| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6713 |
| Registreeritud | 02.10.2025 |
| Sünkroonitud | 28.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Karl Mänd |
| Originaal | Ava uues aknas |
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Puudutatud isikud ja asutused 02.10.2025 nr 9-6.1/2250
Kalana küla Lautri paadisadama detailplaneeringu
kehtetuks tunnistamisega seonduv
Kalana küla Putkaste metskond 9 (39201:001:06339) kinnistu omanik esitas Hiiumaa
Vallavalitsusele avalduse Lautri paadisadama detailplaneeringu (Dagopen OÜ töö nr 05-144)
kehtetuks tunnistamiseks, kuna looduskaitseliste piirangute ja juurdepääsuteede puudumise tõttu
ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia ning et RMK-l on kinnistut vaja oma tegevuseks.
Hiiumaa Vallavalitsus on koostanud volikogu otse eelnõu „Lautri paadisadama detailplaneeringu
osaliselt kehtetuks tunnistamine“, ning saatnud selle arvamuste avaldamiseks ja
kooskõlastamiseks piirinaabritele, RMK-le, Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile ja
Kliimaministeeriumile. Eelnõu kohta on tulnud järgmised seisukohad/arvamused:
Keskkonnaamet
Keskkonnaamet kooskõlastas otsuse eelnõu oma 25.03.2025 kirjaga nr 6-2/25/4941-3.
Arvestades Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid ei ole detailplaneeringu
elluviimine kaitsealale jäävas osas võimalik, seetõttu nõustub Keskkonnaamet detailplaneeringu
osalise kehtetuks tunnistamisega, kuid peab oluliseks, et otsuses oleks selgelt välja toodud, et
detailplaneering tunnistatakse kehtetuks maismaaosas, mis kattub Kõpu looduskaitseala
piiridega.
Kliimaministeerium
Vastavalt keskkonnaministri 14.04.2019 kk nr 1-2/19/301 on RMKle antud volitused esindada
riiki ja anda seisukohti detailplaneeringute menetlustes. Kliimaministeerium võtab materjalid
teadmiseks ja ei esita täiendavaid ettepanekuid ning palub edaspidi kaasata RMK.
Mihkel Valk
Mihkel Valk ei nõustu Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega
ning vaidleb sellele vastu, sest detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine rikuks tugevalt
tema subjektiivseid õigusi ning tekitaks talle otsest varalist kahju, mis on otseses põhjuslikus
seoses detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega.
Mihkel Valk leiab, et Lautri paadisadama detailplaneering on ikkagi võimalik ellu viia kui
lainemurdjate teenindamise ja kasutamise tarbeks siiski eraldatakse maa-ala, kuid see oleks
oluliselt väiksem (nt ca 30-50 m pikkune ja 25 m laiune maa-ala piki veepiiri). Sellel maa-alal
puudub mets ning tormiaegse kõrgveega on see ala üleujutatud. Seega ei saa sellele maa-alale
anda ehitusõigust, vaid see maa võiks olla kui paadilautrite tarbeks ja vajadusel lainemurdjate
teenindamise tarbeks olev maa-ala kus saab ka hoida paate ja paate veeskada.
Mihkel Valk palub Hiiumaa Vallavalitsusel eeltoodud võimalust kaaluda ja pidada selles osas
läbirääkimisi nii Kliimaministeeriumiga kui ka RMK-ga. Riigivaraseadus ja metsaseadus näevad
ette mitmeid viise, kuidas Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevat maad kasutusse anda või
piiratud asjaõigusega koormata. Enne kui asuda Lautri paadisadama detailplaneeringut osaliselt
kehtetuks tunnistama tuleks kõigil osapooltel maha istuda ja kaaluda võimalusi ja leida lahendus,
mis arvestab nii Mihkel Valgu huvidega, avaliku huviga kui ka riigi huvidega.
Eeltoodust lähtuvalt soovime korraldada 44. nädalal kohtumise, kuhu on kaastaud
puudutatud isik Mihkel Valk, Keskkonnaameti ja RMK esindajad ning Hiiumaa
Vallavalitsuse esindajad. Pakume välja kohtumise paigaks Hiiumaa Vallavalitsuse maja
(Kärdla linn Keskväljak 5a). Ootame 15. oktoobriks ettepanekuid kohtumise aja ja
alternatiivse koha kohta e-mailile [email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisad: 1. Avaldus (RMK)
2. Seisukoht (Keskkonnaamet)
3. Arvamus (Mihkel Valk)
Maiken Lukas
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Üllar Laid
Hiiumaa Vallavalitsus
Teie 13.03.2025 nr 9-6.1/871
Meie 25.03.2025 nr 6-2/25/4941-3
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamise nõusolek (Lautri paadisadama
detailplaneering)
Austatud Üllar Laid
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 3 alusel olete edastanud kooskõlastamiseks
Kalana küla Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõu. Hiiumaa Vallavolikogu otsusega tunnistatakse osaliselt kehtetuks Kõrgessaare
Vallavalitsuse 04.05.2006 korraldusega nr 139 kehtestatud Kalana küla Lautri paadisadama
detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 05-144) planeeringus määratud sihtotstarbe,
krundijaotuse, planeeritava võrgukuuri ja paatide hoiu- ning remondiplatside, lõkkeplatsi ja
juurdepääsutee osas. Ülejäänud osas jätta detailplaneering kehtima.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli üldplaneeringu järgsel lautrikohal paadisadama
ala määramine ja sellele lubatud ehitusõiguse seadmine vajalike rajatiste ning ehitiste
püstitamiseks.
Detailplaneeringuga on ette nähtud paadisadama krundi (0,92 ha) eraldamine ja sellele
ehitusõiguse seadmine ühe võrgu-paadikuuri püstitamiseks (kõrgus 4,6 m, ehitusalune pind 60
m2), samuti paatide remondi- ja hooldusplatsi ning 80 m kaitsemuuli ja 20 m ujuvkai
rajamiseks. Krundi kavandatav sihtotstarve on väikeujuv-vahendite randumismaa (üldmaa).
Võrgu-paadikuuri ehitusala paikneb ranna-rohumaal. Väljaspool ehitusala tuleb
detailplaneeringu kohaselt rohumaa säilitada, korrastada rannik, samuti säilitada piirnevad
puud. Detailplaneeringu kohaselt tuleb selle elluviimisel arvestada looduskaitseseadusest
tulenevate ja Natura 2000 alale kehtestatud piirangutega. Ala valikul oli määravaks asjaolu, et
seal paiknes kividest puhastatud ajalooline paadilauter. Juurdepääs planeeringualale on Kaleste-
Kalana kohalikult teelt mööda olemasolevaid teid läbi eraomandis olevate naaberkinnistute.
Detailplaneeringu kohaselt on teede kasutamiseks vajalik kokkulepe ning teed vajavad
korrastamist ja tugevdamist.
Planeeringualale on ehitatud 2008. aastal lainemurdja ning selle kohta on väljastatud ehitus-,
kasutus- ja vee erikasutusluba nr L.VT.EE-142426.
Kalana küla Putkaste metskond 9 (39201:001:06339) kinnistu omanik esitas avalduse
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuna looduskaitseliste piirangute ja
juurdepääsuteede puudumise tõttu ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia ning et RMK-l
on kinnistut vaja oma tegevuseks.
2 (2)
Huvitatud isik ei ole suutnud lautrikoha eesmärki saavutada, milleks on avaliku juurdepääsu
tagamine. Kõpu looduskaitseala Kaleste sihtkaitsevööndi kaitsekord ei võimalda
detailplaneeringu alale võrgukuuri ja paatide hoiu- ning remondiplatside, lõkkeplatsi ja
juurdepääsutee rajamist.
Lautri paadisadama ala paikneb Kõpu looduskaitsealal Kaleste sihtkaitsevööndis, kus kehtib
Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirjas1 (edaspidi kaitse-eeskiri) ja looduskaitseseaduses
(edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord. Ala jääb ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Kõpu
loodusalale. Kõpu looduskaitseala kaitse-eesmärk on eesmärk on tutvustada ning kaitsta pärast-
jääaegsetel pinnavormidel kujunenud loodusmaastikke ja kooslusi, elustiku mitmekesisust ning
kaitsealuseid liike2.
Kaleste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina3.
Kaitse-eeskirja § 10 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja
uute ehitiste püstitamine.
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt on Lautri paadisadama alal registreeritud II ja III
kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad ning esmaste rannavallide (1210) ja
vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüübid.
Arvestades Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid ei ole detailplaneeringu
elluviimine kaitsealale jäävas osas võimalik, seetõttu nõustub Keskkonnaamet
detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega, kuid peab oluliseks, et otsuses oleks selgelt
välja toodud, et detailplaneering tunnistatakse kehtetuks maismaaosas, mis kattub Kõpu
looduskaitseala piiridega.
Tutvunud esitatud eelnõuga ja arvestades eelpool väljatoodut, kooskõlastab
Keskkonnaamet PlanS § 140 lõike 3 alusel Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. Alal tuleb järgida looduskaitseseadusest ja kaitse-
eeskirjast tulenevaid kitsendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Maris Pertel 5902 8703
1 Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 97 Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskiri 2 Kaitse-eeskirja § 1 3 Kaitse-eeskirja § 8 p 2
Maiken Lukas
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] 06.03.2025 nr 3-1.1/2025/1624
Taotlus Lautri paadisadama detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks
Austatud Maiken Lukas
Lautri paadisadama detailplaneering kehtestati 04.05.2006 Kõrgessaare Vallavalitsuse Korralduse
nr 139 alusel, tuginedes Planeerimisseaduse § 24 lõige 3, § 25 lõige 4, Veeseaduse § 8 lõige 2
punktid 6 ja 7; § 9 lõige 5 ja Kõrgessaare valla ehitusmääruse punktile 17.2.1.
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on kehtestatud detailplaneeringus puudutatud
isikuks, kuivõrd on detailplaneeringu ligipääs planeeritud üle RMK kinnistu, mida ei ole
kooskõlastatud RMK-ga. Tulenevalt asjaolust, et RMK-l on kinnistut vaja oma tegevuseks, lisaks
kehtivad antud alale piirangud, toome välja põhjendused detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamiseks:
1. Looduskaitselised piirangud:
1.1. Lautri paadisadama ala asub Kõpu Looduskaitsealal Kaleste sihtkaitsevööndis, mis
kuulub Natura 2000 võrgustikku.
1.2. Planeeringualal esinevad kaitsealused taimeliigid ja elupaigad, mis on kaitse-eeskirjaga
kaitstud.
1.3. Kaitse-eeskiri keelab uute ehitiste püstitamise sihtkaitsevööndis, välja arvatud kaitse-
eeskirjas toodud erandid. Kavandatud ehitised ei kuulu nende erandite hulka.
2. Juurdepääsutee puudumine:
2.1. Detailplaneeringu kehtestamisega jäeti naaberkinnistu omanikega kooskõlastamata
avaliku juurdepääsu lahendus. Lautrikohani puudub avalikult ligipääsetav juurdepääsutee,
mis on lautrikoha eesmärgi täitmiseks vajalik.
2.2. Olemasolevad teed vajavad korrastamist ja tugevdamist ning nende kasutamiseks on
vajalikud kokkulepped eraomanikega, mida ei ole suudetud sõlmida 19 aasta jooksul.
3. Detailplaneeringu elluviimise võimatus:
3.1. Keskkonnaamet ei anna ehitustegevuseks kooskõlastust, kuna kavandatud tegevused on
vastuolus kaitseala kaitse-eeskirjaga.
3.2. Detailplaneeringu elluviimine ei ole võimalik looduskaitseliste piirangute tõttu.
Kokkuvõtvalt kuivõrd looduskaitseliste piirangute ja juurdepääsuteede puudumise tõttu ei ole
võimalik detailplaneeringut ellu viia, teeme ettepaneku detailplaneeringu kehtetuks
tunnistamiseks. Kohalik omavalitsus võib kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, kui
on selge, et planeeringu elluviimine ei ole võimalik või on vastuolus avaliku huviga.
2 ${text.ak}
Lugupidamisega
Karl Mänd
juhataja
kinnisvaraosakond
5074875 [email protected]
Koopia: Kliimaministeerium
RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo | Pärnu mnt 20, Tallinn 10141 | +372 5259856 | [email protected]
Lp Üllar Laid Abivallavanem 14.04.2025 Hiiumaa Vallavalitsus e-post [email protected] ARVAMUS Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kohta RISTAL KEBA PARTNERID Advokaadibüroo kliendiks on Mihkel Valk, kelle nimel esitame Teile arvamuse Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise kavatsuse kohta. I Faktilised asjaolud
1. Hiiumaa Vallavalitsus on 11.03.2025 edastanud Mihkel Valgule kirjaga nr 9-6.1/872 kooskõlastamiseks Kõrgessaare Vallavalitsuse 04.05.2006 korraldusega nr 139 kehtestatud Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu. Kirjas on märgitud, et kui Te ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu Teie poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Arvamused esitada e-posti aadressil [email protected].
2. Mihkel Valk sai eelnõu kätte 13.03.2025 e-kirjaga, mistõttu on arvamuse avaldamise viimane tähtpäev 14.04.2025, sest 12.04.2025 on puhkepäev. Seega on käesolev arvamus esitatud tähtaegselt.
II Arvamus eelnõu osas
3. Tutvumiseks edastatud Hiiumaa Vallavolikogu eelnõu kohaselt soovib vallavolikogu tunnistada tuginedes Putkaste metskond 9 kinnistu omaniku 06.03.2025 avaldusele osaliselt kehtetuks Lautri paadisadama detailplaneeringu. Arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu punkt 1 näeb ette, et osaliselt kehtetuks tunnistatakse Kõrgessaare Vallavalitsuse 04.05.2006 korraldusega nr 139 kehtestatud Kalana küla Lautri paadisadama detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr
2
05-144) planeeringus määratud sihtotstarbe, krundijaotuse, planeeritava võrgukuuri ja paatide hoiu- ning remondiplatside, lõkkeplatsi ja juurdepääsutee osas. Ülejäänud osas jätta detailplaneering kehtima. Osaliselt kehtetuks tunnistamise kaalutlused on toodud eelnõu seletuskirjas.
4. Mihkel Valk ei nõustu Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega ning vaidleb sellele vastu, sest detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine rikuks tugevalt Mihkel Valgu subjektiivseid õigusi ning tekitaks talle otsest varalist kahju, mis on otseses põhjuslikus seoses detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et neid asjaolusid oleks kaalutud, samuti ei nähtu eelnõust, kuidas vallavolikogu näeb ette hüvitada Mihkel Valgule sellisel juhul Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega tekkiva kahju. Mihkel Valk selgitab oma arvamust põhjalikumalt järgmiste argumentidega.
5. Eelnõu preambula kohaselt on Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks viidatud PlanS § 140 lg 1 p 2 ja lg 2. PlanS § 140 lg 1 p 2 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS § 140 lg 2 sätestab, et detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Mihkel Valk on seisukohal, et antud juhul ei ole PlanS § 140 lg 2 toodud tingimused täidetud. Riigikohus on lahendis nr 3-21-459 märkinud, et tulenevalt PlanS § 140 lg-st 2 peab KOV DP osaliselt kehtetuks tunnistamisel veenduma, et vaidlusaluse DP osaliselt kehtetuks tunnistamise järel on jätkuvalt võimalik vaidlusaluse DP terviklahenduse elluviimine ja säilimine. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seda asjaolu oleks üldse kaalutud ja vallavolikogu oleks selles veendunud. Ilmselgelt seda ei saanudki antud juhul teha, sest juhul kui Lautri paadisadama detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks ei ole enam tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine. Veelgi enam täielikku eesmärgi ja kasutusvõimaluse kaotavad ka juba detailplaneeringu alusel valmis ehitatud rajatised ehk lainemurdjad.
6. Asjaolu, et Riigikohus on lahendis nr 3-20-2247 asunud seisukohale, et detailplaneeringu võib PlanS § 140 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistada ka siis, kui ehitis on valminud, ei tähenda seda, et sellisel juhul võibki detailplaneeringu lihtsalt, ilma asjaolusid igakülgselt kaalumata kehtetuks tunnistada. Riigikohus on lahendi nr 3-20-2247 punktis muuhulgas märkinud, et PlanS § 140 lg 1 p 2 on kaalutlusõiguslik säte. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse
3
tegemisel tuleb huvide kaalumisel arvesse võtta ka kehtetuks tunnistamise eesmärki (HMS § 4 lg 1). Eesmärk peab olema legitiimne ja kooskõlas kaalutlusõigust andva volitusnormi eesmärgiga. Ilmselt ei saa vaidlust olla selle üle, et Hiiumaa Vallavolikogu poolt on antud juhul Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eesmärgiks võtta ära Mihkel Valgult võimalus viia detailplaneeringu lahendus tervikuna ellu ehk ehitada Lautri sadam. Kuna Mihkel Valk on osaliselt detailplaneeringu ellu viinud ehk ehitanud valmis lainemurdjad, siis ilmselgelt tuleb kaaluda ka antud juhul Mihkel Valgu huve ja subjektiivseid õigusi ja seal hulgas ka omandiõiguse riivet, sest lainemurdjad on Mihkel Valgu omanduses hoonestusloa alusel. Samuti tuleb hinnata ka Mihkel Valgu õiguspärast ootust maa-alale kasutusõiguse saamiseks seoses Lautri paadisadama ehitamisega. Kuna nii Hiiumaa Vallavalitsus kui ka riik on lasknud Mihkel Valgul teha suuri kulutusi detailplaneeringu elluviimiseks, siis ei saa maakasutusõigusest nii sama keelduda. Samuti ei saa ilma Mihkel Valgu huve kaalumata ja arvestamata lihtsalt detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistada (järgida tuleb muuhulgas HMS § 66 ja 67 sätestatud nõudeid). Muuhulgas sätestab HMS § 67 lg 3, et kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib.
7. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Mihkel Valk on Lautri paadisadama detailplaneeringu
tellija ja koostamise korraldaja ning detailplaneeringu alale ehitatud lainemurdjate omanik hoonestusloa alusel. Seega vaidlust ei saa ka olla asjaolu üle, et Mihkel Valk on osaliselt usaldades kehtivat Lautri paadisadama detailplaneeringut selle ka juba ellu viinud (ehitanud lainemurdjad). Oluline on siinkohal ka rõhutada, et Kõrgessaare Vallavalitsuse 04.05.2006 korraldusega nr 139 kehtestatud Kalana küla Lautri paadisadama detailplaneering on siiani kooskõlas kehtiva Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringuga, mis näeb ette antud asukohta Lautri paadisadama.
8. Sadamaseaduse § 2 p 1 kohaselt on sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis).
Seega on Mihkel Valk usaldades nii kehtivat üldplaneeringut kui ka kehtivat detailplaneeringut, mis mõlemad nägid ette Kaleste lahte paadisadama rajamise, teinud märkimisväärseid kulutusi, et detailplaneering ellu viia ja ehitada planeeringualale sadam, mis omab funktsionaalset seost nii maa- kui ka veealaga.
4
Mihkel Valk on ehitanud lainemurdjad kehtiva detailplaneeringu alusel ja teadmisega, et see saab olema osa Lautri paadisadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud rajatistest, mis on mõeldud toimima koos sadama maa-alal asuvate rajatistega.
9. Lautri paadisadama detailplaneeringu osaline elluviimine on toimunud täielikult
vallavalitsuse heakskiidul ja riigi teadmisel ning seda ajal, mil kehtis juba Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrusega nr 97 kehtestatud Kõpu LKA kaitse-eeskiri. Nüüd on samale õiguslikule alusele tuginedes asutud väitma, et Lautri paadisadama detailplaneering tuleb osaliselt kehtetuks tunnistada. Seega juhul kui Lautri paadisadama detailplaneering tunnistatakse osaliselt kehtetuks tuleb Hiiumaa vallal solidaarselt riigiga hüvitada Mihkel Valgule kogu kahju, mida põhjustab otseselt Hiiumaa Vallavolikogu poolt Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine (RVastS § 7 lg 1 ja lg 2).
10. Tunnistades Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks planeeringus määratud sihtotstarbe, krundijaotuse, planeeritava võrgukuuri ja paatide hoiu- ning remondiplatside, lõkkeplatsi ja juurdepääsutee osas, kaob seega ka jäädavalt ära sadama ehitamise võimalus. Lisaks kaob täielikult ära ka juba valmis ehitatud lainemurdjate eesmärgipärane kasutusvõimalus, sest kaob ära nii juurdepääs lainemurdjatele kui ka maa-ala, mis võimaldaks lainemurdjaid sihtotstarbeliselt kasutada. Lainemurdjate omanikul puudub sellisel juhul juurdepääs lainemurdjatele, et vajaduse korral teostada nende hooldust ja remonti. Näiteks vajavad lainemurdjad pärast sügistorme kohendamist ja nii on vaja paigast nihkunud muulikivid ekskavaatoriga tagasi tõsta ja vajadusel ka kalluriga kive juurde vedada. Samuti tuleb aegajalt teha lainemurdjate vahel asuvas veealas süvendustöid ja ka selliste tööde tegemiseks puudub juurdepääs ja maakasutusõigus.
11. Täiesti kohatu on siinkohal eelnõu seletuskirjas toodud etteheide, et huvitatud isik ei
ole suutnud lautrikoha eesmärki saavutada, milleks on avaliku juurdepääsu tagamine. Lautri paadisadama detailplaneeringu seletuskirja kohaselt saab planeeritavale alale ainult olemasolevalt sissesõidult üle naaberkinnistute maade. Tee vajab koormuse suurenemisel tugevdaamist. Pääsuks paadisadamasse kasutatakse kallasrada või omanikega kokkuleppeliselt olemasolevat teed üle kinnistute. Seega esiteks ütleb Lautri paadisadama detailplaneering üheselt, et juurdepääs on olemas ja toimub vastavalt kokkuleppele. Lautri paadisadama detailplaneering ei näe ette, et Lautri sadamale peab olema tagatud avalik juurdepääs. Teiseks Mihkel Valgul puudub ka pädevus määrata üle erinevate isikute omandis olevate kinnistute kulgevat erateed avalikult kasutatavaks teeks.
5
EhS § 94 lg 1 sätestab, et eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Seega asjaolu, et Lautri paadisadama detailplaneeringu alale puudub senini avalik juurdepääs, on otseselt Hiiumaa Vallavalitsuse tegemata töö, kes ei ole siiani määranud ajaloolist Lautri asukohale viivat teed avalikult kasutatavaks teeks. Samas pole eratee omanikud siiani kellelegi takistusi tehtud ning kõigile on siiani olnud tagatud avalik juurdepääs Lautri paadisadama planeeringualale mööda Rängakopli ja Sooääre kinnistul asuvat erateed, liikudes sealt siis edasi olemasolevalt sissesõidult Putkaste metskond 9 kinnistule. Tegemist on ajalooliselt väljakujunenud teega endisele Lautri kohale, mis on juba olemas.
12. Kuigi menetluses olev Hiiumaa valla uue üldplaneeringu seletuskiri rõhutab, et eesmärgiks on parendada ja soodustada elanike merele ja merega seotud tegevustele juurdepääsu parendamist ja soodustamist, siis kummalisel kombel on uue üldplaneeringu eskiisilt üldse välja jäetud ajaloolise Lautri asukoht Kalana külas ja ka ajalooline juurdepääsu tee sellele. Eeltoodust tulenevalt teeb Hiiumaa Vallavalitsus mingil põhjusel juba ise eos ettevalmistusi selleks, et ka olemasolev lainemurdja ei saaks kasutust ja sellele ka puuduks tulevikus avalik juurdepääs ja kasutusvõimalus. On oluline siinkohal rõhutada, et Lautri paadisadama detailplaneering sai kehtestatud eesmärgiga luua valla elanike tarbeks avalikult kasutatav paadisadam, mis teenib piirkonnas elava kogukonna huve. Seetõttu on eriti kummaline, et uuel üldplaneeringu eskiisil on vallavalitsus otsustanud selle olemasolu ja tulevast kasutusvõimalust täielikult ignoreerida ning mitte võimaldada lautrile avaliku kasutamise jätkamist. Võttes aluseks eeltoodud asjaolud Mihkel Valk ei ole nõus Lautri paadisadama detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega ning teeb alljärgnevalt omapoolse ettepaneku olukorra lahendamiseks. Ettepanek
13. Kõpu looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt asub Putkaste metskond M-9 katastriüksus Kaleste sihtkaitsevööndis, mille kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Seetõttu kaaluda tuleks, kas Lautri paadisadama detailplaneering on ikkagi võimalik mingiski ulatuses maa-alal ellu viia nii, et see ei riivaks metsaökosüsteemi arengut. Mihkel Valk leiab, et Lautri paadisadama detailplaneering on ikkagi võimalik ellu viia kui lainemurdjate teenindamise ja kasutamise tarbeks siiski eraldatakse maa-ala, kuid see oleks oluliselt väiksem (nt ca 30-50 m pikkune ja 25 m laiune maa-ala piki veepiiri). Sellel maa-alal puudub mets ning tormiaegse kõrgveega on see ala üleujutatud. Seega ei saa sellele maa-alale anda ehitusõigust, vaid see maa võiks olla kui paadilautrite
6
tarbeks ja vajadusel lainemurdjate teenindamise tarbeks olev maa-ala kus saab ka hoida paate ja paate veeskada.
14. Mihkel Valk palub Hiiumaa Vallavalitsusel eeltoodud võimalust kaaluda ja pidada
selles osas läbirääkimisi nii Kliimaministeeriumiga kui ka RMK-ga. Riigivaraseadus ja metsaseadus näevad ette mitmeid viise, kuidas Kliimaministeeriumi valitsemisalas olevat maad kasutusse anda või piiratud asjaõigusega koormata. Enne kui asuda Lautri paadisadama detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistama tuleks kõigil osapooltel maha istuda ja kaaluda võimalusi ja leida lahendus, mis arvestab nii Mihkel Valgu huvidega, avaliku huviga kui ka riigi huvidega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kelli Ristal Vandeadvokaat