Kehtna tervikkava

Kehtna Vallavalitsus

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/92

Tervikkava ettepanekute kogumine Kehtna vallas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib avalikustada riigimetsa tervikkava kavandi Kehtna vallas

ning saada sellele tagasisidet kohalikelt kogukondadelt ja huvigruppidelt.

RMK saadab Teie edastatud huvigruppidele tervikkava kavandi ja küsib sellele tagasisidet

hiljemalt 10. oktoobriks aadressile [email protected] . Kirja teemaks palun märkida Kehtna tervikkava.

Tervikkava on leitav RMK kodulehel:

https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/09/Kehtna_valla_riigimetsa_tervikkava.pdf

Ühtlasi palume Teil valla infokanalites jagada kirjaga kaasasolevat teadet, et võimalikud huvilised

saaksid samuti tervikkava kavandile tagasisidet anda.

Metsatööde plaane kogukonnaaladele hakkame koostama pärast tervikkava kavandile tagasiside

saamist. Selleks lepime eraldi kokku koosolekud ja anname nende toimumise aja ja koha teada.

Palun lugege ka kogukonnaaladel tööde planeerimise kohta: Kaasamise kord » Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK)

Küsimuste puhul palun helistada või kirjutada RMK Edela regiooni kaasamisspetsialistile Elor

Ilmetile, [email protected], tel 505 3401. Kirja teemaks palun märkida Kehtna tervikkava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elor Ilmet

kaasamisspetsialist

Edela regioon

Lisad:

Lisa 2, Riigimetsa tervikkava Kehtna vald.pdf

Lisa 1, Kehtna teade tervikkava tagasiside kohta.docx

5053401 [email protected]

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Kehtna valla metsade üldiseloomustus ......................................................................... 4

1.1 Kehtna valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ............................. 4

1.2 Kehtna valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ........................ 5

1.3 Kehtna valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ........................................ 6

2. Ülevaade Kehtna valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............................. 8

3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9

3.1 Veekogude tööd ................................................................................................................ 10

3.2 Pärandkooslused .............................................................................................................. 10

3.3 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 11

3.4 Parkide ja maastike hooldus ............................................................................................. 11

4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12

4.1 RMK külastuskorraldus Kehtna vallas ................................................................................ 13

5. RMK taristu ................................................................................................................ 14

6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15

7. Kehtna valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused .................................. 16

8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17

8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17

8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17

9. Kehtna vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ...................................... 18

10. Kehtna valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid .................................................... 19

Käesolev kava on kokkulepe Kehtna valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet

Kehtna valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa

osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise

Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd

ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument

ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive Kehtna vallas.

Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida

inimesed igapäevaselt kasutavad. Kehtna valla üldplaneeringus on need tähistatud

puhkemetsadena. Kui RMK kogukonnaaladel töid planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt

kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena

on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10 aastaks.

Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kehtna valla ja RMK koostööd ja kas

ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Kehtna vallaga

Kehtna valla pindala 31.01.2024 seisuga on 51 195 ha. Metsamaa pindala kogu omavalitsuse

territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 28 200 ha. Mittemetsamaad võtavad enda

alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 12 433 ha.

Joonis 1. Kehtna vallas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kehtna valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 46% ning 54% jaguneb muude

omanike vahel.

Joonis 2. Kehtna vallas metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

55%

24%

3% 1%

17% Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

53%

1% 0%

46%

Eraomad

Munitsipaalomand

Omandi ulatus selgitamisel

Riigiomand

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Kehtna vallas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kehtna vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,

majanduspiirangutega- ja rangelt kaitstavateks metsadeks

(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Kehtna

vallas 13 109 ha, millest majandusmetsa on 8612 ha,

majanduspiirangutega metsa 1210 ha ja rangelt kaitstavat

metsa 3287 ha.

Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on

jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega

metsades on majandustegevus lubatud, arvestades

kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee

RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning

metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.

0%

95%

5%

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeer

uim

Majandustegevuseks loetakse

puude raiet, metsamaterjali kokku-

ja väljavedu, noortes metsades

tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja

taristu rekonstrueerimist ning

hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja

PEFC. Mõlemad on laialt

tunnustatud ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise

süsteemid, milles sätestatud

nõuetele vastamine annab kinnitust

sellest, et RMK majandab metsa

ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna vallas teinud

uuendusraiet 152 kuni 250 hektaril aastas. Keskmiselt

tegi RMK viimase viie aasta jooksul uuendusraieid

1,5%-l riigimetsa pindalast.

Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 48 ha

kuni 210 ha aastas.

Joonis 5. Harvendusraied Kehtna vallas.

Joonis 6. Uuendusraied Kehtna vallas.

66%

9%

25%

Majandusmetsad

Majanduspiirangutega

metsad

Rangelt kaitstavad metsad

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala, ha

0

50

100

150

200

250

2020 2021 2022 2023 2024

Harvendusraiete pindala, ha

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kehtna

vallas uuendanud metsa 150 kuni 250

hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK

metsa viimase viie aasta jooksul 175 ha

aastas.

Noorendike hooldamise pindala on liikunud

vahemikus 200 ha kuni 250 ha aastas.

Joonis 7. Metsauuendus Kehtna vallas.

Joonis 8. Noore metsa hooldamine Kehtna vallas.

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala, ha

0

50

100

150

200

250

300

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala, ha

Metsa uuendamine on uue

metsapõlve istutamine, külvamine

või looduslikule uuenemisele

kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja

valgustusraiet. Neid töid tehakse

noortes metsades selleks , et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

Kehtna vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1799. Metsanduse tegevusalas saab valla

territooriumil tööd 190 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 27 7,3%

Töötajate arv 190 10,7%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kehtna valla elanikest

puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

Mööblitootmine konfidentsiaalne alla 3

Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine 11 169

Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–

2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.

RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.

Tabel 3. Kehtna valla maamaksu kujunemine 2025. aastal

Metsamajanduse tegevusvaldkond 55 607.05 eurot

50% maksuvabastuse summa – 5472.95 eurot

100% maksuvabastuse summa –16 478.28 eurot

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid

tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse

hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad

RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju

ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende

kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et

suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

Kehtna vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 7 objektil.

Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Kehtna vallas

Objekti nimi Töö liik Tegemise

aasta Pind, ha

Ingliste pais Veekogude taastamisprojektide

koostamine 2025 -

Rõue jõe kudealade ja

elupaikade parandamine

Veekogude taastamisprojektide

koostamine 2025 -

Puraviku PLK Poolloodusliku koosluse

taastamistöö 2021 3,79

Nurtu jõgi Liigi elupaiga hooldustöö 2022 8,26

Kahepaiksete

kompensatsioonitiigid

(Rail Baltic

kompensatsioonimeede)

Liigi elupaiga taastamistöö 2024, 2025 1,76

Tammiku tammed Parkide ja maastike hooldus 2013, 2016,

2020, 2024 0,27

Eesti jõgedel on kokku üle tuhande paisu, millest ligi 75% kalad ületada ei saa. Umbes 40%

neist mõjutavad oluliselt kalastiku, põhjaloomastiku ja taimestiku seisundit. Kunagi erinevatel

põhjustel rajatud paise praegu enam ei kasutata, kuid nende betoonseinad takistavad jätkuvalt

kalade liikumist.

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete

hulka 2020. aastal. Põhitegevuseks on lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste

eemaldamine, tehiskärestiku rajamine, sirgekskaevatud jõgede looklevuse ja kudealade

taastamine. Uute tegevustena on lisandunud ka looduslike järvede tervendamised ning

jäänukjärvede ja endiste lahtede avamine siirdekalade kudemisrändeks.

Paljud rändetõkked asuvad eramaadel ja sellistel puhkudel tehakse sobivate lahenduste

leidmisel ametiasutuste kõrval tihedat koostööd ka eraomanikega.

Veel sada aastat tagasi olid inimese ja looduse koostöös loodud pärandkooslused – heinamaad,

rannakarjamaad, luhaniidud, puisniidud – iga talumaastiku lahutamatuks osaks.

Pärandkooslusi on Eestis säilinud ligi 100 000 hektaril. Need alad on koduks paljudele liikidele,

eeskätt taimedele. Selleks, et niidud ja karjamaad kinni ei kasvaks ja sealne liigirikkus säiliks,

tuleb neid alasid niita või karjatada.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi umbes 33 400 hektaril.

Pärandkooslustega seotud väärtuste hoidmiseks annab RMK enda hallatavatel maadel asuvad

niidud ja karjamaad soovijatele rendile ning toetab neid vajalike taastamistööde tegemisel ja

ligipääsude väljaehitamisel. Pärandkoosluste hooldustingimuste parandamiseks kavandatakse

töid rentnike esitatud avalduste alusel.

Kehtna vallas on pärandkooslustega seotud töid tehtud kokku 3,79 hektaril.

Hetkel Kehtna vallas ei ole kavandamisel täiendavaid pärandkoosluste taastamisi.

Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete

ohustatud liikide püsimiseks on oluline teha hooldustöid nende elupaigas. Selleks võib olla

avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine

kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid

koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide

riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.

Kehtna vallas on tehtud alljärgnevaid liigikatselisi töid:

• Nurtu jõgi (must toonekurg)

• kahepaiksete kompensatsioonitiigid

Enamasti on maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna hoidmisega, et

külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja oleks võimalik seal liikuda.

Kehtna vallas on maastikuhooldustöid tehtud Rapla-Kehtna kergliiklustee äärses lehisepuistus

ja Kaerepere aleviku lähedal asuvas Tammiku tammede ümbruses.

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva

looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja

kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu

kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

Kehtna valla territooriumile jääb Mukri loodusrada koos vaatetorni ja lõkkekohaga, Tillniidu

lõkkekoht, 0,5 kilomeetri pikkune lõik Loosalu-Paluküla loodusrajast ning ligi 40 kilomeetri

pikkune lõik 370 km pikkusest Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee harust.

Suuremad rekonstrueerimistööd Kehtna valla territooriumile jäävatel objektidel toimusid 2015.

aastal, kui rekonstrueeriti Mukri loodusrada ja 2017. aastal, kui rekonstrueeriti Mukri

loodusraja torn.

2021. aasta külastajauuringu andmetel tuleb

Kehtna valda jäävate külastusobjektide

külastajatest 95% Eestist; omavalitsustest on

eesotsas Tallinn 24%, Türi vald 9%, Rapla

vald 7%, Rapla linn 7% ja Pärnu linn 7%.

Enamik neist külastab neid paiku oma pere

või sõpradega. 62% vastaja puhul oli

puhkeala külastamine reisi ainus või kõige

tähtsam sihtpunkt, 56% on korduvkülastajad,

81% on päevased külastajad. Peamised

tegevused, milles osaletakse: jalutamine,

looduse vaatlemine, looduse pildistamine,

metsas olemine. Külastajauuringu andmetel

kulutab Kehtna valla territooriumil

küsitletutest 17% külastuse jooksul Kehtna

vallas ja piirkonnas laiemalt külastusega

seoses raha. Keskmiselt kulutatakse 29 eurot.

Lähiaastatel on kavas Loosalu-Paluküla

uuendada loodusraja laudtee elemendid ja

infotahvlid ning analüüsida võimalusi Mukri

loodusraja ligipääsetavuse parandamiseks.

RMK tagab Kehtna valla territooriumil asuvate

külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva

korrasoleku. Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Kehtna vallas.

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu.

RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-

ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kehtna vallas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

10 051 2491 3855 127 23 49

Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine

läheb RMK-le maksma ligi 3,6 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede

planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,

sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse

jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Kehtna valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 22,16 ha riigimaid. Kõige

suuremal pinnal, 13,43 ha ulatuses, on maid antud rendile põllumajanduslikul eesmärgil.

Joonis 101. Kasutusse antud riigimaa Kehtna vallas, ha.

0,63

4,12

13,43

0,04

3,94 Isiklik kasutusõigus

PLK rent

Põllumajanduslik rent

Reaalservituut

Rent

sportimiseks/puhkamiseks

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Kehtna vald nimetab neid

metsi puhkemetsadeks ning on seadnud nende majandamisele omapoolsed tingimused.

Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust:

1. Puhkemetsade majandamisel ja uuendamisel lähtutakse metsaseadusest ja alljärgnevatest

põhimõtetest:

1.1. Uuendus- ja harvendusraied kavandatakse 10 aastaste perioodide kaupa või kokkuleppel

omavalitsusega. Teostatavatele töödele seatakse tingimused koostöös omavalitsusega ja

nendest (raietest ja tingimustest) teavitatakse ka raielankide piirinaabreid ja vajadusel ka

kogukonda laiemalt vastavalt RMK sisekorrale;

1.2. tööde teostamisel arvestatakse kokkulepitud ajalisi piiranguid;

1.3. raietööd planeeritakse selliselt, et need häiriks inimesi võimalikult vähe;

1.4. raielangid püütakse sobitada maastikku võimalikult vähe silmariivaval moel;

1.5. vastavalt piirinaabri soovile, kuid arvestades metsamajanduslikku otstarbekust jäetakse

kasvama täiendavalt säilikpuid, puudegruppe ja isegi langiosi, kuid hoonetele ja rajatistele mitte

lähemale kui puu kõrgus;

1.6. üldkasutatavatele metsateedele ja radadele raidmeid ei jäeta (v.a tee ületamiseks

traktoriga) ja tekkinud roopad tasandatakse kohe kui ilm võimaldab;

1.7. sanitaarraiet ning noortes ja keskealistes metsades hooldusraiet tehakse lähtuvalt puistu

seisundist ja metsakasvatuslikust otstarbekusest, eraldi teavitust ei korraldata;

1.8. eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu vajalikuks osutuvatest

uuendusraietest teavitab RMK kogukondi eraldi ning need võivad tingida täiendavate

raiekohtade kavandamist;

1.9. uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet, arvestatav

metsanoorendik on raiealal hiljemalt 10 aasta pärast.

2. Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida

selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum.

Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel

kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel

metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise

juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade

majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on

võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade

raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes

arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut

metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,

kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt

istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,

tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja

pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,

ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib

RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada

segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja

kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

Erakorralised ja ettenägematud

tööd on metsatööde plaanis kokku

leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele,

varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud

metsakahjustuse tagajärjed.

- Mukri raba vaatetorni parkimistingimuste parandamine.

- Seoses Rail Balticu jaama rajamisega võivad tulla muudatused tervikkavas Järvakandi

planeeringualas.

- Eidaperes Männi tänava kasutus üle vaadata, momendil asub RMK kinnistul.

- Tervikkava koostatakse 10-ks aastaks.

- Erakorralised tööd (näiteks oluline metsakahjustus - üraskirüüste, tormikahjustus)

tehakse kavaväliselt, valla teavitamine vajalik.

- Prügistamine RMK hallataval maal. Seda saab ennetada kodanike teavitamise ja siltide

paigaldamisega väljakujunenud prügiladestuskohtade juurde. Teavitamisel koostöö

omavalitsusega (valla koduleht, ajaleht, sotsiaalmeedia jm).

- Metsades asuvate ebaseaduslike prügihunnikute koristamine on samuti vajalik

(puudutab peamiselt Järvakandi ümbruse alasid). Selle korraldamine jääks maa

haldajale, vajadusel koostöö kogukonnaga.

- Metsatöödest teavitamine, kogukonna kaasamine, omavalitsusega kooskõlastamine:

kavas kokku lepitud metsatööde toimumise korral teavitada eelnevalt kogukonda ja

omavalitsust, väiksemate sanitaarraiete korral teavitada omavalitsust (kooskõlastamine

pole vajalik), erakorralistest töödest ja metsauuendustöödest (istutamisest, noorte

puude hooldamisest) ei pea teavitama.

Tabel 6. Kehtna valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala

nimetus Pindala, ha Plaani vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Lelle 2,87 JAH MTÜ Meie

Lelle Selts

Keava mäed 74,21 EI LK ala

Järvakandi 94,22 JAH

MTÜ

Klaasipealinna

Kool

Kaerepere 55,35 JAH

MTÜ

Arendusselts

Koduaseme

Eidapere alevik 5,2 JAH

MTÜ Eidapere

Piirkonna

Külade Selts

Lelle

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oUBPE8eP

Keava mäed

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/u8ApKkSa

Järvakandi

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7bO4A-oQ

Kaerepere

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Qt7n-hZQ

Eidapere alevik

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/AdgSomHk