Tsitre Küla Selts MTÜ taotlus

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 26.02.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 25.02.2099

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Riina Laanetu

[email protected]

Teie 15.01.2024

Meie 26.02.2024 nr 7-9/24/762-2

Seisukoht - Suur-Tsitre park

Austatud Riina Laanetu

Pöördusite Keskkonnaameti poole seoses võimaliku arendustegevusega Tsitre külas endise Tsitre mõisa

ja mõisa pargi aladel ning edastasite koostatud visooni teksti „Mõtteid Tsitre teemadel, 28.12.2022”.

Tutvustasite visiooni 16.01.2024 Keskkonnaametile ning 16.02.2024 Keskkonnaametile ja Riigi

Metsamajandamise Keskusele. Koosoleku järgselt edastas Kristjan Tõnisson RMK-st osalejatele

16.02.2024 Teamsi koosoleku memo.

Kavandatav ala jääb Loksa metskond 68 maaüksuse (35203:001:0266) keskossa. Tutvustusel näidatud

kaardil sinisega märgitud ala on võimalikuks arendustegevuseks (näiteks keskuse rajamine) ja punane

ala on arboreetum. Visioonis ei ole esitatud konkreetset lahendust, vaid välja toodud ideid, mida ala

võiks kogukonnale pakkuda:

• Tsitre suvemõisa omaaegne tõllakuur kui võimalik seltsimaja asupaik;

• kolme küla – Tsitre, Muuksi ja Pudisoo kogukondlik ala;

• mitte ruum, kus saaks vaba- ja kaugtööaega veeta, vaid mis võimalusi pakuks kogukonna

erinevas vanuses liikmetele;

• üks võimalik lahendus oleks midagi paljudele tuntud Cornwalli The Eden Project

kontseptsiooniga sarnast.

Kavandatav ala jääb Lahemaa rahvuspargi1 Lahemaa piiranguvööndisse2, mis on ühtlasi ka Natura 2000

võrgustiku Lahemaa linnu- ja loodusala3,4. Lahemaa rahvuspargis kehtiv kaitsekord on sätestatud

looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ja Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 vastu võetud määruses nr 18

„Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitse-eeskiri).

Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja

elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide soodne seisund nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel

tasandil. Lahemaa rahvuspargi kui Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevad

elupaigatüübid ja liigid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2–5.

Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 2 alusel on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks muuhulgas kaitsta

elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*) ning aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niidud (6510). Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Esmatähtsatena on

loodusdirektiivis esile tõstetud need elupaigatüübid, mille levila Euroopas on kahanenud olulisel määral

1 Registrikood KLO1000511 2 EELIS kood KLO1100359 3 EELIS kood RAH0000089 4 EELIS kood RAH0000601

2 (3)

ning nende kaitseks on loodusdirektiiviga EL liikmesriikidele pandud eriline vastutus ning

Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja üks peamisi ülesandeid on tagada kaitsealadel teadaolevate

väärtuste säilimine.

LKS § 14 lg 1 alusel ei või kaitsealal kaitseala, Keskkonnaameti, valitseja nõusolekuta muuhulgas muuta

katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada

detailplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda

projekteerimistingimusi ega ehitusluba. LKS § 31 lg 2 p 8 alusel, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti,

on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine ning rahvuspargis ehitise

väliskonstruktsioonide muutmine.

Kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p 1 alusel on piiranguvööndis (Lahemaa piiranguvöönd) keelatud hoonete

püstitamine metsamaal ja p 2 alusel ehitiste püstitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis, v.a

kaitseala valitseja nõusolekul lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel. Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p-de 1 ja 2

alusel on Lahemaa piiranguvööndis ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine ja ehitiste püstitamine

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

LKS § 14 lg-te 2 ja 3 alusel ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab

kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit või seab kooskõlastamisel kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ega kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja § 23 lg 3 alusel on kaitseala

valitsejal lähtuvalt kaitseala kaitse-eesmärgist õigus seada tingimusi, sh tingimusi ehitiste paiknemise,

välisviimistluse, arhitektuurilahenduse, mahu, mõõtmete ja katusekalde kohta.

Teie visioonis kujutatud sinine ala on täna looduslikult lage ala, kus Eesti looduse infosüsteemis ei ole

registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku, kasvukohti ega Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks

olevaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe. Punane ala on osaliselt metsamaa ja osaliselt looduslik rohumaa.

Metsamaal on inventeeritud Natura 2000 võrgustiku esmatähtsad metsaelupaigatüübid, vanad

loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*), ning rohumaal poollooduslik kooslus

pärisaruniit, mis vastab loodusdirektiivi elupaigatüübile 6510 (aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga

niidud)(vt joonis 1).

Joonis 1. Skeem Loksa metskond 68 maaüksusel inventeeritud Natura 2000 elupaikadest ja kaitsealustest liikidest.

3 (3)

Projekteeritavast metsaelupaikade looduskaitsealast ja metsavajakute kaitsealast

2022. a veebruaris teatasid Keskkonnaministeerium (nüüd Kliimaministeerium) ja Keskkonnaamet

avalikkusele ettepanekust tagada Natura 2000 võrgustiku alade piiranguvööndis metsaelupaikade range

kaitse. See tähendab, et metsaelupaikades on keelatud majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied

ja Loksa metskond 68 maaüksusel ei ole võimalik raiet teha / raadada (RMK kaitsealal

metsaelupaikades raiet ei teosta). Metsaelupaikade range kaitse on plaanis ka looduskaitseseaduse

muudatusega. Täpsemalt saab metsaelupaikade kaitsest lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Samuti keelab kaitsekord hoonete püstitamise metsamaal, seega ei ole kaitseala valitsejal õigus kaaluda

ka metsamaa kõlviku muutmist ehitamise eesmärgil. Kohtumisel selgitas Keskkonnaamet, et

kaitseväärtusi mõjutab arendustegevus, ei saa tegevust lubada. Natura erandi tegemist Keskkonnaamet

antud juhul realistlikuks ei pea. Sellise tegevuse suhtes, mis tõenäoliselt kahjustaks Natura 2000 jääva

ala kaitse-eesmärke, saaks erandi teha, kui oleks täidetud üheaegselt järgmised eeldused:

1. tegevusele puuduvad alternatiivid;

2. tegevus on ülekaaluka avaliku huviga;

3. tegevusele saab rakendada hüvitusmeetmeid.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole Natura 2000 elupaigatüüpi kahjustavale tegevusele erandi tegemine

põhjendatud, kuna katastriüksusi, kuhu kaitseväärtusi kahjustamata hooneid / rajatisi ehitada, on

väljaspool kaitseala olemas. Seega alternatiivid kavandatavale tegevusele on olemas ja juba üks

eeldustest erandi tegemiseks pole täidetud.

Eeltoodut arvestades on kogukonnamaja, sh teenindusmaa koos parkimisega, võimalik kavandada

tutvustusel näidatud sinisel alal, mis on looduslikult lage ja kus ei ole registreeritud kaitsealuste

liikide elupaiku, kasvukohti ega Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevaid loodusdirektiivi

elupaigatüüpe.

Kavandatavate ehitiste sobivust alale saab Keskkonnaamet hinnata ja tingimusi seada, kui on teada

täpsemad tegevused ja vajadused ehitistele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaili Viilma

juhataja

looduskasutuse osakond

Mareile Michelson 54650871

[email protected]

Suur-Tsitre Kestliku elu- ja külastuskorralduse visioon

RMK-le, MTÜ Tsitre Küla Selts

märts 2023

© lo

o d

u s k iir

Kohtumise eesmärk

Osapoolte tulevikku suunatud huvide määratlemine ning võimalike koostöökohtade selgitamine – võiks päädida heade kavatsuste protokolliga. Ühelt poolt

RMK kui Tsitre pargi maaomanik ja telkimisala operaator ning teisalt Tsitre Küla Selts, kes esindab Tsitre, Muuksi ja Pudisoo kogukondi.

Tsitre Küla Selts on ühe võimaliku stsenaariumina koostanud käesoleva ülevaate, koos pikema visiooni kirjelduse ja kokkuvõttega (onepager) ning viinud

kogukonnas läbi kaks küsitlust, millest viimasele käesolevas dokumendis ka viidatakse.

Kus?

Ruumiline asetus

Räägime esmajärjekorras RMK-le kuuluvast kinnistust 35203:001:0266 ehk osast Suur-Tsitre omaaegsest pargist, aga eesmärk on kompleksselt suunata

külalislahkuse valdkonda kogu piirkonnas, mille osaks Linnamägi, Turje kelder ning Kolga lahe mereala ehk Tsitre, Muuksi ja Pudisoo külade territoorium,

aga mitte ainult.

© lo

o d

u s k iir

Minevik? Muinasaegne sadamakoht 3 – 7 saj.

Tsistertslaste merevärav 13 – 16 saj.

Stenbockide suveresidents 19 – 20 saj.

• osalt metsik, osalt korrastatud, kõigile

vaba ligipääsuga park, rand ja teatriväljak

ning ilu-, puuvilja- ja tarbeaiad

• hulganisti eri ilme ja otstarbega hooneid

• vaimsuse ja koostegemise, looduses ja

loodusele õhkkond

• sadam 19. saj. lõpp – 20. saj. algus

Tänapäeval RMK telkimisala ~7000 inimest

aastas ja matkarada

Muinasaegne sadam

Sadamakoht on arvel arheoloogiamälestisena ja kuigi Gurly Vedru on seal teostanud mõningaid kaevamisi, siis potentsiaal ja sellest tulenev võimalik

positiivne mõju piirkonnale võiks olla märkimisväärne.

Tsistertslaste merevärav

Võimalik, et sellest tulenes koha nimi, aga olulisim on mentaliteet: sõltumatus, uuenduslikkus, alustamine tühjalt kohalt, adaptiivsus, sissetulekute, äri- ja

tegevusvaldkondade mitmekülgsus (isegi revolutsioonilisus), isemajandamine, rahvusvahelisus, kontaktvõrgustik, kaasamine, töötamine mitte töö pärast,

perekondlik vaim, puuduv sotsiaalne seisund, võrdsus, koht, kus õpitakse ja saadakse õpetust, vaimsuse kujundamine.

Stenbockide pere ja sõprade suveresidents

Park

Tsitre oli eeskujuks Keila-Joa ja teistele parkidele. Luiteliivadel poolmetsik lehtpuupark, teisal korrastatud ja kujundatud, paljude teedega. Hooldamata juba

20. saj. 30. aastatest, nõukogude ajal võeti kütteks maha osa pargipuudest ja võsastus. Mõisa juurde kuulusid ilu-, puuvilja- ja tarbeaiad. Pargis on

kaitsealuseid liike.

Mõisahooned

Omal ajal eripärase arhitektuuriga, isegi stiilitu fantastikana kirjeldatud hooned, mis samas olid askeetlikult õdusad ja mida pidevalt ümber ehitati. Salongi

kasutati veel 20. saj. 20. aastatel, vana Valge loss lammutati viiekümnendatel. Paljudest hoonetest on säilinud mõned vundamendid, keldrid ja lagunenud

kaevud. Mälestisena midagi arvel ei ole, aga tegemist on ajaloolis-kultuuriliselt olulise objektiga.

Õhkond

Suur-Tsitre toimis kui külalislahke, eri põlvkondadega suur pere. Park oli külarahvale avatud. Vaimsuse ja koostegemise, looduses ja loodusele õhkkond.

Kultuuri ja sportlikud tegevused k.a. merelised, aga ka dolce far niente – mitte midagi tegemine.

Sadam

Muuhulgas toimus Sadama kaudu ka reisiliiklus. 1910. – 1930. aastatel toimis regulaarne laevaliin Tallinn-Tsitre-Loksa-Võsu.

RMK telkimisala

Tänane külastajaskond, kui ka enamasti ei käitu sobimatult, siis tekitab kohalikus kogukonnas tõsist ebamugavust.

Seltsimaja puudumine

Suur-Tsitre kogukonna kestlikku arengu

võimendamine:

• jätkusuutlikkus

• ringmajandus

• jagamismajandus

• aeglane turism

• koha tegemine

Kogukonna autonoomsus sh vesi

• vee ringkasutus, vihma- ja ka

merevee kasutus

Miks?

© P

ri it T

a m

m e ts

Seltsimaja puudumine

Seltsimaja puudumine oli projekti päästikmõtteks. Tsitre park on olnud läbi aegade külarahva kooskäimise kohaks ning võimalikust rahvamajast on olnud

juttu varemgi. Seltsimaja multifunktsionaalsus toetaks kulude katmist, samas tänu paigale ning tema ajaloole on potentsiaali enamaks.

Suur-Tsitre kogukonna kestlikku arengu võimendamine

Kujunes eesmärgiks projekti arenedes, milleni jõuti kogukonna siseste dialoogide ja küsitluste tulemusena.

Jätkusuutlikkus

Suur-Tsitre elukeskkond on terve – looduskeskkonna ökosüsteemid toimivad, seal on mõnus ning turvaline elada ja toimetada. Kohalikel on ka kauges

tulevikus huvitavat ja väärtustatud tööd k.a toore, oskused, partnerid, infrastruktuur. Kogukonna sotsiaalkultuuriline areng on kindlustatud – toimiv elujõuline

kogukond, mille osapooled oma oskuste ning kompetentsidega ka ühise asja nimel panustavad, kus väärikad on hoitud, tööealised on uhked, noored

tahavad tulla tagasi.

Ringmajandus

Mõjutab oluliselt, kuid mitte ainult keskkonda, ehk mõte on selles, et säilitatakse ja arendatakse süsteemselt Suur-Tsitre kultuuripärandit, juhitakse

loodusväärtuste kasutamist ning vajadusel taastamist. Kõik mis tehakse, toimub taaskasutatavaid ressursse kasutades ning ideaalis jäätmeid tekitamata.

Käegakatsutav loodu on taaskasutatav ning looduslik ökosüsteem rikkumata/taastatud.

Jagamismajandus

Jagamismajandusel on oluline mõju kogukonna majandustegevusele, uutele ärimudelitele ja sellele, mida eestlane kõige kehvemini oskab – koostööle.

Igaüks ei pea endale ostma seadmeid või tööriistu. Eriti oskustööjõudu on lihtsam kamba peale leida ning „staaridele“ kohapeal väljakutseid võimaldada.

Aeglane turism

Kohaliku kogukonnaga austav läbikäimine, selle kultuuritraditsioonidega enese kurssi viimine või nendelt õppimine. Olulised on saadavad emotsioonid, mida

kogetakse pikema viibimise käigus. Tähendaks tänase RMK telkimisala külastajate profiili olulist muutumist. Eesmärgiks loodust ja kultuuri hindav inimene.

Maad pidi reisijatele lisanduks merelt tulijad. Rohkem jalgrattaid ja kajakke, aga ka karavane. Reisikäitumine muutuks pikemaajaliseks koos kohapealsete

kulutustega.

Koha tegemine

Place making on lihtsalt väljendudes protsess, mille käigus luuakse kohti, kus inimesed tahavad elada, töötada ja kogeda.

Esmases etapis on tegemist pigem teadustööga, teises toimivate igapäevaste kogukonnamudelite arengu toetamise k.a analüüsiga, kaasates väga erinevad

osapooli teaduasutustest kuni kohaliku omavalitsuseni ning kolmandas etapis toimiva teadmise jagamise ehk isegi erinevate prototüüpide müügiga.

Kogukonna autonoomsus sh vesi

Täiendava teemaks on vesi, ehk julgeolek ja autonoomsus. Puhas vesi – Pärlijõgi on piirkonnas ajalooliselt märgiline. Trassidevaba elukeskkonna

probleemiks on vesi ja selle ringkasutus, arenguks vältimatu, samas oskusteave vägagi eksporditav. Võiks olla RMK-le võimaluseks skaleeritavate

lahenduste väljatöötamisel.

Kuhu?

Tõllakuur

Ester Piikmanni meenutus: „Kahe-osaline ja kõrge viilkatusega. Maapoolne osa oli läbisõidetav, merepoolsel osal uks põhja pool. Valge lossi pool kaks

kaarjat, võretatud akent“

Omaaegse tõllakuuri vundament on seltsimaja jaoks hüpoteetiliselt sobiv asukoht.

Kogukonna arvamus

23

50

-3 -9

leibkonnad inimesed

suhtumine visiooni

-10 0 10 20 30 40 50

avatus merele

turism

rekreatsioon

targemaks

Suur-Tsitre

kogukonnale

teenused

kultuur

leibkondade ootus ei kontsert teater üritus lava

kohvik laat

kogukonna koht ruum

korrastamine väärt

loengud töötoad

lastele

huvi

ligipääs

ei

© in

d r3

k

Kogukonna arvamus

Küsitlus koostati ja viidi läbi MTÜ Tsitre Küla Seltsi poolt jaanuaris 2023. Küsitlusele paluti vastata vaid täiskasvanutel. Osales 60 vastajat 26-st leibkonnast

(Kuusalu valla andmetel elab neis külades vastavalt 22, 49 ja 43). Seega osales 2/3 Tsitre, Muuksi ja Pudisoo täiskasvanutest ning 90% pooldavad Suur-

Tsitre visiooni.

Suhtumine visiooni

Vastajatelt küsiti järgmist: „Palun avalda oma arvamust eespool kirjeldatud visiooni kohta“. Eespool kirjeldatud visiooni alla mõeldi inimestele digitaalselt või

paberil edastatud visioonidokumenti (Mõtteid Tsitre teemadel 28.12.2022).

Kogukonna ootused

Vastajatelt küsiti järgmist: „Mida Sa veel tahaksid näha Suur-Tsitre alal peale RMK pakutava?“ ja „Milliseid kultuurisündmusi soovid Suur-Tsitres näha?“

Lisaks pidid vastajad märkima: „Palun märgi, mitme täiskasvanu poolt on arvamus siin lehel“.

Sisuanalüüsi tulemusena koondati kaheksa teemaplokki, mis omakorda jagunesid alamteemadeks. Kõik vastused on kodeeritud vastavalt leibkondadele ja

nende liikmete arvule, seega saab iga vastaja näha, kuhu tema vastused paigutati. Süstematiseerimise tegi keerukaks vastuste olemus – väga üldistest,

pigem suhtumist väljendavatest kuni väga konkreetsete praktiliste ettepanekuteni.

Mida?

kogukonnakeskus

maastikuarhitektuuri

kompetentsikeskus

vaimsuse ja kunstikeskusrekreatsioonikeskus © J a m

e s T

a p

s c o tt i

n O

m a c h

i J a p

a n

© G

A P

G a rd

e n

s b

lo g

© K

o lg

a m

u u

s e u

m

© M

u in

s u

s k a it s e a m

e t

jätkusuutlikkuse

kompetentsikeskus

© M

a rg

u s S

a m

e li

Kogukonnakeskus

Töö-, õpi- ja rekreatsioonikeskkonna loomine kohalikule kogukonnale ning selle jätkusuutliku arengumudeli väljatöötamine ja elluviimine koostöös erinevate

teadusasutustega. Võimalused kohalikest noortest kuni väärikateni, eesmärgiga võimendada Tsitre, Muuksi ja Pudisoo kogukondade kestlik areng,

kasutades innovaatilisi toime- ning ärimudeleid, mis võimaldaksid ka teadmise jagamist ja rahastamist.

Jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus

Mõneti sarnaselt Cornwalli The Eden Project-i kontseptsiooniga „Leiutajate küla“ tänasel RMK kinnistul. Kogukonna kaasamine, innovatsiooni juhtimine,

rajamine, loodusliku ökosüsteemi korraldamine, infrastruktuuri rajamine, haldamine sh külastusvoogude juhtimine jne. Teadus- ning kompetentsikeskus

koos analüüsi, teaduskoostöö, koolitamise ja publitseerimisega.

Maastikuarhitektuuri, keskkonna ja aianduse kompetentsikeskus

Omalaadne hariv ja kaasav maastikukorraldamise teemapark – elamuskeskus. Sõltumatud, säästvad ja targad vee ja energialahendused, kus kõik, eriti vesi

on ringluses kogu kompleksi ulatuses. Kus taimed, maa ja hooned on orgaaniliselt läbi põimunud. Teadmised, mis kohaldatavad koduaedade ja rohealade

rajajatele põhjamaades, ehk roheala ei võrdu elupuuhekk. Ilu-, tarbe- ja talveaiad vanadel kõrvalhoonete vundamentidel võimalusega kaasata kõiki, kes

seda soovivad.

Vaimsuse ja kunstikeskus

Side Leppnurmedega ehk side muusikaga, aga ka võimalused teatri- ja muuks kultuuritegevuseks, mis haakub koha olemusega, maastikukunst, sh

valguskunst ja kõik muud „vaikse“ kunsti liigid. Selle võimaldamiseks on eriline roll loodaval seltsimajal katmaks kõikvõimalikke vajalikke funktsioone.

Omaaegse Salongi ja Valge mõisa asukohas teine korrus – suurepärase vaatega teesalong, oleks samuti sobilik erinevate kultuuriliste etteastete,

seminaride ja konverentside tarbeks, k.a talvisel ajal. Seda nn teesalongi saab kasutada ka piirkonna toodete ja isegi telkimisala toimetavatele külalistele

proviandi müügiks.

Suur-Tsitre rekreatsioonikeskus

Omaaegse salongi vundamendil ja asukohas, ehk isegi arhitektuuriliselt viimasele viitavalt oleks mõõdukateks külma merevee protseduurideks mõeldud

asutus – mitte spaa ega ravila. Valge mõisa asukoht on sobilik olmeruumide ja saunamajana. Samal eesmärgil on sobilikud aedadesse loodavad

põlvesügavused veesilmad ja seltskonna- ning sportmängude lahendused, mis võiks olla RMK-le prototüüpideks mujal kasutamiseks. Randa lisanduks

alustele kinnituspoid, omaaegse “Kapernauma“ sarnane rajatis ja teisaldatav sillake, merelt, näiteks kajakkidega saabujatele või merele viidavate

loodusvaatlejate tarbeks.

Lähtume suurest pildist

PPP (public-private partnership)

Pikaajaline nn kihtkihiline arendus

Iga naise/mehe õigus

Vähem on rohkem

Ei taasta olnut, aga lähtume olemusest

Vaikne võimas vaimsus

Ligipääsetavus ja turvatunne

Harmooniline kooseksisteerimine

Looduses ja loodusele

Kuidas?

© m

ta m

m e ra

ja

Lähtume suurest pildist

Isegi kui esialgu alustatakse seltsimajast tuleb kogu projekt tervikuna läbi mõtestada kaasates oma ala parimaid eksperte. Loomulikult peab alustama

suurest pildist, milleni jõudmiseks loodame dialoogi ja koostööd RMK, KeA ja KOV-ga.

PPP (public–private partnership)

Loodame visioonile tuge ja oleme avatud erinevateks koostöövormideks ning organisatsioonimudeliteks kõikvõimalike osapooltega, mis hoiaks avatuna

võimalused osalemiseks erinevates EU meetmetes, VC-de (Venture Capitalists) kaasamiseks jne

Pikaajaline nn kihtkihiline arendus

Selline kompleks ei valmi kiirelt – ehk isegi kümnete aastate jooksul, seega tuleks seda teha nö kiht kihilt jälgides, et kogu ala ei kujuneks aastateks

ehitustandriks. Kus arendus ja toimetamine toimuks selliselt, et suurem osa alast oleks külastajatele kogu aeg avatud.

Iga naise/mehe õigus

Suur osa territooriumist – tänane telkimisala, rand ja park, peaks olema kõigile avatud, samas riivamata kohalike turvatunnet. Loodavad aiad ja pakutavad

teenused võiksid olla piiratud või osaliselt tasulise ligipääsuga eelistades kohalikku kogukonda, samas tagades finantsilise jätkusuutlikkuse.

Vähem on rohkem

Eesmärk ei ole tuua piirkonda rohkem turiste, pigem vähem, aga kohalikku kultuuri ja loodust hindavaid, samuti ärituriste. Eesmärk ei ole teha midagi, mis

oma mahtudelt või stiililt kuidagi kohalikku keskkonda ei sobi, küll aga teha seda targalt, kõrge esteetilise tasemega, säästlikult ja innovaatiliselt.

Ei taasta olnut, aga lähtume olemusest

Hea toon ei ole nullist üles ehitada koopiat, mille kohta infot napilt ja mis ajas olnud vägagi erinev. Kindlasti peaks aga lähtuma tema olemusest. Võrreldes

teiste hästisäilinud mõisakomplekside ja parkidega on toimetamisruum maaomaniku – RMK ning KeA jt otsustajate nõusolekul oluliselt suurem.

Vaikne võimas vaimsus

Ajalooliselt olnud paik kontserdi-, teatri- ja muuks kultuuritegevuseks. Sobilikud on kohalikku kogukonda ja faunat mitte häirivad nö vaikse kunsti liigid.

Ligipääsetavus ja turvatunne

Läbiv teema nii arhitektuuris kui kogu nö objektil peaks olema ligipääsetavuse kõrgeim näidistase – ligipääsetavus ei tähenda vaid ratastooli!

Külastuskorralduse juhtimine suurendab kogukonna turvatunnet. Kaldarajatised lisavad merepääste ja tuletõrje võimekust, keldrid sobivad varjupaikadeks.

Harmooniline kooseksisteerimine

Koht, kus ei elata mitte lihtsalt külg-külje kõrval, vaid lausa üheskoos. Kõikide huvitatud osapoolte kaasatus vastavalt nende oskustele ja võimetele.

Looduses ja loodusele

Taaselustada luiteliivadel poolmetsik lehtpuupark, säilitades elurikkuse ning kaitsealused liigid. Sarnaselt Edenile oleks lähenemine mitte nagu

botaanikaaias – lähimad Tallinnas, Helsingis ja Tartus, või puukoolis – suur hulk k.a Lahemaal, vaid kaasav – võimlik kõike katsuda ja käed külge panna.

© P

ri it T

a m

m e ts

Tänud!

Tsitre Küla Seltsile 02. oktoober 2025 nr 12-1/3304

TOETUSKIRI

Mittetulundusühing Tsitre Küla Selts (reg nr 80603445) edaspidi (selts) esitas 23.09.2025 kirjas

palve toetada seltsi tegevust. Selts on taotlemas RMK Loodushoiu osakonnalt pikaajalist

maakasutust, rajamaks kolme naaberküla, Tsitre, Pudisoo ja Muuksi ühise ettevõtmisena Suur-

Tsitre seltsimaja. Kirja manusesse olid edastatud eskiis, ala asendiplaan ja tegevuskava. Kuusalu

Vallavalitsus, olles tutvunud kirja materjalidega edastab oma seisukoha:

Vastavalt Kuusalu Valla arengukavale asub Tsitres asub ajaloolis-kultuuriliselt väärtuslik endise

Kolga suvemõisa park, mida kohalikud elanikud soovivad välja arendada Suur-Tsitre

puhkepargiks (lk 48). Vajalike tegevustena on väljatoodud Lahemaa rahvuspargis elukeskkonna

arengu soodustamine (lk 49). Arengukava tegevuste tabelis on Suur-Tsitre seltsimaja rajamine

välja toodud (lk 63). Seega on seltsi kavandatav tegevus arengukava tegevusega kooskõlas.

Eelnevalt on ka Üldplaneeringu menetlusse seltsimaja rajamise ettepanek tehtud ja planeeritav ala

reserveeritud kavandatava tegevuse jaoks.

Kuusalu Vallavalitsus toetab seltsi tegevust Suur-Tsitre seltsimaja rajamiseks. Kohalike

kogukondade toetamine ja areng on vallale üheks prioriteetseks tegevuseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Koostas:

Andres Põdra

Arendusjuht

6014327

70 000 m2

35203:001:0266 Loksa metskond 68

35203:001:0330 Palgiotsa

35203:001:1400 Rohuaia

35203:001:1390 Rannametsa

35301:001:1720 Silla

35301:001:1719 Merila

35203:001:0131 Lahe

35203:001:0230 11270 Kuusalu-Leesi tee

35203:001:0132 Lahe

35203:001:0037 Puhkeranna

TSITRE SELTSIMAJA Eskiis

ASUKOHT: Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

TELLIJA: Tsitre küla selts

ARHITEKTID: Jaan Tiidemann Jarmo Vaik

20.06.2025

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Asendiskeem

AR-2

1:1000

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

1

2 3

4

1 UUS SELTSIMAJA 2 ENDINE TÕLLAKUUR 3 ENDINE VALGE LOSS 4 ENDINE SALONG

Tsitre seltsimaja

Käesolev eskiis on valminud Tsitre Küla Seltsi tellimusel uue seltsimaja kavandamiseks. Eskiis on ühtlasi osa uurimusest, mille tulemusel on visualiseeritud ka endise Tsitre suvemõisa peahoonet ja salongi, et anda ettekujutus koha varasemast ruumilisest olukorrast.

Uus Tsitre seltsimaja on kavandatud endise Tsitre suvemõisa südamesse. Seltsimajale on leitud asukoht, mis järgib endiste mõisahoonete radiaalset paiknemist maastikus, samas jättes vanade hoonete vundamendid puutumata. Uue seltsimaja arhitektuuri märgusõnaks on "Veranda", mis kannab endas mõisatega ja üldse suvitamisega seotud vaimsust. Maja peamiseks arhitektuurseks elemendiks ongi efektne veranda, mis püüab nii hommiku kui õhtupäikest ning mis on ühtlasi hoone peasissepääsuks. Samas on veranda mõeldud kogunemisruumiks, suure saali hajumisruumiks kui ka omaette sündmusruumiks.

Hoone idapoolsel küljel endiste mõisahoonete pool on väike hubane kohvik, kus saab toimetada ka hoone administraator. Hoone keskel on suurem saal ja lääneküljel saun ning klassiruum, mida võib kohandada sauna eesruumiks. Teisele korrusele on kavandatud ruumid, mida saab kasutada nii õppetööks, huvitegevuseks kui ka majutuseks. Hoone poolkeldri korrusel on abi- ja laoruumid, mida saab kohandada ka varjumispaigaks. Kokkuvõttes on uue seltsimaja arhitektuur kavandatud lähtudes klassikalisest Eesti verandaga talumajast, kuid on sellest ühiku võrra suurem, mis viib selle kokku Tsitre endiste mõisahoonete mastaabiga.

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

1-korrus

AR-3

1:100

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

27 400

5 30

0 12

0 00

8 700

8 50

0

9 1509 1009 150

Sirel

vana kaev

vana sirel

õhuruum

võimalik trepp keldrisse

Saal 74 m2

Köök 23 m2

Kohvik/admin 67 m2

Veranda 57 m2

Klass/eesruum 28 m2

Saun

27 m2

wc 2 m2

wc 3 m2

wc 2 m2

Trepihall 8 m2

lüüs 4 m2

koda 5 m2

koridor 8 m2

eesr. 3 m2

EHITISEALUNE PIND 350 m² NETOPIND I KORRUS 309 m² NETOPIND II KORRUS 203 m²

NETOPIND KOKKU 512 m²

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

2-korrus

AR-4

1:100

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

vaade rõdult alla verandale

sa la

tre pp

Tuba 20 m2

Tuba 17 m2

Hall 57 m2

Klass/nõup ruum 46 m2 Tuba

18 m2

Tuba 18 m2

Tehnoruum 12 m2

wc 3 m2

wc/pesu 4 m2

wc/pesu 4 m2

wc/pesu 4 m2

wc/pesu 2 m2

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Keldrikorrus

AR-5

1:100

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

6 500

10 4

00

Kelder 74 m2

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Lõige

AR-6

1:100

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

±0.00

+3.30

+8.72

+3.00

+6.30

efektne veranda läbi kahe korruse

Saal

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Ajalooline-foto

AR-12

1:1.88

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõis ~1930. aastal Allikas: Flickr

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D_rek

AR-13

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõisa 3D rekonstruktsioon samast asukohast

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Ajalooline-foto

AR-14

1:0.34

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõis Allikas: Arno Lepnurm "Küla elu-olust" ERM KV 323:14/420-481

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D_rek

AR-15

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõisa 3D rekonstruktsioon samast asukohast

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Ajalooline-foto

AR-16

1:3.26

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõis Allikas: Ester Piikmann erakogu

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D-rek

AR-17

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre suvemõisa 3D rekonstruktsioon samast asukohast

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D-rek

AR-18

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D-rek

AR-19

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D-rek

AR-20

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

3D-rek

AR-21

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Aksonomeetria

AR-22

1:100

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

Tsitre seltsimaja EskiisTELLIJA:

ARHITEKTID:

Tsitre küla selts Mõõtkava:

20.06.2025Kuupäev Leht:

Render

AR-23

Harju maakond, Kuusalu vald, Tsitre küla

JOONIS: STAADIUM: 232Töö nr.:

Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik KOOSTAJA: Ninja Stuudio OÜ, Reg. nr: 10421978, MTR: EEP003796, Narva mnt.7D, Tallinn 10415, tel. 6696719

From: "Riina Laanetu" <[email protected]> Sent: 10/10/2025 1:56:32 PM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Tsitre Küla Selts MTÜ taotlus.

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere!

Esitan Tsitre Küla Selts MTÜ taotluse maa pikaajalise kasutamise kohta.

Lugupidamisega Riina Laanetu Tsitre Küla Selts MTÜ juhatuse liige 5145830

Kogu taotlus.asice