Tähtaja pikendamine (Audru jõe ülemjooksu kalapääsu detailplaneeringu algatamine)

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS

1. Andmed planeeringu algatamise taotleja kohta
a) Nimi: Riigimetsa Majandamise Keskus
b) Aadress: Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond
c) Äriregistrikood: 70004459
d) Kontaktid: Sander Sandberg (veeökoloogide juht), [email protected] telefon 53999832
Lagle Matetski (veeökoloog) [email protected], telefon 56370569

2. Andmed planeeritava maa-ala kohta
Aadress või asukoha kirjeldus: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Õepa küla, Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ülemjooks. Detailplaneeringuala jääb riigiomandisse kuuluvale kinnistule Õepa raba (katastritunnus 33404:003:0249).
Audru jõgi kattub Lavassaare looduskaitsealaga (KKR kood KLO1000645), kattudes Lavassaare LKA Lavassaare (KKR kood KLO1101617) ja Õepa (KKR kood KLO1101615) sihtkaitsevöönditega.
Katastritunnus: 33404:003:0249
Maa-ala suurus: 10,55 ha
Sihtotstarve: maatulundusmaa
Olemasoleva olukorra kirjeldus: Tegemist on looduskaitsealuse, asustusest eemal asuva alaga, kus puudub infrastruktuur, tehnovõrgud ja hoonestus.
Teed ja juurdepääsud: Kagusuunalt kulgeb piki Audru jõe vasakkallast olemasolev pinnastee/rada, mis läbib eraomandis olevat kinnistut Müramaa (katastritunnus 33404:003:0251). Muud olemasolevad juurdepääsud puuduvad. Lähim võimalik alternatiivne juurdepääs oleks Tootsi Turba turbakaevandusalalt ca 860 m ida-kirde suunast.

3. Detailplaneeringu eesmärgid
Detailplaneeringu eesmärgiks on Lavassaare järvest lähtuva Audru jõe ehituskeeluvööndis kaitsekorralduslike ehitustööde jaoks ehitusõiguse määramine ning vajalike rajatiste planeerimine.
Vajalikeks kaitsekorralduslikeks töödeks on Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ja tõstmine abs kõrgusele 16,30 m ning kalapääsu rajamine, eesmärgiga parandada Lavassaare järve seisundit ning parandada järve ümbruse soode veerežiimi. Järve praegune veetase on abs kõrgusel ~16,1 m. Lavassaare ümbruse soode veerežiimi parandamise ning sellega seotud Lavassaare järve veetaseme reguleerimise vajadus on välja toodud Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas (meede 2.2.15 ja ptk 4.1.2.1., link) ning vajalike tööde kavandamiseks on Tartu Ülikooli, Eestimaa Looduse Fondi, Tootsi Turvas ASi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös valminud töö „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava“. Taastamiskava põhjal on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud eskiisprojekti “Taastamistööd Audru jõel. Eskiisprojekt”, milles käsitles nelja erinevat võimalust Lavassaare järve veetaseme reguleerimiseks: Audru jõele uue voolusängi, geotekstiilist pinnaspaisude, sulundseintega paisude ning tehiskärestikuga kalapääsu rajamist. Eskiisprojekti põhjal osutus eelistatud lahenduseks kalapääsu rajamine, mis on paisude rajamisest väiksema avariiriskiga ning uue voolusängi rajamisest väiksema loodusmõjuga.
Looduskaitseliselt parimaks lahenduseks oleks kalapääsu rajamine selliselt, et seda oleks võimalik tulevikus ümber ehitada, et saavutada lõpptulemusena Lavassaare järve veetaseme tõstmine algsele tasemele, st ligikaudu meetri võrra kõrgemal, võrreldes praeguse tasemega. Ühekorraga ei ole nii ulatuslik veetaseme tõstmine võimalik järve lõunaosas kujunenud kaitseväärtusliku õõtsiksoo tõttu, mis vajab säilitamist. Õõtsiksoo suudab kohaneda mõnekümne sentimeetrise veetaseme tõstmisega, mistõttu peaks järve algse veetasemeni jõudmine toimuma mitmes etapis.
Kalapääsu rajamiseks on vajalik leppida kokku alale ajutise ligipääsu asukoht, nii väljakaevatava materjali kui ehitusmaterjali ajutise ladustamise alad ning paisu tiibade rajamiseks vajaliku pinnasmaterjali varumise alad. Juurdepääs alale võib osutuda vajalikuks ka ehitustööde järgselt, et tagada pääs hooldamise ja parandamise ning võimaliku ümberehitamise võimaluseks tulevikus. Püsiva ligipääsu rajamist detailplaneeringuga ei kavandata.
Hooned maa-alal puuduvad ning nende ehitamist detailplaneeringuga ei taotleta.

4. Maa-ala tehnovarustus
Tehnovõrgud maa-alal puuduvad, samuti puudub nende rajamise vajadus.


5. Planeeritava maa-ala plaan

Skeemi koostaja: Inseneribüroo Steiger

6. Märkused
Detailplaneeringu koostamine ehitusõiguse määramiseks ehituskeeluvööndis on vajalik, kuna ei taotluse esitamise ajal kehtiv looduskaitseseadus, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ega Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri ei anna selgesõnalist õigust kaitsekorralduslike tööde läbiviimiseks ehituskeeluvööndis. Samas eeldab Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ning selleks Audru jõele kalapääsu rajamine ehitustöid Audru jõe ehituskeeluvööndis.
Taotleme detailplaneeringu algatamist ilma keskkonnamõju strateegilise hindamise ning asjakohaste mõjude hindamise algatamiseta. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole antud juhul vajalik, tulenevalt KeHJS § 33 lg 1 p 4, kuna tegemist on otseselt kaitsekorraldusliku tegevusega; PlanS § 4 lg 2 p 5 kohane asjakohaste mõjude hindamine on mittevajalik tulenevalt asjaolust, et planeering koostatakse piirkonnas, kus puudub inimasustus ja tavapärane majandustegevus.
Täiendavad selgitused tööde looduskaitselise vajaduse kohta:
Lavassaare looduskaitsealal asuv Audru jõgi paikneb Lavassaare ja Õepa sihtkaitsevööndites, mille kaitse-eesmärk on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme, säilitada ja taastada looduslikkust ning hoida kaitsealuste liikide elupaiku. Hinnang elupaikade mõjuteguritele on koostatud Lavassaare kaitsekorralduskava 2017-2026 (KKK) põhjal:
- huumustoitelised järved ja järvikud (3160) – Lavassaare järv. 2016. a koostatud kaitsekorralduskavas on järve seisukord hinnatud heaks, kuid suure setete hulga ja tugeva väljavoolu tõttu on vähenenud järve maht ja halvenenud vee kvaliteet, hapnikurežiim ja ökoloogiline seisund.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 on järve ökoloogilist seisundit hinnatud 2019. aastal halvaks – hinnangu aluseks on fütoplanktoni, kalda- ja põhjataimestiku, suurselgrootute põhjaloomade ja kalastiku seisund ning füüsikalis-keemilised üldtingimused. Veemajanduskavas on märgitud, et Lavassaare järve ökoloogilist seisundit aitab parandada see, kui hoida ja stabiliseerida järve looduslik veetase (meetmeprogrammi lisas üks toodud meetme kirjeldus: Lavassaare järve optimaalse veetaseme stabiilsuse tagamine hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2017-2026).
Kuna kalastikule mõjuks jõe isoleerimine järvest negatiivselt, tuleb looduskaitselistel eesmärkidel rajatava paisu ehitusega järve väljavoolule tagada ka liikumisvõimalused kaladele. Samas omab Lavassaare järve veetaseme tõstmine tõenäoliselt soodsat mõju järve kalastikule, sest näiteks suurenenud veemahu ning sügavuse tõttu võiksid järves paraneda talvised hapnikuolud.(vt Audru jõe ülemjooksu ja Lavassaare järve kalastiku eeluuring, koostaja Svirgsden, R. Tartu Ülikool, 2024)
Lavassaare looduskaitsealal paikneva Lavassaare järve veetase on väljavoolu süvendamise tõttu selle looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Seda kinnitab reljeefianalüüs, mis näitab kunagiste kaldajärsakute ülemist osa tasemel 17,5-18 m. Tehtud uurimistöö andmetel on Lavassaare järve praegune veetase abs kõrgusel ~16,1 m ning veetaset mõjutavad koprapaisud Audru jõel (vt Lavassaare ümbruse soode veerežiimi taastamistööde projekt, OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 24/4855). Koprapaisude kadumisel alaneks järve veetase veelgi.
Kavandatud taastamistööde eesmärk on Lavassaare järve veetaseme stabiliseerimine ja veetaseme tõstmine abs kõrgusele 16,30 m, mis aitab ühtlasi stabiliseerida väljavoolu ümbruse sooveetaset. Erinevate võimalike lahenduste läbi kaalumiseks on koostatud töö Taastamistööd Audru jõel, eskiisprojektis (OÜ Inseneribüroo STEIGER, Töö nr 24/4922), mille põhjal valitud eelistatum lahendus - kalapääsu rajamine - on aluseks detailplaneeringu algatamise taotlemisel.


Detailplaneeringu algatamise taotleja: Riigimetsa Majandamise Keskus
Nimi: Sander Sandberg
Allkirjastatud digitaalselt, kuupäev digiallkirjas