Riigimetsa tervikkava koostamise algatus Lääne-Nigula vallas 16.09.2025

Riigimetsa tervikkava koostamise algatus Lääne-Nigula vallas

Toimumisaeg: 16.09.2025

Koht: Lääne-Nigula Vallavalitsus

Osalesid: Lääne-Nigula abivallavanem Katrin Viks, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heiki Salm,

keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, haldur Marek Tapper, vallavanem Janno Randmaa, abivallavanem Aivo

Hirmo, volikogu liige Aivar Oruste, haldur Siim Jeeberg, maa- ja planeeringuspetsialist Marika Meister

RMK kaasamisspetsialist Elor Ilmet, metsaülem Margus Emberg, Edela regiooni juht Aivar Laud,

varumisjuht Sven Soomets, kommunikatsioonispetsialist Kristiina Viiron

Kokkuvõte tervikkava vaates koosolekul arutlusel olnud teemadest:

Uus lähenemine kogukonnaaladel (endise nimetusega kõrgendatud huviga alad) majandamisel. RMK

koostab valla piires riigimetsale tervikkava, mille osaks on metsatööde plaanid kogukonnaaladel. Plaanid

tehakse viieks kuni kümneks aastaks, vastavalt KOV-i soovile.

Kogukonnaaladel majandamise tingimused on paika pandud KOV-i üldplaneeringus. Lääne-Nigula valla

ÜP-s on kogukonnaalad tähistatud väärtuslike metsadena. Nendes metsades tuleb raied enne

kooskõlastada KOV-ga, enne teatist võtta ei saa. Kui RMK nende metsade tööde plaanid ja tervikkava

valmis saab, kinnitab selle RMK juhatus ning soovib tervikkavale ka KOV-i kinnitust.

Kogukonnaaladele metsatööde plaanid tehakse koos kohaliku kogukonnaga. Plaanid tehakse 10 aastaks,

kuid 5 aasta möödudes vaadatakse need üle.

Kuidas RMK tervikkava koostab. Esmalt koostab RMK tervikkava kavandi, millele vald saab ettepanekuid

teha. Kui kavand valmis, hakkab RMK koostama kogukonnaalade metsatööde plaane kohapeal, selleks

korraldab RMK kogukonnaalal metsakoosoleku. Metsatööde plaanide koostamiseks ootab RMK KOV-lt

kohalike kogukondade (külaseltsid, elanike esindajad jms) kontakte, et kaasata neid metsatööde plaanide

tegemisse. Kahe Lääne-Nigula kogukonnaala (Dirhami, Einbi) juba varasemalt koostatud metsatööde

plaane muutma ei hakata.

Kogukonnaalade hulka arvatakse Osmussaare, kahe kogukonnaala nimi muudetakse Dirhamiks ja Einbiks.

Tervikkava koostamise käigus tuleb otsustada, kas kogukonnaala sisse arvata ka Mikemäe või vormistada

kohaliku külaseltsiga kasutusleping.

Teavitamine: RMK teavitab kohalikku kogukonda ja omavalitsust tervikkava kavandi valmimisest ning

avaldab kavandi oma kodulehel. Iga soovija saab kavandile määratud aja jooksul teha ettepanekuid.

Laekunud ettepanekud ja RMK vastused neile avaldatakse RMK kodulehel.

Kogukonnaala metsatööde plaani koostamisest (mitu etappi), sh metsakoosolekute toimumisest teavitab

RMK samuti kohalikku kogukonda ja omavalitsust ning jagab teavet oma kodulehel ja sotsiaalmeedia

kanalite kaudu. Laekunud ettepanekud ja RMK vastused neile avaldatakse RMK kodulehel.

Valminud tervikkava ja metsatööde plaanid avaldatakse RMK kodulehel ja teavitatakse valmimisest

kohalikku omavalitsust ja plaanide koostamisega seotud inimesi. Kooskõlastatud tervikkava koos

metsatööde plaanidega on aluseks metsateatise väljastamiseks kokkulepitud raietöödeks

kogukonnaaladel.

Erakorralistest raietöödest kogukonnaalal (kahjustused, torm), mida metsatööde plaanis ei ole, tuleb

vallaga enne metsateatise esitamist kooskõlastada. (Vallavanema hinnangul piisab ka teavitamisest, kuid

ÜP tingimus näeb ette kooskõlastamise, vastasel juhul ei väljasta Keskkonnaamet metsateatist). Valla

keskkonnaspetsialistiga tuleb kooskõlastada ka üksikute puude raieõiguse müük, sest ka selle jaoks on

vaja RMK-l võtta raieteatis.

Teeäärse ohtliku puu võib langetada KOV (sihtkaitsevööndis on vaja Keskkonnaameti luba), puit jääb

maaomanikule.

Teekasutus: Kui RMK kasutab valla teid, vormistatakse garantiikiri. Vald väljastab garantiikirja, kui

tagatisrahamakse on tasutud ja võlgu pole üleval.

Probleem: RMK metsateed, mis on looduskaitsealal ja mida RMK metsa majandamiseks ei kasuta,

seisundinõudeid neil ei ole, tegemist on pinnasteega. RMK nendesse teedesse ei investeeri. Keeruline on

olukord siis, kui seda teed kasutab keegi, kelle koduni see tee viib või soovib keegi sõita oma maadele

seda teed mööda. RMK pakub võimalust sõlmida tee kasutamiseks avaliku kasutuse leping KOV-ga või

servituudileping eraisikuga.

KOV-i tagasiside tervikkava kavandile ja kohalike kogukondade kontaktid: KOV annab tervikava

kavandile tagasisidet ja edastab RMK-le kohalike kogukondade kontaktid 31. oktoobriks 2025.

From: "Elor Ilmet" <[email protected]> Sent: 10/9/2025 11:39:18 AM

To:

"Aivi Heinleht" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Aivar Laud | RMK" <[email protected]>, "Kristiina Viiron" <[email protected]>, "Margus Emberg" <[email protected]>, "Sven Soomets | RMK" <[email protected]>

Cc: "Anu Laas" <[email protected]> Subject: Riigimetsa tervikkava koostamise algatus Lääne-Nigula vallas

Tere! Saadan kokkuvõtte meie 16.septembri riigimetsa tervikkava tutvustamise koosolekust. Vabandan viivituse pärast. Lugupidamisega

Elor Ilmet kaasamisspetsialist Riigimetsa Majandamise Keskus + 372 5053401 [email protected] www.rmk.ee

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Lääne-Nigula valla metsade üldiseloomustus ................................................................ 4

1.1 Lääne-Nigula valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes.................... 4

1.2 Lääne-Nigula valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ............... 5

1.3 Lääne-Nigula valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ............................... 6

2. Ülevaade Lääne-Nigula valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust .................... 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Veekogude tööd ................................................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3.2 Pärandkooslused ............................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3.3 Liigikaitsetööd ................................................................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

3.4 Parkide ja maastike hooldus .............................................. Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 13

4.1 RMK külastuskorraldus Lääne-Nigula vallas ....................................................................... 14

5. RMK taristu ................................................................................................................ 16

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 17

7. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ........................ 18

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 18

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 18

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 19

9. Lääne-Nigula vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ............................. 20

10. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ........................................... 21

Käesolev kava on kokkulepe Lääne-Nigula valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi

RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet

Lääne-Nigula valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on

riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa

Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja

looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas

annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive

Lääne-Nigula vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on need tähistatud

väärtusliku metsaalana. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused

eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks

lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid X-ks aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Lääne-Nigula valla ja RMK koostööd

ja kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Lääne-Nigula vallaga

Lääne-Nigula valla pindala 31.01.2024 seisuga on 144 728 ha. Metsamaa pindala kogu

omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 53%, mis on 77 250ha. Mittemetsamaad

võtavad enda alla 47%, millest suurima pindalaga on muu maa 29 459 ha.

Joonis 1. Lääne-Nigula vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Lääne-Nigula valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 51% ning 49%

eraomandis.

Joonis 2. Lääne-Nigula vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

53%

18%

8%

1%

20% Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

49% 51%

Eraomad

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Lääne-Nigula vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Lääne-Nigula vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks

(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Lääne-

Nigula vallas 38 500 ha, millest majandusmetsa on 20 619

ha, majanduspiirangutega metsa 5556 ha ja rangelt

kaitstavat metsa 12 325 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning

metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

98%

2%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja

PEFC. Mõlemad on laialt

tunnustatud ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise

süsteemid, milles sätestatud

nõuetele vastamine annab kinnitust

sellest, et RMK majandab metsa

ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-Nigula vallas

teinud uuendusraiet 202 kuni 431 hektaril aastas.

Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul

uuendusraieid 0.88%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 209 ha

kuni 380 ha aastas.

Joonis 5. Harvendusraied Lääne-Nigula vallas.

Joonis 6. Uuendusraied Lääne-Nigula vallas.

54%

14%

32% Majandusmetsad

Majanduspiirangutega metsad

Rangelt kaitstavad metsad

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala (ha)

0

100

200

300

400

500

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Lääne-

Nigula vallas uuendanud metsa 191 kuni 278

hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK

metsa viimase viie aasta jooksul 245 ha

aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 796 ha kuni 936 ha aastas.

Joonis 7. Metsauuendus Lääne-Nigula vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Lääne-Nigula vallas.

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

700

750

800

850

900

950

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Lääne-Nigula vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 2408. Metsanduse tegevusalas saab

valla territooriumil tööd 142 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 37 7.2%

Töötajate arv 142 5.9%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Lääne-Nigula valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 24 68

Mööblitootmine 5 28

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 8 46

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–

2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Lääne-Nigula valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Maamaks 119 201.53 eurot

50% maksuvabastuse summa – 13 803.78 eurot

100% maksuvabastuse summa – 70 770.10 eurot

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute

ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Lääne-Nigula vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 37 objektil ning 3 on kavandamisel.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Lääne-Nigula vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Veskijärve kõre elupaik -

OBJ 53 Liigi elupaiga hooldustöö 7,43 2020-2024

Käntu-Kastja - 1 Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 0,93 2020

Rannajõe teeserv - 1 Maastiku hooldustöö 3,51 2020-2024

Rannajõe teeserv - 2 Maastiku hooldustöö 2 2024

Käntu-Kastja - 2 Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 14,41 2021

Rõude sild Looduskaitselise taristu

hooldustöö 0,01 2021

Osmussaare puiskarjama Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 2,27 2021

Võnnussaare tee Looduskaitselise taristu

projekteerimine 0,9 2023

Nõva koosluste

kujundamine Koosluse taastamistöö 109,38 2021

Keravere puiskarjamaa 1 Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 1,37 2021

Keravere PLK Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 6,49 2021

Kaltre sooniidud Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 4,62 2023

Suursoo Sookoosluse taastamistöö 983,17 2021

Kesu puisniidud Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 8,97 2023

Võnnu sooniidud Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 48,65 2023

Nihka aruniidud Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 5,07 2023

Koluvere puisniit Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 2,6 2021

Tee Rõude luhale Looduskaitselise taristu

rajamine 0,75 2022

Vapra tee Looduskaitselise taristu

rajamine 0,23 2020

Matsalu ülepääsud 2020 Looduskaitselise taristu

rajamine 0,03 2020

Hansu-Kalda sild Looduskaitselise taristu

rajamine 0,02 2022

Hansu-Kalda truubid Looduskaitselise taristu

rajamine 0,04 2023

Matsalu RP Maia ülepääs Looduskaitselise taristu

rajamine 0,03 2023

Osmussaare

poollooduslikud kooslused

2

Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 3,97 2021

Palivere palu-karukell Liigi elupaiga hooldustöö 0,48 2024

Marimetsa lipphernes N Liigi elupaiga taastamistöö 0,11 2021

Marimetsa lipphernes S Liigi elupaiga taastamistöö 0,52 2021

Laiküla madalsoo Sookoosluse taastamistöö 472,48 2023

Osmussaare kaguosa tee Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 0,55 2021

Osmussaare karvane

lipphernes Liigi elupaiga hooldustöö 0,14 2022

Võnnu metsatee Looduskaitselise taristu

rajamine 0,53 2023

Leidissoo veerežiimi

taastamine Sookoosluse taastamistöö 840 2025

Kullamaa mk 151 plk-d Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 15 2025

Osmussaare

kompensatsioonialad

Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 1,22 2023

Marimetsa-Õmma

kaitstavad taimed Liigi elupaiga taastamistöö 1,93 2025

Nihka soostunud niidud Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 3,51 2025

Rõuma lubjarikas aruniit Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 0,42 2023

Luiste konnatiigid Liigi elupaiga hooldustöö kavandamisel

Kasari jõe kudealade ja

elupaikade parandamine

Veekogude taastamisprojektide

koostamine kavandamisel

Sutlepa mere kalade

rändeteede avamine

Veekogude taastamisprojektide

koostamine kavandamisel

Lääne-Nigula vald on märgalade poolest rikas. Siia jäävad suured kaitsealused soomassiivid

nagu Suursoo, Leidissoo, Marimetsa raba ja Laiküla soo. Ka arvestatav osa Matsalu luhast jääb

valla territooriumile. RMK seni tehtud mahukaim looduskaitsetöö vallas on seotud Laiküla soo

veerežiimi taastamisega 2023. aastal. Suursoo veerežiimi taastamistööd toimusid valla piiresse

jääval Suursoo-Leidissoo hoiuala osal 2021. aastal. Aastal 2025 teeb RMK sookoosluste

veerežiimi taastamistöid Leidissoo looduskaitsealal ja valmistab ette Marimetsa looduskaitseala

vastavaid töid.

Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal

alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud viimase 150 aasta jooksul

peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Kunagiste

kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset soomaastikus tõsta ja stabiliseerida, mille

tulemusena hakkab kahjustatud sookooslus tasahilju taastuma. Kraavide sulgemistöid tehakse

vadavalt kaitstavate alade riigimaadel ja enamjaolt sihtkaitsevööndites, kus majandustegevus

(sh metsaraie, turba kaevandamine jms) on keelatud.

Laiküla hoiualal suleti sookooslusi ja ajalooliselt märgi metsakooslusi mõjutavad

kuivenduskraavid pinnasepaisudega 2 aastat tagasi. Kraavituseelse loodusliku veerežiimi

taastamisala pindala oli 473 ha. Maapinna lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda

soole iseloomulikul taimestikul ja alast kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele

iseloomulike funktsioonide ja elustikuga. Kaitstava ala servakraave tööde käigus ei suleta,

mistõttu ei ulatu veetaseme tõusuga kaasnevad mõjud väljapoole tööala piire. Samasuguse

iseloomuga töid tehakse käesoleval aastal Leidissoo looduskaitseala servades. Seal on tööala

kogupindala umbes 840 ha ja tööalad paiknevad ümber soomassiivi. Marimetsa looduskaitseala

kraavituseelse veerežiimi taastamistööd on projekteerimise faasis. Kui tööde ehitusprojekt

hakkab valmima, kaasatakse nii vald kui ka elanikkond ja muud huvilised läbi kohapealsete

kaasamiskoosolekute.

Pärandkooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mis on kujunenud looduse ja

inimese koostöös. Nende rohumaade hooldus kätkeb endas maarahva sajandite pikkusi

töötraditsioone, mis on tihedalt läbi põimunud meie rahvuskultuuriga.

Veel sada aastat tagasi olid pärandkooslused – heinamaad, rannakarjamaad, luhaniidud,

puisniidud jne – iga talumaastiku lahutamatuks osaks. Pärandkooslusi on Eestis hoolduses ca

45 000 hektaril. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,

tuleb neid alasid niita või karjatada. RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi

umbes 33 400 hektaril, millest umbes pool on hoolduses. Pärandkooslustega  seotud väärtuste

hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad pärandniidud soovijatele rendile ning

toetab rentnikke organiseerides vajalike taastamistööde tegemist ja ligipääsude parandamist.

Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse töid rentnike esitatud

avalduste alusel.

Lääne-Nigula valda osaliselt jääv tuntuim pärandniidumassiiv on Matsalu luht. Aastal 2023

ehitas RMK Keskkülas uue ligipääsu hooldatavale luha-alale, et rentnikul oleks lihtsam seal

heina teha. Käesoleval aastal teostame samal eesmärgil ühe luhale viiva pealesõidu remondi

Rannajõe külas. Varasematel aastatel on RMK ehitanud mitmeid juurdepääsuteid Matsalu luha

erinevatele osadele nagu Kurevere külast Rõude jõe sillale viiv tee aastal 2019 või Rõude luhale

viiva tee ning Rõude jõe silla pealesõidu parandamine aastal 2020. Astatel 2020-2023

projekteeriti ja rajati u 0,9 km pärandniitude juurdepääsuteed Lyckholmi külas.

Pärandniitude taastamist on RMK korraldanud valla territooriumil erinevates piirkondades nagu

näiteks taastanud soostunud niite Kastja külas aastatel 2015-2021, korraldanud aruniidu- ja

soostunud niitude taastamist Nihka külas aastatel 2022-2023. Samuti oleme korraldanud

pärandniitude taastamist, liigitöid ja taristu parendustöid Osmussaarel aastatel 2021-2023.

Kavandamisel on soostunud niidu taastamine Ehmja-Turvalepa hoiualal ja kinni kasvanud

luhaniidulaigu taastamistöö Rannajõe külas ning puiskarjamaa taastamistööd Keravere külas.

Ka võimaldab RMK rentnikel endil pärandniite taastada. Seda võimalust on varasematel aastatel

kasutanud riigimaa pärandniidu rentnikud Ehmja-Turvalepa hoiualal ja Matsalu rahvuspargis.

Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete

ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib

olla avatud alade hoidmiseks teatud sagedusega tehtav võsaraie või taimestiku niitmine,

regulaarne setete eemaldamine kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK

looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid koostöös erinevate ekspertide ja asutustega.

Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide riiklikes tegevuskavades ja

kaitsekorralduskavades. Liigitööde vajadus võib tuleneda ka planeeringutest. 

Lääne-Nigula vallas on RMK teinud looduskaitselisi töid viimastel aastatel peamiselt Marimetsa-

Õmma hoiualal. Tööde iseloom on olnud võsatõrje ja rohurinde niitmine, et tööaladel kasvavate

kaitstavate taimeliikide elupaigatingimusi soodsana hoida. Kavandamisel on kahepaiksete

elupaiga hooldustööd Koluvere kandis, Luiste hoiualal ja kaitstavate taimede kasvukoha

hooldustööd Marimetsa edelaservas. Metsakoosluste mitmekesisemaks kujundamiseks on RMK

varasemalt korraldanud töid Nõva looduskaitsealal. Ka oleme mitme aasta vältel teostanud

juttselg-kärnkonna elupaiga seisundi parandamise töid Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal.

Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud

maaparandusobjektidest ja paisudest. Eesti jõgedel on kokku üle 1000 paisu, nendest ligi 75%

on kaladele ületamatud ning umbes 40% mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja

taimestiku seisundit. Paisud olid Eestis kunagi seotud vesiveskitega, nõukogude ajal hoogustus

hüdroelektrijaamade rajamine ning paisud ehitati suuremaks ning püsivamaks. Tänapäeval pole

neil enam kasutust, kuid betoonseinad takistavad jätkuvalt kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete

hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

Veekogudega seotud looduskaitsetöödest Lääne-Nigula vallas saab välja tuua Lääne-Nigula ja

Lääneranna valla piiril, Kasari jõel, hetkel projekteerimise faasis oleva Kasari jõe alamjooksu

füüsilise kvaliteedi parandamise kavandamise. Selle töö eesmärgiks on kalade elupaikade ja

kudetingimuste parandamine Kasari jõel. Kavandatavad tööd on küllalt mahukad ja ulatuvad

väljapoole Lääne-Nigula valla piire. Sutlepa merel on käimas Sutlepa mere kalade rändeteede

avamise eeluuringud. Ka selle töö pikem eesmärk on teha kindlaks ja viia ellu meetmeid, mis

parandaksid kalade kudetingimusi uuritaval alal.

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva

looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja

kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

Lääne-Nigula valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Nõva puhkealal ja

Osmussaarel, samuti üks objekt Matsalu rahvuspargis, lisaks 109 km 613 km pikkusest

matkatee Penijõe-Aegviidu-Kauksi harust. Samuti paiknevad Lääne-Nigula vallas Nõva

külastuskeskus ning teabepunkt Osmussaarel (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks

jooksvale hooldusele, on 2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 154 tuhat eurot ja

Osmussaare teabepunktile ning Nõva külastuskeskusele keskmiselt 90 tuhat eurot.

Nõva külastuskeskuses tegutseb teabepunkt, huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja

näitusi. Lisaks pakub külastuskeskus erinevaid metsa- ja loodusteadlikkust edendavaid

tegevusi. 2024. aastal külastas Nõva külastuskeskust 7042 inimest, sh metsa- ja

loodusteadlikkust edendavatest tegevustest võttis osa 2631 inimest.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuli Lääne-Nigula valda jäävatele külastusobjektide

külastajatest 97% Eestist, omavalitsustest oli eesotsas Tallinn 40%, Tartu 7%, Lääne-Nigula

vald 5%, Haapsalu linn 4%, Harku vald 4%. Enamus külastas oma pere või sõpradega, 73% oli

ala külastamine reisi ainus või kõige tähtsam sihtpunkt, 61% olid korduvkülastajad, 50% olid

päevased külastajad. Peamised tegevused, milles osaleti: jalutamine, looduse vaatlemine,

metsas olemine, ujumine, pikniku pidamine. Külastajauuringu andmetel kulutas Lääne-Nigula

valla territooriumil küsitletutest 48% külastuse jooksul piirkonnas (Lääne-Nigula vallas ja

ümbritsevates valdades) külastusega seoses raha. Keskmiselt kuluti 49 eurot.

RMK tagab Lääne-Nigula valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva

korrasoleku. 2025. aastal valmib Lepaaugu piirkonna arendus – lisaks varem uuendatud

lõkkekohtadele, parkimisvõimalustele ja laudteedele rajatakse ka ühisgrilliala. Lähiajal on

planeeritud rekonstrueerida Tahu vaatetorn ja õpperada, uuendada mitmete objektide

infotahvleid. Lähiaja väljakutseks on ala vaatetornid, rekonstrueerimist vajab Rannajõe

vaatetorn.

Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Lääne-Nigula vallas.

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 4. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Lääne-Nigula vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

15 894 6691 2442 260 101 26.5

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 2.1 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede

planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,

sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Lääne-Nigula valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 4336.5 ha

riigimaid. Kõige suuremal pinnal, 3877.8 ha ulatuses, on maid antud rendile poollooduslike

kooslustena.

Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Lääne-Nigula vallas, ha.

63,7

3877,8

338

10,9

46,1

Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Rent sportimiseks/puhkamiseks

Muu rent

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Lääne-Nigula vald nimetab

neid metsi väärtuslikuks metsaalaks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed

tingimused.

Väljavõte Lääne-Nigula valla üldplaneeringust:

Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhimõtetest:

▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esitamist kohalik omavalitsusega;

▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;

▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on

halb;

▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;

▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks

meeter;

▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või

säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;

▪ uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet;

▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;

▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa-kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Tabel 6. Lääne-Nigula valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala,

ha

Plaani

vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Palivere terviserada 60,9

Palivere alevik 63,2

Rooslepa küla 210,4 LK

Risti 8,2

Nõva 46,4

Tuksi küla 218

Rooslepa kabeli ümbrus 7,9

Dirhami küla ja Kividemaa

rattarada 49,8

Kehtiv kava

Enby küla 114,8 Kehtiv kava

Kogukonnaalad leitavad RMK avalikus kaardirakenduses: RMK metsatööde kaart

https://rmk.ee/kaardid/rmk-metsatoode-kaart/

Palivere terviserada

Palivere alevik

Rooslepa küla

Risti

Nõva

Tuksi küla

Rooslepa kabeli ümbrus

Dirhami küla ja Kividemaa rattarada

Enby küla

Tabel 7. Metsatööde plaanide ülevaade

Kogukonnaala

nimetus

Metsatööde plaanid

(varasem nimetus kava) Lisad

Dirhami küla ja

Kividemaa

rattarada

Dirhami küla ja

Kividemaa rattaraja

KAH ala metsade

majandamise kava

2020-2030

https://rmk.ee/wp-

content/uploads/2025/02/Dirhami_Kivid

emaa_kinnitatud_kava_2020-10-05.pdf

Einbi küla / Enby

Einbi küla / Enby-

kõrgendatud avaliku

huviga ala riigimetsa

metsatööde plaan

aastateks 2024–2033

https://rmk.ee/wp-

content/uploads/2025/02/Einbi_riigimets

a_metsatoode_plaan_2024_2033_kinnitat

ud.pdf

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/73

Tervikkava koostamise kavatsus Lääne-Nigula vallas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Lääne-Nigula vallas riigimetsa tervikkava

koostamist. Tervikkava osaks on ka RMK kogukonnaalade metsatööde plaanid.

Lääne-Nigula vallas on üldplaneering täies ulatuses kehtestatud 10.06.2024. Üldplaneeringu

peatükk 3.17.2. Väärtuslike maastike määramine täpsustab valla piires asuvad väärtuslikud

metsapiirkonnad ning sätestab tingimused nendel aladel metsade majandamiseks. Et ühtlustada

mõisted erinevate omavalistuste üldplaneeringutes, oleme Riigimetsa Majandamise Keskuse

(RMK) poolt sellised alad nimetanud kogukonnaaladeks.

Lääne-Nigula valla Üldplaneeringus p.3.17.2. tingimused väärtuslike metsaalade majandamiseks

Täiendavalt lähtuda metsamajandmisel järgmistest põhimõtetest:

▪ raied kooskõlastatakse enne metsateatise esitamist kohalik omavalitsusega;

▪ raied planeeritakse maastikku sobitatud lankidena;

▪ metsa raiumisel alustatakse metsast, mis on metsa mõistes vanem või mille tervislik seisund on

halb;

▪ raielangid sobitatakse maastikku vältides suurte avatud vaadete tekkimist;

▪ lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid;

▪ lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata soovituslikult

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvava metsauuenduse keskmine kõrgus on üks meeter;

▪ teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või

säilikpuude suuremaid gruppe, sh arvestades teel ohutuse tagamise vajadusega;

▪ uus mets pannakse lankidel kasvama soovituslikult kahe aasta jooksul pärast raiet;

▪ noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele;

▪ eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsa-kahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab

metsaomanik kohalikku omavalitsust eraldi ning see võib tuua kavandatud töödesse muudatusi

Tervikkava koostamise esimeses etapis soovime omavalitsuselt sisendit kogukonnaalade

majandamiseks, kohaliku kogukonna kontakte ja abi kohaliku kogukonna kaasamiseks.

Teises etapis kaasame iga kogukonnaala kohaliku elanikkonna metsatööde plaani koostamisse.

Tervikkavale, mille juurde kuuluvad ka kogukonnaalade metsatööde plaanid, soovime lõpuks

saada omavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks konkreetsetel

kogukonnaaladel.

RMK on Lääne-Nigula valla riigimetsade kohta koostanud tervikkava kavandi (metsade

üldiseloomustus, kõlvikuteks jagunemine, sotsiaalmajanduslik analüüs, looduskaitsetööd,

külastuskorraldus, taristu, maakasutus jm) ning ülevaate Lääne-Nigula valla kogukonnaaladest

ehk väärtuslikest metsaaladest.

Et saaksime alustada Lääne-Nigula valla kogukonnaaladele tervikkava koostamist, sooviksime

kokku leppida Teiega kohtumise, kus teemadeks võiksid olla

2 ${text.ak}

• KOV seisukohad vajalike raiete teostamiseks kogukonnaaladel

• Teadaolevad kogukonnaalade esindajate (külaseltside esindajate, arvamusliidrid) kontaktid

• KOV poolsed ettepanekud metsatööde plaanide koostamiseks

• KOV huvid erinevate tegevuste-tööde teostamiseks riigimetsas

• Muud küsimused

Samuti sooviksime läbi rääkida valla teede kasutamise RMK poolt ja selleks garantiikirja

koostamise.

Palun meile teatada, millal oleks Teile sobiv aeg kohtumiseks?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elor Ilmet

kaasamisspetsialist

Edela regioon

Lisad:

Lisa 1, Lääne-Nigula valla Riigimetsa tervikkava (kavand).pdf

5053401 [email protected]