Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

From: <[email protected]> Sent: 10/23/2025 12:31:42 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc:

Subject: 7-1/110-13 Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist Amphora on saadetud Teile dokument: Pealkiri: Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Kuupäev: 23.10.2025 Registreerimisnumber: 7-1/110-13

Haljala Vallavalitsus [email protected]

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 14.02.2025 nr 7-1/110-4

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Haljala Vallavalitsus teatab, et Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 28 algatati

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Planeeringuala suurus on

ca 6200 m2. Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas kehtiva Vihula valla

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone

püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil

ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu

algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut ja ühte abihoonet).

Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib

detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda. Juurdepääs

planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Luige teelt (munitsipaalomandis).

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud

miljööväärtuslikul alal ja kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud on topo-geodeetiline uuring,

kontaktvööndi analüüs, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnang.

Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu

alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

Detailplaneeringu algatamise korraldus on lisatud ka käesolevale kirjale. Täiendavad

küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

2

Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elektrilevi OÜ,

Aktsiaselts Haljala Soojus, Enefit AS, Aktsiaselts Miskort ja planeeringuala naaberkinnistute

omanikud.

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldus nr 28 „Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse

detailplaneeringu algatamine“

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 6. veebruar 2025 nr 28

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu algatamine

Haljala vallas Vergi külas asuva Luige tee 14 (katastritunnus 19101:001:0933, katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 5999,0 m2) kinnistu omanik esitas Haljala

Vallavalitsusele 10.09.2024 taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks, mis on

registreeritud Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/110-1.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut

ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22.

Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Luige teelt

(munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus on ca 6200 m2.

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa rahvuspargi

piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura 2000 Lahemaa

loodusalale (RAH0000601). Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025

lisa 8 kohaselt asub planeeringuala hoonestatav osa väärtuslikus külaosas. Planeeringuala

servas kulgeb Luige tee (munitsipaalomandis). Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale

ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale. Ehitisregistri kohaselt hooneid kinnistul ei ole.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja osaliselt

maakasutuse juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul alal ja

kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

seletuskirja peatüki 10 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on vallavalitsusel õigus

nõuda detailplaneeringu koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud väärtuslikele

maastikele ehitamisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise printsiibid

tiheasustuses“ on toodud, et tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja koostada

detailplaneering. Seetõttu on Luige tee 14 kinnistule ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale,

I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi asustuse arenguala

üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme

puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus

seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude

hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik on vallale esitatud detailplaneeringu algatamise

taotlustes kinnitanud valmisolekut finantseerida detailplaneeringu koostamisega tekkivaid

kulusid.

Tulenevalt eeltoodust, huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest ning kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõikest 2,

§ 128 lõigetest 1 ja 4 ning Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11 „Ehitusseadustikus,

planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses

sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõikest 1 ning arvestades kehtivat Vihula valla

üldplaneeringut:

1. Algatada Vergi külas Luige tee 14 (katastritunnus 19101:001:0933) maaüksusel

detailplaneeringu koostamine määramaks ehitusõiguse üksikelamu ja abihoone püstitamiseks,

samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide

seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele

soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu

koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22

toodud ülesandeid, mille loetelu võib uute asjaolude ilmnemisel täieneda või muutuda.

2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 6200 m2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas toodud skeemil 1.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale.

4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

5. Haljala Vallavalitsuse poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta

jooksul planeeringu algatamisest. PlanS § 139 lõike 2 alusel tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

6. Haljala Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isikud

keelduvad detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu

sõlmimisest; kinnisasjade omanikud esitavad taotluse detailplaneeringu koostamise

lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; ning

planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isikud selliseid kulusid ei kanna.

7. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes

Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla

veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

detailplaneeringu algatamisest.

8. Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik,

Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/algatatud-detailplaneeringud.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

1

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

1. Detailplaneeringu nimetus

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneering

2. Planeeringu tellija

Luige tee 14 kinnistu omanik Heiko Heitur.

3. Planeeringust huvitatud isik

Luige tee 14 kinnistu omanik Heiko Heitur.

4. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

4.1. Planeerimisseadus (PlanS);

4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

4.3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega

nr 19);

4.4. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017

otsusega nr 24);

4.5. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2025-2028 (vastu võetud Haljala

Vallavolikogu 24.09.2024 määrusega nr 69);

4.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30;

4.7. Muud asjakohased õigusaktid.

5. Planeeringuala asukoht ja ulatus

Haljala vallas Vergi külas asuva Luige tee 14 (katastritunnus 19101:001:0933) katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 5999,0 m2. Juurdepääs planeeringualale

on tagatud avalikus kasutuses olevalt Luige teelt (munitsipaalomandis). Planeeringuala suurus

on ca 6200 m2.

Skeem 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

hinnanguline ulatus (märgitud punase piirjoonega).

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

2

6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine

ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut

ja ühte abihoonet).

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10

„Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu

koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud väärtuslikele maastikele ehitamisel.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise printsiibid tiheasustuses“ on toodud, et

tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja koostada detailplaneering.

Seetõttu on Luige tee 14 kinnistule ehitusõiguse saamiseks vajalik läbida detailplaneeringu

koostamise menetlus.

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

3

7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt

PlanS § 126 lõikest 1:

7.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine (antud juhul jääb Luige tee 14 kinnistu piir samaks);

7.2. Krundi hoonestusala määramine;

7.3. Krundi ehitusõiguse määramine;

7.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramine;

7.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine;

7.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine;

7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

7.9. Kuja määramine;

7.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

7.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

7.12. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse määramine;

7.13. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole

detailplaneeringu koostamine nõutav;

7.14. Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus muutuda või

täieneda.

8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud

miljööväärtuslikul alal ja kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et

ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued

ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja

katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja

hoonestuslaadi.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2.1 „Vergi küla“ kohaselt on minimaalseks

lubatavaks elamukrundi suuruseks Vergis küla olemasolevate kruntide keskmine suurus –

0,25 ha.

Sellest tulenevalt on Luige tee 14 maaüksuse puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu

kohase detailplaneeringuga.

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

4

Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering.

9. Vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale,

I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi asustuse arenguala

üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme

puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/laane-virumaa/laane-viru-

maakonnaplaneering-2030/.

10. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega.

Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul

detailplaneeringu algatamisest.

11. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud

11.1. Topo-geodeetiline uuring;

11.2. Kontaktvööndi analüüs (PlanS-i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs);

11.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine;

11.4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;

11.4. Planeerimismenetluse käigus selgub täpsem uuringute vajadus.

12. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd (PlanS § 127 lõige 1)

12.1. Päästeamet;

12.2. Keskkonnaamet.

13. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused

(PlanS § 127 lõiked 2 ja 3)

13.1. Planeeringuala naaberkinnistute Luige tee 12 (katastritunnus 88701:001:0708), Luige tee

(katastritunnus 88701:001:0584), Luige tee 13 (katastritunnus 88703:001:0209), Augusti

(katastritunnus 88703:001:0127), Sagadi metskond 183 (katastritunnus 88701:001:0357),

Heinalase (katastritunnus 19101:001:0932) ja Kuuseladva (katastritunnus 88701:001:0707)

omanikud (sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud);

13.2. Aktsiaselts Haljala Soojus, Elektrilevi OÜ ja Enefit AS;

13.3. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

5

14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks

14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil

täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud,

teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab

sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number

ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava

geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse

koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks.

14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel

tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest

ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema

ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui

tehnovõrkude osas võrguvaldajatega.

14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool

detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse

korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala

Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede

paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

14.4. Koostada kontaktvööndi analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs):

14.4.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja

eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis üksteist täiendavad.

14.4.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liikumisskeem, milles on määratud

juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.

14.4.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud

detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega),

staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse

nimetuse, numbri ja kuupäeva.

14.4.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse

tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid.

14.4.5. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktvööndi (planeeringuala ja selle

mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3).

14.5. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus

tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii

majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka

planeeringu koostamise käigus.

14.5.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille

peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat

https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 06.02.2025

korralduse nr 28 juurde

6

14.5.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel

täiendavaid uuringuid ja analüüse.

14.5.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju

I klassi väärtusliku maastiku säilimisele ja rohelise võrgustiku tugiala toimimisele. Samuti on

detailplaneeringu koostamisel vajalik analüüsida planeeringulahenduses kliimamuutustega

arvestamise võimalusi (näiteks sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju). Sellest tulenevalt

kavandada planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega

kohandamiseks. Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse elluviimiseks, kuna

planeeringuala asub kõrge radooniriskiga alal.

14.5.4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda.

14.6. Planeerimisel arvestada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel

juhul koostatava Haljala valla üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda).

14.7. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest.

14.8. Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoonete projekteerimisel.

14.9. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur

peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

14.10. Anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise või selle keelu kohta hoonele või krundile.

14.11. Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt.

14.12. Määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus.

14.13. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes

vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada

detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.

14.14. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele.

Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.

14.15. Vajaduse ilmnemisel kannab võimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik.

14.16. Detailplaneering on valmis vastuvõtmiseks, kui selle sisu vastab PlanS § 126 lõikes 1

toodud ülesannetele, käesolevatele lähteseisukohtadele ja planeeringule laekunud

kooskõlastustele.

14.17. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem/situatsiooniskeem,

kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan/olemasoleva olukorra joonis, põhijoonis,

tehnovõrkude joonis, planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500) ning

vajadusel kehtetuks1 muutuva planeeringu joonis.

14.18. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning

kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema

L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha

koordinaatidele.

14.19. Detailplaneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud

juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi

juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel.

14.20. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid

esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANK-is kontrollitult.

1 Joonis ja andmed PlanS § 140 lõike 8 ja 10 kohaselt

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

ak EE492200221011363010 Swedbank

ak EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 23.10.2025 nr 7-1/110-13

Seisukohtade küsimine Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikest 6 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel esitab Haljala Vallavalitsus seisukoha

andmiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ja KSH algatamata

jätmise korralduse eelnõu.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamine algatati Haljala

Vallavalitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 28. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja

-rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja

kitsenduste määramine.

Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja

lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025 (Vergi küla Luige tee 14).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Saata: Keskkonnaamet, Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisa:

1. KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. KSH eelhinnang

Lea Teeääre +372 5330 7327

[email protected]

VERGI KÜLA LUIGE TEE 14 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1. Sissejuhatus ...........................................................................................................................3

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................................3

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................4

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................................................................5

5. Kontaktvöönd ........................................................................................................................5

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................6

6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ...........................................................................6

6.2 Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri ..................................................................................7

6.3 Vihula valla üldplaneering ...................................................................................................7

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju ..........8

7.1 Pinna- põhjavesi ..................................................................................................................8

7.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura võrgustiku alad ..........................................................9

7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala ..............................................................................................10

7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele .........................11

7.5 Maakasutus ........................................................................................................................12

7.6 Muude loodusressursside kasutus ......................................................................................13

7.7 Pinnas .................................................................................................................................13

7.8 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ....................................................13

7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju .........................................................................14

7.11 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................14

7.12 Mõju kliimale ..................................................................................................................14

7.12 Jäätmete mõju ..................................................................................................................14

7.13 Radooniohtlikkus .............................................................................................................14

7.14 Asjaomase asutuse seisukoht ...........................................................................................15

Kokkuvõte ...................................................................................................................................15

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1. Sissejuhatus

Haljala Vallavalitsuse korraldusega 06.02.2025 nr 28 algatati detailplaneering Haljala vallas

Vergi külas Luige tee 14 maaüksusel (katastritunnus 19101:001:0933). Katastriüksuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja pindala on 5999,0 m2.

Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut

ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22. Ülesannete

loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS §

126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude

hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse (19101:001:0933)

detailplaneeringu koostamine (joonis nr 1). Planeeringuga ehitusõiguse määramine üksikelamu

ja abihoone püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Juurdepääs planeeringualale on

tagatud avalikus kasutuses olevalt Luige teelt (munitsipaalomandis). DP koostamiseks vajalikud

uuringud on topo-geodeetiline uuring, kontaktvööndi analüüs, keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnang.

Joonis nr 1 Luige tee 14 maaüksuste detailplaneeringu põhijoonis

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

maakasutuse kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega

alal ja osaliselt juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul alal ja

kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal. Kehtiva üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et ehituslubade väljastamisel

nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued ehitised peaksid olema nii

põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Uute hoonete

ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Kehtiva

üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2.1 „Vergi küla“ kohaselt on minimaalseks lubatavaks

elamukrundi suuruseks Vergis küla olemasolevate kruntide keskmine suurus – 0,25 ha. Sellest

tulenevalt on Luige tee 14 maaüksuse puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu kohase

detailplaneeringuga.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Vergi külas, Luige tee 14 planeeringuga määratakse krundi hoonestusala ja ehitusõigus

üksikelamu ja abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele

juurdepääsuteede võimalikud asukohad, ehitise ehituslikud tingimused ning ehitiste

arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused. Määratakse ka liikluskorralduse, haljastuse ja

heakorrastuse põhimõtted. Seatakse nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski ning teiste

keskkonnatingimusi tagavatele kitsendustele. Hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas

olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Ehitusala määratakse planeeringu alal väljapoole

metsamaa kõlvikut maaüksuse põhjapoolsesse ossa lagealale, väljapoole poollooduslikku

kooslust. Projekteerimisel tuleb tagada põhimõte, et hoonestusest ja juurdepääsu teedest

väljapoole jääv kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. Hoonete täpsed asukohad pannakse

paika projekteerimise etapis kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitse- eeskirjaga.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust. (joonis nr 2) Planeeringuala

naaberkinnistud on:

Luige tee 12 (katastritunnus 88701:001:0708) elamumaa 100% eraomand

Luige tee (katastritunnus 88701:001:0584) transpordimaa 100% (munitsipaalomand)

Luige tee 13 (katastritunnus 88703:001:0209) maatulundusmaa 100% eraomand

Augusti kinnistu (katastritunnus 88703:001:0127) maatulundusmaa 100% eraomand

Sagadi metskond 183 (katastritunnus 88701:001:0357) maatulundusmaa 100% riigiomand

Heinalase kinnistu (katastritunnus 19101:001:0932) maatulundusmaa 100% eraomand

Kuuseladva kinnistu (katastritunnus 88701:001:0707) maatulundusmaa 100% eraomand

Kontaktvööndis paiknevad kinnistud on erinevate sihtotstarvetega. Enamuses on

maatulundusmaad. Planeeringualast põhja pool asub eraomandis olev elamumaa ning ida pool

munitsipaalomandisse kuuluv transpordimaa, kust on planeeritud planeerigu alale juurdepääs.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis nr 2. Luige tee 14 kinnistu kontaktvööndi maakasutuse skeem

6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste

planeerimisdokumentidega

6.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale,

I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi asustuse arenguala

üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud II astme

puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübid

ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja kehtivaid

planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta ökosüsteemi tervikuna

ega mõjuta selle toimimist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilimise

tingimustega ega rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab

üldjoontes maakonnaplaneeringule.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

6.2 Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri Luige tee 14 maaüksus paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis, kus kehtib

looduskaitseseadus sätestatud kaitsekord. Lahemaa rahvuspargi kaitse- eesmärk on kaitsta Põhja-

Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme,

kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku

üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust,

tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri

ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt

väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine.

Ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga,

arvestades paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust. Menetluse

käigus annab Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta piirkonda.

Järgides Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskirja, ei kahjusta planeeringu elluviimine Lahemaa

kaitse-eesmärke.

6.3 Vihula valla üldplaneering Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal, osaliselt tiheasustusalal, planeeritud miljööväärtuslikul

alal ja kogu planeeringuala ulatuses I klassi väärtusliku maastiku alal (Joonis nr 3). Vihula

Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu seletuskirja

peatüki 10 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on vallavalitsusel õigus nõuda

detailplaneeringu koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud väärtuslikele maastikele

ehitamisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise printsiibid tiheasustuses“ on

toodud, et tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja koostada detailplaneering.

Seetõttu on Luige tee 14 kinnistule ehitusloakohustuslike hoonete püstitamiseks

detailplaneeringu koostamine nõutav. Planeeringu lahendusega ei kaasne eeldatavalt ebasoodsat

mõju lähi piirkonnale ja tagatud on üldplaneeringu kohane tegevus planeeringualal. Kavandatav

tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning koostatav detailplaneering

ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Joonis nr 3 Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt

kaasnev mõju Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt Luige tee 14 DP-ga kaasnevat mõju maakasutusele,

kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura

2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Planeeringuala asukoha

ja keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad

erinevatest ametlikest andmebaasidest. Looduskaitselisi alasid ja tegevuse mõju väärtustele on

hinnatud ptk 7.3 ning Natura hindamine on läbi viidud peatükis 7.4.

7.1 Pinna- põhjavesi Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti

muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000 ala, kultuurimälestiste

ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri keskkonnaregistri

andmetest. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel on vaadeldav ala looduslikult väga hästi

kaitstud alal. Planeeringualal veekogusid ei paikne ning seetõttu võib tekkiv risk pinna- ja

põhjaveele eelkõige olla tingitud reovee mittenõuetekohasel käitlemisel või ehitusaegse tegevuse

pinnase saastamisest. Kavandatava tegevusega on veevõtt ja reoveeteke seotud eelkõige

igapäevase olmetegevusega. Veevarustuse ja reovee käitlemise lahendus on veel selgumisel.

Planeeritud hoonestusaladelt kogunevad sadeveed ei ole eeldatavalt reostunud ning need on

otstarbekas suunata ümbritsevatele haljalasaldele samal kinnistul. Sademevesi ei tohi

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

valguda hoone suunas ning keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele ja teemaale.

Planeeringualale rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele.

Planeeringualal ei kavandata ohtliku reostusriskiga tegevusi, seega ei ole kahjulikku mõju pinna-

ega põhjaveele.

7.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura võrgustiku alad Planeeringu ala asub Lahemaa Rahvuspargis, Lahemaa piiranguvööndis ja Natura 2000 loodus-

ja linnualal. (joonis nr 4) Vihula valla üldplaneeringu kohaselt I klassi väärtusliku maastiku alal.

Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (e

tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised

meetmed. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse- eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis- kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning

planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

Joonis nr 4 maa-ameti kaardirakendusest Natura 2000 alad

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

7.3 Lahemaa linnu- ja loodusala Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas

crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur

(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus

europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg

(Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn

(Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus),

tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia

pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata),

kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax),

laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna

paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix

tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa

epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

7.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena

(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-

eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb

võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on

selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik.

Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jäävad Luige tee 14 planeeringu ala lähedusse

Natura elupaigad – põhitüüp 9010*- vanad loodusmetsad, 9080*- soostuvad ja soo-lehtmetsad ,

6270*-liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, 9070*- puiskarjamaad, 6530*- puisniidud.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Planeeringu alast lõunas on III kat kaitsealused taimed EELIS kood (KL09326855)2/5

Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), kuid kasvukoht jääb planeeringu alas umbes 110 m

kaugusele. Puisniit (6530) ulatub põhikaardi kohaselt Luige tee 13 maaüksuse põhjanurka ning

piirneb planeeringualaga. Puiskarjamaa (9070) ulatub planeeringuala ida osasse (joonis nr. 5),

kuid hooned on planeeritud kaitstavast alas välja. Seega puudub tegevusel kaitsealustele liikidele

ebasoodne mõju. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala

valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile ning asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

Joonis nr 5 Puisniidu ja puiskarjamaa asukoht planeeringu ala suhtes

7.5 Maakasutus Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt määratakse Luige tee 14 kinnistule ehitusõigus

üksikelamule abihoone püstitamiseks. Katastriüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100% ja

pindala on 5999 m², sellest 4633 m² metsamaa, 967 m² looduslik rohumaa ja 399 m² muu maa.

(joonis nr 6). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja 8 23 Ig 1 p 1 kohaselt on piiranguvööndis

hoonete püstitamine metsamaal keelatud. Planeeringualal on kruntide paigutustel arvestatud

metsamaa kõlvikutega. Kogu planeeringuala hoonete täpsed asukohad tuleb määrata edaspidise

projekteerimise käigus kooskõlas Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga ning vajadusel

konsulteerida Keskkonnaametiga.

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

Arvestades asjaolu, et planeeringus on hooned planeeritud väljapoole metsamaa kõlvikut ei oma

tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

Joonis nr 6 Kõlvikute info Luige tee 14 planeeringu alal

7.6 Muude loodusressursside kasutus Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

7.7 Pinnas Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja

pöördumatud (hoonete rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju saab

vähendada pinnase hilisema kasutamisega haljastustöödel. Maapinna üldise kõrguse muutmine

ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete

alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et tegemist on elamu ja ühe abihoone rajamisega ning

ehitusalast väljaspool säilitatakse olemasolev haljastus maksimaalselt, on mõjud pinnasele küll

olemas, aga eeldatavalt väikesed. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt

materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei kavandata

potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks.

7.8 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju

inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Detailplaneeringuga kavandatakse

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

planeeringu alale elamu ja kõrvalhoone. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Oht inimese tervisele avaldub ainult ehitusprotsessi ajal. Suurenenud müratase tekib seoses

ehitustegevusega, mis on ajutine ning eeldatavalt selle tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste

tervisele. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates

dokumentides esitatud nõuetest.

Kuna mõju on ehitusaegne, siis sotsiaalmajanduslikud negatiivsed mõjud puuduvad. Planeeritava

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale.

7.10 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised,

võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside

seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi

ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul

asjakohane eraldi hinnata. Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.

7.11 Välisõhu kvaliteet Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu saasteluba

vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.

7.12 Mõju kliimale Planeeringualale planeeritakse ühte elamut ja abihoonet. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu

ei ole sellest tingituna olulist mõju kliimamuutusele.

7.12 Jäätmete mõju Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Peale planeeringu kehtestamist tuleb

planeeringuga moodustatud kinnistute omanikega sõlmida jäätmeveo lepingud. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

7.13 Radooniohtlikkus Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb

detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon tekib

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

maakoores uraani sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal

maakoores, seega leidub ka radooni kõikjal. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada

siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega, esmajärjekorras kõrge ja eriti

kõrge Rn-riski piirkondades. Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja

tööruumide) siseõhu Rn-taseme kontrollimisega ja vähendamisega.

7.14 Asjaomase asutuse seisukoht Keskkonnaamet esitas oma seisukoha Vergi külas Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu

algatamise kohta 19.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/3092-2, mille kohaselt on maaüksuse

hoonestamine Keskkonnaameti hinnangul põhimõtteliselt võimalik. Hoonestusala ja

juurdepääsutee tuleb kavandada Heinalase maaüksuse põhjaossa põhjapoole kraavi olevale

lagealale ja väljapoole poollooduslikku kooslust. Tegevus peab olema kooskõlas rahvuspargi ja

antud piirkonna looduse ja kultuuripärandi kaitse- eesmärkidega.

Kokkuvõte

Käesolevas eelhinnangus käsitleti Lääne- Viru maakonnas Haljala vallas Vergi külas

Luige tee 14 maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid

keskkonnamõjusid:

1. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu ühe elamu ehitamisega ning

mõjud keskkonnale on väikesed.

2. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike

alade kahjustumist. (vee, pinnase, õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel

kehtivatest õigusaktidest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

3. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning

õigusaktide nõudeid.

4. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja

õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist

Vergi küla Luige tee 14 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara.

6. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringu alal

ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Planeeritava tegevuse tulemusena ei ole olulist mõju kliimamuutusele.

9. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

10. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu

käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse

kohta, ei ole keskkonnamõju strateegiline hindamine vajalik ning planeeringuga kavandatud

tegevustega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.