akt - 100 tuhande peipsi siia vastse ja 9 tuhande vähemalt 12 g ühesuvise peipsi siia asustamine Peipsi järve ning marja ja niisa kogumine

Töö üleandmine-vastuvõtmine

Käesolevaga töövõtja annab üle ja tellija võtab vastu RMK ja Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liidu vahel 6. oktoobril 2025. a. sõlmitud lepingu nr 17-5/2025/3 kohaselt tehtud

töö vastavalt lepingu punktile 1.

1. Peipsi siigadelt 2024. aasta sügisel võetud marjast inkubeeriti vastsed. LABRIS`es tehti

uuringud võimalike kalahaiguste tekitajate väljaselgitamiseks. Haigustekitajaid ei leitud.

Koorunud siiavastsete otoliidid märgistati SrCl2 lahuses töötlemise teel. Taotleti

noorkalade asustamiseks vajalikud dokumendid - PTA teatis ja keskkonnaameti

asustamisluba. Peipsi järve asustati 395 200 peipsi siia vastset keskmise kaaluga 10 mg,

mille kohta koostati kalade veekogusse asustamise akt (lisatud käesolevale aktile). Vastsed

olid asustamise ajal 14 kraadpäeva vanused. Siiavastsete veoks kasutati vee ja hapnikuga

varustatud hermeetilisi kilekotte, mis toodi autoga järve äärde ja viidi Soo sadamast

paadiga Mustvee - Kallaste vahelisele veealale Sassukvere küla piirkonnas. Vastsed

hajutati peipsi siia teadaolevatele koelmualadele Soo sadamast 500-1000 m kaugusele.

Töö täideti nõutava kvaliteediga, täitmisel ületati lepingus kokkulepitud vastsete kogust

ligi neljakordselt.

2. Osa koorunud peipsi siia vastsetest kasvatati edasi samasuvisteks noorkaladeks.

Esimeseks söödaks kasutati soolavähikese Artemia salina külmutatud munadest

koorutatud vastseid, mis hiljem asendati spetsiaalsete kalasöödatehases valmistatud

kuivsöötadega. Vastseid kasvatati esialgu vee korduvkasutusega karantiinihoone

basseinides, kust nad maikuus viidi üle tiiki asetatud sumpadesse. Kõik kasvatatud

noorkalad märgistati rasvauimede äralõikamise teel. Võimalike kalahaiguste tekitajate

väljaselgitamiseks tehti bakterioloogilised ja viroloogilised uuringud LABRIS`es. Kalad

osutusid terveteks. Põllumajandus- ja Toiduameti teatise kohaselt oli nende asustamine

looduslikesse veekogudesse lubatud. Keskkonnaamet andis välja asustamisloa. Kalad

asustati 7. oktoobril 2025. aastal Peipsi järve kahes kohas Sassukvere küla Soo sadama

piirkonnas. Kalad viidi paadiga spetsiaalselt selleks ehitatud sumbas avavette 500-800 m

kaugusele kaldast õhtuse hämaruse saabudes, et vähendada kajakate röövlust. Asustati

8739 samasuvist siiga keskmise isendikaaluga 36,86 grammi ja kogukaaluga 332,1 kg.

Siia noorkalade veoks kasutati töövõtja eluskalaveo konteinereid, spetsiaalset sumpa ja

muud varustust. Transpordil ja asustamisel kadusid ei olnud. Kalad hajutati peipsi siia

koelmualadele kahes kohas (kaks sumbatäit, à umbes 160 kg). Asustamistel osales TÜ

Peipsi töörühma juhataja Väino Vaino ja vaatleja Eero Perm. Asustamise kohta on

koostatud asustamise akt, mis on lisatud käesolevale töö üleandmise-vastuvõtmise aktile.

Töö täideti nõutava kvaliteediga. Lepinguga kokkulepitud arvuline kogus täideti 97,1%

ulatuses, kuid asustatud kalade kogukaal ja keskmine isendikaal oli kokkulepitust kolm

korda suurem. Suurem isendikaal on oluline eelis noorkalade ellujäämisel, mis

kompenseerib ja ületab mõningase puudujäägi isendite arvus.

Lisa nr 1

RMK ja Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liidu vahel 6. oktoobril

2025.a. sõlmitud töövõtulepingule

Nr 17-5-/2025/3

AKT

05. detsember 2025

2

3. Peipsi siia marja ja niisa võtmiseks 2025. aasta sügisel tehti koostööd TÜ Eesti

Mereinstituudi Peipsi Kalanduse töörühma töötajatega, kes püüdsid novembris- detsembris

Peipsi järvest Omedu - Kallaste vaheliselt alalt teaduspüügiks väljaantud eripüügiloa alusel

peipsi siia sugukalu. Püütud kalad paigutati sumpadesse. Töövõtja võttis sumpadesse

pandud kaladelt marja ja niiska ning viis need RMK Põlula kalakasvatuskeskuse

karantiinihoonesse, kus mari viljastati ja paigutati haudepudelitesse.

Kõigilt suguprodukte andnud kaladelt võeti koeproovid geneetiliseks uuringuks Eesti

Maaülikoolis. Marja ja niiska käidi võtmas neljal korral. Suguprodukte andnud kalade

arvud on järgmised:

19. nov – kokku 12 kala, sh 4 emas- ja 8 isaskala

21. nov – kokku 30 kala, sh 11 emas- ja 19 isaskala

22.nov – kokku 31 kala, sh 9 emas- ja 22 isaskala

25. nov – kokku 39 kala, sh 12 emas- ja 27 isaskala

Niiskade kvaliteeti hinnati spermide liikuvuse põhjal viiepallisüsteemis. Kõik niisad olid

väga hea kvaliteediga. Viljastamisel kasutati peamiselt poolfaktoriaalset

viljastamisskeemi, kus ühe emaskala mari jagati kaheks osaks, mis viljastati eri isaskalade

niiskadega. Kokku saadi marja 36 emaskalalt ning viljastamiseks kasutati 73 isaskala

niiska. Hauduma pandud viljastatud ja paisunud marja kogus oli 12,8 liitrit, mis on

arvestuslikult umbes 600 tuhat marjatera.

4. Vastavalt lepingu punktile 3 tasub tellija tööde eest 28 363,91 (kakskümmend kaheksa

tuhat kolmsada kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti), millele lisandub käibemaks. Koos

käibemaksuga kuulub tasumisele 35 171,25 eurot (kolmkümmend viis tuhat ükssada

seitsekümmend üks eurot ja 25 senti).

Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris, üks tellijale ja teine töövõtjale.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kunnar Klaas Mati Kärmas

Põlula kalakasvatustalituse juhataja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit

Riigimetsa Majandamise keskus Sõpruse tn 149, Kasepää küla, Mustvee vald

Sagadi küla, Haljala vald, L-Virumaa Jõgeva maakond

TÖÖVÕTULEPING nr 17-5/2025/3

(viimase digitaalallkirja kuupäev)

MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, edaspidi tellija, keda esindab põhikirja alusel

juhatuse liige Mati Kärmas, ühelt poolt,

ja Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi töövõtja, keda esindab juhatuse 11.03.2025

otsuse nr 1-32/52 alusel Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid lepingu, edaspidi leping, pakkumismenetluse tulemusena alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

1.1. Lepingu objektiks on 2025. aastal 100 tuhande peipsi siia vastse ja 9 tuhande vähemalt

12 g ühesuvise peipsi siia asustamine Peipsi järve ning marja ja niisa kogumine peipsi

siia sugukaladelt, marja viljastamine ja inkubeerimine lepinguga kokkulepitud

tingimustel ja korras, edaspidi töö. Lepingu sõlmimisel lähtutakse töövõtja 19. mail

2025. aastal saadetud hinnapakkumusest.

1.2. Lepinguga kokkulepitud tegevust finantseeritakse Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus keskkonnaprogrammi projektist „Kalade asustamine 2025-2026. aastal Peipsi,

Kuremaa, Saadjärve ning Kaiavere järvedesse“ nr RES.4.03.25-0120.

1.3. Töövõtja kohustused:

1.3.1. Tellib vastsete asustamiseks vajalikud uuringud Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist,

küsib kalateadlastelt asustamissoovituse ja taotleb Keskkonnaametist asustamisloa.

Inkubeerib peipsi siia marja, koorutab marjateradest vastsed ja märgistab nad

keemiliselt ning asustab kevadel Peipsi järve 100 tuhat rebukotiga vastset.

1.3.2. Osa siia vastsetest jätab ühesuviste siigade kasvatamiseks kasvandusse ning kasvatab

neid karantiinihoones ja tiiki paigutatud sumpades kuni 2025. aasta sügiseni. Sügisel

märgistab ühesuvised siiad rasvauimede lõikamise teel, taotleb asustamisloa ning

asustab Peipsi järve 9000 vähemalt 12 g ühesuvist siia noorkala.

1.3.3. Koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga võtab 2025. aasta sügisel peipsi

siigadelt suguprodukte. Eesmärk on koguda suguprodukte vähemalt 50-lt emas- ja 50-

lt isaskalalt. Transpordib need RMK Põlula kalakasvandusse, viljastab marja ning

paneb vastsed karantiinihoonesse pudelitesse inkubeerima.

1.3.4. Koostab vastsete ja ühesuviste noorkalade asustamise aktid vastavalt kehtivale

korrale.

1.3.5. Teavitab tellijat vähemalt kaks päeva ette siia vastsete ja ühesuviste noorkalade

asustamisest.

1.4. Tellija kohustused:

1.4.1. informeerib töövõtjat kokkulepete olemasolust TÜ Eesti Mereinstituudiga peipsi siia

sugukalade püügiks 2025. aasta sügisel Peipsi järvest.

1.4.2. Maksab töövõtjale tasu vastavalt käesoleva lepingu punktile 3.

1.5. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida töö tegemise käiku. Töövõtja on kohustatud

koheselt informeerima tellijat töö tegemise käigus tekkinud probleemidest ning nõutama

tellija juhiseid ja informatsiooni.

2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

2.1. Töövõtja annab tellijale valmis töö üle hiljemalt 15.02.2026 kui Peipsi järve on asustatud

100 tuhat siia vastset ja 9 tuhat ühesuvist noorkala ning kogutud peipsi siia mari ja niisk

ning viidud karantiinihoone haudepudelitesse inkubeerima.

2

2.2. Tellija on kohustatud töö üleandmisel selle viivitamata üle vaatama.

2.3. Töö vastuvõtmisel vormistavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirju-

tavad alla poolte esindajad.

2.4. Tellija esitab töövõtjale oma pretensioonid, edaspidi vastuväited, seoses töö

mittevastavusega lepingule 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest

töövõtja poolt.

2.5. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktis

2.4 nimetatud tähtaja jooksul.

2.6. Juhul, kui tellija esitab oma vastuväited, peab töövõtja tegema töös vastavad parandused

tellija määratud tähtaja jooksul. Töö loetakse vastuvõetuks, kui töövõtja on teinud töös

parandused ja tellijal ei ole enam vastuväiteid.

2.7. Pärast töö vastuvõtmist tellija poolt on töövõtjal õigus lepinguga kokkulepitud tasule.

3. Tasu

3.1. Tellija maksab töövõtjale töö teostamise eest tasu 28 363,91 eurot (kakskümmend

kaheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti), millele lisandub

käibemaks.

3.2. Tellija tasub tehtud tööde eest töövõtja poolt esitatud arve alusel 45 päeva jooksul.

3.3. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise akt.

4. Poolte vastutus

4.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on

põhjustatud süüliselt.

4.2. Juhul, kui töövõtja viivitab töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus

nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,15% lepingu kohaselt töövõtjale

makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte

rohkem kui 30 (kolmkümmend) % töövõtjale makstavast tasust. Tellijal on õigus töö eest

tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

4.3. Tellijal on õigus nõuda alapunktis 4.2 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil

töövõtja teeb töös parandusi tulenevalt tellija vastuväidetest.

4.4. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töö-

võtjal õigus nõuda viivist summas 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 30 (kolmkümmend) % tasumisega

viivitatud summast.

4.5. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjale hiljemalt 3 (kolme)

kuu jooksul arvates päevast, mil tellijal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

5. Poolte esindajad ja kontaktandmed

5.1. Tellija esindaja on Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit juhatuse liige Mati Kärmas, tel

+372 5563 6434, e-post [email protected].

5.2. Töövõtja esindaja on RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre, tel

+3725162554, e-post [email protected]

6. Teadete edastamine

6.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud

e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima

teist poolt.

6.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

6.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

3

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

7. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

7.1. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja

nõuetekohaselt täidetud.

7.2. Tellija võib lepingu igal ajal olenemata põhjusest etteteatamistähtajata üles öelda. Selli-

sel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu ülesütlemise momendiks faktili-

selt tehtud töö eest. Toodud põhjusel lepingu ülesütlemisel hüvitab tellija töövõtjale

lisaks faktiliselt tehtud töö eest tasumisele lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega

tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui 10 (kümme) protsenti lepingus ettenähtud

töövõtjale makstavast tasust.

7.3. Kui töö tegemise käigus on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus

määrata töövõtjale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle mittetäitmisel lepingust

taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist.

7.4. Juhul, kui töövõtja ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel

arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjale

kokkulepitud tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse lepinguga

ettenähtud leppetrahv ning tekitatud kahju.

8. Lõppsätted

8.1. Juhul, kui osapoolte tegevust mõjutavad vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolud, mille

üle osapooltel kontroll puudub, nagu loodusjõud, tulekahju, avariid, kalade

haiguspuhang jms, on osapooled vabastatud endale käesoleva lepinguga võetud

kohustustest ning määratud tähtajad lükatakse edasi kuni takistavate asjaolude

kõrvaldamiseni, mille kohta vormistatakse kirjalik kokkulepe.

8.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt

allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

8.3. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige

läbirääkimiste teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte

läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus õigusaktidega kehtestatud korras.

8.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte andmed ja allkirjad

Tellija Töövõtja

MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood 80170006 Registrikood 70004459

Sõpruse tn 149a, Kasepää küla Sagadi küla, Haljala vald,

Mustvee vald, 49503, Jõgeva maakond 45403 Lääne-Viru maakond

Tel +372 7762420 Tel +372 676 7500

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Mati Kärmas Kunnar Klaas