Tuleohutusnõuetest korstende projekteerimisel

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-1/1705-1
Registreeritud	22.03.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-1 Ameti ohutusjärelevalve kirjavahetus
Toimik	7.2-1
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	A4YP MANAGEMENT OÜ
Saabumis/saatmisviis	A4YP MANAGEMENT OÜ
Vastutaja	Erti Suurtalu (põhivaldkond, Ohutusjärelevalve osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (76436 tm).

Failid

231118_EP_AS-6-01_v04_vaated.pdf

231118_EP_AS-6-02_v04_loiked.pdf

E-kiri.pdf

EHITUSLIKE TULEOHUTUSNÕUETE KOKKUVÕTE.pdf

EVS 812-3-2018.jpg

Joonis A.10.png

231118_EP_AS-6-01_v04_vaated.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

VAADE A, VAADE B, VAADE C, VAADE D 1:100AR-6-01

12.12.2023 TEOSTUSAEG

EELPROJEKT STAADIUM MÕÕTKAVAJOONISE TÄHIS

231118 TÖÖ NR

VASTUTAV SPETSIALIST

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

ERAISIK TELLIJA OBJEKTI AADRESS

MUUDETUD

ENE PRIIMETS KUTSETUNNISTUS NR 179769

Lubjamäe vkt 21, Aovere küla, Tartu vald, Tartu maakond

MARIANNA JEVONEN ARHITEKT

PRIIT ALBRI PROJEKTIJUHT

ÜKSIKELAMU LAIENDAMINE JA REKONSTRUEERIMINE

Reg. kood 16356070 [email protected], GSM +372 5741 5507

Architecture4yourProjects OÜ 26.02.2024

81 8

80 0

1 3 4 56

987

12keskmine maapinna joon

kalle 11o

2 -0,40

±0,00

+2,20

+3,23

+5,30

-0,40

±0,00

+4,30

5 70

3 040

VAADE A VAADE B

VAADE C VAADE D

VIIMISTLUSMATERJALID: 1. Välisseinad: krohv, toon: helebeež 2. välisseinad ja postid: puit, toon: tumepruun 3. Sokkel: krohv, toon: helehall 4. Aknad: PVC, toon: valge 5. Akna veeplekk: toon: tumepruun, RR32 6. Välisuksed: metalluksed ja puituksed, toon väljaspoolt: tumepruun 7. Katusekate: eterniit, toon: hall 8. Räästas: puit, toon: tumepruun 9. Korstnad: tellis, toon: valge 10. Vihmaveetorud ja rennid: plekk: toon: hall 12. Välistrepid: naturaalne betoon ja puit

Tegu on arvutitarkvara tõlgendusega värvist, täpsemate toonide hindamiseks tuleb vaadata värvikaarti

TINGMÄRGID: laiendatavad konstruktsioonid

MÄRKUSED: Konstruktsioonid täpsustatakse EK projektis Joonised on koostatud vastavalt arhiivijoonistele ja Tellija lähteülesannetele Kõik tehnilised avad vastavalt tehnilisele projektile Enne avatäidete tellimist mõõta üle reaalsed ehitusavad Kõik mõõdud ja kõrgusmärgid kontrollida ehitusel Kõik muudatused kooskõlastada eelnevalt Tellija ja projekteerija(te)ga Vt. Seletuskiri

231118_EP_AS-6-02_v04_loiked.pdf

GSPublisherVersion 0.0.100.100

LÕIGE 1-1, LÕIGE 2-2 1:100AR-6-02

12.12.2023 TEOSTUSAEG

EELPROJEKT STAADIUM MÕÕTKAVAJOONISE TÄHIS

231118 TÖÖ NR

VASTUTAV SPETSIALIST

JOONISE NIMETUS

TÖÖ NIMETUS

ERAISIK TELLIJA OBJEKTI AADRESS

MUUDETUD

ENE PRIIMETS KUTSETUNNISTUS NR 179769

Lubjamäe vkt 21, Aovere küla, Tartu vald, Tartu maakond

MARIANNA JEVONEN ARHITEKT

PRIIT ALBRI PROJEKTIJUHT

ÜKSIKELAMU LAIENDAMINE JA REKONSTRUEERIMINE

Reg. kood 16356070 [email protected], GSM +372 5741 5507

Architecture4yourProjects OÜ 26.02.2024

-0,54

±0,00

+2,40

+2,60

+4,37

+5,30

54 0

2 40

0 20

0 1

77 0 2

43 9

5 70

50 0

keskmine maapinna joon

kalle 11o

-2,30

-0,20

±0,00

+2,40

+2,60

2 10

0 20

0 2

40 0

20 0

1 90

0 40

0 4

30 0

1 00

0 5

70 0

50 0

LÕIGE 1-1

LÕIGE 2-2

TINGMÄRGID: ol.ol. konstruktsioonid

proj. vill soojustus

lammutatavad konstruktsioonid proj. konstruktsioonid

proj. vahtpolüstüreen soojustus

E-kiri.pdf

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.03.2024 11:00

Adressaat: Erti Suurtalu <[email protected]>; Elisabeth Siimer

<[email protected]>; Õiguskantsleri Kantselei

<[email protected]>; <[email protected]>; Margo Lempu

<[email protected]>; Pjotr Vorobjov <[email protected]>;

Päästeamet <[email protected]>; Margo Klaos <[email protected]>

Koopia: Birgit Priks <[email protected]>

Teema: Re: Tuleohutusnõuetest korstende projekteerimisel

Manused: 231118_EP_AS-6-01_v04_vaated.pdf; 231118_EP_AS-6-

02_v04_loiked.pdf; EVS 812-3-2018.jpg; Joonis A.10.png; EHITUSLIKE

TULEOHUTUSNÕUETE KOKKUVÕTE.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere Erti,

Täname Teid tagasiside eest.

Meie ettevõtte poolt on koostatud (olemasoleva) elamu, aadressil

Lubjamäe vkt 21, Aovere küla, Tartu vald, Tartu maakond, arhitektuurne

rekonstrueerimise ja (vähesel määral) ka hoone laiendamise ehitusprojekt

eelprojekti staadiumis.

Hoone koosneb kõrgemast hooneosast ja madalamast hooneosast.

Elamu mõlema hooneosa katuste kalle on 11 kraadi (!!).

Madalamal hoone osal paikneva suitsukorstna kaugus kõrgema hooneosa

katuse servast on üle 3 meetri (3040 mm).

Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetleja Pjotr Vorobjov'i poolt on

saadetud ehitusprojekt korduvalt tagasi märkusega, milles ta viitab EVS

812-3:2018 Küttesüsteemid joonisele A.10.

--------------------------------

Päästeameti Lõuna päästekeskus

PJOTR VOROBJOV

Kogu taotlus

20.03.2024

Lahendamiseks

Ahju ja pliidi korstna kõrgus ei vasta kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Korstna kõrgus peab vastama joonisele, mis asub kõrgemal, kui Teie poopt

näidatud joonis (on ülevalt teine). Alus: Siseministri 30.03.2017 määrus

nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 26 lg 1, EVS 812-3:2018

”Küttesüsteemid” p 7.6.8.8 ja joonis A.10.

---------------------------------------------------------

Leiame, et Päästeamet kohaldab valesti ja vägivaldselt EVS 812-3:2018

nõuet antud ehitusprojekti menetlemisel ja kooskõlastamisel.

EVS 812-3:2018 joonis A.10 käsitleb korstna minimaalset kõrgust /

kaugust lamekatustel paiknevatest objektidest ja teistest hoone osadest

ning ehitistest.

Meie ettevõtte poolt koostatud ehitusprojektis, Töö nr 231118,

käsitletava hoone katus on aga viilkatus, mitte lamekatus.

Katusel on katusekalle ja viil.

Nagu juba eelnevalt kirjutatud, on hoone katusekalle 11 kraadi.

Seega, tegemist ei ole lamekatusega.

Kas me saame õigesti aru, et Päästeamet ei tee enam vahet lamekatustel

ja viiluga katustel ?

Mille alusel kohaldab Päästeamet viilkatustel paiknevatele korstendele

EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid Joonisel A.10 sätestatud nõudeid, mis

antud joonise kohaselt kehtivad ainult lamekatustele ?

Oleme konsulteerinud nii meie ettevõtte vastutava spetsialisti, kui ka

erinevate teiste arhitektuuribüroodega, ja kõik leiavad, et Päästeameti

esitatud märkus ja antud nõue, ei ole kooskõlas kehtiva seadusega ega ka

EVS mõttega.

Meie poolt koostatud elamu rekonstrueerimise ja laiendamise

ehitusprojektis oleme lähtunud EVS 812-3:2018 Küttesüsteemid Joonis A.9

esitatud nõuetest, mis käsitlevad viilkatustel paiknevate korstende

kõrguseid.

Samuti oleme oma Töö nr 231118 koostamisel arvestanud Päästeameti enda

poolt avalikkusele esitatud Ehituslike Tuleohutusnõuete kokkuvõtte

peatükist 4.5, mis käsitleb korstende kõrguseid viilkatustega hoonetel.

Kas tegemist on Päästeameti pahatahtlikkuse või asjatundmatusega ?

Palume Päästeameti selgitust.

Aitäh.

Kirjaga lisatud kaasa hoone vaated, EVS 812-3 joonis A.10, EVS

812-3:2018 joonis A.9 ja Päästeameti Ehituslike tuleohutusnõuete

kokkuvõte

Tervitades ja head päeva soovides,

Priit

Lugupidamisega ja meeldivat koostööd soovides,

Priit Albri

Juhatuse liige / Projekteerimise projektijuht

A4YP MANAGEMENT OÜ

KAUBA TRANSPORT OÜ

ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ

Tartu mnt. 84a, Tallinn (Fahle maja)

Koduleht www.a4yp.ee

E-mail. [email protected]

Telefon +372 5741 5507

-------------------------------------------------------------------------

-----

28.02.2024 12:26 kirjutas Erti Suurtalu:

> Tere

> Täname Teid küsimuste eest, mis käsitlevad küttesüsteemide ohutusnõuete

> tagamist ehitusprojektis kirjeldatavaid küttesüsteeme!

> 1. Kas viilkatusega hoonel, mille katusekalle on kuni 30 kraadi

> (kõneall olevas ehitusprojektis 11 kraadi) arvestatakse nõutav korstna

> kõrgus

> (800 mm) korstna läbiviigu kohast katusel (katusekattest) või tuleb

> arvestada korstna kõrgus olenemata läbiviigu asukohast ikka

> katuseharjast alates ?

> Madalama või võrdse 30 kraadise katusekalde korral tuleb lähtuda katuse

> kattest. Korstna lühima külje (katuseharjale lähima külje) kõrguseks on

> lubatud minimaalselt 0,8 m. Katuse harja puutuva või läbiva korstna

> puhul tuleb tagada kõrgus minimaalselt 0,8 m katuseharjast.

> 2. Kuna hoonel on madalama kõrgusega hooneosa (joonis / foto manuses),

> siis kui kõrge peab olema madalama hooneosaga korstna kõrgus ?

> Infoks, et hoone katusekatte materjal ei ole põlevmaterjalist.

> Korstnate kõrgused tuleb tagada standardi EVS 812-3 alusel. Selgitavad

> joonised on kujutatud standardi joonisel A.9. Kauguste ja kõrguste

> arvestamisel tuleb lähtuda hoone konstruktsioonidest tingitud

> takistustest. Lamekatusest tingitud takistused ei ole võrreldavad

> viilkatusest tingitud takistustega, mis tähendab, et neid ei saa

> üks-ühele arvestada.

> Teie poolt saadetud joonistel ja fotol kujutatud madalama hooneosa

> korstna kõrgus peab ületama 0,8 m kõrgema osa katusetasapinda või

> katuseharja. Lamekatuste puhul arvestatakse katuseservast kõrgust 1m.

> Toodud tingimused kehtivad katusekatete tuletundlikkuse Broof (T2-T4)

> korral.

> Lugupidamisega,

> Erti Suurtalu

> ohutusjärelevalve osakond

> ekspert

> mob: +372 5656 8103

> [email protected]

> PÄÄSTEAMET

> Kevade 10 | 79529 Rapla

> www.rescue.ee

> http://www.facebook.com/paasteamet

> -----Original Message-----

> From: [email protected] <[email protected]>

> Sent: Monday, February 26, 2024 2:51 PM

> To: Elisabeth Siimer <[email protected]>

> Subject: Tuleohutusnõuetest korstende projekteerimisel

> TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

> saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

> Tere hea Elisabeth,

> Minu nimi on Priit Albri ja ma olen projekteerimisettevõtte

> ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ juhatuse liige ja projekteerimise

> projektijuht.

> Pöördume Teie, kui Päästeameti õigusosakonna juristi poole alljärgneva

> küsimusega ..

> Tulenevalt Päästeameti märkusest ühe ehitusprojekti menetlemisel, on

> tõstatunud küsimus hoone korstende kõrgusest.

> Kas viilkatusega hoonel, mille katusekalle on kuni 30 kraadi (kõneall

> olevas ehitusprojektis 11 kraadi) arvestatakse nõutav korstna kõrgus

> (800 mm) korstna läbiviigu kohast katusel (katusekattest) või tuleb

> arvestada korstna kõrgus olenemata läbiviigu asukohast ikka

> katuseharjast alates ?

> Teine küsimus:

> Kuna hoonel on madalama kõrgusega hooneosa (joonis / foto manuses),

> siis kui kõrge peab olema madalama hooneosaga korstna kõrgus ?

> Infoks, et hoone katusekatte materjal ei ole põlevmaterjalist.

> Päästeameti poolt on avaldatud teatmik EHITUSLIKE TULEOHUTUSNÕUETE

> KOKKUVÕTE , mille punkt 4.5.kohaselt on antud joonis Lamekatuste kohta.

> Küsimus, kas Päästeameti Teatmiku joonisel näidatud kehtib ka

> viilkatuste kohta ?

> Aitäh.

> Tervitades ja head päeva soovides,

> Priit

> --

> Lugupidamisega ja meeldivat koostööd soovides,

> Priit Albri

> Juhatuse liige / Projekteerimise projektijuht

> A4YP MANAGEMENT OÜ

> KAUBA TRANSPORT OÜ

> ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ

> Tartu mnt. 84a, Tallinn (Fahle maja)

> Koduleht www.a4yp.ee

> E-mail. [email protected]

> Telefon +372 5741 5507

Lugupidamisega ja meeldivat koostööd soovides,

Priit Albri

Juhatuse liige / Projekteerimise projektijuht

A4YP MANAGEMENT OÜ

KAUBA TRANSPORT OÜ

ARCHITECTURE4YOURPROJECTS OÜ

Tartu mnt. 84a, Tallinn (Fahle maja)

Koduleht www.a4yp.ee

E-mail. [email protected]

Telefon +372 5741 5507

EHITUSLIKE TULEOHUTUSNÕUETE KOKKUVÕTE.pdf

EHITUSLIKE TULEOHUTUSNÕUETE

KOKKUVÕTE Täiendatud trükk

2020

EESSÕNA Tegemist on 2017. aasta aprilli „Ehituslike tuleohutusnõuete kokkuvõte“ täiendatud trükiga. Kokkuvõte on koostatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja standardisarja EVS 812 alusel. Kokkuvõttes ei ole kajastatud kõiki ehituslikke tuleohutusnõudeid, tegemist on põhiliste nõuete meelespeaga nö „tark mees taskus“. Täiendatud trükis on arvestatud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 ja standardisarjas EVS 812 tehtud muudatustega, seisuga 03.12.2018. Määruse täistekst on leitav Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee Standardisari EVS 812 koosneb kaheksast standardist:  EVS 812-1 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara  EVS 812-2 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS 812-4 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning

garaažide tuleohutus  EVS 812-5 Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate

tuleohutus  EVS 812-6 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 812-7 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded  EVS 812-8 Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus

Standardid on leitavad Eesti Standardikeskuses: www.evs.ee PÄÄSTEAMET Aadress: Raua 2, 10124 Tallinn Telefon: 628 2000 Faks: 628 2099 E-post: [email protected] Koduleht: www.rescue.ee Juhendid ja abimaterjalid: www.rescue.ee/et/projekteerija-ehitaja-arhitekt

SISUKORD 1. ÜLDNÕUDED ...................................................................................... 4

Olulised tuleohutusnõuded; analüütiline tõendamine ja tõendamisviisid; hoonete kasutusviisid; tuleohu- ja tuleohutusklassid ning TP2 ja TP3 hoonete piirangud.

2. TULEPÜSIVUS, -TUNDLIKKUS, ERIPÕLEMISKOORMUS .............. 10 Kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioonide tulepüsivus; kaabli, toruisolatsiooni, tekstiili, sisepindade, katusekatte, rõdu, lodža, terrassi ja välisseina tuletundlikkus; eripõlemiskoormus.

3. TULEKAHJU JA SELLE OHU VÄLTIMINE ........................................ 19 Tuletõkkesektsioonid, nende moodustamine kasutamisotstarbe ja pindala järgi; tuletõkkeuksed; hoonetevaheline kuja; tulemüür.

4. KÜTTESÜSTEEMI JA VENTILATSIOONI TULEOHUTUS................. 23

Kütteseadme ohutuskujad; ühendamine ühenduslõõriga; korstna omadused, läbiviigud, kõrgus, paigaldamine šahti, juurdepääs. Ventilatsioonisüsteemi materjalid, tule ja suitsu leviku piiramine.

5. TULEOHUTUSPAIGALDISED ........................................................... 34 Autonoomne tulekahjuandur; ATS; evakuatsioonivalgustus; märgtõusutoru; tuletõrje voolikusüsteem; AKS; suitu-ja soojuse eemaldamine; piksekaitse.

6. EVAKUATSIOONI TAGAMINE ......................................................... 39 Evakuatsiooni-ja hädaväljapääs; evakuatsiooni-ja väljumistee; evakuatsiooni- ja väljumisteel asuvad uksed ja uste sulused; mõõtmed; tähistus. Trepiastmete soovituslikud mõõtmed.

7. PÄÄSTETÖÖDE JA -MEESKONNA OHUTUSE TAGAMINE ........... 47 Juurdepääsutee; sissepääs hoonesse; päästemeeskonna infopunkt; opratiivkaart.

8. EHITISEVÄLINE TULETÕRJEVEEVÄRK ............................................ 50

Vooluhulk ja tulekahju kestus; kaugus; erisused; kuiv hüdrant; mahuti; infoviit.

LÜHENDID ............................................................................................ 56

Kasutatud lühendite selgitused.

1. ÜLDNÕUDED Tuleohutusnõuete eesmärgiks on vältida tulekahju ja selle ohtu ehitises. Selleks arvestatakse hoone projekteerimise, ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii hoones kui ka hoonest väljaspool olevad mõjud, sh hoones paiknevatest tehnosüsteemidest ja seadmetest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitsu eraldumine ning kaasneb oht inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Tulekahju oht on väljaspool spetsiaalselt kollet toimuv põlemisprotsess, millega ei kaasne ohtu inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Selle sündmuse takistamatu arengu korral võib see areneda tulekahjuks. Tulekahju ja selle ohu vältimiseks on kehtestatud viis olulist tuleohutusnõuet, millede täitmine projekteerimise, ehitamise ja ehitise kasutamise käigus vähendab ohtu inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale.

1.1. Olulised tuleohutusnõuded Tulekahju puhkemisel ehitises, peab:  säilima ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul;  olema piiratud tule ja suitsu teke ning levik ehitises;  olema piiratud tule levimine naaberehitistele;  olema tagatud ohutu evakuatsioon;  olema arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja

tegutsemisvõimalustega. Olulised tuleohutusnõuded loetakse täidetuks, kui:  ehitis vastab siseministri määruse nr 17 piirväärtustele;  ehitis vastab asjakohasele tehnilisele normile;  ehitis vastab asjakohasele standardile või  oluliste tuleohutusnõuete täitmine on tõendatud analüütiliselt.

1.2. Analüütiline tõendamine Analüütilist tõendamist tuleb kasutada, kui:  kaldutakse kõrvale siseministri määruse nr 17 piirväärtustest;  kaldutakse kõrvale asjakohase tehnilise normi või standardi

lahendustest;  kultuuriväärtusliku ehitise ümberehitamisel, kui soovitakse

mööndusi oluliste tuleohutusnõuete täitmisel. Analüütilist tõendamist peab läbi viima isik, kes omab tuleohutusekspert, tase 6 kutsetunnistust. Vajadusel kaasab tuleohutusekspert analüüsi koostamisse erivaldkonda tundva või selles pädeva isiku.

1.2.1. Tõendamisviisid  kvalitatiivne hinnang – põhineb statistikal, kogemustel, katsetel,

teadus- ja arendustegevuste raportitel jms.  kvantitatiivne analüüs – prognoosimeetod, milles kasutatakse

üldjuhul modelleerimist ja eksperdihinnanguid. Analüüsitakse riskide tõenäosust ja mõju arvuliselt ning arvutatakse projekti üldine risk.

 kahe eelneva kombinatsioon.  muu – selle kasutamisel tuleb esmalt tõendada valitud tõendusviisi

usaldusväärsus. Analüütilisel tõendamisel kasutatakse rahvusvahelise organisatsiooni, erialaliidu või Päästeameti juhendeid või muid asjakohaseid dokumente.

1.3. Hoonete kasutusviisid Hoones toimuva tegevuse järgi jaotatakse hooned kasutuviisideks.

Selgitus

I kasutusviis (eluhooned)

Kasutajad tunnevad hoones paiknevaid ruume, on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Nt: suvila, üksik-, rida-, korterelamu, elamu abihoone.

II kasutusviis (majutus- hooned)

Kasutajatelt ei saa eeldada head ruumide tundmist, on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, ei saa eeldada pidevat ärkvel olemist. Nt: hotell, külalistemaja, ühiselamu, sanatoorium, spaa.

III kasutusviis (hoolekande- ja kinnipidamis- hooned)

Kasutajatelt ei saa eeldada ruumide tundmist, on piiratud või puudulikud eeldused iseenda ohutuse tagamiseks. Nt: hoolde-, tugi-, laste-, koolkodu, haigla, arestimaja, vangla, perearstikeskus (ööpäevane kasutus).

IV kasutusviis (kogunemis- hooned)

Kasutajatelt ei saa eeldada head ruumide tundmist, on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, on eeldatavalt ärkvel. Kogunemisruumina mõeldakse ruumi või ruumide rühma tuletõkkesektsiooni piires, mis on ettenähtud suuremale kasutajate hulgale. Nt: kool, kauplus, perearstikeskus (päevane kasutus), transpordihoone teenindussaal ja reisijate ooteruum.

V kasutusviis (kontorid)

Kasutajatel on eeldatavalt hea ruumide tundmine, on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks, on eeldatavalt ärkvel. Nt: päästeteenistuse-, büroo-, transpordihoone.

VI kasutusviis (tööstus-; laohooned)

Hooned ja ruumid, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus. Nt: sõidukite teenindus; katlamaja, vedelkütuse terminali hoidlahoone, puidutööstus, kuivati, loomapidamishoone.

VII kasutusviis (garaažid)

Garaažid ja parkimishooned (va teistes hoonetes paiknevad garaažid).

≤ 10. kasutajaga hoone võib oluliste tuleohutusnõuete osas võrdsustada eluhoonega (I KV). Leevendus ei laiene VI või VII KV hoonele või hoonele, kus alaliselt viibivad piiratud (füüsiline, vaimne) liikumisvõimega inimesed.

1.4. Tuleohuklassid Lisaks jaotatakse VI KV hooned tuleohuklassidesse. Selgitus

1. tuleohuklass (tuleohuta)

Tuleoht praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega. Eripõlemiskoormus on < 300 MJ/m2. Nt: metallide külmtöötlemine ja masinaehitus, sh keevitamine; naha-, paberi-, toiduainetööstuse märgprotsessi osad; betooni-, tsemendi-, tellisetehased; metallilaod (põleva pakendita); pesulad.

2. tuleohuklass (tuleohtlik)

Tuleoht ja leviku võimalus on suure tõenäosusega. Tööstuslikult käsitletavate või ladustatavate põlevmaterjali eripõlemiskoormus on 300-1200 MJ/m2. Käsitletavate või ladustatavate põlevmaterjali eripõlemiskoormus on > 1200 MJ/m2. Tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse põlevvedelikke leekpunktiga > 55 °C või gaase või peeneteralisi tahkeid aineid, mis on vähesele määral tuleohtlikud. Nt: naha-, tekstiili-, toiduainete-, puidu-, mööblitööstus; soojuselektrijõujaamad ja katlamajad; autoremondi- ja hooldusjaamad; trükikojad.

3. tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik)

Lisaks suurele tuleohule on plahvatusoht, mis võib esineda ka tulekahjufaasita. Tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse põlevvedelikke leekpunktiga < 55 °C. Tööstuslikult käsitletakse või ladustatakse põlevvedelikke leekpunktiga > 55 °C, leekpunkti lähedasel või sellest kõrgemal temperatuuril. Nt: lõhkeaine-, vahtplasti-, bituumeni-, ruberoiditehased; puidu-, mööblitehaste osad, kus eraldub tolmu; veskid ning jõusöödatehased ja –laod; turbatööstus ja turbajõujaamad; pihustusvärvimistöökojad; lõhkeainelaod.

1.5. Tuleohutusklassid Tules käitumise alusel jaotatakse hooned tuleohutusklassidesse:  TP1 (tulekindel) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud

aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise.

 TP2 (tuldtakistav) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla hoone suhtes ettenähtud ajast.

 TP3 (tuldkartev) – hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust.

Kui hoone osad on erineva tuleohutusklassiga, siis peab olema piiratud tule levik hoone osade vahel ja alumine korrus ei tohi olla madalamast tuleohutusklassist kui ülemine. TP1 hoonetel ei ole piiranguid korruste arvu, kõrguse, pindala ja kasutajate arvu suhtes.

1.5.1. TP3 hoonete piirangud

≤ 9 m VI, VII KV ≤ 14 m

Pindala:  ≤ 2400 m2  III KV ≤ 1200 m2

Kasutajate arv:  II KV ≤ 50 kohta  III KV ≤ 10 kohta  IV KV ≤ 500 inimest  Koolieelsed lasteasutused

≤ 50 kohta

≤ 9 m

Pindala:  ≤ 1600 m2

Kasutajate arv:  II KV ≤ 10 kohta  IV KV ≤ 50 inimest  V KV ≤ 150 töötajat

I KV II KV IV KV V KV

1.5.2. TP2 hoonete piirangud

Kasutajate arv

üks korrus II KV ≤ 150 kohta III KV ≤ 100 kohta Koolieelne lasteasutus ≤ 100 kohta

kaks korrust

II KV ≤ 50 kohta III KV ≤ 25 kohta IV KV ≤ 250 inimest Koolieelne lasteasutus ≤ 50 kohta VI KV ≤ 50 töötajat

III KV ≤ 2400 m2

≤ 9 m

≤ 28 m

≤ 12 000 m2 ≤ 12 000 m2

≤ 14 m

I KV V KV

2. TULEPÜSIVUS, -TUNDLIKKUS, ERIPÕLEMISKOORMUS 2.1. Tulepüsivus Tulepüsivus on hoone konstruktsiooni või selle osa võime säilitada tulekahju korral ettenähtud aja jooksul nõutud kandevõime, terviklikkus ja soojusisolatsioonivõime, väljendatakse minutites.

R (kandevõime) E (terviklikkus) I (isolatsioonivõime) Kannab tulega mõjutamise aja kestel nõutava suurusega koormust, kaotamata oma stabiilsust.

Takistab leegi ja kuumade gaaside läbitungimist tulepoolselt küljelt tulevälisele küljele.

Takistab ülemäärase soojuse ülekannet tulepoolselt küljelt tulevälisele küljele.

2.1.1. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus

TP1 TP2

TP3 Eripõlemiskoormus Eripõlemiskoormus

> 1200 600– 1200

< 600 > 1200 600– 1200

< 600

≤ 2 korrust R 1201 R 901 R 601 R 30 R 30 R 30 -4

II või III KV ning keldrid R 1202 R 902 R 602 R 30 R 30 R 30 -4

3-8 korrust R 1802 R 1202 R 602 X3 X3 X3 X3

3-8 korrust, I või V KV pealmaakorrused R 1802 R 1202 R 602 R 1801 R 1201 R 601 X3

keldrikorrused R 1802 R 1202 R 602 R 1802 R 1202 R 602 X3

> 8 korrust R 2402 R 1802 R 1202 X3 X3 X3 X3

Esimese keldrikorruse all asuvad korrused

R 2402 R 1802 R 1202 R 2402 R 1802 R 1202 R602

1kandekonstruktsioon vähemalt A2-s1,d0 või soojustusmaterjal vähemalt A2 2kandekonstruktsioon vähemalt A2 3sellist hoonet ei ole lubatud ehitada 4nõudeid ei esitata

2.1.2. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus

TP1 või TP2 3-8 korrust TP2 TP3 Eripõlemiskoormus

> 1200 600–1200 < 600 TTS pealmaakorrustel EI 120 EI 90 EI 60 EI 30 EI 30 TTS pööningul EI 30 EI 30 EI 30 EI 30 EI 30 TTS keldris1 EI 1201 EI 901 EI 601 EI 601 EI 301 II KV majutusruumide seinad ja uksed

EI 15 EI 15 EI 15 EI 15 EI 15

1tuletõkkekonstruktsioon vähemalt A2-s1,d0 materjalidest, va avatäited ja TP3 eluruumi kelder

VI KV tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus TP1 TP2 TP3 1. tuleohuklass I, II või III TKT EI 90 EI 90 EI 90 IV TKT EI 60 EI 60 EI 60 2. tuleohuklass I, II või III TKT EI 120 EI 120 EI 90 3. tuleohuklass I, II või III TKT EI 120 EI 120 X1 IV TKT EI 60 EI 60 X1

1sellist hoonet ei ole lubatud ehitada MÄRKUS: Piirpindala tuletõkkekonstruktsioon A1 materjalidest.

Kui tuletõkkeseina läbib seade, mis ei võimalda ava sulgemist tuletõkkeavatäitega, tuleb rajada tule leviku tõkestamise süsteem. Piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni puhul tuleb rajada:  ≥ 4 m pikkune automaatselt käivituva piserdussüsteemiga kaitstud

vaheruum või  kahest piserdusliinist veekardin (liinide vahe 0,5 m)  piserdusintensiivsus ≥ 1 l/sek×m2  kustutusaeg – tuletõkkepiirde tulepüsivusaeg, kuid ≥ 1 h

VII KV tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus Kasutada vähemalt A2-s1,d0 materjale.

TP1

TP2 TP3 Eripõlemiskoormus > 1200 600–1200 < 600

Pealmaakorrustel EI 120 EI 90 EI 60 EI 30 EI 30 Keldris EI 120 EI 90 EI 60 EI 60 EI 30 Esimese keldrikorruse all asuvatel korrustel

EI 120 EI 120 EI 120 EI 60 EI 30

2.1.3. Kandekonstruktsiooni kapseldamine Põlevmaterjalist kandekonstruktsiooni kapseldamisel mittepõleva kattematerjaliga võib selle lugeda mittepõlevast materjalist kandekonstruktsiooniks. Kattematerjali nõutav tuletõkestusvõime:  K230, tulepüsivuse R30 või R60 korral  K260, tulepüsivuse ≥ R90 korral

2.2. Tuletundlikkus Tuletundlikkus on materjali omadus tulega kokku puutudes süttida; levitada tuld; eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja põlevaid (kuumi) tilku. Tuletundlikkus jaotatakse järgmiselt:  A1 – ei ole tuletundlik (nt kivi, betoon, klaas, teras)  A2 – eraldub eriti vähesel määral suitsu (nt mineraalvill, kipsplaat)  B – süttiv, eraldub eriti vähesel määral suitsu (nt värvitud kipsplaat,

tuletõkkevahendiga töödeldud puit)  C – eraldub vähesel määral suitsu ja tekivad kiiresti kustuvad

põlevad tilgad või tükid (nt paberiga kaetud kipsplaat)  D – on tuletundlik, võib tulekahjus osaleda (nt puit, puidupõhised

plaadid)  E – osavõtt tulekahjust on tavapärane (nt sünteetilised polümeerid)  F – kergesti süttiv või määramata

Mittepõlevaks loetakse tuletundlikkusega A1, A2 ja B materjale. Täiendav klassifikatsioon, suitsu teke:  s1 – suitsu moodustumine on eriti vähene  s2 – suitsu moodustumine on vähene  s3 – ei täida s1 ega s2 nõudeid

R EI REI

Mittepõlev materjal (tuletundlikkus A või B) Põlevmaterjal (tuletundlikkus C või D)

1 – kattematerjal 2 – isolatsioonimaterjal

Täiendav klassifikatsioon, põlevate tilkade/osakeste eraldumine:  d0 – põlevaid tilku või tükke ei esine  d1 – põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti  d2 – ei täida d0 ega d1 nõudeid

Lisaks kasutatakse alaindekseid:  L – tegemist on toru isolatsiooniga  ca – tegemist on kaabliga  FL – tegemist on põrandakattega  roof – tegemist on katusekattega

2.2.1. Kaabli tuletundlikkus Ehitise kirjeldus Üldiselt Evakuatsioonitee

Ehitusalune pind ≤ 60 m2 ja kõrgus ≤ 5 m Eca Eca Ehitusalune pind > 60 m2 ja kõrgus ≤ 28 Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2 Kõrgus > 28 m Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 VI KV hoone Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2

Parkimismaja, parkla, garaaž, sõidukite tunnel Dca-s2,d2,a2 Cca-s1,d1,a2

Hoone, kus on > 100 kasutajale ruum(e) Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Õppeasutuse hoone Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Kogunemishoone > 200 kasutaja Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Majutushoone > 10 voodikohta Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Haigla, hoolekandehoone > 10 voodikohta Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Lasteaed/lastehoid > 10 kasutaja Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Tunnel, galerii inimestele, pikkus > 100 m Cca-s1,d1,a2 Cca-s1,d1,a2 Evakuatsiooniteel võib kasutada ehitisele üldiselt ettenähtud kaablit, kui kaabel on kaitstud tule eest (K) ≥ 10 min, kattematerjali tuletundlikkus vastavalt ruumi nõudele (jaotis 2.2.4) Tuletundlikkuse nõudeid ei esitata:  kaablile, mis siseneb hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse

hoonest väljastpoolt ja ei läbi elu-, majutus-, hoolekande-, kinnipidamis-, kogunemis-, tööstus-, lao- või kontoriruume ning väljumis- või evakuatsiooniteed;

 kaablile, mis on võrguettevõtja elektripaigaldise ehitistes, kus ei viibi alalist personali ja kuhu pääseb üksnes ainult isik, kes teeb käidutoiminguid.

2.2.2. Toruisolatsiooni tuletundlikkus

Eksponeeritud pind > 20 % A2L-s1,d0 A2-s1,d0

Eksponeeritud pind < 20 % ümbritsevatel pindadel nõue B-s1,d0 BL-s1,d0 ümbritsevatel pindadel nõue C-s2,d1 CL-s3,d0 ümbritsevatel pindadel nõue D-s2,d2 DL-s3,d0

2.2.3. Tekstiilse sisustusmaterjali* süttivusklass II, III või IV KV SK 1 II, III või IV KV ja on ATS ja AKS SK 2

SK 1 rasksüttivad

Süttivad raskelt, kustuvad iseenesest, ei sula põledes

Tulekaitsevahendiga töödeldud puuvill, vill, viskoos, polüester, akrüülkiud, aramiidkiud, PVA-kiud ja kloorkiud

SK 2 süttivad

Süttivad ja põlevad lõpuni

Vill, tihendatud puuvill, polüamiid, osa modifitseeritud akrüülkiude (polüpropeen)

______________________________________________________________________ *tekstiilne sisustusmaterjal – kardinad, pehme mööbli või toolide polsterdus, vaibad, madratsid, tekid, padjad ning eesriietena kasutatavad tehiskiududest materjalid või kangad

2.2.4. Sisepinna tuletundlikkus I, II KV II või III KV sisekoridor, TP3 III KV, TP3 IV KV, < 600 MJ/m2, ≤ 300 m2

IV KV, < 600 MJ/m2, > 300 m2, TP3 V KV, TP1, TP3 VI KV, 1. tuleohuklass, TP3 Saun

sein, lagi D-s2,d2

III KV, TP1, TP2, IV KV, ≥ 600 MJ/m2

II või III KV sisekoridor, TP1, TP2 Trepikoda või evakuatsioonikoridor, TP2, TP3 Kelder, TP2 Tehniline ruum, panipaiga või hoiuruumi vahesein

sein, lagi B-s1,d0

põrand DFL-s1

VI KV, 2. ja 3. tuleohuklass, TP1, TP2 VII KV

sein, lagi B-s1,d0 põrand A2FL-s1

IV KV, < 600 MJ/m2, > 300 m2, TP1, TP2 sein, lagi C-s2,d1 V KV, TP2 sein, lagi D-s2,d21

VI KV, 1. tuleohuklass, TP1, TP2 sein, lagi D-s2,d2 põrand DFL-s1

VI KV, 2. ja 3. tuleohuklass, TP3 sein, lagi D-s2,d2 põrand A2FL-s1

Trepikoda või evakuatsioonikoridor, TP1 sein, lagi A2-s1,d0 põrand DFL-s12

Kelder, TP3 sein, lagi D-s2,d2 põrand DFL-s1

Kelder, TP1 sein, lagi C-s2,d1 põrand DFL-s1

Kasutatav pööning, TP2, TP3 põrand DFL-s1 Kasutatav pööning, TP1 põrand A2FL-s1 Mittekasutatav pööning, TP1, TP2 põrand B-s1,d0 Katlaruum põrand A2FL-s1 Tuletundlikkus võib olla madalam (kuid vähemalt D-s2,d2), kui:  süttimise või tule leviku oht on märgatavalt väiksem või  on tagatud nõutavast parem evakuatsioon või  hoone see osa on kaetud AKS-ga

1Kolme- või neljakorruseline hoone – B-s1,d0 2Üle kahekorruselise hoone trepikäigud ja -mademed – A2FL

2.2.5. Välisseina tuletundlikkus 2D-d2, kui:  tõkestatud tule levik seina pinnal  soojustusmaterjal A2

3D-s2,d2, kui:  3-4 korrust  takistatud tule levik õhutuspilus

4D-d2, kui:  ≤ 8 korrust  tõkestatud tule levik seina pinnal  soojustusmaterjal A2

5B-d0, kui:  ≤ 22 m kõrgusel maapinnast

6konstruktsioon D-s2,d2, kui:  ≤ 2 korrust, kandev ja

soojustusmaterjal A2 või  3-8 korrust, mittekandev ja

soojustusmaterjal A2

Kui evakuatsiooniks kasutatakse välistreppi:

1TP3 puhul nõuet ei ole

Märkus: Trepikalle ≤ 45°

TP3, TP2

Välisseina välispind

D-d2

Õhutuspilu välispind

D-d2

Õhutuspilu sisepind

D-s2,d21

Soojustus- süsteem

D-d0

TP2, 3-8 korrust, I või V KV

Välisseina välispind

B-d02

Õhutuspilu välispind

B-d02

Õhutuspilu sisepind

B-s1,d03

Soojustus- süsteem

B-d0

TP2, III KV

Välisseina välispind

B-d02

Õhutuspilu välispind

B-d02

Õhutuspilu sisepind

B-s1,d0

Soojustus- süsteem

A2-d05

TP16

Välisseina välispind

B-d04

Õhutuspilu välispind

B-d04

Õhutuspilu sisepind

B-s1,d0

Soojustus- süsteem

A2-d05

Mittepõlev materjal

Tuldtõkestav 1,5 m 1,5 m

2.2.6. Välisseina soojustusmaterjal  üldjuhul mittepõlev  põlevmaterjal on lubatud, kui:

 kasutatakse toodet, mille puhul tuli ei pääse tootesisese soojustusmaterjalini või

 on takistatud tule levik soojustusmaterjalis ja paigaldatud kuni 22 m kõrgusele maapinnast

 > 2 korruselise TP1 ravi- või hoolekandeasutuse või lasteaia hoone soojustussüsteem A2,d0

 > 3 korruselise TP1 koolihoone soojustussüsteem A2,d0 Näited tule leviku takistamise võimalustest:

2.2.7. Katusekatte tuletundlikkus üldjuhul Broof(t2-4)1 1nõuet ei ole, kui:  vahemaa naaberhoonega ≥ 40 m  tulekoldeta hoone või  tulekoldega hoone, korstna lahendus vastavalt jaotisele 4.5

Kui katuse soojustusmaterjal on põlevmaterjalist:

≤ 800 m2 ≤ 800 m2

tuletõkkekonstruktsiooni piir tuletõke (vähemalt A2), laius ≥ 500 mm

tuletõke (vähemalt A2-s1,d0), laius ≥ 200 mm

≥ 200 mm

≥ 300 mm

≥ 300 mm 2000 mm

Ümar ava:

2.2.8. Rõdu, lodža ja terrassi põranda tuletundlikkus Põranda konstruktsioon ≤ 2 korruseline hoone D-s2 3-8 korruseline hoone B-s1 > 28 m hoone A2-s1

Põranda pinnakiht ≤ 5 korruseline hoone DFL-s2 > 5 korruseline hoone BFL-s1

Kokkuvõtlik skeem tuleohutusklassist, tulepüsivuses ja tuletundlikkusest:

2.3. Eripõlemiskoormus Eripõlemiskoormus on põlemisel põranda pinnaühiku kohta eralduv summaarne soojushulk, mis vabaneb kõikide põlevmaterjalide põlemisel ruumis, kaasa arvatud seinte, põrandate ja lagede pinnakatted (mõõtühik MJ/m²).

Eripõlemiskoormuse rühmad:  > 1200 – nt raamatukogu koos hoidlaga; laoruum või arhiiv, kus

hoiustatakse põlevmaterjale.  600-1200 – nt kauplus; näitusehall; raamatukogu ilma hoidlata;

mootorsõidukite remondi- või hoolderuum; eluhoone kelder, milles on hoiuruume va tehniline kelder.

 < 600 – nt eluhoone, majutusruum; ravi- või hoolekandeasutus; kinnipidamishoone; restoran; büroohoone; kool; spordisaal; teater ja kirik.

Kui hoone või hoone osa on varustatud AKS-ga, kohaldatakse kandekonstruktsiooni tulepüsivusele ühe rühma võrra madalamaid nõudeid.

Eripõlemiskoormuse arvutamine: E= ∑(m × q) / A

3. TULEKAHJU JA SELLE OHU VÄLTIMINE Tulekahju põhjustatud kahju vähendamiseks jaotatakse hoone tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioon on hoone osa või ruum ühel korrusel või läbi mitme korruse, mis on ümbritsevatest hoone osadest eraldatud nii, et tule levik välja- või sissepoole seda hoone osa või ruumi on ettemääratud aja jooksul tõkestatud.

3.1. Tuletõkkesektsioonid Tuletõkkesektsioonid moodustatakse:  korruste kaupa – üldjuhul iga korrus eraldi tuletõkkesektsioon  ruumide kasutamisotstarbe järgi (jaotis 3.1.1.)  pindala järgi (jaotis 3.1.2.)

3.1.1. Kasutamisotstarbe järgi:  evakuatsioonitee;  evakuatsioonitrepikoda;  korter;  tahkeküte või elektrikerisega saun, va elu- või majutusruumis;  laoruum, eripõlemiskoormus > 600 MJ/m2 ja pindala ≥ 10 m2;  katlaruum, koguvõimsus > 25 kW (vedel, tahke), > 35 kW (gaas);  ventilatsiooniruum;  päästemeeskonna infopunkt  kõrghoone tuletõrje- ja päästevahendite juhtimiskeskus;  tulekustutuse tugipunkt;  liftišaht ja –masinaruum, va AKS-ga varustatud tulekindlas

trepikojas;  garaaž, va ühe korteriga elamu garaaž kui pindala < 60 m2;  lüüstambur, mis on rajatud suitsu ja tuleleviku takistamiseks;  evakuatsioonitee ripplaepealne tühemik, kus kaablite põlemisel

eralduv soojushulk > 50 MJ/jm, ei ole kaetud AKS-ga;  galerii, mis ühendab erinevaid hooneid;  pööning, va suvila, aiamaja või ühe korteriga elamu pööning;  elektrikilp või -ruum, milles peakaitsme nimivool > 100 A ja sellest

toidetakse mitmes tuletõkkesektsioonis asuvaid seadmeid;  II KV hoone majutusruum;  kelder, va üksikelamus

3.1.2. Pindala järgi (TTS piirpindala, m2): Üldine

15-8 korrust, 600 m2

VI kasutusviis

TP1 TP2 TP3 Korruste arv

1 2-3 ≥ 4 1 2 1

1. tuleohuklass I TKT 1000 1000 1000 500 500 500

II TKT 90003 60003 40003 5000 3000 3000

III TKT 12000 8000 6000 6000 4000 4000

IV TKT 150003 150003 150003 150003 120003 120003

2. tuleohuklass I TKT 300 300 300 100 X1 1002

II TKT 3000 1500 1200 2000 X1 10002

III TKT 4000 2000 1500 3000 X1 15002

IV TKT 80003 40003 30003 6000 X1 30002

3. tuleohuklass I TKT 100 100 100 100 X1 X1

II TKT 3000 1000 750 1500 X1 X1

III TKT 4000 2000 1500 2000 X1 X1

IV TKT 80003 40003 25003 4000 X1 X1 1sellist hoonet ei ole lubatud ehitada 2võib suurendada 50 %, kui:  mittepõlev soojustusmaterjal  täismetallhoone

3põhjendatud juhul võib suurendada MÄRKUS: Keldrikorrusel on TTS piirpindala 50 % tabelis toodust

VII kasutusviis TP1 TP2 TP3

≤ 8 korrust Keldrikorrused ≤ 2 korrust Keldrikorrused I TKT 100 100 100 100 100 II või III TKT 6000 3000 6000 3000 1500 IV TKT 12 000 6000 8000 6000 6000

TP1 TP2 TP3 II KV 1600 1600 800 III KV 800 800 400 IV KV 2400 1600 800

V KV 2400 16001 800

Pööning 800 800 400

Kelder 800 800 400

3.2. Tuletõkkeuksed  tulepüsivus 50 % tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast, kuid ≥

30 min, va majutustoa uks või kultuuriväärtusliku hoone restaureeritav uks

 kui ukse pindala > 40 % tuletõkkekonstruktsiooni pindalast, siis tulepüsivus 100 % tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusajast

 kui asub piirpindala eraldavas tuletõkkekonstruktsioonis ja eripõlemiskoormus > 1200 MJ/m2, siis tulepüsivus 100 % ja pindala ≤ 40 % tuletõkkekonstruktsioonist

 Sa või S200 suitsupidavusega  evakuatsioonitee või -trepikoja uks S200 suitsupidavusega  varustatud sulgemisseadmega, va korter, tehniline ruum  tavakasutuses avatud uks varustatud seadmega, mis tulekahju või

selle ohu korral sulgeb ukse automaatselt  paigalduseks või kinnituseks kasutatakse vähemalt

tuletundlikkusega B materjale

3.3. Hoonetevaheline kuja

Kuja nõuet ei ole, kui:  hooned ühel kinnistul ja samast tuleohutusklassist ja  TP3 hoonete kogupindala ≤ 400 m2 või  TP2 või TP1 hoonete kogupindala ≤ 800 m2

8 m

> 1 m

> 0,5 m

> 0,5 m ≤ 0,5 m

≤ 1 m

≤ 0,5 m

Põlevmaterjalist osa

Kuja võib olla < 4 m, kui:  hooned asuvad naaberkinnistutel ja  I KV abihooned või  ühe- või kahe korteriga elamud ja  TP3 hoonete kogupindala ≤ 400 m2 või  TP2 või TP1 hoonete kogupindala ≤ 800 m2 ja  takistatud tule levik ühelt hoonelt teisele 60 min jooksul

Kuja võib olla 4 – 8 m, kui:  hooned asuvad naaberkinnistutel ja  I KV abihooned või  ühe- või kahe korteriga elamud ja  TP3 hoonete kogupindala ≤ 400 m2 või  TP2 või TP1 hoonete kogupindala ≤ 800 m2 ja  takistatud tule levik ühelt hoonelt teisele 30 min jooksul

3.3.1. Tulemüür  tulepüsivus peab olema REI120, kahe TP3-klassi hoonete vahel

vähemalt EI-M60  ≥ 0,5 m üle kõrgema müüriäärse katuse, väljaarvatud juhul, kui

katuse tulepüsivus on vähemalt REI60  ≥ 0,3 m eenduma välisseinast, kui väliseina konstruktsioonis on

põlevaid materjale (C-F tuletundlikkus)  koosneb vähemalt A2 materjalidest  talub mehaanilist koormust  kui ehitatud müürikividest või betoonist ei pea mehaanilist

löögikindlust katseliselt tõestama

4. KÜTTESÜSTEEMI JA VENTILATSIOONI TULEOHUTUS Üldjuhul ei tohi tahke-, vedel- või gaasikütteseade olla garaažis. Kütteseade võib olla garaažis, kui seade on garaažist eraldatud omaette tuletõkkesektsiooni. 4.1. Kütteseadme ja selle osa ohutuskujad

80-140 °C (kuum) (ahjumüüritis)

140-350 °C (põletav) (kolded, ahjuuksed)

350-600 °C (hõõguv) (kerise metallist ühenduslõõr)

1valuterasest kolde korral 1000 mm 2ühekordse kaitseekraaniga võib vähendada 50 %; kahekordse kaitseekraaniga võib vähendada 75 %

3ühekordse kaitseekraaniga võib vähendada 25 %; kahekordse kaitseekraaniga võib vähendada 50 %

4.2. Kütteseadme ühendamine suitsulõõriga Suitsu välisõhku juhtimiseks ei tohi kasutada ventilatsioonilõõri. Üldjuhul peab igal kütteseadmel olema eraldi suitsulõõr. Ühte lõõri võib ühendada kaks kütteseadet, kui:  toimivad alarõhul;  asuvad samal korrusel;  põletatakse ühesugust kütust;  on varustatud eraldi siibritega;  ühenduste vahekaugus ≥ 600 mm;  väljundgaaside temperatuurid on ≤ 400 °C;  asuvad samas korteris või majaosas (samas ridaelamuboksis).

Pädeva spetsialisti poolt põhjendatuna võib ühte lõõri ühendada rohkem kui kaks või erinevatel korrustel paiknevat kütteseadet, kui koldeuksega samas ruumis on vingugaasiandur.

250 mm

150 mm

50 mm

6001 mm

5002 mm

250 mm

10002 mm

12003 mm

10002 mm

4.3. Korstna omadused ja tähistus

Temperatuuri- klass

Näitab, millise temperatuuriga suitsu võib korstnasse juhtida. Standardsed klassid: T80, T100, T120, T140, T160, T200, T250, T300, T400, T450, T600.

Rõhuklass

N1, N2 – alarõhulised. Sobivad tahkekütusel töötavatele kütteseadmetele (kaminad, ahjud, kerised vms). Eluruumidesse sobib N1.

P1, P2 – ülerõhulised. Sobivad kui kütteseade tekitab suitsulõõris töörõhu kuni 200 Pa.

H1, H2 – kõrgülerõhulised. Sobivad kui kütteseade tekitab suitsulõõris töörõhu kuni 5000 Pa.

Kondensaadi- kindlus

W – kasutamiseks kütteseadmetega, kui tekib kondensaat (suitsugaaside temperatuur < 150 °C). Näiteks keskküttekatlad ja –pliidid, veesärgiga ahjud ja kaminad jms. Korstnatel peab olema kondensaadi kogumise ja eemaldamise võimalus.

D – kasutamiseks ilma veesärgita ja selliste kütteseadmetega, kui ei teki kondensaati (suitsugaaside temperatuur > 150 °C). Korsten peab olema varustatud korstnamütsiga.

Korrosiooni- kindlus

1 – võib juhtida gaasi-, õlikütteseadme suitsu.

2 – võib juhtida gaasi-, õlikütteseadme suitsu, lisaks ka puit lahtistes kolletes.

3 – võib juhtida kõikide kütuseliikide suitsu (gaas, õli, puit suletud ahjudes, kivisüsi, turvas).

Tahmapõlengu- kindlus

O – ei ole tahmapõlengukindel. Kui suits ei sisalda tahkeid, süttivaid ja lendlevaid osakesi (nt gaasi-, õlikütteseade), ei pea korstnal olema tahmapõlengukindlust.

G – tahmapõlengukindel. Kui suits võib sisaldada tahkeid, süttivaid ja lendlevaid osakesi (nt tahkekütteseadmed), peab korsten olema tahmapõlengukindel.

Ühenduslõõrile esitatakse korstna suitsulõõriga samased nõuded.

4.4. Korstna läbiviigud

4.4.1. Vertikaalne (vahe- või katuslaest)

Vahe ≥ 30 mm

250 mm Laetala

Laudis

Mineraalvill, ρ ≥ 100 kg/m3, T ≥ 600 ⁰C

≤ 200 mm 400-600 mm

Liist, h ≤ 150 mm

Mineraalvill, ρ ≥ 100 kg/m3, T ≥ 600 ⁰C

Laetala

Laudis, b ≤ 30 mm

200 mm

T400 T600

Mineraalvill, ρ ≥ 100 kg/m3, T ≥ 600 ⁰C

200-400 mm ≤ 200 mm

Liist, h ≤ 150 mm Liist, h ≤ 150 mm

Laetala Laetala

T400 T400

Laudis, b ≤ 30 mm Laudis, b ≤ 30 mm

100 mm 150 mm

X – tootja nõutav isolatsioonikihi paksus 200 mm pikkusega läbiviigu puhul. Müüritiskorstnal X = 250 mm.

T600

≤ 400 mm > 400 mm

20 mm 50 mm

Mittepõlev isolatsioon

Mittepõlev vahelagi

Mittepõlev isolatsioon

Mittepõlev vahelagi

4.4.2. Horisontaalne (seinast)

4.5. Korstna kõrgus

1Põlevamaterjalist katusekatte korral, lisaks peab olema sädemepüüdja võrguava suurusega 10 mm x 10 mm.

Korstna kõrgus 10 m raadiuses asuvatest takistustest (sama või naaberehitise osadest).

≥ 0,8 m 1≥ 1,2 m

≤ 30°

≥ 1 m 1≥ 1,5 m

≥ 30°

≥ 1 m

200 mm

≤ 300 mm

50 mm

T400

Põlevast materjalist sein Mittepõlevast

materjalist sein

Viilkatus

Lamekatus

3 m

1 m

10 m

Keelutsoon

4.6. Korstna paigaldamine šahti Metallkorstna võib paigaldada mittepõlevast materjalist šahti.

A tuletundlikkusega materjalist šaht

B tuletundlikkusega

materjalist šaht

≥ 50 mm

≥ 100 mm

≤ 200 mm

tuulutusrest

4.7. Juurdepääs korstnani Hooldamiseks peab olema ohutu juurdepääs korstnale.  kohtkindel  aastaringselt kasutatav

> 11° > 11°

> 1,2 m

> 8,5 m > 8,5 m

töötasapind

4.8. Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus 4.8.1. Materjalid  vähemalt A2-s1,d0 materjalidest, va väikesed osad, mis ei aita

kaasa tule levikule  ühe korteriga elamu väljatõmbekanal vähemalt D materjalidest  ühe korteriga elamu väljatõmbekanal painduv kanal või lõõtstoru,

va köögi väljatõmbekanal Eluhoone köögi väljatõmbekanal:  šahtis või  EI 15 ja A2-s1,d0  õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks painduv kanal

Suurköögi* õhupuhasti kanal:  EI 60 ja A2-s1,d0 šahtis või  EI 60 ja A2-s1,d0

Metall-lehest kanali seinapaksused1 Minimaalne lehe paksus, mm

Teras Alumiinium Ristkülikukujulise ristlõikega kanal Pikem külg ≤ 300 mm 0,5 0,7 Pikem külg 300-800 mm 0,7 0,9 Pikem külg > 800 mm 0,9 1,2 Ümmarguse ristlõikega kanal Läbimõõt ≤ 400 mm 0,5 0,5 Läbimõõt 400-800 0,7 0,8 Läbimõõt > 800 mm 0,9 1,0 1suurköögi kohtäratõmbekanal – teras, paksus ≥ 1,2 mm ______________________________________________________________________ *suurköök – professionaalselt kasutatav toitlustusettevõtte või asutuse söökla köök, kus toiduvalmistamiseks kasutatavate kuumutusseadmete soojuslik võimsus on üle 25 kW

4.8.2. Tule leviku takistamine Tule leviku takistamiseks kasutatakse tuletõkesteid, mille sulgumistemperatuur on üldjuhul 70 °C ± 5 °C.

Kui tuletõkesti ei vasta isolatsioonivõime (I) nõudele, tuleb teha tuletõkkeisolatsioon. Tuletõkestile ei esitata isolatsioonivõime (I) nõuet, kui kanali ristlõikepindala ≤ 200 cm2.

Kui ventilatsioonikanal ei avane tuletõkkesektsiooni, võib kasutada tuletõkkeisolatsiooni.

tuletõkesti tulepüsivus = x/2

tuletõkesti tulepüsivus = y/2

tuletõkesti tulepüsivus = z/2

1. TTS tulepüsivus = x 4. TTS

2. TTS tulepüsivus = y

3. TTS tulepüsivus = z

1. TTS tulepüsivus = x

2. TTS tulepüsivus = y

3. TTS tulepüsivus = z 4. TTS

x/2 y/2 z/2 z L

x/2 + y/2 ≥ x y/2 + z/2 ≥ y z + 0 ≥ z

tuletõkkeisolatsioon

1. TTS 2. TTS 3. TTS L L

hermeetilisuse nõudeid täitev tuletõkesti

hermeetilisuse ja isolatsioonivõime nõudeid täitev tuletõkesti

Isoleeritud kanali osa pikkus (L)

TTS tulepüsivus

Ristkülikukujulise kanali pikema külje mõõt või ümmarguse kanali läbimõõt

≤ 300 mm > 300 mm 30 min L ≥ 0,5 m L ≥ 1,0 m 60 min L ≥ 1,0 m L ≥ 2,0 m 90-120 min L ≥ 2,0 m L ≥ 4,0 m 240 min L ≥ 4,0 m L ≥ 4,0 m Ühenduskanalile pannakse tuletõkesti enne šahti (TTS) või teises tuletõkkesektsioonis kulgevale ühenduskanalile tehakse tuletõkkeisolatsioon.

Tuletõkesti ja šahti (TTS) seina vahelisele ühenduskanalile tehakse tuletõkkeisolatsioon.

tuletõkesti tuletõkesti

tuletõkesti

tuletõkkeisolatsioon

tuletõkesti tuletõkkeisolatsioon

tuletõkkesein

4.8.3. Suitsugaaside levimise piiramine Tulekahju algstaadiumis kasutatakse suitsu leviku takistamiseks suitsutõkesteid. Suitsutõkestina võib muuhulgas kasutada:  õhuklapp – suitsu levimist efektiivselt piiravad väljatõmbe- või

sissepuhkeotsikud, klapid ja nende ühenduskanalid. Õhuvool läbi drosseli ≤ 42 dm3/s, kahe lähima ruumi vahelise 100 Pa rõhulanguse korral. Õhuklapp eemaldatav spetsiaalse tööriistaga.

 tõusukanal – tõusev sissepuhke- või väljatõmbekanal. Vertikaalne tõus ≥ 2,5 m ja läbimõõt või pikem külg 10 % tõusukanali pikkusest.

 suitsuanduri või ATS-ga juhitav tuletõkesti – ATS-ga juhitakse tuletõkesteid vähemalt kogu tuletõkkesektsiooni ulatuses.

Suitsu levikut piiratakse:  II KV hoone majutusruumide vahel  III KV hoone palatite vahel, kasutatakse S tähisega klappe  piiratud teovõimega inimestele mõeldud ruumides, kelle

lahkumisvõimalused hoonest on tavapärasest halvemad  korterite vahel  > 25 voodikohaga III KV hoone tuletõkkesektsioonide vahel  > 25 inimesega päevakodu tuletõkkesektsioonide vahel  > 50 voodikohaga II KV hoone tuletõkkesektsioonide vahel

5. TULEOHUTUSPAIGALDISED Tuleohutuspaigaldise toitekaabli ja selle kinnituse tulepüsivusaeg peab tagama paigaldise elektritoite kogu nõutava tööaja jooksul.

5.1. Autonoomne tulekahjuandur  elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis  ≤ 10 majutuskohaga II KV hoone igas majutusruumis  ≤ 10 voodikohaga III KV hoone ruumides, va sanitaarruumis  ≤ 300 m2 IV KV hoone igas ruumis, va sanitaarruumis  ≤ 750 m2 V KV hoone igas ruumis, va sanitaarruumis

Häiresignaali teavitus kogu hoones, va I KV. Anduri aku eluiga ≥ 5 aastat või ühendatud elektrisüsteemi ja varutoide (24h), va I KV.

5.2. ATS (avastamispiirkonna täpsusega)  > 10 majutuskohaga II KV hoone  > 10 voodikohaga III KV hoone  > 300 m2 IV KV hoone  > 750 m2 V KV hoone  > 60 m2 kinnine garaaž korruselamus, II, III, IV või V KV hoones  VI KV hoone:

 1. tuleohuklass, TP3, TTS > 500 m2  1. tuleohuklass, TP2, TTS > 500m2  1. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 1000 m2  2. tuleohuklass, TP3, TTS > 100 m2  2. või 3. tuleohuklass, TP2, TTS > 100 m2  2. tuleohuklass, TP1, TTS > 300 m2  3. tuleohuklass, TP1, TTS > 100 m2

 VII KV hoone:  TP3, TP2, TP1, TTS > 100 m2

5.3. Adresseeritud ATS (anduri või ruumi täpsusega)  > 100 majutuskohaga II KV hoone  > 50 voodikohaga III KV hoone  > 500 kasutajaga IV KV hoone  > 8 korruseline hoone  5-8 korruseline TP2 hoone  maa-alune mitmekorruseline garaaž või parkimiskelder  > 20 avastuspiirkonnaga hoone

5.4. Väljapääsutee valgustus

5.4.1. Toimimisaeg 60 minutit  II KV hoone, va < 11 majutuskohaga hoone  III KV hoone, mis ei ole ööpäevaringses kasutuses  IV KV hoone, va ühekorruseline ≤ 50 istekohaga toitlustushoone ja

≤ 300 m2 kaubandushoone, millel on otseväljapääsud õue  VI KV hoone kui töötab > 50 inimese (samal ajal)  V KV hoone kui pindala > 300 m2  > 1000 m2 mootorsõidukite boksideta garaaž või parkimismaja  evakuatsioonitee  väljumistee ühiskasutusala

5.4.2. Toimimisaeg 90 minutit  III KV hoone, mis on ööpäevaringses kasutuses  rahvusvahelise reisijateterminali hoone  > 9 korruseline hoone, va elamu  maa-alune mitmekorruseline garaaž või kelder  muu maa-alune ehitis

5.5. Paanikavastane valgustus Toimimisaeg üks tund  avatud ala, kus viibib > 10 inimese (samal ajal) või > 60 m2  > 10 m2 tualett- või riietusruum, va elamu  liikumispuudega inimeste tualett- või riietusruum, va elamu  liikuv trepp või liikuv kõnnitee  avalikus kasutuses olev leili- või muu saunaruum

5.6. Ohutusmärgi valgustus Ohutusmärk on ette nähtud ohutusalase teabe esitamiseks, milleks on väljumistee suunda näitav märk, hädaväljapääsu märk ja muu asjakohane ohutusmärk.  peab olema valgustatud nii, et evakuatsiooni ajal oleks see märk

selgelt näha ning märgil olev tekst oleks hästi loetav ja sümbolid nähtavad

5.7. Märgtõusutoru  2-4 korruseline hoone, kui

kaugeim punkt korruse sissepääsust > 50 m

 > 4 korruseline hoone  mitmekorruseline kelder  mitmekorruseline VII KV hoone

Infoviit hoone seinale toitesisendi kohale.

5.8. Tuletõrje voolikusüsteem VI KV hoone:  1. tuleohuklass, TP3, TTS > 3000 m2  1. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 5000 m2  1. tuleohuklass, 2 korrust, TP2, TTS > 3000 m2  2. tuleohuklass, TP3, TTS > 1000 m2  2. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 2000 m2  2. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 3000 m2  2. tuleohuklass, 2-3 korrust, TP1, TTS > 1500 m2  2. tuleohuklass, ≥ 4 korrust, TP1, TTS > 1200 m2  3. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 1500 m2  3. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 1500 m2  3. tuleohuklass, 2-3 korrust, TP1, TTS > 1000 m2  3. tuleohuklass, ≥ 4 korrust, TP1, TTS > 750 m2

Nõutav veevooluhulk ≥ 2,5 l/s. 1. tuleohuklassi puhul võib asendada 20 kg tulekustutitega.

5.9. Automaatne tulekustutussüsteem  hoone, kus TTS läbi ≥ 3 korruse, va TTS rajatud

evakuatsioonitrepikoda või ühe või kahe korteriga elamu  > 4 korruseline III KV hoone, va osa, kus AKS rakendamine

põhjustab ohtu või häirib oluliselt elutähtsa teenuse osutamist  TP2 või TP3 hoone, mis ületab korruste arvu, kõrguse, pindala või

kasutajate arvu piiranguid (jaotised 1.5.1. ja 1.5.2.)  hoone, mis ületab TTS piipindala piiranguid (jaotis 3.1.2.)  5-8 korruseline TP2 hoone, va kui kandekonstruktsioon vähemalt

A2-s1,d0  3-4 korruselise TP2 hoone trepikoda, kui sisepind D-s2,d2  mitme korrusega kelder

 VI KV hoone:  1. tuleohuklass, TP3, TTS > 4000 m2  1. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 6000m2  1. tuleohuklass, 2 korrust, TP2, TTS > 4000 m2  1. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 12 000 m2  1. tuleohuklass, 2-3 korrust, TP1, TTS > 8000 m2  1. tuleohuklass, ≥ 4 korrust, TP1, TTS > 6000 m2  2. tuleohuklass, TP3, TTS > 1500 m2  2. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 3000 m2  2. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 4000 m2  2. või 3. tuleohuklass, 2-3 korrust, TP1, TTS > 2000 m2  2. või 3. tuleohuklass, ≥ 4 korrust, TP1, TTS > 1500 m2  3. tuleohuklass, 1 korrus, TP2, TTS > 2000 m2  3. tuleohuklass, 1 korrus, TP1, TTS > 2500 m2

 VII KV hoone:  TP3, TTS > 1500 m2  keldrikorrus, TP2, TP1, TTS > 3000 m2  maapealne korrus, TP2, TP1, TTS > 6000 m2

 suure pindala või eripõlemiskoormusega vähevalvatav ruum, milles tekkinud tulekahju võib ohustada ümbrust või põhjustada suurt varalist kahju või kultuuriväärtuse hävimist

Kui AKS paigaldatakse hoonesse või selle ossa, kuhu see ei ole nõutud, siis võib teha leevendusi vastavalt standardile EVS 812-7.

5.10. Suitsu- ja soojuse eemaldamine Kõikidest ruumidest peab olema võimalik eemaldada soojust ja suitsu ühel või mitmel järgmisel viisil:  ruumi ülemises kolmandikus paiknev aken, luuk või uks – avatav

või ohutult purustatav põrandapinnast käeulatuses, ohutult purustatav aken lubatud ainult esimesel korrusel

 kaugjuhtimisega avanev suitsuluuk või -aken  väljatõmbeventilaator  ülerõhu tekitamine ruumi, kuhu ei soovita suitsu levimist

2. korruselise hoone trepikoda:  kergesti avatav aken või luuk trepikoja ülaosas  summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala ≥ 0,5 m2

3-8. korruselise hoone trepikoda:  kergesti avatav aken või luuk trepikoja ülaosas

 summaarne efektiivne suitsueemaldamise pindala ≥ 1 m2  akna või luugi avamine suitsukeskkonda sisenemata

Trepikotta, mis on TTS, tagada värske õhu juurdevool. Keldrikorruselt ei tohi suitsu juhtida evakuatsiooniks kasutatavasse trepikotta või päästemeeskonna sisenemisteele.

5.11. Piksekaitse  I, II, IV, V või VI KV hoone, mille kõrgeim osa ulatub ümbruskonna

hoonestusest > 15 m kõrgemale  TP2 või TP3 II või IV KV hoone, va. kui kandekonstr. A1 või A2  III KV hoone  2. või 3. tuleohuklassiga VI KV hoone  > 200 kasutajaga lahtine IV KV ehitis  > 100 loomaga loomapidamishoone

5.11.1. Kaitseklass (kui riskianalüüsi ei teha) 3. tuleohuklassiga VI KV hoone lennujuhtimiskeskus

kaitseklass I

III KV hoone, kus on ööpäevaringselt hoolealuseid Häirekeskuse hoone 2. tuleohuklassiga VI KV hoone > 100 m kõrgune hoone raadio- või televisioonimast

kaitseklass II

> 60 majutuskohaga II KV hoone IV KV hoone > 200 pealtvaataja kohtade arvuga staadion või spordihall > 2000 m2 V KV hoone 1. tuleohuklassiga VI KV hoone > 100 loomaga loomapidamishoone > 28 m kõrgune hoone

kaitseklass III

ülejäänud hooned, kus piksekaitse on nõutud kaitseklass IV

6. EVAKUATSIOONI TAGAMINE Evakuatsioon on hoone kasutajate sunnitud liikumine ohutusse kohta tulekahju, selle ohu või muu ohu korral. Ohutu koht on koht hoones või sellest väljaspool, kus inimene on kaitstud tule, suitsu ja kuumuse ning muude võimalike ohtude eest kuni ohu tõrjumiseni või päästmiseni. Evakuatsiooni liigid:  massiline – kõikide inimeste kohene väljumine hoonest  etapiline – järk-järguline eemaldumine tulekahju tekkekohast  passiivne – jäädakse kohale ja oodatakse päästmist

Evakuatsiooniala on evakueerimise seisukohast ühtne hoone osa (üldjuhul üks korrus), kust algab hoonest väljumine. Ühiskasutusala on hoone ruum või ruumi osa, mida hoone kasutajad saavad kasutada evakutsiooni korral.

6.1. Evakuatsioonipääs Evakuatsioonialast otse välja viiv uks või hoone sees paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju korral võimalik evakueeruda ohutusse kohta.  peavad asuma hajutatult  tähistatud, va I KV hoone ruumid, mis

ei ole avalikus kasutuses

6.1.1. Pääsude arv Evakuatsioonialal peab olema vähemalt kaks evakuatsioonipääsu. Üks evakuatsioonipääs ja -tee on lubatav:  ≤ 8 korruseline hoone, kui evakuatsioonialaks on I KV  9 – 16 korruseline I KV hoone, kui ehitusalune pind ≤ 450 m2  II-IV KV hoone, kui ≤ 10 kasutaja ja ei teki ohtu kasutajatele  V KV hoone, kui ≤ 8 korrust ja korruse netopind ≤ 600 m2  VI KV hoone, kui suletud netopind ≤ 500 m2

Kui on üks evakuatsiooniväljapääs, peab olema hädaväljapääs.

6.2. Hädaväljapääs Hädaväljapääs on evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi hoonest tulekahju korral.

Pääsude vahemaa kogunemisruumides:

LE ≥ 1,5 × P0,5

Märgistatud, va I KV: Mõõtmed: Pääsuks on aken või rõdu. Soovituslik tekst: „Hädaväljapääs“

Statsionaarse redeliga pääs. Soovituslik tekst: „Evakuatsiooniredel“

Kui hädaväljapääs asub kõrgemal kui kaheksa meetrit:  tagatakse redel- või tõstukautole juurdepääs või  tagatakse ohutu pääs maapinnale.

6.3. Evakuatsioonitee Evakuatsioonitee on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta.  tähistatud, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav  III KV hoones ei tohi olla põranda kõrgendusi  ei tohi olla takistatud  ei tohi läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume  moodustatakse omaette tuletõkkesektsioonina  sisepindade tuletundlikkus vastavalt jaotises 2.2.4. toodule  trepikalle, astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu

evakuatsiooni  III KV või õppehoones keerdtrepi keskava läbimõõt ≥ 1000 mm ja

astme sügavus > 150 mm  > 3 astmega trepil peab olema käsipuu:

 ülaserv ≥ 1000 mm kõrgusel  pulkade vahe ≤ 110 mm

 > 2 korruselise TP1 hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed vähemalt A2-s1,d0 materjalidest ning tulepüsivus:  R 30, ruumides eripõlemiskoormusega ≤ 600 MJ/m2  R 60, ruumides eripõlemiskoormusega > 600 MJ/m2

 3-8 korruselise TP2 hoone evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäigu ja –mademe tulepüsivus R 60

h ≥ 600 m

a ≥ 500 mm

a + h ≥

1500 m m

Trepiastmete mõõtmed

Ühes trepimarsis 3-18 astet.

900 mm laiuse keerdtrepi puhul mõõdetakse astme sügavust 600 mm kaugusel astme kitsama otsa poolt.

Keerdtrepi laius > 900 mm, mõõdetakse astme sügavust 900 mm kaugusel astme kitsama otsa poolt. Keerdtrepi laius ≥ 1200 mm, siis astme sügavus ≥ 150 mm, mõõdetuna 400 mm kaugusel astme kitsama otsa poolt.

III KV ja õppehoone keerdtrepp

Keskava läbimõõt ≥ 1000 mm. Astme sügavus > 150 mm ja ≥ 270 mm, mõõdetuna vastavalt 400 mm ja 900 mm kaugusel astme kitsama otsa poolt.

≥ 270

≤ 180

600 900

900 1200

400

1200 900

400

> 150

≥ 270

≥ 150

≥ 1000

6.3.1. Mõõtmed Laius:  üldjuhul ≥ 1200 mm  I KV ja ≤ 2 korrust ≥ 900 mm  III KV hoone – kasutusotstarbest, isikute arvust, kasutatavate

liikumise abivahendite ja evakuatsioonivahendite mõõtmetest lähtuvalt

 ≤ 60 kasutajaga evakuatsioonialal võib üks olla ≥ 900 mm  püsivate töökohtadeta VI KV hoones üksikutele töökohtadele viiv

käik või trepp ≥ 800 mm

Võib vähendada ukselengi mõõtme võrra, va kui laius on tõendatud analüütiliselt. Kõrgus:  üldjuhul ≥ 2100 mm  keldris ≥ 1900 mm

Kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi.

6.4. Väljumistee või väljapääsutee Väljumistee või väljapääsutee on liikumiskõlbulik vaba läbikäigutee hoone põranda mistahes punktist evakuatsioonipääsuni.  tähistatud, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav  ei tohi olla takistatud  ei tohi läbida tehnoseadmete või muid tehnilisi ruume

6.4.1. Mõõtmed Laius:  evakuatsioonialas ≥ 850 mm  ühiskasutusala – evakuatsioonitee nõuded  III KV hoone – ruumide kasutusotstarbest lähtuvalt

Kõrgus:  evakuatsioonitee nõuded

Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarne laius, kui > 120 inimese:

∑a = 1200 + [(n - 120) / 60) × 400]

Pikkus (m): Evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni evakuatsioonipääsuni või teise tuletõkkesektsiooni.

Väljumistee võib olla pikem:  20 %, kui väljumistee asub

esimesel korrusel ja hädaväljapääsu kaudu pääseb otse maapinnale

 50 %, kui hoones on ATS  vastavalt esitatud arvutustele,

kui hoones on AKS või automaatselt rakenduv SE

Kui tulekahju kiire süttimine ja levik ohustab turvalist evakuatsiooni, siis võib nõuda lühemaid väljumistee pikkusi. Kui pikkus hoonest välja ei ületa lubatut, evakuatsiooniteed ei nõuta, nt:

I või V kasutusviis üldjuhul 30 ≥ 2 evakuatsioonipääsu 45 II või III kasutusviis 30 IV kasutusviis üldjuhul 45 klassiruum, auditoorium 30 pubi, baar, restoran 30 ostukeskus, kaubamaja, pood 30 VI või VII kasutusviis 45

väljumistee

evakuatsiooniala evakuatsioonipääs

ühiskasutusala

Kui pikkus hoonest välja ületab piirväärtust, evakuatsioonitee nõutud, nt:

6.5. Evakuatsiooni- ja väljumisteel asuvad uksed  paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon  avanema vähemalt 90°  avanema evakuatsiooni suunas, va < 30 inimese uks  trepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooniteed ja

takistada evakuatsiooni  lävepaku kõrgus ≤ 25 mm

6.5.1. Mõõtmed Valgusava laius:  siseuks üldjuhul ≥ 850 mm  sissepääsu-, ühendustee uks ≥ 850 mm  kui > 60 inimese, siis ≥ 1050 mm  kui > 120 inimese, siis 6.3.1 valemi järgi

Valgusava kõrgus:  üldjuhul ≥ 2000 mm  keldris ≥ 1800 mm

väljumistee

evakuatsioonitee

evakuatsiooniala tuletõkkesektsioon

ühiskasutusala

evakuatsioonipääs

evakuatsioonipääs ja tuletõkeuks

6.6. Evakuatsiooni- ja väljumistee uste sulused Avamisliigutus ei tohi olla vastupidine evakuatsiooni suunale.

6.6.1. Paanikasulused  ≥ 150 inimese evakuatsiooniks

Horisontaalse latiga evakuatsioonisulused, mis vastavad standardile EN 1125.

6.6.2. Evakuatsioonisulused  31 – 149 inimese evakuatsiooniks

Lingi või surunupuga evakuatsioonisulused, mis vastavad standardile EN 179.

6.6.3. Muud sulused  ≤ 30 hoonega tuttava inimese evakuatsiooniks  I KV võrdsustatud hooned

Muud võtmeta avatavad sulused. Märk avamisseadme kõrvale:

6.7. Tähistus  Seinal – märgi alumine serv põrandast ≥ 1,5 m kõrgusel  Laes – märgi alumine serv ≥ 2,1 m kõrgusel (keldris 1,9 m)

Märk paigutatakse hästivalgustatud kohta, vältida märgi varjamist konstruktsioonide või esemetega (nt mööbel, reklaamplakatid jms).

Liikumise suund:  liigu paremale/vasakule

Koridori seinal Külgneva ukse kohal Suunamuutuse juures

Liikumise suund:  liigu alla Trepi/kaldtee kohal

Liikumise suund:  liigu otse edasi

Tasandi muutus:  liigu otse ja üles

Ukse kohal:  liigu läbi otse edasi

Ukseni viivas koridoris Avatud alal Ukse kohal Trepi/kaldtee kohal

Tasandi muutus:  liigu alla paremale/vasakule Trepimademel

Tasandi muutus:  liigu üles paremale/vasakule

Avatud alal:  liigu paremale/vasakule otse üle

Trepimademel Avatud alal

Lõppväljapääs

Hoonest otse välja viiva ukse kohal

6.7.1. Tuvastamiskaugus

 väliselt valgustatud märk, z = 100  seest valgustatud märk, z = 200

Tuvastamiskaugus: l = z × hm

7. PÄÄSTETÖÖDE JA -MEESKONNA OHUTUSE TAGAMINE 7.1. Juurdepääsutee Päästetehnikaga peab pääsema hoone sisse-, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul < 50 m peasissepääsust.  juurdepääsutee laius ≥ 3,5 m  juurdepääsutee kandevõime ≥ 25 t  ≥ 4 korruselisest hoonest 5-8 m kaugusel  soovitav rajada ringsõiduna  umbtee pikkus ≤ 150 m ja ümberpööramise võimalus, päästeauto

pöörderaadius 12 m  värava laius ≥ 4 m ja kõrgus ≥ 4,5 m

7.2. Sissepääs hoonesse Peab olema tagatud juurdepääs:  keldrikorrustele  pealmaakorrustele  pööningule  katusele  katusetühimikku

7.2.1. Pääs keldrikorrusele  välisõhu kaudu, va ≤ 2 korteriga elamu  eraldatud pealmaakorruste evakuatsiooniteedest ja –trepikodadest,

va ≤ 2 korteriga elamu  kui ≥ 2 TTS-i, siis vähemalt üks pääs piirpindala kohta

7.2.2. Pääs pööningule, pööningu kõrgus ≥ 600 mm  luugi mõõtmed vähemalt 600 x 800 mm  kohtkindel redel luugile

7.2.3. Pääs katusele, hoone kõrgus ≥ 8,5 m  vahetult trepikojast või  läbi pööningu või  väline kohtkindel tuletõrjeredel  pööninguga hoonel üks pääs hoone pikkuse iga 100 m kohta  katuslaega hoonel üks pääs katuse pindala iga 1000 m2 kohta  luugi mõõtmed vähemalt 600x800 mm

Märgiga tähistatakse ATS keskseadme asukohale lähim sissepääs hoonesse

7.2.4. Väline tuletõrjeredel  üldjuhul metallist  laius ≥ 400 mm  pulkade laius ≥ 350 mm  pulkade vahe ≤ 300 mm  kõrgusvahe 8-20 m – horisontaalsed piirded ≤ 1,5 m vahedega ja

vertikaalsed piirded ≤ 300 mm vahedega  kõrgusvahe > 10 m – iga 6 m järel vaheplatvorm

7.3. Päästemeeskonna infopunkt ATS või AKS-ga hoonel peab olema päästemeeskonna infopunkt. Igas hoones on ainult üks infopunkt ja infopunkt peab:  asuma päästemeeskonna sisenemisteel  võimalusel hoone välisukse kõrval ja otsepääs väljast  olema tähistatud  olema valgutatud, valgustihedus

vähemalt 5 lx, toimimisaeg vähemalt üks tund

Infopunktis peab olema:  tuleohutuspaigaldiste infotablood  ATS juhtimisseadmed  SE juhtimisseadmed  operatiivkaart  päästetööks vajalikud skeemid ja joonised  teave lisavee andmise võimaluste kohta  teave varugeneraatori või päikesepaneelide kohta

Joonistele kantakse:  tuleohutuspaigaldiste paiknemisskeemid  korruste plaanid  tuletõkkesektsioonid ja avatäited koos tulepüsivusajaga

Võimalusel korruse plaan ühel lehel.

7.4. Operatiivkaart  enesekontrolli aruande esitamise kohustusega ehitisel  ≥ 10 korruselisel hoonel  kultuuriväärtuslikul hoonel  hoonel, milles hoitakse mälestisi

HOONE NIMI operatiivkaart Ehitise aadress

Versioon Number ja viimane muutmise kuupäev

Ehitise kasutusotstarve MTM 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu” lisa Ehitises paiknevad ruumid Erinevate ruumide kasutusviisid ja asukoht hoones Maapealsete korruste arv

Maa-aluste korruste arv

Kõrgus maapinnast Kõrgeima osa (katusetasapind) kõrgus maapinnast mõõdetuna

Tuleohutusklass TP1, TP2 või TP3 ATS keskseade Keskseadme, korduspaneelide asukohad Suitsutõrje käivitustase Tase 1, Tase 2, Tase 3 või Tase 4 Ehitisesisene tuletõrjeveevärk Olemasolu ja tuletõrjeveevärgi klass Ehitisesisese tuletõrjeveevärgi välistoide Olemasolu, asukoha kirjeldus ja toiteotste koordinaadid

Märg/kuivtõusutoru Olemasolu, asukoha kirjeldus ja toiteotste koordinaadid Sprinklersüsteem Olemasolu Sprinklersüsteemi välistoide Olemasolu, asukoha kirjeldus ja toiteotste koordinaadid Tuletõrjelift Olemasolu, asukoha kirjeldus Lähim tuletõrje veevõtukoht Kaugus, aadress Objektil viibivate inimeste arv Evakueeritavate kogunemispunkt Aadress

Hoone elektritoide Väljalülitamise koht; elektriettevõtja ja kontaktisiku nimi

ning kontaktandmed

Lisaohud Tegevusest või seadmetest tekkivad ohud. Kemikaalid objektil ja nende ohud

Muud täpsustused Nt: veega kustutamise piirang; massi-, kõrguse piirang juurdepääsuteel jms

Ehitise kontaktisik Nimi ja mobiiltelefoni number Kaitsmist vajavad väärtuslikud esemed/seadmed Olemasolu, asukoha kirjeldus

Kui ei ole infopunkti, siis op.kaart:  päästemeeskonna sisenemisteel,

sissepääsu lähedal  kergesti avatavas kapis  kapp tähistatud

8. EHITISEVÄLINE TULETÕRJEVEEVÄRK 8.1. Vooluhulk ja tulekahju kestus Q0 (l/s) t (h) I-V KV (≤ 8 korrust ja eripõlemiskoormus ≤ 600), suurima TTS pindala

≤ 800 m2 10 31 > 800 – 1600 m2 15 31

> 1600 – 2400 m2 20 31 kaitstud AKS-ga 20 21

IV KV (≤ 8 korrust ja eripõlemiskoormus > 600), suurima TTS pindala ≤ 800 m2 20 31

> 800 – 1600 m2 25 31 > 1600 – 2400 m2 30 31

kaitstud AKS-ga 30 21 I-V KV kõrghoone ≤ 50 m, hoone maht

< 25 000 m3 20 6 25 000 – 50 000 m3 25 6

> 50 000 m3 30 6 I-V KV kõrghoone > 50 m, hoone maht

< 25 000 m3 25 6 25 000 – 50 000 m3 30 6

> 50 000 m3 40 6 VI KV 1. tuleohuklass, suurima TTS pindala

< 12 000 m2 10 2 kaitstud AKS-ga 10 2

VI KV 2. tuleohuklass ja VII KV, suurima TTS pindala < 2 000 m2 20 3

> 2 000 – 3 000 m2 25 3 > 3 000 – 4 000 m2 30 3

kaitstud AKS-ga 30 2 VI KV 3. tuleohuklass, suurima TTS pindala

< 2 000 m2 20 6 > 2 000 – 3 000 m2 25 6 > 3 000 – 4 000 m2 30 6

kaitstud AKS-ga 30 4 1võib vähendada ühe tunnini, kui:  uus tuletõrje veevõtukoht  kinnine anum (mahuti)

Tulekustutusvee kogus:

V = 3,6 × Q0 × t

8.2. Kaugus  tuletõrjehüdrant ≥ 1,5 m hoonest  tuletõrjehüdrant ≤ 2,5 m sõidutee servast  looduslik või tehislik veevõtukoht ≥ 30 m hoonest  ≤ 100 m hoonest  tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi

jaotustorustikul ≤ 200 m Veevõtukoha kaugust mõõdetakse päästemeeskonna taktikaliselt loogilisest sisenemisteest, neid võib olla rohkem kui üks. Arvestada tuleb, et tulekahju võib puhkeda mistahes hoone osas.

8.3. Erisused Kui tegemist kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhoonega:  veevõtu koha kaugus ≤ 150 m

Kui tegemist kuni kahekorruselise hoone ümberehitamise või laiendamisega suvila- või aiandusühistu piirkonnas, kus puudub tuletõrjeveevarustus:  veevõtukoha kaugus 10-150 m  tulekustutusvee kogus 10 m3

Võib teha mööndusi veevõtukoha olemasolu, kauguse ja veehulga osas, kui lahenduse sobivus on tõendatud analüütiliselt.

8.4. Kuiv hüdrant 1 – 150 mm tõusutoru 2 – ühendusliitmik STORZ 5“

koos sulgurkattega 3 – 250 mm toru 4 – 100 mm soojustus 5 – 380 mm toru koos

kattega 6 – maapinna täidis 7 – veepind tõusutorus 8 – maapinna külmumispiir 9 – jääkate 10 – sõel, avade pindala ≈ 940 cm2 11 – 200 mm imitarnetoru

8.5. Mahuti 1 – kuiv hüdrant 2 – hooldusluuk 3 – õhutusarmatuur 4 – 80 mm toru DN 80

liitmikuga 5 – tagasilöögiklapp DN 80 6 – 100 mm täitetorustik 7 – kustutusvesi 8 – ei lähe arvesse

tulekustutusvee hulgana

8.6. Infoviit  valgustpeegeldav  1,5-2 m kõrgusel maapinnast  1-1,5 m kaugusel veevõtukohast

3 4

5 6

7 8 0,5 m

1,7 m

1 2 3

4 5

7 8

10 11

MÄRKMED

___________________________________________________________________________

_____________________________________________

MÄRKMED

___________________________________________________________________________

_____________________________________________

MÄRKMED

___________________________________________________________________________

_____________________________________________

LÜHENDID KV – kasutusviis TTS – tuletõkkesektsioon TKT – tulekaitsetase K – kattematerjali tuletõkestusvõime, kaitseb katte taga asuvat materjali süttimise ja söestumise eest kindlaksmääratud aja jooksul AKS – automaatne tulekustutussüsteem E – eripõlemiskoormus (MJ/m2) m – põlevamaterjali kogus (kg) q – põlevmaterjali kütteväärtus (MJ/kg) A – pindala (m2) S – suitsu läbitungimise piirang, vähendab või elimineerib gaaside või suitsu edasikandumist ühelt küljelt teisele M – löögikindlus ja mehaaniline mõju, vastupidav mehaanilistele mõjudele h – kõrgus (mm) ρ – mahukaal, tihedus (kg/m3) T – töötemperatuur (°C) b – paksus (mm) L – isoleeritud kanaliosa pikkus (m) ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem LE – pääsude (uste) vahemaa kogunemisruumides (m) P – ruumi siseümbermõõt (m) a – laius (mm) ∑a – summaarne laius (mm) n – inimeste arv (tk) SE - suitsueemaldussüsteem l – tuvastamiskaugus (m) hm – märgi kõrgus (m) z – valgustatud märgi kasutegur Q0 – ühe tulekahju tulekustutusvee normvooluhulk (l/s) t – arvestuslik tulekahju kestvus (h) V – tulekustutusvee kogus (m3)

PÄÄSTEAMET Raua 2, 10124 Tallinn