Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 19276

Taali–Põlendmaa–Seljametsa

km 6,246 asuva Vabrikuküla silla

(nr 757) rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

Lisa nr 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/144

Tee ehitusloa andmise kuupäev 08.03.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 19276 Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Kuna projekteeritav sild jääb avalikult kasutatavale veekogule, on silla ehitamisel (ka

ehitusloa alusel lammutamisel) vastavalt veeseaduse § 196 lg (2) p 4) vaja tegevus

registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale

kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu,

tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks

välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

4. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

2

7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega.

10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

11. Juhul kui ehitustööde käigus on vajalik jõe veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 1 ja 2), mille

ulatus on 10 m, eemaldada puid või võsa, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek

(VeeS § 119 p 2).

12. Veesiseseid töid teostada võimalusel suvisel madalvee perioodil, vajadusel kasutada

settekardinat või ekraani, vältimaks setete kandumist allavoolu.

13. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr

50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi

„geodeetiliste tööde kord“).

14. Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada oma asukohas, looduses tähistada

geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus

saab rikutud märgi tähistus (näiteks kupits, tunnuspost või katteluuk), siis tuleb see taastada

vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud

geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra

§ 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh

mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga. Peale tööde lõpetamist on vaja

teostada eelnimetatud geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.

15. Enne geodeetilise märgi teisaldamist või kontrollmõõtmisi tuleb vastavalt geodeetiliste

tööde korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde

korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-

ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]).

16. Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja

arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja

rekonstrueerimise juhendist“ (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-

geodeetilise-vorgurajamise-ja-rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316). RAS §

35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada

isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

17. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetilise töö aruanne

pärast kontrollmõõtmisi või teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule

kinnitamiseks. Aruandes esitatakse teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste

märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti

geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie

tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.

3

1. Andmed tee kohta Olemasolev Vabrikuküla sild (nr 757) asub kõrvalmaanteel nr 19276 Taali–Põlendmaa–

Seljametsa km 6,246 Pärnu maakonnas Tori vallas Kildemaa külas. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Safeway OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12873035

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pargi, Kivijärve küla, Jõgeva vald, Jõgeva

maakond 48412

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5660 0433

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa -

Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla

rekonstrueerimise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number SP2003

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali−Põlendmaa−Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

21.08.2023

nr 6-2/23/16487-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) riigitee 19276

Taali−Põlendmaa−Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti ehitusloa eelnõu

ning seisukoha andmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel) KMH vajalikkuse eelhinnangu.

Kavandatav tegevus paikneb Pärnu maakonnas Tori vallas Kildemaa külas.

Projekti eesmärk on saada maantee nr 19276 Taali –Põlendmaa -Seljametsa km 6,300 Kurina jõge ületava

Vabrikuküla silla (nr 757) finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalseimad lahendused silla eluea tõstmiseks koos

sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega.

Keskkonnaamet on 29.12.2020 kirjaga nr 7-9/20/20763-2 ja 11.02.2021 kirjaga nr 7-9/21/1967-2 edastanud

omapoolse seisukoha ja märkused tehniliste tingimuste väljastamisele ja projektile.

Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning

KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus

kirjeldatud keskkonnameetmeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik (vt käesoleva kirja punkti 2).

Siiski palume arvestada järgnevaid märkusi ning teha vajadusel täiendusi põhiprojektis ja KMH eelhinnangus

selleks, et selgitada välja veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu ning vee erikasutuse keskkonnaloa vajadus.

1. KMH eelhinnangu peatükis 2 lk 5 on välja toodud Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 pealkiri, mille täpne

nimetus on „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Palume teha parandus määruse pealkirjas . Lisaks on välja toodud loetelu

määruse 224 § 11 tegevustest ning on viidatud punktile 7, mis alates 19.06.2023 jõustunud redaktsiooni

kohaselt ei rakendu antud projektiga seotud tegevustele. KMH eelhinnang koostati küll eelmise

redaktsiooni alusel, kuid nüüdsel täiendamisel palume korrigeerida ka seda asjaolu.

2. Eelhinnangu peatükis 2 lk 5 on öeldud, et „ Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes

1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.“ Eelhinnangu

peatükis 4.2 lk 14 on mainitud projekti mahtude loetelu tabelist tulenevaid arve, kuid menetluse kaaskirjas

viidatud projekti materjalidest sellist tabelit ei õnnestunud leida. Juhime tähelepanu, et kuigi mahtude

andmetes esineb ebakõlasid, siis eeldatavalt KeHJS § 6 lg 1 p-des 17 ja 171 sätestatud KMH vajalikkuse

künniseid käesolev projekt ei ületa. Kindlasti tuleb peale täienduste tegemist otsustajal seda silmas pidada.

3. Eelhinnangu peatükis 2 lk 5 tuuakse välja, et eelhinnangu vajadus tuleneb määruse 224 § 11 p 5, mille

kohaselt toimub veekogu ristlõike pindala muutus. Eelhinnangust ega ka projektist ei selgu siiski kas ja

millises mahus ristlõike pindala suureneb. Palume nii eelhinnangut kui projekti täiendada. Samuti palume

välja tuua kas Kurina jõe kaldajoon muutub (juhul kui muutub on vajalik taotleda veeluba vastavalt

veeseaduse (VeeS) § 187 lg 17).

4. Põhiprojekti peatükis 4.8 ja eelhinnangu peatüki 3 alapeatükis „Kraavide puhastamine“ (lk 10) on välja

toodud, et „nähakse ette olemasolevate kraavide korrastamine töömaa-ala piirides.“ Palume täpsustada

milliseid kraave täpsemalt soovitakse korrastada ning milline on hinnanguline setete eemaldamise maht

kuupmeetrites.

Põhjendus:

Oleme arvestanud kirjas toodud märkustega ning korrigeerinud

KMH eelhinnangut ning osaliselt ka ehitusprojekti. Täiendavalt

on kantud lisandunud tingimused ehitusloale kõrvaltingimustena.

Otsus:

1. Arvestada ettepanekutega ning korrigeerida KMH

eelhinnangut.

2. Lähtuvalt KMH eelhinnangu täiendamisest lisada ehitusloale

kõrvaltingimustena järgnevad punktid:

11. Juhul kui ehitustööde käigus on vajalik jõe

veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 1 ja 2), mille ulatus on

10 m, eemaldada puid või võsa, siis on vajalik selleks

Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

12. Veesiseseid töid teostada võimalusel suvisel madalvee

perioodil, vajadusel kasutada settekardinat või ekraani,

vältimaks setete kandumist allavoolu.

3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali−Põlendmaa−Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2

2

5. Põhiprojekti peatükis 4.3 ning eelhinnangu peatüki 3 alapeatükis „Olemasoleva silla lammutamine“ (lk

10) on välja toodud, et „enne sammaste täielikku lammutamist tuleb lahendada Kurina jõe veevoolu ajutine

ümberjuhtimine. Soovitatav on jõgi juhtida ajutiste pinnasevallidega olemasoleva sängi keskele. Palume

välja tuua milline on tahke aine maht kuupmeetrites mida vette uputatakse.

6. Eelhinnangu peatüki 3 alapeatükis „Kindlustustööd“ on välja toodud, et „Kurina jõe nõlvad kindlustatakse

munakivipuistega mahuga 110 m 2 ning jõe põhja paigutatakse mahuga 89 m2“. Palume korrigeerida mahu

ühikut, milleks peaks olema kuupmeeter (m3). Eelhinnangus on viidatud mahtude loendi tabelile, mida

antud hetkel lisatud ei ole. Palume tabel lisada nt eelhinnangusse, et tekiks terviklikum ülevaade. Juhime

tähelepanu, et veekeskkonnariskiga registreeringu taotlemisel on vajalik välja tuua tahk e aine maht, mis

paigutatakse veekogusse tavapärasest veepinnast allapoole (st jõe nõlvadele paigaldatava munakivipuiste

mahu arvestamisel tuleb arvestada maht, mis jääb allapoole veepiiri).

7. Märgime, et eelhinnangus ei ole käsitletud kuidas planeeritav tegevus mõjutab veekvaliteeti ning vee-

elustikku. Samuti ei ole käsitletud, kas on vajalik rakendada tööde aegseid leevendusmeetmeid arvestades

veekvaliteeti ning vee-elustikku. Märgime, et vee-elustiku seisukohast on veekogus tööde teostamiseks

sobivaim aeg madalveeperioodil. Palume eelnevat eelhinnangus kajastada.

8. Juhime tähelepanu, et kui Vabrikuküla silla ehitustööde käigus on vajalik Kurina jõe veekaitsevööndis

(VeeS § 118 lg 1 ja 2), mille ulatus on 10 m, eemaldada puid või võsa, siis on vajalik Keskkonnaameti

nõusolek puu ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 119 p 2).

9. Kurina jõgi jääb Lääne Eesti vesikonda. Kurina jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020

määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside

määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundikla sside kvaliteedinäitajate väärtused ja

pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" lisas 1 kaks vooluveekogumit

Kurina lähtest Jõhve ojani (Kurina_1, kood 1144600_1) ning Kurina Jõhve ojast suudmeni (Kurina_2,

kood 1144600_2). Planeeritav tegevus toimub Kurina_1 vooluveekogumil. Eelhinnangus tuleb käsitleda

Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“

(2022-2027) kinnitatud Lääne Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisaks saab infot ka Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangust „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise

seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2021.a. ajakohastatud hinnang“.

10. Märgime, et eelhinnangu ülesehitus vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 315 „Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded “ on raskesti jälgitav . Määrus nr 31 ei sea küll kindlat järjekorda teemade

käsitlemisel, kuid selguse ja parema ülevaatlikkuse huvides on hea välja tuua, milliseid määruse punkte ei

peetud vajalikuks käsitleda. Vastasel juhul pole selge, kas see pole antud menetluses asjakohane või on

seda unustatud käsitleda. Antud juhul ei ole käsitletud näiteks määruse nr 31 § 2 p 8 (suurõnnetused,

katastroofid) ja § 3 p 3 (mõju vee elustiku ja vee kvaliteedi vastupanuvõimele) ning sellega seonduvalt § 4

p 8 leevendusmeetmeid.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

21.08.2023

nr 6.2-2/36500

Transpordiamet on algatanud tee ehitusloa menetluse riigitee 19276 Taali−Põlendmaa− Seljametsa km 6,246

asuva Vabrikuküla silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt projektile. Silla

rekonstrueerimiseks on koostatud „Maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Safeway OÜ, töö nr SP2003).

Projekti eesmärk on silla eluea tõstmine koos kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega.

Maaparandusseaduse § 50 lõige 1 järgi kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud

ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel

ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse

ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Rekonstrueeriv sild jääb riigi poolt korrashoitavale ühiseesvoolule Kurina jõgi (MPS 6114460020000/001).

Põhiprojekti kohaselt on jõe põhja kõrguseks arvestatud 15,08m. Põhiprojektis esitatud jõe põhjakõrgus ei tekita

Otsus:

1. Võtta kirjas toodud info maaparandussüsteemide osas

teadmiseks.

2. Arvestada, et ehitustööde tegemisel tuleb tagada

maaparandussüsteemide toimimine, keskkonnaalaste nõuete,

tingimuste täitmine veekvaliteedile ja keskkonnale.

3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali−Põlendmaa−Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2

3

lähima eesvooluga seotud maaparandusehitise Vabrikuküla (MPS 6114460020180/001) reguleerivale võrgule

(drenaazikollektor) takistusi vee juhtimiseks. Ehitustööde tegemisel tagada maaparandussüsteemide toimimine,

keskkonnaalaste nõuete, tingimuste täitmine veekvaliteedile ja keskkonnale.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab esitatud "Maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300

Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti “ (Safeway OÜ, töö nr SP2003).

3 Maa-amet

29.08.2023

nr 6-3/23/11985-2

Transpordiamet teavitas Maa-ametit 14.08.2023 kirjaga nr 8-1/23-016/17630-1 ehitusloa menetluse algatamisest

riigitee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd

toimuvad vastavalt projektile „Maantee nr 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“ (Safeway OÜ, töö nr SP2003). Projekti eesmärk on silla eluea tõstmine koos

kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega. Palusite esitada Maa-ameti seisukohad hiljemalt

27.08.2023 e-posti aadressile [email protected].

Palume arvestada Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 19276 Taali-

Põlendmaa-Seljametsa km 6,246 Vabrikuküla silla rekonstrueerimiseks“ lisas 2 (Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel) Maa-ameti poolt toodud märkustega.

Projekti töötsooni jääb 1 tihendusvõrgu märk: nr 12864 (GPA ID 223448), geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3

meetrit märgi tsentrist.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS

§ 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde

tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“).

Geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada oma asukohas, looduses tähistada geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd

ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus saab rikutud märgi tähistus (näiteks kupits, tunnuspost või katteluuk),

siis tuleb see taastada vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud

geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada

sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga. Peale tööde

lõpetamist on vaja teostada eelnimetatud geodeetilise märgi kontrollmõõtmised.

Enne geodeetilise märgi teisaldamist või kontrollmõõtmisi tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5

esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt

tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post

[email protected]).

Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda

„Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“

(https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgurajamise-ja-rekonstrueerimise-

juhend.pdf?t=20180511112316). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise

töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku

7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Otsus:

1. Võtta kirjas toodud info tihendusvõrgu märgi nr 12864 (GPA

ID 223448) osas teadmiseks.

2. Lisada kirjas toodud tingimused ehitusloale

kõrvaltingimustena (kõrvaltingimused nr 13 kuni 17).

3. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali−Põlendmaa−Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2

4

Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetilise töö aruanne pärast kontrollmõõtmisi või

teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse teostatud mõõtmis- ja

arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti

geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste

märkide teisaldamistööde lõpetamist.

Täiendavate küsimuste tekkimisel seoses geodeetiliste märkidega palume pöörduda Maa-ameti geodeesia osakonna

juhataja poole (Karin Kollo, e-post [email protected]).

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tori Vallavalitsus Tori Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Jõe 80901:001:1086

Tammsaare 80901:001:1096

Vabriku põld 80901:001:1104

Vabriku-Põllu 80901:001:1109

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa

km 6,300 Vabrikuküla silla

rekonstrueerimise põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 21003974 Tartu-Tallinn 2024

V e rs

io o n 3

1 .0

1 .2

0 2 4 /// T

Ö Ö

N R

2 1

0 0 3

9 7 4

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Kristiina Tiits

Keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert (litsents KMH0162)

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 14

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 14

Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 15

Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 16

Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 17

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 18

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon T19276 Taali - Põlendmaa -

Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimise põhiprojekt ile.

Projekteeritav sild asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kildemaa külas (joonis 1.1) ja

ületab Kurina jõge (VEE1144600).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte

algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud

Safeway OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja joonised seisuga 01.2021 ning

projekteerijalt saadud täiendav info ja täpsustused seisuga 01.2024.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Maa-amet 2021

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõ juga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus3

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu, välja arvatud meri, süvendamine alates mahust 100 kuupmeetrit, välja

arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 17 nimetatud juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10)

ja „vee erikasutusega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 18). Täiendavalt on tegu VV määruse nr 224

§13 p8 kohase tegevusega (kuna rajatakse uus sild).

Seega peab otsustaja (Transpordiamet) andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel

on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH

vajadus eelhinnangu tulemusest

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taot lusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023187 3 Vee erikasutuse puhul on otsustajaks (tegevusloa andjaks) Keskkonnaamet

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt Safeway OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga 2021) on projekti

eesmärgiks saada maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300

Vabrikuküla silla (nr 757) finantsiliselt ja tehni liselt kõige optimaalseimad lahendused silla

eluea tõstmiseks koos sõidumugavuse ja liiklusohutuse parendamisega.

Olemasolev vana sild lammutatakse täielikult ning projektiga rajatakse uus sild, mille

iseloomulikud mõõtmed ehitusjärgselt on esitatud allolevas tabelis:

Parameeter Ehitusjärgne olukord

Silla arvutuslik ava 9,15 m

Teraskaare põhja pikkus 16,5 m

Teraskaare lae pikkus 11,74 m

Teraskaare kõrgus (teljel) 2,08 m

Teraslehe paksus, põhielemendid 7 mm

Teraslehe paksus, tugevdusribid 7 mm

Tugevdusribide samm 1143 mm

Teraslehe terase klass S315MC

Tsingikihi paksus, vastavalt EN ISO 1461 85 µm

Epoksiidvärvi paksus sisepinnal/välispinnal 100/100 µm

Tugevdusribid ainult väljast 100 µm

Silla sõidutee gabariit 8 m

Silla kogulaius (mulde pealtlaius) 9 m

Silla telg tee teljega suhtes 74º

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, elementide ja

alateemade kaupa.

Teraskaar SC-39B

Silla pealisehitiseks on planeeritud gofreeritud terasest monteeritav teraskaarprofiil

SuperCor SC - 39B. Teraskaare paigaldamisel juhindutakse kaare tootja juhistest.

Teraskaare tsingikihi paksuseks on ette nähtud 85 μm. Teraskaare sisepinnale on täies

ulatuses ette nähtud täiendav epoksiidkaitse kihipaksusega vähemalt 300 μm.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Teraskaare välispinnal teostatakse täiendav epoksiidkaitse kogu ulatuses, kihipaksus

vähemalt 100 μm. Terasdetailide monteerimisel jälgi takse hoolega, et ei vigastataks

terase kaitsekihte.

Teraskaare ümbrus, kuni 8,8 m ulatuses teraskaare välisservast täidetakse kruusast või

kruusliivast täitepinnasega. Täitepinnase tihendustegur peab olema vähemalt 0,98

(standardse Proctor-teimi järgi), maksimaalne tihendatava kihi paksus 30 cm.

Pinnasekihtide tihendamine peab olema teostatud ühtlaselt ja kvaliteetselt.

Enne tagasitäite teostamist paigalda takse teraskaare peale geotekstiil (NordGeoSpec

profiil 2 või analoog). Terasprofiili kohale, 35 cm kõrgusele paigalda takse bentoniitmatt,

savisisaldusega vähemalt 4000 g/m2. Bentoniitmatt paigaldatakse kahepoolse kaldega

10 % teepikisuunas ja 2,5 % tee põiksuunas. Bentoniitmati eesmärk on takistada läbi

katendi imbuva sadevee jõudmine teraskonstruktsioonini.

Taldmikud

Silla pealisehitis toetatakse kahele raudbetoonist vundamendile. Enne taldmiku ehitamist,

valatakse „must“ põrand. Vundamendi taldmiku mõõtmed on 2,3x17,3 m (laius x pikkus).

Vundamendi taldmiku paksus on muutuv vahemikus 0,25...0,39 m, seina paksus on 0,4 m.

Vundamendid on ette nähtud monoliitsena, koha peal valatavad. Vundamendi taldmikud

valatakse monoliitselt „must“ põrandale. Teraskaare kinnitamiseks paigaldatakse

vundamendi ülemisse pinda kaare kinnitussiin. Kinnitussiini spetsifikatsioon vastavalt

teraskaare tootjale.

Katendikonstruktsioon

Sõidutee katendikonstruktsioon on järgnev:

◼ kahekordne pindamine (fr 8/12 ja 4/8) – 2cm

◼ profileeritud freespuru katte (segu 50%+50%, s.h. segu PS32, fr 0/31,5) – 10 cm

◼ lubjakivist killustikalus (fr.4/63) – 20cm

◼ geovõrk killustikus (20x20kN, tugevdav)

Võõphüdroisolatsioon

Pinnasega kokkupuutuvate betoonpindadele kaetakse külmpaigaldatava bituumeni baasil

võõphüdroisolatsiooniga (Tehnomast või analoog).

Põrkepiire

Silla osas paigaldatakse põrkepiire H2W4, pealesõitudel paigalda takse põrkepiire N2W5.

Põrkepiire lõpeb 4 m pikkuste mahaviigu terminalidega. Põrkepiirde postide samm on

erinev, silla ulatuses - 2 m ja pealesõitudel 2-4 m. Põrkepiirde postid paigaldatakse

selliselt, et postid asuvad silla teljest 1 m kaugusel kummalegi poole. Põrkepiire postid,

silla teljel, koguses 2+2 tk lõigatakse alltpoolt minimaalselt 200 mm lühemaks.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Kindlustustööd

Kurina jõgi (keskkonnaregistri koodiga VEE1144600) nõlvad kindlustatakse (joonis 3.1)

munakivipuistega geotekstiilil profiil 4 (kivide mõõtmed 40-60 cm). Nõlvade kindlustus on

väljaspool vee piiri. Olemasolev munakiviga nõlvakindlustus säilib.

Jõe põhi kindlustatakse ( joonis 3.2) munakivipuistega (kivide mõõtmed 20-25 cm).

Betoonääris ja tee nõlvad kindlustatakse munakividega betoonseguga geotekstiilil profiil

2 (munakivid 15-25 cm). Jõepõhja kindlustamisel on munakivide maht 26,7 m3. Kivid

paigaldatakse ilma lisamaterjal ideta.

Kindlustustöödega nähakse ette vooluveekogust maksimaalselt 70m3 setete

eemaldamist.

Silla ristlõige on projektiga ette nähtud olemasoleva ristlõikega võrdne (22 m2), kaldajoon

ei muutu.

Tööde käigus arvestatakse Keskkonnaameti poolt väljastatud nõuetega

(kiri nr 7- 9/20/20763-2).

Pealesõidud

Koos sillaga ehitatakse 125 meetri pikkune teelõik. Projektiga nähakse ette

rekonstrueerida kaks mahasõitu. Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on

projekteeritava lõigu maanteeklass IV.

Plaaniliselt asub sild sirgel teelõigul. Üleminek projekteeri takse tee ristlõikelt

olemasolevale teele kiiludega mõlemas otsas. Maantee tugipeenrad kindlustatakse

purustatud kruusaga fr. 0/31,5 h=12 cm. Purustatud kruusa sõelkõver peab vastama „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 10 tabel esitatud positsioon 6 nõuetele.

Mullet laiendatakse astmetega laiusega 1 meeter ning maksimumkõrgusega 0,3 meetrit.

Astmetele anda 10 % põikkalle muldest eemale. Projekteeritud nõlvakalle viiakse sujuvalt

kokku olemasoleva maastikuga. Olemasolevad kraavid taastatakse.

Lõigule paigaldatakse uued juhatusmärgid 641 „Kurina jõgi“. Olemasolevad liiklusmärgid

686 likvideeritakse.

Lisaks nähakse ette kollaste helkuritega tähispostide paigaldamine terminalide alguses

muldesse ja silla teljel - piirdele. Siniste helkuritega tähispostid paigalda takse

mahasõitudele. Valgete helkuritega tähispostid paigaldatakse Pk.0+00 – 2tk ja Pk1+25 –

2tk.

Enne tööde algust Pk.1+00 asuv postkast ja infosildid paigaldatakse ümber Sookaela tee

äärde.

Sademevee ärajuhtimine

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega teepeenrale. Silla segmentidele

on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5% ja ühepoolne pikikalle 0,7%.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Olemasoleva silla lammutamine

Olemasolev sild on taladest kokku liidetud. Talad demonteeritakse tõsteseadmetega ja

utiliseeritakse väljaspool objekti. Silla lammutamisel setteid ei teki. Enne ehitustööde

alustamist fikseeritakse olemasolev olukord ehituseelsete fotode abil. Fotosid tehakse

piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusalale, oleva jõe kivikindlustuse, mahasõitude

jne olukorrast. Fotod esitatakse Insenerile ühes eksemplaris digitaalselt kokkulepitaval

andmekandjal. Fotod tehakse vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult

täpselt ehituseelne olukord.

Olevad silla talad ja kaldasambad lammutatakse ja utiliseeritakse. Enne sammaste

täielikku lammutamist lahendatakse Kurina jõe veevoolu ajutine ümberjuhtimine

(vt joonis 3.3). Soovitatav on jõgi juhtida ajutiste pinnasevallidega olemasoleva sängi

keskele. Ehitusaegne kaevik tuleb hoida veevaba. Ajutise teemulde teostamiseks on vaja

paigaldata jõesängi hinnanguliselt kuni 30 m3 pinnast. Vee läbipääsuks paigaldatakse

2 PVC truupi D=1000 mm. (Ajutise ümbersõidutee ehitus ei ole vajalik juhul kui tööd

teostatakse talvel.)

Peale lammutustööde lõppu rajatakse projekteeritud vundamendid. Vundamendid

rajatakse monoliitselt, teostades taldmiku valu „must põrandale“ betoonist C20/25.

Jälgitakse, et kaevetöödega ei rikutaks olemasoleva aluspinnase struktuuri, mis võib

avaldada mõju pinnase kandevõimele.

Vundamendi armeerimisel paigaldatakse seina ülemisse pinda teraskaare ankurdussiin.

Ankurdussiini paigaldamine teostatakse vastavalt teraskaare tootja juhisele. Peale

vundamentide valmimist ning esmase tagasitäite teostamist alustatakse teraskaare

monteerimist. Monteerimisel järgitakse teraskaare tootja juhiseid. Monteerimisel

jälgitakse hoolikalt, et ei vigastataks terasdetailide kaitsekihte.

Peale teraskaare monteerimist kontrolli takse üle poltliited, poltide pingutus.

Paigaldatakse kaare peale kaitsev geotekstiil (profiil 2) ning alustatakse kaeviku täitmist

vastavalt projektis toodud nõuetele. Tagasitäide paigalda takse ja tihendatakse kihtide

kaupa võrdselt kaare mõlemal pool. Teraskaare otste betoonäärised vala takse pärast

kaare kohal asuva tagasitäite teostamist, vältimaks betoonäärise liigset pragunemist.

Vee liikumise takistamiseks, terastoru peale, paigaldatakse tagasitäite sisse

bentoniitmatt.

Kraavide puhastamine

Projektiga nähakse ette olemasolevate kraavide korrastamine töömaa-ala piirides. Kraav

asub teetammi idaküljel. Puhastatud kraavi pikikalle vähemalt 0,5%. Setteid selle tööga

ei teki ning töövõtja kohustus on piirkond hiljem korrastada. Kraavides ja truupides

tagatakse vete ärajuhtimine. Kraavist eemaldatud pinnas veetakse ära või asetatakse

kraavi välisserva ning tasandatakse. Kraavist eemaldatud pinnase ladustamisel ei tohi

halvendada ümbritseva ala vee režiimi. Töövõtja eemaldab ja veab ära kõik välja

kaevatud ja üleliigse pinnase või materjali, mis asub kraavides ja nõlvadel. Kui projektis

ei ole määratud teisiti, puhastataks oleva kraavi põhi ja nõlvad kaevates kuni 0,5 m

sügavuselt, seal juures jälgitakse, et oleks tagatud vähemalt esialgne kraavi pikikalle.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. (Allikas: Safeway OÜ Töö nr.SP2003 joonis 4-01: Asendiplaan. Vertikaalplaneerimine)

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 12

Joonis 3.2 Projektiga kavandatav silla vaade, pikilõige (Allikas: Safeway OÜ Töö nr.SP2003 joonis 6-01: Vaade. Pikilõige).

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

Joonis 3.3 Ajutine ümbersõidutee (Allikas: Safeway OÜ Töö nr.SP2003, väljavõte joonisest nr 4-04).

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti ) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel ja sillal juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasolevate sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Kaitsealuseid loodusobjekte ega kultuurimälestisi projekti mõjupiirkonnas ei paikne.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Pärnu maakonnas Tori vallas Kildemaa külas .

Pärnu maakonnaplaneeringu5 seletuskirja alusel on vaja tagada teede hea kasutatavus. Olulisemad teedevõrgu arendused on seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, samuti maanteede rekonstrueerimisega, et tagada liikluse sujuvus ja liiklejate turvalisus. Tähtis ülesanne on liiklusohtlike kohtade pidev ohutuks muutmine. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Pärnu maakonnaplaneeringu „Looduskeskkonna“ kaardi alusel ei paikne rekonstrueeritav sild rohevõrgustiku alal ega ka väärtuslikul maastikul.

5 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Tori valla üldplaneeringu kehtestas Tori Vallavolikogu 29. detsembri 2009.a otsusega nr.22. Tori valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on teede normaalse sõidetavuse tagamiseks ning parendamiseks vajalik teedele tehtavat investeeringute mahtu suurendada. Edasine Tori valla poolne areng on peamiselt suunatud olemasoleva teedevõrgu kvaliteedi tõstmisele. Seega võib öelda, et kavandatava tegevuse eesmärk on kooskõlas Tori valla üldplaneeringuga, kuna silla rekonstrueerimisega tõstetakse olemasoleva (planeeringus kajastatud) teelõigu kvaliteeti ning sõidumugavust.

Üldplaneeringu „Põhijoonise“ alusel jääb rekonstrueeritav sild rohevõrgustiku alale. Samas pärineb üldplaneering aastast 2009 ning oluliselt uuemas, 2018. a maakonnaplaneeringus antud asukohas enam rohevõrgustikku ette nähtud pole. Kavandatava tegevusega ei nähta ette ka tee olulist laiendamist ega teetammi tõstmist, mis põhjustaks elusloodusele senisest oluliselt suurema barjääri. Olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustiku sidususele alust eeldada pole.

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, olemasoleval sillal, ei kaasne sellega ka olulist mõju ala maakasutusele.

Lähimad registreeritud elu- või ühiskondlik hooned (ETAK ID: 106826 ja 104241) asuvad projektiga hõlmatavast juurdepääsuteest ca 100 m loode ja põhja suunas.

MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Vabrikuküla sild ületab Kurina jõge (VEE1144600). Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Juhul kui ehitustööde käigus on vajalik jõe veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 1 ja 2), mille ulatus on 10 m, eemaldada puid või võsa, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

Kurina jõgi jääb Lääne Eesti vesikonda. Kurina jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" lisas 1 kaks vooluveekogumit: Kurina lähtest Jõhve ojani (Kurina_1, kood 1144600_1) ning Kurina Jõhve ojast suudmeni (Kurina_2, kood 1144600_2). Planeeritav tegevus toimub Kurina_1 vooluveekogumil. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud pinnaveekogumite seisundiandmete 6 kohaselt on Kurina_1 vooluveekogumi koondseisund hinnatud heaks. Planeeritaval tegevusel ei ole olulist ebasoodsat mõju vee kvaliteedi (sh vee elustiku) vastupanuvõimele, juhul kui järgitakse käesolevas eelhinnangus antud soovitusi .

Projekti seletuskirja kohaselt paigutatakse kindlustustöödega Kurina jõkke munakive mahus 26,7 m3. Kivid paigaldatakse ilma lisamaterjalideta. Nõlvade kindlustus on väljaspool vee piiri. Olemasolev munakiviga nõlvakindlustus säilib. Kindlustustöödega nähakse ette vooluveekogust maksimaalselt 70 m3 setete eemaldamist. Silla ristlõige on projektiga ette nähtud olemasoleva ristlõikega võrdne (22m2), kaldajoon ei muutu. Ehitusaegse ajutise ümbersõidutee mulde rajamiseks on vaja paigaldata jõesängi hinnanguliselt kuni 30m3 pinnast.

6 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud projektiga eemaldatakse veekogust maksimaalselt 70 m3 setteid ning projekti realiseerumisega paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga 199 m 3, mis jäävad alla piirmäära. Seega ei ole kirjeldatud töömahtude korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine.

Projekti käigus on Keskkonnaamet oma 11.02.2021 kirjaga nr 7-9/21/1967- 2 öelnud, et veeseaduse (§ 196 lg (2) p 4)) kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka ehitusloa alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata mahtudest. Käesoleval juhul on tegemist avalikult kasutatava veekoguga, seega on registreeringu taotlemine vajalik.

Veesiseseid töid teostada võimalusel suvisel madalvee perioodil, vajadusel kasuta da settekardinat või ekraani, vältimaks setete kandumist allavoolu.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega teepeenrale. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti (praegune Transpordiamet) poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 7 . Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väga väike (vastavalt Maanteeameti 2020. a loendusandmetele 105 sõidukit päevas ning 2019.a 109 sõidukit ööpäevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb keskmisel t kaitstud põhjaveega alal ning mõjupiirkonda ei jää ühtegi puurkaevu. Seega pole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju piirkonna põhjaveele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele

MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET

Projektialale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned (ETAK ID: 106826 ja

104241), asuvad projektiga hõlmatavast ühest juurdepääsuteest ca 100 m loode ja põhja

suunas.

7 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 109

sõidukit ööpäevas (vastavalt 2020. a loendusandmetele 105 sõidukit päevas ). Kuna

tegemist ei ole suurte liiklussagedustega, ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse müra,

vibratsiooni ja õhusaaste esinemist. Ka ei nihku tee projektiga müratundlikele objektidele

lähedamale.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vält ida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul

ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist.

AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et T19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa

km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist

ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kuna projekteeritav sild jääb avalikult kasutatavale veekogule , on silla ehitamisel (ka ehitusloa alusel lammutamisel) vastavalt veeseaduse § 196 lg (2) p 4) vaja tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

◼ Juhul kui ehitustööde käigus on vajalik jõe veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 1 ja 2), mille ulatus on 10 m, eemaldada puid või võsa, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2) .

◼ Veesiseseid töid teostada võimalusel suvisel madalvee perioodil, vajadusel kasutada settekardinat või ekraani, vältimaks setete kandumist allavoolu.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

T19276 Taali – Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

KORRALDUS

08.03.2024 nr 1.1-3/24/144

Tee ehitusloa andmine riigitee 19276 Taali–

Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla

silla (nr 757) rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 14.08.2023. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 19276

Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla rekonstrueerimiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 19276 Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuv

Vabrikuküla sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 80803:001:0284) Pärnu

maakonnas Tori vallas Kildemaa külas.

Transpordiameti 15.06.2021. a korraldusega nr 1.1-3/21/246 on antud projekteerimistingimused

riigitee 19276 Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva Vabrikuküla silla

rekonstrueerimiseks.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Safeway OÜ tööle nr SP2003 „Maantee nr 19276 Taali -

Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.11.2024. a nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/6e82hNTXcYcqtWr

Projekti eesmärk on silla eluea tõstmine koos kandevõime, sõidumugavuse ja liiklusohutuse

parendamisega.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §

6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on

2

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a

määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga rekonstrueeritakse

olemasolev tee ja ehitatakse olemasoleva silla asemele uus sild.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et „Maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300

Vabrikuküla silla rekonstrueerimise põhiprojekt“ projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti Keskkonnaministri

16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Lähtuvalt Keskkonnaameti 21.08.2023 kirjas nr 6-2/23/16487-2 toodud märkustest täiendas

Transpordiamet keskkonnamõjude eelhinnangut ja ehitusprojekti.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

3

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 19276 Taali–Põlendmaa–Seljametsa km 6,246 asuva

Vabrikuküla silla (nr 757) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Maantee nr 19276 Taali - Põlendmaa - Seljametsa km 6,300 Vabrikuküla

silla rekonstrueerimise põhiprojekt“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva tee ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti Lääne

osakonna Ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Vabrikuküla silla ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus