Lisa 3: Territooriumil on videovalve vara kaitseks (valge)

RMK videovalve ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus”

§ 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK videovalve ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise juhend“

(lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_RMK_videovalvesysteemide_ja_rajakaamerate_paigaldamise_ning_ka

sutamise_juhend.pdf) koos lisadega:

1.1. Lisa 1: Kaamerate kasutamise õigustatud huvi analüüsi vorm;

1.2. Lisa 2: Kaamerate kasutamis mõjuhinnangu vorm;

1.3. Lisa 3: Territooriumil on videovalve vara kaitseks (valge);

1.4. Lisa 4: Territooriumil on videovalve vara kaitseks (roheline);

1.5. Lisa 5: Territooriumil on rajakaamera metsloomade ja looduse vaatlemiseks (valge);

1.6. Lisa 6: Territooriumil on rajakaamera metsloomade ja looduse vaatlemiseks (roheline);

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: metsamajandusosakond, regioonid, külastuskorraldusosakond, kinnisvaraosakond,

õigus- ja hangete osakond, kommunikatsiooni- ja turundusosakond, kvaliteedi- ja

teabehaldusosakond

Koostaja

Kim-Ly Hoang

22.09.2025

JUHATUS

OTSUS

23.09.2025 nr 1-32/133

KINNITATUD

RMK juhatuse 23.09.2025

otsusega nr 1-32/133

RMK videovalvesüsteemide ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise juhend

1. Üldsätted

1.1. Juhend kehtestab videovalvesüsteemi ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise

põhimõtted ja nõuded RMK-s.

1.2. RMK peab tagama videovalvesüsteemi ja rajakaamerate õiguspärase paigaldamise,

teavitamise, salvestiste töötlemise ning hoiduma kaamerate väärkasutusest.

2. Mõisted

Juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1. andmesubjekt – tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik, kelle andmeid töödeldakse;

2.2. vastutav töötleja – RMK, kui asutus, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise ees-

märgid ja vahendid ning tehnilised ja korralduslikud meetmed;

2.3. volitatud töötleja – füüsiline isik, juriidiline isik või asutus, kes töötleb isikuandmeid RMK

nimel. Volitatud töötlejaks kvalifitseerumiseks on kaks põhitingimust: ta on vastutava

töötleja suhtes eraldiseisev ja töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Volitatud

töötleja õigused ja kohustused vastutava töötleja ees tuleb määrata kindlaks lepinguga või

muu õigusakti alusel;

2.4. isikuandmete töötlemine – igasugune andmetega tehtav tegevus, mis võib hõlmata andmete

kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist, muutmist, juurdepääsu võimaldamist,

avaldamist, avalikustamist, päringute teostamist, väljavõtete tegemist, kasutamist,

edastamist, ristkasutamist, ühendamist, üleandmist, sulgemist, kustutamist või hävitamist

sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest;

2.5. videovalvesüsteem – tehniline lahendus, mis kasutab kaameraid ehitiste ja territooriumi

jälgimiseks ning salvestab videopilti turvalisuse ja järelevalve eesmärgil;

2.6. hoonehaldur – haldusjuht, haldusspetsialist või remondi-hooldusspetsialist;

2.7. rajakaamera – liikumisanduriga kaamera looduses loomade või inimtegevuse automaatseks

jälgimiseks ja salvestamiseks.

3. Õigustatud huvi analüüs

3.1. Enne videovalvesüsteemi või rajakaamerate tellimist, tuleb läbi viia koostöös

andmekaitsespetsialistiga õigustatud huvi analüüs (lisa 1).

3.2. Õigustatud huvi analüüsiga hinnatakse, kas isikuandmete töötlemine põhineb õigustatud

huvil ning kas RMK huvid kaaluvad üles andmesubjekti õigused ja vabadused.

3.3. Õigustatud huvile saab tugineda, kui on täidetud kõik kolm tingimust:

3.3.1. vastutaval töötlejal või kolmandal isikul on andmetöötluseks õigustatud huvi;

3.3.2. isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

3.3.3. vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles

andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused.

3.5. Rajakaamerate ja videovalvesüsteemi kasutamisel tuleb õigustatud huvi hindamiseks:

3.5.1. selgelt määratleda ohud varale ja isikutele;

3.5.2. hinnata nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust;

3.5.3. analüüsida, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks.

3.6. Kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna võrreldavat tulemust või

oleksid meetmed ebamõistlikult koormavad, tuleb analüüsida, milliseid kaameraid peab

kasutama, et riive oleks võimalikult väike.

3.7. Õigustatud huvi analüüs hõlmab kontrollküsimustikku, mis ühtlasi aitab ka otsustada, kas

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine on vajalik.

3.8. Lõplik õigustatud huvi analüüs tuleb edastada e-posti aadressile [email protected], kus

andmekaitsespetsialist vaatab analüüsi üle ja kiidab selle heaks, lükkab tagasi

täiendusettepanekutega või jätab heaks kiitmata, kuna RMK õigus ei kaalu üles andme-

subjekti õigusi.

3.9. Õigustatud huvi analüüs registreeritakse DHS-i sarja 11-15 „Õigustatud huvi analüüsid“.

4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

4.1. Andmekaitsealane mõjuhinnang aitab RMK-l teadlikult hinnata andmetöötluse võimalikku

mõju ja riske andmesubjektidele ning võtta tarvitusele vajalikud meetmed andmete

turvaliseks ja vastutustundlikuks töötlemiseks.

4.2. Mõjuhinnang tuleb (lisa 2) läbi viia, kui toimub avalike alade ulatuslik süstemaatiline

jälgimine (nt kaamerate kasutamine valve- või korrakaitse eesmärgil).

4.3. Mõjuhinnangu läbiviimine on protsess, mille käigus hinnatakse uue või muutuva andme-

töötlustoimingu mõju isikuandmete kaitsele.

4.4. Eesmärk on tuvastada ja vähendada riske, mis võivad mõjutada andmesubjektide õigusi ja

vabadusi.

4.5. Andmekaitse mõjuhinnangi läbi viimisel hinnatakse järgmist:

4.5.1. andmetöötluse eesmärk ja ulatus;

4.5.2. töödeldavate andmete liigid;

4.5.3. võimalikke riske andmesubjektidele;

4.5.4. tehnilisi ja organisatsioonilisi kaitsemeetmeid.

4.6. Mõjuhinnang viiakse läbi koostöös andmekaitsespetsialistiga vastavalt „Isikuandmete

töötlemise juhendile“.

4.7. Andmekaitsealane mõjuhinnang registreeritakse DHS-i sarja 11-16 „Andmekaitsealane

mõjuhinnang“.

5. Videovalvesüsteemi või rajakaamerate tellimine, paigaldamine ja haldamine

5.1. Peale õigustatud huvi analüüsi ja/või andmekaitsealase mõjuhinnangu heaks kiitmist

andmekaitsespetsialisti poolt, tuleb esitada rajakaamerate või videovalvesüsteemi

paigaldamise taotlus läbi IT-abi lisades juurde DHS-i viited õigustatud huvi analüüsile

ja/või andmekaitsealase mõjuhinnangule.

5.2. Taotlust hakkab menetlema infotehnoloogia halduse osakond, kes veendub, et on olemas

õigustatud huvi analüüs ja/või andmekaitsealane mõjuhinnang.

5.3. Struktuuriüksusel endal on keelatud rajakaameraid soetada või videovalvesüsteemi teenust

tellida.

5.4. Video- ja rajakaamerate nimistut haldab infotehnoloogia halduse osakond Jira kataloogis

„Valvesüsteemid“, kus kirjeldab mh kaamerate asukohad, jälgimisalad, salvestiste

säilitamise tähtajad, otsepildi vaatamise, otsepildi ja salvestiste vaatamise ning salvestiste

väljavõtete tegemise juurdepääsuõigused.

5.5. Kõik videovalve või rajakaameratega seotud muudatused tuleb dokumenteerida Jira

kataloogis „Valvesüsteemid“.

6. Salvestiste vaatamine, väljavõtete tegemine ja jagamine või edastamine

6.1. Reaalajas videopildi vaatamise õigus on kirjeldatud ära Jira kataloogis „Valvesüsteemid“.

6.2. Kolmandatel osapooltel on võimalik ligi pääseda reaalajas videopildile üksnes seadusest ja

lepingust tulenevatel alustel, nt õiguskaitseorganitel ning lepingupartneritel, kes pakuvad

RMK-le teenust.

6.3. Salvestistest väljavõtte tegemiseks tuleb teha pöördumine IT-abisse ja kirjeldada ära

järgnev:

6.3.1. mis eesmärgil väljavõtet soovitakse (nt intsidendi korral);

6.3.2. millisest ajavahemikust väljavõtet soovitakse (kuupäev ja kellaaeg);

6.3.3. kas salvestist jagatakse/edastatakse kolmandale isikule (punktid 6.5 ja 6.6).

6.4. Infotehnoloogia halduse osakond teeb pöördumise alusel väljavõtte salvestisest (vajadusel

hägustatakse mitte asjasse puutuvad isikud) ja salvestab selle piiratud juurdepääsuga

OneDrive kataloogi. Juurdepääsuõiguse aegumise kuupäev määratakse väljavõtte põhiselt.

6.5. Salvestiste väljavõtte jagamine või edastamine kolmandatele isikutele ja otsepildi

avalikustamine internetis või jagamine sotsiaalmeedias on ilma seadusliku aluseta

keelatud, v.a juhul, kui:

6.5.1. tegemist on rajakaameraga, mille eesmärk on metsloomade ja looduse vaatlemine

(kaamera ei ole mõeldud inimeste jälgimiseks);

6.5.2. salvestise olemasolul edastab selle andmekaitsespetsialist seaduse kohaselt

õigusrikkumist menetleva asutuse nõudmisel või andmesubjekti taotlusel.

6.6. Salvestisest väljavõte jagamiseks on lubatud kasutada ainult RMK Microsoft 365

keskkonda, nt OneDrive, Outlook, Teams.

6.7. Muude võimalike faili jagamisteenuste kasutamiseks tuleb luba taotleda läbi IT-abi.

7. Teavitussilt videovalvesüsteemi või rajakaamera ala tähistamiseks

7.1. Videovalvesüsteemi või rajakaamera kasutamise korral on kohustus sellest teavitada.

Selleks peavad olema paigaldatud vastavad teavitussildid.

7.2. Teavitussildid peavad olema asetatud selliselt, et isik saaks vastava teabe enne videovalve

tsooni jõudmist.

7.3. Teavitussildid peavad sisaldama järgmist teavet:

7.3.1. kaamerate kasutamise eesmärk;

7.3.2. õiguslik alus;

7.3.3. vastutav töötleja;

7.3.4. täpsem info, kus on võimalik tutvuda RMK andmekaitsetingimustega;

7.3.5. vajadusel kontaktandmed, kui paigaldajaks ei ole RMK.

7.4. Teavitussildid on loodud kommunikatsiooni- ja turundusosakonna poolt.

7.4.1. Pildil 1 silte tuleb kasutada vara kaitseks mõeldud kaamerate paigaldamiseks

(looduses kasutamisel eelista valget silti).

Pilt 1. Teavitussilt „Territooriumil on videovalve“

7.4.2. Pildil 2 silte tuleb kasutada, kui eesmärk on loomade ja looduse vaatlemine

(looduses kasutamisel eelista valget silti).

Pilt 2. Teavitussilt "Territooriumil on rajakaamera"

7.5. Teavitussiltide trükiformaat on juhendi lisades 3-6.

7.6. Teavitussiltide trükkimiseks tuleb esitada tellimus kommunikatsiooni- ja turundusosakonna

turundusjuhile.

8. Videovalvesüsteemide kasutamise nõuded

8.1. RMK-s kasutatakse videovalvesüsteeme õigustatud huvist lähtudes vara kaitsmiseks sisse-

murdmiste, varguste ja vandalismi eest.

8.2. Uute alade ulatuslikul süstemaatilisel jälgimisel tuleb alati läbi viia nõuetele vastav

andmekaitsealane mõjuhinnang.

8.3. Videovalvesüsteemide eest vastutab infotehnoloogia halduse osakond.

8.4. Videovalvesüsteemide hankimisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest:

8.4.1. seadmed ja vahendid peavad võimaldama mittejälgitavate alade ja sealhulgas isikute

hägustamist;

8.4.2. säilitamise tähtaja määramise võimalus, milleks on 72 h ja mille tulemusel süsteem

automaatselt kustutab või salvestab salvestised üle;

8.4.3. helisalvestamine ei ole lubatud.

9. Rajakaamerate kasutamise nõuded

9.1. Rajakaamera kasutamine peab olema põhjendatud ja eesmärgipärane (nt looduse

vaatlemine, metsloomade vaatlemine, varakaitse).

9.2. Rajakaamera paigaldamine ei tohi rikkuda eraelu puutumatust ja ei tohi filmida avalikke

või eravaldusi ilma loata.

9.3. Rajakaamerat ei tohi suunata naaberkinnistule, avalikele teedele ega aladele, kus viibijatel

on õigustatud ootus privaatsusele.

9.4. Kui struktuuriüksus soovib paigaldada rajakaamerat, tuleb:

9.4.1. koostöös andmekaitsespetsialistiga igakordselt hinnata, kas on vaja koostada uus

õigustatud huvi analüüs või täiendada olemasolevat analüüsi;

9.4.2. hinnata õigustatud huvi analüüsi raames, kas andmekaitsealase mõjuhinnangu

koostamine on vajalik;

9.4.3. pärast seda, kui analüüsi koostaja ning andmekaitsespetsialist on DHS-is õigustatud

huvi analüüsi kinnitanud, on võimalik esitada rajakaamera tellimus IT-abile

vastavalt peatükile 5. Struktuuriüksusel endal on keelatud rajakaameraid soetada või

vastavat teenust tellida.

9.5. Rajakaamera olemasolust peab teavitama selgelt nähtava teavitussildiga vastavalt peatükile

7.

10. Kolmandate osapoolte rajakaamerate paigaldamine RMK kinnisasjadele

10.1. Kolmandad osapooled, kes paigaldavad rajakaameraid RMK kinnisasjadele, peavad

tagama, et rajakaamerate kasutamine vastaks „Isikuandmete kaitse üldmääruse“ ja

„Isikuandmete kaitse seaduse nõuetele“.

10.2. Rajakaamerad peavad olema nähtavalt märgistatud ning nende vahetus läheduses peab

olema teavitussilt, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

10.2.1. andmetöötluse õiguslikku alust vastavalt „Isikuandmete kaitse üldmäärusele“;

10.2.2. rajakaamerate paigaldamise eesmärk;

10.2.3. vastutava töötleja nimi, e-post ja telefoninumber;

10.2.4. viide andmekatisetingimustele või privaatsuspoliitikale.

10.3. Tähistamata või õigusliku aluseta paigaldatud rajakaameratest teavitatakse

andmekaitsespetsialisti, kes teavitab Politsei- ja Piirivalveametit.

11. Päringud seoses kaamerate kasutamisega

Küsimuste tekkimisel videovalvesüsteemide ja rajakaamerate osas saata e-kiri e-posti

aadressile [email protected].

Õigustatud huvi kaalumine nr

[Vali kuupäev]

Õigustatud huvi kaalumine on oluline osa isikuandmete töötlemise hinnangul, eriti Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt. Õigustatud huvi kaalumise

eesmärgiks on hinnata, kas organisatsiooni huvid isikuandmete töötlemise kaudu on piisavalt

kaalukad ja õigustatud ning kas need huvid ei ole vastuolus isiku õiguste ja vabadustega.

Töötlemise eesmärk:

Eesmärk Tehke valik

Jahinduslikul eesmärgil rajakaamerate

kasutamine ☐

Külastusobjektidel vara kaitseks rajakaamerate

kasutamine ☐

Kontorite vara kaitse ja turvalisuse tagamise

eesmärgil videovalvesüsteemi kasutamine ☐

Vahelaoplatsidel metsamaterjali varguse

ennetamise eesmärgil rajakaamerate

kasutamine

☐

Metsloomade ja looduse vaatlemise eesmärgil

rajakaamerate kasutamine (nt põdra-, hirve-,

kopra- ja/või kotkakaamera)

☐

Muu (kirjeldage)

Kaamerate arv:

(Ligikaudne arv, mida soovite paigaldada. Täpne arv määratakse hiljem näiteks andmekaitsealase

mõjuhinnangu läbiviimise käigus või dokumenteeritakse Jiras infotehnoloogia halduse osakonna (ITH) poolt.)

Kaamerate asukoht:

(Kirjeldage asukoht, kuhu soovite kaameraid paigaldada, täpsemad koordinaadid võivad selguda

andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimise käigus või dokumenteeritakse Jiras infotehnoloogia halduse

osakonna (ITH) poolt).

Salvestiste salvestamine, säilitamine ja jagamine:

(Kirjeldage, kus salvestisi hakkate hoidma, kaua säilitatakse neid ja kuna kustutakse või kas toimub salvestiste

automaatne üle kirjutamine teatud aja tagant, kellele salvestisi jagatakse, kas toimub otsepildi jagamine

avalikkusega (nt RMK põdrakaamera, kotkakaamera.)

Üldine

1. Õigustatud huvi kirjeldus

1.1. Mis on organisatsiooni õigustatud huvi?

(Nt ettevõtte varade kaitse, töötajate ja külastajate turvalisus.)

1.2. Kelle huvid on kaalul?

(Organisatsioon, kolmandate isikute, üldsuse.)

2. Vajaduse hindamine

2.1. Kas see töötlemine on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks?

(Kirjeldage, miks kaamerad on sobiv meede – kas teised, vähem andmerohked alternatiivid on ebapiisavad?)

JAH EI

☐ ☐

2.2. Kas alternatiivseid lahendusi on kaalutud (nt valvesüsteem ilma salvestuseta, patrull

jne)?

(Jah/ei – põhjendage.)

JAH EI

☐ ☐

Mõju ja riskide hindamine

3. Riskid ja nende mõju andmesubjektidele

3.1. Kes on andmesubjektid?

(Nt töötajad, külastajad, kliendid.)

Andmesubjekt Tehke valik

Endine töötaja ☐

Klient ☐

Külastaja ☐

Lapsed (0-18) ☐

Lepingupartner ☐

Praktikant ☐

Tööle kandideerija ☐

Töötaja ☐

Töötajaga seotud isikud ☐

Muu (kirjeldage)

3.2. Milliseid isikuandmeid kogutakse?

(Video, heli, ajatempleid, liikumisteed jne.)

3.3. Kas töödeldakse eriliigilisi andmeid (nt biometria, heli)?

JAH EI

☐ ☐

3.4. Kas andmetöötlus toimub avalikus või mitteavalikus ruumis?

JAH EI

☐ ☐

4. Riskide hindamine

(Tooge hinnang iga riski kohta: madal / mõõdukas / kõrge, ning põhjendage.)

4.1. Kas ja kuidas töötlemine võib:

4.1.1. rikkuda inimeste eraelu puutumatust?

JAH EI

☐ ☐

4.1.2. põhjustada hirmu või stressi?

JAH EI

☐ ☐

4.1.3. mõjutada töötajate käitumist töökohal?

JAH EI

☐ ☐

4.1.4. tuua kaasa andmelekke või väärkasutuse riski?

JAH EI

☐ ☐

5. Riskide maandamine

5.1. Millised tehnilised ja organisatsioonilised meetmed on kasutusel?

(Kirjeldage kasutatavaid meetmeid.)

☐ Salvestuste juurdepääs piiratud

☐ Andmete säilitusaeg piiratud (nt min 72h max 30 päeva)

☐ Videovalve piirkonnad märgistatud (teavitussildid ja kaamerate märgistus nt looduses)

☐ Salvestuspiirkonnas on pimealad (nt tualetid, puhkeruumid)

☐ Krüpteerimine või logimine

☐ Regulaarne auditeerimine

Lisage ja kirjeldage veel vajadusel.

☐ Muu

6. Huvide tasakaalustamine

(Andke hinnang – kas õigustatud huvi kaalub üles andmesubjektide õigused?)

6.1. Kas andmesubjektid võiksid mõistlikult eeldada, et nende andmeid nii töödeldakse

(põhjendage)?

JAH EI

☐ ☐

6.2. Kas riskid on piisavalt maandatud (põhjendage)?

JAH EI

☐ ☐

7. Otsus: kas andmekaitsealane mõjuhinnang on vajalik?

Kontroll küsimustik:

Küsimus Jah / Ei

Kas toimub süstemaatiline jälgimine?

Kas töötlemine võib põhjustada kõrge riski inimeste õigustele?

Küsimus Jah / Ei

Kas kaamerad salvestavad heli või eriliigilisi andmeid?

Kas andmesubjektid ei pruugi olla jälgimisest teadlikud?

Kas salvestatakse andmeid ulatuslikult või pikaks ajaks (üle 30 päeva näiteks)?

Kui vähemalt üks küsimus on vastatud "jah", on soovitatav koostada eraldi

andmekaitsealane mõjuhinnang.

8. Lõpphinnang:

(Järeldused, kas õigustatud huvil töötlemine on põhjendatud, ning kas andmekaitsealane mõjuhinnang on

vajalik?)

9. Andmekaitsespetsialisti seisukoht

(Täidab andmekaitsespetsialist)

Koostaja Andmekaitsespetsialist

[Vali sobiv] [Vali sobiv]

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

[Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

[Sisesta osakond] [Sisesta osakond]

Andmekaitsealane mõjuhinnang videovalvesüsteemi või rajakaamerate kasutamiseks nr

[Vali kuupäev]

1. Isikuandmete töötlemine

1.1. Mis on kaamerate kasutamise eesmärk?

Eesmärk Tehke valik

Jahinduslikul eesmärgil rajakaamerate kasutamine ☐

Külastusobjektidel vara kaitseks rajakaamerate kasutamine ☐

Kontorite vara kaitse ja turvalisuse tagamise eesmärgil

videovalvesüsteemi kasutamine ☐

Vahelaoplatsidel metsamaterjali varguse ennetamise eesmärgil

rajakaamerate kasutamine ☐

Metsloomade ja looduse vaatlemise eesmärgil rajakaamerate

kasutamine (nt põdra-, hirve-, kopra- ja/või kotkakaamera) ☐

Muu (kirjeldage)

1.2. Millised on filmimisega seotud andmetöötluse toimingud (täitke koostöös ITH v KTO-ga)?

Töötlemise viis Tehke valik Lisage vajadusel märkus

Reaalajas jälgimine (nt turvatöötaja või vastutav isik jälgib otsepilti) ☐

Liikumise tuvastamine (nt pildi tegemine või video) ☐

Videoklipi/pildi teavituse saatmine vastutavale töötajale ☐

Videoklipi/pildi salvestamine (piltide või videote salvestamine kaamera

mälukaardile või pilveteenusesse, ajutine või püsiv salvestus sõltuvalt seadmest ja

eesmärgist)

☐

Videoklipi/pildi edastamine ja jagamine (teavituste ja salvestiste

edastamine e-posti või rakenduse kaudu vastutavale isikule, andmete jagamine

PPA-le õigusrikkumise menetlemiseks)

☐

Videoklipi/pildi säilitamine (andmete hoidmine kindlaks määratud aja

jooksul, vastavalt säilituspoliitikale, säilitustähtaegade määramine ja automaatne

kustutamine)

☐

Videoklipi/pildi vaatamine ja kasutamine (salvestiste läbivaatamine

varguse või muu juhtumi tuvastamiseks, kasutamine tõendina menetluses (nt

politseile esitamisel)

☐

Videoklipi/pildi kustutamine manuaalne või automaatne kustutamine pärast

säilitustähtaja möödumist, kustutamine isikuandmete nõude alusel (nt

andmesubjekti taotlusel))

☐

Andmete turvamine (nt. mälukaardi krüpteerimine, paroolikaitse,

ligipääsupiirangud) ☐

1.3. Milliseid isikuandmeid videovalvega töödeldakse?

Andmed, mida töödeldakse Tehke valik Lisage vajadusel märkus

Visuaalsed andmed (nägu, riietus, kehahoiak, liikumine, tegevused, eseme

registreerimisnumber, mark, värv jne) ☐

Asukoha andmed (täpne asukoht, liikumistrajektoor) ☐

Ajatempli andmed (kuupäev ja kelle, millal isik kaamerasse jäi) ☐

Teavitused (teavitus, mis saadetakse vastutavale töötajale (võib sisaldada

isikuandmeid) ja logid (logid, kes ja millal andmeid vaatas või edastas) ☐

Heliandmed, kui kaameral on mikrofon (isiku hääl või vestlus (kui

salvestatakse)) ☐

Muu (kirjelda) ☐

1.4. Mis on isikuandmete töötlemise õiguslik alus?

Õiguslik alus Tehke valik Viide

Nõusolek ☐

Leping ☐

Juriidilise kohustuse täitmine (märkige õigusakt ja säte) ☐

Õigustatud huvi (lisage viide) ☐

Eluliste huvide kaitse (selgitage, milliste huvide kaitseks) ☐

Avaliku ülesande täitmine (märkige õigusakt ja säte) ☐

1.5. Kellele videovalvest saadud isikuandmeid edastatakse ja mille alusel?

Saajad Tehke valik Lisage vajadusel märkus

Õiguskaitseorganid, nt PPA (kuriteo või õigusrikkumise tuvastamine,

tõendite esitamiseks menetluses) ☐

Andmetöötlejad/volitatud töötleja (pilveteenuse pakkujad, kes salvestavad

või haldavad kaamerapilte; IT-teenuse osutajad, kes haldavad kaamerasüsteemi

või turvataristut)

☐

Turvafirmad (Kui turvateenust osutab väline ettevõte, kellel on ligipääs

salvestistele) ☐

Organisatsiooni töötajad (vastutavad töötajad, kes saavad teavitusi ja

vaatavad salvestisi (vahelaoplatsi eest vastutav töötaja, jahindusspetsialist,

andmekaitsespetsialisti, infoturbe juht, administraator, hoonehaldur)

☐

Kohtud ja haldusorganid (kui andmeid kasutatakse kohtumenetluses või

haldusotsuse tegemisel) ☐

2. Hinnangud andmetöötlusele

2.1. Milliseid andmeid on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik töödelda ja miks?

2.2. Kuidas on andmesubjekte kaamerate kasutamisest teavitatud?

Teavitamise moodus Tehke valik Lisage vajadusel märkus

Füüsilised teavitussildid ☐

RMK koduleht ☐

Rakendus/Äpp (kirjelda, millises rakenduses/äppis) ☐

Muu (kirjelda) ☐

2.3. Kas süsteem võimaldab andmesubjektil tutvuda temaga seotud salvestistega?

JAH EI

☐ ☐

2.4. Kas süsteem võimaldab salvestistest väljavõtete tegemist andmesubjektile?

JAH EI

☐ ☐

2.5. Kas süsteem võimaldab andmete kustutamist andmesubjekti nõudmisel?

JAH EI

☐ ☐

2.6. Kuidas toimub andmete jagamine volitatud töötlejatega (nt teenusepakkujad)?

3. Riskide hindamine

3.1. Andmekaitsealases mõjuhinnangus hinnatakse riske andmesubjekti vaatest, sest isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta isiku õigusi

ja vabadusi. Riskide kirjapanek näitab, kuidas andmetöötlus võib neid mõjutada ja kõrge riski korral tuleb lisada maandamismeetmed, et

vähendada ohtu enne töötlemise jätkamist.

3.2. Riskide mõju ja tõenäosuse hindamisel lähtutakse tabelis 1 ja 2 toodud hindamise skaalast.

3.3. Riski analüüsimise tulemusel arvutatakse riski mõju ja tõenäosuse korrutisena riskitase (olulisus), mis hilisemas faasis on oluline riskikäsitluse

prioriteedi seadmiseks.

3.4. Riskitaseme põhjal paigutuvad riskid tabelis 3 toodud riskimaatriksisse ja prioriseeritakse kõrgeimast riskitasemest madalaimani.

3.5. Riskide hindamise eesmärk on tagada, et RMK kasutaks olemasolevaid ressursse kõige olulisemate riskidega tegelemiseks.

3.6. Riskide kirjeldamine, hindamine ja maandamismeetmed

NR Andmekaitsealane risk R is

k i

tõ en

ä o su

s (1

-4 )

R is

k i

m õ ju

( 1 -4

)

Ü ld

in e

ri sk

i ta

se

Riski maandamise meede (tegevused

võimalike riskide vähendamiseks või

lõpetamiseks) Lisa märkused

Meetme

heaks

kiitmine

(Jah/Ei)

1

4. Andmekaitsespetsialisti seisukoht (täidab andmekaitsespetsialist)

Koostaja Andmekaitsespetsialist

[Vali sobiv] [Vali sobiv]

[Sisesta eesnimi ja perekonnanimi] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

[Sisesta ametinimetus] [Sisesta eesnimi ja perekonnanimi]

[Sisesta osakond] [Sisesta osakond]