Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 22.02.2024 nr 333169

Meie 08.03.2024 nr 7.1-2/24/3061-2

Jaama tn 3 kinnistu kasutusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Lagedi

alevik Jaama tn 3 kinnistu kasutusloa eelnõu (menetlus nr 333169).

Kinnistu (katastritunnus 65301:001:5073) asub riigitee nr 11301 Lagedi tee km 0,18-0,26 ja

osaliselt riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 1,416-1,429 km kaitsevööndis.

Kasutusluba antakse välja kortermaja kasutamiseks. Kasutusloa aluseks on Lagedi Kodu OÜ

projekteeritud arhitektuurne osa „Jaama tn 3 korterelamu. Töö nr 114“ koos eriosade projektidega

mh KLM Projekt OÜ töö nr 3120 „JAAMA TN 3 KORTERMAJA. TEE-EHITUSLIK OSA“ ning

Crusta projekt OÜ töö nr 601120 „Jaama tn. 3 teed ja tehnovõrgud Lagedi alevik, Rae vald, Harju

maakond. Välisvalgustus, elektri- ja siderajatised.“

Projekteeritaval alal kehtib Rae Vallavalitsuse 19.03.2019 korraldusega nr 392 kehtestatud Jaama

tn 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneering (edaspidi planeering).

17.11.2022 oleme EHRi menetluskeskkonnas jätnud kasutusloa eelnõu kooskõlastamata.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud materjale on osaliselt muudetud, kuid jätkuvalt vajavad

lahendamist punktis 1 ja 3 esitatud nõuded.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist ehitusloa elluviimisel ning ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 50 lg 1, § 54 lg 1, § 55 p 3, § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri

17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame kasutusloa

kooskõlastamata. Tugineme kooskõlastamata jätmisel järgnevatele asjaoludele.

1. 06.02.2018 kirjaga nr 15-2/18/5916-1 oleme kooskõlastanud planeerigu, mille seletuskirja

elluviimise kava punkt 8 märkuste alapunkt 3 nägi ette, et: „Arendusega seotud teed tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.“

11.03.2021 oleme sõlminud huvitatud isikuga lepingu nr 7.1-1/21/5930-1 riigitee 11301

Lagedi tee (Jaama tänava) ristumiskoha km 0,18 ja riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi

(Kooli tänava) jalg- ja jalgrattatee mahaviigu km 1,42 ehitamiseks.

17.03.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/2882-5 oleme kooskõlastanud ehitusloa eelnõu tingimusel,

et ristumiskoht (sh mahaviik) peab olema välja ehitatud enne hoone ehitusloa andmist.

2 (5)

Kasutusloa saamise eelduseks on, et kõik kavandatud ehitised ning rajatised, sh

juurdepääsud kinnistule, on rajatud nõuetekohaselt ja vastavalt ehitusloale (EhS § 50 lg 1).

Kasutusloa objektiks olevat ehitist ei ole võimalik kasutada ilma ohutu ja normide kohase

juurdepääsuta. Meile teadaolevalt on ristumiskoht (sh mahaviik) tänaseks päevaks valmis

ehitatud (vt joonis 1a, 1b), kuid huvitatud isik ei ole meid vastavalt lepingule (punkt 3.5)

teavitanud tööde lõpetamisest ning ristumiskoht (sh mahaviik) ei ole ametlikult meile üle

antud (EHRi 17.11.2022 kirja punkt 1).

Joonis 1a. Riigitee 11301 Lagedi tee (Jaama tänava) ristumiskoht km 0,18

Joonis 1b. Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi (Kooli tänava) jalg- ja jalgrattatee

mahaviik km 1,42

2. 17.03.2021 kirjas nr 7.1-2/21/2882-5 oleme esitanud asjaolud, millega tuleb arvestada

tehnovõrkude (sidekaabli ja -kaevu, elektri maakaabelliini) rajamisel riigitee alusele maale.

Liiklusseaduse § 72 lg 3 kohast liiklusvälise tegevuse luba ei ole meilt saadud, mistõttu

puudub meil info, kas kõnealuste tehnovõrkude rajamine on lõpetatud ja kas riigitee

maaüksus on vastavalt nõuetele taastatud ning korrastatud.

Kasutusloa saamise eelduseks tuleb töödeks kasutatud riigimaa korrastada. See peab olema

Transpordiameti korrashoiu projektijuhi poolt üle vaadatud ning vastu võetud (EHRi

17.11.2022 kirja punkt 3).

3. Lisaks eeltoodule tuvastasime OÜ Reaalprojekt koostamisel olevale „Lagedi aleviku

Jaama tänava (riigimaantee nr 11301 Lagedi tee) km 0,18 – 0,34 jalg- ja jalgrattatee

põhiprojekt“ projektlahendusele arvamuse avaldamisel, et Jaama tn 3 kinnistu riigitee nr

11301 poolsele küljele on rajatud piirdeaed.

3 (5)

Maa-ameti kaldaerofotode digitaalarhiivi väljavõttelt on selgelt näha, et kõnealusele

kinnistule on hakatud rajama piirdeaeda (vt joonis 2).

Joonis 2. Maa-ameti kaldaerofoto (aprill 2022)

Tänavavaade kinnitab, et piirdeaed on nüüdseks rajatud ja kasutusel (vt joonis 3).

Joonis 3. Tänavavaade (aprill 2023)

Oluline on, et kooskõlastatud planeeringu seletuskirja punkt 4.3 Piirded on selgitatud, et:

„Jaama tn 1 kinnistu puhul on tegemist avatud planeeringuga ning piiret ei rajata. Jaama

tn 1a kinnistul säilib olemasolev võrkpiire.“ Piirdeaia teemat ei ole kajastatud ka

planeeringu põhijoonisel ega kirjeldatud tingmärkide loetelus.

Kasutusloa eelnõule lisatud dokumentide arhitektuurse projekti seletuskirja punkt 2.7.

Piirded ja väravad on samuti selgitatud, et: „Tegemist on osaliselt üldkasutatava maaga

ning seetõttu ei ole krundi ümber piirdeaedu planeeritud. Elamumaale planeeritud esimese

korruse korterite hoovid ümbritsetakse hekkidega.“ Projektjoonistel puudub samuti viide

piirdeaiale.

Tulenevalt eeltoodust märgime, rajatud piirdeaed ei vasta meiega kooskõlastatud

planeeringule ning selle alusel koostatud ehitusprojektile st kasutusloa juurde esitatud

projekti on omaalgatuslikult muudetud, kuid muutust ei ole meiega kooskõlastatud.

Kasutusloa eelnõu juurde lisatud projekt ei vasta ehitusloale ehk meie hinnangul ei vasta

kasutusluba ehitusloale (§ 55 p 3).

4 (5)

Lisaks eeltoodule saame Maa-ameti teeregistri ortofoto põhjal väita, et piirdeaed on rajatud

osaliselt riigitee alusele maale (vt joonis 4). Märgime, et tegemist on ebaseadusliku

tegevusega riigivara kasutamisel, ohustades muuhulgas riigivara (riigiteed).

Joonis 4. Teeregistri ortofoto (aprill 2023)

Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele

esitatud nõuetele ja ehitusloale (EhS § 54 lg 1). Kasutusloa andmise otsustamisel tuleb muu

hulgas hinnata ka seda, kas kasutusloa andmise ning ehitise või selle osa kasutamine

kasutusloaga määratud otstarbel ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet

või rikkumist (RKHK 18.10.2007 lahend nr 3-3-1-60-07).

11301 Lagedi tee kinnistu (katastritunnus 65301:001:3465) omanik on Transpordiamet.

Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu- või rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu-

või rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu- või rajatise

suhtes.

Ilma isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseta puudub igasugune õiguslik alus

võõra maa kasutamiseks. Selline ehitamine on õigusvastane tegevus, mille käigus

valminud ehitis ei ole vastavuses nõuetega (EhS § 55 p 1). Tegemist on olnud õigusliku

aluseta ehitiste ehitamisega ja kasutamisega võõral maal, takistades muuhulgas projekti

„Lagedi aleviku Jaama tänava (riigimaantee nr 11301 Lagedi tee) km 0,18 – 0,34 jalg- ja

jalgrattatee põhiprojekt“ elluviimist. Palume likvideerida piirdeaed riigitee aluselt maalt,

mis on antud lõigus vajalik avalikes huvides kergliiklustee rajamiseks. Kasutusloa

korduvaks kooskõlastamiseks esitamisel palume lisada taotlusele tõendid piirdeaia

likvideerimise kohta.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 114_EP_AR-3-01_V05_Seletuskiri

- Lisa 2. 114_EP_AS-4-01_V06_Asendiplaan

- Lisa 3. 114_PP_TL-4-04_v04_liikluskorraldus

- Lisa 4. 114_PP_TL-4-12_v04_tehnoplaan

- Lisa 5. Jaama seletuskiri

- Lisa 6. AS-04_Põhijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

ÜLDOSA 3 Sissejuhatus 3

Üldandmed 5

ASENDIPLAANILINE OSA 7 Olemasolev olukord 7 Plaanilahendus 7 Vertikaalplaneering 7 Kinnistu liikluskorraldus, katendid 7 Haljastus ja heakord 9 Raied 10 Ehitusaegne jäätmekäitlus 14 Piirded ja väravad 16 Valgustus 16 Muinsuskaitse 17

ARHITEKTUURNE OSA 18 Ehitise arhitektuurne kirjeldus 18 Ehitise välisviimistlus 18 Ehitise siseviimistlus 19 Tehnilised näitajad 19 Akustika 22

KONSTRUKTIIVNE OSA 25 Normatiivsed kasuskoormused 25 Põrand pinnasel 25 Seinad 26 Vahelagi 29 Katuslagi 30 Avatäited 30 Terrassid 31 Vihmaveesüsteem 31 Tervisekaitsenõuded 31 Radoon 31

TEHNILINE OSA 33 Elekter ja nõrkvool 33

1/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Veevarustus 33 Kanalisatsioon 33 Küte, ventilatsioon 33 Sidelahendus 34

TULEOHUTUS 35

ENERGIATÕHUSUS 42

ÜLDTINGIMUSED EHITUSTÖÖDE JA KASUTUSJÄRGSEKS AJAKS 43

2/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1. Sissejuhatus

Käesolev ehitusprojekt on projekteeritud korterelamu eelprojekt. Asukoht Harjumaa, Rae

vald, Lagedi alevik, Jaama tn 3. Katastritunnus 65301:001:5073. Kinnistu suurus on

5043m2.

Projekteeritav elamu on kahekorruseline korterelamu. Hoone välisviimistlusmaterjalid on

valitud selliselt, et see sobituks olemasolevasse keskkonda ning rikastaks seda samaaegselt

modernse arhitektuuri näol.

Hoones on kokku 13 korterit, mis on ühe- kuni kolmetoalised. Ruumide paigutamisel on

lähtutud asetusest ilmakaarte suhtes ning vaadetest, mida ümbritsev keskkond pakub.

Võimaldamaks elanikel nautida ümbritsevat välikeskkonda on kõikidesse korteritesse

projekteeritud terrass või rõdu. Korterid on suurte akendega ning valgusküllased.

Hoone toetub lintvundamendile ning kandvateks seinakonstruktsioonideks on

täisbetoneeritud kiviplokid. Vahe- ja katuslae kandev osa on õõnespaneelidest. Hoone

välisviimistluseks on puitlaudis ning kiudtsementplaat.

Ehitusprojekt on koostatud lähtudes tellija soovidest, lähteülesandest ning on kooskõlas

Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringuga ja võrguvaldajate

väljastatud tehniliste tingimustega.

Hoone on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, planeerimis- ja

ehitusseadusele, ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele. Ehitus- ja

viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ja

keskkonnaameti kehtestatud nõuetele.

Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

normdokumentidest:

3/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Seadused:

● Ehitusseadustik 11.02.2015, redaktsioon 01.01.2019

● Tuleohutuse seadus 05.05.2010, redaktsioon 01.01.2019

● Elamuseadus 23.04.1992, redaktsioon 01.07.2015

Määrased:

● Majandus- ja taristuministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”, jõustunud 01.07.2015

● Nõuded ehitusprojektile, MTM määrus nr 97, jõustunud 21.07 2015

● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus “Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded” nr 63, jõustunud 01.01.2019

● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele, SM

määrus nr 17, jõustunud 03.12.2018

● Siseministri määrus nr. 17, 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele”

● Rae Vallavolikogu määrus nr 99, 19.03.2013 “Rae valla jäätmehoolduseeskiri”

● Rae Vallavolikogu määrus nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“

Standardid ja juhendmaterjalid:

● Eesti standard “Ehitusprojekt” EVS 932:2017

● Eesti standard “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” EVS 842:2003

● EVS 843:2016 Linnatänavad

● EVS-EN 14388:2015 Liiklusmüra tõkked. Spetsifikatsioonid

● EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

● EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

● EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsoonisüsteemid

● EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

● EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

4/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

● EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon

● EVS 835:2014 Hoone veevärk

● EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk

● EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk

● Sisetööde RYL-2013 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd,

● Tarindi RYL-2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja

piirdetarindid,

● Maa RYL-2010 – Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja

alustarindid.

1.2 Üldandmed

Hoone nimetus: Korterelamu (11222)

Tellija: Lagedi Kodu OÜ

[email protected]

+372 555 33 077

Kinnistu andmed: Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik, Jaama tn 3

Katastritunnus: 65301:001:5073

Kinnistu suurus: 5043 m2

Volitatud arhitekt: Vilve Enno

Raadius Arhitektid OÜ

5/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

MTR: EP004029

Registrikood: 14290361

Kutsetunnistuse nr: 125642

Arhitektid: Raadius Arhitektid OÜ

Kaspar Stroom +372 56 927 772

Elis Kevvai +372 53 885 987

Geodeetiline alusplaan: G.E. Point OÜ

Reg. nr: 10409530

Pärnu mnt 139d, 11317 Tallinn

[email protected]

6/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2. ASENDIPLAANILINE OSA

2.1. Olemasolev olukord

Asukoht Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik, Jaama tn 3. Katastritunnus 65301:001:5073.

Krunt on käesolevalt hoonestamata. Jaama tn 3 kinnistu piirneb lääne- ja lõunapiirilt

Lagedi teega, idapiirilt Silla üldkasutatava maa, põhjast Jaama tn 1 ja 1a kinnistuga.

Projekteeritav ala on absoluutkõrgusega 36.49 kuni 33.16 m.

2.2. Plaanilahendus

Hoone on paigutatud krundile vastavalt detailplaneeringukohasele hoonestusalale ning

paikneb krundi lääneküljel. Juurdepääs krundile toimub Jaama tänavalt ning hoonesse

sisenemine põhjaküljest. Krundi põhjaossa projekteeritakse parkla. Krundile on

planeeritud avalikuks kasutuseks kergliiklustee.

2.3. Vertikaalplaneering

Kõrgusmärgid krundil jäävad vahemikku 36.49 kuni 33.16 m. Elamu ±0.00 = 37,05

EH2000 süsteemis. Ehitise absoluutne kõrgus +44,45. Parklate kate on

projekteeritudkaldega 0,016...0,022. Kõnnitee põikakalle on üldjuhul 0,02, tõusul 0,025,

pikikalded onvahemikus 0,0027...0,05. Mänguväljaku ala on projekteeritud kaldega 0,026.

Hoonest idapoolpaiknev haljasala on projekteeritud kaldega 0,083...0,10. Idapiirile

projekteeritud nõlva ja Koolitänava suunas ülespoole mineva kõnnitee nõlva kalle on 1:2

2.4. Kinnistu liikluskorraldus, katendid

Krundile juurdepääs toimub Jaama tänavalt, kus asub ka kergliiklustee. Krundile ning

parklast väljasõidule ei planeerita liiklusmärke. Krundile on koostatud eraldi tee-ehitusliku

7/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

osa projekt, kus on kajastatud parkla sissepääsu ja Jaama tänava ristumiskoha lahendus,

parkimis- ning kergliiklustee lahendus.

Parkimine on lahendatud vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimine on

lahendatud kinnistul – asfaltbetoonkattega parkimisalal on 26 parkimiskohta 13 korterile.

Parkimiskohtade mõõdud on 5,0 x 2,60 või 5,0 x 2,80 m. Läbisõidu laius on 7,50 m.

Projektiga on ettenähtud betoonäärekivid, 80 x 200x 1000 mm, mis peavad vastama

standardile EVS-EN 1343.

Parkimiskohtade kontrollarvutus

Ühe korteri teenindamiseks vajalik parkimiskohtade arv on 2.

Projekteeritud korterite arv: 13

Detailplaneeringus nõutud parkimiskohtade arv: 13x2=26

Projekteeritud parkimiskohtade arv: 26

Projekteeritud on ka asfaltbetoonkattega kõnnitee laiusega 2,50 m.

Jaama tänaval on ettenähtud katete taastamine peale sidekanalisatsiooni ehitamist.

Vastavalt Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrusele nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri” tuleb

vältida pori, tolmu ja muu sellise kandumist sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistutele.

Selle vältimiseks hoitakse korras ja puhastatakse ehituse ajal kaevala juurdepääsuteed ning

kaevealaga piirnevad teed ning tagatakse ehitusobjekti maa-alalt väljuvate sõidukite

rehvide puhtus. Mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

2.5. Haljastus ja heakord

Planeeringu alale on koostatud haljastuslik hinnang Jaama tn 3 puittaimestiku

haljastuslik hinnang Jaana Tulk poolt 05.10.2020. Selle põhjal on välja selgitatud, et alal

kasvab mõningaid istutatud puid-põõsaid, suure osa haljastusest moodustavad aga

8/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

spontaanselt kasvama hakanud puittaimed. Ala on järk-järgult võsastunud, ka istutatud

põõsad on aja jooksul metsistunud. Osal alal on võsa eemaldatud.

Paljud noored puud kasvavad liialt tihedalt koos, on valguse puuduses, on kasvama

hakanud ebasobivates kohtades ning hakanud varjutama ka alale istutatud puid (nt

kuuskede rida). Pirita jõe poolsel, madalamal alal, on hakanud kasvama kiirekasvulised,

kuid lühiealised puuliigid, ala on võsastunud. Puude seisukord on seal üldiselt kehv.

Ka ülejäänud alal on puude seisukord suhteliselt halb – puud on valgusepuuduses,

tüvedes on palju vigastusi, paljudel puudel on murdunud harusid ning ka ala üldilme on

võsastunud ja ebaesteetiline.

Puittaimedest on levinud kiirekasvulised ja lühiealised liigid nagu pajud, harilikud

haavad, harilikud toomingad ja hallid lepad.

Olemasolevalt säilitatakse 13 puud ning juurde on planeeritud istutada 4 puud. Krundile

istutatakse kõrghaljastus selliselt, et oleks tagatud iga 300 m² kohta vähemalt 1 puu:

5043/300=16.81 ehk 17 puud. Planeeritud on istuda kahte liiki puid: harilik pärn ning

õunapuu. Hoone ette on planeeritud taimekastid. Lisaks on planeeritud parkla ning

mänguväljaku äärde istuda põõsaid. Hoone ette on planeeritud lillekastid.

Prügikastid asuvad suletud prügimajas, mis on planeeritud krundi sissepääsu kõrvale.

Prügikastid paigaldatakse nõuetele vastavale alusele. Eraldi konteinerid paigaldatakse

olme-, biolagunevate- ja papp-kartongjäätmete jaoks. Ehitusaegne ning ehitusjärgne

prügimajandus toimub lähtudes Rae valla jäätmehoolduseeskirjast. Korterühistu sõlmib

prügiveo lepingu piirkonda teenindava prügiveoettevõttega.

2.5.1 Raied

Raiete loetelu:

9/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Nr Puittaime nimetus Hindamisobjekt Rinnas-läb imõõt, cm

Võra suurim läbimõõt, m

Väärtusklass

2 Harilik lumimari,

magesõstar,

taraenelas,

kaselehine enelas

Põõsaste

rühm

IV

3 Hall lepp Puude ja

põõsaste

rühm

5-7 IV

7 Harilik saar Üksikpuu 11; 13 4 V

9 Vitspaju Põõsaste

rühm

kuni 15,

keskmiselt

10

IV

11 Harilik sirel, harilik

lumimari, harilik

ebajasmiin,

kurdlehine kibuvits,

kutsik-kibuvits,

Puude ja

põõsaste

rühm

Kuni 5 IV

10/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

näärelehine kibuvits,

taraenelas harilik

haab

12 Kõrvpaju,

raagremmelgas,

kahevärviline paju

Põõsaste

rühm

V

13 Harilik haab Üksikpuu 54 15 V

14 Harilik haab Üksikpuu 41 12 IV

15 Harilik haab,

sookask, harilik

mänd, aedõunapuu,

harilik toomingas

Puude ja

põõsaste

rühm

10 ja 14; 15

ja 12 ja 20

ja 7 ja 9 ja 7

ja 8 ja 9

IV

23 Harilik saar Üksikpuu 39 8 V

24 Harilik kuusk Üksikpuu 35 5 V

25 Harilik kuusk Üksikpuu 32 5,5 V

26 Harilik kuusk Üksikpuu 28 5 V

30 Harilik kuusk Üksikpuu 15 1,5 V

11/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

31 Harilik kuusk Üksikpuu 28 5,5 IV

32 Harilik kuusk Üksikpuu 31 6 IV

33 Harilik kuusk Üksikpuu 23 4,5 V

34 Harilik kuusk Üksikpuu 30 5,5 IV

35 Harilik toomingas Puude ja

põõsaste

rühm

8; 10; 11;

11; 20; 19

8 V

36 Harilik toomingas Üksikpuu 21; 18; 16;

15; 17; 18

V

37 Hall lepp, harilik

toomingas, harilik

saar

Üksikpuu 12; 13; 7;

24; 10 ja 8

ja 8; 7; 6; 6;

7; 9

V

38 Harilik toomingas,

harilik saar

Puude ja

põõsaste

12; 13 ja 15

ja 8 ja 24 ja

12 ja 14 ja 8

V

44 Harilik saar Üksikpuu 7; 10 5 V

12/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

45 Aedõunapuu, harilik

saar, haraline

ploomipuu, hall

lepp, harilik vaher,

raagremmelgas,

vitspaju, harilik

toomingas

Puude ja

põõsaste

rühm

8 ja 9 IV

46 Harilik saar Üksikpuu ~70 V

52 Harilik saar Üksikpuu ~50 V

2.6. Ehitusaegne jäätmekäitlus

Ehitusjäätmete käitlemine toimub vastavalt jäätmeseaduse paragrahvidele 11 ja 28. Eraldi

sorteeritakse olmeprügi, ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed. Ehitise käigus koorida pinnas

eraldi ja kasutada maksimaalselt kinnistu haljastamiseks.

Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 99 vastu võetud 19.03.2013 Rae

Vallavolikgu poolt) tuleb ehitusjäätmed liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb

sorteerida:

1) puit;

13/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2) kiletamata paber ja kartong;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed, näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips,

lehtklaas;

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kilematerjal.

Juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1m3 päevas või üle 20m3 kogu

ehitusperioodi kestel peab ehitusprojektides olema näidatud: 1) jäätmete hinnanguline

kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3)

selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4) jäätmete käitlemistoimingud ja

-kohad (Rae Vallavolikogu määrus nr. 99, 19.03.2013 “Rae valla jäätmehoolduseeskiri”).

Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus vastab ülaltoodule, tuleb ehitise

vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning

Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda

käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab

jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse

põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Jäätmemahutid peavad olema

tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja

mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud

territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad

ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud

14/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, torud, metall- ja puittalad

jms).

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, puitu ning nende segusid ei ole lubatud ladestada

prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid

ning sideainet mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide

taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised

tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena, anda purustamiseks ja materjalide

taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale või kasutada maapinna täiteks

jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja kooskõlastatult Vallavalitsuse

keskkonnaspetsialistiga.

Töötlemata puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle

vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel või ehitusmaterjalide ja -toodete hoidmisel või

ladustamisel tekkivad jäätmed, mis nende ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju

tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed

selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 103

„Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Pinnas loetakse saastunuks, kui

ohtlike ainete sisaldus pinnases ületab Keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38

„Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” nimetatud väärtusi. Ohtlikud

ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi

jäätmemahutitesse, mis on märgistatud vastavalt Keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele

nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”. Ohtlike ehitusjäätmete

mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid

jms. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad.

Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning

nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse

mahutisse. Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda

jäätmekäitlejale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba.

15/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2.7. Piirded ja väravad

Tegemist on osaliselt üldkasutatava maaga ning seetõttu ei ole krundi ümber piirdeaedu

planeeritud. Elamumaale planeeritud esimese korruse korterite hoovid ümbritsetakse

hekkidega.

2.8. Valgustus

Planeeritava Jaama tn 3 kinnistusisese kergliiklustee äärde ning kinnistusisese parkla

ümber on ette nähtud tänavavalgustus. Hoonele on koostatud eraldi välisvalgustuse,

elekter- ja siderajatised projekt.

2.9. Muinsuskaitse

Jaama tn 3 kinnistul asub arheoloogiamälestise Asulakoht reg-nr 18783 läänepoolne serv

ja selle kaitsevöönd. Mälestise kaitsevööndi eesmärk on muuhulgas tagada kinnismälestise

säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning selle vaadeldavus, samuti võib

arheoloogiamälestise puhul kaitsevööndis esineda kultuurkihi perifeerseid osi (MuKS § 14

lg 2).

Arheoloogiamälestisi on keeruline piiritleda (kus varasemad asustuskihid täpselt algasid ja

kus lõppesid), kui maapealsed struktuurid puuduvad (nagu see muinas- ja keskaegsete

talude ja külade ehk asulakohtade puhul üldiselt on). Seetõttu tuleb kinnistul toimuvatel

kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Sobivaks uuringumeetodiks on

arheoloogiline eeluuring, mille käigus arheoloog kaevab prooviauke ning selgitab välja

kultuurkihi esinemise kinnistul. Eeluuringute tulemuse põhjal saab kindlaks teha edasiste

uuringute vajaduse (nt kaevetööde arheoloogiline jälgimine). Arheoloogilisi uuringuid

võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 lg 2 p 3; §

69–70). Enne pinnasetööde alustamist peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist

tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load – Tööde

16/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

tegemise loa taotluse vorm). Luba väljastatakse pärast arheoloogi poolt ametile esitatud

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja

selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

3.

17/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

3. ARHITEKTUURNE OSA

3.1. Ehitise arhitektuurne kirjeldus

Eesmärgiks on luua moderne ning visuaalselt nauditav hoone, mis looks sealsetele

elanikele meeldiva elukeskkonna. Käesoleva projektiga luuakse inimsõbralik ning

looduslähedane keskkond nii hoone siseruumides kui ka selle ümbruses. Vahetut kontakti

loodusega aitavad saavutada avarad klaaspinnad, mis muudavad ruume

valgusküllasemaks.

Hoone on põhiplaanilt nelinurkne, mille üks külg on lähtudes krundipiirist paigutatud

kalde alla. Selline lahendus suurendab ka päikesevalguse pääsemist eluruumidesse.

Hoone peasissepääs paikneb põhjas. Hoones on kokku 13 korterit, millest 1 on ühetaoline,

5 on kahetoalised ning 7 on kolmetoalised. Igal korteril on eraldi terrass või rõdu. Igale

korterile on planeeritud eraldi panipaik, kuhu on ligipääs hoone põhjaküljelt. Ruumide

paigutamisel korteritesse on lähtutud ilmakaartest ning olemasolevast ja planeeritavast

ümbritsevast keskkonnast. Rõdude ja terrasside paigutamisel on lähtutud päikese liikumist

ning privaatsuse pakkumist.

Hoone fassaadil on kasutatud tumehalli kiudtsementplaati. Rõdude ning terrasside juures

asuvad fassaadi tagasiasted on kasutades põhifassaadist erinevat puitlaudisest viimistlust.

3.2. Ehitise välisviimistlus

VV1 - välissein / fassaadiplaat / tumehall kiudtsementplaat

VV2 - välissein / puitlaudis / peensaetud vertikaalne poolpunnlaud (profiil UYS 28x120

mm)Tikkurila Valtti Akvacolor veepõhine puidulasuur

VV3 - aknad ja rõduuksed /plastik/ tumehalli plastraamiga, toon täpsustatakse vastavalt

konkreetse aknatootja valikule

VV4 - panipaikade uksed / puit / viimistlus sama, mis VV1

VV5 - ribid / puit / tumehallid puitribid

VV6 - terrass / puitlaudis / immutatud terrassilaud

18/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

VV7 - sokkel / soklikrohv / tumehall

VV8 - plekkdetailid / terasplekk / / antratsiithall (RAL 7016)

VV9 - rõdupiire / klaas / kirgas

VV10 - klaasfassaad / plastik / antratsiithall (RAL 7016)

VV11 - välisuks / puituks / toon võimalikult sarnane VV2

VV12 - vihmaveesüsteem / terasplekk / antratsiithall (RAL 7016)

1.1. Ehitise siseviimistlus

Siseviimistlusel kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Käesoleva

eelprojektiga nähakse ette üldised soovitused ruumide viimistlemiseks.

Elutuba- köök, toad:

Põrand: puitparkett, looduskivi

Sein: värv/tapeet, puit

Lagi: värvitud

Pesuruum, wc,majapidamisruum:

Põrand: keraamiline põrandaplaat

Sein: keraamiline seinaplaat, krohv

Lagi: ripplagi

1.2. Tehnilised näitajad

Kinnistu tehnilised näitajad

DP-järgne

Kinnistu pindala: 5043 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 40%

19/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

üldkasutatav maa 60%

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 600 m2

Hoone maksimaalne korruselisus: 2

Hoone suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast: 12 m

Parkimiskohtade arv krundil: 26

Projekteeritud

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 40%

üldkasutatav maa 60%

Hoonete arv: 1

Ehitusalune pind: 547,8 m2

Hoone korruselisus: 2

Hoone suurim kõrgus olemasolevast maapinnast: 7,7 m

Parkimiskohtade arv krundil: 26

Haljastuse % 56,5 %

Ehitise tehnilised näitajad

DP-järgsed arhitektuurinõuded:

Katusekalle: 0-50o

Piirdeaiad: Jaama tn 3 kinnistu puhul on tegemist

avatud planeeringuga ning krundi

ümber piiret ei rajata

Projekteeritud

20/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Katusekalle: 0o

Piirdeaiad: Piirdeid ei rajata. Esimese korruse

korterite hoovid ääristatakse hekiga.

Ehitisealune pind 547,8 m2

Maapealse osa alune pind 547,8 m2

Suletud netopind 752,8 m2

Suletud brutopind 902,7 m2

Eluruumide arv 13

Eluruumide pind 632,9 m2

Üldkasutatav pind 110,4 m2

Tehnopind 9,5 m2

Maapealsete korruste arv 2

Maa-aluste korruste arv 0

Hoone ± 0.00 37,05 m

Absoluutne kõrgus 44,45 m

Kõrgus olemasolevast maapinnast 7,7 m

Sügavus 0

Pikkus 29,7 m

Laius 24,5 m

Maht 3436,6 m3

Maapealse osa maht 3436,6 m3

Köetav pind 704,3 m2

21/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Vundamendiliik Madalvundament

Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal Täisbetoneeritud õõnesplokk,

Kiviplokk

Katuste ja katuslagede kandva osa materjal Õõnespaneel

Vahelagede kandva osa materjal Õõnespaneel

Välisseina liik Kivisein

Katusekatte materjal SBS

Välisseina välisviimistluse materjal Laudis ja kiudtsementplaat

Veevarustuse liik Ühisveevärk

Elektrisüsteemi liik Elektrivõrk, päikesenergia

Kanalisatsiooni liik Ühiskanalisatsioon

Soojusvarustuse liik Lokaalküte

Soojusallikas Maasoojuspump

Energiaallikas Maasoojus ja elekter

Ventilatsiooni liik Soojustagastusega ventilatsioon

Võrgu- või mahutigaasi olemasolu Puudub

Liftide arv 0

Eluruumide arv 13

1.3. Akustika

Hoone akustilised parameetrid on projekteeritud vähemalt miinimumnõuete tasemel

vastavalt standardile EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsioononõuded. Kaitse müra eest”

— Korterite eluruumide vahel õhumüra miinimumnõue: R’w=55 dB

— Korterite eluruumide vahel löögimüra miinimumnõue: R’w= 53 dB

22/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

— Ühe korteri ruumide vahel õhumüra miinimumnõue: R’w= 43 dB

— Korterite eluruumide ja müratekitavate ruumide (nt tehnohoolderuumid) vahel

õhumüra miinimumnõue: R’w= 60 dB

— Liiklusmüra normtase elu-ja magamisruumides: LpA,eq,T= 35dB

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb

projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

ulatust on projekti koostamisel arvesse võetud. Projeketiga tagatakse keskkonnaministri

16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed.

Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Müra

sihtväärtus elamu maa-alal ning rohealadel päeval 55 dB ning öösel 50 dB.

Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid.

Müra piirväärtus elamu maa-alal ning rohealadel päeval 60 dB ning öösel 55 dB.

Rae valla välisõhu mürakaardi järgi on alal päeval Ld 50 < 60 dB ning öösel Ld 40 < 50 dB.

Planeeritava hoone puhul kasutatakse hea elukeskkonna tagamiseks ehituslikke meetmeid:

akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tagamine.

Lisaks kindlustatakse projekteeritavate hoonete välispiirete helipidavus heal tasemel

ehituskvaliteediga.

Omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud

häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

23/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2. KONSTRUKTIIVNE OSA

2.1. Normatiivsed kasuskoormused

Hoone konstruktsioonidele mõjuvad koormused (kasuskoormused, lumekoormus,

tuulekoormus, omakaalukoormused) ja neile vastavad ülekoormustegurid määratakse Eesti

standardi alusel.

Käesolev peatükk on arhitektuurse projekti ehituskonstruktsioonide kirjeldus. Hoone

konstruktsioonidele antakse lahendused konstruktiivse projektiga.

Hoone konstruktsioonide üldiseloomustus:

Hoone on rajatud lintvundamendile. Hoone välisseinad on Columbia kivi plokkidest.

Vahe- ja katuslae kandev osa on õõnespaneelidest.

2.2. Põrand pinnasel

Põrand pinnasel on monoliitne raudbetoonplaat, paksusega 80 mm, mis on rajatud

tihendatud killustikalusele, soojustatud vahtpolüstereeniga (EPS). Enne põrandate

betoneerimist paigaldada põrandaalused tehnosüsteemid.

PP-01 Põrand pinnasel

1. Parkett 15 mm

2. Parkett alusmatt

3. Raudbetoonplaat 100 mm

4. Hüdroisolatsioon

5. Soojustusplaadid 300 mm

8. Killustikalus 200 mm

U=0,13 W/(m2K)

24/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2.3. Seinad

Hoone välisseinad on täisbetoneeritud õõnesbetoonplokist. Hoone kandvad ja korterite

vahelised seinad õõnesbetoonplokist. Korterite siseseinad on metallkarkassiga kipsseinad.

Hoone ümber paiknevad rõdud ning abiruumid on planeeritud puitkarkassiga. Šahtide

seinad on Fibo plokist.

VS-01 Laudisega välissein

1. Siseviimistlus

2. Õõnesbetoonplokk 190 mm, täisbetoneeritud

3. PIR-soojustus alumiiniumkattega 160 mm (Kingspan ΛD=0,022 W/mK)

4. Vertikaalne roov 22 mm

5. Horisontaalne roov 22 mm

6. Vertikaalne laudis 28 mm

U=0,14 W/(m2K)

VS-02 Fassaadiplaadiga välissein

1. Siseviimistlus

2. Õõnesbetoonplokk 190 mm, täisbetoneeritud

3. EPS soojustus 200 mm

4. Tuuletõkkeplaat 30 mm

5. Tuulutatav õhkvahe 22 mm

6. Kiudtsementplaat 12mm

U=0,14 W/(m2K)

VS-03 Korterite ja panipaikade vaheline välissein

1. Siseviimistlus

2. Õõnesbetoonplokk 190 mm, täisbetoneeritud

3. PIR-soojustus alumiiniumkattega 160 mm (Kingspan ΛD=0,022 W/mK)

25/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

4. Roov 22 mm

5. Panipaikade siseviimistlus

U=0,14 W/(m2K)

VS-04 Laudisega abiruumi välissein

1. Puitlaastplaat 12 mm

2. Puitkarkass 45 x 95 mm s.600/ mineraalvill Isovar Frame Protect 100 mm

3. Kipsplaat Knauf KTS9 9 mm

4. Vertikaalne roov 22 mm

5. Vertikaalne roov 22 mm

6. Laudis 28mm

Tulepüsivus EI30

VS-05 Fassaadiplaadiga panipaiga välissein

1. Puitlaastplaat 12 mm

2. Puitkarkass 45 x 95 mm s.600/ mineraalvill Isovar Frame Protect 100 mm

3. Kipsplaat Knauf KTS9 9 mm

4. Vertikaalne roov 22 mm

5. Kiudtsementplaat 12mm

SS-01 kandev sisesein

1. Siseviimistlus

2. Õõnesbetoonplokk 190 mm, täisbetoneeritud

3. Siseviimistlus

R’w=56 dB

Tulepüsivus EI30

SS-02 mittekandev sisesein

1. Siseviimistlus

2. Erikõva kipsplaat KEK (Knauf) 12,5 mm

26/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

3. Villaga karkass (Knauf) 66 mm

4. Erikõva kipsplaat KEK (Knauf) 12,5 mm

5. Siseviimistlus

R’w=55 dB

SS-03 šahtisein

1. Siseviimistlus

2. FIBO plokk 150 mm

R’w=45 dB

SS-04 sisesein

1. 1. Siseviimistlus

2. 2. Õõnesbetoonplokk 190 mm, täisbetoneeritud

3. 3. Karkass, min. vill 42 mm

4. 4. OSB plaat 10 mm

5. 5. Erikõva kipsplaat KEK (Knauf) 12,5 mm

6. 6. Siseviimistlus

R’w>56 dB

Tulepüsivus EI30

SS-05 Panipaikade sisesein

1. Columbia 190 mm

Märgades ruumides seinad kaetakse niiskustõkkega ning kasutatakse niiskuskindlat

siseviimistlust.

27/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2.4. Vahelagi

Hoone vahelagi on planeeritud õõnespaneelidest.

VL-01 Vahelagi

1. Parkett 15 m

2. Parketi alusmatt

3. Armeertiud betoon 80 mm

4. Jäik mineraalvillaplaat 50 mm

5. Õõnespaneel 220 mm

6. Siseviimistlus

R’w>56 Db

L´n,w<=53dB

Tulepüsivus EI30

VL-02 Vahelagi panipaikade kohal

1. Parkett 15 m

2. Parketi alusmatt

3. Armeertiud betoon 80 mm

4. Jäik mineraalvillaplaat 50 mm

5. Õõnespaneel 220 mm

6. Siseviimistlus

R’w>56 Db

L´n,w<=53dB

Tulepüsivus EI30

28/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2.5. Katuslagi

Hoone katus on projekteeritud puittaladest ja kaetud SBS-katusekattega.

KL-01 Katuslagi

1. Katusekatte materjal (2x SBS)

2. Tuulutusvagudega mineraalvillaplaadid 30 mm

3.Soojusisolatsioon 300 mm

4. Aurutõke

5. Kergbetoonist kaldekiht

6. Õõnespaneel 265

7. Siseviimistlus

R`w >= 55 dB

Tulepüsivus REI60

U = 0,12 W/(m2K)

2.6. Avatäited

Välisuksed

Välisuksed on puidust, viimistletud kiudtsementplaadiga.

Soojusläbivus: U= 0,8W/(K*m2)

Õhuläbilaskvus: Klass 2

Aknad

Aknad on plastraamiga, kolmekordse klaaspaketiga.

Soojusläbivus U ≤ 0,8 W/(K*m2)

G-arv: 0,5

Õhuläbilaskvus: Klass 4

29/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

2.7. Terrassid

Igale korterile on planeeritud terrass või rõdu. Terrassile rajatakse kohtvundament, mille

peale paigaldatakse süvaimmutatud prussid. Terrassile on planeeritud kate immutatud

terrassilaudadest.

2.8. Vihmaveesüsteem

Elamule on projekteeritud lamekatus ning hooneväline vihmaveesüsteem. Vihmaveetorud

on planeeritud rõdude ning terrasside servas paiknevate ribide vahele või korterite rõdude

vahel paiknevatesse panipaikadesse. Katusekalded on planeeritud tagamaks kallet 1:40.

Hoonest juhitakse sadeveed eemale maapinna kaldega vähemalt 1:20, vähemalt 3 m

ulatuses hoone seinast. Sadeveed hajutatakse krundi piires. Sademevee juhtimine ja

valgumine kõrval asuvatele kinnistutele (kaasa arvatud teemaa-ala) on keelatud.

Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni on keelatud.

2.9. Tervisekaitsenõuded

Eluruumide planeerimisel on arvestatud määrusele nr 85 “Eluruumidele esitatavad

nõuded” (vastuvõetud 02.07.2015 majandus ja taristuministri poolt), mille eesmärgiks on

tagada inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond.

2.10. Radoon

Kehtestatud detailplaneeringus “Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala

detailplaneeringuga” on radooniohu kohta öeldud: “Vastavalt Harjumaa pinnase

radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas

(50 – 150 kBq/m). Veendumaks korterelamu radooniohutusse keskkonda loomises, on

teostatud radooniuuring. Arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga

EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine.”

30/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Võimalikudest ohtudes hoidutakse hea ehituskvaliteedi ja vundamendi liitekohtade

tihendamisega ning kasutatakse spetsiaalset radoonitõkkekile, mis paigaldatakse

raudbetoonplaadi alla. Lisaks rajatakse tõhus ventilatsioon, mis välistab radooni

kogunemise siseruumidesse.

31/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

3. TEHNILINE OSA

3.1. Elekter ja nõrkvool

Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr

362825 10.11.2020. Hoonele on koostatud eraldi välisvalgustuse, elekter- ja siderajatised

projekt.

3.2. Veevarustus

Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 155

21.10.2020. Kinnistusiseste VK rajatiste (sh veemõõdusõlme) ehitamisel pidada kinni AS

ELVESO nõuetest.

Hoonele on koostatud eraldi välisveevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekt.

3.3. Kanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused

VK-TT 155 21.10.2020.

Hoonele on koostatud eraldi välisveevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekt.

3.4. Küte, ventilatsioon

Hoone kütmine toimub maaküttega.

Hoonele on planeeritud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Iga korter oma eraldi

ventilatsioonisüsteemi.

32/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

3.5. Sidelahendus

Sidelahendus on lahendanud eraldi välisvalgustuse, elekter- ja siderajatised projektiga.

4.

33/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

4. TULEOHUTUS

Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

maapinnast on 8 m.

Projekt on koostatud vastavalt:

Tuleohutuse seadus, jõustunud 01.01.2019

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“, jõustunud 03.12.2018

Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile", jõustunud 21.07.2015

Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid:

EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsoonisüsteemid

EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus

EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Projekteeritud hoone tulepüsivusklass TP 3

Projekteeritud hoone kasutamise otstarve Korterelamu

Projekteeritud hoone kasutusviis I kasutusviis

Hoone eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m²

Panipaikade eripõlemiskoormus 600-1200 MJ/m²

Korruste arv 2

Hoone kõrgus 7,5 m

Tuletõkkesektsioonid Korterid, šahtid

34/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus EI30

Kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30

Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate

inimeste arv: piiranguta.

Tuletundlikkus

— siseseintele: D-s2,d2

— Lagedele: D-s2,d2

— põrandatele: -

— soojustussüsteem: D, d0

— välisseina välispinnale: D,d2

— õhutuspilu sisepinnale: -

— õhutuspilu välispinnale: D,d2

— katusekattele: Broof(t2)

— kaablid:

ehitis üldiselt Dca-s2,d2,a2

evakuatsioonitee Cca-s1,d1,a2

Panipaigad

— seinad ja lagi: B-s1,d0

— põrand: DFL-s1

Trepikoda ja evakuatsioonikoridor

— seinad ja lagi: A2-s1,d03

35/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Tehnoruumi tuletundlikkus

— seinad ja lagi: B-s1,d0

— põrandad: DFL-s1

Torupaigaldiste tuletundlikkus:

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast

seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab

toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele:

· BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0;

· CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1;

· DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2

Kaabli tuletundlikkus

— Ehitises üldiselt Dca-s2,d2,a2

— Evakuatsioonitee Cca-s1,d1,a2

Tuletõkkesektsioonid ja tulepüsivus

Projekteeritud korterelamus on igast korterist moodustatud omaette tuletõkkesektsioon.

Eraldi sektsioon on moodustatud trepikojast, tehnoruumist ning panipaikade alast.

Sektsioonide piirid on nähtavad korruste plaanide joonistel. Korterite

36/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

välisuksed on ette nähtud tulepüsivusega pool tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest, s.o

EI30.

Tehnosüsteemide läbiviigud ei tohi kiirendada tule levikut. Torustike läbiminekutel

tuletõkkepiiretest kasutada tuletõkkeklappe, mansette või tihendada tulekindlate mastiksite

ja mähistega vastavalt tulekaitse nõuetele

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu

levikut.

Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või

raskestisüttivatest

materjalidest. Õhutorude läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretset paigaldada

tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi nagu tuletõkkesektsiooni

piiregi. Kõigi tulekaitseklappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja

kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Õhutorude

läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega

PV-80 AVM vastavalt tuletõkketarindi tulepüsivusastmele.

Katuse ja katusekatte tuleohutus

Hoone katus ehitatakse nii, et see ei süttiks kergesti ning tuli ei leviks seest- või

väljastpoolt katusekonstruktsiooni sisse ja mööda katusepinda. Lamekatuse tulepüsivus

peab vastava REI 15 nõudele, mis on vajalik tulekahju situatsioonis inimeste

evakueerimiseks. Katusekatte väline tuletundlikkus peab olema Broof(t2).

Katusel turvaliseks liikumiseks paigaldatakse turvavöö kinnitusrelss.

Tuleleviku piiramine fassaadil

Välisseina konstruktsioonide projekteerimisel tuleb pöörata tähelepanu tule levimise ohule

piki välisseina välispinda, välisseina konstruktsiooni sees, samuti välisseina ja

37/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtades. Tuli võib levida fassaadikatte taguseses

õhutuspilus kiiremini kui mööda fassaadi pinda, kui õhutuspilus ei ole tulelevik piiratud.

Tulekahju levimise ohtu saab vähendada õhutuspiluga fassaadil kahel viisil:

· tühimike tuletõketega eraldamise teel või

· tulekahju levimise aeglustamise ja tulele õhu juurdevoolu tõkestamise

teel.Ftp2.

Tuleleviku piiramisel saab kasutada ventilatsiooni võimaldavaid horisontaalseid

tuletõkkeid, plekist nina ning vertikaalse tuletõkkena võib kasutada puitu.

TP3- klassi ehitise õhutuspilu sisepinnale tuletundlikkuse nõudeid ei esitata, soovitav on

tagada tuleleviku piiramiseks õhutuspilu sisepinna tuletundlikkus D-s2-d2.

Kujad

Krunt on käesolevalt hoonestamata. Projekteeritud hoone kuja naaberhoonetega on üle 8

m.

Suitsueemaldus

Suitsueemaldus peab vastama standardile EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine,

seadmete paigaldus ja korrashoid.

Eelprojektis määratakse suitsutõrje lahendusviisid ja käivitustasemed. Põhiprojektis

tehakse tuleohuriskide esialgne analüüs.

Trepikoda/koridori on planeeritud mehaaniline suitsueemaldus (Lahendusviis 3: tsoonides,

kus suitsutõrje ei ole lahendusviisiga 1 või 2 võimalik, ning tsoonides, ning tsoonides, kus

on eriti kõrged ruumide (üle 30 m)). Planeeritud on käivitustase 4 täisautomaatne

(evakuatsioonitee - lahendusviis 3).

38/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Suitsueemaldus korteritest on lahendatud avatavate akende ja uste abil.

Kompensatsiooniõhk saadekse välisuste ja akende kaudu.

Mehaanilisele suitsueemaldusele on planeeritud reservtoide, milleks on diiselgeneraator.

Mehhaanilise suitsueemalduse juhtimiseks ja kontrollimiseks on ette näha suitsutõrje

juhtimis- ja infotabloo, mis paikneb trepikojas. Suitsutõrjesüsteemi indikatsiooni- ja

juhtimistabloo juurde paigutatakse hõlpsalt loetavad suitsueemalduse paiknemisskeemid,

mille põhjal saab avada või käivitada õige suitsueemaldusseadme.

Evakuatsioonilahendus

Hoonest evakueerumine toimub avatud trepikoja kaudu. Evakuatsiooni väljapääsuks

on korteri välisuks, mille avalaius on Laius on vähemalt 1200mm ning kõrgus

2100mm. Uks on seestpoolt avatav ilma võtmeta. Hädaväljapääsuks on rõduuksed,

mis on laiusega 900mm.

Evakuatsiooniteel paiknevad tuletõkkeuksed peavad lisaks tulepüsivuse nõutele

täitma suitsulekke kriteeriumeid (tähis S200). Hingedega käiguuste puhul kehtib

järgmine nõue: kui tuletõkkekonstruktsioon on ehitise selline osa, mis on ette nähtud

eelkõige suitsu piiramiseks, peab uks täitma terviklikkuse (tähis E) ja suitsu

läbitungimise piiramise (tähis Sa) nõudeid. Seljuures eeldattakse, et evakuatsioon ei

ole ohutatud ning tuli ja suits ei levi ühest tuletõkkesektsioonist teise ettenähtud aja

jooksul.

Tuleohutuspaigaldised

Elamusse paigaldatakse autonoomsed tulekahju signalisatsiooniandurid vastavalt SM

määrusele nr 17, 07.04.2017 (Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded). Autonoomne

tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema korteri vähemalt ühes eluruumis. Trepikoda on

ette nähtud varustada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.

39/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Päästemeeskonna ligipääs hoonetele

Ligipääs hoonetele on tagatud Jaama tänavalt.

Tuletõrjeveevarustussüsteemi lahendus

ELVESO AS tagab olemasolevast tuletõrjehüdrandist väliskustutuseks vett koguses kuni

10 l/s. Hüdrant paikneb Kivitänava ja Jaamta tn 4 kinnistute nurgas 15 meetri kaugusel

planeeritud krundist. Krundi idaosas paikneb looduslik veevõtukoht.

Pääs katusele

Hoonel on lamekatus, millele tagatakse pääs statsionaarse redeliga.

Ehitusmaterjalid ja tooted

Kõik ehitusmaterjalid peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis

tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele, nad peavad olema terved, markeeritud,

kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele ja normidele. Kõik kasutatavad

viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud EV keskkonnaministeeriumi

(tervisekaitsetalituse) poolt.

Päikesepaneelid (EVS 812-7:2018)

Päikesepaneelid tuleb paigaldada nii, et need arvestaks teiste tehnosüsteemide toimimiseks

vajaliku ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks.

Juurdepääsuteed, mis viivad teiste tehnoseadmeteni, päikesepaneelide tsoonis peavad

olema vähemalt 0,8 m laiused. Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja

paigaldatud nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja

40/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

kustutustööde tegemiseks. Potentsiaalselt pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu

nende kulgemise tee jooksul paigutatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus

peab olema tehtud hästi loetava sildiga mõlemas kaabliotsas ning ligipääsetavates

kohtades korrustel. Kui kaabel kulgeb korruste vahel kinnises šahtis ei ole tähistamine

selles osas vajalik.

Päästemeeskonna sisenemistee uksele või selle kõrvale maksimaalselt 1m kaugusele peab

olema paigaldatud märgistus vastavalt joonisele 1.

Joonis 1. EVS 812-7:2018. Lisa D. Hoone elektrikilpide tähistus

Päikeseelektri paigaldisel peab olema tagatud ohutu lahutusvõimalus järgmistes punktides:

- Liitumiskilp – hoones või kinnistupiiril

- Peakilbis/jaotuskilbis – peakaitse lahklüliti, inverteri kaitse

- inverteril – DC lahutuse lüliti inverteri juures. Kui inverter ei asu kilbiga samas

ruumis, siis tuleb inverteri asukohas ette näha täiendav kaitselahutusvahend

vahelduvvoolukaablile

41/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab asuma peakilbi või inverteri

juures. Päikeseelektri paigaldise projekti dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:

- paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto

- paigaldise struktuuriskeemi

- kaabliteede asukohta

- akupanga asukohta (olemasolul)

42/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

5. ENERGIATÕHUSUS

Energiatõhususe miinimumnõuded kehtestati ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määrusega nr 63, jõustunud 01.01.2019. Vastavalt määrusele on käesolevas projektis

antud abinõude kirjeldus.

Käesolev hoone projekt annab üldised tingimused ja nõuded ehitisele ja selle osadele.

Hoone energiamärgis on A-klass, energiatõhususarv 104 kWh/ m2·a.

Hoone katusele on planeeritud päikesepaneelid, mille koguvõimsus on 4 kW.

Hoonele teostatakse õhulekketest enne kasutusloa taotlemist (soovituslikult enne

viimistlustöid). Välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohi ületada üht kuupmeetrit tunnis

välispiirde ruutmeetri kohta [m3/(h·m2)]. Niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb

tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja

katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult

õhkupidavatena.

Hoone välispiirded on piisavalt soojustatud ja ei ole külmasildu. Aknad on projekteeritud

kolmekordse klaaspaketiga.

43/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

6. ÜLDTINGIMUSED EHITUSTÖÖDE JA KASUTUSJÄRGSEKS

AJAKS

Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruses nr 60 „Rae

valla heakorraeeskiri“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevandajale“ toodut.

Ülaltoodud määruse § 7 kohaselt peab ehitaja:

1) tagama heakorratööde tegemise ehitus- ja puhastusalal;

2) vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu ja muu sellise kandumist

sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule;

3) hoidma korras ja puhastama ehituse ajal kaeveala juurdepääsuteed ning kaevealaga

piirnevad teed, kui teede reostumine on seotud ehitus- ja/või kaevetöödega;

4) tagama ehitusobjekti maa-alalt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse;

5) enne ehitamise alustamist kooskõlastama vallavalitsusega meetmed, kuidas tagatakse

ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus;

6) objektilt jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või

naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest;

7) alates ehitamise alustamise teatise esitamisest piirama ehitusplatsi piiretega. Kui

ehitusala jääb sõidu- ja/või kõnniteele, tuleb tagada ehitusala märgistus ja liiklejate

ohutus.

Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamisega ei ületaks

ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja

sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi

kehtestatud müra ja vibratsiooni osas.

44/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Tagada ehitusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

45/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

LISA 1 Jäätmekava

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline

kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 09 04 Ehitusjäätmete

segapraht

5 t Kogutakse

konteineritesse ja

antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale, nt

Jüri jäätmejaam

17 01 01 Betoon 1,0 t Purustatakse kohapeal

ja antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised - - Eelhinnangu järgi ei

teki ehitusobjektil

46/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

17 02 01 Puit 5 t Kogutakse vastavasse

konteinerisse ja

antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale, nt nt

Jüri jäätmejaam

17 02 02 Klaas 0,5 t Antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale, nt nt

Jüri jäätmejaam

17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei

teki ehitusobjektil

17 03 02 Asfaldijäätmed 5 t Antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale, nt

Jüri jäätmejaam

47/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

17 04 07 Metallisegud 5 t Antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale, nt

Jüri jäätmejaam

15 01 Pakendid (nt.

puitalused, kile,

paberkartongpakend

, jms)

2 t Tagastatakse

pakendiettevõtjale

pakendijäätmete

ringlusse võtuks või

taaskasutusse

suunamiseks või

antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale

17 08 02 Kipsipõhised

ehitusmaterjalid

1 t Antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba

omavale

jäätmekäitlejale, nt nt

Jüri jäätmejaam

48/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

17 06 05* Eterniit või muu

asbesti sisaldavad

ehitusmaterjalid

- - Eelhinnangu järgi ei

tekki ehitusobjektil

08 01 11*,

15 01 10*

Lahustite ja/või

muu ohtlikke aineid

sisaldavad jäätmed

0,5 t Antakse üle

taaskasutamiseks

vastavat jäätmeluba,

nt Eesti

Keskkonnateenused

AS

17 09 03* Ohtlikke aineid

sisaldav muu ehitus-

ja lammutuspraht

(sh segapraht)

0,5 t Kogutakse vastavasse

konteinerisse ja

antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale, nt

Jüri jäätmejaam

20 03 01 Prügi

(segaolme-jäätmed)

1,0 t Antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale, kes

selles jäätmeveo

piirkonnas hanke

korras valitud kohalik

omavalitse poolt.

49/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

* - ohtlikud jäätmed

Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on hinnangulised ning võivad

muutuda.

Pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline

kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas

(17 05 04)

500 m3 Kooritakse eraldi ja osaliselt

kasutatakse samal ehitusel

haljastamiseks. Üle jäävat

kasvupinnast antakse üle

taaskasutamiseks vastavat

jäätmeluba omavale

jäätmekäitlejale, nt Jüri

jäätmejaam

Kivid ja

pinnas (17 05

04)

1500 m3 Kaevis taaskasutatakse teisel

krundil täitematerjalina.

Selle teostamiseks

taotletakse eelnevalt riigi

Keskkonnaametist nõusolek.

50/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Kivid ja

pinnas (17 05

04)

200 m3 Taaskasutatakse

ehitusobjektil

täitematerjalina

Ohtlikke

aineid

sisaldavad

kivid ja pinnas

(17 05 03*)

- - Eelhinnangu järgi ei tekki

ehitusobjektil.

Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on hinnangulised ning võivad

muutuda.

51/52

Harjumaa, Rae vald, Lagedi alevik,

Jaama tn 3 kortermaja arhitektuurne eelprojekt

Volitatud arhitekt Vilve Enno

Arhitektid K. Stroom, E. Kevvai

Töö nr 114

Seletuskirja muudatused:

versioon muutja kp. muudatused

V02 E. K. 15.09. Täiendatud tuleohutust, ehitusaegset jäätmekäitlust,

kinnistu liikluskorraldust, heliisolatsiooni peatükki,

tehnilisi näitajaid, tehnilist osa vastavalt tehnilistele

tingimustele. Lisatud muinsuskaitse peatükk.

V03 E. K. 02.02. Täiendatud tuleohutust, liikluskorraldust, lisatud

jäätmekava

V04 E. K. 19.02. Täiendatud suitsueemaldus ning akustika peatükke.

V05 E. K. 23.03. Aadressi parandus.

52/52

GSPublisherVersion 0.0.100.100

Töö nimi Töö aadress Joonis nr

Mõõtkava

Töö nr

Kuupäev

Raadius Arhitektid OÜ

23.03.2021

Kortermaja Jaama tn 3, Lagedi alevik, Rae vald, Harjumaa

Registrikood: 14290361 MTR: EEP004029 Estonia pst 1, Tallinn, Eesti 114

K. Stroom, E. Kevvai Arhitektid:Vilve Enno volitatud arhitekt tase 7

allkirjastatud digitaalselt

Vastutav arhitekt:

Eelprojekt Projektistaadium

Lagedi Kodu OÜ Tellija:

3

4

3,0

2,5

3,5

15,4

24,5

29,7

14,66,0

2, 6

5,0

7,5

5,0

2,6

5, 0

7, 5

5, 0

4,0

7,1

17,5

12,5

17,6

2

1

A

F

G

B E

C D

bet.

PM

P10

Leppemärgid

Korteri juurde kuuluva hoov + terrassi pind:Pos. nr. 50,0 m21. 77,9 m22. 129,3 m23. 142,1 m24.

1

Parkimiskohtade kontrollarvutus Elamute parkimisnormatiiv:

Ühe korteri teenindamiseks vajalik parkimiskohtade arv on 2.

Projekteeritud korterite arv: 13

Detailplaneeringus nõutud parkimiskohtade arv: 13x2=26

Projekteeritud parkimiskohtade arv: 26

36.74

36.73

36.68

3 6 .8 0

3 6 .9 5

3 6 .9 3

3 7 .11

3 7 .0 5

3 7 .0 1

3 6 .8 6

3 7 .0 6

3 6 .9 1

3 6 .9 8

3 7 .13

3 7 .16

3 7 .2 1

3 7 .2 0

3 7 .0 2

3 7 .133 7 .2 53 7 .2 0

3 7 .2 3

3 7 .2 7

37.20

37.17

36.8137.11 3 7.12

3 7.13

3 6 .8 7

3 6 .9 8

3 6 .9 1

3 6 .7 2

3 6 .7 43 6 .6 6

3 6 .5 3

3 6 .6 1

3 6 .5 2

3 6 .4 2

3 6 .4 9

3 6 .4 9

3 6 .4 8

3 6 .4 5

3 6 .2 7

3 6 .5 9

3 6 .7 4

3 6 .8 3

3 6 .19

3 6 .2 7

3 6 .3 7

3 6 .4 4

3 6 .6 0

3 6 .7 4

35.86

36.26

36.34

36.51

36.86

36.85

36.95

36.71 36.61

36.59

36.50

36.58 36.6836.82

36.74

36.59

36.63 36.63

36.78 36.38

36.77

3 6 .7 1

36.18

36.22

36.26

36.13

36.12

36.12

36.58

36.49

36.37

35.86

35.40

33.78

33.97

34.14

35.59

35.86

35.87

35.28

34.68

35.3435.57 36.15

36.30

36.71

36.50 36.4

7 3 6 .3 5

3 6 .3 5

35.42

35.74

35.87

34.02

34.51

34.48

36.36

34.24

33.77

3 4 .0 93 3 .7 6

3 3 .8 3

34.57

34.56

33.66

3 3 .7 7

3 3 .6 4

3 3 .5 6

3 3 .7 2

3 3 .7 4

33.74

3 3 .6 3

33.60

33.76

33.49

3 3 .9 4

3 3 .6 63 3 .5 0

3 4 .0 3

3 3 .6 3

33.64

33.62

34.46

34.83

34.65

33.99 3 3 .6 7

3 3 .5 7

3 3 .7 8

3 3 .5 8

3 3 .6 3

3 3 .6 6

33.58

3 3 .8 0

3 3 .7 1

3 3 .5 2

3 4 .0 6

3 3 .6 4

3 3 .4 9

33.62

33.67

33.66 33.18

33.03

33.17

34.65

36.44

36. 35

3 6 .1 4

3 5 .8 4

3 5 .6 8

3 5 .6 6

3 5 .6 3

3 5 .7 5

3 5 .8 8

35.93

3 6 .0 9

3 6 .3 1

36.05

36.01

36.05

36.13

36.11

33.81

33.57

33.55 33.8434.61

33.59

33.57 34.30

34.67 33.55

33.56 34.19

33.87

33.57

33.78

33.53

34.50

34.98

35.76

35.51

35.88

35.95

35.92 35.58

35.14

35.75

35.81

35.34

33.53

35.02

33.57

34.34

35.45

3 5 .5 7

36.06

36.68

35.96 36.67

35.98

35.96

36.89

36.86

36.68 36.06

36.09

36.34

36.05

36.29

36.85

36.38

36.00

36.10

37.29

36.80

37.24

36.14

35.26

35.08

33.57

33.62

34.04

33.93

33.55

34.65

34.91

3 4 .9 4

37.50

37.51

37.41

37.27 37.38

37.27 37.40

37.38

37.2437.34

37.19 37.30 37.34

37.29

37.16

37.22

36.06 35.47

35.38

35.41

34.13

34.01 33.77

33.20

33.17

33.38

33.31

33.50

33.50

34.02

34.28

H P u m p la

H G a r a a ž / tö ö k o d a

HTöökoda

HTöökoda

H

34.98 34.51

35.01 33.93

34.95 33.94

34.84 33.96

34.96

35.71 35.84

35.91

33.75

33.41

32.89

32.96

33.03

33.73

34.00

33.19

34.47

34.33

H

9218 H=36.799

M a h u ti

A

K r

A

K r

A

A

Kill/FrA/A

A

Ja a m a tn

Kill

A

A

Kooli tn

A

A

Kr

D e 1 1 0 P E

De110PE

D e6 3P E

D e 1 1 0 P E

D e1 60 P VC

D e 4 0 0 P P

D e 4 0 0 P P

De400PP

De400PP

De200PVC

De110PE

De1 10P

E

D e 1 1 0 P E

D e 1 1 0 P E

De280 PE

LAG337

Kivi

Settetiik

Settetiik

Puhastusseadmed

Puhastusseadm ed

X=6585600

Y = 5 5 3 1 0 0

X=6585550

Y = 5 5 3 1 5 0

X=658550

Y = 5 5 3 0 5 0

X=6585450

Y = 5 5 3 1 5 0

65301:011:0017 Jaama tn 6

65301:011:0021 Jaama tn 1

65301:011:0065 Jaama tn 4

65301:011:0071 Silla

65301:013:0086

11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee

65301:011:0183 11301 Lagedi tee L1

65301:011:0345 Jaama tn 4a

65301:001:5072 Jaama tänav L1

65301:001:5073 Jaama tn 3

65301:001:5071 Jaama tn 1a

1 2

3

1 2

1

1 2

1

2

3

1 2

3

12

3

1

2

Fra/Kill

Kinnistule ei pääse

2

3

2

12

3

1

3 2

12

1

2

1 2

34

1 2

3

1

2

1 2

3

1

2

1 2

3

12

3

1

2

35.83 Ø200pl

34.70 Ø200pl

33.54 Ø200ker

33.65 Ø150asb

Kill

LM1

arheoloogiamälestis nr 18783

2 1

4

5

6

7

8

9

10

11

13 14

15 16

17 19

20 21

22 23

24 25

P14

Raiete loetelu:

Nr Puittaime nimetus Hindamisobjekt

2 Harilik lumimari, magesõstar, Põõsaste rühm taraenelas, kaseleheline enelas 3 Hall lepp Puude ja põõsaste rühm 7 Harilik saar Üksikpuu 9 Vitspaju Põõsasterühm 11 Harilik sirel, harilik lumimari, harilik Puude ja põõsaste rühm ebajasmiin, kurdleheline kibuvits, nääreleheline kibuvits, taraenelas harilik haab 12 Kõrvpaju, raagremmelgas, Puude ja põõsaste rühm kahevärviline paju 13 Harilik haab Üksikpuu 14 Harilik haab Üksikpuu 15 Harilik haab, sookask, harilik mänd, Puude ja põõsaste rühm aedõunapuu, harilik toomingas 23 Harilik saar Üksikpuu 24 Harilik kuusk Üksikpuu 25 Harilik kuusk Üksikpuu 26 Harilik kuusk Üksikpuu 30 Harilik kuusk Üksikpuu 31 Harilik kuusk Üksikpuu 32 Harilik kuusk Üksikpuu 33 Harilik kuusk Üksikpuu 34 Harilik kuusk Üksikpuu 35 Harilik toomingas Puude ja põõsaste rühm 36 Harilik toomingas Üksikpuu 37 Hall lepp, harilik toomingas, harilik Üksikpuu saar 38 Harilik toomingas, harilik saar Puude ja põõsaste rühm 44 Harilik saar Üksikpuu 45 Aedõunapuu, harilik saar, haraline Puude ja põõsaste rühm ploomipuu, hall lepp, harilik vaher, raagremmelgas, vitspaju, harilik toomingas 46 Harilik saar Üksikpuu 52 Harilik toomingas, harilik saar Puude ja põõsaste rühm

1 2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16 17

18

19

20

21

22

23

24 25 26

27 28

29

30 31

32 33 34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45 46

47

48

49

50

51

52

23

± 0,00 = 37,05

3

ÜHISVEEVÄRGI LIITUMISPUNKT ÜHISKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT

12

18

26

P2

KRUNDIPIIR HOONESTUSALA ARHEOLOOGIA MÄLESTISE KAITSEVÖÖND PROJEKTEERITUD VARIKATUS/RÕDU PROJEKTEERITUD HOONE PROJEKTEERITUD TERRASS PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE PROJEKTEERITUD AVALIKUKS KASUTUSEKS KERGLIIKLUSTEE PROJEKTEERITUD HALJASALA MÄNGUVÄLJAK PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE HOOVI POS NR PROJEKTEERITUD PÄÄS KRUNDILE PROJEKTEERITUD PÄÄS HOONESSE PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTUS ÜMBERTÕSTETAVA VALGUSTI UUS ASUKOHT PROJEKTEERITUD HEKK PROJEKTEERITUD TAIMEKASTID PROJEKTEERITUD HALJASTUS OLEMASOLEV HALJASTUS LIKVIDEERITAV HALJASTUS LIKVIDEERITAV OBJEKT OLEMASOLEV PIIRDEAED OLEMASOLEV VEETORUSTIK OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK OLEMASOLEV SIDEKAABEL OLEMASOLEV MP KAABLE OLEMASOLEV DRENAAŽITRASS PROJEKTEERITUD RESTKAEV PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK PROJEKTEERITUD VEEKAEV PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONIKAEV PROJEKTEERITUD SIDEKAABEL PROJEKTEERITUD SIDE MULTITORU KAITSMINE TORUGA PROJEKTEERITUD R/B SIDEKAEV PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTI KAABEL PROJEKTEERITUD KAABEL PINNASES PROJEKTEERITUD LIITUMISKILP PROJEKTEERITUD VÄLISVALGUSTUSE KAITSETORU PROJEKTEERITUD METALLPIIRE PIRITA JÕE EHITUSKEELUVÖÖND MAAKÜTTEKONTUUR RIIGITEE KAITSEVÖÖND PROJEKTEERITUD VERTIKAALNE SAMAKÕRGUSJOON OLEMASOLEV HORISONTAAL

KOORDINAADID: X Y A 6585493,03 553077,49 B 6585495,22 553088,88 C 6585493,95 553090,14 D 6585494,51 553093,09 E 6585496,16 553093,79 F 6585497,64 553101,50 G 6585468,50 553107,10 H 6585466,15 553094,85

1

1

9

9 G.1

G.1

A

A

6

6

2,6 5,6

0,3

2,5 7,5

H

Plast kaitsetoru Ø110mm, 750 N/m, 20m

Asendiplaan

AR-4-01

1:500

Kinnistu tehnilised näitajad DP-järgne Kinnistu pindala: 5043 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 40%

üldkasutatav maa 60%

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala: 600 m2

Hoone maksimaalne korruselisus: 2

Hoone suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast: 12m

Parkimiskohtade arv krundil: 26

Projekteeritav Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa 40%

üldkasutatav maa 60%

Hoonete arv 1

Ehitusalune pind 547,8 m2

Hoonete korruselisus 2

Hoonete suurim kõrgus olemasolevast maapinnast 7,5 m

Parkimiskohtade arv krundil 26

Hoone tehnilised näitajad

Ehitisealune pind 547,8 m2

Maapealse osa alune pind 547,8 m2

Suletud netopind 752,8 m2

Suletud brutopind 902,7 m2

Hoone maht 3436,6 m3

Maapealse osa maht 3436,6 m3

Maapealsete korruste arv 2

Maa-aluste korruste arv 0

Kõrgus ol. olevast maapinnast 7,7 m

Hoone ± 0.00 37,05 m

Absoluutne kõrgus 44,45 m

Sügavus 0

Pikkus 29,7 m

Laius 24,5 m

Köetav pind 704,3 m2

Üldkasutatav pind 110,4 m2

Eluruumide pind 632,9 m2

Tehnopind 9,5 m2

1:500

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

J-01

Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis Projektijuht JOONISE NIMETUS

OBJEKTI NIMETUS

Jaama tn 3

18.05.2020 MÕÕTKAVA JOONISE TÄHISKUUPÄEVTÖÖ NR.

2024

OBJEKTI AADRESSTELLIJA

Everaus Capitla OÜ

Mõõdistas

Joonestas

Rain Rohtla Rain Rohtla Rain Rohtla

Formaat: A2P

2. Piirid Maa-ametist 18.05.2020 seisuga, on informatiivse loomuga

Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond1A Geodeesia OÜ  

Reg. nr: 11968472 e-mail: [email protected]

tel. +372 566 31 778 Pädevus: Kutsetunnistus nr 101087

3. Mõõdetud 12. ja 15.05.2020

V03 E.K. 02.02 Muudetud parkimist, täpsustatud teid V02 E.K. 05.12. Täpsustatud hoone tehnilisi näitajaid, lisatud arheoloogia mälestis, muudetud parklat, eriosasid, haljastust

MÄRKUSED: 1. Alal on 5043/300=16.81 ehk 17 puud. 2. Vajadusel tuleb kõrghaljastus ja maakütte torustik eraldada.

V04 E.K. 19.02 Täpsustatud sidelahendust V05 E.K. 05.03 Täpsustatud sidelahendust

vers. muutja kp. muudatus V06 E.K. 23.03 Täpsustatud kirjanurka

4

3

2

1

2

A

F

G

B

E

C

D

P

M

arheoloogiamälestis

nr 18783

H

5.00 7.50

5.00

2.80 2.60

2.60

2.80

2. 80

6.00

ÄÄREKIVI ALLAVIIMINE, 1,60 m

R1.50

R 1.50

60.00

7.00

60.00

R6 .0

0

R6.00

R6.00

R 6.00

2.501.81

7.002. 04

5.50 2.50 5.

00

3.51

5. 00

4. 00

3.00

5.50 2.50

K

2

K

2

K

2

De200 L=8.8

i=0.0200

De200 L=12.9

i=0.0200

OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 3)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1)

PROJEKTEERITUD NÕLV (1:2)

PROJEKTEERITUD HALJASALA (TÜÜP 8)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ÄÄREKIVI (h=0)

PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTI MASTIL

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=10 cm)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=2 cm)

PROJEKTEERITUD METALLPIIRE, h=110 cm (HandRail, Saferoad Baltic)

PROJEKTEERITUD MUNAKIVISILLUTIS (TÜÜP 5)

PROJEKTEERITUD MÄNGUVÄLJAKU LIIVKATE (TÜÜP 7)

PROJEKTEERITUD PLASTIK MURU- JA PEENRAÄÄRIS, h=80 mm

SÕIDUTEE ÜLEKATE EELNEVA FREESIMISEGA (TÜÜP 2)

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE (TÜÜP 6)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=4 cm)

PROJEKTEERITUD TERMINAL "Arcus Primus 90" (5 m x 5 m x 0.75 m)

ÜMBERTÕSTETAVA TÄNAVAVALGUSTUSMASTI UUS ASUKOHT

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE BETOONKIVISILLUTIS (TÜÜP 4)

LAGEDI TEE NR 11301 JA LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI TEE NR 11300 RAE VALLA ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEVÖÖND (LAGEDI ALEVIKU JAAMA TN 1 JA 1A KINNISTUTE JA LÄHIALA

PROJEKTEERITUD TRUUBITORUK2 K2

DETAILPLANEERING )

PLANEERITUD PERSPEKTIIVSELT LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI

TINGMÄRGID (RAE VALLAVALITSUS, TÖÖ NR DP 1703)

PLAN KERGLIIKLUSTEE

TEENI KULGEV KERGLIIKLUSTEE

PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=12 cm)

PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=2 cm)

PERSPEKTIIVNE ASFALTKATTE SERV

PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 4)

PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1)

PERSPEKTIIVNE HALJASALA (TÜÜP 8)

TINGMÄRGID (KLM PROJEKT OÜ, PROJEKT NR 2019)

PRÜGIAUTO (l=9,03 m) PÖÖRDEKORIDOR

PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK

HOOLDUSAUTO (l=5,81 m) PÖÖRDEKORIDOR

1:500

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

J-01

Märkused:

1.

Projektijuht JOONISE NIMETUS

OBJEKTI NIMETUS

Jaama tn 3

18.05.2020 MÕÕTKAVA JOONISE TÄHISKUUPÄEVTÖÖ NR.

2024

OBJEKTI AADRESSTELLIJA

Everaus Capitla OÜ

Mõõdistas

Joonestas

Rain Rohtla

Rain Rohtla

Rain Rohtla Formaat: A2P

2. Piirid Maa-ametist 18.05.2020 seisuga, on informatiivse loomuga

Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond 1A Geodeesia OÜ

Reg. nr: 11968472 e-mail: [email protected]

tel. +372 566 31 778 Pädevus: Kutsetunnistus nr 101087

3. Mõõdetud 12. ja 15.05.2020

4

3

2

1

2

A

F

G

B

E

C

D

P

M

arheoloogiamälestis

nr 18783

H

Ühisveevärgi liitumispunkt

Ühiskanalisatsioon liitumispunkt

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

V

1

1

V

1

1

K

2

1

K

2

1

1

2

3

4

1

2

3

1

2

1

2

3

1

2

1

2 3

K

2

1

K

2

1

K

2

1

K

2

1

1

2

3

1

2

1

2

K

2

K

2

K

2

1

2

2

ÄÄREKIVI ALLAVIIMINE, 1,60 m

R1.50

R 1.50

R6 .0

0

R6.00

R6.00

R 6.00

2.501.81

7.002. 04

5.50 2.50 5.

00

3.51

5. 00

4. 00

3.00

5.50 2.50

De200 L=8.8

i=0.0200

De200 L=12.9

i=0.0200

OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID

TINGMÄRGID

PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 3)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE (TÜÜP 1)

PROJEKTEERITUD NÕLV (1:2)

PROJEKTEERITUD HALJASALA (TÜÜP 8)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ÄÄREKIVI (h=0)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=10 cm)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=2 cm)

PROJEKTEERITUD METALLPIIRE, h=110 cm (HandRail, Saferoad Baltic)

PROJEKTEERITUD MUNAKIVISILLUTIS (TÜÜP 5)

PROJEKTEERITUD MÄNGUVÄLJAKU LIIVKATE (TÜÜP 7)

PROJEKTEERITUD PLASTIK MURU- JA PEENRAÄÄRIS, h=80 mm

SÕIDUTEE ÜLEKATE EELNEVA FREESIMISEGA (TÜÜP 2)

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE (TÜÜP 6)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ÄÄREKIVI (h=4 cm)

PROJEKTEERITUD TERMINAL "Arcus Primus 90" (5 m x 5 m x 0.75 m)

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE BETOONKIVISILLUTIS (TÜÜP 4)

LAGEDI TEE NR 11301 JA LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI TEE NR 11300 RAE VALLA ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAITSEVÖÖND (LAGEDI ALEVIKU JAAMA TN 1 JA 1A KINNISTUTE JA LÄHIALA

PROJEKTEERITUD TRUUBITORUK2 K2

DETAILPLANEERING )

Leppemärgid

1

ARHEOLOOGIA MÄLESTIS

PROJEKTEERITUD HOONE

PROJEKTEERITUD TERRASS

MÄNGUVÄLJAK

HOOVI POS NR

PROJEKTEERITUD PÄÄS HOONESSE

PROJEKTEERITUD TAIMEKASTID

PROJEKTEERITUD HALJASTUS

Demonteeritavad rajatised

Projekteeritav r/b sidekaev

Projekteeritav välisvalgustuskaabel Ø75mm montaaztorus

Projekteeritav välisvalgustuse kaitsetoru

Projekteeritav välisvalgustuse maandus

20m Cu25mm² kaablikaevendis

KASUTATUD TINGMÄRGID CRUSTA PROJEKT TÖÖ NR. 601120

Projekteeritav välisvalgustuse 6m

kooniline metallmast LED valgustiga

Projekteeritav side multitoru

Side multitoru kaitsmine Ø110mm A-kat toruga

Projekteeritav 0,4kV kaabel pinnases

Ø110mm 450 N/m montaaztorus

Planeeritav liitumiskilp, paigaldab Elektrilevi

Puurimise stardi/ lõpukaevik

Proj. veetoru sisend hoonesse

Proj. olmekanalisatsiooni väljund hoonest

Proj. sademevee väljund hoonest (toruga De110 PVC)

TINGMÄRGID (Kiirvool OÜ töö nr 414/20 )

Proj. kinnistu veetorustik

Proj. kinnistu isevoolne olmekanalisatsioon

V11 V11

K11 K11

Proj. kanalisatsioonikaev

K21

Proj. kinnistu sademeveetorustik

Proj. sademeveekaev

K2 K2

Proj. sademeveetorustik (ümbersuunatav)

Proj. maapinna kõrgusmärk

Proj. restkaev

Proj. veekaev

Reguleeritav ol.oleva kaevu päis/ siibri kape

PROJEKTEERITUD POOLITATAV KAABLIKAITSETORU 1250 N/m

1:500

Maa-ala plaan tehnovõrkudega

J-01

Märkused:

1.

Projektijuht JOONISE NIMETUS

OBJEKTI NIMETUS

Jaama tn 3

18.05.2020 MÕÕTKAVA JOONISE TÄHISKUUPÄEVTÖÖ NR.

2024

OBJEKTI AADRESSTELLIJA

Everaus Capitla OÜ

Mõõdistas

Joonestas

Rain Rohtla

Rain Rohtla

Rain Rohtla Formaat: A2P

2. Piirid Maa-ametist 18.05.2020 seisuga, on informatiivse loomuga

Lagedi alevik, Rae vald, Harju maakond 1A Geodeesia OÜ

Reg. nr: 11968472 e-mail: [email protected]

tel. +372 566 31 778 Pädevus: Kutsetunnistus nr 101087

3. Mõõdetud 12. ja 15.05.2020

RAE VALD HARJUMAA LAGEDI ALEVIKU JAAMA 1 JA 1A KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING HUVITATUD ISIK: Rae Vallavalitsus PROJEKT: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9, 75301 Jüri alevik, Rae vald reg nr 75026106 [email protected] Koostaja: Kadri Randoja [email protected] 605 6783 TÖÖ nr. DP1703

2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: A. DETAILPLANEERINGU MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU

1. Detailplaneeringu kohta arvamuse küsimine 06.11.2017 kirjadega nr 6-1/10111, 6-1/10103.

2. Teade detailplaneeringu „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ algatamisest Rae Sõnumid mai 2017.

3. Teade detailplaneeringu „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ algatamisest Harju Elu 13. aprill 2017.

4. Detailplaneeringu „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ algatamisest informeerimine 06.04.2017 nr 6-1/2834, 6-1/2835, 6-1/2837.

5. Teade detailplaneeringu algatamisest „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“. Ametlikud Teadaanded 06.04.2017.

6. Rae Vallavolikogu 04. aprill 2017 korraldus nr 486 „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“.

B. LISAD

1. Andmed ettevõtte tegevuse kohta. 2. Hendrikson&Ko poolt koostatud „Lagedi aleviku Jaama 1 ja 1a kinnistute ja lähiala mürahinnang“,

töö nr 2956/17. Tartu 2018. 3. AS ELVESO ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr VK-TT 096, 23.05.2017. 4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 26894436, 14.06.2017. 5. Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 251817,

22.05.2017

C. SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ........................................................................ 7

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .............. 7

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................ 8

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISEOOMUSTUS ......................................................... 8

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ..................................................... 9

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS ...... 9

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD .................................................................. 9

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ...................................................................................... 9

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND ...................................................................... 9

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD ........................................................................................................... 9

4. PLANEERINGUETTEPANEK .......................................................................................10

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS................................................................... 10

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................. 10

4.3 PIIRDED .................................................................................................................................... 10

3

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ..................................... 11

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................... 12

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ................................................................................................. 12

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................................ 12

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ........................................................................ 12

4.9 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED .............................................................................. 13

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ......................................................................................13

5.1 VEEVARUSTUS....................................................................................................................... 13

5.2 TULETÕRJEVARUSTUS ....................................................................................................... 14

5.3 REOVEEKANALISATSIOON ................................................................................................. 14

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ................................................................... 14

5.5 ELEKTRIVARUSTUS .............................................................................................................. 14

5.6 SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................. 14

5.7 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................................... 14

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED .............................................................. 15

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .............15

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ...........................16

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................17

E. JOONISED ....................................................................................................................19

D. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSE AVALDAMISE KOONDNIMEKIRI

E. JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 2. Kontaktvööndi analüüs M 1:5000 AS-02 3. Tugiplaan M 1:1000 AS-03 4. Põhijoonis M 1:1000 AS-04 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 AS-05

4

A. DETAILPLANEERINGU MENETLUSDOKUMENTIDE LOETELU

5

B. LISAD

6

C. SELETUSKIRI

7

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 04. aprill 2017 korraldus nr 486 „Lagedi aleviku Jama tn 1 ja 1a kinnistute ja lähiala lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate planeeringute ja muude alusmaterjalidega:

- Planeerimisseadus; - Rae valla üldplaneering (2013); - Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2024; - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide,

projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“; - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise

juhend“; - Topo-geodeetiline alusplaan, koostanud G.E.Point OÜ (12.05.2017) töö nr 17-G190.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste seaduste ja õigusaktidega:

- Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; - Eesti Standard EVS 809:1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1:

Linnaplaneerimine; - Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest; - Eesti Standard EVS 894:2008+A1 : 2010 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; - Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende

määramise kord“; - Nõuded ja meetmed on määratud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded”; - Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 määrus nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded¹“; - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldiste kaitsevööndi

ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ - Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“. - Vabariigi Valitus 02.07.2002 määrus nr 213 „Surveseadme kaitsevööndi ulatus“. - Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“.

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

Käsitletava detailplaneeringuala kontaktvöönd on piiritletud olemasolevate elamumaadega, uusarendustega, olemasoleva tootmismaaga ning üldkasutatava maaga.

Planeeritavast alast põhja suunas jääb olemasolev tootmismaa, idasse loodusliku jõe ning kallasalaga üldkasutatav maa, lõuna ja lääne suunas uusarendused ja olemasolevad elamumaad. Mööda Lagedi- Aruküla-Peningi teed planeeritavast alast Lagedi keskuse poole ca 500 ja 600 meetrit asuvad Lagedi Raamatukogu, lasetaed ning Lagedi Põhikool.

Lähiminevikus on kontaktalale kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

- Sepa III kinnistu detailplaneering (DP 137); kehtestatud 22.12.2005 - Nurga kinnistu detailplaneering (DP 58); kehtestatud 18.12.2001 - Jaama tn 10 kinnistu detailplaneering (DP 326); kehtestatud 01.08.2006 - Betooni tn 5 kinnistu detailplaneering (DP 792); kehtestatud 17.05.2016

8

- Jaama tn 5 kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 868); kehtestatud 23.05.2017 - Nurme kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 414): kehtestatud 22.12.2015 - Jõe tn 3 pereelamute grupi detailplaneering (DP 16); kehtestatud 19.08.1997 - Jaaniantsu kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP 701); kehtestatud 20.09.2012 - Raadiojaama tee 2 krundi detailplaneering (DP 108); kehtestatud 17.06.2003

Lähiminevikus on kontaktalale algatatud järgmised detailplaneeringud:

- Kooli tn 9 kinnistu detailplaneering (DP 953); algatatud 27.06.2017

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Harjumaal Rae vallas Lagedi alevikus asuva Jaama tn 1 kinnistu (registriosa number 2807050; katastritunnus 65301:001:3735; suurus 2947 m²; sihtotstarve 70% elamumaa ja 30% ühiskondlike ehitiste maa) ja Jaama tn 1a kinnistu (registriosa number 13852502; katastritunnus 65301:011:0274; suurus 2828 m²; sihtotstarve 85% tootmismaa ja 15% jäätmehoidla maa) senised maakasutuse kõrvalsihtotstarbed elamumaa ja tootmismaa sihtotstarveteks, moodustada krundid, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused ning lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus.

Rae valla üldplaneeringuga on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarbeks ette nähtud perspektiivne haljasala ja parkmetsamaa. Kuna detailplaneeringuga suurendatakse kõrvalsihtotstarvete võrra olemasolevate elamumaa ja tootmismaa maakasutamise sihtotstarvete ulatust ning hoonestuse kõrguspiirangu ületamist ega krundi minimaalsuuruse vähendamist ei planeerita on planeeringu koostamise eesmärk kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga.

Jaama tn 1 ja 1a kinnistud piirnevad lääne-, ida- ja lõunapiirilt Lagedi teega ning Silla üldkasutatava maa kinnistu, põhjast Kooli tn 2 tootmismaa kinnistuga.

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISEOOMUSTUS

Detailplaneering on koostatud ca 0.9 ha suurusele alale. Planeeritav ala asub Lagedi aleviku põhjapoolses osas Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) ja Kooli tänava (Lagedi-Aruküla-Peningi tee nr 11300) vahel, Jaama tn 1 ja 1a kinnistutel.

9

Jaama tn 1 kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel elamu (ehitisregistri kood 120277086), ehitisaluse pindalaga 399 m² ning hoone, millele on 13.09.2005 väljastatud ehitusluba ehitise lammutamiseks (ehitisregistri kood 11604068), ehitisealuse pindalaga 296 m2.

Kinnistu põhja- ja idapoolsel piiril kasvavad puud ja põõsad.

Jaama tn 1a kinnistul asuvad ehitisregistri andmetel (tööst väljas ning perspektiivselt likvideeritav) puhurite hoone (ehitisregistri kood 120570738), (tööst väljas ning perspektiivselt likvideeritav) reovee biopuhasti (ehitisregistri kood 220570739), (tööst väljas ning perspektiivselt likvideeritav) reovee biopuhasti 2 (ehitisregistri kood 220570740), elektri maakaabel ja liitumiskilp (ehitisregistri kood 220728690) (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude joonis).

2009. aastal on Jaama tn 1a kinnistule (planeeritav pos 2) rajatud reoveekanalisatsiooni pumpla (vt joonis AS-04 Põhijoonis ja AS-05 Tehnovõrkude joonis).

Kinnistul kasvavad üksikud suuremad puud.

3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS

Planeeritav elamumaa ja ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Jaama tn 1 kinnistu kuulub Rae vallale. Planeeritav tootmismaa ja jäätmehoidla maa sihtotstarbega Jaama tn 1a kinnistu kuulub Rae vallale.

3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS

Planeeritavast alast põhja suunas jääb olemasolev tootmismaa, idasse loodusliku jõe ning kallasalaga üldkasutatav maa, lõuna ja lääne suunas uusarendused ja olemasolevad elamumaad.

Andmed naaberkinnistul asuva ettevõtte tegevuse kohta vt LISA p 2.

3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD

Planeeritavale ala asub Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) ja Kooli tänava (Lagedi-Aruküla-Peningi tee nr 11300) vahel. Juurdepääsud Jaama tänavalt.

3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS

Olemasolevad kinnistud on tehnovõrkudega varustatud. Pikki Jaama tänavat asuvad olemasolevad vee-, kanalisatsioonitrass ning sidetrass, tänavavalgustuse- ja madalpingekaabel.

3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND

Planeeritav ala on oma reljeefilt suhteliselt tasane (kaldega läänest itta) ning kaetud erinevas rinnatiskõrgusega haljastusega. Kõrgem nõlv asub Jaama tn 1 kinnistu lõunapooles osas (abs kõrgus 33.33-36.44) kaldega itta.

3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (riigimaantee nr 11301 Lagedi tee) äärmise sõiduraja servast on 50 m (Rae valla ÜP tiheasustusala);

- avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (riigimaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi) äärmise sõiduraja servast on 50 m (Rae valla ÜP tiheasustusala);

- ranna või kalda piiranguvöönd 100 m Pirita jõe tavalisest veepiirist; - ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m Pirita jõe tavalisest veepiirist; - asulakoht (reg nr 18783) ja selle 50 m kaitsevöönd.

10

- olemasolevad tehnovõrkude kaitsevööndid.

4. PLANEERINGUETTEPANEK

4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks moodustada elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid. Elamumaa krundile on planeeritud 13 korteriga kortermaja (koormusindeks 400). Tootmismaa krunt planeeritakse ELVESO AS-le kuuluva olemasoleva pumbamaja teenindamiseks. Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsud ja varustamine tehnovõrkudega.

Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus.

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil 2

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 600 m2

Hoonete suurim lubatud kõrgus 12m

Pos 2 *

Krundi kasutamise sihtotstarve Tootmismaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve Transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil -

Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala -

Hoonete suurim lubatud kõrgus -

* planeeritaval kinnistul asub olemasolev ehitis. Täiendavat ehitusõigust käesoleva planeeringuga kinnistule ette ei nähta.

4.2 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED

Detailplaneering on koostatud korterelamu rajamiseks. Hoone välimus kujundada kaasaegne ja visuaalselt nauditav. Ehitusmaterjalina kasutada naturaalseid ja looduslikke materjale: betoon, puit, vineer, krohv, kivi vmt. Hoone kõrgus on piiratud (vt Põhijoonis AS-04).

Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) ja Kooli tänava (Lagedi-Aruküla-Peningi tee nr 11300) poolsed kinnistu osad paiknevad tee kaitsevööndis. Tegevusteks teel või tee kaitsevööndis on kohustus taotleda teeomaniku nõusolek.

4.3 PIIRDED

11

Jaama tn 1 kinnistu puhul on tegemist avatudnplaneerinuga ning piiret ei rajata. Jaama tn 1a kinnistul säilib olemasolev võrkpiire.

4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ järgi.

Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Jaama tänavalt (Lagedi tee nr 11301).

Planeeritaval alal on parkimine lahendatud parkimisplatsina. Parkimiskohti kinnistul kokku 26. Iga eluasme kohta on planeeritud 2 parkimiskohta. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ järgi on uue korruselamute alanormatiiv vastavalt: 1-2 toaline korter 1.3 parkimiskohta, 3 ja enam toaline korter 1.5 parkimiskohta. Kortermaja projekteerimisel näha ete igale korterile panipaik, mis mahutab vähemalt ühe jalgratta. Jalgratta hoidmiseks võib uues korterelamus ette näha ühise, lukustatava jalgrataste hoiuruumi või rajada hoovialale ühine lukustatav jalgrataste panipaik (näiteks parklaalale).

Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) on kõrvalmaantee, mille liiklussagedus on Maa-ameti rakenduse andmetel (mõõtmine 2016) keskmiselt 624 autot/ööpäevas. Kooli tänav (Lagedi-Aruküla-Peningi tee nr 11300) on kõrvalmaantee, mille liiklussagedus on Maa-ameti rakenduse andmetel (mõõtmine 2016) keskmislt 4749 autot/ööpäevas. Kortermaja (13 korterit) rajamisega ei ole ette näha märkimisväärset liiklussageduse kasvu.

Lahendatud on põhimõtteline Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) liikluskorraldus.

Kergliiklejate tarvis on tähistatud perspektiivne 2.5 m laiune kõnnitee, mis on ühendatud Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) olemasoleva kergliiklusteega. Jalakäijatele on planeeritud ka kinnistusisene kergliiklustee otse ühendusega Kooli tänavle (Lagedi-Aruküla-Peningi tee nr 11300). Kinnistule planeeritud kergliiklustee on ette nähtud avalikuks kasutamiseks.

Planeeringu kontaktvööndi joonisel on käsitletud olemasolevad ja planeeritavad jalgratta- ja jalgteid.

Jaama tänava (Lagedi tee nr 11301) liikluspinna laiendamiseks on planeeringuga olemasolevast Jaama tn 1 kinnistus planeeritud äralõiked transpordimaa kinnistu moodustamiseks.

Joonisele on kantud Jaama tänavale (Lagedi tee nr 11301) avanevad nähtavuskaugused planeeritud kinnistu sissesõidult. Projektkiirusest (50 km/h) tulenev vähim nähtavuskaugus planeeritud kinnistult Jaama tänavale (kõrvalmaantee) pööret sooritavale sõidukile on 100m (lähtetase rahuldav). Liikluskorralduse põhimõtetele vastavad nähtavuskolmnurgad hoida puhtad kõrghaljastusest. Selles alas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust.

Detailplaneeringu joonistel on tähistatud riigimaantee kaitsevööndi piirid. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast on 50 m (Rae valla ÜP).

Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeametinõusolekul (EhS § 70 lg 3), kui see ei vähenda ehitise ohutust.

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel tuleb võtta projekteerimisel tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 aasta määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada

12

vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigitee ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Sademevee ärajuhtimise lahendus vt seletuskirja p 5.4. Detailplaneeringu kooseisus on koostatud võimalik perspektiivne liikluslahendus. Lõplik liikluslahendus koostatakse teeprojektiga.

4.5 HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Kõrghaljastus planeerida gruppidena kinnistu siseselt (vt Põhijoonis AE-04). Haljastuse planeerimisel arvestada tehnovõrkudega. Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 6m. Säilitada maksimaalselt olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust. Soovitav on planeeritava hoone ja planeeritava kergtee vahele privaatsuse suurendamiseks ette näha põõsaspuhmaid. Põõsaste asukohad valida nii, et vabaks jääb liiklusohutusest tulenev nähtavuskolmnurk. Samuti tuleb arvstada tehnovõrkudega.

Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumise koht on valitud selliselt, et prügiautodel oleks tagatud hea ligipääs (vt Põhijoonis AS-04). Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.

Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu.

Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud.

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m). Veendumaks korterelamu radooniohutusse keskkonda loomises, tuleb enne hoone projekteerimist teostada radooniuuring. Arvestada edasisel planeerimisel ja projekteerimisel standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.

4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE

Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast.

4.7 TULEOHUTUSNÕUDED

Nõuded ja meetmed on määratud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” alusel. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812 ”Ehitiste tuleohutus” osa 6-le ”Tuletõrjevee varustus” (EVS 812-6:2012).

Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ja tulekustutuseks ning päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonetevaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringuga tagatud. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Hoone tulepüsivusklass täpsustatakse hoone ehitusprojektis.

Tuletõrje veevarustuse on lahendatud olemasoleva maa-aluse tuletõrje hüdrandiga, täpsem lahendus vt. tehnovõrkude joonis AS-05 ja seletuskirja p 5.2.

4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE

13

Kitsenduse alus Isik või asutus, kelle pädevus on hinnata projektivastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Eesti Vabariigi Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus

Tehnovõrkude valdaja

Planeeritaval alal paiknevad tehnovõrgud koos kaitsevöönditega

Peale detailplaneeringu kehtestamist ja maa kinnistamist tuleb võrkude valdaja ja maaomaniku vahel sõlmida notariaalne kasutusõiguse leping.

4.9 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED

Detailplaneeringu alale ulatub arheoloogiamälestis (asulakoht reg nr 18783) ja selle kaitsevöönd.

Kui kaevetööd toimuvad seni ehitustegevusest puutumata pinnasel (Jaama tn 1 kinnistu on varasemalt hoonestatud ning tehnovõrkudega kaetud), on loa saamise eelduseks arheoloogilise uurimise (arheoloogiline jälgimine, vajadusel kaevamine) tagamine, st väikesemahuliste tööde luba väljastatakse pärast arheoloogilise uuringu loa väljastamist. Arheoloogilised uuringud toimuvad töö tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5)

Enne tööde algust peab omanik või omaniku volitusel töö teostaja taotlema Muinsuskaitseametilt mälestisel kaevetööde teostamiseks väikesemahuliste tööde loa (MuKS § 24; http://muinas.ee/sinule/vormid - Luba kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal väiksemahulisteks töödeks).

Uute hoonete ja kommunikatsioonide ehitamine praktiliselt ei mõjuta mälestise ja selle kaitsevööndi alal olevate võimalike arheoloogiliste kultuurkihtide ja kultuuriväärtusega esemete säilimist, kuna varasema ehitus tegevuse ja maakasutuse käigus on arheoloogiline aines antud kohas tõenäoliselt hävinenud.

Mälestise kaitsevööndis ning sellega piirneval alal tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Mälestise olemusest lähtuvalt (arheoloogiline asulakoht) ei ole põhjust seada muinsuskaitselisi eritingimusi vaatesektoritele, ehitusjoonele, hoonestuse kõrgusele, krundi täisehitusprotsendile, ehitusmahtudele, välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele või määratleda ehituskeelualasid.

5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

Detailplaneeringu mahus on tehnovarustuse lahendus põhimõtteline. Lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

5.1 VEEVARUSTUS

Veevarustuse osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 096.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett koguses kuni 3.9 m3/d, 117.0m3/kuus. Planeeritava Jaama tn 1 kinnistu varustamine ühisveevärgiga olemasolevast maakraanist nr 37. Vaba veerõhk liitumispunktis on minimaalselt 2.0 bar.

Ühisveevärk ja kanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele, kehtivatele normidele RIL 77-1990 ning Rae valla asulate ÜVK arengukava 2013-2024.

14

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.2 TULETÕRJEVARUSTUS

ELVESO AS tagab olemasolevast tuletõrjehüdrandist väliskustutuseks vett koguses kuni 10 l/s (Kivi tänava ja Jaamta tn 4 kinnistute nurgas).

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.3 REOVEEKANALISATSIOON

Reoveekanalisatsiooni osa koostamise aluseks on AS ELVESO tehnilised tingimused VK-TT 096.

AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale reovett koguses kuni 117.0 m3/kuus (3,9 m3/d). Planeeritava Jaama tn 1 kinnitu varustamine ühiskanalisatsiooniga olemasolevast kaevust KK-1.10. Ühisveevärk ja kanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele, kehtivatele normidele RIL 77-1990 ning Rae valla asulate ÜVK arengukava 2013-2024.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Planeeringuala piires puuduvad ELVESO AS-le kuuluvad sademeveetorustikud. Toimivate eelvoolude kohta ELVESO AS-il puudub. Projekteerimise käigus selgitada välja pinnase geoloogia ning võimalusel osa pinnasevett immutada omal kinnistul. Vajadusel näha kinnistule ette sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks maa-alune ühtlustusmahuti või imbkastid. Vajadusel paigaldada parkimisalale õli-liivapüüdur, mis võimaldab sademevee juhtimise Pirita jõkke.

Sajuvett ei juhita riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

Eeldatav ärajuhtimist vajava sademevee hulk kinnistult:

Pos Pind Vooluhulk 1 Katus Q=6.95 l/s Kivisillutis või asfaldkate Q=7.87 l/s Muru Q=4.53 l/s Kokku Q=14.90 l/s

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.5 ELEKTRIVARUSTUS

Elektrivarustuse osa koostamisel on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr 251817 22.05.2017.

Planeeringu ala elektrienergiaga varustamine toimub rajatavast liitumiskilbist peakaitsmega 3x250A, mille varustamine olemasoleva jaotuskilbist 43833JK. Planeeringuga on määratud rajatava liitumiskilbi asukoht ning tarbija kaabli asetus ning olemasolevate ja planeeritavate tehnorajatiste servituusi alad. Tagada liitumiskilbile vaba juurdepääs.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.6 SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus lahendada lokaalselt.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.7 SIDEVARUSTUS

15

Sidevarustuse osa koostamisel on aluseks Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 28694436.

Sidevarustus on lahendatud Telia sidetrassile planeeritud sidekanalisatsioonikaevust, kaevust on planeeritud sidekanalisatsioonitoruga sisend Jaama tn 1 kinnistule planeeritavasse korterisse.

Tehnovarustuse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tööprojektiga.

5.8 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED

Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ järgi ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamisega hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid.

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Hoone projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra, vibratsiooni, õhusaaste või muu negatiivse mõjuga teega piirneval alal.

Hendrikson&Ko poolt on koostatud „Lagedi aleviku Jaama tn 1 ja 1a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu mürahinnang“, millest selgub, et planeeringuala mõjutavateks teguriteks on autoliiklus planeeringuala läbival Jaama tänaval ning alaga piirneval Kooli tänaval. Kortermaja rajamisega ei ole ette näha märkimisväärset liiklussageduse kasvu.

Kavandatava hoone teepoolse külje müratase vastab sihtväärtuse nõuetele nii ehitusjärgses olukorras kui ka perspektiivses olukorras. Samuti on hoone hoovipoolsel ala tagatud head tingimused välisõhus viibimiseks ehk välisõhu müratase vastab samuti sihtvääärtuse nõuetele.

Hoonete siseruumised heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest, mille kohaselt:

- Kavandades eluruume Uelu ja magamisruumid korteris) Ld≤55 dB müratsooni (hoone kõik küljed) on standardi kohane välispiirde ühisisolatsiooni nõue 30 dB, kuid võttes arvesse võimalikku suuremat mürataset tipptunnil või suurema liikluseda perioodi on soovitav rakendada mõnevõrra rangemaid nõudeid ehk minimaalne soovituslik väkispiirde ühisisolatsiooni väärtus on 35-40 dB;

- Kui akend moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Kõrgema mürafooniga küljed on korterite rajamisel üldjuhul soovitav jätta üldkasutatavatele ning suhtes vähetundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, köögid, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitav magamisruumid paigutada hoovipoolsele küljele.

Eluhoone tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed jms) valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete müra ei ületaks SoM määruse nr. 42 § 7 lg3 p 1.2 toodud normtasemeid. Tehnoseade ei tohi läheduses olevate elamute välisterritooriumitel ületada päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB. Sama kehtib ka perspektiivse ärihoone tehnoseadme paigutamise ja müra normtasemete kohta elamumaade suhtes. Eluhoonete planeerimisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimin” toodule.

16

Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib, sh ehitada kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikku teist ehitist, kõrvale kalduda Maanteeametinõusolekul (EhS § 70 lg 3), kui see ei vähenda riigitee ohutust. Detailplaneeringus on määratud hoonestusala, mis arvestab olemasolevate piirangu- ja käitsevöönditega. Perspektiivselt on ettepanek vähendada Lagedi tee (riigimaantee nr 11301 Lagedi tee) kaitsevööndit 10 meetrile (vastavalt Ehitusseaduse § 71 lõikele 3 on alevikus tänava kaitsevööndi laius sõiduraja äärmisest servast 10 meetrit). Olemasolev amortiseerunud ning hoonestusalast välja jääv elamu on ette nähtud lammutada ning rajada uus elamu tagasiastega Jaama tänavast.

Maanteeamet ei võta endale kohustusi rakendada planeeritaval alal leevendusmeetmeid maantee liiklusest põhjustatud võimalikele häiringutele (müra, õhusaaste, vibratsioon).

Planeeritaval kinnistu pos 1 asuvad reoveepuhastuse seadmed on kasutusest väljas ning likvideeritakse (vt Tehnovõrkuse joonis AS-05) planeeritava kinnistu projekteerimise ning ehitustegevuse protsessi käigus.

2009. aastal on Jaama tn 1a kinnistule (planeeritav pos 2) rajatud reoveekanalisatsiooni pumpla (vt joonis AS-04 Põhijoonis).

Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks on järgnevad: - ehitusprojektide koosseisus näidatakse täiendav kavandatava haljastuse projekteerimine. - haljastuse rajamise kauguste osas hoonetest, rajatistest jms juhinduda standardist Eesti Standard

EVS 843:2016 Linnatänavad ning arvestada ohutusnõudeid: haljastus ei tohi takistada päästetöid jms.

- Rae valla territooriumil reguleerib puude raiumist Rae Vallavalitsuse 22.02.2011.a. kehtestatud määrus nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas“.

- planeeringu elluviimist tuleb alustada kavandatava hoonestuse, kommunikatsioonide ja teede rajamisest, seejärel tuleb rajada kõrghaljastus.

- Haljastustööd vastavalt Maa RYL 2010 „Hoone ehituse pinnasetööd“. - rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 01.01.2009 aastast. - jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses toodud

nõuetega. Rae valla territooriumil reguleerib jäätmemajandust Rae Vallavolikogu 19.03.2013 aastal kehtestatud määrus nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“.

Keskkonnalubade taotlemise vajadus:

Hoones tekib peamiselt segaolme-, paberi ning biolagunevaid jäätmeid ning nende kogumine tulenevalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjast on hõlmatud korraldatud veo raames. Jäätmeloa taotlemine ei ole vajalik.

Hoone veevarustus lahendatakse ÜVK baasil, veelubasid ei ole vajalik taotleda.

Soojavarustus lahendatakse lokaalselt (näiteks gaasikatla baasil). Hetkel ei ole veel teada paigaldatava katla võimsus - see selgub hoone projekteerimise käigus. Katlamaja võimsuse selgumisel lähtutakse Keskkonnaministri 11.06.2014 määruse nr 20 ”Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ §3 lõikes 3 toodust, et välja selgitada kas välisõhu saasteloa taotlemine on vajalik või mitte. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest, headest tavadest ning nimetatud keskkonnakaitselistest tingimustest kinnipidamine.

7. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

17

Vastavalt Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 11 „Kuritegevuse riske vähendavad nõuded“, üheks detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine, kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine, mis peab toimuma koos politsei ja turvateenistusega ning läbi planeerimise ja arhitektuursete lahenduste. See tähendab, et planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja –lahenduste abil viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke.

Kuritegevuse ennetamise ja kuriteoohu vähendamise eesmärgil tuleb tagada: - tänavavalgustuse rajamine (valgustuse olemasolu vähendab elanike kuriteohirmu ning pidurdab

kurjategijaid); - planeerimis- ja kujunduslike võtetega ala võimalikult suure nähtavuse ja jälgitavuse tagamine,

pimedate halva nähtavusega kohtade minimaliseerimine, ala nähtavuse tagamine piirete konstruktsiooniga;

- kasutatavad materjalid peavad olema maksimaalselt vandaalikindlad; - võimalik turvakaamerate paigaldamine ja turvateenuse tellimine.

8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 1. planeeringu järgsete kruntide moodustamine; 2. vajalike servituutide seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste, hoonete ja teede (ka riigitee maa-alale rajatav kõnnitee) tehniliste

tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;

4. ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks ning ehituslubade väljastamine Maanteeameti poolt riigi tee osas;

5. uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

6. moodustatud kruntidele ehituslubade väljastamine.

Märkus:

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.

2. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

3. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

4. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, palume Maanteeamet kaasata menetlusse juhul kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

5. Detailplaneeringuga määratakse planeeritavale kergliiklusteele avalik kasutusõigus riigiteemaa osas Rae valla kasuks ning Rae valla omandis oleval maal Maanteeameti kasuks.

18

D. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSE AVALDAMISE KOONDNIMEKIRI

jrk. nr.

Kooskõlastaja Kooskõlastuse nr. ja kuupäev

Kooskõlastus Originaal kooskõlastuse asukoht

Märkused

1.

AS ELVESO (ühisveevärk ja kanalisatsioon)

423/VK, 08.11.2017 KOOSKÕLASTATUD Ühisveevärk ja kanalisatsioon Annika Krinpus

Kaust nr 1 Tehnovõrkude joonis AS-05 Rae VV arhiiv

2. Elektrilevi OÜ (elektrivarustus)

0161173304, 29.01.2018

KOOSKÕLASTATUD Priit Mägi Elektrilevi OÜ

Kaust nr 1 Digi kooskõlastus Rae VV arhiiv

3. Telia Eesti AS 29384616, 22.11.2017 KOOSKÕLASTATUD Arvo Sepp Telia Eesti AS volitatud esindaja

Kaust nr 1 Digi kooskõlastus Rae VV arhiiv

Tingimustega

4. Muinsuskaitseamet 31338, 15.11.2017 KOOSKÕLASTATUD Armin Rudi Harjumaa vaneminspektor

Kaust nr 1 Digi kooskõlastus Rae VV arhiiv

5. Maanteeamet

6. Terviseamet

7. Päästeameti Põhja päästekeskus

28.12.2017 Tuleohutuse osas kooskõlastatud Leho Lõiv Põhja päästekeskus juhtivinspektor

Kaust nr 1 Digi kooskõlastus Rae VV arhiiv

8. Osaühing Priva OR Logistics OÜ Kooli tn 2

02.12.2017 Ei avaldanud arvamust -

9. Reena Birkan

02.12.2017 Ei avaldanud arvamust -

10. Nordmet Invest OÜ 11301 Lagedi tee L1, Kivi tänav

02.12.2017 Ei avaldanud arvamust -

11. Korteriühistu Lagedi Jaama 4 Jaama tn 4

02.12.2017 Ei avaldanud arvamust -

Koostas: Kadri Randoja

19

E. JOONISED