VÕRU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE
2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE
Tallinn 2024
Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Põhilised tegevussuunad 4
2. Juhtimine 4
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: 4
2.2 Eelarve 5
2.3 Projektid 5
2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng 7
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 7
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 8
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 10
2.4.4 Erialahariduse omandamine 10
2.4.5 Töötajate tunnustamine 10
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 11
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 12
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 12
3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 13
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused 13
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 18
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 18
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 19
4.3 RVL teenindus 21
4.4 Laste- ja noorteteenindus 22
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 22
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 24
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 26
4.4.4 Laste- ja noorteüritused 28
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 30
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 31
4.6.1 kohalikul tasandil 31
4.6.2 riiklikul tasandil 34
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 35
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 35
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 35
4.9 Andmebaasid 36
5. 2024. aasta tegevused 36
LISA 1. Personali koolitus 38
LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 38
LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 39
LISA 4. Laste ja noorteüritused 40
LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 42
Sissejuhatus
Tabel 1
Maakonna/linna nimi
Elanike arv (01.12.22)
KOV-de arv maakonnas
Üldkasutatavate raamatukogude arv
Harukogude arv
Teeninduspunktide arv
Kokku
Võru
34 995
5
8
22
5
35
1. Põhilised tegevussuunad
Antsla ja Setomaa valla raamatukogud said toetust Kultuuriministeeriumi raamatukogude arendusprogrammist. Kääpa raamatukogu ettevõtmisel viidi ellu projekt „Tasakaalustatud ja tervislik toitumine“.
Võrumaa Keskraamatukogu (edaspidi Võrumaa KRK) tegutses aruandeaastal remondi tõttu asenduspinnal, aga sellele vaatamata sai raamatukoguteenus osutatud. Külastuste arv isegi kasvas, sest paljud lugejad leidsid tee vanasse koolimajja.
Sauna-aastal koostati näitusi ja loeti saunaluulet ning liikumisaasta puhul matkati. Luhamaale koguneti liikuma sarja „Sügissammud Setomaal“ raames, mil pärast seitsme kilomeetri läbimist tõmmati hinge külamajas ja tunti rõõmu sealse armsa raamatukogu üle. Eesti Kunstiakadeemia tudengid ehitasid Tsooru järvele ujuva sauna „Püha viha“, mille kerise ehitamiseks vajati raamatukogust raamatuid.
100. tegevusaastat tähistas Vana-Vastseliina haruraamatukogu.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:
Meeleavalduste ja pisarate saatel viidi Rõuge vallas läbi raamatukogude reform. Aasta algul said raamatukogude direktorid koondamisteate ja osadele pakuti töö jätkamist, osadele mitte. Loosungitega seisti Rõuge rahvamaja ees volikogu otsustava istungi päeval ja mõned saadikud kartsid siseneda peauksest. Pärast viietunnist arutelu hääletati reformi poolt, millega pidi kaasnema teenuse kvaliteedi tõus ja suur rahaline kokkuhoid. Viimane väljendus selles, et 2023. aastal ei antud raamatute ostuks KOVi poolt punast krossigi. Teenuse kvaliteet „paranes“ tuntavalt lahtiolekuaegade lühenemise tõttu.
1. mail moodustati Rõuge Valla Raamatukogu ja senised raamatukogud nimetati teeninduspunktideks. Võrumaa vanim rahvaraamatukogu - Kuutsi - jäi edasi tegutsema kooliraamatukoguna ja Sänna läks MTÜ Sänna Kultuurimõis alluvusse. Elanike protestide ja erinevate pöördumiste tõttu oli Rõuge Vallavolikogu sunnitud eelnõud muutma ja jätma Luutsniku raamatukogu alles. Rõuge Valla Raamatukogule moodustati kuueliikmeline nõukogu.
Orava haruraamatukogu Hanikase laenutuspunkti lahtiolekuaeg lühenes külastajate vähesuse tõttu ühele päevale nädalas. 1. jaanuarist muutus Urvaste raamatukogu Kuldre raamatukogu laenutuspunktiks.
2.2 Eelarve
Tabel 2
Põhieelarve
Seisuga
Seisuga
Muutus %
31.12.22. €
31.12.23 €
Eelarve kokku
1 568 857
1 266 394
-19,3%
sh keskraamatukogu
516 308
564 604
9,4%
Personalikulu
886 940
858 795
-3,2%
sh keskraamatukogu
431 537
483 055
11,9%
Komplekteerimiskulu
212 871
196 449
-7,7%
sh KOV-lt
146 315
125 569
-14,2%
sh riigilt
66 556
70 880
6,5%
sh keskraamatukogu
46 614
48 529
4,1%
sh KOV-lt
22 528
22 757
1,0%
sh riigilt
24 086
25 772
7,0%
Infotehnoloogiakulu
23 128
28 440
23,0%
sh keskraamatukogu
10 013
10 109
1,0%
2.3 Projektid
Tabel 3
Projektid, toetused (Kellelt saadud?)
Periood
Eraldatud summa
Projekti üldmaksumus
Setomaa vallaraamatukogu arendusprojekt (Kultuuriministeerium)
1.05.2023 -31.12. 2023
4198
8396
Salongiõhtu Mihkel Rauaga Värska raamatukogus (Eesti Kultuurkapital)
01.01.-01.03. 2023
250
600
Võrumaa raamatukoguhoidjate õppereis Lääne-Virumaa raamatukogudesse (Kultuuriministeerium)
01.05. -30.11.2023
600
1100
Kohtumine Võrumaa KRKs „Sündinud Võrus“ – Igor Kotjuh (Eesti Kultuurkapital)
20.02.-30.09.2023
200
200
Maakondlik lugemisprogramm „Raamatuga sügisesse" (Eesti Kultuurkapital)
01.07.-30.11.2023
350
595
Kohtumine Võrumaa KRKs „Sündinud Võrus“ – Janika Kronberg (Eesti Kultuurkapital)
1.09.-31.12. 2023
250
300
Tõlkija Tiina Katteli esinemine Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital)
01.01.-01.03.2023
100
190
Lauri Sommeri ettekanne „Artur Alliksaar – helke ja pilke“ Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital)
01.02-02.05.2023
200
260
Kristiina Ehini ja Silver Sepa kontsertetendus „Janu on kõikidel kaks“ Võrumaa KRKs (Eesti Kultuurkapital)
02.01-15.02. 2023
600
730
Keskkonnasäästlikkuse suurendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine Urvaste raamatukogus (Kultuuriministeerium)
01.05.-31.12. 2023
9948
18 687
Tasakaalustatud ja tervislik toitumine Kääpa, Tsolgo ja Lasva kogukondadele. (Rimi kaasav eelarve)
August- detsember 2023
5000
5001,32
Kohtumine lastekirjanik Anti Saarega Antsla Linnaraamatukogus (Eesti Kultuurkapital)
November 2023
130
160
Orava raamatukogu lugejate A.H. Tammsaare muuseumi külastus (Võru Vallavalitsus)
19.07-31.12. 2023
700
1193
Tsolgo raamatukogu tegevustoetus ja kulutused inventarile (Rahandusministeerium)
01.03-31.12. 2023
5000
5000
Võru Vallaraamatukogu kogumik „Raamatud ja raamatukogud minu elus“ (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing)
05.06-26.10.2023
750
1013
Võru keele päev Võru Vallaraamatukogus (Eesti Kultuurkapital)
06.-09.11.2023
200
314,57
Kohtumine Kristiina Ehiniga Lasva haruraamatukogus (Eesti Kultuurkapital)
01.03.-30.01.2024
300
377,57
Vana-Vastseliina haruraamatukogu lugejate kultuurilooline õppereis Sangastest Helmeni (Võru vallavalitsus)
19.07.2023
500
880
Võru maakonna laste ja noorte 11.lugemismängu Raamatusuve Bingo 2023 korralduskulud (Eesti Kultuurkapital)
03.04-29.09.2023
200
510
Esmakordselt ja edukalt saadi toetust Kultuuriministeeriumilt investeeringuteks. Kuldre raamatukogu Urvaste haruraamatukogu aknad renoveeriti - tuul ei puhu enam sisse ja lamell kardkardinad teevad ruumi valgemaks. Setomaa vald sai toetust raamatukogude infotehnoloogilise mahajäämuse kõrvaldamiseks. Tänu kaasaegsele AIPile on kasutajal võimalik teostada kõiki e-riigiga seotud toiminguid, hoides kokku ressursse.
Rahandusministeeriumi toetuse eest soetati mööblit Kääpa, Lasva ja Tsolgo raamatukogudele ning Võru Vallaraamatukogule. Toetus võimaldas osta Tsolgo külamaja kaminasaali puhvetkapi ja nõud kolmekümnele inimesele ürituste korraldamiseks. Käidi õppereisidel Piirissaares ja Pärnumaal ning korraldati mitmeid kohtumisi. Pärast Vana-Vastseliina õppereisi toimus vestlusring ja kujundati fotonäitus. Võrumaa KRK uuendatud lugemismäng tõi osalema rekordarv lapis ja noori. Projektitoetuste abil toimuvad üritused muudavad kogukonna elu mitmekesisemaks.
2.4. Personali koosseis, juhtimine ja areng
Veebruari lõpus lahkus omal soovil Võru Vallaraamatukogu 0,5 ametikohaga raamatukoguhoidja. Raamatukogu direktori ettepanekul kinnitas Võru Vallavalitsus enamikes haruraamatukogudes uued lahtiolekuajad parema raamatukoguteenuse osutamiseks. Näiteks on Puiga raamatukogu nüüd korra nädalas kell 18ni avatud, et tööl käivad lugejad saaksid raamatukogusteenusest osa. Muutusid Lasva haruraamatukogu ja Otsa laenutuspunkti lahtiolekuajad, sest raamatukoguhoidja töötab neljapäeviti Võru Vallaraamatukogus.
Meremäe raamatukogu Luhamaa laenutuspunkti töötaja ametinimetus on Setomaa Kultuurikeskuse töötaja ja Luhamaa Külamaja administraator, kelle tööülesannete hulka kuulub raamatute laenutamine. Antsla valla raamatukogude töötajad said esmakordselt nautida 35- päevast puhkust.
1. mail 2023 asus tööle Rõuge Valla Raamatukogu direktor, kelle juhtimise alla sai üheksa teeninduspunkti kuue osalise tööajaga töötajaga. Suletud Krabi raamatukogu lugejatele osutab koduteenindust kord kuus Viitina teeninduspunkti raamatukoguhoidja. Koostati Rõuge Valla Raamatukogu töökorralduse reeglid, töötervishoiu ja -ohutuse juhendid ning viidi läbi sellealane raamatukoguhoidjate juhendamine. Koostati Rõuge Valla Raamatukogu kasutamise eeskiri. Aasta lõpus muudeti Rõuge Valla Raamatukogu määrust - teeninduspunktid nimetati ümber haruraamatukogudeks. Ruusmäel avaldasid lugejad suurt nördimust raamatukoguteenuse ümberkorraldusest tulenevate lahtiolekuaegade üle – on küll ühel ajal arstipunktiga, aga kaks korda nädalas, kokku kümme tundi on ikka väga vähe.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest
Koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega toimus õppepäev „Elav pärand ja jätkusuutlikkus Võrumaal“. Osaleti Võru Väärikate Ülikooli loengutel, näiteks Piret Hiiemäe loengul „Terveks, targaks, õnnelikuks: jõuluperioodi rituaalidest Eesti rahvapärimuses“. Rõuge ja Viitina teeninduspunktide raamatukoguhoidjad võtsid oma raha eest osa Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi XIX rahvaraamatukogude suveakadeemias. Kuulati RaRa veebikoolitusi ja infoseminare. Osaleti rahvaraamatukogude suveseminaril „Raamatukoguhoidja kümme ametit“ ja XXIII maaraamatukoguhoidja päeval Valgjärvel ning Haapsalus muinasjutupäeval „Lood lükkavad liikuma“. Teadmisi saadi 32-tunnisest Trinidad Wisemani koolitusel „Teenusedisaini koolitused“.
Võru Vallaraamatukogu korraldas haruraamatukogude töötajatele koolituse „Erivajadustega töötaja toetamine ja vaimse tervise hoidmine“ ning käidi kogemusreisil Aluksne ja Jaunlaicene raamatukogudes.
Võrumaa KRK töötajad said teadmisi Võrumaa Kutsehariduskeskuse EWERS koolitustel „Suhtlemine ja klienditeenindus raamatukogus“ ja „Kuidas jääda raamatukogus särasilmseks“. Väga asjalik oli „Töökoha ergonoomika“ koolitus. Osaleti kirjastuste teabepäevadel, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kõnekoosolekul, XX üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeval ning koolitusel „Raamatukogu digiriigi nõustajana“.
Lisa 1
2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused
Tabel 4
Koolituse aeg
Koolituse teema
Koolitaja
Koolituse maht/kestus
Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv
Eelarve/Koolituseks kulutatud summa
01.02.23
Ülevaade uuemast Leedu kirjandusest
Tiina Kattel
6
31/5
01.03.23
Koostöö SA Võrumaa Arenduskeskusega, Rõuge valla raamatukogude hetkeseis, Lood ajast
Kristi Vals, Ena Mets
5
26/5
12.04.23
Tutvumine Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumiga, Artur Alliksaar – helke ja pilke
Aimi Hollo, Lauri Sommer
4
28/5
03.05.23
Loeng inglise tõlkekirjandusest ja kirjastuse Varrak tegevusest raamatu „Kaleidoskoop“ esitlus, Ülle Hummali näituse „Ilu aeg, eluaeg“ tutvustus
Krista Kaer, Heiki Kelp
5
23/5
07.06.23
Õppereis Leevaku, Mikitamäe ja Värska raamatukogudesse
Karmen Pedosk, Triin Kuusemets, Egle Põldmets, Heli Kõllamägi
7
29/5
05.07.23
Õppereis Lääne-Virumaa raamatukogudesse
Inge Pikkoja, Ere Käärma, Kaili Õunapuu- Seidelberg,Ene Tamm
14
26/5
06.09.23
Programmi RIKS koolitus, Rimi kaasava eelarve projekt, Kultuuriministeeriumi kiirendi projektid Antsla ja Setomaa vallas, parima maaraamatukoguhoidja 2023 valimine
Kaiu Viimsalu, Kätlin Konks, Anneli Lätting, Saima Tell, Egle Põldmets
4
23/5
08.11.23
Kultuuripealinn 2024, iseteenindus Rõuge valla raamatukogus, Võru keele nädal
Eve Grünberg, Kauksi Ülle, Evar Riitsaar, Kristi Vikman
6
21/5
06.12.23
Aastaaruannete koostamise juhendamine, kohtumine „Sündinud Võrus“
Merle Koik, Helle Laanpere, Janika Kronberg
7
23/5
Igal õppepäeval tutvustas uudiskirjandust komplekteerimisosakonna juhataja Aigi Mäesaar. Hinnati õppereise Lääne-Virumaa raamatukogudesse ja Võrumaa teistesse raamatukogudesse.
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
Erinevatele sihtrühmadele tutvustati raamatukogude tegevusi. Koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega esineti isadepäeva tervituste videosalvestuses.
LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine.
Nii uhket õppijate plejaadi pole Võrumaal ammu olnud!
Egle Põldmets Värskast jätkab õpinguid Tartu Ülikooli infokorralduse erialal. Triin Kuusemets Mikitamäelt läbis RaRa kutsekoolituse ja omandas raamatukoguhoidja kutsetunnistuse 6. taseme. Täiendab oma teadmisi Tartu Ülikooli magistriõppes kultuurikorraldaja erialal. RaRa kutsekoolitust 1. mooduli Raamatukogude arendamine läbisid Mari Lehes Oravalt, Heli Kõllamägi Värskast ja Merle Koik Võrust.
2.4.5 Töötajate tunnustamine.
Triin Kuusemets – Setomaa vallavalitsuse tänukiri „Aktiivse ja pühendunud töö eest Mikitamäe raamatukogus“
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tänukiri „Aasta maaraamatukoguhoidja 2023 nominent“
Helgi-Loviise Kõivumägi – Kultuuriministeeriumi tänukiri 60. tööjuubeli puhul
Sirje Moorus – Kultuuriministeeriumi tänukiri 50. tööjuubeli puhul
Liilia Veber – Kultuuriministeeriumi tänukiri 35. tööjuubeli puhul
Liana Allas – Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi juubelitoetus
Lea Lillemets – Kultuuriministeeriumi tänukiri juubeli puhul
Anni Lahe – Kultuuriministeeriumi tänukiri juubeli puhul
Sirje Saarniit – Kultuuriministeeriumi tänukiri juubeli puhul
Saima Tell – SA Võrumaa Arenduskeskuse tänukiri „Aasta Kodanike Kaasaja 2023“ nominent
Mari Lehes – Võru valla sädeinimene 2023 „Aasta kultuuriline algatus - Orava raamatuklubi“
Linda Allas – Setomaa vallavalitsuse tänukiri pikaaegse ja pühendunud töö eest Saatse raamatukogus
Aili Valb – Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi juubelitoetus
Ene Sõmer – Antsla Vallavalitsuse tänukiri pühendumise ja õnnesoov 50. tööjuubeli puhul
Tuuli Eksin – Võru Vallavalitsuse tänukiri - aasta abistaja nominent
Tiiu Pihla -Võru Vallavalitsuse tänukiri Vana-Vastseliina raamatukogu 100. tegevusaasta puhul
Helle Laanpere – Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi aastapreemia
Eve Timmi – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia nominent
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine.
Värska raamatukogu sai Kultuuriministeeriumi kiirendi toel invaparkla ja ligipääsu kaldteele, mis parandas septembris 2022 avatud uutele ruumidele juurdepääsu. Urvastes renoveeriti Kultuuriministeeriumi kiirendi toel aknad, mille ette paigaldati lamellkardinad ja uuendati keskküttesüsteemi. Lõpptulemusena on raamatukoguruum palju valgem ja soojem. Linda rahvamaja renoveerimistööd lõppesid kevadel ja lugejad pääsevad ohutumalt raamatukokku, mis aga vajab hädasti uut vaipkatet.
Lasva raamatukogus oli aastaid suureks murekohaks lagunenud ja tervisele ohtlik põrand. Aruandeaastal valasid uue põranda A1 Ehituspartner OÜ töömehed ja ühtlasi sai värskenduskuuri kogu raamatukoguruum, sest nagunii tuli kõik välja kolida. Suur rõõm oli tagasi kolida ja ikka sõprade ja kolleegide abiga.
Antsla Linnaraamatukogu lugejad saavad alates 2023. aastast kasutada tagastuskasti ning teisel korrusel valida raamatuid parema valguse käes.
28. veebruaril andis Rõuge Vallavalitsuse korralduse Varstu raamatukogu kolimiseks, sest Varstu Kultuurikeskus plaaniti kõrgete küttekulude tõttu sulgeda. Hoone teisel korrusel asunud raamatukogu uueks koduks said kaks ruumi Varstu koolis, asukohaga peatänava ääres ja osalise juurdepääsuga liikumispuudega inimestele. Mitte vähem pole tähtis, et olulised lugejate sihtgrupid – õpilased ja õpetajad – on samas majas. Raamatukoguruumid on soojad ja valged, millest ühest avaneb kaunis vaade Varstu järvele ning teisest aleviku peatänavale. Luutsnikus remonditi välistreppi ja õhksoojuspumpa.
Võrumaa KRK jaoks oli läinud aasta ajalooline – sai teoks 2018. aastal alanud ja nelja erineva projektitaotluse tulemusena hoone renoveerimine ja energiasäästlikuks muutmine koos remondi ja sisutuse kaasajastamisega. Viimasega oli küllaltki palju närvesöövat tegevust, mõned ettepanekud said lahenduse ehituse käigus, mõned mitte. Uuenenud III korruse lugemisruumi avardamiseks võeti maha sein ja vähendati koridori pinda. Lasteosakonnas koliti serveriruumi alalt vabanenud sisetööalale ja sellest sai omakorda noorteala põnevate kärglaudadega ja näitusepinnaga noorte kunstnike tööde jaoks.
Aasta jooksul toimus ehitusega seoses palju koosolekuid, kus lahendati erinevaid üleskerkinud probleeme ja arendusjuht osales aasta jooksul kokku 45 ehituskoosolekul.
LISA 3
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Puiga kooli juurdeehituse käigus tehti raamatukogu juurde kaldtee lisaks varasemale sissepääsule läbi koolimaja. Võrumaa KRKs uuendati inva WC ja automaatselt avaneva välisukse abil on lihtsam ratastooliga siseneda. Trepikojas on ohutuse tagamiseks lastele madalam käsipuu. Liftiga saavad nüüd kõik lugejad sõita II korrusele lasteosakonda, varem oli see võimalik ainult raamatukogutöötaja abil võtit kasutades.
Tabel 5
Juurdepääs võimalik
Osula, Värska, Linda, Lasva, Kääpa, Rõuge, Orava, Puiga, Mõniste, Luutsniku, Kirepi, Võrumaa KRK
Juurdepääs võimalik osaliselt
Vastseliina, Kuldre, Saatse, Tsolgo, Nursi, Varstu, Tsooru
Juurdepääs puudub
Obinitsa, Mikitamäe, Meremäe, Urvaste, Antsla, Haanja, Sõmerpalu, Ruusmäe, Misso, Viitina, Võru vallaraamatukogu, Vana-Vastseliina
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Väga suur areng toimus Setomaal - tänu Kultuuriministeeriumi kiirendile said Obinitsa, Mikitamäe ja Saatse raamatukogud uued AIPi arvutid ja värviprinterid. Paljudel on küll kodus arvutid, aga vanad, millega pole võimalik kõiki e-riigi toiminguid teha. Vastavalt võimalustele ja tänu ettevõtte GreenDice AS annetusele vahetati välja lugejaarvuteid ja monitore Võru Vallaraamatukogus ja haruraamatukogudes. Antslasse saadi tööarvuti ja skänner- koopiamasin. Uued tööarvutid said Misso ja Nursi raamatukoguhoidjad.
Võrumaa KRKs vahetati hoone renoveerimise käigus välja kogu nõrkvoolusüsteem ja veeti laiali uued internetikaablid. Raamatukogu sai enda kasutusse I korrusel serveriruumi. Kasutusele võeti optilise kaabli kaudu leviv kiire internet. Lisandus kaks WiFi tugijaama, mis katavad WiFi võrguga raamatukogule I korrusel lisandunud ruumid. Osteti kaks uut koopiamasinat, üks neist pilveprintimise võimalusega.
3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
Komplekteerimispõhimõtted on jäänud samaks, oluline on Eesti autoritelt ilmunud ilukirjandus, algupärane eesti lastekirjandus. Valdavalt ostame esialgu 1-2 eksemplari, harva oskame kohe ennustada suuremat nõudlust. Eksemplaride juurde ostmise vajaduse otsustame lugejanõudluse järgi, samuti jälgime kirjastuste sooduspakkumisi.
Tõlgetest jätame ostmata mudilaste kergesti lagunevad või väiksema sisulise väärtusega pappraamatud. Algupäranditest ei osteta enamikku hobiautorite raamatukestest. Lasteraamatute komplekteerimisel arvestame suuremate eristuvate sihtrühmadena mudilasi, kes käivad raamatukogus koos vanematega ja lasteaiaealisi, kes laenavad raamatuid väliteeninduspunktides või rühma laenutusretkel. Aina suurem on vajadus veerima õppijatele sobiva tekstiga raamatute järele. Laste lugemise juhtidest vajavad kõige enam õppekava teemade juurde sobivaid tarkuse-, pildi- ja juturaamatuid lasteaiaõpetajad. On suurenenud vajadus kooliõpikute järele, mida kasutavad erakoolide õpetajad või tavakooli õpilastele järeleaitamistundide andjad. Probleem on, et uute õpikute pakkumised tulevad sügisel, siis kui rahvaraamatukogu eelarve on suures osas kasutatud.
-annetuste osakaal kogude juurdekasvust
Maakonna kogud täienesid 3439 annetusega, millest raamatuid oli 3373 eksemplari, mis on 32% raamatute juurdetulekust. Keskraamatukogus võeti arvele 258 annetatud raamatut, so 9,34% kõigist saabunud raamatutest. Vahepeal vähenenud annetused kasvasid kahel viimasel aastal mitme maakonnas suletud raamatukogu kogude laialijagamise arvelt. Peamiselt soovitakse annetuse asemel asendada juba väsinud, kuid endiselt vajalikke raamatuid, näiteks kooli lugemisvara. Linda raamatukogule annetas eraisik, kes elab Soomes, kodukoha patrioodina ligi sada raamatut. See oli juba kolmas annetus viimase viie aasta jooksul. Ruusmäel vahetati välja Eesti Hoiuraamatukogu abiga 704 raamatut. Võru valla raamatukogudele kinkis raamatuid Enn Kunila, samuti Võru Instituut Võru keele nädala puhul.
Annetuste osakaal kogude juurdetulekust Võru maakonnas
Võru maakond
2019
2020
2021
2022
2023
Aasta jooksul saadud teavikuid (eksemplare)
14809
15055
14426
12680
10687
Annetuste osakaal juurdetulekust
15%
14%
14%
39%
32%
Aasta jooksul kustutatud teavikuid (eksemplare)
19804
20120
21919
45723
19021
Teavikute kogu aruandeaasta lõpul
605742
589194
583937
555813
550919
-kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega
Kogude keskmine ringlus Võru maakonnas on küll jätkuvalt 1,0, Võrumaa KRKs 1,96 kuid juba on märgata ringluse vähenemist nendes raamatukogudes, mille lahtiolekuaegu on vähendatud. On selge, et kui lugeja ei pääse raamatukokku vähenevad laenutused, külastused, lugejaarvud ja loomulikult ka ringlus ning siis on omavalitsusel vähenenud arvude põhjal väga lihtne raamatukogu pidamisest loobuda, sest keegi ju ei käi seal.
Lugejarühmade laenutused Võrumaa KRKs 2023 aastal
Kasutamine
Kodused ja pensionärid
Õpilased
Töötajad
Üliõpilased
Muud
Kodu-teenindus
RIKSWEB
Kokku
a. kasutajad
669
384
1976
119
1
21
11
3181
a1. laenajad
570
350
1717
99
0
18
0
2763
b. Külastused
9564
1673
26890
662
7
734
123
39653
b1. sh lapsed
2
255
0
0
0
0
21
278
e. kojulaenutus
28063
3808
67614
2072
0
4299
81
105937
e1. sh lastele
1
432
0
0
0
0
15
448
e2. sh ilu- ja lastekirjandus
19477
2115
44779
756
0
2613
36
69776
e3. sh ajalehed ja ajakirjad
1129
0
1000
0
0
677
0
2806
e4. sh auvised
475
0
679
0
0
499
0
1653
e5. sh võõrkeeles
1506
259
2995
81
0
0
4
4842
e5.1. sh vene
keeles
1191
4
1459
1
0
6
0
2655
3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)
Võru maakonna raamatukogudesse osteti 2023. aastal raamatuid 10225 eksemplari, 1721 eksemplari vähem kui eelmisel aastal. Vähenemise üheks põhjuseks on kindlasti Rõuge valla otsus raamatute ostuks mitte raha anda ja valla raamatukogud pidi hakkama saama riigipoolse toetusega. Teiseks põhjuseks võib tuua aasta teises pooles raamatuhinna mõningast tõusu. Keskraamatukokku osteti 2761 eksemplari raamatuid. Venekeelseid raamatuid komplekteeriti 169 ja teistes keeltes, peamiselt inglise keeles 96 raamatut. Muudes võõrkeeltes raamatuid peaaegu ei komplekteeritagi. Keskraamatukogu tellib ilukirjandust kuni kaks eksemplari, harva rohkem.
Aastal 2023 enim laenutatud teavikud Võru maakonnas
Pealkiri
Autor
Laenutusi
Koomiksikogu
763
Ühe äpardi päevik
Kinney, Jeff
554
Väike külaturg I-III
May, Nicola
523
Väike nurgapood I-IV
May, Nicola
394
Avameri I-VI
Uustulnd, Lembit
392
Lembit Ulfsak
Epner, Eero
343
Kus laulavd langustid
Owens, Delia
333
Leskede klubi I-IV
Veem, Eda
290
Saurusepere I-VIII
Mahele, Lars
269
Kauge lähedus
Ernits, Marje
267
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Perioodikat saabus Võrumaa raamatukogudesse 2023. aastal 839 aastakäiku ajakirju ja ajalehti. Neist ostudena 742 ja annetusena 97 aastakäiku. Perioodika ostuks kulutati 43 343 eurot, mis on 3642 eurot vähem kui mullu. Ajakirjanduse hinnad tõusevad aasta aastalt, kuid vajadus neid soetada kasvab. Inimesed tellivad koju ajalehti vähem ja võimalusel laenutavad neid raamatukogust.
Perioodika e- väljaandeid Võrumaa raamatukogudesse 2023 aastal ei tellitud, kuid kui uuel aastal muutuvad mitmed ajakirjad vaid veebis loetavaks ja kui soovime lugejatele pakkuda paremat teenust, tuleb neid ka tellida.
Kultuuriperioodikat komplekteeriti 2023 aastal järgnevalt:
Akadeemia
1
Hea laps
9
Keel ja kirjandus
1
KesKus
1
Kultuur ja elu
8
Looming
6
Muusika
2
Sirp
2
Teater. Muusika. Kino
3
Tuna
2
Täheke
10
Vikerkaar
2
Värske rõhk
1
Õpetajate leht
1
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auviste ostmine väheneb aasta aastalt. 2023 aastal saadi juurde vaid 10 auvist. Küllap on see märk ühe ajajärgu lõppemisest, sest filmide vaatamine ja muusika kuulamine on kolinud internetti ja muutunud kõigile kergemini kättesaadavaks. Peamiselt ostab auviseid Keskraamatukogu lasteosakond, kus on filmide vaatamiseks sobivad seadmed.
Lauamänge lisandus 2023 aastal 65, neist ostudena 58 ja annetusena 7 mängu. Mitmed külaraamatukogud teevad koostööd noortekeskuste ja lasteaedadega ning see on suurepärane võimalus kogusid tutvustada ja pakkuda tavapärastele tegevustele alternatiive.
Lugejarühmade laenutused Võrumaa KRKs 2023. aastal:
Kasutamine
Kodused ja pensionärid
Õpilased
Töötajad
Üliõpilased
Muud
Kodu-teenindus
RIKSWEB
Kokku
a. kasutajad
669
384
1976
119
1
21
11
3181
a1. laenajad
570
350
1717
99
0
18
0
2763
b. Külastused
9564
1673
26890
662
7
734
123
39653
b1. sh lapsed
2
255
0
0
0
0
21
278
e. kojulaenutus
28063
3808
67614
2072
0
4299
81
105937
e1. sh lastele
1
432
0
0
0
0
15
448
e2. sh ilu- ja lastekirjandus
19477
2115
44779
756
0
2613
36
69776
e3. sh ajalehed ja ajakirjad
1129
0
1000
0
0
677
0
2806
e4. sh auvised
475
0
679
0
0
499
0
1653
e5. sh võõrkeeles
1506
259
2995
81
0
0
4
4842
e5.1. sh vene
keeles
1191
4
1459
1
0
6
0
2655
3.2 inventuurid, mahakandmised
Inventuurid toimusid Luutsniku, Nursi, Ruusmäe, ja Viitina raamatukogus ja tulemusena kustutati 281 teavikut. Maakonnas tervikuna kustutati 19 021 teavikut. Enim kustutati Ruusmäel - eemaldati kogudest 3757 lagunenud või aegunud teavikut. Võrumaa KRKst kustutati 2744 teavikut. See on tavapärasest vähem, kuid põhjuseks on paaril varasemal aastal enne raamatukogu kolimist ja remonti tehtud põhjalik kogude ülevaatamine ja ebavajaliku või lagunenud teavikute mahakandmine.
Kogude korrashoidmise ja mahakandmistega tuleb jätkuvalt tegeleda. Palju on seisvaid ja kasutamata teavikuid. Vastumeelsus teavikuid kustutada on ühelt poolt vallavalitsuste range suhtumine, kuid teisalt raamatukoguhoidjate alalhoidlikus. Kogude täieliku ümberkorraldamise – teoste väljavahetamise Eesti Hoiuraamatukogu abiga ja puhastamise võttis tarmukalt ette Aili Valb Ruusmäel.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Kuna ajad on kiired, siis on lugejate seas võitnud poolehoiu kirjanduse ettetellimine. Lugejad teatavad oma tulekust ning raamatukoguhoidja paneb neile kirjanduse valmis. See eeldab lugejate lugemishuvi tundmist, samas annab hea võimaluse soovitada midagi väljaspool tema lugemishuvi. Maaraamatukogudes on tagastuskasti kasutamine tagasihoidlik, sest ikkagi on tähtis suhtlemine ja uute raamatute laenutamine. Bussi oodates on noored järjest aktiivsemalt hakanud mängima lauamänge.
Antsla valla lugejad tagastavad raamatud raamatukogudesse, mis parajasti avatud ja mis teele jääb ja raamatukoguhoidjad toimetavad raamatud „koju tagasi“.
Rõuge Vallaraamatukogus kolmes teeninduspunktis (Rõuge, Varstu ja Mõniste) alustati pilootprojektiga „Iseteenindav raamatukogu“ - raamatukogu on avatud ilma raamatukoguhoidjata. Lugeja on kas valiku teinud RIKSWEBist või valib kohapeal raamatu, teeb vöötkoodist pildi ja saadab selle koos oma nimega raamatukogu meilile või SMSina raamatukogu telefonile. Raamatukoguhoidja kannab laenutused lugeja kontole. Seni on teenuse kasutamine olnud tagasihoidlik - enim Rõuge raamatukogus 30 laenutust. Põhiliselt laenutasid Rõuge Põhikooli õpilased kohustuslikku lugemisvara. Eakad seda võimalust ei kasutanud, sest nemad tahavad ikka vahetut suhtlemist ja kirjanduse soovitamist.
Augustist oktoobrini viidi läbi Rõuge vallaelanike küsitlus, et saada teada elanike ja raamatukogu kasutajate arvamusi, rahulolu ning ootusi raamatukoguteenustele. Kuna Rõuge vald vallaraamatukogule raamatute soetamiseks raha ei eraldanud, siis oli loogiline, et avaldati pahameelt uute raamatute puuduse ja teeninduspunktide piiratud lahtiolekuaegade üle.
Võrumaa KRKs registreeriti huvi pärast äraütlusi teavikute kohta, mis olid remondi ajaks pakitud, et teada saada, kas tegime kirjanduse kaasa võtmisel õiged valikud. Kokku oli äraütlusi 382, kõige rohkem ilukirjanduses - 247, neist luuletusi 49. Järgnes liik 7, kus oli 60 äraütlust ja kolmandal kohal liik 2 – 22 äraütlust. Kuna neid liike oli meil teistega võrreldes rohkem kastidesse pakitud, siis oli ka äraütlusi rohkem. Kojulaenutustest moodustasid äraütlused vaid 0,35%.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.
Arvutit kasutati riigikogu valimistele e-hääletuseks, elektrilepingute sõlmimisel, pangakaardi aktiviseerimisel ja tuludeklaratsiooni täitmisel. Kolimisperiood kurvastas Võrumaa KRK AIPi igapäevakasutajaid, kellele sõnul on raamatukogu arvutid ainus juurdepääs internetiteenustele, kaasa arvatud e-posti kontodele.
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte.
Väga tähtis on, et raamatukogud oleks avatud ettenähtud aegadel. Tagastada saab küll, aga inimesed saavad ikkagi pettumuse osaliseks, et uut raamatut vastu ei saa.
Rõuge valla raamatukoguteenuse kardinaalne ümberkorraldamine avaldas ettearvatult negatiivset mõju raamatukogude kasutamisele. Nursi raamatukoguga ühe katuse all olev lasteaia rühma lapsed tundsid väga puudust uutest lasteraamatutest, sest Rõuge valla raamatukogud said kogusid täiendada ainult riigipoolsest toetusest. Mõju avaldas Omniva postipunkti sulgemine Rõuges 1. jaanuarist 2023, sest üsna paljud sirvisid lisaks paki otsimisele perioodikat ja laenutasid raamatuid.
Aga on ka rõõmustavat. Sõmerpalu kolis 2022. aastal uutesse ruumidese ja lugejad on kenasti järele tulnud ning kasutus tuntavalt kasvanud. Lindas luges üks tubli lugeja luges aasta jooksul läbi 392 raamatut. Tema seljakotti täideti suuresti RVL-i abiga. Võru lähedased raamatukogud leidsid enam kasutust, sest Võrumaa KRK oli aasta lõpus kolimise tõttu kuu aega suletud.
Vana-Vastseliina raamatukogu sai tagastuskasti ja lugejate arv kasvas kümne võrra, mis on väikese koha jaoks suur saavutus ja räägib raamatukogu heast mainest. Urvastes saavad traditsiooniliselt raamatukogus kokku esmaspäeva hommikuti kooli töötajad ja reede hommikuti õpilased. Viimased käivad väikeste gruppidena lugemas, õpetlikke lauamänge mängimas või jutte kuulamas. Kord kuus on koos kooliga ühisüritus. Lugejaid ja külastajaid jääb vähemaks, aga tõsistele lugejatele on raamatukogu asendamatu koht.
Tabel 6
Raamatukogu
Lugejad 2022
Lugejad 2023
Muutus (+-)
Rahvark
mk-s kokku*
12 763
13 002
+239
MKR kokku**
5481
5425
-56
Tabel 7
Raamatu-
Kogu
Külastused 2022
Külastused 2023
Muutus (+-)
Virtuaal-külast. 2022
Virtuaal-külast. 2023
Muutus (+-)
Rahvark
mk-s kokku*
184 018
178 362
-5656
37 008
41 884
+4876
MKR kokku**
76 134
79797
+3663
37 008
41 884
+4876
Võrumaa KRKs käis 2022. aastaga võrreldes 6564 inimest rohkem, mida oli igapäevaselt ka tunda. Viimastel aastatel on suvelugejate arv tublisti kasvanud, mis paneb puhkuste perioodil töötavate raamatukoguhoidjate õlule päris suure koormuse. Kõige rohkem külastusi – 5077 - oli augustis - raamatukogu sünnipäevakuul. Järgnes jaanuar 4995 külastusega, mis on ka mõistetav, sest raamatukogu oli kolimise tõttu 2022. aasta lõpus suletud. Novembris ja detsembris, enne raamatukogu tagasikolimist, külastati raamatukogu samuti tihedamini ja raamatuid võeti sületäite kaupa.
Tabel 8
Raamatu-
Kogu
Laenut-d 2022
Laenut-d 2023
Muutus (+-)
Päringud*** 2022
Päringud*** 2023
Muutus (+-)
Rahvark
mk-s kokku*
364 474
368 738
4264
16 074
17643
1589
MKR kokku**
162 169
174 479
12 310
12695
15697
3002
Võrumaa KRKs vähenes kohallaenutuste arv, sest suur osa kogust oli kas pakitud või hoidlas ja lugejatele käepäraseid raamatuväljapanekuid oli võrreldes varasemaga vähem.
***Infopäringud
Päringuid registreeritakse järjepidevalt. Enam on teemapäringuid: baltisaksa ajalugu, inkalillede kasvatamine, Urvaste kihelkonna mõisakoolid, Pühajõe vastuhakk jne. Tooni andsid koduloolised päringud: elust ja tubastest tegevustest Võrumaal enne elektri tulekut, Võru pangahoone ja kunstikooli ning kino Avangard ajaloost. Vastati päringule puhkpilliorkestrijuht Helmut Kostabi elu ja loomingu kohta. Palju päriti küttepuude hindade üle.
Tehti koostööd Põlva Keskraamatukoguga päringute lahendamisel ja koostati 21 teemanimestikku, mis edastati e- posti teel. Tutvustati e- katalooge DIGAR, ESTER, RTRRA ja Rahvusarhiivi virtuaalset uurimissaali VAU.
Meremäel elaval Ukraina üliõpilasel oli õpinguteks tarvis kaheksat raamatut ning koos Võrumaa KRK ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga need raamatud ka saadi. Väga põnev oli otsing sõjaväekaaslase kohta - lõpuks viis Kuldre raamatukogutöötaja poisid telefoni teel kokku.
Tabel 9
Raamatu-kogu
Virtuaalürituste arv
Virtuaalüritustel osalejate arv
Virtuaalürituste järelvaatajate arv***
2022
2023
2022
2023
2022
2023
Rahvark
mk-s kokku*
3
8
183
MKR kokku**
3
3
183
121
105
0
Tabel 10
Raamatu-kogu
Virtuaalkoolituste arv
Virtuaalkoolitustel osalejate arv
Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv***
2022
2023
2022
2023
2022
2023
Rahvark
mk-s kokku*
25
30
500
640
MKR kokku**
25
32
500
640
Siia on arvatud uudiskirjanduse videosillad Skypes, mil Võrumaa KRK komplekteerimisosakonna juhataja tutvustas uusi raamatuid.
Tabel 11
Raamatu-kogu
Virtuaalnäituste arv 2022
Virtuaalnäituste arv 2023
Virtuaalnäituste külastajate arv 2022
Virtuaalnäituste külastajate arv 2023
Rahvark
mk-s kokku*
2
3
MKR kokku**
2
3
2023. aastal valmisid näitused „Emake, kullake“ ja „Magusad šokolaadipäevad“ ning „Tere, tere saunake, tere saunaleilike“, mis on kõik nähtavad raamatukogu videokanalil.
4.3 RVL teenindus
Kes küll oli see tark inimene, kes mõtles välja sellise lahenduse võimalikult paljude lugejate mitmekülgsete soovide täitmiseks ja seeläbi raamatukogude populariseerimiseks. Siin muidugi aitab lugejat RIKSWEB, mille saab otsida raamatut maakondlikust andmebaasist. Aastatepikkune laitmatult toimiv RVL teenus Lasva ja Tsolgo raamatukogude vahel saab teoks tänu avahooldustöötajale. Töötaja vahetusega Ruusmäel täienes RVLi abil raamatute valik ja RVL kasvas kümme korda. Näiteks leidis lugejaid Luciene Riley Seitsme õe sari. Võrumaa KRK oli varmas tellima Võru Vallaraamatukogu rikkalikust kogust.
Võrumaa KRK suvise lugemisprogrammi (suveraamatu bingo) lugemisvara oli teemadepõhine ja osaleja võis valida ükskõik millise raamatu ning jäi ära raamatute kokku kogumine maakonna raamatukogudest, mis vähendas RVL-i arvu.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine
Võru maakonna raamatukogude laste-ja noortekirjanduse juurdetulek 2018.-2023. a.
Analüüsis on aluseks võetud laste- ja noortekirjanduse määraja -93 UDK indeksis, mis eraldab andmebaasist peamiselt laste ja noorte juturaamatud (mitte laste tarkuseraamatud).
2018
2019
2020
2021
2022
2023
Kõik 2023. a
arvele võetud laste- ja noortekirjanduse väljaanded
(kirje UDK liigis
määraja -93)
Laste- ja noortermt nimetusi
1 069
1 064
1 012
1 042
1659
910
Laste- ja noortermt nimetuste % kõigi raamatute juurdetulekust
24%
21%
21%
24%
25%
19%
Laste- ja noortermt eksemplare
3 752
3 842
3 767
3 676
3 853
2 571
Laste- ja noortermt eksemplaride % kõigi raamatute juurdetulekust
24%
23%
23%
24%
23%
19,5%
Laste- ja noortermt juurdetulnud eksemplaride keskm hind
8,73 €
8,49 €
8,92 €
9,36 €
9,35 €
10,12 €
Kõigi raamatute juurdetuleku eks keskmine hind
11,27 €
10,92 €
11,79 €
12,21 €
12,55 €
13,12 €
Neist uued väljaanded
(ilmunud aruandeaastal ja sellele eelneval)
Laste- ja noortermt uute väljaannete nimetusi
486
547
540
560
575
485
Laste- ja noortermt uute väljaannete eksemplare
2 990
3 140
3 107
3 036
2 549
2 079
Laste- ja noortermt uute väljaannete eks keskm hind
9,86 €
9,17 €
9,51 €
10,07 €
10,78 €
11,37 €
Järelkomplekteeritud, annetustena saadud, arvele võetud ja teistest kogudest üle antud
vanemad väljaanded
Laste- ja noortermt järelkompl nimetusi
581
517
468
465
1 060
416
Laste- ja noortermt järelkompl eksemplare
762
702
660
640
1 304
492
Laste- ja noortermt järelkompl eks keskmine hind
4,27 €
5,45 €
6,41 €
6,02 €
6,58 €
4,82 €
Laste- ja noorteraamatute juurdetulek maakonna raamatukogudesse oli aruandeaastal järsult vähenenud. Uute (st aruandeaastal ja sellele eelneval aastal ilmunud) laste- ja noorteraamatute nimetusi osteti ca 100 võrra vähem.
Põhjusi oli mitu: kirjastuste lasteraamatutoodang oli vähenenud, raamatute hind oli tõusnud, eelkõige aga olid raamatukogude ostuvõimalused vähenenud kasina eelarve tõttu. Järsult kallinenud ilukirjanduse ja elulugude kõrval raatsisid lasteraamatutele raha eraldada ainult need raamatukogud, mis asusid lasteasutuste läheduses ja tegid õpetajatega tihedat koostööd. Oli omavalitsusi, mis riigi raamaturahale omalt poolt lisa anda vajalikuks ei pidanud. Neis raamatukogudes oli lastekirjanduse juurdetulek eriti napp.
Raamatute juurdetulekut maakonnas tervikuna vähendas ka asjaolu, et 2022. ja 2023. a lõpetati mitme maaraamatukogu tegevus, seega neid kogusid enam ei täiendatud.
Laste- ja noorteraamatute juurdetuleku nimetuste eksemplaarsus maakonna rahvaraamatukogudes on viimase kahe aastaga tugevasti langenud. Kõige enam eksemplare (18-22 eksemplari) osteti 2023. aastal kuut noorteraamatut (mida loevad ka täiskasvanud), paljureklaamitud uut Leiutajateküla raamatut ja õppekava autori Ilmar Tomuski paari uut lasteraamatut. Lisaks õppekava autorite teostele eelistati ostuvaliku tegemisel auhinnatud laste- ja noorteraamatuid, Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitatud lugemisvara, vajadust valmistuda üleriigiliseks kirjandusmänguks jmt. Võimalusel osteti sooduspakkumistelt või saadi annetustest asendusi kooli lugemisvara räbaldunud eksemplaridele.
2023. a saadud uute lasteraamatute nimetustest umbes pool on olemas ainult maakonna keskraamatukogus (1-2 eksemplari).
Kuna koolide raamatukogud saavad endale samuti lubada peamiselt vaid kooli õppekavaga seotud uudisraamatute ostmist (kui koolis üldse on õpikukogule lisaks ka raamatukogu!), on Võru maakonna laste ligipääs uue laste- ja noortekirjanduse laiemale valikule kiiresti vähenemas.
Võru maakonna rahvaraamatukogudes 2023. aastal enimlaenutatud laste- ja noorteraamatute edetabeli ülaosas olid lisaks põhikooli kohustuslikule/soovituslikule lugemisvarale järgmised lasteraamatud:
Autor, pealkiri
Ilmumis-aasta
Võru maakonna rahvaraamatukogudes eksemplare
Võru maakonna rahvaraamatukogudes laenutusi 2023. aastal
Epp Petrone „Kiire hiir“
2018
25 (neist 8 Võrus)
168
Ilmar Tomusk „Julius, mida sina suvel tegid?“
2023
25 (neist 5 Võrus)
133
Epp Petrone „Paharet ja Unistaja“
2018
20 (neist 7 Võrus)
120
Kooli lugemisvara välistest lasteraamatutest olid jätkuvalt tihedas kasutuses algajatele veerijatele mõeldud Epp Petrone raamatukesed, uuematest lasteraamatutest laenati kõige enam Ilmar Tomuski lasteaialugu, mida on maakonnas palju eksemplare.
Väikelastele ja nooremale koolieale mõeldud uuema lugemisvara suurt nõudlust märkisid aruandes paljud maaraamatukogud. Napp eelarve võimaldas paraku osta liiga vähe - eelkõige juturaamatuid, harvem aimeraamatuid, veel harvem populaarseid liikuvate osadega raamatuid ja häälraamatuid, mille iga püüti väiksemates raamatukogudes pikendada sellega, et neid sai ainult kohapeal vaadata.
Kooli lugemisvara välistest noorteraamatutest kogusid 2023. a enim laenutusi:
Autor, pealkiri
Ilmumisaasta
Võru maakonna rahvaraamatukogudes eksemplare
Võru maakonna rahvaraamatukogudes laenutusi 2023. aastal
Grethe Rõõm „Kaarnapuu“
2023
22
173
Ene Sepp „Sügis, hobused ja vabadus“
2023
14
96
Kim Liggett „Lunastuseaasta“
2022
9
92
Kõige populaarsem uus noorteraamat oli kohaliku autori Grethe Rõõmu „Kaarnapuu“, mille tegevus toimub autori kodukohas Rõuges. Edetabeli järgmised enimloetud noorteraamatud on saanud tunduvalt vähem laenutusi eelkõige napi eksemplaarsuse tõttu.
Ingliskeelsete laste- ja noorteraamatute veidi suurem valik on olemas ainult maakonnakeskuses. Seda vajatakse aina enam – nii õppetööks kui huvilugemiseks. Kui Võrumaa Keskraamatukogu oli kolimiseks suletud, pöördusid lugejad linnalähedastesse raamatukogudesse, kuid ingliskeelset lugemisvara neile seal pakkuda ei olnud.
Õpikuid ostis samuti ainult maakonnakeskuse raamatukogu. Neid kasutasid aktiivselt koduõppe õpilased, erakoolide õpetajad ja järeleaitamistundide andjad.
Väiksemad raamatukogud suurendasid laste raamatuvalikut ja eelkõige kooli lugemisvara kättesaadavust RVL-i teel.
Lasteperioodikast osteti maakonda ajakirju Täheke (9 raamatukogu), Hea Laps (7), Minu Maailm (2) ja Miki Hiir (1). Kuna lapsed ei ole harjunud perioodikat lugema, ei mahu lasteajakirjad enamasti raamatukogude nappi eelarvesse.
Lauamänge osteti juurde vähem, kui eelneval aastal, kuid nende laenamine kogus populaarsust.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
Tabel 12
Rmtk
Lug-d 2022
Lug-d 2023
Muutus (+-)
Külast-d 2022
Külast-d 2023
Muutus (+-)
Laenut 2022
Laenut 2023
Muutus (+/-)
Rahvark
mk-s kokku*
4 245
4 231
-14
55 439
51 360
-4 079
76 150
80 429
4 279
MKR kokku**
2 105
2 159
54
25 034
23 400
-1 634
52 605
58 275
5 670
*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku
**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku
Ligi 33% kõigist maakonna rahvaraamatukogude lugejatest olid lapsed. Igaüks neist külastas aasta jooksul keskmiselt 12 korda raamatukogu ja laenas keskmiselt 19 raamatut.
Kasutajaks registreeritud laste arv raamatukoguprogrammi RIKS lugejate registreerimise analüüsi põhjal:
Väikelaste kasutajaks registreerimine oli kasvanud peamiselt Võrus, kus lasteaiaõpetajad
tõid rühmi raamatukokku ja suunasid lapsevanemaid lapsi kasutajaks registreerima ning koos nendega raamatuid laenama. Koolieelikute ja koolilaste kasutajaks registreerimine püsis enamasti stabiilne, veidi vähenenud oli vaid 10-11-aastaste ja 15-aastaste lugejate arv.
Laste raamatukogukülastuste arv oli aruandeaastal langenud. Oma panuse andis langusse maakonnaraamatukogu kolimine ajutisele pinnale tunduvalt kitsamatesse tingimustesse. Lugejad ei leidnud raamatukogu uuest asukohast üles ja kui leidsidki, siis avastasid, et ruumikitsikuses pole sugugi nii mõnus pikemalt lugema, mängima ja aega veetma jääda või rühmaga üritustele tulla. Esimesel poolaastal langes külastuste arv tunduvalt (ehkki kitsad riiulivahed tundusid pidevalt lugejatest tulvil olevat). Aasta lõpus suleti Võrumaa Keskraamatukogu tagasikolimiseks.
Laste raamatukogukülastusi maakonnas tervikuna vähendas ka mitme raamatukogu sulgemine või lahtiolekuaja vähendamine seoses valla raamatukogude töö ümberkorraldamisega (Rõuge vald), kolimine (Varstu), kooli ja lasteaiarühma sulgemine (Misso) ja laste arvu vähenemine paljudes piirkondades.
Laste külastusi oli mullusest rohkem raamatukogudes, kus oli kohanetud pärast vahepealseid kolimisi (Sõmerpalu, Värska). Orava lapsed olid hakanud raamatukogus rohkem aega veetma, Võru Vallaraamatukogus kasutasid Ukraina lapsed tihti AIP-i. Võrus, Antslas, Obinitsas ja Meremäel oli hea koostöö lasteaiaga. Võrus andis laste raamatukogukasutusele jätkuvalt hoogu välisteeninduspunktide tegutsemine neljas lasteaias.
Laste kojulaenutuste arv oli maakonnas tervikuna kasvanud peamiselt tänu Võrumaa Keskraamatukogule. Aruandeaasta esimestel kuudel tegid Võru laenajad tasa 2022. a lõpul kolimiseks suletud pooleteise kuu jooksul tekkinud raamatuvajaduse. Aasta teisel poolel taandusid laenutused tavapärasele tasemele. Detsembris laenati kuu tavanorm peaaegu täis kahe nädala jooksul, mil varuti raamatuid järgnevaks kuueks kolimisnädalaks.
Lisaks maakonnakeskusele oli laste kojulaenutuste arv tõusnud veerandis maakonna raamatukogudes (eriti Värskas, Sõmerpalus, Võru Vallaraamatukogus, Kuldres).
Enamikus maakonna rahvaraamatukogudest siiski laste lugejakontodele registreeritud kojulaenutuste arv langes. Rõuge vallas vähendati raamatukogude arvu ja allesjäänud haruraamatukogude lahtiolekuaegu, mis mõjus negatiivselt ka valla laste raamatukogukasutusele.
Maakonna laenajate vanuselise edetabeli järgi olid eriti aktiivsed laenajad 4-7-aastased. Mitmes aruandes oli ära märgitud hea kontakt väikelaste peredega ja lasteaialastega. Koolilaste kontakt raamatukoguga väheneb – eriti maal ei jõua lapsed pärast pikka koolipäeva ja huvitegevusi enam raamatukokku. Koolilähedasse raamatukokku ei jõutud sellepärast, et koolibussid viivad lapsed pärast kooli ja huvitegevust kaugemates külades asuvatesse kodudesse. Kodulähedasse raamatukokku ei pääse sellepärast, et paljud neist on avatud vaid paaril päeval nädalas ja ka siis lühikese aja jooksul. Võimalusel laenavad õpilased hädavajalikud raamatud kooliraamatukogust või saadavad lapsevanemad kooli lugemisvara otsima töökohalähedastest raamatukogudest. Ligi kolmandik laste- ja noortekirjanduse laenutusi oli registreeritud täiskasvanute lugejakontodele.
Väljavõtted Võru maakonna raamatukoguprogrammi RIKS
2023. a laenutuste TOP10 edetabelitest:
Võru maakonna rahvaraamatukogude viimaste aastate arenguid ja laste raamatukogukasutuse muutusi jälgides võib esile tuua järgmised tähelepanekud:
• Koolieelses eas lapsed ja nende vanemad/õpetajad on aina olulisem raamatukogukasutajate grupp. Selles vanuses lastele antakse välja suurel hulgal väga häid raamatuid, mis toetavad laste arengut. Nii õpetajad kui lapsevanemad on väikelaste arendamisest raamatute abil väga huvitatud. Kuna väikelasteraamatu läbitöötamine ei võta kaua aega, tuleb pere/lasteaiarühm peagi uusi raamatuid laenama ja seetõttu on lasteraamatute kasutusstatistika kasvutrendis.
Paraku ei võimalda paljude raamatukogude eelarve enam raamatukokku uusi häid lasteraamatuid osta. Nende piirkondade laste lugemisharjumuse ja raamatukogukasutuse arendamise potentsiaal jääb kasutamata. Väikelasteraamatuid ei hakata kunagi kauglaenutuse teel tellima – need jäävad lihtsalt lugemata.
Teisalt jääb väiksemates ääremaa külades ka noori peresid vähemaks, sest koolid-lasteaiad suletakse. Hääbuvad raamatukogud, hääbuvad külad.
• Õpilasi, eriti teismelisi meelitab hädavajalikust sagedamini raamatukokku tulema meeldiv keskkond, huvitavad ajaveetmisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad. Kui noor tuleb meeleldi tihti raamatukokku, sest saab sealt positiivse kogemuse, on lootust, et ta kohtub lisaks ka hea noorteraamatuga, mis võib toetada lugemisharjumuse püsimajäämist täiskasvanuna.
Paraku hoitakse majanduslikult keerulistel aegadel kokku nii raamatute kui raamatukoguhoidjate tööaja pealt. Paljude piirkondade õpilaste jaoks on lugemisest seetõttu saanud pelgalt tüütu õpikohustus. Ei koolis ega kodu lähedal pole ühtki raamatukogu, mis oleks noorele sobival ajal avatud ja varustatud kohustuslikule lisaks ka huvitava vabalugemisvaraga (rääkimata mõnusast ajaveetmiskeskkonnast ja raamatukoguhoidjast, kel on aega lugejat märgata ja temaga suhelda). Täiskasvanueas väldivad sellistes tingimustes üles kasvanud inimesed raamatukogu kui neile võõrast keskkonda ja ei tunne mingit huvi lugemise vastu. Siis on hilja kurta selle üle, et uue põlvkonna silmaring, sõnavara ja eneseväljendusoskus on ahtake.
4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.
Aruandeaastal tuli Võru maakonna raamatukogudel anda oma parim laste raamatukogukasutuse ja lugemisharjumuste toetamiseks üsna keerulistes tingimustes. Suleti raamatukogusid, lühendati lahtiolekuaegu, raamatute hinnad kallinesid ja raha lasteraamatute ostuks nappis, laste arv kohalikes koolides ja lasteaiarühmades enamasti kahanes.
Kõige noorematele lastele ja nende vanematele reklaamiti raamatukogu lusikapidudel, kus anti üle kinkeraamatud „Pisike Puu“, mille vahel olid ka lasteraamatukogus kõige noorematele pakutavaid tegevusi tutvustavad järjehoidjad (Võru).
Väikelastega peresid meelitasid raamatukogudesse õdusad mängunurgad, kus oli lisaks raamatutele ja mänguasjadele mitmekesine valik arendava tegevuse võimalusi – lauamängud, legod, pusled, joonistamine, nukuteater jne. Võrus püüti remondiaegse ajutise asupaiga kitsad ruumid lastele kutsuvaks ja hubaseks kujundada – värviti vana koolimaja koridor üle, kujundati riiulite vahele mängunurk. Rõuges ja Ruusmäel paigutati riiuleid ümber ja tekitati lastenurgad sihtgrupile sobivama mööbliga. Antslas osteti lasteüritusteks istumispadjad.
Aruannetes märgiti tihti kodu mõju laste lugemishuvile – lugemiskogemise ja -huvita vanemad ei väärtusta raamatu rolli lapse arengus. Nende kõrval oli ka rõõmustavaid näiteid vanematest ja vanavanematest, kes lapsed lugejaks registreerisid ja nende raamatuvalikuid suunasid.
Lasteaialapsed tegid esmatutvust raamatukoguga enamasti rühmakülaskäikudel. Lasteaiaõpetajatega planeeriti regulaarseid ühisettevõtmisi raamatukogus või lasteaias (Võru, Antsla, Kuldre, Misso, Varstu, Viitina, Meremäe, Mikitamäe, Obinitsa, Lasva jt). Lisaks tulid lasteaiarühmad raamatukokku regulaarsetele laenamisretkedele, kokkulepitud tutvumiskäikudele või teematundidesse, astusid raamatukogust läbi jalutuskäigul, tulid raamatukokku lasteaias õpitud näidendeid-kontserte esitama, tõid oma meisterdusi-joonistusi näitusele jne.
Meremäel pikendas raamatukoguhoidja sügispoolaastal vabatahtlikult oma tööpäeva ühel päeval nädalas 2 tunni võrra, et lasteaialapsed saaksid koos peredega õhtul raamatukokku tulla. Missos, kus kohalik lasteaed kevadel suleti, kasutas raamatukoguhoidja aasta lõpus rahvamajas toimunud jõulupidu, et kutsuda aleviku peresid samas majas asuva raamatukoguga ja selle lastenurgaga tutvuma. Mõlemal juhul oli tagasiside positiivne.
Võrus jätkasid juba üheksateistkümnendat hooaega tööd välisteeninduspunktid 4 lasteaias. Raamatukoguhoidjad läksid raamatukohvri ja sülearvutiga aasta jooksul 16 laenutusnädalal linna iga lasteaia noorematesse rühmadesse (kevadel ja sügisel kokku 19 rühma); lugejaks registreeritud lapsed valisid raamatuid ja laenasid need kodus lugemiseks. Koolieelikute rühmi kutsuti raamatukokku laenamisretkedele (aasta jooksul kokku 11 rühma), et lapsed saaksid selgeks tee raamatukokku, õpiksid sealses suuremas raamatuvalikus orienteeruma ja valitud raamatute laenutust leti juures iseseisvalt registreerima.
Lugemisisu programmis osales aruandeaasta kevadel 4 kooli- ja 6 rahvaraamatukogu. Sügisel alustas uut hooaega 4 kooli- ja 5 rahvaraamatukogu. Rahvaraamatukogude juures liitusid programmiga eelkõige lasteaiarühmad, Mikitamäel, Kuldres ja Kääpal ka 1. kooliastme lapsed. Võru maakonna kaks Rampsu raamaturiiulit on programmis osalevate raamatukogude vahel liikumas. 2023. aasta kevad- ja sügispoolaastal asusid need Kääpa raamatukogus ja Võru Kreutzwaldi Kooli raamatukogus.
1. kooliastme lapsed tulid raamatukokku osalt koolieelses eas saadud harjumusest (ehkki nüüd juba harvem). Mängiti lauamänge, suheldi sõpradega ja raamatukoguhoidjaga, vaadati filme, joonistati – aga ajaveetmisele lisaks laenati ka raamatuid. Huvilugemise ja ajaveetmise kõrval tõid koolilapsi raamatukokku olulisel määral juba ka õpetajate antud ülesanded või üritused (eespoolmainitud Lugemisisu, maakondlik lugemisprogramm „Raamatusuve bingo“, teematunnid, kirjanike elu ja loomingu tutvustused jpt). Mõnel pool oli raamatukoguhoidja lähikooli õpetajaga tihedas kontaktis ühisettevõtmiste planeerimisel ja läbiviimisel (Mikitamäe, Kuldre, Osula jt). Urvastes tegi raamatukoguhoidja koostööd huvijuhi ja õpetajatega, et teemaüritused erituge vajavatele õpilastele põhjalikult ette valmistada. Osulas saatis kehalise kasvatuse õpetaja vabastustõendiga õpilased koolimajas asuvasse raamatukokku ülesandega kirjutada ajalehest välja spordiuudiseid. Koos õpetajatega leiutati nippe, kuidas raamatuga tegelemine lastele huvitavaks muuta: Varstus loeti lastele enne koolivaheaega pool raamatut ette; vaheajaks jäi ülesanne mõelda välja, kuidas võiks lugu edasi minna ja lõpuks loeti ette ka autori poolt kirjutatud lõpp.
Koolimajades asuvad raamatukogud olid laste jaoks vahetunni vaikuseoaasid. Varstu raamatukogu kolis aruandeaastal samuti koolimajja ja võeti laste poolt kiiresti omaks. Oraval leidsid lapsed taas üles külaraamatukogu kui mõnusa ajaveetmiskoha (kus raamatukoguhoidja neile muuhulgas ka uusi lasteraamatuid tutvustab).
2. ja eriti 3. kooliastme õpilasi tõi raamatukokku peamiselt kooli lugemisvara (mida kooliraamatukogudes kõigile ei jätku), õppeülesanneteks, olümpiaadideks ja loovtöödeks valmistumine, osalemine maakondlikel kirjandusüritustel – etlusvõistlused (Tooliteater, Liivide etlusvõistluse ning Noorte Luuleprõmmu maakonnavoor), suvine lugemismäng. Mõnel pool tehti koostööd omavalitsuse noortekeskuse töötajaga, kes aitas teismelistega raamatukogus toimuvaid tegevusi läbi viia (Mikitamäe, Linda). Raamatukoguruume kasutati lastele järeleaitamistundide andmise kohana (Võru).
Ukraina lapsed käisid raamatukogus omavahel suhtlemas, mängimas, aega veetmas, filme vaatamas, internetti kasutamas (Võrumaa Keskraamatukogu, Võru Vallaraamatukogu). Obinitsas tutvustas raamatukoguhoidja Ukraina laste suvelaagrile Eesti lasteraamatutegelasi. Võrus telliti ühele perele Tartu Linnaraamatukogust ukrainakeelseid lasteraamatuid, sest ema soovis oma laste emakeeleoskust arendada. Teised pered ei tundnud huvi ei ukraina- ega venekeelsete lasteraamatute laenamise vastu. Vestlustes lugejatega selgus, et Ukraina perekonnad tellivad kodumaalt ukrainakeelseid raamatuid ja vahetavad neid omavahel.
Laste lugemisharjumuste kujundamiseks on oluline hoida kontakti ka laste lugemise juhtidega, kes lapsi raamatukokku suunavad. Võrus tutvustati lapsevanematele ja õpetajatele lasteaia välisteeninduspunkti töökorraldust. Maakonna raamatukoguhoidjate ja õpetajate e-posti listides tutvustati saabuvaid laste kirjandussündmusi ja nendes osalemise võimalust ning raamatukogus lasterühmadele ette valmistatud teemaüritusi-kasutajakoolitusi, mille kirjeldused on raamatukogu veebilehel https://lib.werro.ee/laste . Täiendati samale veebilehele kogutud infot veebis leitavatest laste- ja noortekirjanduse teemalistest ettekannetest ja intervjuudest laste- ja noortekirjanikega, mida õpetajad ja raamatukoguhoidjad said kasutada lastega tegelemisel. Samuti täiendati raamatuteemalisi slaidiesitlusi Google Drive´i kaustades, mille lingid olid jagatud maakonna õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele (Hea Lasteraamatu ja Hea Noorteraamatu plakatitele valitud raamatud, Nukitsa konkursil võistlevad raamatud). Kuldre raamatukoguhoidja tutvustas Antsla valla lehes uusi lasteraamatuid ja suvist lugemismängu.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused
Vt ka LISA 4 – koondtabel maakonna rahvaraamatukogude lasteüritustest teemade kaupa.
Võrreldes eelneva aruandeaastaga oli väiksem nii lasteürituste arv maakonnas kui ka üritustel osalenud laste arv. Võrus ja veel paaris raamatukogus takistas tavapärast tööd kolimine ja remondiaegne ajutisel pinnal viibimine. Kindlasti andis tunda seegi, et paljude maakonna raamatukogude tööaega vähendati ja raamatukoguhoidjate töökoormus suurenes. Kui raamatukoguhoidja peab osalise tööaja jooksul teenindama nädalas mitme raamatukogu lugejaid, ei jää fonditöö ja lugejateeninduse kõrvalt mingit aega kogude vahendamise ürituste ettevalmistamiseks-läbiviimiseks.
• Võimalust mööda tähistati koos lastega liikumisaastat, raamatukogupäevi, ettelugemise päeva, Põhjamaade raamatunädalat, rahvusvahelist kirjaoskuse päeva, uudishimupäeva jt üleriigilisi tähtpäevi.
Võrus eksponeeriti liikumisaasta puhul ühe pere rahvaspordiürituste auhindu näitusel „Meie pere medalisadu“. Kääpal toimus emakeelepäeva liikumismäng, kus lisaks kirjanduslikele nuputamisülesannetele tuli teha ka kehalisi harjutusi. Urvastes tehti uudishimupäeval teaberaamatute õpetuste järgi põnevaid keemiakatseid.
• Korraldati üleriigiliste laste- ja noorte kirjandussündmuste maakonnavoore ja valmistati lapsi ette neil osalemiseks.
3.-4. klasside kirjandusmängu Võru maakonna eelvoor toimus juba teist korda veebivõistlusena – seekord mitte viiruste, vaid maakonnaraamatukogu remondiaegse maja ruumikitsikuse tõttu. Google Meetis toimunud viktoriin sujus tänu varasematele kogemustele hästi. Osales 17 võistkonda 8 maakonna koolist. Võidukas võistkond Võru Kreutzwaldi Kooli 4.b klassist võitis ka üleriigilise kirjandusmängu aegade kõrgeima punktisummaga.
https://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/934-2023kirjandusmang
Aprillis toimus 1.-6. kl etlusvõistluse „Ellen Niiduga Mirdimaal“ Võru maakonna eelvoor (vanema vanuserühma parim oli ka üleriigilise võistluse võitja) ja vendade Liivide loomingu etlusvõistluse maakonnavoor. Oktoobris toimus 28. Võru maakonna ettelugemise võistlus, mis oli eelvooruks üleriigilisele 4. kl ettelugemise võistlusele „Padakonna vada: loeme Eno Raua jutte“. Oktoobris oli ka esimene Võru maakonna noorte omaloomingu etlusvõistlus „Noorte Luuleprõmm“, kus valiti maakonna esindajad kevadisel koolivaheajal toimuvale üleriigilisele võistlusele.
• Üleriigilises Lugemisisu programmis osalemisest oli juttu eelmises punktis.
• Lugemismäng Raamatusuve bingo 2023. Võru maakonna raamatukogude noorte lugejate suvine lugemismäng toimus üheteistkümnendat korda, seekord uuendatud vormis (https://lib.werro.ee/lasteosakond-toimunud-syndmused/968-2023-bingo-pidu ). Varasemate lugemispasside raamatunimestike ja loetu põhjal küsimustele vastamise asemel said osalejad bingolehe 9 lugemisteemaga. Teemadesse sobivate raamatute valik oli vaba, kuid lugemisvara valikul võis võtta appi ka Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna poolt koostatud soovituslikud teemanimestikud. Lisaks bingo mängulehele oli valmis 3 lisalehte (st kokku (36 lugemisteemat) - nii oli eriti innukatel lugejatel võimalus pärast põhimängulehe täitumist templijäljendite kogumist jätkata. Iga loetud raamatu kohta tuli täita arvamusleht lühikese raamatututvustuse ja oma tagasisidega loetule. Osalejaid, kes kõik mängu tingimused täitsid, oli seekord maakonnas kokku 103, mis on seniste suvelugemise programmide rekord. Kõik finalistid said preemiaks kutse kohtumisele Triinu Laanega.
Lugemismänguga seotud üritusi (reeglite tutvustusi, raamatututvustusi, kokkuvõtteid loetust) tehti peale Võru veel mitmes maakonna raamatukogus).
Lisaks tehti väiksemaid kohalikke lugemisvõistlusi (Värska, Meremäe, Kirepi)
• Osaleti kohaliku kogukonna koostööprojektides (laat, lasteaia lõpupidu, emadepäev, orienteerumismäng, külakeskuse juubelipidu, perepäev, kodukohvikute päev, lusikapidu jm) lasteraamatu(kogu)teemaliste tegevustega (meisterdamine, mängud, jutuvestmised, ettelugemised, ülesannete lahendamine jm)
• Kodulugu ja pärandkultuuri tutvustavad üritused: Võrus toimus 7 kirjandus- ja kodulooretke eri vanuses osalejatele, Missos tutvustati lastelaagrile piirkonna ajalugu, Viitina raamatukoguhoidja kehastus Barbara Juliane von Krüdeneriks, kes tutvustas Viitina mõisa ajalugu muuhulgas ka lastegruppidele. Värskas, Meremäel, Obinitsas, Mikitamäel tähistati seto keele ja kultuuri nädalat mitmesuguste sündmustega lastele. Kääpa raamatukoguhoidja kuulus kooli pärandkultuuriaasta töörühma. Võru Vallaraamatukogu korraldas võru keele nädalal laste kohtumise Kauksi Ülle ja Evar Riitsaarega.
• Kohtuti kirjanikega, kirjandust ja kirjanikke toodi lasteni raamatututvustuste, ettelugemiste, slaidiesitluste, luulekavade, nukuetenduste ja jututeatri etenduste abil, kehastuti raamatutegelasteks (Viitina raamatukogunõid Rosaalie) ja kutsuti raamatutegelasteks kehastunud külalisi (nt Pipi Pikksukk Haanjas)
• Kasutajakoolitus (raamatukogu ja selle kasutamine, väljaannete kasutamine, infootsing) toimus niihästi rühmatundide vormis (tutvumiskäigud, raamatukogu kasutamist õpetavad seiklusmängud, ainetunnid raamatukogus jm) kui ka igapäevastes lugejateenindusega seotud vestlustes.
• Teematundidega toetati lapsi nii lasteaia kui kooli õppekava teemade omandamisel raamatutarkust ja -lugusid appi võttes, seejuures otsiti nippe, kuidas teema lastele näitlikustada. Mikitamäel said lapsed pärast raamatu „Miks sa ei õitse?“ lugemist ja arutamist teha pai ja anda porgandit päris jänestele. Obinitsas tähistati postipunkti 4. sünnipäeva koos lasteaiarühmaga: lapsed nägid, millised on kirjad-pakid ning tutvusid raamatuga „Postihiire tööpäev“.
• Vestluste-ettelugemiste-jutuvestmiste arv (ligi sada) ja nendel osalenute arv (üle tuhande) oli traditsiooniliselt kõige suurem. Sellised väikeste gruppidega toimuvad interaktiivsed raamatujutud on laste raamatukogukasutuse püramiidi baas.
• Laste ja noorte vaba aega sisustati raamatukogude lugemisklubides, noortekeskusega koostöös toimunud ettevõtmistel, tegelustundides, koolivaheaja üritustel jmt mitmesuguste tegevustega, millesse olid alati integreeritud ka raamatud ja lugemine.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Tabel 13
Kordade arv
Teenuste arv
Kasutajate arv
Koduteenindus
Antsla
27
3
4
Kirepi
78
4
7
Kuldre
92
1
4
Kääpa
18
1
3
Lasva
105
1
6
Meremäe
44
1
3
Mikitamäe
158
1
5
Obinitsa
1
1
1
Osula
172
1
8
Puiga
317
2
44
Rõuge Valla Raamatukogu
714
6
80
Saatse
155
6
23
Sõmerpalu
47
1
4
Tsolgo
239
4
17
Vana-Vastseliina
5
1
2
Vastseliina
48
1
2
Võru Vallaraamatukogu
124
1
8
Võrumaa KRK
355
5
22
Setomaal on väga hea koostöö sotsiaaltöötajatega, kes võtavad vaevaks viia raamatuid soovijatele. Obinitsa raamatukogus postipunkti külastavad igapäevaselt postiljonid, kes viivad samuti lugejatele raamatud koju - osutavad kaks ühes teenust. Lähitulevikus on plaan osta raamatukogule auto, et koduteenindust pakkuda üle Setomaa. Abistati tuua pakiautomaadist pakke koju, kirju posti ja prügi välja viia, apteegist rohu tuua. Aga näiteks paluti abi plastist joogipudeli korgi avamisel, mis tõesti oli väga kõvasti kinni! Peale reformi Rõuge valla Haanja teeninduspunkti 0, 3 ametikoht enam koduteenindust ei võimaldanud.
Tabel 14
Teenused teistele asutustele
Ürituste arv
Osavõtjate arv
Misso sotsiaalkeskus
1
3
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond
4.6.1 kohalikul tasandil
Koos kohalike mäluasutuste, koolide ja lasteaedadega tähistati esmakordselt eesti kirjanduse päeva. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis kuulas üle 90 inimeses lummatult Kristiina Ehini ja Silver Sepa luulekava „ Janu on kõikidel kaks“. Kristina Ehin oli sügisel külas Lasva ja Tsolgo kirjandussõpradel.
Laialdane oli võrgustiku näitusetegevus. Osulas sai imetleda Silja Grünbergi fotonäitust „Lumehelbed – meie talvede liblikad“ ja postkaardinäitust „Vana postkaart mäletab“. Väljapanekutega juhiti lugejate tähelepanu säästva arengu nädalale. Ringles MTÜ Vanamaja näitus „Vana aja maja“. Võrumaa KRK sai asenduspinnal eksponeerida põnevaid vitriini- ja fotonäitusi.
Antsla Linnaraamatukogus kohtuti Anti Saare ja Märt Treieriga. Viimase raamatutu „Ennäe inimest!“ esitlus tõi kohale rohkearvulise publiku ja kahetseda polnud midagi – naerad sai kõvasti. Kuldre raamatukogu heaks koostööpartneriks on eakate klubi KULDSED DAAMID. Tehti kepikõndi ja perepäevale „Sildu luues“ tuldi imikutest eakateni. Urvaste seltsimajas tähistati koos NAKi ja Valdur Mikitaga Contra sünnipäeva.
Linda raamatukogu korraldas koos MTÜ Boose seltsiga kodukohviku päeva ja nostalgianäituse. Viimasel olid eksponeeritud kolhoosiaegsed ja veel vanemad esemed – mööbel, lauanõud, köögimasinad, kodutekstiil jne. Näitus oli avatud juulis ja augustis ning kodukohvikute päeval 15. juulil said huvilised külastada raamatukogu. Viimane oli kaasatud Linda rahvamaja 50. juubeli pidustustesse.
Värskas kohtuti Mihkel Rauaga ja alustati oma Kuldvillaku turniiri, mille sponsorid olid Värska Mineraalvesi AS ja Kirsi talo. Viimane kostitas võitjat – Nedsaja küla meeskonda - õhtusöögi ja suitsusaunaga. Uued ruumid võimaldasid teha uhke Seto kultuurinädala programmi, mille raames esitles oma uut raamatut „Mesilane Jako“ Rainer Rahasepp. Setomaa valla raamatukogude töötajad panustasid traditsiooniliselt suursündmustesse: Seto Kostipäev, Seto Kuningriigipäev, Seto Folk jne.
Mikitamäel pakkusid kogukonnale vaimset külakosti Lauri Sommer, Rainer Rahasepp ja Kristina Ruder. Koostöös kooliga viidi läbi „Jüripäeva matkamäng“. Suurim ettevõtmine ja ühtlasi Triin Kuusemetsa seminaritöö oli kogukonnapäeva korraldamine koos Järva valla raamatukogudega Contra juhtimisel. Setomaa hooldekodu õuel uudistati raamatukogubussi Krõõt.
Meremäel tähistati liikumisaastat erilise mälestusretkega setode suvistepüha hommikutundidel. Kogukond sai nautida Vastseliina Hooldekodu näiteringi etendust „Vastseliina vallatud noorikud“. Saatses vaadati ja kuulati ühiselt kirjandusfestivali Luup Facebooki lehelt otseülekannet tuntud näitlejate esituses Eno Raua lugusid. Jälgiti, kuidas raamatuillustraatorid joonistasid paberile kuuldut.
Aastatepikkune koostöö Ago Ruusi ja Vastseliina raamatukogu vahel sai järjekordse tähise: autorilt saadi näituse „Vastseliina alevik 100. Aleviku algaastate vastselinlasi“ fotofailid, millest telliti fotod kodulookogusse. Näitustega tähistati suurmeeste Hindrik Prantsu ja Johannes Saarniidu sünniaastapäevi. Külas käisid Nikolai ja Maia Pavlenko - viimane viis kahel päeval läbi jaapani pabervoltimise kunsti kvilling-tehnika õpituba.
Hea koostöö endise Lasva valla raamatukogude - Lasva, Tsolgo, Kääpa - vahel jätkus samuti. Tänu Võru Vallaraamatukogu Tsolgo haruraamatukogu riiklikule sihtfinantseeringule käidi koos oma lugejatega Pärnumaal. Kogemusreisi kajastas Piret Kahre kirjutises „Raamatusõbrad käisid õppekäigul Pärnumaal“ „Võru Valla Teataja“ septembrikuu numbris. Õppereisid on avardanud paljude silmaringi ja liitnud kogukonda.
Lasva luuleklubi osales Virve Osila loomingu päeval Mäetagusel. Liikumisaasta tähistamiseks matkati Taevaskojas „Viimse reliikvia“ võttepaikades ja luulekava „Saunamõnud“ viidi läbi saunas! Lauamänguklubi käis koos kuuel korral ja mängiti armsaks saanud mänge, aga prooviti ka uusi. Lasva haruraamatukogu raamatukoguhoidja Tea Kallaste koos heade tuttavatega avas Lasva kodukohvikute päeval kohviku raamatukogus. Mõnede küpsetiste retseptid olid võetud ilukirjanduslikest teostest. Kohvikut külastas 26 last ja 83 täiskasvanut. Raamatukogus oli seatud sel puhul üles näitus „Kohvi joon nagu…“, kus lisaks kohvi- ja kohvikuteemalistele raamatutele olid eksponeeritud erinevad kohvivalmistamise masinad, tassid ja muud tarvikud.
Projekti „Tasakaalustatud ja tervislik toitumine Kääpa, Tsolgo ja Lasva kogukondadele“ eesmärk oli tutvustada kohalikule elanikkonnale tervisliku ja tasakaalustatud toitumise põhimõtteid ning kohaliku tooraine kasutamise võimalusi toiduvalmistamisel. Samuti innustada inimesi rohkem liikuma ja oma keha eest hoolt kandma. Koos lugejatega kõnniti Lasvalt 5,5 kilomeetrit Kääpale, kus kuulati Heikki Mägi loengut, mille järel degusteeriti tervislikke toite. Oktoobris koolitati Kääpa Põhikooli personali tervislike vahepalade valmistamisel ja arutleti toidu mõju tujule ja töövõimele. Detsembris oli tervisliku toidu koolitus - nii teoreetiline kui praktiline - Kääpa kooli lastele ja vanematele. Oraval jätkas kooskäimist raamatuklubi ja Võru vallavalitsuse toetusel käidi õppereisil Tammsaare-mail. Sõmerpalu uutes ruumides alustati ürituste sarja “Teetund raamatuga”.
Kirepil käis oma oskusi näitamas piirivalvekoer Lembit ja õppereisil käidi Võrtsjärve ääres Järvemuuseumi.
Rõuge valla raamatukogude suurim ühisprojekt oli kasutatud raamatute kevadlaat Viitina mõisas. Laada korraldasid ja viisid läbi Rõuge, Viitina ja Luutsniku raamatukogude töötajad. Päeva juht oli raamatukogunõid Rosaalie, kes tervitas kõiki laadalisi kommiga. Täistundidel toimus mõni mäng, võistlus või viktoriin. Raamatuid müüdi sentimeetriga - 1 cm raamatuid maksis 2 eurot. Uue kodu leidis 14,77 meetrit raamatuid 318 euro eest. Selle raha eest said korraldavad raamatukogud osta uusi raamatuid - iga raamatukogu 100 euro eest.
Liikumisaasta ja sauna-aasta puhul avati Rõuge rahvamajas pidulikult suitsusauna näitus. Kogukonnale pakuti virtuaalset saunakogemust, suitsusauna sinki ja kalja. Toivo Tootsen esitles oma uut raamatut “Vene ajal võrsunu” ja kohtuti Aare Olanderiga. Alustati teehommikutega eakatele, mille esimesel kohtumisel rääkis Anti Saarepuu eakate liikumisharjumustest. Sellest kohtumisest kasvasid välja eakate iganädalased võimlemised rahvamaja ees ning pärast puhati teed juues raamatukogus.
MTÜ August Gailiti Sünnikodu Selts korraldas Nursi Külakeskuses ürituse “August Gailit ja vendade saatus” ligi 50-le osavõtjale. Ruusmäel käis raamatisõprade ring koos 14 korral, räägiti toidulisanditest ja tähistati Euroopa kirjanike päeva. Missos koguti ja süstematiseeriti kodulugu. Kooli ja lasteaia likvideerimisel toodi mälestusesemed, albumid ja muu väärtuslik raamatukokku, kus moodustati vastav osa arhiivis.
Võru Vallaraamatukogus kohtuti Silvi Jansonsi ja AS Lõuna-Eesti Haigla õendusravi arsti dr K. Märdiniga. Väga südamlik oli kohtumine Kauksi Ülle ja Evar Riitsaarega võru keele nädalal.
Maalehe üleskutses sauna-aasta tähistamiseks koostati Võrumaa KRKs virtuaalnäitus „Tere, tere saunake, tere saunaleilike“. 28. jaanuari Maaleht kirjutas: “ENNEOLEMATU! Võrumaa saunaraamatute näitusel saab vihelda. Mitte niisama, vaid virtuaalmaailmas. Võrumaa Keskraamatukogu pani sauna-aastaks kokku saunaraamatute virtuaalnäituse, kus saab lisaks raamatute uudistamisele kuulda ka saunasõnu ja osaleda ... virtuaalses vihtlemises.“
Matkaga „Avastame Võru elurikkust“ osaleti Loodusfestivali programmis „Elu aed“. Matkajuhiks oli Võru Kreutzwaldi kooli geograafia õpetaja Kadri Paulus, kes rääkis väga põnevalt linnaloodusest ja selle hoidmisest ning tutvustas taime- ja loomaliike. Koostöö toreda matkajuhiga jätkus 23. oktoobril, kui märgati sügist ja leiti loodust Võru linnas. Matkaselle oli igas vanuses, eakatest lasteaialasteni.
Võrumaa KRK 114. sünnipäeval, 1. augustil oli kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ külas Võrumaa KRK legendaarse direktori Eha Tillmanni poeg professor Vallo Tillmann. 18. augustil tähistati Võru linna 239. sünnipäeva. Kella Kahe kirjandusklubis kohtus lugejatega Igor Kotjuh ja meeleoluka kontserdi andis Võru-eesti-ukraina ansambel Vilna. Vaadata sai Lasva rahvamaja näiteringi „Näitelust“ etendust A. Kitzbergi „Pila-Peetri testament“ . Kogu päeva oli avatud Ukraina kohvik, kus pakuti tõelist Ukraina borši, jooke ning imemaitsvaid omavalmistatud soolaseid ja magusaid küpsetisi. Üritusel osales üle 300 inimese.
Uus ja huvilisi paeluv ettevõtmine oli „Moesügis raamatukogus“. Jätkusid publikurohked Eesti Õdede Liidu loengud. Puupüsti oli asenduskodu seminariruum Antonina Kersna ja tema tütre kohtumise ajal selgeltnägemise keskpäevatunnil.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu projektikonkursil „Raamatukogud - muuseumid - noored“ rahastati Võru Noortekeskuse (taotleja) ja Võrumaa KRK ühisprojekt „Kirjanike aardejaht Võru linnas“. Projekti raames loodi mobiilne maastikumäng, mille kontseptsioon on üles ehitatud sarnaselt aardejahile. Mäng soodustab noorte liikumist ja seda saab kasutada koolides õppevahendina. Kõik mängu küsimused on seotud kohalike kirjanikega ja nendega seotud kohtadega Võru linnas. Projekti raames korraldati kohtumised noorsookirjanike Triin Tammerti, Grethe Rõõmu ja Kristi Piiperiga.
Võrumaa KRK asenduspinna õues toimus ligi 250 külastajaga „Rohevahetus“. Sügisel korraldati taas „Saagivahetus“, mil raamatukogu kasutajad ja raamatukogutöötajad kodust üleliigseid aiasaadusi. Külastajad olid meeldivalt üllatunud võimalusest tasuta kaasa võtta õunu ja teisi aiasaadusi.
Lugemisprogramm „Raamatuga sügisesse“ oli seitsmes Võrumaa KRK eestvedamisel toimuv lugemisprogramm. Märtsist septembrini kestnud lugemismaraton kandis nime „Tule saarele sa“ ning inimesi kutsuti üles lugema raamatuid, mille tegevus toimub saarel. Programmis osales üheksa raamatukogu: Kuldre, Urvaste, Mikitamäe, Värska, Lasva, Kääpa, Vastseliina, Tsolgo ja Võrumaa KRK. Lugemisprogrammi lõpuüritusel tunnustas osalejaid kirjanik Marko Kaldur.
54 osalejat laenutasid kokku 837 raamatut, mis on ühtlasi kõigi lugemisprogrammide rekord. Neli osalejat luges läbi kõik 50 valikus olnud raamatut ja viis osalejat üle 40 raamatu. Kõige rohkem laenutati M. L. Stedmani romaani „Valgus ookeanide vahel“. Järgnesid Mae Lenderi „Minu Hiiumaa“ ja Adena Sepa „Sädemed tuha all“. Esikümnes olid „Minu Kihnu“, „Minu Island“, „Kutsutud külalised“, „Aarete saar“, „Saaretüdrukud“, „Sel suvel Sitsiilias“, “Talv Mallorcal“ ja „Saar . Osalejatele meeldis raamatute valik, sest saareromaane lugedes saadi uusi teadmisi geograafiast, maadest, tavadest, loodusest ja inimeste vahelistest suhetest väikeses kogukonnas.
4.6.2 riiklikul tasandil
Terve aasta helises kui kell kukla taga Kultuuriministeeriumi kavandatav raamatukogude reform – tuli juurde halle juukseid ja magamata öid, mis töötegemist kahjuks ei soodustanud. Koostati kirju hästitoimiva süsteemi alles jäämiseks.
Suurepärase koostöö SA Arenduskeskusega tähisena valmisid isadepäeva videotervitused. Osalesid Mikitamäe, Lasva, Kuldre, Kirepi ja Osula raamatukogud ning Võrumaa KRK. Kõiki salvestused on üleval Võrumaa KRK videokanalil. Jätkus aastakümnete pikkune koostöö Eesti Hoiuraamatukoguga raamatute välja vahetamiseks, auhinnaraamatuteks, lugejatele kinkimiseks jne.
Linda raamatukogu asukoht on unikaalses Toomas Reinu projekteeritud hoones ja jätkuvalt külastasid nii rahvamaja kui raamatukogu arhitektuuri eriala üliõpilased, kellele raamatukoguhoidja tegi giidituuri. Osulas „töötas“ tuntud inimesena Riigikogu liige Rain Epler. Mitmes raamatukogus leidsid aset Riigikogu liikme Igor Taro kõnetunnid. Võrumaa KRKs praktiseeris Tartu Rakendusliku Kolledži tudeng Age Sõmer, keda juhendas raamatukoguhoidja-asjaajaja Kaiu Viimsalu.
Võrumaa KRK vastas vabariigi presidendi algatusele tähistada uudishimupäeva. Virtuaalüritusena koostati veidi vallatu, aga samas teadmisi pakkuv küsimustik.
Küll üsna tagasihoidlikult, aga ikkagi võeti osa kultuuripealinn Tartu 2024 kudumiskampaaniast. Võrumaa KRK oli kogumispunktina partner Enneaegsed Lapsed MTÜle – võeti vastu osavnäppude käte all valminud sirelilillasid beebitekke. Tea Kallaste Lasvalt osales ERÜ maaraamatukogude sektsiooni liikmena Aasta maaraamatukoguhoidja valimisel.
Päästeamet korraldas Luhamaa külamajas kogukonnakoolituse „Ole valmis - kogukondade võimestamine kriisideks valmistumisel“. 16 inimesega arutati läbi erinevad kriisiolukorrad Luhamaal kui piiritsooni ning alustati kriisiplaani koostamist.
4.6.3 rahvusvahelisel tasandil
Rõuge Valla Raamatukogu külastasid Gulbene regiooni 27 ametikaaslast. Uudistati raamatukogu, räägiti raamatukogu reformist, iseteeninduse pilootprojektist jne. Võru Vallaraamatukogu raamatukoguhoidjad käisid õppereisil Aluksnes ja Jaunlaicenes. Õpirände eesmärgiuks oli koostöö tihendamise ja raamatukogudega tutvumine. Võrumaa KRK raamatukoguhoidja – asjaajaja Kaiu Viimsalu käis maakonnaraamatukogude kogemustuuril Oslo raamatukogudes.
26. septembril oli Võrumaa KRK fuajees avatud Euroopa Keeltepäeva keelekohvik, mida korraldas Euroopa Komisjoni esindus Eestis koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega. Kõnelda sai läti, seto, ukraina ja isegi mustlaskeeles.
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.
Koolituste teemadena kerkisid esile elektripakettide võrdlus, e- maksuamet, pakkide saatmine välismaale, Windows 10, motivatsioonikirjade koostamine ja edastamine. Abi oli tarvis erinevatesse portaalidesse sisenemisel ja nutitelefonist fotode importimine arvutisse. Õpetati terviseportaalis arstile aja broneerimist. Saadeti kaastundeavaldusi „Võrumaa Teatajasse“ ja otsiti selleks sobivaid salme. Üpriski aeganõudev oli USA passi uuendamise koolitus. Uue tõsise teemana tõusis esile biojäätmete kogumise korraldus, nende ladustamiskohtade dokumenteerimine ja fotodega tõestamine ning vajalike paberite toimetamine. Lindas aidati kõrgkoolis õppijaid ja suure nägemispuudega Tallinnast Kobelasse elama kolinud endist arhitekti, aga loomulikult ka teisi seeniore.
Keeruliste aegade tõttu kerkis Setomaal tõsiselt päevakorda teisel pool kontrolljoont, Venemaa poolt hallataval territooriumil asuvate Tailova, Pankjavitsa, Petseri, Mõla ja Irboska, Laura surnuaedade internetis kättesaadavate plaanidega tutvumine ning seal asuvatest siitkandi rahvale väga lähedaste inimeste hauaplatsidest 2-3 aastat tagasi hoolsate inimeste poolt pildistatud ja internetti üles pandud fotode uurimine. Kuidas ja kust neid internetis üles leida - sellega tegeleti mitmel grupi- ja individuaalkoolitusel.
Koostöös Võru Noortekeskusega toimus Võrumaa KRKs „Muna õpetab kana“ vajaduspõhine koolitus - seeniorid tulevad oma seadmetega ja konkreetsete probleemidega ning noored aitavad neil leida lahendusi. Koolitust käis filmimas ERR võttegrupp ETVs saatesarja „Õpe ei lõpe“ tarvis. Tartu Kiirabi aktsioonis „Südame taaskäivitamise päev“ õpetati esmaabi andmist. Õpitoas „Värav raamatute maailma“ Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses EWERS Haridusfestil tutvustati e-kataloogi RIKSWEB ja juhendati lugejaks registreerimist internetis.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Raamatukogude tegemistest anti tead Facebooki, kodulehe, „Võrumaa Teataja“ ja kohalike omavalitsuste häälekandjate kaudu. Läbi aastakümnete toimivad kuulutused kaupluste – mis muidugi veel alles on – juures. Sotsiaalmeedia on hea võlglastega suhtlemisel, sest tagasisidet saab kiiresti. Võrumaa KRKsse tagastati 15 aastat eest laenutatud raamatud – sellest tehti Facebooki üleskutse innustamaks võlglasi raamatuid tagasi tooma. Võrumaa KRK pälvis suurt tähelepanu seoses ehituse ja kolimisega - ajakirjandus hoidis hoolsalt silma peal.
Võru Vallaraamatukogu andis välja omapärase erialase kogumiku „Raamatud ja raamatukogud minu elus“ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu toetusel. Lasva haruraamatukogu raamatukoguhoidja Tea Kallaste aitas käsikirju arvutisse trükkida ja korrigeerida. Teisi innustades kirjutas ka ise kaastöö lemmikraamatutest.
Raamatuid tutvustati kohalike omavalitsuse häälekandjates, näiteks Võru Vallaraamatukogu Vastseliina haruraamatukogu raamatukoguhoidja Lea Lillemets kirjutas „Võru Valla Teatajasse“ artiklid „Mis raamatuid raamatukogust laenutada“ ja „Raamatud, mis kätkevad endas elu keerdkäike“. Võrumaa KRK alustas kultuuriperioodikas ilmunud Võrumaa- ainelise materjali tutvustamist Võru Linna Lehes ning jätkati raamatute tutvustustega.
4.9 Andmebaasid.
Võrumaa KRK koduloolist andmebaasi täiendati järjepidevalt - jooksvalt perioodikast ja üksikteostest sisestati 1159 uut kirjet. Kirjetele lisati digitaalarhiivi DIGAR lingid.
Bibliografeeriti artikleid ajalehtedest Võrumaa Teataja, LõunaLeht, Võru Linna Leht, Lõuna-Eesti Postimees, Võru Valla Teataja, Uma Leht, Sirp. Valikuliselt sisestati koduloolise ning kirjandusliku sisuga artiklite kirjeid ajakirjadest Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Muusika jt. Retrospektiivselt sisestati kultuuri- ja koduloolise sisuga artiklite kirjeid ajalehest Töörahva Elu (1993 ja 1994) – kokku 131 kirjet. Jooksvalt redigeeriti varasemal ajal sisestatud artiklite kirjeid (märksõnad, daatumid, DIGAR lingid).
Jätkati Võrumaa kirjaniku Bernard Kangro bibliograafia koostamisega ja alustati raamatukogu legendaarse direktori (1968 – 1991) Eha Tillmanni bibliograafia koostamist. Veebiväljaandena valmis Võrumaa kodulooline kalender 2024.
Setomaa vallavalitsuse nõudmisel jälgivad raamatukogutöötajad paberväljaannetes ilmunud meediakajastusi valla tegevuse kohta.
5. 2024. aasta tegevused
2024. aastal on Seto Kuningriigi päev Obinitsas ja sel puhul on kavas koostada fotonäitus esimestest Seto kuningriigi päevadest Obinitsas. Märtsis esinevad neljas raamatukogus Kristiina Ehin ja Ly Seppel-Ehin kavaga „Ema ja tütre luulet isa sünnipäevaks“. Kindlasti pakub palju võimalusi Kultuuripealinn Tartu 2024, teada on juba Linda rahvamaja ja raamatukogu programm.
Värskas saadetakse alates 2024. aastast lugejatele kirja teel info sündmuste kohta. Loodetavasti leiab Rõuge vallavalitsus raha raamatute ostuks. Vastasel juhul võetakse aluseks kasutamise suur langus raamatukogude sulgemiseks.
Orava raamatuklubi plaanib sõitu Juhan Liivi muuseumi ja Alatskivi lossi. Sõmerpalus kolitakse noortetuba raamatukogu kõrvalruumidese ja lasteaed tuleb Sõmepallu tagasi, nii et koostöö saab noort energiat juurde. Nursis on kavas avada mälestuspink vendadele Gailititele ja korraldada Nursi kooli vilistlaste kokkutulek kooli 295. aastapäeva puhul.
Ruusmäel vahetatakse võimalusel välja riiulid ja kujundatakse kogu põhjalikult ümber. Luuakse täiendav võrgustik koduteeninduse laiendamiseks et jõuda inimesteni, kes sooviksid lugeda, aga ise raamatukooku ei pääse. Luutsnikus pannakse kokku koduloolist kogumikku „Ühe kogukonna mitu nägu“. Võru Vallaraamatukogul on kavas välja anda infovoldik, minna õppereisile, viia läbi lugejate rahulolu küsitlus ning koostada Võru Vallaraamatukogu seinakalender.
Võrumaa KRK tunneb rõõmu oma renoveeritud kodus ja jagab seda nii väiksemate kui suuremate ja nii lähemate kui kaugemate külalistega. Jätkatakse näitusetegevusega ning ürituste „Sündinud Võrus“, Kella Kahe Kirjandus- ja Terviseklubi korraldamisega. Koostöös muuseumiga on kavas välja anda postkaardikomplekt „Võru 240“ ning linna juubeli puhul korraldada Kesklinna Pargi raamatukogu. Jätkatakse lugemisprogrammidega. Lootust on välja arendada interaktiivne ekraan raamatukogu tegevuse tutvustamiseks. Võimalusel esitada Kultuuriministeeriumi kiirendisse taotlus raamatukogu sissepääsuks Jüri tänavalt.
Koostajad:
Võrumaa rahvaraamatukogude direktorid ja raamatukogude töötajad, Võrumaa KRK teenindus- , komplekteerimis- ja lasteosakonna juhataja ning arendusjuht.
Direktor
Inga Kuljus
LISA 1. Personali koolitus
Raamatukogu nimi
Koolituste arv
Koolitustundide arv
(koolituse maht )
Koolituseks kulutatud
Antsla
4
22
55
Kuldre
8
26
Kääpa
4
34
Lasva
7
54
Mikitamäe
2
458
672
Orava
3
40
Osula
9
48
150
Rõuge Valla Raamatukogu
30
357
Tsolgo
5
53
50
Tsooru
30
23
150
Vana-Vastseliina
1
6
Vastseliina
5
33
Võru Vallaraamatukogu
3
17
245,23
Võrumaa KRK
76
1830
1547, 34
Värska
6
82
100
LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
Egle Põldmets – raamatukogu tutvustamine maakonnavõrgustiku liikmetele
Muinasjutu lugemine lasteaias
Raamatuvõlur Värska Gümnaasiumis
Triin Kuusemets -Mikitamäe raamatukogu ja ümbruse tutvustus Järva valla raamatukogude töötajatele
Mikitamäe raamatukogu ja näituse „Vana aja maja“ tutvustus Võrumaa võrgustiku liikmetele
Uudiskirjanduse tutvustus seenioride jõuluhommikul
Liana Allas – Loeng „Kodulehe loomise võimalused“ Antsla Gümnaasiumis
Tea Kallaste – Sissejuhatus Kristiina Ehini kohtumisõhtul
Isadepäeva luulekava
Esinemine Virve Osila loomingu päeval 25. novembril Mäetagusel
Tuuli Eksin – isadepäeva tervitus
Anni lahe – Ettekanne Meremäe Eakate Seltsingu 30. tegevusaasta kontsertaktusel
Inge Pilt – esinemine Eesti Vabariigi 105. aastapäeval lasteaialastele
Ettekanne Missomaa ajaloost noorte laagris
Aive Leppik kui Barbara von Krüdener – mõisaproua elu tutvustamine Rõuge kooli II ja IV klaasi lastele, kehakultuurlastele ja Rahvusarhiivi töötajatele
Aive Leppik kui raamatukogunõid Rosaalie – raamatulaada juht
Moderaator Rõuge lasteaia perepäeval Ööbikorus
Merike Kender Ettekanne piirkonna kohanimedest ja rahvapärimustest Kangsti Seltsi suveüritusel
Eve Grünberg – ettekanne Rõuge Valla Raamatukogu 2023. aasta raamatukogu lugejate küsitlusest ja pilootprojektist „Iseteenindus raamatukogus“ maakonnavõrgustikule
Marika Kraani – Kogumiku „Raamatud ja raamatukogud minu elus“ esitlus ERÜ projektide „Raamatukogud-muuseumid-noored“ kokkuvõtval veebiseminaril
Kogumiku „Raamatud ja raamatukogud minu elu“ esitlused Võrumaa KRKs ja Lasva haruraamatukogus
Esinemine tänuüritusel Parksepa noortekeskuses
Aigi Mäesaar – isadepäeva tervitus
Teatrietendus „Pila-Peetri testament“ koos Lasva Rahvmaja näitetrupiga „Näitelust“ Võru linna sünnipäeval
Eve Timmi – lastekirjanduse tutvustamine Võru maakonna koolides
Helle Laanpere – lastekirjanduse tutvustamine Võru maakonna koolides
Merle Koik – koolituse „Muna õpetab kana“ tutvustus ERR saates „Õpe ei lõpe“
Tiina Lillmaa - Ukraina pedagoogidele ja lastele raamatukogu teenuste tutvustamine
Tuuli Kütt – isadepäeva tervitus
LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
Raamatukogu nimi
Teostatud tööd (2023)
Kuldre
Urvaste laenutuspunkti kuue akna renoveerimine. Uute lamellkardinate soetamine ja paigaldamine.
Lasva
Uue põranda valamine ja raamatukogu sanitaarremont
Võrumaa KRK
Võrumaa KRK hoone rekonstrueeriti põhjalikult, tööde maksumus oli ligikaudu 2,6 miljonit eurot. Uuendati ja soojustati hoone fassaadi ja katusekatet, vahetati välja kõik aknad ja peaaegu kõik uksed, uuendati ventilatsioonisüsteemi ja rekonstrueeriti küttesüsteem. Hoone katusele rajati päikesejaam. Muudeti hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, vahetati välja elektrijuhtmestik, nõrkvoolu ja automaatikasüsteemid ja seadmed. Kogu hoones on uus sise- ja välisvalgustus, seinad on saanud uue värvkatte. III korrusel vahetati välja kogu põrandakate. Muudeti ruumilahendust, mille tagajärjel said ruumi juurde III korruse kojulaenutus ja puhkeruum. Raamatute tagastamise hõlbustamiseks muudeti üks väike ruum I korrusel luugi abil välisukse kõrval tagastuskambriks. I korrusel saadi juurde kolm ruumi hoidlateks ja eraldi serveriruum. Mööbel vahetati suures osas välja kaasaegse vastu. Raamatukogu töötajad said ergonoomilised lauad ja toolid. Uute lahendustena paigaldati III korruse lugemissaali vaikusekabiin ja pilveprinter. Raamatukoguhoone seinale paigaldati suur valgustatud raamatukogu silt.
Värska
Ligipääs kaldteele ja inva parkimiskoht
LISA 4. Laste ja noorteüritused
Raamatukogu nimi
Ürituse nimi
Osavõtjate arv
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Mikitamäe, Kääpa, Lasva
Üle-Eestiline 6-10-aastaste lugemisprogramm Lugemisisu ja sellega seotud üritused
22 üritusel osalejaid kokku üle 350
Võrumaa KRK lasteosakond
3.-4. klasside kirjandusmängu maakondlik eelvoor ja testmängud
5 üritusel osalejaid kokku 121
Võrumaa KRK lasteosakond, Antsla LRK, Kuldre, Meremäe, Obinitsa, Kääpa, Osula
Liikumisaasta, raamatukogupäevade, Põhjamaade raamatunädala, rahvusvahelise kirjaoskuse päeva üritused
10 üritusel osalejaid kokku 320
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Varstu, Meremäe, Värska, Kääpa, Kirepi, Osula, Vastseliina
Maakonna raamatukogude laste ja noorte lugemismäng Raamatusuve bingo 2023 ja sellega seotud üritused (mängureeglite tutvustamine, lugemisteemade raamatututvustused, arvamuslehtede näitused ja nende tutvustused, tunnustuspeod);
valdade (haru)raamatukogude kohalikud lugemisvõistlused
26 üritusel osalejaid kokku 590
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre
Etlusvõistlused (Tooliteater, 3.-4. kl ettelugemise päev, „Ellen Niiduga Midrimaal, Liivi etlusvõistlus, Noorte Luuleprõmm, luulelugemise konkurss)
6 üritusel osalejaid kokku 221
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Rõuge, Luutsniku, Viitina, Mikitamäe, Obinitsa, Kääpa, Orava
Osalemine kohaliku kogukonna koostööprojektides lasteraamatu(kogu)teemaliste tegevustega (laat, lasteaia lõpupidu, emadepäev, orienteerumismäng, külakeskuse juubelipidu, perepäev, kodukohvikute päev, lusikapidu jm:
meisterdamine, mängud, jutuvestmised, ettelugemised, ülesannete lahendamine jm)
8 üritusel osalejaid kokku ligi 700
Võrumaa KRK lasteosakond, Misso, Viitina
Koduloolised kirjandusretked jm üritused
9 üritusel osalejaid kokku üle 270
Võrumaa KRK lasteosakond, Antsla LRK, Kuldre, Haanja, Mikitamäe, Värska, Vastseliina, Võru Vallaraamatukogu
Kohtumised kirjanikega, illustreerijatega, jutuvestjatega, raamatutegelastega (Anti Saar, Mika Keränen, Kauksi Ülle, Erle Mägi, Lauri Sommer, Rainer Rahasepp, Kristina Ruder, Pipi Pikksukk)
9 üritusel osalejaid kokku ca 150
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Sänna, Meremäe
Kirjanike ja nende loomingu tutvustused (Ellen Niit, Marie Heiberg, Aino Pervik, Henno Käo, Juhan Jaik,)
5 üritusel osalejaid kokku üle 160
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Varstu, Meremäe, Mikitamäe, Kääpa, Orava, Osula, Puiga, Võru Vallaraamatukogu
Raamatututvustused (“Hea Laste/Noorteraamatu” plakatitele valitud raamatud, Eesti autorid, kirjandusmäng, suvine lugemisvara, linnuraamatud, võrukeelsed raamatud jne)
21 üritusel osalejaid kokku ca 350
Antsla LRK, Kuldre, Urvaste, Haanja, Misso, Rõuge, Ruusmäe, Varstu, Viitina, Meremäe, Mikitamäe, Obinitsa, Värska, Kääpa, Osula, Puiga, Sõmerpalu, Võru Vallaraamatukogu, Vastseliina
Ettelugemised-vestlused, jutuvestmised mitmesugustel teemadel lasteaialastele ja õpilastele
92 üritusel osalejaid kokku ca 1 130
Võrumaa KRK lasteosakond, Mikitamäe
Raamatukogu jututeatri etendused (etendused erinevat tüüpi teatrinukkudega, jutuetendused mänguasjadega jmt)
6 üritusel osalejaid kokku 120
Võrumaa KRK lasteosakond, Obinitsa
Lasteaiarühmade esinemised raamatukogus (etendus, kontsert)
2 üritusel osalejaid kokku 55
Võrumaa KRK lasteosakond, Antsla LRK, Kuldre, Urvaste, Misso, Mõniste, Varstu, Viitina, Meremäe, Mikitamäe, Obinitsa, Kääpa, Lasva, Võru Vallaraamatukogu
Teemaüritused erinevas vanuses lastele (tarkuseraamatud + juturaamatud + tegevused mingi teema tutvustamiseks)
38 üritusel osalejaid kokku üle 900
Võrumaa KRK lasteosakond, Kuldre, Urvaste, Haanja, Varstu, Meremäe, Mikitamäe, Värska, Lasva, Osula, Puiga, Vastseliina
Kasutajakoolitused eri vanuses lasterühmadele ja laste lugemise juhtidele (esmatutvus raamatukoguga, raamatukogu kasutamise oskused, raamatuhoid, raamatukogutöö jm)
53 üritusel osalejaid kokku üle 700
Võrumaa KRK lasteosakond, Nursi, Lasva, Osula
Näituste avamised, näitusetutvustused
5 üritusel osalejaid kokku ca 100
Võrumaa KRK lasteosakond, Mikitamäe, Obinitsa, Lasva, Orava, Puiga
Laste ja noorte loomingu näitused raamatukogus
15 näitust
Võrumaa KRK lasteosakond, Misso, Mikitamäe, Obinitsa, Värska, Kääpa, Osula, Puiga, Võru Vallaraamatukogu
Käeline tegevus lastele + teemakohased raamatud, ettelugemine, arutelud, lauamängud jmt
25 üritusel osalejaid kokku ca 300
LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine
1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine
Aastal 2023 komplekteeris Võrumaa KRK lisaks omale ka 29 külaraamatukogule. Maakonnas on kolm ühtse juhtimise alla viidud vallaraamatukogu- Rõuge Valla Raamatukogu, Setomaa Vallaraamatukogu ja Võru Vallaraamatukogu. Iseseisvatena jätkavad veel Antsla valla kuus raamatukogu. Komplekteerimise osas see olulisi muudatusi kaasa ei toonud, kõik raamatukogud otsustavad ise, mida ja kui palju tellida, igal raamatukogul on oma teavikute ostmise eelarve, mille täitmist jälgivad keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja vallaraamatukogu direktor ja külaraamatukogu juht. Rahvaraamatukogudena ei jätka enam Kuutsi raamatukogu, mis on nüüd Mõniste kooli raamatukogu ja Sänna raamatukogu, mis on nüüdseks kogukonnaraamatukogu. Teeninduspunktidena jätkavad varasemalt iseseisvad Hanikase ja Urvaste raamatukogud.
Varasem mure Rõuge valla raamatukogude teavikute raha vähendamisest muutus 2023 aastal tõsiseks probleemiks. Vald ei andud teavikute ostuks raha ja pidi hakkama saama vaid riigipoolse toetusega. Kuidas saada hakkama, kui ühes kuus saab kasutada alla 30 euro on omaette kunst. Ka väikese piirkonna raamatukogu lugejad soovivad uuemat kirjandust, kuid praeguste raamatuhindade juures on see küll ülimalt keeruline ettevõtmine. Raamatukoguhoidjad on muidugi leidlikud, kuid kasutatud raamatute müügist saadud mõnisada eurot või lugejatelt annetuste palumine ei saa olla jätkusuutlik.
Uute teavikute tellimine toimub tellimisnimekirjade järgi, mida saadab Rahva Raamat kord nädalas. Nende nimekirjade järgi tellib Võrumaa KRK näidised. Kõikide näidiste väljaostmise kohustust ei ole, saame tasuta tagasi saata need, mida ei pea vajalikuks soetada. Kuigi kasutame tellimiseks Rahva Raamatu nimekirju, ei tähenda see, et me teistelt pakkujatelt ei osta. Otse ostame kirjastustelt: Varrak, Bestkaup, SEjaJS ja Ühinenud ajakirjad. Teistelt kirjastustest ostame otse harva. Need kirjastused pakuvad raamatukogudele soodsamat hinda ja tarneajad on lühikesed. Apollost ostame enamasti soodusmüükide ajal ja võõrkeelset, peamiselt inglisekeelset kirjandust.
Endiselt jätkuvad uute raamatute tutvustused Skypes. Varem paar korda kuus toimunud tutvustused on muutunud regulaarseteks ja toimuvad nüüd kord nädalas kolmapäeviti. Leidsime, et sagedam tutvustamine võtab korraga vähem aega ja nii on huvilistel lihtsam oma tegevusi planeerida. Osalemine on vabatahtlik. Komplekteerimisosakonna juhataja tutvub tellitud näidistega, näitab ja räägib mõne sõna iga raamatu kohta, teeme seda seni, kuni huvilisi jätkub.
Keskraamatukogu komplekteerimisosakond teeb raamatukirjed kogu maakonnale, peamiselt kasutame ESTER kataloogi kirjeid, kuid vajadusel laadime alla URRAMIist või RIKSist. Siiski tuleb kõik üle kontrollida ja meie vajadusi silmas pidades sobivaks muuta. Sageli pole uute raamatute kirjeid veel jõutud ESTERIs teha või on eelkirjed, ka siis tuleb need ise luua. Lauamängude kirjeid me tavaliselt mujalt ei saa ja ning need tuleb meil endil teha.
Uute raamatute pakid teeme külakogudele kord kuus, Lasva, Tsolgo, Kääpa, Võru Vallaraamatukogu, Värska ja Mikitamäe raamatukogu saavad paki kaks korda kuus, keskraamatukogu kord nädalas, vajadusel ka sagedamini. Teised raamatukogud pole tihedamast pakkide saamisest huvitatud, sest koordineeritud pakkide viimist meil ei ole ja raamatukoguhoidjad peavad ise oma jõududega hakkama saama. Oleme arutanud võimalust, et viime ise, kuid tasuta seda teha ei saa ja vallad pole rahastamisest huvitatud.
2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine
Järjepidevalt koostati koduloolist andmebaasi ning lisati retrospektiivset materjali.
3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine
2023. aasta seminaridel nõustati statistilise aruande koostamist ning pidevalt aruannete koostamise ajal jaanuaris. Juhiti tähelepanu juhendile.
4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine
Korraldati üheksa seminari, selle hulgas kogemusreis Lääne-Virumaa raamatukogudesse ja Põlva ning Võru maakonna raamatukogudesse, mida hinnati kõrgelt. Seminaridel tutvustati uudiskirjandust ning käsitleti erinevaid teemasid ning kuulati esinejaid – kirjanikke, tõlkijaid jne.
5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine
Vastati erinevatele päringutele, jätkati Bernard Kangro bibliograafia koostamist ning alustati kauaaegse raamatukogu direktori Eha Tillmanni bibliograafia koostamist.