| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/115 |
| Registreeritud | 10.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Klaasipealinna Kool |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Klaasipealinna Kool |
| Vastutaja | Elor Ilmet |
| Originaal | Ava uues aknas |
Riigi Metsamajandamise Keskusele tagasiside Järvakandi kogukonnaalade majandamiseks.
Järvakandis 09.10.2025
Seoses RMK metsamajandamise tervikkavaga Kehtna vallas, on Järvakandi kogukond MTÜ Klaasipealinna Kool juh misel läbi töötanud kogukonnaalad. Tagasiside saamiseks on kogukonnas läbi viidud küsitlus ja arutelu.
Järvakandi on oma suuruselt väike alevik, kuid sellel alal elab üle tuhande inimese. Seoses Rail Bal cu taristu väljaehitusega on rajatud ja rajatakse Järvakandi lähiümbruses karjääre, suured metsamassiivid on võetud maha tänu raudtee trassile ja sama ajal RMK majandab ka oma eraldistel. Harjumuspärased metsaalad, kuhu oli alevi rahval võimalik minna jooksuringile või seenemetsa on suures majandatud ühel või teisel moel ja sinna juurdepääs tänu ehitustöödele on piiratud. Ida poolt on Järvakandi alev piiratud rabaga, lääne poolele tekib raudtee. Järvakandist välja sõites Pärnu või Tallinna suunal on hajaasustusala ja Järvakandil, kui ääremaal on väga väike tõenäosus kergliiklusteede tekkeks väljapool asulat. Arvestades tekkinud olukorda ja Järvakandi inimeste võimalust loodusesse pääsemiseks on eri oluline vaadata väga krii lise pilguga neid alasid, mida kogukond täna kasutab.
Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust
1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja raja stele mi e lähemale kui puu kõrgus;
2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne metsatea se esitamist.
Järvakandi kogukonnaalad on välja kujunenud aastakümnete eest. Neid metsaalasid on kasutatud alates 60ndatest, kui kogukonnal olid metsarajad, jaanituleplats ja lastel metsaonnid. Lähtuvalt aastaid kasutatud kogukonnaaladest on koostatud ka e epanekud metsade majandamiseks.
Kogukonna e epanek metsade majandamise osas on järgnev:
1. Järvakandi Terviserajad ehk SA Ees Terviserajad ehk Riigimetsas asuv kõrgendatud avaliku huviga ala, mille paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud.
Märgitud kogukonnaaladel (pilt1) ehk Järvakandi Terviseradadel teostada võimalusel ainult sanitaarraiet järgmistel eraldistel nr 9,5,12,17,8, 10 (need alad on seni majandamata ja väga sooviks, et need alad jääks majandamisest välja ja teostataks ainult hädavajaliku) lisaks 13,18,14,15,6,7, neid alasid on majandatud, kuid pikemas perspek ivis võiks ka neid alasid hoida majandamata kogukonna aladeks.
PILT 1
2. Kogukonna loodud Terviserajad ehk terviserajad, mille eest hoolt kannab kogukond ise.
Märgitud kogukonnaaladel (pilt2) ehk Kogukonna loodud Terviseradadel teostada võimalusel ainult sanitaarraiet järgmistel eraldistel nr 15,10,11,8, 20(need alad on seni majandamata ja väga sooviks, et need alad jääks majandamisest välja ja teostataks ainult hädavajaliku) lisaks 7,8,5,6,12,17,19 neid alasid on majandatud, kuid pikemas perspek ivis võiks ka neid alasid hoida majandamata kogukonna aladeks.
Pilt 2
Järvakandi alevi kogukonnaalade kirjeldamiseks koostasime illustreeriva kaardi (pilt). Sellel kaardil on näha, et kogukonna kasutuses on väga väike ala ja kuidas alev piirneb ida poolt Nõlvasoo rabaga, lääne poolt lõikab ära Rail Bal c, kergliiklustee on vaid alevi piirides ja tekib n.n „suletud“ ala.
Pilt 3
Järvakandi Terviseradade hooldus on lepinguline, aga lisaks sellele panustab ka kogukond Terviseraja arendamisse ja hooldusesse. Alevi lõuna poolele loodud metsarajad on kogukonna loodud. Lisaks sellele, et see loodi metsa jalutamiseks haka vedama sinna aiajäätmeid. Oleme kogukonnana paigaldanud sinna juba aastaid silte ja tegelenud seni kahjuks tagasihoidliku teavitustööga, et metsa alla prügi ei veetaks.
Seoses 2025 aasta gude invasiooniga tekkis olukord, kus jäätmehunnikutesse tekkisid kolooniad ja metsa-aladega piirnevatele kinnistutele hakkas metsaaladelt liikuma massiliselt gusid. Oleme kogukonnana võtnud metsaalad oma kontrolli alla ja paigaldanud sildid koos trahvimääradega. Terve suve oleme igapäevaselt korjanud gusid ja koldeid mürgitanud ja soolatanud. Hetkel on olukord, kus jäätmete metsavedu on lõppenud. Tigude seiret jätkame ja jäätmehunnikud oleme segi kaevanud. Seda peame tegema ka talvel külmal ajal, et võimalikud munad hävineksid.
RMK oma inspekteerimise käigus märkas alade niitmist ja nimetas seda ebaseaduslikuks. Ainuke viis ohjata gude aedadesse tulemist on niitmine ja puhverala hoidmine aedade ja metsa vahel. Me niidame madalpinge sihtkaitsevööndis, mis ju tegelikult on liini hoolduse seisukohalt parim, et see ei võsastuks. Metsas niidame me vaid sihte, kuid varjulises metsas just niidetud sih delt on parim viis
gusid märgata ja korjata. Olgu öeldud, et teod ei ole ainult aiajäätmete hunnikutes. Samblad, samblikud, seened, taimed, üraski söödud puud jne. Kõik on võõrliigile sobiv.
Kokkuvõ eks soovime kogukonnana, et säiliksid ajaloolised kogukonna metsad. Hädavajalik sanitaarraie on mõistetav, kuid raadamine mi e. Sanitaarraide puhul peab arvestama, et metsaalade maas k säiliks võimalikul parimal viisil ja moel, et kasutataks võimalikult väikest tehnikat tööde teostamisel. Soovime, et kogukonnale jääks alles metsad, mis on tekkinud 100 ja rohkem aastat tagasi ja et arvestataks olukorraga, et oleme Järvakandis looduse vaates piiratud võimalustega alal ja üksikud metsatukad on ainuke võimalus kogukonnal metsas viibida. Soovime, et kogukonnal oleks võimalus luua oma väikseid metsaradasid ja puhkealasid, et inimesed metsas liiguksid, metsad ju kuuluvad ka rahvale. Meil on kogukonnana soov lastele luua õpperada, kuid see vajab alasid, kus säiliks aastakümneid vana maas k ja puud. Oleme koostöövalmis ja avatud RMK e epanekutele ja oleme valmis panustama kogukonnana.
Kokkuvõ e kogukonna e epanekutest koostas:
Regiina Jõhvikas
MTÜ Klaasipealinna Kooli juhatuse liige
From: "Regiina Jõhvikas | R-Wood" <[email protected]> Sent: 10/10/2025 5:46:29 AM To: "RMK" <[email protected]>, "Margus Emberg" <[email protected]>
Cc: "Mario Piirmets" <[email protected]>, "Hans Jürgen Schumann" <hans- [email protected]>
Subject: Kehtna tervikkava
[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline
Tere!
Käesolevaga edastame Järvakandi kogukonna mõtted ja ettepanekud (manusena) seoses metsade majandamisega Järvakandiga piirnevatel aladel. Jääme ootama kohtumisi ja arutelusid!
Lugupidamisega Regiina Jõhvikas MTÜ Klaasipealinna Kool