Lisa 2
Muhu Vallavolikogu …….2025. a otsuse nr …….. juurde
DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu
nimetus
Viirelaiu väikesadama detailplaneering
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeritav ala
TAOTLEJA
Taotleja nimi
Ö Invest OÜ
Registrikood
12498560
Aadress
Saare maakond, Saaremaa vald, Laheküla, Mõisa tee 1, 93873
e-post
[email protected]
Telefon
+372 54542020
Kontaktisik
Priit Villemson
PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:
Detailplaneeringuala pindala
u 6,8
ha
m²
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:
Väikesadama rajamine, akvatooriumi ning sadamaala arendamine.
DETAILPLANEERINGU ALA
Detailplaneeringu lähtematerjalid
PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:
Maaüksuste lähiaadressid
Majaka, Kajaka, Tiiru
Katastriüksuste tunnused
47801:008:0004, 47801:008:0353, 47801:008:0713
Kinnistu numbrid
1194834, 3900034, 7619550
Olemasolev sihtotstarve
ärimaa, maatulundusmaa, elamumaa
OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48
OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub
MENETLUSTINGIMUSED
ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV
Jah, sadama planeerimine, ehituskeeluvööndi vähendamine
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE
Jah
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE
Jah, KeHJS § 33 lg 1 p 4
maakorralduslikud ja ehituslikud nõuded
PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE TÄISEHITUS
Planeeringuga tuleb leida optimaalne krundijaotus, mis võimaldaks keskkonda sobituva hoonestuse rajamist.
Planeeringus tuleb määrata hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (hoone- või rajatisealune pind) arvestades olemasolevat hoonestust ja keskkonna taluvusvõimet. Krundi hoonestusalade määramisel analüüsida ümbritsevat keskkonda, ala looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral. Kui tegemist ei ole sadamaehitistega, siis määrata ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ulatus ja esitada põhjendused.
KRUNTIDE SIHTOTSTARVE
Maatulundusmaa, ärimaa, elamumaa, transpordimaa.
Määrata planeeringuga olenevalt sadama ja hoonestuse kasutamise iseloomust. Vajadusel vastavalt ehitiste kasutamise eesmärgile/otstarbele muuta osaliselt katastriüksuse sihtotstarvet.
HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas. Hooned hoonegrupis peavad moodustama ehitusliku ja visuaalse terviku. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise ehituspärandi üle. Arvestada tulev vaadetega merele ja merelt.
• Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud hoonestuse sobivust keskkonda.
• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).
• Planeeringus tuleb välja tuua kõik kavandatavad sadama rajatised (kai, slipp, rannakindlustus vm).
• Planeeringulahendus ei tohi põhjustada häiringuid navigatsioonimärgi töös ega vähendada selle nähtavust.
• Arvestada tuleb igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimeste liikumisvajadusega (ligipääsetavus, takistustevaba liikumisteekond, mugavad ja ohutud lahendused jne).
• Sadamas peab olema tagatud veeskamise ja ümberpööramise võimalus.
HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS
Hooned - kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m.
ARHITEKTUURSED NÕUDED
Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga. Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.
Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid pigem peavad kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.
Olemasolevad ja kavandatavad hooned peavad moodustama ühtse arhitektuurse kompleksi.
NÕUDED SADAMARAJATISTELE
Sadamaehitiste kavandamisel tuleb planeeringu koostamise käigus analüüsida erinevaid ruumilisi ja tehnilisi lahendusi ning leida optimaalne lahendus, mis vastaks tegelikele vajadustele ning kehtivatele nõuetele, tagaks turvalise juurdepääsu, arvestades samas piirkonna olusid ja avaldaks võimalikult väikest mõju ümbritsevale keskkonnale. Nimetatud analüüs peab olema välja toodud planeeringu seletuskirjas.
Planeeringu seletuskirjas tuua välja eeldatav süvendamisel tekkiva kaevise kogus ning kirjeldada selle edasist käitlemist. Kirjeldada sadamarajatiste tarbeks eeldatavalt kuluva materjali kogused, veoteekonnad ning päritolu.
SERVITUUDID
Selgitada välja servituutide seadmise vajadus sh ülejäänud saare kinnistutele juurdepääsuks.
TEED
Lahendada planeeringus lähtudes sadama ja olemasoleva ja kavandatava hoonestuse vajadustest. Teede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Sadama kasutus tuleb võimaldada kõigile saare maaomanikele ja külastajatele.
HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED
Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust, täpsustada haljastuse ja heakorra põhimõtteid. Maksimaalselt säilitada olemasolev puithaljastus. Ehitiste rajamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga ning maastiku iseärasustega. Täiendava haljastuse rajamisel valida piirkonna looduskeskkonnale sobilikud puu- ja põõsaliigid.
MUUD TINGIMUSED
Planeeringualal tuleb näidata avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrada ei tohi sulgeda ega tõkestada. Sadamaalal kallasrada puudub.
Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.
Tegevuste kavandamisel rannaaladel, sh sadamate arendus- ja süvendustöödel tuleb arvestada seni veel leidmata kultuuripärandiga ja selle säilimise tagamisega oma algsel asukohal. Kaevetöödega seoses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Tuleohutusküsimused lahendada olemasolevate ja kavandatavate ehitiste nõuetest lähtuvalt koostöös päästeametiga.
Insenervõrkude rajamise tingimused
VEEVARUSTUS
Tagada olemasoleva puurkaevu baasil. Põhjendatul juhtudel lubatud uue puurkaevu rajamine. Juhul kui olemasoleva puurkaevu kasutamisest loobutakse, tuleb ette näha selle nõuetekohane tamponeerimine.
KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt. Planeeringus kajastada reoveekäitlemise süsteemide asukohad ja kirjeldused. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Oluline on valida kasutuskoormusele ja – dünaamikale vastavad lahendused.
SADEVETE KANALISATSIOON
Lahendada lokaalselt
SOOJUSVARUSTUS
Lahendada lokaalselt
ELEKTER
Lahendada lokaalselt (Off-grid lahendused)
SIDE
Lahendada vastavalt vajadusele
MÄRKUS: Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.
PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
Juhul kui kavandatakse omapuhasti heitvee immutamist pinnasesse, tuleb hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku poolt koostada eksperthinnang, mis sisaldab:
1) vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu geodeetilist alusplaani maapinna kõrgusandmetega;
2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;
4) hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht puur- ja salvkaevude (suhtes).
ERITINGIMUSED JA TÄIENDAVAD KOOSKÕLASTUSED
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Kliimaministeerium
Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud, naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.
Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt PlanS §76 lg 2.
Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja puudutatud isikute kaasamine
DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE, KOOSSEIS JA SISUSTAMINE
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleks loetavad.)
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000
GEODEETILINE ALUSPLAAN
KRUNTIMISE SKEEM
PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem, tehnovõrkude planeering ja kitsendused
LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)
HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla väljendatud põhijoonisel)
KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla väljendatud ka seletuskirjas)
VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM
TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID
PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE ILLUSTRATSIOON
ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE MUUDATUSTE ETTEPANEK
SELETUSKIRI
Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise osaga.
PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.
Kui planeerimismenetluses sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4 lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks.
DETAILPLANEERINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE
GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg formaadis
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt Muhu Vallavalitsusele lahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks.
Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele digitaalselt allkirjastatult.
MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS, AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis. NB! Materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist illustratsiooni.
MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS Paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele
MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada eelnevalt ka e-posti teel meilile (
[email protected])
PLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA JA TÄHTAJAD
Etapp
aeg
DP algatamine
detsember 2025
DP lähteseisukohtade ning isikute ja asutuste esitatud ettepanekute avalikustamine Muhu valla veebilehel.
detsember 2025
DP eskiislahenduse koostamine
jaanuar–märts 2026
DP eskiislahenduse avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
aprill 2026
DP eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu)
mai 2026
DP lahenduse täpsustamine
Juuni 2026
DP kooskõlastamine ja arvamuste küsimine
juuli -september 2026
DP vastuvõtmine
oktoober 2026
DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva)
november 2026
DP avalik arutelu
detsember 2026
DP esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks
jaanuar 2027
DP heakskiitmine
märts 2027
DP kehtestamine
aprill 2027
Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik ja võib muutuda olenevalt menetlusetappide tegelikust ajakulust. Lähtuda tuleb planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lepingud
Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping nr ………., milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu koostamisel ja koostamise rahastamisel.
KOOSTAJA
Pille Tamm, maa- ja planeeringuspetsialist