5 23,6 42,2
P-7 15 K-2 0 1,60 2,0 3,1 5,7 23,1 40,2
P-8 (K) 15 K-3 504 1,50 4,0 3,1 7,5 22,3 78,8
P-9 15 K-3 206 1,58 2,0 3,6 5,7 23,6 43,5
P-10 15 K-3 10 1,42 2,0 3,6 5,3 23,6 41,0
P-11 15 K-4 63 1,83 2,0 3,6 6,3 23,6 47,4
P-12 15 K-4 36 1,64 2,0 3,6 5,8 23,6 44,4
P-13 15 K-5 263 1,54 2,0 4,1 5,6 24,1 46,2
P-14 (K) 15 K-6 94 1,60 4,0 3,6 7,7 22,8 86,9
P-15 15 K-6 440 1,69 2,0 4,1 5,9 24,1 49,0
P-16 (K) 15 K-6 298 1,60 4,0 4,1 7,7 23,3 96,6
P-17 15 K-6a 168 1,91 2,0 3,6 6,4 23,6 48,6
P-18 (K) 15 K-6a 104 1,80 4,0 3,1 8,2 22,3 79,6
P-19 15 K-6a 56 1,74 2,0 3,1 6,1 23,1 41,9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 18
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-20 15 K-6a 29 1,81 2,0 3,6 6,2 23,6 47,0
P-21 15 K-6a 10 1,76 2,0 4,1 6,1 24,1 50,3
P-22 15 K-7 268 1,70 2,0 4,1 6 24,1 49,2
P-23 15 K-7 205 1,87 2,0 4,6 6,4 24,6 57,0
P-24 15 K-7 167 1,39 2,0 4,6 5,2 24,6 46,2
P-25 15 K-8 288 1,69 2,0 4,6 5,9 24,6 52,8
P-26 15 K-8 10 2,11 2,0 4,6 6,9 24,6 62,7
P-27 15 K-9 125 1,84 2,0 3,1 6,3 23,1 43,1
P-28 15 K-9 102 1,73 2,0 3,1 6 23,1 41,8
P-29 15 K-9 78 1,50 2,0 3,1 5,5 23,1 39,0
P-30 15 K-12 370 1,63 2,0 3,1 5,8 23,1 40,6
P-31 15 K-12 200 2,06 2,0 2,7 6,8 22,7 41,6
P-32 15 K-12 139 2,04 2,0 2,9 6,7 22,9 43,5
P-33 15 K-12 10 2,19 2,0 3,1 7,1 23,1 47,3
P-34 15 K-13 200 1,84 2,0 2,6 6,3 22,6 38,8
P-35 15 K-13 7 2,58 2,0 2,6 8 22,6 43,9
P-36 15 K-14 9 2,37 2,0 4,1 7,5 24,1 62,4
P-37 15 K-15 910 2,02 2,0 4,1 6,7 24,1 55,4
P-38 15 K-15 861 1,59 2,0 4,1 5,7 24,1 47,1
P-39 15 K-15 442 1,81 2,0 4,6 6,2 24,6 55,6
P-40 (K) 15 K-15 208 1,59 4,0 3,6 7,7 22,8 77,3
P-40a 15 K-15 110 1,65 2,0 2,1 5,8 22,1 33,5
P-41 15 K-16 370 1,48 2,0 3,1 5,5 23,1 38,8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 19
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-42 15 K-17 377 1,41 2,0 3,6 5,3 23,6 40,8
P-43 15 K-19 446 2,06 2,0 3,1 6,8 23,1 45,8
P-44 (K) 15 K-19 321 1,43 4,0 3,1 7,3 22,3 74,8
P-45 (K) 15 K-19 204 1,60 4,0 4,1 7,7 23,3 87,6
P-45a 15 K-19 110 1,66 2,0 4,6 5,9 24,6 52,1
P-46 15 K-23 1127 1,81 2,0 4,1 6,2 24,1 51,3
P-47 (K) 15 K-23 967 1,69 4,0 4,1 7,9 23,3 95,4
P-48 15 K-23 778 1,88 2,0 3,6 6,4 23,6 48,2
P-49 15 K-23 442 2,12 2,0 3,6 6,9 23,6 51,9
P-50 (K) 15 K-23 319 1,95 4,0 3,1 8,5 22,3 84,0
P-51 (K) 15 K-23 209 1,87 4,0 4,1 8,4 23,3 96,0
P-51a 15 K-23 110 2,15 2,0 4,1 7 24,1 58,0
P-52 15 K-27 11 1,64 2,0 4,1 5,8 24,1 48,0
P-53 15 K-28 168 1,48 2,0 3,6 5,5 23,6 41,9
P-54 15 K-28 11 1,62 2,0 3,6 5,8 23,6 44,1
P-55 15 K-29 264 1,30 2,0 3,6 5 23,6 39,2
P-56 15 K-29 11 1,70 2,0 3,6 6 23,6 45,3
P-57 15 K-30 242 1,41 2,0 3,6 5,3 23,6 40,8
P-58 15 K-30 11 1,67 2,0 4,1 5,9 24,1 48,6
P-59b 15 K-31 924 1,76 2,0 4,1 6,1 24,1 50,3
P-59a 15 K-31 417 1,76 2,0 4,1 6,1 24,1 50,3
P-59 (K) 15 K-31 193 1,77 4,0 4,1 8,1 23,3 92,4
P-60 (K) 15 K-35 63 1,60 4,0 4,1 7,7 23,3 93,8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 20
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-61 15 K-34 200 1,41 2,0 3,6 5,3 23,6 40,8
P-62 15 K-35 397 1,60 2,0 3,6 5,7 23,6 43,8
P-62b 15 K-70 319 1,77 2,0 3,1 6,1 23,1 42,3
P-63 15 K-36 323 1,61 2,0 3,3 5,8 23,3 41,8
P-64 15 K-36 11 1,40 2,0 3,3 5,3 23,3 39,0
P-65 15 K-37 624 1,53 2,0 3,1 5,6 23,1 39,4
P-66 (K) 15 K-37 508 1,54 4,0 3,6 7,6 22,8 79,0
P-67 15 K-37 139 1,59 2,0 3,6 5,7 23,6 43,6
P-68 15 K-37 12 1,60 2,0 3,1 5,7 23,1 40,2
P-69 15 K-38 76 1,63 2,0 3,1 5,8 23,1 40,6
P-70 15 K-38 12 1,36 2,0 3,1 5,2 23,1 37,3
P-71 15 K-39 11 1,39 2,0 2,6 5,2 22,6 34,9
P-72 15 K-41 692 2,09 2,0 3,1 6,9 23,1 46,1
P-73 15 K-41 615 2,25 2,0 4,1 7,2 24,1 60,0
P-74 (K) 15 K-41 497 2,00 4,0 3,6 8,6 22,8 88,9
P-75 (K) 15 K-41 378 1,90 4,0 3,1 8,4 22,3 79,2
P-75a (K) 15 K-41 249 2,00 4,0 3,1 8,6 22,3 80,8
P-75b (K) 15 K-41 111 1,78 4,0 3,1 8,1 22,3 76,4
P-76 15 K-41 0 1,70 2,0 3,1 6 23,1 41,5
P-78 15 K-44 511 1,40 2,0 2,6 5,3 22,6 35,0
P-78a 15 K-43 512 1,53 2,0 2,6 5,6 22,6 36,1
P-78b 15 K-42 510 1,67 2,0 2,6 5,9 22,6 37,3
P-79 (K) 15 K-45 267 1,63 4,0 2,6 7,8 21,8 77,7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 21
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-79a 15 K-45 511 1,31 2,0 2,6 5,1 22,6 34,2
P-80 15 K-46 271 2,23 2,0 3,6 7,2 23,6 53,7
P-81 15 K-46 236 1,52 2,0 3,6 5,5 23,6 42,5
P-82 15 K-47 420 1,86 2,0 3,6 6,3 23,6 47,8
P-79a 15 K-47 420 1,86 2,0 3,6 6,3 23,6 47,8
P-83 15 K-49 418 2,43 2,0 2,6 7,6 22,6 43,0
P-84 15 K-49 210 2,28 2,0 2,6 7,3 22,6 42,1
P-84a 15 K-49 249 2,36 2,0 2,6 7,5 22,6 42,6
P-85 15 K-49 182 2,36 2,0 2,6 7,5 22,6 42,6
P-86 15 K-49 149 2,30 2,0 2,6 7,3 22,6 42,2
P-87 15 K-49 129 2,12 2,0 2,6 6,9 22,6 41,0
P-88 (K) 15 K-49 105 1,90 4,0 2,6 8,4 21,8 74,7
P-89 15 K-50 318 1,66 2,0 3,1 5,9 23,1 41,0
P-90 15 K-50 176 1,57 2,0 3,1 5,7 23,1 39,9
P-91 15 K-50 88 1,52 2,0 3,1 5,5 23,1 39,3
P-92 15 K-51 429 2,28 2,0 2,1 7,3 22,1 35,9
P-93 15 K-51 350 1,89 2,0 2,1 6,4 22,1 34,6
P-94 15 K-51 207 2,10 2,0 2,1 6,9 22,1 35,4
P-95 (K) 15 K-51 0 2,22 4,0 2,1 9,2 21,3 70,4
P-96 15 K-52 547 1,96 2,0 2,1 6,6 22,1 34,9
P-97 15 K-52 406 1,90 2,0 2,1 6,4 22,1 34,6
P-98 (T) 15 K-54 100 1,80 4,0 3,1 8,2 17,4 128,8
P-99 15 K-53 57 1,40 2,0 2,6 5,3 22,6 35,0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 22
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-100 15 K-55 416 1,87 2,0 2,6 6,4 22,6 39,0
P-101 15 K-55 279 1,86 2,0 2,6 6,3 22,6 38,9
P-102 15 K-56 579 1,71 2,0 2,6 6 22,6 37,7
P-103 15 K-56 380 1,81 2,0 2,6 6,2 22,6 38,5
P-104 (K) 15 K-56 101 1,80 4,0 2,6 8,2 21,8 73,6
P-105 15 K-57 418 1,50 2,0 3,1 5,5 23,1 39,0
P-106 15 K-58 536 1,61 2,0 2,6 5,8 22,6 36,8
P-107 15 K-58 320 1,48 2,0 2,6 5,5 22,6 35,7
P-108 (K) 15 K-58 121 1,41 4,0 2,6 7,3 21,8 67,0
P-109 15 K-59 241 1,58 2,0 2,6 5,7 22,6 36,5
P-110 15 K-59 169 1,48 2,0 2,6 5,5 22,6 35,7
P-113 15 K-61 10 1,34 2,0 3,1 5,1 23,1 37,1
P-114 15 K-61 494 1,50 2,0 3,1 5,5 23,1 39,0
P-115 15 K-61 455 1,32 2,0 3,1 5,1 23,1 36,9
P-116 15 K-61 381 1,41 2,0 3,1 5,3 23,1 37,9
P-117 15 K-61 317 1,32 2,0 3,1 5,1 23,1 36,9
P-118 15 K-61 200 1,29 2,0 3,1 5 23,1 36,5
P-119 15 K-62 0 1,60 2,0 2,6 5,7 22,6 36,7
P-120 (T) 15 K-63 0 1,55 4,0 2,1 7,6 16,4 101,0
P-121 15 K-64 209 1,31 2,0 2,9 5,1 22,9 35,7
P-122 15 K-64 176 1,25 2,0 2,9 4,9 22,9 35,1
P-123 15 K-64 21 2,32 2,0 2,9 7,4 22,9 46,2
P-124 15 K-66 174 1,83 2,0 2,9 6,3 22,9 41,3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 23
Paisu nr
Ehitise
lühi-
number
Vee-
juhtme
nimetus
Paisu asukoht
piketil meetrit krv
algusest, m
Paisu ehitamise
suhteline
kõrgus, m
Paisu harja
pikkus, m
Paisu
harja
laius, m
Paisu pikkus
alt (pikki
kraavi), m
Paisu laius (sh
laiendid)
ristikraavi, m
Täite-
materjali
maht, m³
P-125 (T) 15 K-66 0 2,10 4,0 2,9 8,9 17,2 115,8
P-126 15 K-67 458 1,48 2,0 2,8 5,5 22,8 36,9
P-127 15 K-67 346 1,60 2,0 2,8 5,7 22,8 38,1
P-128 15 K-67 264 1,69 2,0 2,8 5,9 22,8 39,0
P-129 15 K-68 21 2,03 2,0 3,9 6,7 23,9 53,6
P-130 15 K-10 547 2,17 2,0 3,3 7 23,3 49,3
P-131 15 K-10 469 2,43 2,0 3,5 7,6 23,5 55,4
P-132 15 K-10 419 2,22 2,0 3,6 7,2 23,6 53,5
P-133 15 K-10 367 2,17 2,0 3,4 7 23,4 50,4
P-134 15 K-10 351 2,22 2,0 3,4 7,2 23,4 51,1
P-135 15 K-10 251 2,30 2,0 3,1 7,3 23,1 48,5
P-136 15 K-10 10 2,15 2,0 3,6 7 23,6 52,4
P-136a 15 K-71 24 2,57 2,0 2,6 8 22,6 43,8
P-137 15 K-11 252 2,38 2,0 3,1 7,5 23,1 49,4
P-138 15 K-11 231 2,38 2,0 3,1 7,5 23,1 49,4
P-139 15 K-11 211 2,30 2,0 3,1 7,3 23,1 48,5
P-140 15 K-11 156 2,27 2,0 3,1 7,3 23,1 48,2
P-141 15 K-11 11 2,25 2,0 3,1 7,2 23,1 47,9
Üksik pais kokku 5539,1
Komplekspais 2156,5
Kokku 7695,6
(K) – komplekspais (Tüüp 1); (T)- nelja kraavi risti rajatav komplekspais (Tüüp 2)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 24
Tabel 5.9 Vallide rajamine Valgeraba- lääne ja lõunaserva alal suletud kraavi lõikudel
Tabel 5.10 Truupide likvideerimine
Truubi
nr
Kraavi
nr
Likvideeritav truup Truubi
asukoht
kraavi
algusest,
m
Kaeve
maht,
m³
Truubi
utiliseerimine,
tk
läbimõõt (cm) truubi
pikkus,
Turba-
tammi nr
Veejuhtme
nimetus
Paisu asukoht piketil
meetrit krv algusest, m
Rajatava
valli maht,
m3
PT-1 K-49 5 - 10 m 24
PT-2 K-53 5 - 10 m 24
PT-3 K-54 5 - 10 m 24
PT-4 K-56 5 - 10 m 24
PT-5 K-58 5 - 10 m 24
Kokku 120,0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Soomaa rahvuspargi soode veerežiimi taastamistööde (Valgeraba lääne- ja lõunaserva) ehitusprojekt 25
m
T/1 K-1 70 8 86 25 1
T/2 K-1 70 8 367 25 1
T/3 K-35 50 6 50 12 1
Kokku 22 62 3
From: <[email protected]> Sent: 10/24/2025 5:17:21 AM To: <[email protected]> Cc: "RMK" <[email protected]> Subject: Infopäringu vastus - Valgeraba veerežiimi taastamise projekt
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Infopäringu vastus - Valgeraba veerežiimi taastamise projekt", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.10.2025 17:48 numbriga 13-2/25/18350-4.
Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee