1

RAKVERE NOTAR ELVIRA KIRTJANOVA

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

1252

ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Rakvere notar Elvira Kirtjanova notaribüroos asukohaga Lai tn 25, Rakvere linn neljateistkümnendal oktoobril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (14.10.2025.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskus, kui riigivara valitsema volitatud asutuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, kelle esindajana tegutseb käesolevale notariaalaktile lisatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), AndIgo Eesti OÜ, registrikood 14064601, asukoht Arkna tee 27, Papiaru küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, kelle esindajana tegutseb mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Marili Valge, isikukood 49203205269, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Urve Jõgi kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Pärnus. Marili Valge kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tartus. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil Porkuni metskond 65, Porkuni küla, Tapa vald,

Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa

nr 14919550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus

2

78701:004:0640, pindala 94631,0 m², aadress Porkuni metskond 65, Porkuni küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025).

1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud:

Ehitisregistri

kood Nimetus

Hoone/ Rajatis

Esmane kasutus

Korruste arv

Ehitisealune pind m2

Staatus Liik

120311491 Kase katmikala

seemla hoone 2007 1 1003,0 olemas kinnisasi

221435586 Sidekanalisatsioon rajatis 11286,0 püstitamisel kinnisasi

Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed ehitiste suhtes kehtivate keeldude või arestide kohta. Eeltoodud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025.

1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta ei ole tehtud katastripidaja märkeid.

1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmised kitsendused: Katastriüksuse 78701:004:0640 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 2019,02 m²; nähtus: Elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (Aruküla - Balti); seisund: kehtiv. Kaitsmata põhjaveega ala ulatus: 62160,33 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; seisund: kehtiv. Nitraaditundlik ala ulatus: 94630,52 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); seisund: kehtiv.

1.8. Lepingu esemeks II on aadressil Puukooli tee 5, Porkuni küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.

1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14933450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 78701:004:0690, pindala 7826,0 m², aadress Puukooli tee 5, Porkuni küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

3

1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025).

1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud:

Ehitisregistri kood

Nimetus Hoone/ Rajatis

Esmane kasutus

Korruste arv

Ehitisealune pind m2

Staatus Liik

120796406 Kasvuhoone

nr 3 hoone 2017 1 1085,6 olemas kinnisasi

108039497 pumbamaja hoone 1 20,0 olemas kinnisasi

120311491 Kase

katmikala seemla

hoone 2007 1 1003,0 olemas kinnisasi

Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed ehitiste suhtes kehtivate keeldude või arestide kohta. Eeltoodud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025.

1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta ei ole tehtud katastripidaja märkeid.

1.13. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu eseme II koosseisu kuuluv R maaüksus arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.14. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmised kitsendused: Katastriüksuse 78701:004:0690 kitsendused: Kaitsmata põhjaveega ala ulatus: 7825,79 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; seisund: kehtiv. Nitraaditundlik ala ulatus: 7825,79 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); seisund: kehtiv. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus: 2989,13 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv. Katastriüksuse 78701:004:0690 kitsendused: Kaitsmata põhjaveega ala ulatus: 7825,79 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; seisund: kehtiv. Nitraaditundlik ala ulatus: 7825,79 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); seisund: kehtiv. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus: 2989,13 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv.

4

1.15. Lepingu esemeks III on aadressil Porkuni metskond 26, Porkuni küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega.

1.16. Lepingu ese III on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 12484750 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 78701:004:0410, pindala 2680713,0 m², aadress Porkuni metskond 26, Porkuni küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:

1.16.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.16.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.16.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.17. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025).

1.18. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seotud:

Ehitisregistri

kood Nimetus

Hoone/ Rajatis

Esmane kasutus

Korruste arv

Ehitisealune pind m2

Staatus Liik

221435586 Sidekanalisatsioon rajatis 11286,0 püstitamisel kinnisasi

220277430 Balti-Kiisa 220kV

õhuliin rajatis 1962 1476550,0 olemas vallasasi

Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed ehitiste suhtes kehtivate keeldude või arestide kohta. Eeltoodud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (14.10.2025.

1.19. E-notari teabesüsteemi JA EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel asub lepingu ese järgmise maastikukaitseala territooriumil: Porkuni MKA, Porkuni skv., tüüp: maastikukaitseala, looduspark; valitseja: Keskkonnaamet; kaitse alla võetud vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2022. a määrusele nr 6 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

1.20. E-notari teabesüsteemi JA EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel asub lepingu ese järgmise maastikukaitseala territooriumil: Porkuni MKA, Porkuni pv., tüüp: maastikukaitseala, looduspark valitseja: Keskkonnaamet; kaitse alla võetud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusele nr 295 „Porkuni maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

1.21. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu eseme III koosseisu kuuluv maaüksus arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.

1.22. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme III koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmised kitsendused: Katastriüksuse 78701:004:0410 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 5152,47 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 2826,29 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 161093,73 m²; nähtus: Elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (Aruküla -

5

Balti); seisund: kehtiv. Kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd ulatus: 1015519,91 m²; nähtus: Kaitseala (Porkuni MKA, Porkuni skv.); seisund: kehtiv. Kaitseala piiranguvöönd ulatus: 32,25 m²; nähtus: Kaitseala (Porkuni MKA, Porkuni pv.); seisund: kehtiv. Kaitsmata põhjaveega ala ulatus: 192211,80 m²; nähtus: Kaitsmata põhjaveega ala; seisund: kehtiv. Nitraaditundlik ala ulatus: 2680712,97 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala); seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 36,82 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 22895,07 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.143201); seisund: kehtiv; ulatus: 99350,07 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00153); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 302,65 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 1160,68 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 1943,14 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 301,77 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neottia nidus- avis (pruunikas pesajuur)); seisund: kehtiv; ulatus: 304,41 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 10981,83 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 1227,43 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 301,79 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 1443,97 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 7059,90 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv; ulatus: 3021,95 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)); seisund: kehtiv.

Lepingu ese I, lepingu ese II ja lepingu ese III edaspidi koos nimetatud lepingu ese/ lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute

6

õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ei ole Õigustatud isikut teavitatud.

2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.

2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.

2.1.6. Lepingu esemel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

2.1.8. Tema volitused on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tühistatud või kehtetuks kuulutatud. 2.1.9. Riigimetsa Majandamise Keskus on teinud käskkirja nr 9-49/154 “Isikliku

kasutusõiguse seadmine Porkuni metskond 65 kinnisasjale“, käskkirja nr 9-49/155 “Isikliku kasutusõiguse seadmine Puukooli tee 5 kinnisasjale“ ja käskkirja nr 9-49/153 “Isikliku kasutusõiguse seadmine Porkuni metskond 26 kinnisasjale“, millega on antud nõusolek käesoleva lepingu sõlmimiseks selles toodud tingimustel.

2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse alad üle vaadanud, tutvunud maaüksuste plaanidega ja

on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurusest, piiridest ja Maa- ja Ruumiametis registreeritud katastriüksuste kitsendustest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.

2.2.2. Õigustatud isik on teadlik isikliku kasutusõiguse seadmisel tekkivatest õigustest ja kohustustest.

2.2.3. Õigustatud isik vastutab tema poolt esitatud maa- ja ruumiameti infosüsteemis (PARI) registreeritud ruumiandmete õigsuse eest.

2.2.4. Õigustatud isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- ega pankrotimenetlust ega välja kuulutatud pankrotti.

2.2.5. Tema volitused on piisavad ja kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Käesoleva lepingu projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt

kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud käesoleva lepingu projektiga põhjalikult tutvuda.

2.3.2. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus sõlmitakse avalikes huvides vastavalt asjaõigusseaduse §-i 1581 lõikele 11 (selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses).

2.3.3. Nad on tutvunud lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse ruumiandmetega piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ja käesoleva lepingu lisaks oleva katastriüksuse plaaniga ning nõustuvad selle sisuga.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE I

3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemeks I

olevale kinnistule tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud

7

isikul õigus omada lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel sideehitisi, kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks.

3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille ruumiandmed on kantud maakatastrisse (piiranguala ID 773285) ning mille paiknemine on kajastatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil punase joonega.

4. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE II

4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemeks

II olevale kinnistule tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel sideehitisi, kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks.

4.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille ruumiandmed on kantud maakatastrisse (piiranguala ID 773286) ning mille paiknemine on kajastatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil punase joonega.

5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE III

5.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemeks

III olevale kinnistule tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus omada lepingu eseme III koosseisu kuuluval maaüksusel sideehitisi, kasutada neid sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud nende ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks.

5.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset III käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille ruumiandmed on kantud maakatastrisse (piiranguala ID 773284) ning mille paiknemine on kajastatud käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil punase joonega.

6. OSALEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, MUUD KOKKULEPPED 6.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et: 6.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja

Õigustatud isiku volitatud isikutele kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis kolm üks (3.1), neli üks (4.1) ja viis üks (5.1) nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga.

6.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.

6.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitiste ehitus-, hooldus-, remont- või lammutustööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama oma kulul kinnistu endise seisundi, kui Omanikuga ei lepita kokku teisiti.

6.1.4. Õigustatud isik kohustub avariiremondi käigus kinnisasja igakordsele omanikule tekitatud kahju täielikult hüvitama kümne (10) tööpäeva jooksul peale kokkuleppe

8

sõlmimist kinnisasja omanikuga hüvitise suuruse osas. 6.1.5. Õigustatud isik kohustub hoidma sideehitisi oma vahenditega ja omal kulul korras.

Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle anda kolmandale isikule.

6.1.6. Kinnistu igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel kinnistul tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kaitsevööndis kehtestatud piirangute järgimist.

6.2. Õigustatud isik on kohustatud: 6.2.1. metsa raie vajadusest teatada kirjalikult Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi

RMK) Kirde regiooni (e-posti aadress [email protected]) vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt .dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud;

6.2.2. hüvitada kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK;

6.2.3. mitte teha takistusi kinnisasja valdajale (RMK-le) tehnorajatise kaitsevööndile ligipääsuks ega metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti ei nõua kinnisasja valdajalt (RMK-lt) igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks tehnorajatise kaitsevööndis;

6.2.4. sõlmida kinnisasja valdajaga kokkulepe, mille kohaselt võib kinnisasja valdaja vajadusel koormata sama servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist;

6.2.5. anda tagasivõetamatu nõusoleku kinnisasja jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub kasutusala ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

6.3. Omaniku ja Õigustatud isiku muud kokkulepped 6.3.1. Õigustatud isik on kohustatud hoidma isikliku kasutusõiguse esemed alaliselt heas

korras. Vajalikud parandustööd ja uuendused on Õigustatud isik kohustatud teostama kinnistu igakordse omanikuga kokkulepitud tähtajaks.

6.3.2. Isiklik kasutusõigus on üleantav ja Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise üle kanda kolmandale isikule.

6.3.3. Kinnistu hoonestusõigusega koormamise korral on Õigustatud isik kohustatud kinnistusraamatus esimeselt järjekohalt tagasi astuma.

6.3.4. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud Omaniku nõudel lepingu esemel asuvad, käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud sideehitised ära vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust.

6.4. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega.

6.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest, sealhulgas korteriomanditeks jagamisest, või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.

6.6. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse kandmisel esimese vaba järjekoha.

9

7. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 7.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises

kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14919550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus AndIgo Eesti OÜ (registrikood 14064601) kasuks sideehitiste ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks isikliku kasutusõiguse alal vastavalt 14.10.2025. a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3.) ja kuus (6.) ning ruumiandmete tunnusega 773285.

7.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14933450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus AndIgo Eesti OÜ (registrikood 14064601) kasuks sideehitiste ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks isikliku kasutusõiguse alal vastavalt 14.10.2025. a sõlmitud lepingu punktidele neli (4.) ja kuus (6.) ning ruumiandmete tunnusega 773286.

7.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12484750 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus AndIgo Eesti OÜ (registrikood 14064601) kasuks sideehitiste ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, hooldamiseks ja likvideerimiseks isikliku kasutusõiguse alal vastavalt 14.10.2025. a sõlmitud lepingu punktidele viis (5.) ja kuus (6.) ning ruumiandmete tunnusega 773284.

8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 8.1. Isiklikkasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingu punktid kehtivad üksnes lepinguosaliste vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

8.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.

8.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.

8.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

10

8.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

8.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

8.7. Elektroonilise side seaduse § 2 p 8 kohaselt on elektroonilise side võrk ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks. Elektroonilise side seaduse § 2 p 24 kohaselt on liin tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses.

8.8. Ehitusseadustiku § 78 sätestab, et (1) Sideehitise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

8.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu- , küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

11

kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

8.11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

8.12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või - rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

8.13. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.

8.14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 (1) Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille

12

kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna;2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest.

8.15. Kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud asjaõigused jäävad kinnisasja omandi üleandmise korral seda kinnisasja edasi koormama. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel kustutakse kanne kinnistusraamatust kas poolte kokkuleppel asjaõiguslepingu alusel või seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

8.16. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

Looduskaitsealused selgitused

8.17. Looduskaitseseaduse § 28 kohaselt maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. (2) Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu. (3) Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.

8.18. Looduskaitseseaduse §30 kohaselt 1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. (2) Kui kaitse- eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. (4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4) jahipidamist; 5) kalapüüki; 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;8) pilliroo ja adru varumist.

8.19. Looduskaitseseaduse §31 kohaselt (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. (2) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise

13

väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, võib kaitseala valitseja seda lubada juhul, kui pinnas võimaldab. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamise

9. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 9.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel

elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.

9.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.

9.3. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (E-teenused › notariaalsed dokumendid ja täitetoimikud) juurdepääsuõigus käesoleva notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.

9.4. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.

10. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 10.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 10.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)

tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notariaalakti tõestaja arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada.

10.3. Riigilõiv tasutakse kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta kandeavaldus läbi vaatamata.

Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 40,80 eurot (tehinguväärtus 1 917,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1).

14

Notari tasu kokku 60,80 eurot. Käibemaks 14,59 eurot. Kokku 75,39 eurot. Riigilõiv piiratud asjaõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77, 354, 356 lg 7). Riigilõiv piiratud asjaõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77, 354, 356 lg 7). Riigilõiv piiratud asjaõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: Riigilõivuseadus § 77, 354, 356 lg 7).

Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel ning osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt

allkirjastatud digitaalselt

Urve Jõgi allkirjastatud digitaalselt Marili Valge allkirjastatud digitaalselt Rakvere notar Elvira Kirtjanova allkirjastatud digitaalselt

14. oktoober 2025

Piiranguala ID 773284 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Tapa_RIIK_RMK_23018

Piiranguala kirjeldus Sidemaakaabel

Ruumikuju loomise kuupäev 31. märts 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev 11. juuli 2025

Pindala 2643m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Porkuni metskond 26 (78701:004:0410)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 78701:004:0410

Katastri andmed

Täisaadress Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Porkuni metskond 26

Kinnistu number 12484750

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 2643m²

14. oktoober 2025

Piiranguala ID 773285 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Tapa_RIIK_RMK_23018

Piiranguala kirjeldus Sidemaakaabel

Ruumikuju loomise kuupäev 31. märts 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev 11. juuli 2025

Pindala 396m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Porkuni metskond 65 (78701:004:0640)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 78701:004:0640

Katastri andmed

Täisaadress Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Porkuni metskond 65

Kinnistu number 14919550

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 396m²

14. oktoober 2025

Piiranguala ID 773286 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Tapa_RIIK_RMK_23018

Piiranguala kirjeldus Sidemaakaabel

Ruumikuju loomise kuupäev 31. märts 2025

Õigusliku kehtivuse kuupäev 11. juuli 2025

Pindala 63m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Digitud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Puukooli tee 5 (78701:004:0690)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 78701:004:0690

Katastri andmed

Täisaadress Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Porkuni küla, Puukooli tee 5

Kinnistu number 14933450

Kogupindala -

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 TOOTMISMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 63m²