Kuusalu Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega nr 38 kehtestatud Kaberla küla Kure kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kanalisatsioonilahenduse osas

OTSUS

Kolga Seltsimaja 24. september 2025 nr 29

Kuusalu Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega

nr 38 kehtestatud Kaberla küla Kure kinnistu

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

kanalisatsioonilahenduse osas

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Kuusalu Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega nr

38 kehtestatud Kaberla küla Kure kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks detailplaneeringu alusel moodustatud Kure kinnistu kanalisatsioonilahenduse

osas. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on Kure kinnistu jagatud kaheks kinnistuks,

millest üks on hoonestatud elamumaa ning teine jääb hoonestamata maatulundusmaaks.

Kehtiva detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on Kure kinnistust moodustatud

elamukruntidele lubatud paigaldada lokaalne kogumismahuti.

Taotlusele on lisatud OÜ Vetepere eksperdi Aare Kuusiku arvamus (nr 1-04; 25.06.2025)

kinnistule reovee omapuhasti rajamise osas. Ekspert esitas reovee omapuhasti

projekteerimiseks ja ehitamiseks järgnevad seisukohad: Kure kinnistu detailplaneeringuala

(PLAN ID 39527) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas. Ekspert vaatas Kure

kinnistu ja selle naaberkinnistud üle 07.06.2025. aastal ja on kursis kohapealse olukorraga. Ära

kuulanud DPA Kure kinnistu omaniku soovid ja plaanid kinnistu kujundamisel ja tekkiva reovee

käitlemisel ning tutvunud eksperdile esitatud materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1. Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei ole vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le

aastateks 2024 – 2036 plaanis lähipiirkonda rajada. Kure kinnistul (katastritunnus

35301:001:0731) paiknevad praegu pooleliolevad ehitised (vt fotosid), endise

maaparandusobjekti kuivenduskraavid ja uus juurdepääsutee. Liig- ja drenaaživee,

sademe- ja räästavee ning heitvee ärajuhtimiseks on ja jäävad kinnistule ka tulevikus 1,5 –

2,5 m sügavused kuivenduskraavid, mis suubuvad peakraavi kaudu Kaberla ojja.

2. Detailplaneeringujärgselt tuleks kasutada reovee käitlemiseks 8 m3 mahuga reovee

kogumiskaevu, millest reovesi veetakse mõne reoveepuhastusjaama purgimissõlme.

Projekteeritud on kaks 12 m3 mahuga reovee kogumiskaevu.

3. Kure kinnistu omanikud soovivad muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 39527) ja

projekteeritud elamus tekkiv olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastis oma

kinnistul nii, et see vastaks kehtivale seadusandlusele.

4. Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Kure kinnistule rajada reovee omapuhasti ja

heitvesi juhtida kuivenduskraavi või immutada pinnasesse oma kinnistul. Reovee

omapuhasti on võimalik projekteerida ja ehitada, arvestades eksperdi ettepanekuid, peale

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb koostada DP

osalise kehtetuks tunnistamise eelnõud.

5. Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti

projekteerija arvestades kinnistuomanike soove, kehtivat seadusandlust ja käesolevas

eksperdi arvamuses toodut. Sobivad on reovee bioloogiliseks puhastamiseks erineva

konstruktsiooniga aktiivmuda või biokile tehnoloogiatel töötavad kompaktpuhastid ning

reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks erineva konstruktsiooniga

imbsüsteemid. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 võib Kure kinnistu reovett käidelda

järgnevalt: kogu tekkiv reovesi tuleb puhastada reovee bioloogilises puhastis ja heitvesi

juhitakse kuivenduskraavi ning kui arendaja soovib, siis peale bioloogilist puhastit võib

reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks kasutada erineva

konstruktsiooniga imbsüsteeme. Arvestada tuleb käesolevas eksperdi arvamuses

kirjeldatud reeglite ja soovitustega.

6. Aktiivmuda ja biokilepuhastid saavutavad tavaliselt projektijärgse puhastusefektiivsuse ca

üks kuu peale ekspluateerimise algust. Sellel ajal tuleb heitvesi koguda ja vedada suurema

reoveepuhastusjaama purgimissõlme, et mitte reostada kraavivett. Imbsüsteem saavutab

tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale ekspluateerimise algust. Orgaanilise

aine ja heljumi lagunemine on biopuhastis ja imbsüsteemis hea. Sõltuvalt valitud

biopuhasti tehnilisest lahendusest ja puhastustehnoloogiast väheneb heljumisisaldust ca 90

%. BHT vähenemine on samuti ca 90 %. P ja N sisalduse alanemine on 10 kuni 20 %.

Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu orgaaniline aine

ellimineeritud. Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku jääb pidama 20 –

40 %. Bakterite hulga vähenemine on kuni 99 %.

7. Ekspert nõustub joonistel 2 ja 3 toodud reovee omapuhastite (põhipuhasti) asukohaga. See

tagaks biopuhasti häireteta tühjendamise liigmudast ka ajal, kui maapind on pehme ja ei

kanna purgimisautot. Soovitatav on reoveepuhasti projekteerijal kaaluda imbsüsteemi

lisamist, arvestades Kure kinnistule rajatava puurkaevu kaitsetooni R = 60 m. Põhjavee

liikumise suund peab olema puurkaevust eemale kuivenduskraavi poole. Pindmine

lumesula- ja sademevee äravool vett hästi läbilaskvas pinnakattes (peamiselt mullakihis)

toimub vastaval maapinna langusele ja kuivenduskraavide asukohale.

8. DPA-l ei ole läbi viidud eraldi hüdrogeoloogilisi uurimistöid. Ülevaade ehitus- ja

hüdrogeoloogilistest tingimustest saadi lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude

andmetest ja vestlustest puurkaevude puurijatega. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri

geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile ja eksperdi poolt kogutud

andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Imbsüsteemi valitavas asukohas tuleb

läbi viia täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud.

9. Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon vastama

kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhastit tuleb regulaarselt jälgida ja

hooldada. Kui kinni peetakse kõigist seadusandlusega esitatud nõuetest ja eksperdi

soovitustest, siis heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkonna puurkaevude vee kvaliteeti.

10. Reovee kompaktpuhasti avarii korral saab seda kasutada reovee kogumiskaevuna, millest

reovesi veetakse ära lähimasse purgimissõlme.

11. Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta eksperdi poolt soovitatavas asukohas

(vt joonis 3) planeeritav reovee omapuhasti lähipiirkonna põhjavett ja sh-s puurkaevudega

võetavat vett, kui reovee omapuhasti konstruktsioon vastab käesolevas eksperdi arvamuses

ja seadusandluses esitatud nõuetele. Imbsüsteemi asukoht tuleb valida ja see tuleb

projekteerida vastavalt kehtiva seadusandluse nõuetele.

12. Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel ja ehitamisel kasutada selleks

pikaajalise kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest eksimusi nii projekteerimisel ja

ehitamisel on Eestis ette tulnud. Arvestada tuleb asjaoluga, et pidevalt on reovee

omapuhastite koormuseks 3 – 5 ie-d. Asjakohane on ka ehitustegevuse

omanikujärelevalve.

13. Kure kinnistu hoonete drenaaži- ja räästavesi on soovitatav koguda ja kasutada muru ja aia

kastmiseks või tehnoloogilise veena. Liigvesi on soovitatav juhtida kuivenduskraavi.

14. Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes ei kujuta

reovee omapuhasti (biopuhasti) joonisel 3 toodud asukohas ohtu vaadeldava piirkonna

põhjaveele. Imbsüsteemi asukoht, kui seda kasutatakse, tuleb kooskõlastada Kuusalu valla

keskkonnanõunikuga.

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Margus Kirss on tutvunud eksperdi esitatud

selgituste ning Eesti Inseneride Liidu poolt väljastatud kutsetunnistusega ja andnud seisukoha,

mille kohaselt ekspert on andnud oma hinnangu pädevuse piires ning tuginedes erialalistele

teadmistele. Uuring on teostatud vastavalt piirkondlikule eripärale ning lähtub tegelikust

olukorrast. Eksperdi soovitusi aluseks võttes on võimalik kinnistule kavandada omapuhasti

selliselt, et see ei avaldu negatiivset mõju keskkonnale või naabritele.

Kuusalu Vallavalitsus toob eelnõus välja kitsendused, mis laienevad omapuhasti kavandamisel

naaberkinnistutele:

Omapuhastite loomise puhul kaasneb puhastatud heitvee immutamine pinnasesse. Veeseaduse

§ 127 kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealast või

hooldusalast lähemal kui 50 m. Individuaalsete omapuhastite rajamisel ei ole võimalik

naaberkinnistutele olme- või tarbevee ammutamiseks veehaarete rajamine. Omapuhastite

rajamisel tuleb arvestada Veeseaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 ja § 103 toodud tingimustega,

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused” § 5 ja 8 ning keskkonnaministri 31.07.2019

määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 3, 5, 6, 9 ja 14 toodud tingimustega.

Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist 14.08.2025 koosolekul ning toetas detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist.

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikes 3 toodule edastas Kuusalu Vallavalitsus

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu Keskkonnaametile kooskõlastamiseks

ning Kure kinnistu naaberkinnistute omanikele tutvumiseks ja soovi korral arvamuse

avaldamiseks.

Keskkonnaamet vastas 09.09.2025 kirjaga nr 7-1/2571-1, mille kohaselt amet nõustub

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega Kure kinnistu kanalisatsioonilahenduse

osas.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,

haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1, § 61 lõike 2, § 64 lõike 2, § 66 lg 2 punkti 1,

planeerimisseaduse § 140 lõike 1 ja 6 ja Kuusalu Vallavalitsuse 18.09.2025 istungi ettepaneku

detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada:

1. Tunnistada Kuusalu Vallavolikogu 28.06.2017 otsusega nr 38 kehtestatud Kaberla küla

Kure kinnistu detailplaneering osaliseks kehtetuks detailplaneeringu alusel moodustatud Kure

kinnistu kanalisatsioonilahenduse osas ning lubada Kure kinnistule (35301:001:0731)

kavandada piirkonda sobituv omapuhasti.

2. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva

jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada

saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees