Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

1

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Suure-Jaani 25. september 2025 nr 314

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine Windskreen OÜ esitas 28.05.2025 Põhja-Sakala Vallavalitsusele taotluse kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu (KOV eriplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamiseks eesmärgiga leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu jaoks sobiv asukoht

Põhja-Sakala vallas Maalasti ja Paaksima külade ligikaudu 488 ha suurusel territooriumil.

Taotletava planeeringuala skeem on otsuse lisas.

Oma 28.05.2025 taotluses leiab Windskreen OÜ muu hulgas, et taotletaval planeeringualal ei ole

vajalik eelvalikualade valimine. Täiendavalt märgib Windskreen OÜ, et kavandatavate tuulikute

maksimaalne tipukõrgus on kuni 290 meetrit. Samuti kirjeldab taotleja võimalikku kohalikku

kasu, mis võib kaasneda tuuleenergia arendamisega.

Põhja-Sakala Vallavalitsus andis oma 20.06.2025 kirjas nr 7-1/18-2 Windskreen OÜ-le teada, et

pikendas KOV eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamise tähtaega 90 päevani

(PlanS § 96 lg 3).

Põhja-Sakala Vallavalitsus on tutvunud esitatud materjalide, asjakohaste raamdokumentide,

õigusnormide ja kohtupraktikaga ning Windskreen OÜ seisukohtadega. Taotlejale on antud

võimalus 17.09.2025 toimunud volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni istungil esitada

käesolevale otsusele arvamus ning talle on selgitatud otsuse sisu ja tähendust, nagu näevad muu

hulgas ette haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 ja Riigikohtu praktika (Riigikohtu 10.12.2010

otsus asjas nr 3-3-1-72-10, punkt 17).

Selgitused

A. PlanS § 95 lg 1 kohaselt koostatakse KOV eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. § 95

lg 7 kohaselt koosneb KOV eriplaneering menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille

eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

PlanS ei anna võimalust jätta asukoha eelvaliku etapp läbi viimata. PlanS § 6 p 1 kohaselt on

asukoha eelvalik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate

võimalike asukohtade kaalumise teel.

Keskkonnaagentuuri (KAUR) 2024. aastal koostatud aruanne „Tuuleenergeetika arendamiseks

täiendavate alade kaardistamine“ kirjeldab esmast teoreetiliselt võimalike sobivate alade

kaardistamist. See ei täida PlanS-is sätestatud asukoha eelvaliku ülesannet, mille eesmärk on

ehitisele reaalselt sobivaima asukoha leidmine, mitte teoreetiline või hüpoteetiline kaardistamine.

B. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 27 kohaselt on keelatud ehitada paikseid

heiteallikaid, millest saasteained väljutatakse välisõhku kõrgemal kui 250 meetrit maapinnast.

AÕKS § 7 kohaselt on välisõhu saastamine välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine nii, et

2

see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski. AÕKS § 19 lg 1 kohaselt on heiteallikas

saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) § 4 kohaselt on keskkonnarisk vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise

võimalikkus ning § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav

tõenäosus.

On üldteada, et tänapäevased tuulikulabad sisaldavad olulises koguses epoksüvaiku, mis

omakorda sisaldab kahjulikku ühendit bisfenool A (BPA). BPA on Euroopa Liidus määratletud

kui ohtlik kemikaal. Samuti on üldteada, et tuuliku töötamise käigus toimub labade pidev erosioon

(aerodünaamiline hõõrdumine, vihm, lumi, rahe), mille tagajärjel eraldub regulaarselt plastipuru

ning selles sisalduv BPA satub keskkonda. Samuti on tuulik objekt, mis väljutab välisõhku müra,

sh infraheli, mille vähendamine on tuuleparkide puhul määrava tähtsusega tegur, mille üle teostab

järelevalvet Terviseamet. Seega ei saa AÕKS-ist tulenevalt Eestis rajada elektrituulikuid, mille

kõrgus maapinnast on suurem kui 250 meetrit.

C. Windskreen OÜ viitab KOV eriplaneeringu algatamise taotluses kohalikule kasule, muu

hulgas elektrituruseaduse (ELTS) kohasele otseliini rajamise võimalusele. Teatavasti on

ilmastikust sõltuvat ehk juhuelektrit tootvast jaamast otseliini rajamine vaid teoreetiline lahendus,

mis lähtuvalt ühiskondliku elektrisüsteemi tööpõhimõtetest ja toimeloogikast, samuti tööstusliku

tootmise eripäradest on praktikas ebaratsionaalne lahendus, mis ei ole Eestis laiemat kasutust

leidnud.

Keskkonnatasude seaduse (KeTS) kohane tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mis on mõeldud tuulepargiga kaasnevate negatiivsete

mõjutuste ehk häiringute kompenseerimiseks – see ei loo lisandväärtust ega ole seega käsitatav

kasuna.

Otsuse põhjendus

1. Kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+, peatükk 6 sedastab, et rohetaristu toetab

ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku

maapinna, elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade jm-ga seotud ökosüsteemiteenused. Seega

toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuse

looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.

Eesti 2030+ planeeringus on jõutud otstarbekaima lahenduseni (peatükk 5.2.) – maismaal tuleb

tuuleparkide loomiseks kasutada eelkõige endiseid kaevandusalasid, muid kasutusest välja

langenud alasid ning kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes

ning vähendavad ruumikasutuse konflikte.

Planeerimisseaduse (PlanS) kohaselt ei ole võimalik üleriigilist planeeringut muuta KOV

eriplaneeringuga. Taotletav KOV eriplaneeringu tuuleala on kehtiva üleriigilise planeeringu

juhtmõtetega vastuolus, sest planeeringuala ei asu endistel kaevandusaladel ega muudel

kahjustatud või tehislikel aladel.

2. Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 lähteseisukohtades ja KSH programmis märgitakse muu

hulgas, et kavandatud tuuleparkide potentsiaal ületab mitmekordselt Eesti energiavajadust ning et

juhitamatu taastuvenergia osakaalu suurenemisega elektrisüsteemis kasvab väljakutse hoida elektri

tarbimine ja tootmine tasakaalus. Euroopa ajaloo ühe suurema elektrikatkestuse ametliku

juhtumiraporti kohaselt, mille avaldas 18.06.2025 Hispaania põhivõrguhaldur Red Electrica, oli

katkestuse algpõhjuseks juhuelektrijaama, täpsemalt Badajozis asuva 500 MW võimsusega

päikeseelektrijaama rike. Muu hulgas võis raportist järeldada, et juhuelektril põhinev süsteem ei

ole täielikult töökindel, s.o puudub kõrgetasemeline varustuskindlus.

3

3. Koostatava energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) neljanda, 16.07.2025

kooskõlastamiseks avaldatud versiooni kohaselt on Eesti riik taganenud energiamajanduse

korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõikes 1 sätestatud 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamisest

aastaks 2030. ENMAKi järgi on elektritootmises taastuvenergia asendunud mõistega puhas

energia, mis hõlmab ka tuumaenergiat, ning eesmärk on 2035. aastaks saavutada puhta energia

tootmise osakaal vähemalt 80% elektri tarbimisest. Seetõttu ei ole Windskreen OÜ 28.05.2025

taotluses sisalduv viide EnKS § 321 lõikes 1 sätestatud 100% taastuvelektri eesmärgile

asjakohane.

4. Prognooside kohaselt toodab Eesti 2025. aastal taastuvelektrit kaugelt enam kui 40% ulatuses

riigis aasta jooksul tarbitava elektri kogusest. Eesti elektritarbimine on viimase 10 aasta jooksul

püsinud ühtlasel tasemel suurusjärgus 8–8,5 TWh aastas ning Eesti tööstuse langeva energiatarbe

tõttu ei ole tarbimise märgatavat kasvu ette näha. Küll aga ENMAK 2035 kohaselt kasvab

biogaasi osakaal energiakorvis hüppelist aastaks 2035. Sellest tulenevalt jääb riiklik tuuleenergia

tellimus aastani 2035 ehk lisanduv installeeritud võimsus suurusjärku 700 MW.

Kuna Eestis on planeeringutes ligikaudu 200 maismaatuuleala kogupindalaga enam kui 1200

km2, mis Keskkonnaagentuuri (KAUR) konservatiivse arvestusaluse (0,85 ha ühe tuuliku kohta)

mahutab 1400 tuulikut (igaühe nimivõimsus arvestuslikult 7 MW), esineb Eestis massiline

üleplaneerimine ning taotletavat KOV eriplaneeringu tuuleala ei saa ühelgi juhul pidada Eesti

taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikuks.

5. Windskreen OÜ taotletav planeeringuala piirneb 2023. aastal Vestman Solar OÜ algatatud

Ülde eriplaneeringu alaga. Vestman Solar OÜ ei soovinud oma 10.06.2025 seisukohas nende kahe

planeeringuala liitmist, sest see rikuks Vestman Solar OÜ õigust heale haldusele (kiire,

õiguspärane ja efektiivne haldusmenetluse läbiviimine). Liiatigi on üldteada, et kahe tuulepargi

rajamisel sedavõrd lähestikku tekib oluline koosmõju, sh kumulatiivne mõju, mis võib kaasa tuua

täiendavaid negatiivseid tagajärgi planeeringualadel paiknevatele loodusväärtustele.

6. Kehtiva Viljandi maakonnaplaneeringu ja Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt paikneb

taotletav planeeringuala täielikult maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialas T2.5 Parika-

Ülde-Maalasti (üldplaneeringu seletuskiri ptk 4.7, üldplaneeringu joonis Väärtused ja piirangud).

Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav planeeringuala osaliselt või täielikult mitme

arheoloogiatundliku alaga (üldplaneeringu seletuskiri ptk 4.4.2, üldplaneeringu joonis Väärtused

ja piirangud).

7. Euroopa Liidu toimimise lepingule vahetult tugineva taastuvenergia direktiivi (EL)

2018/2001 põhjendus nr 45 kohustab taastuvenergia arendamisel arvesse võtma kõiki Euroopa

Liidu keskkonnalaseid õigusnorme.

Direktiivi artikkel 15b näeb ette Euroopa Liidu 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi

saavutamiseks vajalike maa-alade kaardistamise igas liikmesriigis. Artikli 15b lõike 3 teine lause

sätestab, et taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende alade olemasolevate

kasutusviisidega.

Direktiivi 2018/2001 artiklis 15 c seatakse tingimused artikli 15b alade alamrühmana

kaardistatavatele taastuvenergia eelisarendusaladele, nähes täiendava nõudena ette, et konkreetset

liiki taastuva energiaallika kasutuselevõtt ei tohi avaldada eeldatavasti olulist keskkonnamõju.

Lisaks kohustatakse eelistama tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja fassaadid,

transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted, prügilad,

tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning asjakohasel

juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses kasutatav.

Samuti kohustatakse välja jätma Natura 2000 alad ja riiklike looduse ja elurikkuse kaitse

4

kavadega kindlaks määratud alad, peamised linnurändeteed ja mereimetajate rändeteed ning

muud tundlikkuskaartide alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel aladel asuvad tehis- ja

ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu.

8. Windskreen OÜ taotletava planeeringuala pindalast moodustab metsamaa ligi 100% ning

planeeringuala paikneb täielikult rohevõrgustiku tugialal. Metsamaa jäädav konverteerimine

tööstusmaaks ning rohevõrgustiku tugiala kasutamine tööstuspargina ei ole kooskõlas eespool

nimetatud direktiivi (EL) 2018/2001 nõuetega.

9. Euroopa Komisjon on 07.08.2025 teate kohaselt võtnud menetlusse kaebuse [nr

CPLT(2025)01648], mille eesmärk on algatada Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetlus

taastuvenergia direktiivi teatavate sätete (sh artikkel 15b ja 15c) ettenähtud tähtpäevaks ehk 21.

maiks 2025 ülevõtmata jätmise ja rikkumise tõttu.

10. Kliimaministeerium on 07.08.2025 esitanud Vabariigi Valitsusele maapõueseaduse (MaaPS)

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (24-0872/07) taastuvenergiatootmise arendamiseks

kaevandamisloaga alal, et võtta Eesti õigusesse üle mõned taastuvenergia direktiivi artikli 15b

sätted. Eelnõu eesmärk on võimaldada taastuvenergiarajatiste ehitamist kehtiva kaevandusloaga

aladel ehk rakendada artiklis 15b sätetatud nõuet kasutada taastuvenergiarajatiste jaoks vajalikke

maa-alasid mitmeotstarbeliselt. See on kooskõlas ka kehtiva üleriigilise planeeringu Eesti 2030+

põhimõttega, et maismaal tuleb tuuleparkide loomiseks kasutada eelkõige endiseid

kaevandusalasid, muid kasutusest välja langenud alasid ning kohti, mis võimaldavad tuuleenergia

kasutamist integreeritud lahendustes ning vähendavad ruumikasutuse konflikte. Seeläbi

eemaldatakse kaevandusaladele tuuleparkide rajamist takistanud õiguslikud piirangud, mistõttu ei

ole tuuleparkide kavandamine rohevõrgustiku tugialadele ja metsamaale enam ühelgi juhul

põhjendatud.

11. Taastuvenergia kiirendamise määruse (EL) 2022/2577 kehtivusaega, millega nähakse ette

taastuvenergia arendamise ülekaalukas avalik huvi, on ühe korra pikendatud, kuid lisatähtaeg

lõppes 30. juunil 2025 ning määrus kaotas kehtivuse. Ülekaalukas avalik huvi on muu hulgas

sätestatud taastuvenergia direktiivi 2018/2001 artiklis 16f, samuti EnKSis, kuid ülekaalukas avalik

huvi kehtib ainult loamenetluse (ehitusluba, kasutusluba), mitte sellele eelneva ruumilise

planeerimise ega keskkonnamõju hindamise suhtes.

12. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) kohustab tagama keskkonna kõrgetasemelise ja

tervikliku kaitse kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel ning sätestab vältimis- ja

ettevaatuspõhimõtte (§ 8 kuni § 11).

KeÜS § 18 kohustab käitise asukoha valikul lähtuma eesmärgist vähendada võimalikult suures

ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes,

kaugust elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku sihtotstarvet.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 sätestab kohustuse tagada kaitsealuste liikide soodne seisund.

Taotletav KOV eriplaneeringu tuuleala ei ole kooskõlas nimetatud KeÜS ja LKS põhimõtete ja

kohustustega ning selle puhul oleks alusetu väita, et kavandataval tegevusel puuduvad

alternatiivid.

13. PlanS näeb ette, et ruumilise planeerimise eesmärk on muu hulgas demokraatlik ja

tasakaalustatud ruumiline areng, samuti kvaliteetse elukeskkonna kujunemine ning

keskkonnahoidlik areng. (§ 1) Planeerimise üks põhimõte on parendada elukeskkonda, luues muu

hulgas eeldused kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri säilitamiseks ning esteetilise

miljöö arenguks. (§ 8) Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest, s.o

kohalikud huvid on esikohal. (§ 10)

5

Taotletav KOV eriplaneering on vastuolus nimetatud põhimõtetega, sest ei säilita kogukondlikke

väärtusi kandvat ruumilist struktuuri, ei parenda elukeskkonda ega toeta esteetilise miljöö arengut.

Samuti ei lähtu see kohalikest huvidest, sest planeeritavatest tuuleparkidest mõjutatud Põhja-

Sakala elanikud on avaldanud selget vastuseisu tuuleparkide rajamisele. Vallavalitsusele on 2025.

aastal esitatud enam kui 1000 allkirjaga sellekohane petitsioon, milles sisaldub muu hulgas

selgesõnaline palve Põhja-Sakala Vallavolikogule mitte algatada RePower tuulealadele

eriplaneeringuid. Taotletav KOV eriplaneeringu ala kattub niinimetatud RePower tuulealaga

nimetusega Põhja-Sakala, mille on 2024. aastal kaardistanud KAUR.

Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei viita

tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust ei

muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Põhja-Sakala valda elama asunud

isikutel, kes valisid oma kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on

kaitstav õiguspärane ootus, et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks

tuulepargi rajamise kaudu.

Tuulepargi rajamine Põhja-Sakala valda võib vähendada Põhja-Sakala valla elanikkonda, kuna

inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal, mida kinnitab eespool mainitud petitsiooni

allkirjastanud inimeste suur arv. Riigikohus on seejuures leidnud, et tuulegeneraatorist lähtuvad

mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti

õigusega eraelu puutumatusele (3-20-2273 p. 18). Riigikohus on leidnud, et müra ja visuaalne

reostus ning kinnisvara väärtuse vähenemine riivavad kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi

(3-3-1-87-11, p. 16).

14. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu (seletuskiri ptk 5.2.3.2) kohaselt ei tohi üle 150 m

kogukõrgusega tuulik paikneda elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 1500 m, välja arvatud

kirjalikul kokkuleppel asjaomaste maaomanikega. Puuduvad igasugused tõendid ja kindlus selle

kohta, et kõnealused kokkulepped on võimalik saavutada.

15. Windskreen OÜ märgib oma 28.08.2025 taotluses, et KAURi 2024. aasta dokumendi

„Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ (RePowerEU 2024 aruanne)

puhul on tegemist sisuliselt tuulepargi eelvalikualade kaardistamisega. Windskreen OÜ taotlusega

hõlmatud planeeringuala nimetusega Põhja-Sakala on kirjeldatud RePowerEU 2024 aruande lk

204–211. Sama aruande lk 280 koondtabeli kohaselt, mis hõlmab kõiki kaardistatud RePower

tuulealasid, paikneb Põhja-Sakala sobivuse pingereas viimases kolmandikus ehk 16. kohal. Muu

hulgas on aruandes lk 204–211 öeldud, et Põhja-Sakala uuringuala on tuuleenergia arendamiseks

võrdlemisi sobimatu, seda ka nahkhiirtele esineva mõju tõttu, ning et mitmed linnustiku-uuringud

jäid täielikult tegemata. Täiendavalt märgitakse RePowerEU 2024 aruandes, et uuringuala vahetus

läheduses on Natura 2000 Maalasti loodusala ning mitu väike-konnakotka (I kaitsekategooria),

rohunepi ja väikeluige (mõlemad II kaitsekategooria) elupaika. Planeeringualal esineb veel

kaitsealuseid linnuliike, nagu valgeselg-kirjurähn ja väike-kirjurähn, samuti leiti piirkonnast

arvukalt händkaku ja värbkaku elupaiku. Veelgi enam, KAUR märgib, et kohustuslik on läbi viia

Natura asjakohane hindamine, mis viitab oluliste kaitseväärtuste olemasolule. Teatavasti peab

negatiivne mõju Natura 2000 aladele olema täielikult välistatud.

Seetõttu on alusetu Windskreen OÜ väide, et KAUR on sisuliselt kaardistanud tuulepargi

eelvalikualad ning PlanS kohast asukoha eelvalikut ei ole vaja teostada, mis justkui viitaks, et

KAURi kaardistatud Põhja-Sakala uuringuala on tuulepargi rajamiseks igati sobiv. Vastupidi,

RePowerEU 2024 aruandest nähtub, et Põhja-Sakala uuringuala on ainuüksi esmasel

pealiskaudsel vaatlusel tuuleenergeetika arendamiseks vähese potentsiaaliga. Siinjuures on

oluline märkida, et igasuguseid loodusuuringuid on võimalik teostada ja mõjuhinnanguid

koostada ilma planeeringumenetlust algatamata ning et Keskkonnaagentuur teostas tuulealade

kaardistamise 2024. aastal ühegi planeeringumenetluseta.

6

16. Õiguskantsler on oma 14.04.2025 seisukohas Põhja-Sakala Vallavolikogule märkinud, et

hinnang sellele, millist avalikku huvi pidada ülekaalukaks, tuleb anda iga konkreetse juhtumi

asjaoludest lähtuvalt, ning viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-17-2565,

sedastades, et taastuvast allikast elektrienergia tootmine ei pruugi igas asukohas olla tingimata

kaalukaim huvi. Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt on vallal õigus

iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, on valla võimuorganitel muu hulgas õigus jätta

algatamata seesugune planeeringumenetlus, mis on ilmselgelt vastuolus vallaelanike õigustatud

vajaduste ja huvidega, arvestades valla arengu iseärasusi ja vallaelanike selgelt väljendatud tahet.

Planeerimismenetluse algatamine ainuüksi ilmse vastuolu tuvastamiseks ei oleks kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega, s.o ressursside säästliku kasutamisega.

17. Keskkonna säästmisel on oluline roll rohevõrgustikul. Rohevõrgustik on eri tüüpi

ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid

tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb

tugialadest ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest (PlanS § 6 punkt 17).

Riigikohus on sedastanud, et rohevõrgustiku esmaseks funktsiooniks on elurikkuse kaitse

(RKHKo 3-21-2074/43, p 16). Riigikohus on selgitanud, et PlanS § 6 p-st 17 järeldub ühtlasi, et

seadusandja hinnangul ei ole Eestis elurikkuse kaitsmiseks piisavad kaitstavad loodusobjektid, sh

Natura 2000 alad, vaid täiendavalt on tarvis neid ühendavat ja toetavat maastikuvormide

võrgustikku (RKHKo 3-21-979/44, p 14). Riigikohus nõustus, et rohevõrgustiku säilimise ja

planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste

leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine.

Selleks, et rohevõrgustik täidaks oma ülesandeid, on vaja, et selle struktuurid oleksid planeeritud

sidusalt, st et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, kusjuures veelgi olulisem

on, et rohevõrgustiku struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt

funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna - see aitab vähendada liikide elupaikade

killustatust. Rohekoridoride kui rohevõrgustiku elemendi funktsioon on tagada rohevõrgustiku

sidusus, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule (RKHKo 3-20-1310/52,

p 26).

Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida tuuleparkide rajamist rohevõrgustiku aladele.

Taotletava KOV eriplaneeringu elluviimisel killustaks ja kahjustaks tuulepark maakondliku

tähtsusega rohevõrgustiku tugiala, mille eesmärk on tagada looduslike ökosüsteemide sidusus,

liikide rändeteede toimimine ning elurikkuse püsimine.

Tuulikute ja vajamineva taristu ehitus toob teadaolevalt kaasa märkimisväärses ulatuses metsa

raadamise ning ökosüsteemide, loomade, käsitiivaliste ja lindude elu-, puhke- ja toitumispaikade

kahjustamise või kadumise nii ehituse kui ka tuulepargi käitamise ajal. Rohevõrgustiku senine

toimimine ei anna alust eeldada samaväärse toimimise jätkumist tulevikus.

Kuna rohevõrgustik täidab ülimalt olulist rolli kliimamuutuste leevendajana, vähendaks KOV

eriplaneeringu elluviimine Eesti riigi võimet kliimamuutustega kohaneda ning seda ajal, mil

seesugune kohanemisvõime omab üha suuremat kaalu.

18. Riigihanke korras 2022. aastal Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi kümne spetsialisti

koostatud Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs (MLA) on parim teaduspõhine linnustikku

käsitlev juhendmaterjal, mis on koostatud just nimelt tuuleparkide planeerimiseks.

Taotletaval planeeringualal ja selle vahetus ümbruses esineb keskkonnaregistri EELIS kohaselt

hulgaliselt kaitsealuseid linnuliike. Loetelu olulistest liikidest ja nende pesitsuspaikadest

planeeringuala ümbruses:

• Väike-konnakotkas (Clanga pomarina, I kaitsekategooria): planeeringualale jääb:

o Püsielupaik KLO3000596 (elupaik KLO9129010). Pesapaik asub planeeringualast

1330 meetri kaugusel.

o Püsielupaik KLO3003142 (elupaik KLO9136367) asub planeeringualal.

7

o Püsielupaik KLO3001066 (elupaik KLO9129012), kaks pesapaika asuvad

planeeringualast 583 ja 666 meetri kaugusel.

o Püsielupaik KLO3000470 (elupaik KLO9129013), kaks pesapaika asuvad

planeeringualast 1717 ja 1764 meetri kaugusel.

Antud asustustihedus näitab, et ala on ebasobiv arenduseks.

• Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos, II kaitsekategooria): liigi elupaik

(KLO9136537) jääb planeeringuala sisse. Valgeselg-kirjurähn on vanade loodusmetsade

indikaatorliik ning tema olemasolu viitab metsaelupaiga suurele väärtusele.

• Rohunepp (Gallinago media, II kategooria kaitsealune liik) elupaik (KLO9120819)

piirneb planeeringuala servaga. Rohunepp (suur-nepp) on luhaniitude haruldane liik, kelle

mängu- ja pesitsusalad on väga tundlikud häiringutele.

• Suurkoovitaja (Numenius arquata, II kaitsekategooria): liigi elupaik (KLO9116634)

paikneb ligikaud 200 m kaugusel planeeringualast. Suurkoovitaja on ohustatud kahlaja,

kelle pesitsusalad vajavad inimmõju eest kaitset.

• Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii, II kaitsekategooria): selle rändliigi teadaolev

lokaalne kasutusala (ööbimis- või rändepeatuspaik) lõikub taotletava planeeringualaga.

Väikeluige jaoks on kriitilise tähtsusega ööbimisveekogud ja nende vahelised

lennukoridorid.

Lisaks on Maalasti metsades RePowerEU 2024 aruande kohaselt registreeritud mitut liigi

kakulisi (sh händkakk, värbkakk), mis viitab ala olulisele väärtusele ka öise eluviisiga

lindude elupaigana.

Arvestades kaitsealuste liikide esinemist, on taotletav planeeringuala kaetud

mitmesuguste linnustiku riskitsoonidega, mis tulenevad Üle-eestilisest

maismaalinnustiku analüüsist (MLA). Olulised järeldused Maalasti piirkonna kohta:

• Väike-konnakotkas – MLAs määratud tsoon 1 hõlmab 2 km raadiusega ala pesa ümber,

kuhu tuulikuid ei tohi kavandada. Tsoon 3 (2–3,5 km pesast) lubab tuuleenergeetikat

arendada ainult põhjalike liikumis- ja toitumisuuringute järel ning tuulikuid tuleb vältida

pesa ja peamiste toitumisalade vahele jäävas koridoris. Põhjuseks on liigile väga oluline

toitumisalade säilitamine; tuulikud pesa ümbruses tekitavad häiringuid ja elupaikade

killustumist, ohustades kotkaste pesitsemisedukust.

• Rohunepp (suur-nepp) – tsoon 1 hõlmab aktiivseid mängu- ja pesitsusalasid (üle 20 ha)

koos 1,5 km kaitsevööndiga, kuhu ei rajata tuulikuid. Tsoon 2 on 500 m puhver aktiivse

elupaiga ümber. Tsoon 3 katab potentsiaalseid, kuid hetkel asustamata mängualasid koos

1,5 km ümbrispuhvriga – nendes tsoonides on arendus võimalik üksnes pärast põhjalikke

ornitoloogilisi uuringuid. Rohunepi puhul võib igasugune häiring või koridoride katkemine

tähendada mängu ebaõnnestumist.

• Suurkoovitaja ja sarnased sookahlajad – soovituslikult tuleks vältida tuulegeneraatorite

rajamist vähem kui 800 m kaugusele nende liikide pesitsusaladest ja poegade

liikumisaladest. Sookahlajate poegade liikumisulatus on suur ning nad on häiringutele

tundlikud, mistõttu on 800 m puhvertsoon kriitiline.

• Väikeluik – liigi puhul on tsoon 1 määratletud oluliste ööbimispaikade ümber (nt Navesti

jõe lammialadel). Tsoon 2 on lennukoridor ööbimispaikade ja toitumisalade vahel

(tüüpilise laiusega ~2 km), mis peab jääma tuuleparkidest vabaks. Tsoon 3 on ca 11 km

8

raadiusega puhver ööbimisalade ümber (vastab väikeluige keskmisele liikumisraadiusele

toitumisaladele). Need tsoonid on olulised, vältimaks väikeluikede rände- ja

toitumispaikade häirimist tuuleparkidest tulenevalt.

• Kakulised – kuigi taotletava planeeringuala puhul on andmeid eelkõige händkaku ja

värbkaku kohta, on MLA metoodikas suur-kakkude (nt habekakk, kassikakk) jaoks seatud

tsoon 1 ulatusega ligikaudu 2 km pesitsusterritooriumist ning tsoon 2 ehk täiendav 1 km

häiringupiirkond, kuhu tuulikuid ei soovitata (pesitsushäiringu vältimiseks). Ka teiste

kakuliste puhul tuleb rakendada konservatiivset lähenemist, et vältida pesitsusrahu

rikkumist.

• Taotletav planeeringuala jääb ka MLA kohasel 2022. aasta kaardikihil „EOY

maismaalinnustiku analüüs“ esitatud tsoneeringusse selliste kaitsealuste linnuliikide puhul

nagu metsis, teder, laanepüü, must-toonekurg, suur laukhani ja merikotkas.

Kokkuvõttes kattub taotletav planeeringuala otseselt mitme I ja II kaitsekategooria

linnuliigi kriitiliste aladega – sh väikekonnakotka 2 km pesitsustsooniga, rohunepi 1,5 km

mängu- ja pesitsusalade puhvriga, suurkoovitaja kuni 800 m pesitsusalade kaitsetsooniga

ning väikeluige rändekoridoriga. Lisaks asub alal II kategooria metsalinnuliikide (nt

valgeselg-kirjurähn) elupaiku ning kaitsealuste kakuliste territooriume. Nende piirangute

kumulatiivne koondumine planeeringuala ümbrusse tähendab, et tuulepargi rajamine oleks

ruumiliselt äärmiselt keeruline ilma oluliste looduskaitseliste konfliktideta. Praktiliselt

puudub võimalus paigutada tuulikuid nii, et kaitsealuste liikide elupaigad, rändeteed ja

pesitsusalad ei saaks kahjustatud – seega eeldaks edasine planeerimine vältimatult väga

ulatuslikke erandeid ja leevendusmeetmeid, mille teostumine on kaheldav.

Eespool toodud põhjustel on taotletav KOV eriplaneering perspektiivitu ning selle algatamine

sisuliselt põhjendamatu.

Kokkuvõttes on taotletav eriplaneering vastuolus mitme kõrgemalseisva planeeringuga, sh Põhja-

Sakala valla üldplaneeringuga (PlanS § 91 lg 2 p 1). Lisaks on suur tõenäosus, et eriplaneeringut

ei asuta tulevikus ellu viima, sest juba kehtestatud või menetluses olevate planeeringute ja lubade

arv millega tuuleparke kavandatakse, ületab Eesti vajadusi (PlanS § 91 lg 2 p 2). Ühtlasi juba enne

eriplaneeringu algatamist näib, et selle elluviimine tulevikus võib takerduda ka erinevatesse

kitsendustesse (keskkonnaalased, ehitusõiguslikud), mis on juba praegu teada (PlanS § 91 lg 2 p

2). Viimaks ei esine planeeringu algatamiseks ei ülekaalukas avalik huvi ega kohalik huvi.

Vastupidi – riigis tekkinud olukorra tõttu ülekaalukas avalik huvi planeeringu algatamiseks

puudub, ka kohalik kogukond ei toeta planeeringu algatamist (PlanS § 96 lg 2 p 3).

Windskreen OÜ-l on õigus teha taotlus eriplaneeringu koostamise algatamiseks. Seejuures on

oluline, et kohalik omavalitsus võib planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda (PlanS §

96 lg 2). Eriplaneeringu algatamise taotluse teinud isikul ei ole aga nõudeõigust eriplaneeringu

menetluse algatamise suhtes.

Põhja-Sakala Vallavolikogu seisukohal, et taotletaval KOV eriplaneeringul puuduvad

eduväljavaated, mistõttu eriplaneeringu ja KSH algatamine on perspektiivitu.

Põhja-Sakala Vallavolikogu on algatamisest keeldumise otsustamisel põhjalikult kaalunud

Windskreen OÜ esitatud taotlust, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV eriplaneeringu)

algatamise ja algatamisest keeldumise aluseid (PlanS § 96 lg 2), avalikke huve ning kolmandate

isikute õigusi (PlanS § 10 lg 1) ja viinud läbi asjakohase menetluse.

9

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja

planeerimisseaduse § 96 lõike 2 punktid 1, 2 ja 3 ning Windskreen OÜ 28.05.2025 taotluse,

1. Jätta algatamata Põhja-Sakala vallas Paaksima ja Maalasti külade territooriumil tuulepargi ja

selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Põhja-Sakala Vallavolikogule aadressil

[email protected] või Lembitu pst 42, 71502 Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald,

Viljandi maakond või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil [email protected] või

Kalevi 1, 51010 Tartu linn 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest arvates.

allkirjastatud digitaalselt

Aino Viinapuu

vallavolikogu esimees

10

Lisa

Põhja-Sakala Vallavolikogu

25.09.2025 otsusele nr 314

Taotletava planeeringuala asukohaskeem

Aluskaart: Maa-amet

Planeeringuala piir __

From: "Katrin Rannama" <[email protected]> Sent: 10/10/2025 10:49:52 AM To: "RMK" <[email protected]>, "Katrin Kivioja" <[email protected]> Cc: Subject: RE: Teavitus tuulealade eriplaneeringuga liitumise ja eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise kohta

Tere Vastavalt 04.03.2025 sõlmitud arenduskokkuleppele ja hoonestusõiguse seadmise eellepingule edastame teadmiseks Põhja-Sakala Vallavolikogu 25.09.2025 otsuse nr 314 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Lugupidamisega Katrin Rannama Maaplaneeringute ja keskkonna spetsialist Kaamos Energy OÜ Electra, Avala kvartal, Veskiposti 2, 10138 Tallinn +372 522 6024 [email protected] www.kaamos.ee

*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja

adressaadid.

E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata, kopeerida ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.

From: Katrin Rannama Sent: kolmapäev, 28. mai 2025 12:56 To: [email protected]; Katrin Kivioja <[email protected]> Subject: Teavitus tuulealade eriplaneeringuga liitumise ja eriplaneeringu algatamise taotluse esitamise kohta Tere Vastavalt 04.03.2025 sõlmitud erenduskokkuleppele ja hoonestusõiguse seadmise eellepingule edastame teavituse, et Windskreen OÜ on esitanud Põhja-Sakala Vallavalitsusele järgmised taotlused:

11.04.2025 avaldus Windskreen OÜ liitmiseks Ülde piirkonna eriplaneeringu menetluses huvitatud isikuks.

28.05.2025 taotlus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks.

Lugupidamisega

Katrin Rannama

Maaplaneeringute ja keskkonna spetsialist

Kaamos Energy OÜ

Electra, Avala kvartal, Veskiposti 2, 10138 Tallinn

+372 522 6024

[email protected]

www.kaamos.ee

*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja

adressaadid.

E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata, kopeerida ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.