EELNÕU
HARJU MAAKOND
ANIJA VALLAVALITSUS
K O R R A L D U S
Kehra nr 2-3/
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Baumwald OÜ esitas detai detailplaneeringu algatamise avalduse 22.09.2025 Kuusemäe küla Kuusiku maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud Anija vallavalitsuse 03.01.2006 korraldusega nr 15) muutmiseks. Planeeringu eesmärk algatamisel on lahendada kuni 49 elamukrunti. Alale on planeeritud Kuusiku detailplaneeringuga 20 elamumaa krunti, kinnistute suurused vähemalt 2 ha. Hiljem on jagatud mõned krundid väiksemaks, suurusega ligikaudu 1 ha ja hetkel on Kaunismaa vkt alal kokku 23 elamukrunti. Arendaja sõnul on mõistlik tihendada elamukruntide arvu veelgi, kuna 2 hektari suuruseid krunte ei vajata kaasajal, seega kavandatakse käesolevaga hajaasustuse põhimõttel planeeringualale elamukrundid arvestades elamute vahekauguseks planeeringuala ulatuses keskmiselt 100 m.
Planeeringuala asub Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa vkt kruntidel ja olemasoleval Kaunismaa teel, kuni avaliku Kose-Jägala maanteeni. Planeeringuala on hoonestuseta, alal kasvab osaliselt isetekkeline puistu, okaspuud ning esineb lagealasid. Maa-ala ilmestab tiikide süsteem, mis oli varasema planeeringuga ettenähtud. Planeeringuala suurus on ligikaudu 57,4 hektarit, millest Kaunismaa vkt maaüksustega ala on 56 ha ja olemasoleva juurdepääsutee koridor on 460 m pikkuselt läbi RMK haldusalas oleva tee.
Ala loodenurgale ulatub vahesel määral rohevõrgustiku koridor, kuhu piirdeaedu ja muid rajatisi mitte planeerida. Rohevõrgustiku ulatuses arvestada üldplaneeringus toodud tingimusi. Üldplaneeringu alusandmete kohaselt jäävad alale väärtusliku põllumajandusmaa kõlvikud, mis tegelikkuses ei vasta väärtusliku põllumajandusmaa põhimõtetele. Väärtuslik põllumajandusmaaks hinnatud kõlvik on üle 2 ha suurusega ja üle 39 hindeboniteediga maa-ala, kuid antud juhul on juba varasema planeeringuga planeeritud elamumaade tõttu võimalikud kõlvikud väiksemad. Kõrgema boniteedi tõttu sobivad koduaiad muuhulgas toidu kasvatamiseks.
Detailplaneeringuga lahendada joogiveevarustus võimalusel ühiste puurkaevudu baasil, et leevendada põhjavee reostuse riske. Lahendada reoveekanalisatsioon arvestades keskkonnasäästlikkust. Juurdepääsutee on varasema detailplaneeringuga kavandatud ja osaliselt väljaehitatud Kuusemäe tee, Kuusemäe tee on osaliselt eratee ja osaliselt riigimetsa maal olev tee. Juurdepääsutee tuleb normidekohaselt lahendada planeeringuga kavandatud kruntide teenindamiseks kuni Kose-Jägala maanteega ühenduseni. Planeeringus lahendada Kuusemäe tee kõrvale kergliiklustee, mis ühendada Kehra-Anija kergliiklusteega.
Detailsema lahenduse planeerimise aluseks tuleb koostada geodeetilised uuringud. Täiendavate uuringute vajadus puudub.
Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik kuna planeeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust ning tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega, mis vastaks KeHJS § 33 lõike 1 punktides 1-4 välja toodud tingimustele. KeHJS § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul või koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (edaspidi eelhinnang), täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) nimetatud tegevust. Kavandatud detailplaneeringuga ei kavandata muuta Anija valla üldplaneeringut ehk tegemist ei ole detailplaneeringu koostamisega planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Anija valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) on KSH aruanne koostatud ning vastu võetud (Anija Vallavolikogu 12.09.2019 otsus nr 140). Kaudselt võib öelda, tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuste hulka ehk infratruktuuri ehitamine, kuna detailplaneerigu järgselt plaanitakse muude asjade seas ka infrastruktuuri rajada (nt juurdepääsuteed). Määruse § 13 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kui planeeritakse/toimub tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Planeeringualale saab Kose-Jägala teelt läbib RMK haldusalas oleva tee ning planeeringuala läbib Kaunismaa tee (katastritunnus 14001:001:0435). Seega uusi põhiteid, planeeringualale ei rajata, ülejäänud teed, mis rajatakse on konkreetsetele kinnistutele rajatavad ligipääsuteed ehk objektide ligipääsuks vajalikud teed. Seetõttu saab lugeda, et planeeringuga planeeritakse ja lahendatakse objektide ligipääsuks vajalikud teed ning eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik. Planeeringuga tuleb lahendada ka planeeringuala läbiva Kaunismaa tee äärde ning RMK haldusalas asuva juurdepääsu tee äärde kergliiklustee, kuid seda saab lugedagi teepeenral asetsevaks jalg- ja rattateeks ning eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik. Määruse § 13 punkti 2 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kui planeeritakse/toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada 23 elamumaa krundi asemel 49 elamumaa krunti, kuhu planeeritakse rajada elamud. Krundid planeeritakse lahendada ning elamud rajada hajaasustuse põhimõtteid järgides. Üldplaneeringu kohaselt on hajaasustusega ala maa-ala, mis on väljaspool tiheasustusega ala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster ning suurem osa valla territooriumist on määratletud hajaasustusega alana. Asustuse suunamisel, maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud eesmärgist säilitada hajaasustusega alal valdavalt maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus. Hajaasustusalal ehitustegevusel tuleb arvestada hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda (külatüüpi), sealhulgas hoonestuslaadi. Hajusale asustusmustrile omaselt esineb vallas erinevaid külatüüpe – valdavalt hajaküla, kuid täheldada võib ka haguküla ja ridaküla või on külad oma suurusest tingitult segatüüpi külad. Üldplaneeringu peatükis 3.2 on välja ka toodud hajaasustusega alal ehitustingimused, millest üheks olulisimaks on see, et hoonete asukoha puhul on esmatähtis vastavus asustuse struktuurile, arvestades seadustest tulenevaid kitsendusi. Elamute vahekaugus naaberelamust üldjuhul vähemalt 100 m. Kuusemäe küla võib lugeda hajakülaks, kus elamute omavaheline kaugus on vähemalt 100 meetrit. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada krundid selliselt, et oleks tagatud elamute vaheline kaugus 100 meetrit, et tagada hajaasustusala põhimõtete järgmine vastavalt Kuusemäe külas olemasolevale asustusstruktuurile. Alale ei planeerita rajada elamuid korraga ja üheaegselt, vaid vastavalt vajadusele ja nõudlusele aastate jooksul tõenäoliselt mõne elamu kaupa. Sarnaselt areneb Kuusemäe küla ka väljaspool planeeringuala, kus üldjuhul põhiteede äärde rajatakse tulevaste elanike poolt mõne kaupa elamuid, vajadusel rajades lisaks ehitusalale juurdepääsu teid (käsitletav kui objektile ligipääsu tee), et tagada hajaasustuse põhimõtete järgimine. Selliselt võivad hajaasustusega alal, kus asustus on olemas, talitada kõik maaomanikud, kui soovivad endale elamuid üldplaneeringus hajaasustusega aladena käistletud aladele rajada. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et detailplaneeringuga kavandatakse krundid moodustada hajaasustuse põhimõtteid järgides (elamute vahekaugus ligikaudu 100 meetrit) ning ei toimu kruntide üheaegset väljaehitamist, võib kavandatavat tegevust lugeda Kuusemäe külas tavapäraseks arenguks ja üldplaneeringus väljatoodud tingimustele vastavaks. Selle alusel ei ole tegemist määruse § 13 nimetatud elurajooni arendamisega, kuna tavapärast areneb küla samade tingimuste alusel hajakülana ning seetõttu ei ole vaja anda KeHJS tulenevat keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangut. Lisaks on alal hetkel kehtiva detailplaneeringuga kinnistutele loodud elektriühendused, seega on osaliselt tagatud ka elektriühendused. Detailplaneering koostatakse ka seetõttu, et hajaküla sealses piirkonnas saaks ühtselt ära määratletud elamute asukohad selliselt, et oleks tagatud hajaküla struktuur (elamute vahekaugus ligikaudu 100 meetrit) ning tehnosüsteemide paiknemine selliselt, et saaks tagada nende asukoha vastavuse seadustes ja määrustes välja toodud nõuetele. Vältimaks ja leevendamaks tehnosüsteemide rajamise ja kasutamisega seotud võimalikke keskkonnariske ning ressursside asjatut kulutamist tuleb leida võimalused tehnosüsteemide (veevarustus ja kanalisatsioon) rajamiseks vähemalt 2-3 planeeritava krundi jaoks. Sellist praktikat on kasutataud ka mujal valla territooriumil hajaasustusega aladel. Piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, seega tuleb planeerimise käigus hinnata, millised on võimalikud uute elamute veevarustuse ja reovee kogumise ning puhastamise võimalused, mis on võimalikult keskkonnasäästlikud, aga ka majanduslikult mõistlikud. Detailplaneeringuga ei kavandata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes (infoks: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest või mille KOV on määranud ühisveevärgiks- ja kanalisatsiooniks enda arendamiskavas). Sellest tulenevalt ei ole tegemist ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ alusel paikneb osa olemasolevatest Kaunismaa vkt elamukinnistutest selle teemaplaaneringuga määratud väärtuslikuks põllumaaks. Kuna tegemist on juba 03.01.2006 kehtestatud detailplaneeringu alusel elamukruntidega, siis ei planeerita elamukinnistuteks kasutusele võtta uusi väärtuslikke põllumaid. Ala pole kasutuses põllumaana ning Anija valla üldplaneeringuga on väärtuslikke põllumaid täpsustatud ja põllumaad enamuses detailplaneeringu aladelt välja jäetud.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustuse suunamine“ ja rohevõrgustiku teemakaardi alusel paikneb Kaunismaa vkt kinnistute servas ning läbib osaliselt kinnistuteni viivat juurdepääsuteed rohekoridori ala K9 (maakonna väike), mis ühendab tuumala T9 (piirkonna/maakonna väike) üle riigimaantee (Kose-Jägala tee) asuvate rohekoridoride ja tuumaladega. Reaalsuses ei ole see ala pidev metsaga kaetud, kuna vahepeal on looduslikud rohumaad või põllumaad. Tõenäoliselt detailplaneeringuga kavandatav tegevus rohevõrgustiku toimimist negatiivselt ei mõjuta, kuna krundid on planeeritud väljaspoole rohevõrgustiku ala ning hajaasustuse põhimõtteid järgides. Seetõttu ei suurene ka liiklus oluliselt, kui siis ainult kohati nö hommikustel ja õhtustel tipptundidel.
Kui planeeringualale hakatakse elamuid ehitama võib eeldada ka mõningase vibratsiooni ja müra esinemist lähipiirkonnas, kuid selle ajalist kestvust ei ole võimalik prognoosida, kuna see oleneb sellest, kui kiiresti planeeritakse/on võimalik loodavad kinnistud hoonestada. Elamukruntidest ja elutegevusest lähtuv müra jääb piirkonda püsivalt, kuid on eeldatavalt kehtestatud normide piires ning vähe häiringuid põhjustav, sest ala planeeritakse siiski hajaastuse põhimõtetel selliselt nagu areneb küla ka üleüldiselt.
Planeeringuala läbib Anija oja (VEE1087700), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvooluks ning millel on seadusejärgne 25 meetrine kalda kaitseks moodustatud ehituskeeluvöönd. Detailplaneeringuga ei kavandata Anija oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ning tõenäoliselt planeeritav tegevus ei mõjuta negatiivselt maaparandussüsteemi eesvoolu toimimist ega kalda looduskooslusi. Krundid ja elamud kavandatakse hajaasustuse põhimõttel ja seetõttu ei tohiks see oluliselt suurendada koormust looduskeskkonnale. Tegemist on arengusuunaga, mis on iseloomulik ka teistele piirkonna küladele.
Lisaks ei asu kavandatud detailplaneeringualal ega selle mõjualas ühtegi Natura 2000 ega muud kaitseala, looduskaitse üksikobjekti, püsielupaika ega kaitsealuseid liike. Lisaks ei avalda kavandatud tegevus tõenäoliselt olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringualast ca 950 m kaugusel loodes asub Anija looduskaitseala ning 1 km kaugusele III kategooria kaitsealuste liikide: soo-neiuvaip, vööthuul-sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel ja kahkjaspunane sõrmkäpp elupaigad. Planeeringuga kavandatav ei mõjuta kaitseala ega kaitsealuseid liike negatiivselt, kuna need jäävad planeeringualast piisavalt kaugele ning keskkonnaohtlikke rajatisi ei planeerita rajada.
Eelpooltoodust tulenevalt ei ole KSH eelhinnangu koostamine ega KSH algatamine vajalik.
Detailplaneeringu algataja, kehtestaja ja korraldaja on Anija Vallavalitsus (F.R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald 74307).
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Anija vallavalitsus (F.R. Kreutzwaldi tn 6, kehra linn, Anija vald 74307).
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 125 lõike 2, Anija vallavolikogu 19.11.2020 määruse nr 84 „Anija valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning Anija vallavolikogu 15.12.2016 määruse nr 101 „Ehitusseadustikust, planeerimisseadusest ja liiklusseadustest tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel, Anija Vallavalitsus
k o r r a l d a b :
1. Algatada Anija valla Kuusemäe küla Kaunismaa vkt maaüksuste ja lähiala detailplaneering (asendiskeem lisatud).
2. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Korralduse kohta võib 30 päeva jooksul korralduse teada saamisest esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Korraldusega saab tutvuda Anija Vallavalitsuses F.R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa ja valla veebilehel www.anija.ee.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Riivo Noor
Vallavanem Heldi Laks
Vallasekretär