| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.60/111 |
| Registreeritud | 03.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.60 |
| Sari | Kõrgendatud avaliku huviga alade dokumentatsioon |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Peipsiääre Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Peipsiääre Vallavalitsus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Peipsiääre valla metsade üldiseloomustus .................................................................... 4
1.1 Peipsiääre valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ....................... 4
1.2 Peipsiääre valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ................... 5
1.3 Peipsiääre valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ................................... 6
2. Ülevaade Peipsiääre valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ........................ 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10
3.2 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 10
3.3 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus ..................................................................... 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Peipsiääre vallas ........................................................................... 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Peipsiääre valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ............................ 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Peipsiääre vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ................................. 18
10. Peipsiääre valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ............................................... 19
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 20
Käesolev kava on tulevane kokkulepe Peipsiääre valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse
(edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab
ülevaadet Peipsiääre valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur
on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Peipsiääre vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Peipsiääre valla üldplaneeringus on need tähistatud puhke-,
virgestustegevuse ja loodusliku kasutusega maa-alana. Kui RMK kogukonnaaladel töid
planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel
aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10-
ks aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Peipsiääre valla ja RMK koostööd ja
kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Peipsiääre vallaga
Peipsiääre valla pindala 31.01.2024 seisuga on 65 189 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 35 936 ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 302 ha.
Joonis 1. Peipsiääre valla maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Peipsiääre valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 58% ning eraomandis 42%.
Joonis 2. Peipsiääre valla metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
5%
2%
14%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
42%
58%
Eraomad
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Peipsiääre valla riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Peipsiääre vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Peipsiääre
vallas 20 514 ha, millest majandusmetsa on 13 169 ha,
majanduspiirangutega metsa 1536 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 5809 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
97%
3%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Peipsiääre vallas
teinud uuendusraiet 170 kuni 292 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 1,1%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 98 ha
kuni 279 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Peipsiääre vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Peipsiääre vallas.
64%8%
28% Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
300
350
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK
Peipsiääre vallas uuendanud metsa 125 kuni
287 hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 199 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 669 ha kuni 965 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Peipsiääre vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Peipsiääre vallas.
0
50
100
150
200
250
300
350
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
200
400
600
800
1000
1200
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Peipsiääre vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1238. Metsanduse tegevusalas saab
valla territooriumil tööd 220 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 34 12,1%
Töötajate arv 220 17,8%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Peipsiääre valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 20 41
Mööblitootmine 4 8
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 10 170
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Peipsiääre valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 127 140,71 eurot
50% maksuvabastuse summa – 2988,44 eurot
100% maksuvabastuse summa – 34 934,47 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Peipsiääre vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 11 objektil. Objektid asuvad Välgi
looduskaitsealal, Padakõrve looduskaitsealal, Alatskivi maastikukaitsealal ja Kargaja virgiinia
võtmeheina püsielupaigas.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Peipsiääre vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Välgi soo veerežiimi
taastamine Sookoosluse taastamistöö 2026 268,66
Padakõrve kuklaste
asurkond Liigi elupaiga hooldustöö
2013, 2019,
2021, 2025 2,5-13
Kargaja võtmeheina
kasvukoht Liigi elupaiga hooldustöö 2024 0,62
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Alatskivi allee ja
kaksikring Parkide hooldustöö 2015 1,87
Välgi must-toonekure
toitumisala Maastiku hooldustöö 2013 10,63
Peatskivi niit Maastiku taastamistöö 2017 1,9
Alatskivi linnamägi ja
truuduse tamm Maastiku hooldustöö 2016 0,01
Alatskivi metsapark Maastiku hooldustöö 2016 0,01
Kalevipoja säng Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2018 2,05
Pala tee põllumassiiv Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2017 2,29
Pala tee põllumassiiv 2 Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2017 0,21
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,
metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.
Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus
lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.
Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka
aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.
Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.
Peipsiääre vallas Välgi ja Sirnavere soodes on planeeritud 2026. aastal välja selgitada
kuivenduskraavide toimimine ja nende mõju ning vastavalt vajadusele kraavide sulgemine.
Maapinna lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja
alast kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja
elustikuga.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Peipsiääre vallas on liigikaitsetööde käigus hooldatud Padakõrve kuklaste asurkonna elupaika.
Kraavisihte on puhastatud võsast, et tagada kuklastele piisavad valgus- ja sellega ka
soojustingimused. Samuti on Kargaja võtmeheina püsielupaigas puhastatud võsast metsasihte,
et parandada võtmeheinte elupaigatingimusi. Hooldustöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Enamasti on üksikobjektide ja maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna
hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja
võimaldaksid seal liikuda.
Peipsiääre vallas on tehtud järgmisi parkide ja maastike hooldustöid:
1. Välgi must-toonekure toitumisala: rohustu purustamine, et tagada must-toonekurele
sobivamad tingimused toitumisalal.
2. Alatskivi pärnaallee ja kaksikringi hooldustööd: ohtlike pargipuude likvideerimine ja
puude võrade hoolduslõikus.
3. Truuduse tamme hooldustööd: tammelt kuivanud okste eemaldamine ja tamme võrasse
kasvavate noorte puude eemaldamine.
4. Alatskivi metsapargis vaatesektorite hooldustööd: vaadet takistanud või murdunud
üksikpuude eemaldamine.
5. Kalevipoja säng: võsa eemaldamine, et parandada linnamäe vaatelisust.
6. Pala tee põllumassiivid: võsa eemaldamine, et parandada Kalevipoja sängi vaatelisust ja
maastiku üldist ilmet.
7. Peatskivi niit: võsa eemaldamine, et parandada maastiku vaatelisust
Hooldustöid nendel objektidel korratakse vastavalt vajadusele.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Peipsiääre valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Tartu-Jõgeva puhkealal ja
Peipsiveere looduskaitsealal, lisaks ligi 48 km 812 km pikkusest matkatee harust ja
külastuskeskus (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on
2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 4000 eurot.
RMK tagab Peipsiääre valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku, plaanides on taristu jooksev vajadusepõhine uuendamine.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Peipsiääre
vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning maaparandus-
süsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu. RMK
metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-ga
kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Peipsiääre vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
13 651 5229 765 213 80 37,5
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 2,1 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Peipsiääre valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 2,3 ha riigimaid.
Kõige suuremal pinnal, 2 ha ulatuses, on maid antud rendile muu rent eesmärgil.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Peipsiääre vallas, ha.
0,3
2
Isiklik kasutusõigus
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Peipsiääre vald nimetab neid
metsi puhke-, virgestustegevuse ja loodusliku kasutusega maa-alaks ning on seadnud nende
majandamisele omapoolsed tingimused. Üldplaneeringu koostamise käigus on kirjeldatud 1
kogukonnaala tunnustega ala Alatskivi Kasu mets. RMK ettepanek on kaitseala mitte
moodustada ja ala majandada kogukonnaalana. Lisaks on RMK koostanud metsatööde plaani
(varasem nimetus kava) Pala matkaraja kogukonnaalale, mis üldplaneeringus ei ole
kogukonnaala. Kokku on kogukonnaalade pindala 83 hektarit.
Väljavõte Peipsiääre valla üldplaneeringust:
Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek võtta kohaliku kaitse alla Torukülasse ja Lahepera
külasse jääv Kasu mets. Ala puistuid kasutavad Alatskivi kool ja lasteaed juba aastaid
õppetundide läbiviimiseks. Alatskivi aleviku inimesed kasutavad vaadeldavat metsa looduses
liikumiseks. Alal kasvav mets eraldab Alatskivi alevikku ja Kasumetsa sigalat. Soovitatav on alal
piirata intensiivset metsamajandust ja keelata lageraie. Kasu metsa ei võeta kaitse alla
üldplaneeringuga, vaid tehakse selleks ettepanek. Kaitse alla võtmise protsess viiakse läbi
pärast üldplaneeringu kehtestamist ning siis määratakse kaitse eesmärk ja seatakse kaitsekord.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Muudatustest, mida RMK teeb kehtivates metsatööde plaanides (nt kui muutub raieaasta või
kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada KOV-le. Kehtivaid plaane
niisugustel puhkudel ei muudeta.
Juhul, kui RMK teeb kogukonnalal erakorralisi ja ettenägematuid töid, RMK metsatööde plaani
ei muuda ega koosta, kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
9.3
Kuigi Peipsiääre valla üldplaneeringuga on otsustatud teha ettepanek Kasu mets kohaliku
kaitse alla võtta, otsustas omavalitsus, et ei moodusta kogukonnaalale Alatskivi Kasu mets
kohalikku kaitseala ja RMK alustab seal koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga
metsatööde plaani koostamist.
Alatskivi Kasu metsa puhul on kogukonna kaasamine vajalik, KOV edastab kaasatavate
andmed RMK-le.
Juhul, kui RMK teeb kogukonnalal looduskaitselisi töid, annab RMK sellest KOV-ile teada.
Suurematest töödest, nt elupaikade taastamisest vms teavitab RMK ka kogukonda.
Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga 10 aastaks.
Metsatööde plaanile annab KOV nõusoleku.
Riigimetsa tervikkavale annab KOV nõusoleku.
Peipsiääre Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Peipsiääre valla
territooriumil ning nõustub esitatud tervikkava kavandiga (e-kiri 12.09.2025).
Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Pala matkarajad
Pala matkaradade
metsatööde kava 2020-
2030
Pala matkaradade kogukonnaala info
kodulehel
Alatskivi Kasu
mets Alatskivi Kasu mets kogukonnaala info
kodulehel
Tabel 7. Peipsiääre valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Pala matkarajad 66 EI
Ei ole üldplaneeringus
kogukonnaala, plaan
olemas
Alatskivi Kasu mets 17 JAH Maimu Arro Metsatööde plaani
koostamine
1. Pala matkarajad (kaardil tumeroheline kogukonnaala, matkarada tumepruun)
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/yPKGjed6
2. Alatskivi Kasu mets (kaardil tumeroheline kogukonnaala)
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/wu4PxgIp
Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3
1. Peipsiääre valla metsade üldiseloomustus .................................................................... 4
1.1 Peipsiääre valla territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes ....................... 4
1.2 Peipsiääre valla RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa. ................... 5
1.3 Peipsiääre valla riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd ................................... 6
2. Ülevaade Peipsiääre valla metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ........................ 8
3. RMK looduskaitsetööd .................................................................................................. 9
3.1 Märgalade veerežiimi taastamine ja jääksoode korrastamine .............................................. 10
3.2 Liigikaitsetööd .................................................................................................................. 10
3.3 Üksikobjektide, parkide ja maastike hooldus ..................................................................... 11
4. RMK külastuskorraldus ............................................................................................... 12
4.1 RMK külastuskorraldus Peipsiääre vallas ........................................................................... 13
5. RMK taristu ................................................................................................................ 14
6. RMK maakasutus........................................................................................................ 15
7. Peipsiääre valla kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ............................ 16
8. Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel ..................................................... 17
8.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................. 17
8.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas ...................................................................... 17
9. Peipsiääre vallaga kokkulepitud tegevused RMK hallataval maal ................................. 18
10. Peipsiääre valla kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ............................................... 19
11. Kogukonnaalade asukohaskeemid: ............................................................................. 20
Käesolev kava on tulevane kokkulepe Peipsiääre valla ja Riigimetsa Majandamise Keskuse
(edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud kokkuleppeid. See sisaldab
ülevaadet Peipsiääre valla territooriumil asuvate riigimetsade kohta. Lisaks leiad siit, kui suur
on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa jaotub, milliseid töid Riigimetsa
Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on riigimetsas puhkamisvõimalused ja
looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas
annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune on metsanduse valdkonna tööhõive
Peipsiääre vallas.
Eraldi on kavas välja toodud kogukonnaalad – need on alad, mis asuvad asulate lähedal ja mida
inimesed igapäevaselt kasutavad. Peipsiääre valla üldplaneeringus on need tähistatud puhke-,
virgestustegevuse ja loodusliku kasutusega maa-alana. Kui RMK kogukonnaaladel töid
planeerib, räägib ta oma kavatsused eelnevalt kohaliku kogukonnaga läbi ja koostab seejärel
aladele tööde plaanid. Siinse kava osaks lisadena on kogukonnaalade metsatööde plaanid 10-
ks aastaks.
Kavas sisalduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Peipsiääre valla ja RMK koostööd ja
kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.
Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Peipsiääre vallaga
Peipsiääre valla pindala 31.01.2024 seisuga on 65 189 ha. Metsamaa pindala kogu
omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 55%, mis on 35 936 ha. Mittemetsamaad
võtavad enda alla 45%, millest suurima pindalaga on haritav maa 15 302 ha.
Joonis 1. Peipsiääre valla maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Peipsiääre valla territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 58% ning eraomandis 42%.
Joonis 2. Peipsiääre valla metsamaamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
55%
24%
5%
2%
14%
Metsamaa
Haritav maa
Looduslik rohumaa
Õuemaa
Muu maa
42%
58%
Eraomad
Riigiomand
Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi
valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise
Keskus.
Joonis 3. Peipsiääre valla riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Peipsiääre vallas asuvad metsad jagunevad majandus-,
majanduspiirangutega ja rangelt kaitstavateks metsadeks
(joonis 4). Seisuga 01.01.2025 on metsamaad Peipsiääre
vallas 20 514 ha, millest majandusmetsa on 13 169 ha,
majanduspiirangutega metsa 1536 ha ja rangelt kaitstavat
metsa 5809 ha.
Rangelt kaitstavaid metsi ei majandata. Need metsad on
jäetud looduslikule arengule. Majanduspiirangutega
metsades on majandustegevus lubatud, arvestades
kaitseala valitseja seatud piiranguid. Aastast 2024 ei tee
RMK piiranguvööndis enam korralisi uuendusraieid.
Majandusmetsades on majandustegevus lubatud
peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide alusel ning
metsanduse sertifikaatide tingimusi jälgides.
97%
3%
Kliimaministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Majandustegevuseks loetakse
puude raiet, metsamaterjali kokku-
ja väljavedu, noortes metsades
tehtavaid metsakasvatuslikke töid ja
taristu rekonstrueerimist ning
hooldamist.
RMK-le on omistatud kaks säästva
metsanduse sertifikaati – FSC® ja
PEFC. Mõlemad on laialt
tunnustatud ülemaailmsed säästliku
metsamajandamise hindamise
süsteemid, milles sätestatud
nõuetele vastamine annab kinnitust
sellest, et RMK majandab metsa
ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult tasakaalustatult.
Joonis 4. RMK hallatava riigimetsamaade metsakategooriate jaotus, %.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK Peipsiääre vallas
teinud uuendusraiet 170 kuni 292 hektaril aastas.
Keskmiselt tegi RMK viimase viie aasta jooksul
uuendusraieid 1,1%-l riigimetsa pindalast.
Harvendusraiete pindala on liikunud vahemikus 98 ha
kuni 279 ha aastas.
Joonis 5. Harvendusraied Peipsiääre vallas.
Joonis 6. Uuendusraied Peipsiääre vallas.
64%8%
28% Majandusmetsad
Majanduspiirangutega metsad
Rangelt kaitstavad metsad
0
50
100
150
200
250
300
2020 2021 2022 2023 2024
Harvendusraiete pindala (ha)
0
50
100
150
200
250
300
350
2020 2021 2022 2023 2024
Uuendusraiete pindala (ha)
Uuendusraiet tehakse, kui mets on
saavutanud küpsuskriteeriumid.
Raie eesmärk on luua uue metsa
kasvamiseks sobilikud
kasvutingimused ja võtta kasutusse
raiest saadav puit.
Harvendusraiet tehakse valdavalt
keskealistes ja noortes metsades, et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Möödunud viie aasta jooksul on RMK
Peipsiääre vallas uuendanud metsa 125 kuni
287 hektaril aastas. Keskmiselt uuendas RMK
metsa viimase viie aasta jooksul 199 ha
aastas.
Noorendike hooldamise pindala on liikunud
vahemikus 669 ha kuni 965 ha aastas.
Joonis 7. Metsauuendus Peipsiääre vallas.
Joonis 8. Noore metsa hooldamine Peipsiääre vallas.
0
50
100
150
200
250
300
350
2020 2021 2022 2023 2024
Metsauuenduse rajamise pindala (ha)
0
200
400
600
800
1000
1200
2020 2021 2022 2023 2024
Noorendike hooldamise pindala (ha)
Metsa uuendamine on uue
metsapõlve istutamine, külvamine
või looduslikule uuenemisele
kaasaaitamine.
Noorendike hooldamiseks loetakse
kultuuride hooldamist ja
valgustusraiet. Neid töid tehakse
noortes metsades selleks , et
kujundada tulevikuks terve ja heade
omadustega mets.
Peipsiääre vallas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 1238. Metsanduse tegevusalas saab
valla territooriumil tööd 220 inimest.
Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal valla/linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)
Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest
Ettevõtteid 34 12,1%
Töötajate arv 220 17,8%
Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Peipsiääre valla elanikest
puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmise valdkonnas.
Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)
Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv
Metsamajandus ja metsavarumine 20 41
Mööblitootmine 4 8
Paberi ja pabertoodete tootmine 0 0
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete
tootmine 10 170
Aastas tasub RMK omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel 2020–
2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu 53 021 eurot.
RMK tasus 2025. aastal omavalitsustele maamaksu kokku 4 642 916 eurot.
Tabel 3. Peipsiääre valla maamaksu kujunemine 2025. aastal
Maamaks 127 140,71 eurot
50% maksuvabastuse summa – 2988,44 eurot
100% maksuvabastuse summa – 34 934,47 eurot
RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Looduskaitsetöid
tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Elurikkuse
hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates 2024. aastast töötavad
RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega kaasnevat keskkonnamõju
ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.
Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide
alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning
konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt nende
kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid.
Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode
veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste
loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt
vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.
Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade
kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab, et
suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik
omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike
oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest
võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud
administratiivsetest piirangutest.
RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.
Peipsiääre vallas on looduskaitsetöid tehtud kokku 11 objektil. Objektid asuvad Välgi
looduskaitsealal, Padakõrve looduskaitsealal, Alatskivi maastikukaitsealal ja Kargaja virgiinia
võtmeheina püsielupaigas.
Tabel 4. Looduskaitsetööde objektid Peipsiääre vallas
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Välgi soo veerežiimi
taastamine Sookoosluse taastamistöö 2026 268,66
Padakõrve kuklaste
asurkond Liigi elupaiga hooldustöö
2013, 2019,
2021, 2025 2,5-13
Kargaja võtmeheina
kasvukoht Liigi elupaiga hooldustöö 2024 0,62
Objekti nimi Töö liik Tegemise
aasta Pind, ha
Alatskivi allee ja
kaksikring Parkide hooldustöö 2015 1,87
Välgi must-toonekure
toitumisala Maastiku hooldustöö 2013 10,63
Peatskivi niit Maastiku taastamistöö 2017 1,9
Alatskivi linnamägi ja
truuduse tamm Maastiku hooldustöö 2016 0,01
Alatskivi metsapark Maastiku hooldustöö 2016 0,01
Kalevipoja säng Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2018 2,05
Pala tee põllumassiiv Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2017 2,29
Pala tee põllumassiiv 2 Maastiku taastamistöö /
Maastiku hooldustöö 2016, 2017 0,21
Sood on meie ühed kõige rohkem kahjustatud ökosüsteemid. Soiseid alasid on Eesti maismaal
alles vaid 7-8%. Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse,
metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil.
Kuivendatud soodest on kõige halvemas seisus vanad turbakaevandusalad ehk jääksood, kus
lisaks olulisele kuivendusmõjule võib olla suurel pinnal hävinud ka sootaimestik.
Freesturbaväljakutel ei hakka ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu taimestik kasvama ka
aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist.
Kunagiste kuivenduskraavide sulgemisega saab veetaset tõsta ja stabiliseerida, mille
tulemusena hakkab sookooslus tasahilju taastuma.
Peipsiääre vallas Välgi ja Sirnavere soodes on planeeritud 2026. aastal välja selgitada
kuivenduskraavide toimimine ja nende mõju ning vastavalt vajadusele kraavide sulgemine.
Maapinna lähedane stabiilsem veetase võimaldab taastuda soole iseloomulikul taimestikul ja
alast kujuneb ajapikku jälle toimiv märgala ökosüsteem sellele iseloomulike funktsioonide ja
elustikuga.
Liigikaitsetööde eesmärk on parandada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit. Mitmete
ohustatud liikide püsimiseks on oluline hooldustööde läbiviimine nende elupaigas. Selleks võib
olla avatud alade hoidmiseks tehtav võsaraie või heina niitmine, regulaarne setete eemaldamine
kahepaiksete sigimisveekogudes jne. RMK looduskaitseosakond viib läbi looduskaitsetöid
koostöös erinevate ekspertide ja asutustega. Vajalikud tööd on kirjeldatud kaitsealuste liikide
riiklikes tegevuskavades ja kaitsekorralduskavades.
Peipsiääre vallas on liigikaitsetööde käigus hooldatud Padakõrve kuklaste asurkonna elupaika.
Kraavisihte on puhastatud võsast, et tagada kuklastele piisavad valgus- ja sellega ka
soojustingimused. Samuti on Kargaja võtmeheina püsielupaigas puhastatud võsast metsasihte,
et parandada võtmeheinte elupaigatingimusi. Hooldustöid viiakse läbi vastavalt vajadusele.
Enamasti on üksikobjektide ja maastiku hooldus- ja taastamistööd seotud vaadete avatuna
hoidmisega, et külastuseks mõeldud ilusad looduslikud paigad oleksid hästi näha ja
võimaldaksid seal liikuda.
Peipsiääre vallas on tehtud järgmisi parkide ja maastike hooldustöid:
1. Välgi must-toonekure toitumisala: rohustu purustamine, et tagada must-toonekurele
sobivamad tingimused toitumisalal.
2. Alatskivi pärnaallee ja kaksikringi hooldustööd: ohtlike pargipuude likvideerimine ja
puude võrade hoolduslõikus.
3. Truuduse tamme hooldustööd: tammelt kuivanud okste eemaldamine ja tamme võrasse
kasvavate noorte puude eemaldamine.
4. Alatskivi metsapargis vaatesektorite hooldustööd: vaadet takistanud või murdunud
üksikpuude eemaldamine.
5. Kalevipoja säng: võsa eemaldamine, et parandada linnamäe vaatelisust.
6. Pala tee põllumassiivid: võsa eemaldamine, et parandada Kalevipoja sängi vaatelisust ja
maastiku üldist ilmet.
7. Peatskivi niit: võsa eemaldamine, et parandada maastiku vaatelisust
Hooldustöid nendel objektidel korratakse vastavalt vajadusele.
Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks
loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab
kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel tugineva
looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel puhke- ja
kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade
loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses
keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja
looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,
külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi
külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku
seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete
majandamisotsuste tegemist.
RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide
hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute
jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,
arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu
kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;
• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;
• 738 lõkketegemise kohta;
• 61 telkimisala;
• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
• 54 vaatetorni ja platvormi;
• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
• Sagadi metsakeskus;
• 20 metsamaja;
• 27 metsaonni.
Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.
Joonis 9. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.
Peipsiääre valla territooriumile jääb mitmeid külastusobjekte Tartu-Jõgeva puhkealal ja
Peipsiveere looduskaitsealal, lisaks ligi 48 km 812 km pikkusest matkatee harust ja
külastuskeskus (Joonis 10). Nende objektide korrashoiuks, lisaks jooksvale hooldusele, on
2022-2024 aastas keskmiselt kasutatud 4000 eurot.
RMK tagab Peipsiääre valla territooriumil külastusobjektide jooksva hoolduse ja jätkuva
korrasoleku, plaanides on taristu jooksev vajadusepõhine uuendamine.
Joonis 10. Külastusobjektid ja nende külastatavus Peipsiääre
vallas.
Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse
olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning maaparandus-
süsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade juurdekasvu. RMK
metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja eelnevalt RMK-ga
kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.
Tabel 5. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Peipsiääre vallas
Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
Olem Uuendatud
2014–2024
Planeeritud
uuendada
kuni 2030
13 651 5229 765 213 80 37,5
Kuni aastani 2030 planeeritud maaparandussüsteemide korrashoid ja uute teede rajamine
läheb RMK-le maksma ligi 2,1 miljonit eurot. Maaparandussüsteemide ja metsateede
planeerimise puhul tuleb arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel,
sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel jääda täies ulatuses realiseerimata.
Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita
maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need
on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.
Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,
asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad kasutusse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.
Peipsiääre valla territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile 2,3 ha riigimaid.
Kõige suuremal pinnal, 2 ha ulatuses, on maid antud rendile muu rent eesmärgil.
Joonis 11. Kasutusse antud riigimaa Peipsiääre vallas, ha.
0,3
2
Isiklik kasutusõigus
Muu rent
Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK
kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja
koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kogukonnaalad on paika pandud omavalitsuse üldplaneeringuga. Peipsiääre vald nimetab neid
metsi puhke-, virgestustegevuse ja loodusliku kasutusega maa-alaks ning on seadnud nende
majandamisele omapoolsed tingimused. Üldplaneeringu koostamise käigus on kirjeldatud 1
kogukonnaala tunnustega ala Alatskivi Kasu mets. RMK ettepanek on kaitseala mitte
moodustada ja ala majandada kogukonnaalana. Lisaks on RMK koostanud metsatööde plaani
(varasem nimetus kava) Pala matkaraja kogukonnaalale, mis üldplaneeringus ei ole
kogukonnaala. Kokku on kogukonnaalade pindala 83 hektarit.
Väljavõte Peipsiääre valla üldplaneeringust:
Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek võtta kohaliku kaitse alla Torukülasse ja Lahepera
külasse jääv Kasu mets. Ala puistuid kasutavad Alatskivi kool ja lasteaed juba aastaid
õppetundide läbiviimiseks. Alatskivi aleviku inimesed kasutavad vaadeldavat metsa looduses
liikumiseks. Alal kasvav mets eraldab Alatskivi alevikku ja Kasumetsa sigalat. Soovitatav on alal
piirata intensiivset metsamajandust ja keelata lageraie. Kasu metsa ei võeta kaitse alla
üldplaneeringuga, vaid tehakse selleks ettepanek. Kaitse alla võtmise protsess viiakse läbi
pärast üldplaneeringu kehtestamist ning siis määratakse kaitse eesmärk ja seatakse kaitsekord.
Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel
kogukonnaga tehtud kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel
metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade kaasamise
juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade
majandamiseks teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on
võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK kogukonnaalade
raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes
arvesse ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut
metsapõlve.
Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK metsatööde plaani ei muuda ega koosta,
kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets. Keskmiselt
istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.
Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei võtaks,
tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.
Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu ja
pealetükkivat võsa niitmas käia kolm korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad põua,
ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes jälgib
RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et soodustada
segametsade kujunemist.
Noores metsas, vanuses 4-18, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele valgust ja
kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.
Erakorralised ja ettenägematud
tööd on metsatööde plaanis kokku
leppimata raietööd, millega
kõrvaldatakse oht inimese tervisele,
varale ning millega hoitakse ära
metsakahjustuse levik või
likvideeritakse tekkinud
metsakahjustuse tagajärjed.
Muudatustest, mida RMK teeb kehtivates metsatööde plaanides (nt kui muutub raieaasta või
kui on tegemist erakorraliste töödega vms), annab RMK teada KOV-le. Kehtivaid plaane
niisugustel puhkudel ei muudeta.
Juhul, kui RMK teeb kogukonnalal erakorralisi ja ettenägematuid töid, RMK metsatööde plaani
ei muuda ega koosta, kuid informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.
9.3
Kuigi Peipsiääre valla üldplaneeringuga on otsustatud teha ettepanek Kasu mets kohaliku
kaitse alla võtta, otsustas omavalitsus, et ei moodusta kogukonnaalale Alatskivi Kasu mets
kohalikku kaitseala ja RMK alustab seal koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga
metsatööde plaani koostamist.
Alatskivi Kasu metsa puhul on kogukonna kaasamine vajalik, KOV edastab kaasatavate
andmed RMK-le.
Juhul, kui RMK teeb kogukonnalal looduskaitselisi töid, annab RMK sellest KOV-ile teada.
Suurematest töödest, nt elupaikade taastamisest vms teavitab RMK ka kogukonda.
Metsatööde plaanid koostab RMK koostöös omavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga 10 aastaks.
Metsatööde plaanile annab KOV nõusoleku.
Riigimetsa tervikkavale annab KOV nõusoleku.
Peipsiääre Vallavalitsus on tutvunud riigimetsa tervikkava kavandiga Peipsiääre valla
territooriumil ning nõustub esitatud tervikkava kavandiga (e-kiri 12.09.2025).
Tabel 6. Metsatööde plaanide ülevaade
Kogukonnaala
nimetus
Metsatööde plaanid
(varasem nimetus kava) Lisad
Pala matkarajad
Pala matkaradade
metsatööde kava 2020-
2030
Pala matkaradade kogukonnaala info
kodulehel
Alatskivi Kasu
mets Alatskivi Kasu mets kogukonnaala info
kodulehel
Tabel 7. Peipsiääre valla kogukonnaalad seisuga 01.01.2025
Kogukonnaala nimetus Pindala,
ha
Plaani
vajadus
Kogukonna
esindaja Märkused
Pala matkarajad 66 EI
Ei ole üldplaneeringus
kogukonnaala, plaan
olemas
Alatskivi Kasu mets 17 JAH Maimu Arro Metsatööde plaani
koostamine
1. Pala matkarajad (kaardil tumeroheline kogukonnaala, matkarada tumepruun)
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/yPKGjed6
2. Alatskivi Kasu mets (kaardil tumeroheline kogukonnaala)
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/wu4PxgIp
Tervikkava ettepanekute kogumine Peipsiääre vallas
Riigimetsa Majandamise Keskus soovib avalikustada riigimetsa tervikkava kavandi Peipsiääre vallas
ning saada sellele tagasisidet kohalikelt kogukondadelt ja huvigruppidelt.
RMK saadab Teie edastatud huvigruppidele tervikkava kavandi ja küsib sellele tagasisidet 24.
oktoobriks aadressile [email protected] . Kirja teemaks palun märkida Peipsiääre tervikkava.
Tervikkava asukoht RMK kodulehel on siin: Peipsiaare-valla-Riigimetsa-tervikkava.pdf
Metsatööde plaani Alatskivi Kasu metsa kogukonnaalale hakkame koostama pärast tervikkava kavandile
tagasiside saamist. Selleks lepime eraldi kokku koosoleku ja anname selle toimumise aja ja koha teada.
Palun lugege ka kogukonnaaladel tööde planeerimise kohta: Kaasamise kord » Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK)
Küsimuste puhul palun helistada või kirjutada RMK Kagu regiooni kaasamisspetsialistile Risto Sepale,
[email protected], tel 513 0147. Kirja teemaks palun märkida Peipsiääre tervikkava.
Ühtlasi saadame Peipsiääre valla avalike suhete spetsialistile täiendava teate, mida palume avaldada
valla infokanalites.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Risto Sepp
Kaasamisspetsialist
51 30147
Peipsiääre Vallavalitsus
Meie
(digitaalallkirja kuupäev) nr 3-1.60/2025/111
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
XXXXXXXXXX
XXX