Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa täiendatud taotlusele seisukoha küsimine

EELNÕU

1

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka arendaja) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus1 planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11310 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Taotletava ala suhtelisse lähedusse jäävad Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste linnuala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Hiiu madala loodusala. Eeltoodust tulenevalt on vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas Hiiumere Farm OÜ kavandatav agariku kasvatus ja söödava rannakarbi püük vesiviljelusalal PV2 võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid või teisi kaitstavaid loodusobjekte (vt ka p 3). KMH eelhinnang on koostatud arendaja Hiiumere Farm OÜ esitatud andmete, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi mereala maakonnaplaneering)

1 Karbivastsed saabuvad üldjuhul ise kasvusubstraadile, tõustes kevadsuvisel ajal veesambasse ning kinnitudes lähima sobiliku substraadi külge (antud juhul spetsiaalselt paigaldatud püügiliinid). Edaspidi samas tähenduses nii söödava rannakarbi püük, kui kasvatus.

EELNÕU

2

ja selle lisade2, Eesti mereala planeeringu ja selle lisade3, Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)4 ja Keskkonnaportaali5 alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura eelhindamisel on kasutatud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu 2019. aastal koostatud dokumenti „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“6. 1. Kavandatav tegevus

1.1. tegevuse iseloom ja maht

Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis tegeleb peamiselt erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamise projektide juhtimisele, on ettevõte suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa rannikuvee alale, Tahkuna poolsaarest läänesuunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate (punavetikas, Eestis on enam levinud nimetus agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamiseks ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise kompleksi (edaspidi kasvatuskompleks), milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva merealaplaneeringuga. Planeeritavas kasvatuskompleksis soovitakse kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitseliste põhimõtete ja nõuetega. Mereala maakonnaplaneeringu kohaselt on vesiviljelusala PV 2 sügavus 17…30 m. Ühe aia kõrgus merepõhjast mõõdetuna on orienteeruvalt 1 m. Läbimõõt sõltub konkreetsest kasutusse võetavast asukohast, kuid on eeldatavalt ligikaudu 30 m kuni 1130 m. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks merepõhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³ võib öelda, et ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000

2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ 3 Eesti mereala planeering. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 4 Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: https://eelis.ee/ 5 Keskkonnaportaal. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/ 6 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2019. Kättesaadav: https://envir.ee/keskonnamoju-hindamine#natura- hindamine

EELNÕU

3

tonni (märgkaalus) vetikat. Maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku on seega orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas, ei kasutata lisatoitaineid. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Vetikate kasvatus toimub talvel samadel tingimustel nagu muudel aastaaegadel. Aedikuid uuendatakse vastavalt vajadusele. Söödava rannakarbi püüdmiseks on planeeritud kasutusele võtta tehnoloogia, mis on kasutusel mitmes Läänemere-äärses riigis nagu Soome, Rootsi ja Taani. Arendaja on taotlusmaterjalid kirjeldanud kahte söödava rannakarbi püügilahenduse varianti. Variant 1 Planeeritavaks lahenduseks on nn. pikk liin (long line) püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 me pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Variant 2 Püügiliini otstes on tähistuseks veepinnal ujuvad poid, millelt kummaltki laskuvad liinid merepõhjas olevate ankruteni. Mõlema ankru vahel on põhiliin, mille külge omakorda kinnituvad püügiliinid (8 tk, ca 25 cm pikkused). Püügiliinide vahe põhiliini küljes on 3 m. Püügiliinide teises otsas on liinid kinnitunud samuti ankrutel olevale põhiliinile, mis väldib püügiliinide omavahelist ristumist hoovuste tõttu.

Joonis 1. Hiiumere Farm OÜ 31.01.2023 täiendatud taotluses toodud joonis püügiliinide asetuse kohta

EELNÕU

4

Kasvatuskompleksis ei anta karpidele nende kasvu soodustamiseks täiendavaid toitaineid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m². Rannakarbi kogumine toimub talvel samamoodi nagu muudel aastaaegadel ja püügiliine uuendatakse vastavalt vajadusele. Kasvatuskompleksis toimub saagikoristus kasvutsükli järgselt, milleks on mõlema puhul kuni 2 aastat. Saagikoristus toimub laevalt. Saagikoristusel püütud materjal käideldakse laeval, misjärel toimetatakse maismaale. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevalt. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid.

1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel. Planeeritav tegevus aitab arendada kohalikele tingimustele vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutamist; arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti, tagades sellega kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsuse. Tuginedes eelnenule saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Selle strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); rohemajandus. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+. Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele.

EELNÕU

5

Planeeritava tegevuse aluseks oleva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Säästva arengu strateegia, taastuvenergiale ülemineku vajaduse jms valguses on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uuel otstarbel nagu tuuleenergeetika, laineenergeetika või vesiviljeluse arendamiseks. Mereala maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava7 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ning veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud tagasisidest. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi - mesohaliinne (soolsuse vahemik 6-7 psu) 8 , madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund 2019 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 järgi on halb. Veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur kontsentratsioon vees. 2020. aasta vahehinnangu alusel on Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund hinnatud „halb“, elavhõbeda sisalduse tõttu kalades. Ökoloogiline seisund (ÖSE) on hinnatud kesiseks eutrofeerumise ja toitainete suure sisalduse tõttu. Eesmärgiks Hiiu veekogumil on saavutada seisundiks „hea“. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele Läänemeres. Eesti vesiviljeluse mitmeaastase tegevuskava 2030+ kohaselt on Läänemere põhjaosas praeguste teadmiste kohaselt kasvatamise vaatest kõige paljulubavamad tulemused järgmiste vetikaliikide kasvatamisel: põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas (Ulva intestinalis) ja agarik (Furcellaria lumbricalis). Tegevuskavas on märgitud, et agariku kasvatamiseks meres on tehtud mitu katset ja nende tulemusel saab järeldada, et kunstlik kultiveerimine Väinameres on võimalik, aga vajab edasist tööstuslike meetodite arendamist ja katsetamist. Hoonestusloa taotluse kohaselt planeeritakse alal kasvatama hakata muuhulgas agarikku. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta.

7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#veemajanduskavade-do 8 practical salinity scale (PSS) unit ehk sooli kg/m3 vee kohta

EELNÕU

6

Tuginedes eelnenule ja TTJA-le teada olevale teabe ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik kasutamine

Planeeritav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju maismaakasutusele ega keskkonnakomponentidele, mis hõlmavad litosfääri (maa, muld, maavarad); ei kaasne ka mõju põhjaveele (veeseaduse - VeeS, § 7 tähenduses), maismaaveele (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdeveele (VeeS § 8 tähenduses); samuti maismaad hõlmavale looduslikule mitmekesisusele (metsadele ega maismaa loomadele ja taimedele). Eelpool nimetatud loodusvaradel ei ole puutumust planeeritava tegevusega. Kirjeldatud tegevuse elluviimiseks ei kasutata looduslikku kalavaru, ega teisi looduslikult vees elavaid loomaliike. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast on sellel paratamatu kokkupuude Eesti territorriaalmerega ning Hiiu madala rannikuveekogumiga. Nimetatud (omavahel kattuvad) veealad on planeeritava rajatise asukohaks. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitse põhimõtete ja nõuannetega. Aiad ja karpide püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Rajatisega hõlmatakse merepõhjast maksimaalselt orienteeruvalt kuni 100 hektarit. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade kättesaadavust ega looduslikku mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette nähtud alale. 1.4. tegevuse energiakasutus

Vesiviljelusalale PV2 paigaldatavad rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga. Planeeritava tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava laeva kasutamises. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed tööks energiaallikaid ei vaja.

EELNÕU

7

1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tegevusega kaasnev heide vette, pinnasesse ja õhku Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ning söödava rannakarbi püüdmise liinikompleksid ankurdatakse mere põhja. Nende paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Põhja häiringutega seotud töödest põhjustatud heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt veesambasse paisatud materjali omadustest (lõimiselisest koostisest, mis määrab settimise kiiruse) ja tööde perioodil valitsevatest tuuletingimustest. Pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja see on ajutine ning lühiajaline. Siiski tasub silmas pidada, et pinnasetöid ei teostataks tugevate tuulte tingimustes, milleks loetakse merel tuulekiirust pikaajaliselt üle 10 m/s. Võttes arvesse planeeritava tegevuse iseloomu ja mahu ning vaadeldava piirkonna (vesiviljelusala PV2) kaugust rannikust (ca 4,8 km), võib järeldada, et heljumi levik on tööde piirkonna lähistel suhteliselt lokaalse tähtsusega ning Hiiumaa rannikuni heljumi mõju eeldatavasti ei ulatu. Agariku kasvatamiseks vajalikud kärjekujulised aiad koosnevad polüetüleenist, mis on UV kindel ning mittelagunev materjal. Arendaja poolt antud info kohaselt on sama materjali kasutatud edukalt katsekasvatustes. Nimetatud materjal ei kõdune ega eralda muul moel ohtlikke aineid. (vt ka punkt 1.6.) Taotluses oleva teabe kohaselt määrab Läänemere põhjakihtides hapnikusisalduse tugev vertikaalne kihistumine. Sellise kihistumise põhjustab Põhjamerest Läänemerre tungiv soolane vesi. Igapäevaselt Läänemerre sissevoolav vesi pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku kontsentratsiooni sügavamates kihtides. Sügavamate kihtide vett uuendab ja rikastab hapnikuga suur sissevool ehk major inflow. Vees sisalduvat hapnikku tarbivad seal elavad organismid. Taotletav tegevus ei suurenda merevees sisalduva hapniku tarbimist. Vetikates toimub sarnaselt maismaataimedega fotosünteesiprotsess, mille käigus vabaneb vette hapnikku suurendades sellega vaba hapniku hulka vees. Uuringud 9 on näidanud, et filtreerivate karpide liinidele püüdmisel on vee kvaliteedile positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist10. Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne mõju

9Jonne Kotta et. al „Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussels farming for eutrophication control in the Baltic Sea“ (Science of The Total Environment; Volume 709, 20 March 2020). Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969719361406 (31.07.2023) 10 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (31.07.2023)

EELNÕU

8

keskkonnale on oluliselt suurem, kui toitainete filtreerimine ning karbiliine tuleks käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidelt ei eemaldata. Arendaja on märkinud, et kaasaegses teaduskirjanduses (nt. J.Kotta et.al; 2020) on valdavaks saanud seisukoht, et suurvetikate (nt agarik, rohevetikas) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Seetõttu nähakse vetikate kultiveerimist, kui ühte parimat lahendust võitluses lokaalse eutrofeerumisega. Arendaja on lisanud, et uuringute11 kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 t lämmastikku ja 2,2 t fosforit. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta. Samuti võimaluse välja selgitada karbipüügi nii positiivsed- kui negatiivsed mõjud Eesti mereala iseloomulikule keskkonnale, mille kohta tänaseks teadmised veel puuduvad või on liialt väikesemahulised. Kavandatava vesiviljelusega ei kaasne heidet õhku. Mõningat heidet võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ning püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Nimetatud töödeks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus vastab õigusaktidega kehtestatud normidele. Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral heidet vette, pinnasesse ega õhku. Tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra ega eraldu soojust või valgust. Agariku kasvatamise rajatised ja söödava rannakarbi püügiseadmed ei tekita vibratsiooni ega ole ioniseeriva kiirguse allikaks. Planeeritava tegevusega pole oodata sellise lõhna eraldumist, millel oleks oluline mõju või mis ulatuks lähima rannikuni (sh inimasustuseni). Mõningat müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt, kuid see on lühiajaline ning peab vastama õigusaktidega kehtestatud normidele. Nimetatud laevad võivad olla valgusallikaks juhul, kui töö toimub hämaral ajal või pimedas. Sellisel juhul on valgusallika kasutamine lokaalne ja lühiajaline (vaid tööde teostamise ajaks). Töö pimedas pole siiski, arvestades selle spetsiifikat, tõenäoline ega praktiline, kuna raskendaks oluliselt tööde läbiviimist.

11 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks koostatud „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projekti raames; Tartu Ülikool, 2019; edaspidi EMKFi projekt). Kättesaadav: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021- 10/Vesiviljeluse%20piirkondlike%20kavade%20koostamine%20v%C3%B5imaliku%20keskkonnasurve%20ohj amiseks.pdf (31.07.2023)

EELNÕU

9

Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral müra, vibratsioon, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. 1.6. tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei kaasne märkimisväärset jäätmete teket. Vetikaid ja merekarpe kasutatakse toorainena ning neid on võimalik tarbida ligikaudu 100% ulatuses. Vetikakasvatuse rajamiseks kasutatav aedik on valmistatud kvaliteetsest HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen) materjalist, mis ei roosteta ega mädane. Arendaja on selgitanud, et juhul kui aedik on vaja välja vahetada siis utiliseeritakse see läbi taaskasutuse (müüakse Hiiumaal tegutsevale plastitöötlejale Leif Andersson OÜ, kes omakorda taaskasutab materjali uute toodete valmistamisel).

1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja mereliiklusega seonduvalt. Kasvatuskompleksi teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Arendaja on selgitanud, et vesiviljeluse põhjakasvatuse puhul on mõju veeliiklusele ja muud ohud minimaalsed, sest kogu kavandatava tegevuse ala on poidega markeeritud ja meresõidu ohutust tagavate tähistega tähistatud. 1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Hiiumere Farm OÜ näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Samuti puudub kavandatud tegevust silmas pidades kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Hiiumere Farm OÜ kavandab kasvatuskompleksi rajamist Hiiumaa lähistel, Tahkuna poolsaarest ca 10 km läänes asuva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2

EELNÕU

10

koosseisu. Vesiviljelusala PV2 asub kolmel lahustükil. Planeeritav ala on kolmest lahustükist kõige lõunapoolsem. Planeeritav agariku kasvatamise ja söödava merekarbi püüdmise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid on järgmised:

Hiiumere Farm OÜ poolt esitatud taotluses on selgitatud, et täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala selgub projekti edasise arendamise käigus, kui on teada rajatiste konkreetne arv ja insener-tehniline lahendus projekti elluviimiseks. 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Mereala maakonnaplaneeringus on märgitud, et vesiviljelusalade PV 2 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Kaitseministeerium on kaasatud kõnealuse hoonestusloa taotluse menetlusse. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi allveearheoloogiline uuring. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (01.08.2023 seisuga) kattub kavandatav ala Hiiumaa üldgeoloogilise uurimustööga Eesti Geoloogiateenistus Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr 331459; loa omaja; Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtiv kuni 09.08.2023). Üldgeoloogiline uurimustöö on reguleeritud maapõueseadusega. Kavandatava tegevuse ala kattub väikeste kalapüügiruuduga 29012. Kavandatav kasvatus- ja püügiala on Hiiu maakonna rannakalurite lestapüügipiirkond13. TTJA-le teadaolevalt ei ole

12 Vabariigi Valitsuse 23.12.2013 määrus nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013?leiaKehtiv (01.08.2023) 13 Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kiri nr 6.2- 15/1743-1

EELNÕU

11

kavandatav tegevus vastuolus kalapüügiga, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks puudub piisav Eesti tingimustest (kalavaru, püügitingimused, õigusaktid jms) põhinev teave. Tuginedes eelnevale teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus kalastiku uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. EMKFi projekti andmetel kompenseerib vetikate kasvatamine kalakasvatuse toitainete jalajälge, kuna näiteks ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega leevendab vetikakasvatus kalakasvatuse keskkonnamõju. Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid vetikakasvatus või karbipüük maandab sellist keskkonnariski hästi. 2.2 alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei leidu planeeritaval alal maismaaga seotud loodusvarasid ega ressursse nagu maa, muld, pinnas, põhjavesi (VeeS, § 7 tähenduses), maismaavesi (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdevesi (VeeS § 8 tähenduses) ja maismaad hõlmav looduslik mitmekesisus. Kavandatav tegevus ei ole seotud nimetatud loodusvarade kättesaadavuse, kvaliteedi või taastumisvõimega. Kuigi maavarade olemasolu võib vesiviljelusalal PV2 eeldada, ei kattu maavarade registri andmetel asukoht kaevandamisväärse maavara leiukohaga. Samuti ei kavandata mereala maakonnaplaneeringu andmetel planeeringuperioodi jooksul uusi maardlaid. Mereala planeeringu ettepaneku kohaselt tuleks esmajärjekorras kasutada Hiiumadala maardlas leiduvat ressurssi. Selle kättesaadavuse, kvaliteedi ja taastumisvõimega puudub taotletaval tegevusel puutumus. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. See tähendab, et organismide kasvatamiseks vajalikud rajatised ankurdatakse mere põhja. Rajatistega hõlmatud alal olevat pinnast ei saa kasutada kasvatuskompleksi kasutamise ajal muuks otstarbeks. Kuid selle taastumisvõimet planeeritav tegevus ei mõjuta, kuna pinnast tegevuse elluviimiseks ei kasutata. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast, asub kavandatav kasvatus- ja püügiala täielikult veekeskkonnas. Arvestades, et tegemist on avatud merealaga (selle suurus võrreldes

EELNÕU

12

kavandatavata tegevuse suurusega) ja asjaoluga, et rajatised paiknevad kinnitatult veekogu põhjas, ei mõjuta planeeritav tegevus vee kättesaadavust ega kasutamist (meretransport). Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus pinnase ega vee kvaliteeti negatiivselt. Senised uuringud on näidanud, et suurvetikate (nt agarik) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade (sh loodusliku mitmekesisuse) kättesaadavust, kvaliteeti ega selle taastumisvõimet. Agariku kasvatuse ja söödava rannakarbi püüdmine saab toimuda aastaringselt, seega võib öelda, et rajatiste kasutamisest tekkiv mõju on pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning mõju seega pöörduv. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritaval alal ja seal kavandataval tegevusel ei ole puutumust märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste ning metsa ega maastikega. Vesiviljelusala PV2, kuhu kasvatuskompleks planeeritakse rajada, ei asu tiheasustusega alal. TTJA-le teadaolevalt14 ei kattu planeeritav ala kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladega. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või võidakse ületada. Taotletava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV2 asub täies ulatuses meres. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu võib öelda, et tegevus ei mõjuta merekeskkonna vastupanuvõimet. Pidades silmas asjaolu, et nii vetikad (konkreetsel juhul agarik) kui rannakarbid seovad veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele, saab öelda, et planeeritava kasvatuskompleksi mõjualas merekeskkonna vastupanuvõime teatud protsessidele (eutrofeerumine) paraneb. Planeeritavale kasvatuskompleksile soovitakse rajada põhjaga püsivalt ühendatud ehitised. Nimetatud tegevus ei mõjuta merepõhja pinnavormide vastupanuvõimet. Vajaliku ehitiste rajamiseks pinnavorme ei muudeta. Vesiviljelusala PV2 ei kattu Natura 2000 võrgustikku (edaspidi Natura ala) kuuluva alaga ega muu kaitstava loodusobjektiga.

14 Muinsuskaitseameti 17.10.2022 kiri nr 1.1-7/1437-2

EELNÕU

13

Keskkonnaamet on TTJA-le planeeritava tegevuse kohta esitatud taotluse kohta antud arvamuses15 märkinud, et planeeritava ala piirkonnas on tõenäosus elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) esinemiseks. Karbiliinide ja vetikakasvatuse rajamisel ei tohi kahjustada või varjutada olemasolevaid väärtuslikke elupaiku, mistõttu on vajalik eelnev teave väärtuslike koosluste kohta, et nendega arvestada hiljem kasvanduse paigutamisel. Sellest tulenevalt tuleb Keskkonnaameti hinnangul piirkonnas eelnevalt läbi viia elupaikade inventuur. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi Natura elupaikade inventuur. Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109) ja Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikud kaitstavad loodusobjektid: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281) ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163). Kaitstavate alade keskkonna vastupanuvõimet taotletavale tegevusele on põhjalikumalt analüüsitud peatükis 3.

2.4. inimeste tervis ja heaolu

Kavandatav kasvatuskompleks asub avamerel. Tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähim maismaapunkt (Suursäär), katastriüksusega Kärdla metskond 220 (katastritunnus: 39201:004:1019) asub taotletavast alast ca 4,8 km kaugusel kirdes ning seal ei asu hooneid. Taotletava tegevuse rajamise ja kasutamisega ei teki eeldatavalt häiringuid, mis kanduksid lähima katastriüksuseni. Kasvatuskompleksi rajamisel ja kasutamisel ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke jäätmeid. Juhul, kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus vähe oluline. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti. Arvestades planeeritava rajatise asukohta ja kaugust lähimast maismaapunktist ning planeeritava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole näha, et sellega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule.

15 Registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 12.10.2022 numbri 16-7/22-11290-009 all

EELNÕU

14

3. Natura eelhindamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 169-190. Käesoleva Natura eelhinnangu koostamiseks on kasutatud kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eesti Ornitoloogiaühing koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel 2022 aastal aruande „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“16 (projekt nr 17041). Projektis tehti muuhulgas ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja selle lisamiseks Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka. Moodustatav Põhja Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli, kirjuhaha, haha, tõmmuvaera ja väikekoskla osas. Nimetatud Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka vesiviljelusala PV2. Kavandatava tegevuse asukohta on kirjeldatud eespool punktis 2 ja planeeritavat tegevust on kirjeldatud eespool punktis 1.1. 3.1 Tegevuse eeldatavas mõjuväljas asuvad kaitstavad loodusobjektid Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109), Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid, mis kattuvad Natura aladega: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281), Paope sihtkaitsevöönd ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).

16 Projekt on kättesaadav: https://eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/ (03.08.2023)

EELNÕU

15

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615) lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 kuulub Paope looduskaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Sama põhimõtet kasutatakse käesoleva Natura eelhindamise käigus ka Hiiu madala hoiuala ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala puhul. Hiiu madala hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 45 Hiiu madala loodusala koosseisu ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 156 Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“ tulemused 17 , milles on muuhulgas tehtud ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja Natura 2000 linnualade hulka lisamiseks. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka kavandatavat kasvatuskompleksi.

3.1.1. Natura alad ja seal kaitstavad loodusväärtused

Hiiu madala loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 45 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas (edaspidi loodusdirektiivi I lisa) nimetatud looduslikku elupaigatüüpi (sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) karid (1170). Kõrgessaare-Mudaste loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 156 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe (siin ja edaspidi on esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid märgitud tärniga): rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Linnuala koosseisu kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope

17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 7-18/22/12278 all

EELNÕU

16

looduskaitseala. Linnuala kattub Paope loodusalaga ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktis 19 kohaselt kaitstakse linnualal järgnevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) I lisas (edaspidi linnudirektiivi I lisa) nimetatud linnuliike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Paope loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 295 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). 3.1.2. Siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid ja sealsed kaitse-eesmärgid Hiiu madala hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“ (edaspidi määrus nr 233) Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevöönd välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määrusega nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 106). Määruse nr 106 § 1 lg 1 p 2 kohaselt on Paope looduskaitseala eesmärk kaitsta elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad

EELNÕU

17

ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) ning kaitsealuseid liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Määruse nr 106 § 10 lg 2 kohaselt on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud määrusega nr 233. Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 5 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria molissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca) kaitse.

3.2 Kavandatava tegevuse mõju selle mõjuväljas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele

3.2.1. Mõju Natura aladele Natura ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura alade võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (looduskaitseseadus § 70). Arvestades taotletava ala asukohta (meri), kaugust punktis 3.1. ja selle alapunktides nimetatud kaitsealustest loodusobjektidest ning taotletaval alal kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu saab öelda, et tegevusel puudub kokkupuude maismaa elupaigatüüpide või liikidega (v.a linnud). Sellest tulenevalt käsitletakse järgnevates alapunktides kavandatava tegevuse mõju loodusobjektide nendele kaitse-eesmärkidele, mis asuvad meres või millel on seos merega.

EELNÕU

18

3.2.1.1. Hiiu madala loodusala ja Hiiu madala hoiuala Hiiu madala hoiuala kuulub Hiiu madala loodusala koosseisu ning mõlema loodusobjekti kaitse-eesmärgid kattuvad täielikult. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Hiiu madala loodusala (sh Hiiu madala hoiuala) kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele: mereelupaik karid (1170). Eestis mahuvad karide elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses. Hiiu madala loodusalal selliseid saari ei leidu. Karide elupaiga kvaliteeti mõjutab nii otsene kui kaudne inimtegevus. KSH hinnangul võib elupaigale potentsiaalset negatiivset mõju avaldada (mida on asjakohane hinnata kõnealuse planeeritava tegevusega) suurenenud toitainete kontsentratsioonide ja intensiivistunud eutrofeerumise tõttu. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab eutrofeerumist vähendada, kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Seega on kavandataval tegevusel, elupaikadele eutrofeerumise vähenemise näol, potentsiaalne positiivne mõju. Karide elupaigale avaldab mõju ehitustegevus, kuna selle tegevusega kaasneb täiendav peensette hulga suurenemine veesambas. Veesambas leiduva ning merepõhja sadeneva peensette tõttu võivad ajutiselt halveneda valgustingimused ning häiritud on põhjakoosluste produktsioon. Taotletaval alal on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. Nii aiad, kui rannakarbi püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Pinnasetööde maht taotluse kohaste aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.

EELNÕU

19

3.2.1.2. Kõrgessaare-Mudaste loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Rannikulõugaste elupaigatüübi alla kuuluvad madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. Laiad madalad lahed - sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liiki linde. Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana. Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjustavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent olulised on ka tuul, kestev päikesepaiste ning üldine kuivus, osal saartest ka lämmastikurikas linnusõnnik: mõõdukal hulgal soodustab see taimekasvu, väga suurtes kogustes aga vastupidi – hävitab kogu taimkatte. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.3. Kõrgessaare-Mudaste linnuala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele, otseselt merega seotud linnuliikidele (KSH tabel 5.2. kohaselt): soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo). Avamerele on iseloomulikud kolme liigirühma esindajad: põhjatoidulised, pelaagilistes kihtides toitujad ja pinnatoidulised. Kaudselt on avamerega seotud mere kohalt läbirändajad.

EELNÕU

20

Kõrgessaare-Mudaste linnuala mereosa on Hiiumaa põhjaosas koos Väinamerega tervikuna oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, paiknedes vahetult Ida-Atlandi rändeteel. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). KSH tabelis 5.2. järgi, kus on välja toodud linnualale kaitse-eesmärgiks olevad linnud ning kavandatava tegevuse potentsiaalne liigispetsiifiline mõju, põhjustab inimtegevusest tulenev häirimine enim kalakajakat ja jõgitiiru (mõlemaid mõõdukalt). Mõlemad liigid on tundlikud pesitsusaegse häirimise suhtes (hülgavad häirimise korral pesa). Pidades silmas, et taotletava tegevuse asukoht (avameri) pole sobilik pesitsuskoht kummalegi linnuliigile ning kaugust lähimast Kõrgessaare-Mudaste linnualal asuvatest potentsiaalselt sobilikest pesitsuskohtadest (rannik, rand, rannaniit, laiud) võib öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne häiringut kalakajakale ega jõgitiirule. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest (vt ka punkt 3.2.1.1.) Rajatiste merre paigaldamise käigus muudetakse vähesel määral merepõhja koosluseid – seda nii otseselt füüsiliselt kui ka setete merre paiskamise teel, mis võib väikest negatiivset mõju avaldada bentosetoidulistele liikidele (nt kirjuhahk), kuid mõju ulatus on planeeritaval tegevusel tõenäoliselt suhteliselt väike ja mõju iseloom on ajutine. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Kavandataval vesiviljelusalal on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Seega ei muuda planeeritav tegevus negatiivselt lindude toidubaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.1.4. Paope loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2.

EELNÕU

21

Liivased ja mudased pagurannad elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole, põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel kuivale jäävate muda-, savi- ja liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik, põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede olemasolust. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope loodusala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.5. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Mereliste rahvusvahelise linnualade uuendamine" koostati Eesti merealaplaneeringu raames Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja 2019. aastal valminud uuringu „Lindude peatusalade analüüs“ jätkuprojekt. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) täiendav kandidaatalade väljavalimine on esimeseks sammuks täiendavate mereliste kaitsealade moodustamisel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 kujutab endast olulist võimalust peatada ja pöörata tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemine merel, suurendades ELi kaitstavat mereala vähemalt 30%-ni. Mereliste linnualade kandidaatalade valikul lähtuti rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumitest ning kasutatud metoodikad ning andmeallikad on töös põhjalikult kirjeldatud. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli (Clangula hyemalis), kirjuhaha (Polysticta stelleri), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca ) ja väikekoskla (Mergellus albellus) osas. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). Veeliiklusest põhjustatud häiringud mõjutavad potentsiaalselt enim, kandidaatalal nimetatud linnuliikidest, merel toituvaid sukelparte nagu kirjuhahk, aul, vaerad.

18Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf (08.08.2023)

EELNÕU

22

Veeliiklus on ka linde häiriv faktor, mille olulisus sõltub väikelaevade liikluse tihedusest. Taotletava tegevusega ei suurene planeeritaval alal oluliselt laevaliiklus. Laevaga liigeldakse vaid vajalike tööde teostamiseks, milleks on rajatiste hooldus ja saagikoristus. Muude tegurite poolest (väljatõrjumine, toitumispaikade kadu) on kõige ohustatumad tõmmuvaeras ja hahk. Taotletav tegevus ei too kaasa häiringuid mahus ega ulatuses, mis tõrjuks linde planeeritavalt alalt püsivalt eemale. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega toidupaikade kadu. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.2. Mõju muudele looduskaitselistele aladele 3.2.2.1. Paope looduskaitseala Paope looduskaitseala kuulub Paope loodusala ja Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele (nimetatud vaid need väärtused, mis ei kattu Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate väärtustega): veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Lisaks on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2 ja elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad iseloomustust punktis 3.2.1.4. Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega. Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning

EELNÕU

23

nendega kaasnevad häiringud. Ühtegi loetletud tegevust käsitletaval taotletaval alal ei planeerita. Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük. Keskkonna eutrofeerumine ja merereostus. Kavandatava tegevuse käigus planeeritakse muuhulgas agariku kasvatust. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Seega kompenseeritakse püük hiljem kasvatuse näol. Taotletaval tegevusel on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope looduskaitseala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.2.2. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala koosseisu. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad linnudirektiivi lisas I nimetatud liikide osas Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.3. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpide osas Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.2. 3.3. võimalik koosmõju teiste projektidega Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 203019 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab

19 Kättesaadav: https://agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk (03.08.2023)

EELNÕU

24

meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. Tartu Ülikooli poolt tellitud uuringu „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ 20 (2022) aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit. Merekarpide püügiliinide rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe kalakasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni). Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbiliine käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbiliinidel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Eelnevast nähtub, et taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 3.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldus Kavandatav tegevus ei näe, punktis 3.1. ja 3.2. käsitletud Natura aladel ega nende vahetus läheduses, ette tegevusi, mis võiksid aladele tervikuna ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Taotletava tegevusega (agariku kasvatamine ja söödava rannakarbi püük) keskkonnale kaasneda võiv mõju ei ole oluline. Arvestades lisaks kavandatava tegevuse ulatust ja suurust saab öelda, et sellel puudub Natura aladele negatiivne mõju. Natura eelhindamise järeldus on, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse- eesmärkidele.

20 Kättesaadav: https://www.kalateave.ee/images/pdf/Kalapyygi_ja_kalakasvatuse_toitainevoogude_modelleerimine_ja_valideer imine_ver_21032022.pdf (07.08.2023)

EELNÕU

25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Taotletava tegevusega kaasnev tegevus avaldab mõju eelkõige vahetule merekeskkonnale. Kui tegevuse elluviimisel ja hilisemal kasutamisel järgitakse asjakohaste õigusaktide kehtestatud norme jm kohustusi, ei kaasne taotletava tegevusega vahetult ümbritsevale keskkonnale olulist mõju. 4.1. mõju suurus; mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; mõju ilmnemise tõenäosus; mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgnevad keskkonnamõjud.

1. Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ja rannakarpide püügiliinid paigaldatakse ning ankurdatult mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Kuid pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud, ajutine ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Pinnasetööd tuleb planeerida ajale, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

2. Mõningat heidet välisõhku, müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Vajalikeks töödeks ja transpordiks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus jm näitajad vastavad õigusaktidega kehtestatud normidele. Mereliiklusega seonduvat õnnetuste tekkimise riski saab minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid.

3. Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest

4.2. mõju piiriülesus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võimalikku mõju ulatust ja riigipiiri (merepiiri) kaugust taotletavast alast (ca 19 km) ei ole ette näha, et tegevusega võiks kaasneda piiriülest

EELNÕU

26

mõju. 4.3. mõju Natura alale Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus (p 3.4.) on - objektiivse teabe põhjal läbi viidud hindamise tulemusel saab öelda, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. 4.4. mõju muudele kaitsealustele loodusobjektidele Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse võimalikku mõju ka muudele tegevuse mõjualas olevatele loodusobjektidele. Hindamise järeldusel leiti, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse-eesmärkidele. 4.5. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi21 järgi tuleb koosmõju all mõista sünergilist (mõju võimendumine), antagonistlikku (mõju vähenemine) ning kumulatiivset mõju (liituv mõju). Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe (või mitme) tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Mere maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2 koosneb kolmest lahustükist. Lisaks taotletavale agariku kasvatus- ja söödava rannakarbi püügialale planeeritakse vesiviljelusala PV2 teistele lahustükkidele kalakasvatuse rajamist. Taotletav tegevus ja teised vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavad tegevused ei mõju teineteise suhtes sünergiliselt ega kumulatiivselt. Kuid võib eeldada, et taotletav tegevus vähendab teiste vesiviljelusalal PV2 planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. (vt ka punkt 3.3)

21 Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) "Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (2017). Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-eelhindamine-ja- (01.08.2023)

EELNÕU

27

4.6. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Eelneva eelhinnangu põhjal ja teadaoleva info kohaselt ei ole ettepanekuid leevendusmeetmete seadmiseks. Kuid tuginedes eelnevale ja KSH-le teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse alljärgnevad tingimused. Taotletava alal tuleb läbi viia:

1. uuring põhjasetetes saasteainete sisalduse kindlakstegemiseks. Proovipunktide valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et peeneteralisemad setted akumuleeruvad rohkem mürke kui jämeteralised.

2. allveearheoloogiline uuring 3. kalastiku uuringu. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju

kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. 4. Natura elupaikade inventuur.

Lisaks on järgmised soovitused:

1. eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. 2. planeerida ajale pinnasetööd, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

5. Eelhinnangu järeldus

TTJA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 5.1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava agariku kasvatus koos söödava rannakarbi püügiliigiga ei mõjutata negatiivselt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 5.2. Taotletava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides sätestatud piirnorme. 5.5. Taotletav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. 5.6. Taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 5.7. Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei teki jäätmeid. 5.8. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. 5.9. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.

EELNÕU

28

5.10. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Tuginedes käesolevas eelhinnangus (sh Natuta eelhindamises) esitatud kaalutlustele leiab TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele, mistõttu on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata avaliku veekogu koormamiseks (vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega) esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talitus peaspetsialist

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 27.10.2022

Endla 10A, Tallinn, 10122

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja

merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega

Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse

Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale

vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles

on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud

taotlusele).

Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema

pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik

täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse

edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus

täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud.

Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre

kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri

üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise

keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et

vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.

1. Üldinfo

1.1.Arendaja taust

2

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,

mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava

ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna

arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide

juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse

valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning

merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.

Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi

Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere

Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg

Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti

Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud

rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala

püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna

Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis

magistratuuris vesiviljeluse suunal.

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada

osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).

1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga

kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje

kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.

Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat

ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,

seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.

3

Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist

toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades

kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik

panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on

üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes

veest fosforit ja lämmastikku.

1.3.Vajalikud load

1.3.1. Hoonestusluba

Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata

avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei

ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres

karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on

tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet.

1.4. Üldinformatsioon projekti kohta

Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis

Vetikakasvatamise põhjused

Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega

taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused

4

bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia

tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.

Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui

suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on

ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva

kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast

toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.

Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna

kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi

selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele

puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise

traditsioonid.

Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas

ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,

mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga

võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal

alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.

Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja

fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste

5

põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult

suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt

karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis

täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal

ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.

Vetikakasvatuse asukoht

Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa

mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa

mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste

valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud

joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.

Vetikakasvatuse tehnoloogia

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes

arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast

allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on

ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega

maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate

kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria

Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud

aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt

tingimustest 50-200% aastas.

Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.

Rannakarbi püüdmise põhjused

6

Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.

Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib

looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi

ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem

pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide

kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide

järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.

Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on

nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest

puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on

läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist:

Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt

vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse

karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre

vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete

voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja

suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas

Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,

et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse

7

424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:

peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni

karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt

suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda

kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.

Rannakarbi püüdmise tehnoloogia

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,

mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.

Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks

kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest

põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5

meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud

ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega

nurkades.

Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse

võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.

Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele

vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide

kasvatamiseks vajalikud rajatised.

Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis

8

9

Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka

ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala

kompleksi.

Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.

Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt

2024. aasta.

Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele

hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei

kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile

veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks

kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda.

10

1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve

Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,

mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.

Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada

sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.

Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks

lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse

toorainet ka inimtoidu tootmises.

Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on

Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine.

1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat

tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on

orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast,

aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad

paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi

keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk)

kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni.

Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid

lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi

alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv

toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud

tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu

11

seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long

line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal

Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu

200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid.

Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad

põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu

3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega

otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste

toodritega nurkades.

1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala

suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste

ehitusalane pindala

Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga

planeeritud vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide

püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse

sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini.

Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane

pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2.

Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5

hektarit ehk 125 000m2.

Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on

pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.

Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud

alljärgnevalt:

Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:

12

PV2 ala nurgapunktide koordinaadid

punkt Y X 1 407908.9 6547473.2 2 407908.9 6546473.2 3 406908.9 6546473.2 4 406908.9 6547473.2

Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja

insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava

ala pindala.

1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada

täiendavaid uuringuid.

Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole

püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud

püügivahenditega.

Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks

ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus

Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.

13

TTJA kiri 25.10.2022 lisaküsimustega.

Jrk nr Küsimus Vastus

1. lisada ala

veevahetustingimused ja

lahustunud hapniku sisaldus

arendusala merepõhjas ning

info ala sobivuse kohta karbi-ja

vetikakasvatusele;

Kuna karbi- ja vetikakasvatuseks taotleval

alal olemasolevad veetingimused ei halvene,

siis on võimalik hetketingimusi lugeda

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027.

Kavandatava tegevuse käigus ei toimu heidet

vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid

seovad veekeskkonnas toitaineid.

Põhjamerest tulev soolane vesi tekitab

Läänemeres tugeva vertikaalse kihistumise,

olles väga oluliseks hapnikusisalduse määrajaks

põhjakihtides. Igapäevaselt sissevoolav vesi

pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku

kontsentratsiooni sügavamates basseinis,

seetõttu on eriti olulised suured sissevoolud ehk

Major Inflow. Ainult need on võimelised

uuendama süvakihtide vett, tuues sinna soolast

ning hapnikurikast vett.

Sissevoolanud vee hapnikutase langeb kiiresti,

kui vees olev hapnik tarbitakse organismide

poolt ära. Antud projekti puhul ei viida

mereveest hapnikku välja, vaid toimub

vastupidiselt fotosüntees vetikate poolt, mille

tagajärjel vabaneb vette hapnikku.

Ala sobivus karbi- ja vetikakasvatusele

14

Kogu vesiviljelustoodangu kasvatamine ja

korjamine leiab asset Eesti mereplaneeringus

selleks ettenähtud vesiviljelusalal PV2.

Kuigi mereala planeering ei määra ka karbi-

ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab

arendamist tingimuste kaudu ning toob välja

looduslikult sobivaimad alad.

Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem,

ulatudes Läänemerest Soome laheni ning

hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe.

Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad

alad jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände.

Kasvatused on välistatud laevateedel,

kaadamis- ja ankrualadel, riigikaitseks

kasutatavatele aladel, looduskaitselistel

objektidel jm. Ülejäänud merealadel võib

karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii

iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega ja

kalakasvandustega).

2016a tellis Rahandusministeerium Tartu

Ülikoolilt uuringu: “Mereala planeeringu

alusuuring – selgrootute ja vetikate

vesiviljeluseks sobivad alad”, eesmärgiga

määrata olemasolevate levikuandmete põhjal

vetikate ja selgrootute vesiviljeluseks

sobilikud alad, kirjeldada neid ning koostada

kaardikihid, arvestades üleriigilise

planeeringu täpsusastet; selgitada välja ühe

oluliseima vesiviljelusliigi, söödava

rannakarbi, kasvupotentsiaal.

15

Tulemustena peab välja tooma:

- levikutingimuste kriteeriumite põhjal

sobivad vesiviljeluseks lainetusele

mõõdukalt avatud kõva

põhjasubstraadiga elupaigad, kus

elustiku dominantliigiks on kas

söödav rannakarp, rändkarp, põisadru

või agarik. Selliste vesiviljeluseks

sobilike alade sügavuslevik jääb

vahemikku 0,2-10 meetrit ja soolsuse

miinimum on tavaliselt 4 PSU.

- Häid vesiviljelusalasid paikneb kõige

enam Saaremaast ja Hiiumaast läände

jäävatel merealadel ning Liivi lahe

põhjaosas. Vähesel määral sobivad

vesiviljeluseks ka Väinamere äärealad

ja Vormsi saare põhjaosa merealad.

- Mudelennustused näitaksid, et

söödava rannakarbi kasvupotentsiaal

on suur suhteliselt piiratud

rannikumere aladel. Kasvukiirus on

hoogsam pigem Lääne-Eestis, kui

Soome lahes. Piirkondlikud

erinevused karpide kasvukiiruses olid

peamiselt tingitud taimse hõljumi

sisalduse ja lainetuse iseloomu suurest

ruumilisest varieeruvusest.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on

koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas.

Vesikonna veemajanduskava koostamisel

16

lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja

veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja

nõuetest. Kavandatav ala PV1 asub Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt

Hiiu madala rannikuveekogumis ja PV2

territoriaalmeres.

Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on

tegemist veetüübiga IV (R4)28 – Läänesaarte

avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu)

madal, lainetusele avatud rannikuvesi.

Veekogumi 2020a keemiline seisund on halb,

ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund

on halb. Halba keemilist seisundit näitab

elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus

kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu

põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk

ja eutrofeerumine. Looduslik surve on

võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead

näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass),

Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee

läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised

kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA

(fütoplankton).

Veemajandamiskava kohaselt ohustavad Hiiu

madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad,

Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus

kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest.

VMK kohaselt on seatud eesmärgiks

17

saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee

kogumi hea seisund.

Kavandatava tegevuse mõju

rannikuveekogumi seisundile ja vastavus

Veemajandamiskava eesmärkidele on

positiivne.

Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad

kalakasvatuse heitveest välja filtreerida

sisuliselt kogu orgaanilise heljumi, mille

tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid.

Täpne karbipopulatsiooni

filtreerimispotentsiaali arvutus on välja

toodud uuringu lisades.

-Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised veesambast assimileerima väga

suure osa lahustunud toitainetest.

2. lisada kuidas toimub karbi-ja

vetikakasvanduse toodangu

koristamine, selle hinnanguline

mõju merekeskkonnale

Vetikakasvatus ja merekarbi püüdmine

toimub pidevalt aastaringselt, seega on

rajatiste tõttu tekkiv mõju pidev. Samas on

kõik rajatised veest eemaldatavad ning seega

on mõju pöörduv.

3. lisada millist substraati on

kavatsus kasutada

vetikakasvatus aedades, selle

materjali võimalik mõju

veekeskkonnale;

Plaanis on kasutada sama tegevuse jaoks juba

kasutatud ja katsetatud materjali:

põllumajanduses kasutatav kärjeline

plastvõrk UV kindlast ja mittelagunevast

polüetüleenist.

4. lisada merekeskkonna seire

ettepanek karbi-ja

Positiivset mõju on uurinud mitmed

teadlased, enim on seda teemat uurinud

18

vetikakasvanduse mõju (ka

positiivse mõju) hindamiseks;

teadlastest Jonne Kotta, kes on välja andnud

Kalanduse Teabekeskusega koostöös

teostatud uuringutest väga detailse ülevaate

raamatus “Vetika- ja karbiuuringud 2011-

2020”.

Uuring: “Kalakasvatuste kaudu merre

suunatud lämmastiku- ja fosfori-koormust

kompenseerivate meetmete

väljatöötamine” 2019 on leidnud järgmist:

Rannakarbikasvandused

Lämmastiku eraldumist kalakasvatusest

merevette on väga raske piirata (sh

kohalikust toormest saadud kalasööda

kasutamisel), kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks

toitainete eemaldamisele suurendab

karbifarm märgatavalt vee läbipaistvust ja

vähendab kalakasvatustest tingitud

lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada

rannikumeres paiknevate kalakasvatuste

lähiümbrusesse karbikasvatusi, kuna

sellisel kooskasutusel on võimalik

kompenseerida kalakasvatustest mere

vabaneva toitainete voogu ning hoida

lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Vetikapüük ja -farmid

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse

praegu kogu Väinamere piirkonnast

keskmiselt ton lämmastikku ja pool tonni

fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri

suuruse agarikufarmi abil on aga võimalik

merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni

19

lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvatuse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid

kasvatada palju suuremal alal ja suurema

tihedusega kui näiteks merekarpe.

Teine oluline uuring, 2015. aastal tehtud:

“Kinnitumata punavetikakoosluse kunstliku

kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju

Väinamere keskkonnaseisundile” seadis

uurimise eesmärgiks hinnata punavetikate

kunstliku kultiveerimise võimalikkust

Väinameres ja sellega kaasnevat

keskkonnamõju.

Uuringu tulemustena võib välja tuua:

- kunstlikult kultiveeritud punavetikad

parandavad suure tõenäosusega veekvaliteeti,

eemaldades eduka kultiveerimise korral

arvestuslikult 0,03-0,04 tonni fosforit ja 0,3-

0,4 tonni lämmastikku 1km2 suuruse

kultiveerimisala kohta. Mõju on siiski pigem

lokaalse iseloomuga ega muuda

märkimisväärselt Väinamere toitainete

bilanssi.

2016-2019 uuriti “Läänemere sinine kasv –

täismõõduliste karbikasvatuste rajamine

Läänemere piirkonnas”. Läänemere Sinise

majanduskasvu projektiga toetati söödava

rannakarbi kasvatamist Läänemere regioonis

eesmärgiga eemaldada mereveest liigseid

20

toiteaineid. Projekti käigus rajati eri

Läänemre piirkondadesse mastaapsed

karbikasvatused ja uuriti nende mõju

keskkonnale. Tulemustena võib välja tuua:

- rannakarpe saab edukalt kasvatada

suurtes Läänemereosades juhul, kui

kasvatusmeetodid kohandatakse

kohalike oludega;

- rannakarbikasvandused võivad anda

märkimisväärse panuse Läänemre

eutrofeerumise vähendamiseks,

toitainete omastamise kaudu,

pakkudes samal ajal uut

jätkusuutlikku toidu – ja

söödaressurssi piirkonnas.

5. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb määrata koos

OÜ-ga Eesti Sinitaristu, kes

samuti on esitanud alale

hoonestusloa taotluse,

hoonestatava ala toitainete

bilanss;

Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised sellises integreeritud kasvatuses

veesambas assimileerima väga suure osa

lahustunud toitainetest. Vetikate kasvatamine

aitab kaasa kliimamuutuste mõjude

leevendamisele, kuna kasvatusprotsessi

tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks

absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja

selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades

läbi selle bioloogilist mitmekesisust.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist

kalakasvanduste toitainete jalajälje

kompenseerimiseks:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu

kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

21

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe

ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on

aga võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada

palju suuremal alal ja suurema tihedusega kui

näiteks merekarpe.

Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere

toitainetest puhastamisele, eriti suures osas

mõjutab seda just karpide püüdmine.

Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi

projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade

koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua

järgmist:

Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on

võimalik merevett puhastada liigsetest

toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad

mereveest välja suures koguses taimset

pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja

lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe

karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja

mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et

0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise

kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit.

Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks

suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg

fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

22

põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide

biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse

sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi

kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35

tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et

karpide positiivne keskkondlik mõju on

oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse

ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb

karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid

filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui

karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on

karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest

veesambasse sattunud toitainete

keskkonnamõju.

6. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb vesiviljelusalal

PV2 miiniohu vältimiseks läbi

viia võimalik miiniohu

selgitamine;

Selgitatakse välja alveearheoloogiliste

uuringute käigus paikvaatluse või tehniliste

vahendite toel.

7. taotluses olevast kirjeldusest

("[põhja]aia veealune kõrgus

(st merepinnast allpool asuv

osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0

meetrit") ei tule välja, kuidas

täpselt vetikate kasvatamiseks

kasutatavad aiad vees

paiknevad ning jääb mulje, et

mingi osa aiast ulatub ka

Taotluses on kirjutatud: Vetikakasvatuses on

planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel

baseeruvat tehnoloogiat, võttes arvesse

keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe

aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool

asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit

ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30

23

veepinnast kõrgemale, muust

kirjeldusest saab välja lugeda,

et aiad võiksid hoopis "ulatuda

põhjast 1-2 m kõrgusele",

palun sõnastust täpsustada ja

kirjeldada kuidas kasutatavad

aiad vees paiknevad.

meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad

ning on ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas

ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks

ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias

orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus. Kuna taotluses mainitud vetikad

õhus ei kasva, siis on planeeritud kasutada

eelpoolmainitud põhjaaedu, mis asuvad vee

sees.

8. Lisaks on asjaomased asutused

pidanud vajalikuks järgmiste

uuringute läbiviimist:

elupaikade inventuur,

allveearheoloogiline uuring,

veeliikluse/navigatsiooniriskide

hindamise uuring.

Uuringud viiakse läbi peale hoonestusloa

algatamise otsust, enne kasvatustöödega

alustamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Linkov

Juhatuse liige

5184300

Hiiumere Farm OÜ

EELNÕU

1

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka arendaja) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus1 planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11310 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Taotletava ala suhtelisse lähedusse jäävad Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste linnuala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Hiiu madala loodusala. Eeltoodust tulenevalt on vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas Hiiumere Farm OÜ kavandatav agariku kasvatus ja söödava rannakarbi püük vesiviljelusalal PV2 võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid või teisi kaitstavaid loodusobjekte (vt ka p 3). KMH eelhinnang on koostatud arendaja Hiiumere Farm OÜ esitatud andmete, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi mereala maakonnaplaneering)

1 Karbivastsed saabuvad üldjuhul ise kasvusubstraadile, tõustes kevadsuvisel ajal veesambasse ning kinnitudes lähima sobiliku substraadi külge (antud juhul spetsiaalselt paigaldatud püügiliinid). Edaspidi samas tähenduses nii söödava rannakarbi püük, kui kasvatus.

EELNÕU

2

ja selle lisade2, Eesti mereala planeeringu ja selle lisade3, Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)4 ja Keskkonnaportaali5 alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura eelhindamisel on kasutatud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu 2019. aastal koostatud dokumenti „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“6. 1. Kavandatav tegevus

1.1. tegevuse iseloom ja maht

Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis tegeleb peamiselt erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamise projektide juhtimisele, on ettevõte suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa rannikuvee alale, Tahkuna poolsaarest läänesuunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate (punavetikas, Eestis on enam levinud nimetus agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamiseks ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise kompleksi (edaspidi kasvatuskompleks), milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva merealaplaneeringuga. Planeeritavas kasvatuskompleksis soovitakse kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitseliste põhimõtete ja nõuetega. Mereala maakonnaplaneeringu kohaselt on vesiviljelusala PV 2 sügavus 17…30 m. Ühe aia kõrgus merepõhjast mõõdetuna on orienteeruvalt 1 m. Läbimõõt sõltub konkreetsest kasutusse võetavast asukohast, kuid on eeldatavalt ligikaudu 30 m kuni 1130 m. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks merepõhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³ võib öelda, et ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000

2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ 3 Eesti mereala planeering. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 4 Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: https://eelis.ee/ 5 Keskkonnaportaal. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/ 6 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2019. Kättesaadav: https://envir.ee/keskonnamoju-hindamine#natura- hindamine

EELNÕU

3

tonni (märgkaalus) vetikat. Maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku on seega orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas, ei kasutata lisatoitaineid. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Vetikate kasvatus toimub talvel samadel tingimustel nagu muudel aastaaegadel. Aedikuid uuendatakse vastavalt vajadusele. Söödava rannakarbi püüdmiseks on planeeritud kasutusele võtta tehnoloogia, mis on kasutusel mitmes Läänemere-äärses riigis nagu Soome, Rootsi ja Taani. Arendaja on taotlusmaterjalid kirjeldanud kahte söödava rannakarbi püügilahenduse varianti. Variant 1 Planeeritavaks lahenduseks on nn. pikk liin (long line) püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 me pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Variant 2 Püügiliini otstes on tähistuseks veepinnal ujuvad poid, millelt kummaltki laskuvad liinid merepõhjas olevate ankruteni. Mõlema ankru vahel on põhiliin, mille külge omakorda kinnituvad püügiliinid (8 tk, ca 25 cm pikkused). Püügiliinide vahe põhiliini küljes on 3 m. Püügiliinide teises otsas on liinid kinnitunud samuti ankrutel olevale põhiliinile, mis väldib püügiliinide omavahelist ristumist hoovuste tõttu.

Joonis 1. Hiiumere Farm OÜ 31.01.2023 täiendatud taotluses toodud joonis püügiliinide asetuse kohta

EELNÕU

4

Kasvatuskompleksis ei anta karpidele nende kasvu soodustamiseks täiendavaid toitaineid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m². Rannakarbi kogumine toimub talvel samamoodi nagu muudel aastaaegadel ja püügiliine uuendatakse vastavalt vajadusele. Kasvatuskompleksis toimub saagikoristus kasvutsükli järgselt, milleks on mõlema puhul kuni 2 aastat. Saagikoristus toimub laevalt. Saagikoristusel püütud materjal käideldakse laeval, misjärel toimetatakse maismaale. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevalt. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid.

1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel. Planeeritav tegevus aitab arendada kohalikele tingimustele vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutamist; arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti, tagades sellega kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsuse. Tuginedes eelnenule saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Selle strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); rohemajandus. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+. Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele.

EELNÕU

5

Planeeritava tegevuse aluseks oleva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Säästva arengu strateegia, taastuvenergiale ülemineku vajaduse jms valguses on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uuel otstarbel nagu tuuleenergeetika, laineenergeetika või vesiviljeluse arendamiseks. Mereala maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava7 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ning veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud tagasisidest. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi - mesohaliinne (soolsuse vahemik 6-7 psu) 8 , madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund 2019 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 järgi on halb. Veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur kontsentratsioon vees. 2020. aasta vahehinnangu alusel on Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund hinnatud „halb“, elavhõbeda sisalduse tõttu kalades. Ökoloogiline seisund (ÖSE) on hinnatud kesiseks eutrofeerumise ja toitainete suure sisalduse tõttu. Eesmärgiks Hiiu veekogumil on saavutada seisundiks „hea“. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele Läänemeres. Eesti vesiviljeluse mitmeaastase tegevuskava 2030+ kohaselt on Läänemere põhjaosas praeguste teadmiste kohaselt kasvatamise vaatest kõige paljulubavamad tulemused järgmiste vetikaliikide kasvatamisel: põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas (Ulva intestinalis) ja agarik (Furcellaria lumbricalis). Tegevuskavas on märgitud, et agariku kasvatamiseks meres on tehtud mitu katset ja nende tulemusel saab järeldada, et kunstlik kultiveerimine Väinameres on võimalik, aga vajab edasist tööstuslike meetodite arendamist ja katsetamist. Hoonestusloa taotluse kohaselt planeeritakse alal kasvatama hakata muuhulgas agarikku. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta.

7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#veemajanduskavade-do 8 practical salinity scale (PSS) unit ehk sooli kg/m3 vee kohta

EELNÕU

6

Tuginedes eelnenule ja TTJA-le teada olevale teabe ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik kasutamine

Planeeritav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju maismaakasutusele ega keskkonnakomponentidele, mis hõlmavad litosfääri (maa, muld, maavarad); ei kaasne ka mõju põhjaveele (veeseaduse - VeeS, § 7 tähenduses), maismaaveele (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdeveele (VeeS § 8 tähenduses); samuti maismaad hõlmavale looduslikule mitmekesisusele (metsadele ega maismaa loomadele ja taimedele). Eelpool nimetatud loodusvaradel ei ole puutumust planeeritava tegevusega. Kirjeldatud tegevuse elluviimiseks ei kasutata looduslikku kalavaru, ega teisi looduslikult vees elavaid loomaliike. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast on sellel paratamatu kokkupuude Eesti territorriaalmerega ning Hiiu madala rannikuveekogumiga. Nimetatud (omavahel kattuvad) veealad on planeeritava rajatise asukohaks. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitse põhimõtete ja nõuannetega. Aiad ja karpide püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Rajatisega hõlmatakse merepõhjast maksimaalselt orienteeruvalt kuni 100 hektarit. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade kättesaadavust ega looduslikku mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette nähtud alale. 1.4. tegevuse energiakasutus

Vesiviljelusalale PV2 paigaldatavad rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga. Planeeritava tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava laeva kasutamises. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed tööks energiaallikaid ei vaja.

EELNÕU

7

1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tegevusega kaasnev heide vette, pinnasesse ja õhku Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ning söödava rannakarbi püüdmise liinikompleksid ankurdatakse mere põhja. Nende paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Põhja häiringutega seotud töödest põhjustatud heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt veesambasse paisatud materjali omadustest (lõimiselisest koostisest, mis määrab settimise kiiruse) ja tööde perioodil valitsevatest tuuletingimustest. Pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja see on ajutine ning lühiajaline. Siiski tasub silmas pidada, et pinnasetöid ei teostataks tugevate tuulte tingimustes, milleks loetakse merel tuulekiirust pikaajaliselt üle 10 m/s. Võttes arvesse planeeritava tegevuse iseloomu ja mahu ning vaadeldava piirkonna (vesiviljelusala PV2) kaugust rannikust (ca 4,8 km), võib järeldada, et heljumi levik on tööde piirkonna lähistel suhteliselt lokaalse tähtsusega ning Hiiumaa rannikuni heljumi mõju eeldatavasti ei ulatu. Agariku kasvatamiseks vajalikud kärjekujulised aiad koosnevad polüetüleenist, mis on UV kindel ning mittelagunev materjal. Arendaja poolt antud info kohaselt on sama materjali kasutatud edukalt katsekasvatustes. Nimetatud materjal ei kõdune ega eralda muul moel ohtlikke aineid. (vt ka punkt 1.6.) Taotluses oleva teabe kohaselt määrab Läänemere põhjakihtides hapnikusisalduse tugev vertikaalne kihistumine. Sellise kihistumise põhjustab Põhjamerest Läänemerre tungiv soolane vesi. Igapäevaselt Läänemerre sissevoolav vesi pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku kontsentratsiooni sügavamates kihtides. Sügavamate kihtide vett uuendab ja rikastab hapnikuga suur sissevool ehk major inflow. Vees sisalduvat hapnikku tarbivad seal elavad organismid. Taotletav tegevus ei suurenda merevees sisalduva hapniku tarbimist. Vetikates toimub sarnaselt maismaataimedega fotosünteesiprotsess, mille käigus vabaneb vette hapnikku suurendades sellega vaba hapniku hulka vees. Uuringud 9 on näidanud, et filtreerivate karpide liinidele püüdmisel on vee kvaliteedile positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist10. Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne mõju

9Jonne Kotta et. al „Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussels farming for eutrophication control in the Baltic Sea“ (Science of The Total Environment; Volume 709, 20 March 2020). Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969719361406 (31.07.2023) 10 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (31.07.2023)

EELNÕU

8

keskkonnale on oluliselt suurem, kui toitainete filtreerimine ning karbiliine tuleks käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidelt ei eemaldata. Arendaja on märkinud, et kaasaegses teaduskirjanduses (nt. J.Kotta et.al; 2020) on valdavaks saanud seisukoht, et suurvetikate (nt agarik, rohevetikas) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Seetõttu nähakse vetikate kultiveerimist, kui ühte parimat lahendust võitluses lokaalse eutrofeerumisega. Arendaja on lisanud, et uuringute11 kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 t lämmastikku ja 2,2 t fosforit. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta. Samuti võimaluse välja selgitada karbipüügi nii positiivsed- kui negatiivsed mõjud Eesti mereala iseloomulikule keskkonnale, mille kohta tänaseks teadmised veel puuduvad või on liialt väikesemahulised. Kavandatava vesiviljelusega ei kaasne heidet õhku. Mõningat heidet võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ning püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Nimetatud töödeks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus vastab õigusaktidega kehtestatud normidele. Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral heidet vette, pinnasesse ega õhku. Tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra ega eraldu soojust või valgust. Agariku kasvatamise rajatised ja söödava rannakarbi püügiseadmed ei tekita vibratsiooni ega ole ioniseeriva kiirguse allikaks. Planeeritava tegevusega pole oodata sellise lõhna eraldumist, millel oleks oluline mõju või mis ulatuks lähima rannikuni (sh inimasustuseni). Mõningat müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt, kuid see on lühiajaline ning peab vastama õigusaktidega kehtestatud normidele. Nimetatud laevad võivad olla valgusallikaks juhul, kui töö toimub hämaral ajal või pimedas. Sellisel juhul on valgusallika kasutamine lokaalne ja lühiajaline (vaid tööde teostamise ajaks). Töö pimedas pole siiski, arvestades selle spetsiifikat, tõenäoline ega praktiline, kuna raskendaks oluliselt tööde läbiviimist.

11 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks koostatud „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projekti raames; Tartu Ülikool, 2019; edaspidi EMKFi projekt). Kättesaadav: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021- 10/Vesiviljeluse%20piirkondlike%20kavade%20koostamine%20v%C3%B5imaliku%20keskkonnasurve%20ohj amiseks.pdf (31.07.2023)

EELNÕU

9

Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral müra, vibratsioon, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. 1.6. tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei kaasne märkimisväärset jäätmete teket. Vetikaid ja merekarpe kasutatakse toorainena ning neid on võimalik tarbida ligikaudu 100% ulatuses. Vetikakasvatuse rajamiseks kasutatav aedik on valmistatud kvaliteetsest HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen) materjalist, mis ei roosteta ega mädane. Arendaja on selgitanud, et juhul kui aedik on vaja välja vahetada siis utiliseeritakse see läbi taaskasutuse (müüakse Hiiumaal tegutsevale plastitöötlejale Leif Andersson OÜ, kes omakorda taaskasutab materjali uute toodete valmistamisel).

1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja mereliiklusega seonduvalt. Kasvatuskompleksi teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Arendaja on selgitanud, et vesiviljeluse põhjakasvatuse puhul on mõju veeliiklusele ja muud ohud minimaalsed, sest kogu kavandatava tegevuse ala on poidega markeeritud ja meresõidu ohutust tagavate tähistega tähistatud. 1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Hiiumere Farm OÜ näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Samuti puudub kavandatud tegevust silmas pidades kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Hiiumere Farm OÜ kavandab kasvatuskompleksi rajamist Hiiumaa lähistel, Tahkuna poolsaarest ca 10 km läänes asuva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2

EELNÕU

10

koosseisu. Vesiviljelusala PV2 asub kolmel lahustükil. Planeeritav ala on kolmest lahustükist kõige lõunapoolsem. Planeeritav agariku kasvatamise ja söödava merekarbi püüdmise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid on järgmised:

Hiiumere Farm OÜ poolt esitatud taotluses on selgitatud, et täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala selgub projekti edasise arendamise käigus, kui on teada rajatiste konkreetne arv ja insener-tehniline lahendus projekti elluviimiseks. 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Mereala maakonnaplaneeringus on märgitud, et vesiviljelusalade PV 2 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Kaitseministeerium on kaasatud kõnealuse hoonestusloa taotluse menetlusse. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi allveearheoloogiline uuring. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (01.08.2023 seisuga) kattub kavandatav ala Hiiumaa üldgeoloogilise uurimustööga Eesti Geoloogiateenistus Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr 331459; loa omaja; Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtiv kuni 09.08.2023). Üldgeoloogiline uurimustöö on reguleeritud maapõueseadusega. Kavandatava tegevuse ala kattub väikeste kalapüügiruuduga 29012. Kavandatav kasvatus- ja püügiala on Hiiu maakonna rannakalurite lestapüügipiirkond13. TTJA-le teadaolevalt ei ole

12 Vabariigi Valitsuse 23.12.2013 määrus nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013?leiaKehtiv (01.08.2023) 13 Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kiri nr 6.2- 15/1743-1

EELNÕU

11

kavandatav tegevus vastuolus kalapüügiga, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks puudub piisav Eesti tingimustest (kalavaru, püügitingimused, õigusaktid jms) põhinev teave. Tuginedes eelnevale teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus kalastiku uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. EMKFi projekti andmetel kompenseerib vetikate kasvatamine kalakasvatuse toitainete jalajälge, kuna näiteks ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega leevendab vetikakasvatus kalakasvatuse keskkonnamõju. Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid vetikakasvatus või karbipüük maandab sellist keskkonnariski hästi. 2.2 alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei leidu planeeritaval alal maismaaga seotud loodusvarasid ega ressursse nagu maa, muld, pinnas, põhjavesi (VeeS, § 7 tähenduses), maismaavesi (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdevesi (VeeS § 8 tähenduses) ja maismaad hõlmav looduslik mitmekesisus. Kavandatav tegevus ei ole seotud nimetatud loodusvarade kättesaadavuse, kvaliteedi või taastumisvõimega. Kuigi maavarade olemasolu võib vesiviljelusalal PV2 eeldada, ei kattu maavarade registri andmetel asukoht kaevandamisväärse maavara leiukohaga. Samuti ei kavandata mereala maakonnaplaneeringu andmetel planeeringuperioodi jooksul uusi maardlaid. Mereala planeeringu ettepaneku kohaselt tuleks esmajärjekorras kasutada Hiiumadala maardlas leiduvat ressurssi. Selle kättesaadavuse, kvaliteedi ja taastumisvõimega puudub taotletaval tegevusel puutumus. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. See tähendab, et organismide kasvatamiseks vajalikud rajatised ankurdatakse mere põhja. Rajatistega hõlmatud alal olevat pinnast ei saa kasutada kasvatuskompleksi kasutamise ajal muuks otstarbeks. Kuid selle taastumisvõimet planeeritav tegevus ei mõjuta, kuna pinnast tegevuse elluviimiseks ei kasutata. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast, asub kavandatav kasvatus- ja püügiala täielikult veekeskkonnas. Arvestades, et tegemist on avatud merealaga (selle suurus võrreldes

EELNÕU

12

kavandatavata tegevuse suurusega) ja asjaoluga, et rajatised paiknevad kinnitatult veekogu põhjas, ei mõjuta planeeritav tegevus vee kättesaadavust ega kasutamist (meretransport). Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus pinnase ega vee kvaliteeti negatiivselt. Senised uuringud on näidanud, et suurvetikate (nt agarik) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade (sh loodusliku mitmekesisuse) kättesaadavust, kvaliteeti ega selle taastumisvõimet. Agariku kasvatuse ja söödava rannakarbi püüdmine saab toimuda aastaringselt, seega võib öelda, et rajatiste kasutamisest tekkiv mõju on pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning mõju seega pöörduv. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritaval alal ja seal kavandataval tegevusel ei ole puutumust märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste ning metsa ega maastikega. Vesiviljelusala PV2, kuhu kasvatuskompleks planeeritakse rajada, ei asu tiheasustusega alal. TTJA-le teadaolevalt14 ei kattu planeeritav ala kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladega. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või võidakse ületada. Taotletava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV2 asub täies ulatuses meres. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu võib öelda, et tegevus ei mõjuta merekeskkonna vastupanuvõimet. Pidades silmas asjaolu, et nii vetikad (konkreetsel juhul agarik) kui rannakarbid seovad veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele, saab öelda, et planeeritava kasvatuskompleksi mõjualas merekeskkonna vastupanuvõime teatud protsessidele (eutrofeerumine) paraneb. Planeeritavale kasvatuskompleksile soovitakse rajada põhjaga püsivalt ühendatud ehitised. Nimetatud tegevus ei mõjuta merepõhja pinnavormide vastupanuvõimet. Vajaliku ehitiste rajamiseks pinnavorme ei muudeta. Vesiviljelusala PV2 ei kattu Natura 2000 võrgustikku (edaspidi Natura ala) kuuluva alaga ega muu kaitstava loodusobjektiga.

14 Muinsuskaitseameti 17.10.2022 kiri nr 1.1-7/1437-2

EELNÕU

13

Keskkonnaamet on TTJA-le planeeritava tegevuse kohta esitatud taotluse kohta antud arvamuses15 märkinud, et planeeritava ala piirkonnas on tõenäosus elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) esinemiseks. Karbiliinide ja vetikakasvatuse rajamisel ei tohi kahjustada või varjutada olemasolevaid väärtuslikke elupaiku, mistõttu on vajalik eelnev teave väärtuslike koosluste kohta, et nendega arvestada hiljem kasvanduse paigutamisel. Sellest tulenevalt tuleb Keskkonnaameti hinnangul piirkonnas eelnevalt läbi viia elupaikade inventuur. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi Natura elupaikade inventuur. Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109) ja Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikud kaitstavad loodusobjektid: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281) ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163). Kaitstavate alade keskkonna vastupanuvõimet taotletavale tegevusele on põhjalikumalt analüüsitud peatükis 3.

2.4. inimeste tervis ja heaolu

Kavandatav kasvatuskompleks asub avamerel. Tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähim maismaapunkt (Suursäär), katastriüksusega Kärdla metskond 220 (katastritunnus: 39201:004:1019) asub taotletavast alast ca 4,8 km kaugusel kirdes ning seal ei asu hooneid. Taotletava tegevuse rajamise ja kasutamisega ei teki eeldatavalt häiringuid, mis kanduksid lähima katastriüksuseni. Kasvatuskompleksi rajamisel ja kasutamisel ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke jäätmeid. Juhul, kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus vähe oluline. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti. Arvestades planeeritava rajatise asukohta ja kaugust lähimast maismaapunktist ning planeeritava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole näha, et sellega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule.

15 Registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 12.10.2022 numbri 16-7/22-11290-009 all

EELNÕU

14

3. Natura eelhindamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 169-190. Käesoleva Natura eelhinnangu koostamiseks on kasutatud kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eesti Ornitoloogiaühing koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel 2022 aastal aruande „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“16 (projekt nr 17041). Projektis tehti muuhulgas ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja selle lisamiseks Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka. Moodustatav Põhja Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli, kirjuhaha, haha, tõmmuvaera ja väikekoskla osas. Nimetatud Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka vesiviljelusala PV2. Kavandatava tegevuse asukohta on kirjeldatud eespool punktis 2 ja planeeritavat tegevust on kirjeldatud eespool punktis 1.1. 3.1 Tegevuse eeldatavas mõjuväljas asuvad kaitstavad loodusobjektid Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109), Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid, mis kattuvad Natura aladega: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281), Paope sihtkaitsevöönd ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).

16 Projekt on kättesaadav: https://eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/ (03.08.2023)

EELNÕU

15

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615) lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 kuulub Paope looduskaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Sama põhimõtet kasutatakse käesoleva Natura eelhindamise käigus ka Hiiu madala hoiuala ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala puhul. Hiiu madala hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 45 Hiiu madala loodusala koosseisu ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 156 Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“ tulemused 17 , milles on muuhulgas tehtud ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja Natura 2000 linnualade hulka lisamiseks. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka kavandatavat kasvatuskompleksi.

3.1.1. Natura alad ja seal kaitstavad loodusväärtused

Hiiu madala loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 45 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas (edaspidi loodusdirektiivi I lisa) nimetatud looduslikku elupaigatüüpi (sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) karid (1170). Kõrgessaare-Mudaste loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 156 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe (siin ja edaspidi on esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid märgitud tärniga): rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Linnuala koosseisu kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope

17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 7-18/22/12278 all

EELNÕU

16

looduskaitseala. Linnuala kattub Paope loodusalaga ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktis 19 kohaselt kaitstakse linnualal järgnevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) I lisas (edaspidi linnudirektiivi I lisa) nimetatud linnuliike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Paope loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 295 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). 3.1.2. Siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid ja sealsed kaitse-eesmärgid Hiiu madala hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“ (edaspidi määrus nr 233) Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevöönd välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määrusega nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 106). Määruse nr 106 § 1 lg 1 p 2 kohaselt on Paope looduskaitseala eesmärk kaitsta elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad

EELNÕU

17

ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) ning kaitsealuseid liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Määruse nr 106 § 10 lg 2 kohaselt on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud määrusega nr 233. Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 5 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria molissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca) kaitse.

3.2 Kavandatava tegevuse mõju selle mõjuväljas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele

3.2.1. Mõju Natura aladele Natura ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura alade võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (looduskaitseseadus § 70). Arvestades taotletava ala asukohta (meri), kaugust punktis 3.1. ja selle alapunktides nimetatud kaitsealustest loodusobjektidest ning taotletaval alal kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu saab öelda, et tegevusel puudub kokkupuude maismaa elupaigatüüpide või liikidega (v.a linnud). Sellest tulenevalt käsitletakse järgnevates alapunktides kavandatava tegevuse mõju loodusobjektide nendele kaitse-eesmärkidele, mis asuvad meres või millel on seos merega.

EELNÕU

18

3.2.1.1. Hiiu madala loodusala ja Hiiu madala hoiuala Hiiu madala hoiuala kuulub Hiiu madala loodusala koosseisu ning mõlema loodusobjekti kaitse-eesmärgid kattuvad täielikult. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Hiiu madala loodusala (sh Hiiu madala hoiuala) kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele: mereelupaik karid (1170). Eestis mahuvad karide elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses. Hiiu madala loodusalal selliseid saari ei leidu. Karide elupaiga kvaliteeti mõjutab nii otsene kui kaudne inimtegevus. KSH hinnangul võib elupaigale potentsiaalset negatiivset mõju avaldada (mida on asjakohane hinnata kõnealuse planeeritava tegevusega) suurenenud toitainete kontsentratsioonide ja intensiivistunud eutrofeerumise tõttu. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab eutrofeerumist vähendada, kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Seega on kavandataval tegevusel, elupaikadele eutrofeerumise vähenemise näol, potentsiaalne positiivne mõju. Karide elupaigale avaldab mõju ehitustegevus, kuna selle tegevusega kaasneb täiendav peensette hulga suurenemine veesambas. Veesambas leiduva ning merepõhja sadeneva peensette tõttu võivad ajutiselt halveneda valgustingimused ning häiritud on põhjakoosluste produktsioon. Taotletaval alal on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. Nii aiad, kui rannakarbi püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Pinnasetööde maht taotluse kohaste aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.

EELNÕU

19

3.2.1.2. Kõrgessaare-Mudaste loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Rannikulõugaste elupaigatüübi alla kuuluvad madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. Laiad madalad lahed - sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liiki linde. Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana. Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjustavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent olulised on ka tuul, kestev päikesepaiste ning üldine kuivus, osal saartest ka lämmastikurikas linnusõnnik: mõõdukal hulgal soodustab see taimekasvu, väga suurtes kogustes aga vastupidi – hävitab kogu taimkatte. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.3. Kõrgessaare-Mudaste linnuala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele, otseselt merega seotud linnuliikidele (KSH tabel 5.2. kohaselt): soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo). Avamerele on iseloomulikud kolme liigirühma esindajad: põhjatoidulised, pelaagilistes kihtides toitujad ja pinnatoidulised. Kaudselt on avamerega seotud mere kohalt läbirändajad.

EELNÕU

20

Kõrgessaare-Mudaste linnuala mereosa on Hiiumaa põhjaosas koos Väinamerega tervikuna oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, paiknedes vahetult Ida-Atlandi rändeteel. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). KSH tabelis 5.2. järgi, kus on välja toodud linnualale kaitse-eesmärgiks olevad linnud ning kavandatava tegevuse potentsiaalne liigispetsiifiline mõju, põhjustab inimtegevusest tulenev häirimine enim kalakajakat ja jõgitiiru (mõlemaid mõõdukalt). Mõlemad liigid on tundlikud pesitsusaegse häirimise suhtes (hülgavad häirimise korral pesa). Pidades silmas, et taotletava tegevuse asukoht (avameri) pole sobilik pesitsuskoht kummalegi linnuliigile ning kaugust lähimast Kõrgessaare-Mudaste linnualal asuvatest potentsiaalselt sobilikest pesitsuskohtadest (rannik, rand, rannaniit, laiud) võib öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne häiringut kalakajakale ega jõgitiirule. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest (vt ka punkt 3.2.1.1.) Rajatiste merre paigaldamise käigus muudetakse vähesel määral merepõhja koosluseid – seda nii otseselt füüsiliselt kui ka setete merre paiskamise teel, mis võib väikest negatiivset mõju avaldada bentosetoidulistele liikidele (nt kirjuhahk), kuid mõju ulatus on planeeritaval tegevusel tõenäoliselt suhteliselt väike ja mõju iseloom on ajutine. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Kavandataval vesiviljelusalal on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Seega ei muuda planeeritav tegevus negatiivselt lindude toidubaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.1.4. Paope loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2.

EELNÕU

21

Liivased ja mudased pagurannad elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole, põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel kuivale jäävate muda-, savi- ja liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik, põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede olemasolust. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope loodusala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.5. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Mereliste rahvusvahelise linnualade uuendamine" koostati Eesti merealaplaneeringu raames Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja 2019. aastal valminud uuringu „Lindude peatusalade analüüs“ jätkuprojekt. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) täiendav kandidaatalade väljavalimine on esimeseks sammuks täiendavate mereliste kaitsealade moodustamisel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 kujutab endast olulist võimalust peatada ja pöörata tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemine merel, suurendades ELi kaitstavat mereala vähemalt 30%-ni. Mereliste linnualade kandidaatalade valikul lähtuti rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumitest ning kasutatud metoodikad ning andmeallikad on töös põhjalikult kirjeldatud. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli (Clangula hyemalis), kirjuhaha (Polysticta stelleri), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca ) ja väikekoskla (Mergellus albellus) osas. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). Veeliiklusest põhjustatud häiringud mõjutavad potentsiaalselt enim, kandidaatalal nimetatud linnuliikidest, merel toituvaid sukelparte nagu kirjuhahk, aul, vaerad.

18Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf (08.08.2023)

EELNÕU

22

Veeliiklus on ka linde häiriv faktor, mille olulisus sõltub väikelaevade liikluse tihedusest. Taotletava tegevusega ei suurene planeeritaval alal oluliselt laevaliiklus. Laevaga liigeldakse vaid vajalike tööde teostamiseks, milleks on rajatiste hooldus ja saagikoristus. Muude tegurite poolest (väljatõrjumine, toitumispaikade kadu) on kõige ohustatumad tõmmuvaeras ja hahk. Taotletav tegevus ei too kaasa häiringuid mahus ega ulatuses, mis tõrjuks linde planeeritavalt alalt püsivalt eemale. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega toidupaikade kadu. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.2. Mõju muudele looduskaitselistele aladele 3.2.2.1. Paope looduskaitseala Paope looduskaitseala kuulub Paope loodusala ja Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele (nimetatud vaid need väärtused, mis ei kattu Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate väärtustega): veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Lisaks on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2 ja elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad iseloomustust punktis 3.2.1.4. Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega. Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning

EELNÕU

23

nendega kaasnevad häiringud. Ühtegi loetletud tegevust käsitletaval taotletaval alal ei planeerita. Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük. Keskkonna eutrofeerumine ja merereostus. Kavandatava tegevuse käigus planeeritakse muuhulgas agariku kasvatust. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Seega kompenseeritakse püük hiljem kasvatuse näol. Taotletaval tegevusel on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope looduskaitseala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.2.2. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala koosseisu. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad linnudirektiivi lisas I nimetatud liikide osas Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.3. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpide osas Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.2. 3.3. võimalik koosmõju teiste projektidega Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 203019 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab

19 Kättesaadav: https://agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk (03.08.2023)

EELNÕU

24

meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. Tartu Ülikooli poolt tellitud uuringu „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ 20 (2022) aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit. Merekarpide püügiliinide rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe kalakasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni). Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbiliine käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbiliinidel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Eelnevast nähtub, et taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 3.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldus Kavandatav tegevus ei näe, punktis 3.1. ja 3.2. käsitletud Natura aladel ega nende vahetus läheduses, ette tegevusi, mis võiksid aladele tervikuna ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Taotletava tegevusega (agariku kasvatamine ja söödava rannakarbi püük) keskkonnale kaasneda võiv mõju ei ole oluline. Arvestades lisaks kavandatava tegevuse ulatust ja suurust saab öelda, et sellel puudub Natura aladele negatiivne mõju. Natura eelhindamise järeldus on, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse- eesmärkidele.

20 Kättesaadav: https://www.kalateave.ee/images/pdf/Kalapyygi_ja_kalakasvatuse_toitainevoogude_modelleerimine_ja_valideer imine_ver_21032022.pdf (07.08.2023)

EELNÕU

25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Taotletava tegevusega kaasnev tegevus avaldab mõju eelkõige vahetule merekeskkonnale. Kui tegevuse elluviimisel ja hilisemal kasutamisel järgitakse asjakohaste õigusaktide kehtestatud norme jm kohustusi, ei kaasne taotletava tegevusega vahetult ümbritsevale keskkonnale olulist mõju. 4.1. mõju suurus; mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; mõju ilmnemise tõenäosus; mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgnevad keskkonnamõjud.

1. Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ja rannakarpide püügiliinid paigaldatakse ning ankurdatult mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Kuid pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud, ajutine ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Pinnasetööd tuleb planeerida ajale, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

2. Mõningat heidet välisõhku, müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Vajalikeks töödeks ja transpordiks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus jm näitajad vastavad õigusaktidega kehtestatud normidele. Mereliiklusega seonduvat õnnetuste tekkimise riski saab minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid.

3. Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest

4.2. mõju piiriülesus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võimalikku mõju ulatust ja riigipiiri (merepiiri) kaugust taotletavast alast (ca 19 km) ei ole ette näha, et tegevusega võiks kaasneda piiriülest

EELNÕU

26

mõju. 4.3. mõju Natura alale Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus (p 3.4.) on - objektiivse teabe põhjal läbi viidud hindamise tulemusel saab öelda, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. 4.4. mõju muudele kaitsealustele loodusobjektidele Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse võimalikku mõju ka muudele tegevuse mõjualas olevatele loodusobjektidele. Hindamise järeldusel leiti, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse-eesmärkidele. 4.5. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi21 järgi tuleb koosmõju all mõista sünergilist (mõju võimendumine), antagonistlikku (mõju vähenemine) ning kumulatiivset mõju (liituv mõju). Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe (või mitme) tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Mere maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2 koosneb kolmest lahustükist. Lisaks taotletavale agariku kasvatus- ja söödava rannakarbi püügialale planeeritakse vesiviljelusala PV2 teistele lahustükkidele kalakasvatuse rajamist. Taotletav tegevus ja teised vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavad tegevused ei mõju teineteise suhtes sünergiliselt ega kumulatiivselt. Kuid võib eeldada, et taotletav tegevus vähendab teiste vesiviljelusalal PV2 planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. (vt ka punkt 3.3)

21 Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) "Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (2017). Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-eelhindamine-ja- (01.08.2023)

EELNÕU

27

4.6. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Eelneva eelhinnangu põhjal ja teadaoleva info kohaselt ei ole ettepanekuid leevendusmeetmete seadmiseks. Kuid tuginedes eelnevale ja KSH-le teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse alljärgnevad tingimused. Taotletava alal tuleb läbi viia:

1. uuring põhjasetetes saasteainete sisalduse kindlakstegemiseks. Proovipunktide valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et peeneteralisemad setted akumuleeruvad rohkem mürke kui jämeteralised.

2. allveearheoloogiline uuring 3. kalastiku uuringu. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju

kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. 4. Natura elupaikade inventuur.

Lisaks on järgmised soovitused:

1. eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. 2. planeerida ajale pinnasetööd, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

5. Eelhinnangu järeldus

TTJA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 5.1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava agariku kasvatus koos söödava rannakarbi püügiliigiga ei mõjutata negatiivselt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 5.2. Taotletava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides sätestatud piirnorme. 5.5. Taotletav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. 5.6. Taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 5.7. Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei teki jäätmeid. 5.8. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. 5.9. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.

EELNÕU

28

5.10. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Tuginedes käesolevas eelhinnangus (sh Natuta eelhindamises) esitatud kaalutlustele leiab TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele, mistõttu on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata avaliku veekogu koormamiseks (vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega) esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talitus peaspetsialist

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 27.10.2022

Endla 10A, Tallinn, 10122

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja

merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega

Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse

Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale

vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles

on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud

taotlusele).

Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema

pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik

täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse

edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus

täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud.

Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre

kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri

üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise

keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et

vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.

1. Üldinfo

1.1.Arendaja taust

2

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,

mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava

ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna

arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide

juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse

valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning

merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.

Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi

Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere

Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg

Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti

Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud

rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala

püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna

Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis

magistratuuris vesiviljeluse suunal.

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada

osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).

1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga

kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje

kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.

Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat

ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,

seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.

3

Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist

toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades

kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik

panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on

üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes

veest fosforit ja lämmastikku.

1.3.Vajalikud load

1.3.1. Hoonestusluba

Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata

avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei

ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres

karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on

tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet.

1.4. Üldinformatsioon projekti kohta

Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis

Vetikakasvatamise põhjused

Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega

taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused

4

bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia

tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.

Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui

suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on

ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva

kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast

toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.

Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna

kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi

selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele

puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise

traditsioonid.

Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas

ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,

mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga

võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal

alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.

Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja

fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste

5

põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult

suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt

karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis

täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal

ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.

Vetikakasvatuse asukoht

Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa

mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa

mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste

valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud

joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.

Vetikakasvatuse tehnoloogia

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes

arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast

allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on

ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega

maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate

kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria

Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud

aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt

tingimustest 50-200% aastas.

Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.

Rannakarbi püüdmise põhjused

6

Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.

Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib

looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi

ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem

pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide

kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide

järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.

Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on

nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest

puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on

läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist:

Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt

vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse

karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre

vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete

voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja

suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas

Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,

et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse

7

424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:

peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni

karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt

suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda

kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.

Rannakarbi püüdmise tehnoloogia

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,

mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.

Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks

kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest

põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5

meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud

ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega

nurkades.

Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse

võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.

Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele

vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide

kasvatamiseks vajalikud rajatised.

Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis

8

9

Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka

ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala

kompleksi.

Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.

Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt

2024. aasta.

Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele

hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei

kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile

veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks

kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda.

10

1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve

Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,

mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.

Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada

sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.

Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks

lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse

toorainet ka inimtoidu tootmises.

Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on

Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine.

1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat

tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on

orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast,

aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad

paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi

keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk)

kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni.

Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid

lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi

alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv

toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud

tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu

11

seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long

line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal

Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu

200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid.

Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad

põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu

3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega

otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste

toodritega nurkades.

1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala

suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste

ehitusalane pindala

Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga

planeeritud vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide

püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse

sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini.

Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane

pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2.

Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5

hektarit ehk 125 000m2.

Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on

pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.

Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud

alljärgnevalt:

Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:

12

PV2 ala nurgapunktide koordinaadid

punkt Y X 1 407908.9 6547473.2 2 407908.9 6546473.2 3 406908.9 6546473.2 4 406908.9 6547473.2

Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja

insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava

ala pindala.

1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada

täiendavaid uuringuid.

Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole

püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud

püügivahenditega.

Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks

ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus

Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.

13

TTJA kiri 25.10.2022 lisaküsimustega.

Jrk nr Küsimus Vastus

1. lisada ala

veevahetustingimused ja

lahustunud hapniku sisaldus

arendusala merepõhjas ning

info ala sobivuse kohta karbi-ja

vetikakasvatusele;

Kuna karbi- ja vetikakasvatuseks taotleval

alal olemasolevad veetingimused ei halvene,

siis on võimalik hetketingimusi lugeda

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027.

Kavandatava tegevuse käigus ei toimu heidet

vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid

seovad veekeskkonnas toitaineid.

Põhjamerest tulev soolane vesi tekitab

Läänemeres tugeva vertikaalse kihistumise,

olles väga oluliseks hapnikusisalduse määrajaks

põhjakihtides. Igapäevaselt sissevoolav vesi

pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku

kontsentratsiooni sügavamates basseinis,

seetõttu on eriti olulised suured sissevoolud ehk

Major Inflow. Ainult need on võimelised

uuendama süvakihtide vett, tuues sinna soolast

ning hapnikurikast vett.

Sissevoolanud vee hapnikutase langeb kiiresti,

kui vees olev hapnik tarbitakse organismide

poolt ära. Antud projekti puhul ei viida

mereveest hapnikku välja, vaid toimub

vastupidiselt fotosüntees vetikate poolt, mille

tagajärjel vabaneb vette hapnikku.

Ala sobivus karbi- ja vetikakasvatusele

14

Kogu vesiviljelustoodangu kasvatamine ja

korjamine leiab asset Eesti mereplaneeringus

selleks ettenähtud vesiviljelusalal PV2.

Kuigi mereala planeering ei määra ka karbi-

ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab

arendamist tingimuste kaudu ning toob välja

looduslikult sobivaimad alad.

Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem,

ulatudes Läänemerest Soome laheni ning

hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe.

Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad

alad jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände.

Kasvatused on välistatud laevateedel,

kaadamis- ja ankrualadel, riigikaitseks

kasutatavatele aladel, looduskaitselistel

objektidel jm. Ülejäänud merealadel võib

karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii

iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega ja

kalakasvandustega).

2016a tellis Rahandusministeerium Tartu

Ülikoolilt uuringu: “Mereala planeeringu

alusuuring – selgrootute ja vetikate

vesiviljeluseks sobivad alad”, eesmärgiga

määrata olemasolevate levikuandmete põhjal

vetikate ja selgrootute vesiviljeluseks

sobilikud alad, kirjeldada neid ning koostada

kaardikihid, arvestades üleriigilise

planeeringu täpsusastet; selgitada välja ühe

oluliseima vesiviljelusliigi, söödava

rannakarbi, kasvupotentsiaal.

15

Tulemustena peab välja tooma:

- levikutingimuste kriteeriumite põhjal

sobivad vesiviljeluseks lainetusele

mõõdukalt avatud kõva

põhjasubstraadiga elupaigad, kus

elustiku dominantliigiks on kas

söödav rannakarp, rändkarp, põisadru

või agarik. Selliste vesiviljeluseks

sobilike alade sügavuslevik jääb

vahemikku 0,2-10 meetrit ja soolsuse

miinimum on tavaliselt 4 PSU.

- Häid vesiviljelusalasid paikneb kõige

enam Saaremaast ja Hiiumaast läände

jäävatel merealadel ning Liivi lahe

põhjaosas. Vähesel määral sobivad

vesiviljeluseks ka Väinamere äärealad

ja Vormsi saare põhjaosa merealad.

- Mudelennustused näitaksid, et

söödava rannakarbi kasvupotentsiaal

on suur suhteliselt piiratud

rannikumere aladel. Kasvukiirus on

hoogsam pigem Lääne-Eestis, kui

Soome lahes. Piirkondlikud

erinevused karpide kasvukiiruses olid

peamiselt tingitud taimse hõljumi

sisalduse ja lainetuse iseloomu suurest

ruumilisest varieeruvusest.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on

koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas.

Vesikonna veemajanduskava koostamisel

16

lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja

veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja

nõuetest. Kavandatav ala PV1 asub Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt

Hiiu madala rannikuveekogumis ja PV2

territoriaalmeres.

Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on

tegemist veetüübiga IV (R4)28 – Läänesaarte

avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu)

madal, lainetusele avatud rannikuvesi.

Veekogumi 2020a keemiline seisund on halb,

ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund

on halb. Halba keemilist seisundit näitab

elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus

kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu

põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk

ja eutrofeerumine. Looduslik surve on

võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead

näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass),

Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee

läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised

kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA

(fütoplankton).

Veemajandamiskava kohaselt ohustavad Hiiu

madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad,

Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus

kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest.

VMK kohaselt on seatud eesmärgiks

17

saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee

kogumi hea seisund.

Kavandatava tegevuse mõju

rannikuveekogumi seisundile ja vastavus

Veemajandamiskava eesmärkidele on

positiivne.

Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad

kalakasvatuse heitveest välja filtreerida

sisuliselt kogu orgaanilise heljumi, mille

tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid.

Täpne karbipopulatsiooni

filtreerimispotentsiaali arvutus on välja

toodud uuringu lisades.

-Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised veesambast assimileerima väga

suure osa lahustunud toitainetest.

2. lisada kuidas toimub karbi-ja

vetikakasvanduse toodangu

koristamine, selle hinnanguline

mõju merekeskkonnale

Vetikakasvatus ja merekarbi püüdmine

toimub pidevalt aastaringselt, seega on

rajatiste tõttu tekkiv mõju pidev. Samas on

kõik rajatised veest eemaldatavad ning seega

on mõju pöörduv.

3. lisada millist substraati on

kavatsus kasutada

vetikakasvatus aedades, selle

materjali võimalik mõju

veekeskkonnale;

Plaanis on kasutada sama tegevuse jaoks juba

kasutatud ja katsetatud materjali:

põllumajanduses kasutatav kärjeline

plastvõrk UV kindlast ja mittelagunevast

polüetüleenist.

4. lisada merekeskkonna seire

ettepanek karbi-ja

Positiivset mõju on uurinud mitmed

teadlased, enim on seda teemat uurinud

18

vetikakasvanduse mõju (ka

positiivse mõju) hindamiseks;

teadlastest Jonne Kotta, kes on välja andnud

Kalanduse Teabekeskusega koostöös

teostatud uuringutest väga detailse ülevaate

raamatus “Vetika- ja karbiuuringud 2011-

2020”.

Uuring: “Kalakasvatuste kaudu merre

suunatud lämmastiku- ja fosfori-koormust

kompenseerivate meetmete

väljatöötamine” 2019 on leidnud järgmist:

Rannakarbikasvandused

Lämmastiku eraldumist kalakasvatusest

merevette on väga raske piirata (sh

kohalikust toormest saadud kalasööda

kasutamisel), kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks

toitainete eemaldamisele suurendab

karbifarm märgatavalt vee läbipaistvust ja

vähendab kalakasvatustest tingitud

lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada

rannikumeres paiknevate kalakasvatuste

lähiümbrusesse karbikasvatusi, kuna

sellisel kooskasutusel on võimalik

kompenseerida kalakasvatustest mere

vabaneva toitainete voogu ning hoida

lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Vetikapüük ja -farmid

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse

praegu kogu Väinamere piirkonnast

keskmiselt ton lämmastikku ja pool tonni

fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri

suuruse agarikufarmi abil on aga võimalik

merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni

19

lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvatuse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid

kasvatada palju suuremal alal ja suurema

tihedusega kui näiteks merekarpe.

Teine oluline uuring, 2015. aastal tehtud:

“Kinnitumata punavetikakoosluse kunstliku

kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju

Väinamere keskkonnaseisundile” seadis

uurimise eesmärgiks hinnata punavetikate

kunstliku kultiveerimise võimalikkust

Väinameres ja sellega kaasnevat

keskkonnamõju.

Uuringu tulemustena võib välja tuua:

- kunstlikult kultiveeritud punavetikad

parandavad suure tõenäosusega veekvaliteeti,

eemaldades eduka kultiveerimise korral

arvestuslikult 0,03-0,04 tonni fosforit ja 0,3-

0,4 tonni lämmastikku 1km2 suuruse

kultiveerimisala kohta. Mõju on siiski pigem

lokaalse iseloomuga ega muuda

märkimisväärselt Väinamere toitainete

bilanssi.

2016-2019 uuriti “Läänemere sinine kasv –

täismõõduliste karbikasvatuste rajamine

Läänemere piirkonnas”. Läänemere Sinise

majanduskasvu projektiga toetati söödava

rannakarbi kasvatamist Läänemere regioonis

eesmärgiga eemaldada mereveest liigseid

20

toiteaineid. Projekti käigus rajati eri

Läänemre piirkondadesse mastaapsed

karbikasvatused ja uuriti nende mõju

keskkonnale. Tulemustena võib välja tuua:

- rannakarpe saab edukalt kasvatada

suurtes Läänemereosades juhul, kui

kasvatusmeetodid kohandatakse

kohalike oludega;

- rannakarbikasvandused võivad anda

märkimisväärse panuse Läänemre

eutrofeerumise vähendamiseks,

toitainete omastamise kaudu,

pakkudes samal ajal uut

jätkusuutlikku toidu – ja

söödaressurssi piirkonnas.

5. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb määrata koos

OÜ-ga Eesti Sinitaristu, kes

samuti on esitanud alale

hoonestusloa taotluse,

hoonestatava ala toitainete

bilanss;

Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised sellises integreeritud kasvatuses

veesambas assimileerima väga suure osa

lahustunud toitainetest. Vetikate kasvatamine

aitab kaasa kliimamuutuste mõjude

leevendamisele, kuna kasvatusprotsessi

tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks

absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja

selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades

läbi selle bioloogilist mitmekesisust.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist

kalakasvanduste toitainete jalajälje

kompenseerimiseks:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu

kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

21

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe

ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on

aga võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada

palju suuremal alal ja suurema tihedusega kui

näiteks merekarpe.

Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere

toitainetest puhastamisele, eriti suures osas

mõjutab seda just karpide püüdmine.

Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi

projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade

koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua

järgmist:

Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on

võimalik merevett puhastada liigsetest

toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad

mereveest välja suures koguses taimset

pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja

lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe

karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja

mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et

0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise

kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit.

Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks

suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg

fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

22

põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide

biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse

sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi

kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35

tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et

karpide positiivne keskkondlik mõju on

oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse

ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb

karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid

filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui

karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on

karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest

veesambasse sattunud toitainete

keskkonnamõju.

6. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb vesiviljelusalal

PV2 miiniohu vältimiseks läbi

viia võimalik miiniohu

selgitamine;

Selgitatakse välja alveearheoloogiliste

uuringute käigus paikvaatluse või tehniliste

vahendite toel.

7. taotluses olevast kirjeldusest

("[põhja]aia veealune kõrgus

(st merepinnast allpool asuv

osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0

meetrit") ei tule välja, kuidas

täpselt vetikate kasvatamiseks

kasutatavad aiad vees

paiknevad ning jääb mulje, et

mingi osa aiast ulatub ka

Taotluses on kirjutatud: Vetikakasvatuses on

planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel

baseeruvat tehnoloogiat, võttes arvesse

keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe

aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool

asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit

ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30

23

veepinnast kõrgemale, muust

kirjeldusest saab välja lugeda,

et aiad võiksid hoopis "ulatuda

põhjast 1-2 m kõrgusele",

palun sõnastust täpsustada ja

kirjeldada kuidas kasutatavad

aiad vees paiknevad.

meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad

ning on ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas

ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks

ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias

orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus. Kuna taotluses mainitud vetikad

õhus ei kasva, siis on planeeritud kasutada

eelpoolmainitud põhjaaedu, mis asuvad vee

sees.

8. Lisaks on asjaomased asutused

pidanud vajalikuks järgmiste

uuringute läbiviimist:

elupaikade inventuur,

allveearheoloogiline uuring,

veeliikluse/navigatsiooniriskide

hindamise uuring.

Uuringud viiakse läbi peale hoonestusloa

algatamise otsust, enne kasvatustöödega

alustamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Linkov

Juhatuse liige

5184300

Hiiumere Farm OÜ

Nimekirja alusel Teie: 11.08.2022

Meie: 16.08.2023 nr 16-7/22-11290-019

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa täiendatud taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini.

TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

TTJA edastas Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse 14.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-11290-004 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) märkis 11.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/17975-2 antud arvamuses, et enne hoonestusloa andmist tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et teha kindlaks, kas projekt võib tõenäoliselt avaldada Natura aladele olulist mõju, kas üksi või koos muude kavade või projektidega, pidades silmas alade kaitse-eesmärke. KeA märkis, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Samuti juhtis tähelepanu, et taotletav ala kattub moodustatava Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatalaga.

Erinevaid uuringu vajadusi tõid välja ka Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 nimega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kirjaga nr 6.2-15/1743-1; Transpordiamet 13.10.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/20812-3 ja Muinsuskaitseamet vastas 17.10.2022 nr 1.1-7/1437-2

TTJA palus Hiiumere Farm OÜ-le 25.10.2022 saadetud kirjaga täiendada hoonestusloa taotlust vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele. Hiiumere Farm OÜ esitas täiendatud hoonestusloa taotluse 27.10.2023.

Käesolevaga esitame teile EhS § 1135 lõikele 1 tuginedes arvamuse avaldamiseks Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotluse ja KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu).

Palume teil anda EhS § 1135 lõike 2 kohane arvamus käsitledes EhS § 1135 lõikes 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotlus 2. KMH eelhinnang (sh Natura eelhinnang)

Liis Jääger [email protected]

Nimekirja alusel Teie: 11.08.2022

Meie: 16.08.2023 nr 16-7/22-11290-019

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa täiendatud taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini.

TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

TTJA edastas Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse 14.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-11290-004 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) märkis 11.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/17975-2 antud arvamuses, et enne hoonestusloa andmist tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et teha kindlaks, kas projekt võib tõenäoliselt avaldada Natura aladele olulist mõju, kas üksi või koos muude kavade või projektidega, pidades silmas alade kaitse-eesmärke. KeA märkis, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Samuti juhtis tähelepanu, et taotletav ala kattub moodustatava Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatalaga.

Erinevaid uuringu vajadusi tõid välja ka Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 nimega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kirjaga nr 6.2-15/1743-1; Transpordiamet 13.10.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/20812-3 ja Muinsuskaitseamet vastas 17.10.2022 nr 1.1-7/1437-2

TTJA palus Hiiumere Farm OÜ-le 25.10.2022 saadetud kirjaga täiendada hoonestusloa taotlust vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele. Hiiumere Farm OÜ esitas täiendatud hoonestusloa taotluse 27.10.2023.

Käesolevaga esitame teile EhS § 1135 lõikele 1 tuginedes arvamuse avaldamiseks Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotluse ja KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu).

Palume teil anda EhS § 1135 lõike 2 kohane arvamus käsitledes EhS § 1135 lõikes 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotlus 2. KMH eelhinnang (sh Natura eelhinnang)

Liis Jääger [email protected]

EELNÕU

1

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka arendaja) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus1 planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11310 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Taotletava ala suhtelisse lähedusse jäävad Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste linnuala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Hiiu madala loodusala. Eeltoodust tulenevalt on vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas Hiiumere Farm OÜ kavandatav agariku kasvatus ja söödava rannakarbi püük vesiviljelusalal PV2 võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid või teisi kaitstavaid loodusobjekte (vt ka p 3). KMH eelhinnang on koostatud arendaja Hiiumere Farm OÜ esitatud andmete, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi mereala maakonnaplaneering)

1 Karbivastsed saabuvad üldjuhul ise kasvusubstraadile, tõustes kevadsuvisel ajal veesambasse ning kinnitudes lähima sobiliku substraadi külge (antud juhul spetsiaalselt paigaldatud püügiliinid). Edaspidi samas tähenduses nii söödava rannakarbi püük, kui kasvatus.

EELNÕU

2

ja selle lisade2, Eesti mereala planeeringu ja selle lisade3, Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)4 ja Keskkonnaportaali5 alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura eelhindamisel on kasutatud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu 2019. aastal koostatud dokumenti „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“6. 1. Kavandatav tegevus

1.1. tegevuse iseloom ja maht

Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis tegeleb peamiselt erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamise projektide juhtimisele, on ettevõte suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa rannikuvee alale, Tahkuna poolsaarest läänesuunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate (punavetikas, Eestis on enam levinud nimetus agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamiseks ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise kompleksi (edaspidi kasvatuskompleks), milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva merealaplaneeringuga. Planeeritavas kasvatuskompleksis soovitakse kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitseliste põhimõtete ja nõuetega. Mereala maakonnaplaneeringu kohaselt on vesiviljelusala PV 2 sügavus 17…30 m. Ühe aia kõrgus merepõhjast mõõdetuna on orienteeruvalt 1 m. Läbimõõt sõltub konkreetsest kasutusse võetavast asukohast, kuid on eeldatavalt ligikaudu 30 m kuni 1130 m. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks merepõhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³ võib öelda, et ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000

2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ 3 Eesti mereala planeering. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 4 Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: https://eelis.ee/ 5 Keskkonnaportaal. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/ 6 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2019. Kättesaadav: https://envir.ee/keskonnamoju-hindamine#natura- hindamine

EELNÕU

3

tonni (märgkaalus) vetikat. Maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku on seega orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas, ei kasutata lisatoitaineid. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Vetikate kasvatus toimub talvel samadel tingimustel nagu muudel aastaaegadel. Aedikuid uuendatakse vastavalt vajadusele. Söödava rannakarbi püüdmiseks on planeeritud kasutusele võtta tehnoloogia, mis on kasutusel mitmes Läänemere-äärses riigis nagu Soome, Rootsi ja Taani. Arendaja on taotlusmaterjalid kirjeldanud kahte söödava rannakarbi püügilahenduse varianti. Variant 1 Planeeritavaks lahenduseks on nn. pikk liin (long line) püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 me pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Variant 2 Püügiliini otstes on tähistuseks veepinnal ujuvad poid, millelt kummaltki laskuvad liinid merepõhjas olevate ankruteni. Mõlema ankru vahel on põhiliin, mille külge omakorda kinnituvad püügiliinid (8 tk, ca 25 cm pikkused). Püügiliinide vahe põhiliini küljes on 3 m. Püügiliinide teises otsas on liinid kinnitunud samuti ankrutel olevale põhiliinile, mis väldib püügiliinide omavahelist ristumist hoovuste tõttu.

Joonis 1. Hiiumere Farm OÜ 31.01.2023 täiendatud taotluses toodud joonis püügiliinide asetuse kohta

EELNÕU

4

Kasvatuskompleksis ei anta karpidele nende kasvu soodustamiseks täiendavaid toitaineid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m². Rannakarbi kogumine toimub talvel samamoodi nagu muudel aastaaegadel ja püügiliine uuendatakse vastavalt vajadusele. Kasvatuskompleksis toimub saagikoristus kasvutsükli järgselt, milleks on mõlema puhul kuni 2 aastat. Saagikoristus toimub laevalt. Saagikoristusel püütud materjal käideldakse laeval, misjärel toimetatakse maismaale. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevalt. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid.

1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel. Planeeritav tegevus aitab arendada kohalikele tingimustele vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutamist; arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti, tagades sellega kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsuse. Tuginedes eelnenule saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Selle strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); rohemajandus. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+. Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele.

EELNÕU

5

Planeeritava tegevuse aluseks oleva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Säästva arengu strateegia, taastuvenergiale ülemineku vajaduse jms valguses on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uuel otstarbel nagu tuuleenergeetika, laineenergeetika või vesiviljeluse arendamiseks. Mereala maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava7 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ning veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud tagasisidest. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi - mesohaliinne (soolsuse vahemik 6-7 psu) 8 , madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund 2019 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 järgi on halb. Veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur kontsentratsioon vees. 2020. aasta vahehinnangu alusel on Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund hinnatud „halb“, elavhõbeda sisalduse tõttu kalades. Ökoloogiline seisund (ÖSE) on hinnatud kesiseks eutrofeerumise ja toitainete suure sisalduse tõttu. Eesmärgiks Hiiu veekogumil on saavutada seisundiks „hea“. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele Läänemeres. Eesti vesiviljeluse mitmeaastase tegevuskava 2030+ kohaselt on Läänemere põhjaosas praeguste teadmiste kohaselt kasvatamise vaatest kõige paljulubavamad tulemused järgmiste vetikaliikide kasvatamisel: põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas (Ulva intestinalis) ja agarik (Furcellaria lumbricalis). Tegevuskavas on märgitud, et agariku kasvatamiseks meres on tehtud mitu katset ja nende tulemusel saab järeldada, et kunstlik kultiveerimine Väinameres on võimalik, aga vajab edasist tööstuslike meetodite arendamist ja katsetamist. Hoonestusloa taotluse kohaselt planeeritakse alal kasvatama hakata muuhulgas agarikku. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta.

7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#veemajanduskavade-do 8 practical salinity scale (PSS) unit ehk sooli kg/m3 vee kohta

EELNÕU

6

Tuginedes eelnenule ja TTJA-le teada olevale teabe ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik kasutamine

Planeeritav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju maismaakasutusele ega keskkonnakomponentidele, mis hõlmavad litosfääri (maa, muld, maavarad); ei kaasne ka mõju põhjaveele (veeseaduse - VeeS, § 7 tähenduses), maismaaveele (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdeveele (VeeS § 8 tähenduses); samuti maismaad hõlmavale looduslikule mitmekesisusele (metsadele ega maismaa loomadele ja taimedele). Eelpool nimetatud loodusvaradel ei ole puutumust planeeritava tegevusega. Kirjeldatud tegevuse elluviimiseks ei kasutata looduslikku kalavaru, ega teisi looduslikult vees elavaid loomaliike. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast on sellel paratamatu kokkupuude Eesti territorriaalmerega ning Hiiu madala rannikuveekogumiga. Nimetatud (omavahel kattuvad) veealad on planeeritava rajatise asukohaks. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitse põhimõtete ja nõuannetega. Aiad ja karpide püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Rajatisega hõlmatakse merepõhjast maksimaalselt orienteeruvalt kuni 100 hektarit. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade kättesaadavust ega looduslikku mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette nähtud alale. 1.4. tegevuse energiakasutus

Vesiviljelusalale PV2 paigaldatavad rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga. Planeeritava tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava laeva kasutamises. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed tööks energiaallikaid ei vaja.

EELNÕU

7

1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tegevusega kaasnev heide vette, pinnasesse ja õhku Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ning söödava rannakarbi püüdmise liinikompleksid ankurdatakse mere põhja. Nende paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Põhja häiringutega seotud töödest põhjustatud heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt veesambasse paisatud materjali omadustest (lõimiselisest koostisest, mis määrab settimise kiiruse) ja tööde perioodil valitsevatest tuuletingimustest. Pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja see on ajutine ning lühiajaline. Siiski tasub silmas pidada, et pinnasetöid ei teostataks tugevate tuulte tingimustes, milleks loetakse merel tuulekiirust pikaajaliselt üle 10 m/s. Võttes arvesse planeeritava tegevuse iseloomu ja mahu ning vaadeldava piirkonna (vesiviljelusala PV2) kaugust rannikust (ca 4,8 km), võib järeldada, et heljumi levik on tööde piirkonna lähistel suhteliselt lokaalse tähtsusega ning Hiiumaa rannikuni heljumi mõju eeldatavasti ei ulatu. Agariku kasvatamiseks vajalikud kärjekujulised aiad koosnevad polüetüleenist, mis on UV kindel ning mittelagunev materjal. Arendaja poolt antud info kohaselt on sama materjali kasutatud edukalt katsekasvatustes. Nimetatud materjal ei kõdune ega eralda muul moel ohtlikke aineid. (vt ka punkt 1.6.) Taotluses oleva teabe kohaselt määrab Läänemere põhjakihtides hapnikusisalduse tugev vertikaalne kihistumine. Sellise kihistumise põhjustab Põhjamerest Läänemerre tungiv soolane vesi. Igapäevaselt Läänemerre sissevoolav vesi pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku kontsentratsiooni sügavamates kihtides. Sügavamate kihtide vett uuendab ja rikastab hapnikuga suur sissevool ehk major inflow. Vees sisalduvat hapnikku tarbivad seal elavad organismid. Taotletav tegevus ei suurenda merevees sisalduva hapniku tarbimist. Vetikates toimub sarnaselt maismaataimedega fotosünteesiprotsess, mille käigus vabaneb vette hapnikku suurendades sellega vaba hapniku hulka vees. Uuringud 9 on näidanud, et filtreerivate karpide liinidele püüdmisel on vee kvaliteedile positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist10. Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne mõju

9Jonne Kotta et. al „Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussels farming for eutrophication control in the Baltic Sea“ (Science of The Total Environment; Volume 709, 20 March 2020). Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969719361406 (31.07.2023) 10 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (31.07.2023)

EELNÕU

8

keskkonnale on oluliselt suurem, kui toitainete filtreerimine ning karbiliine tuleks käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidelt ei eemaldata. Arendaja on märkinud, et kaasaegses teaduskirjanduses (nt. J.Kotta et.al; 2020) on valdavaks saanud seisukoht, et suurvetikate (nt agarik, rohevetikas) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Seetõttu nähakse vetikate kultiveerimist, kui ühte parimat lahendust võitluses lokaalse eutrofeerumisega. Arendaja on lisanud, et uuringute11 kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 t lämmastikku ja 2,2 t fosforit. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta. Samuti võimaluse välja selgitada karbipüügi nii positiivsed- kui negatiivsed mõjud Eesti mereala iseloomulikule keskkonnale, mille kohta tänaseks teadmised veel puuduvad või on liialt väikesemahulised. Kavandatava vesiviljelusega ei kaasne heidet õhku. Mõningat heidet võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ning püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Nimetatud töödeks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus vastab õigusaktidega kehtestatud normidele. Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral heidet vette, pinnasesse ega õhku. Tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra ega eraldu soojust või valgust. Agariku kasvatamise rajatised ja söödava rannakarbi püügiseadmed ei tekita vibratsiooni ega ole ioniseeriva kiirguse allikaks. Planeeritava tegevusega pole oodata sellise lõhna eraldumist, millel oleks oluline mõju või mis ulatuks lähima rannikuni (sh inimasustuseni). Mõningat müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt, kuid see on lühiajaline ning peab vastama õigusaktidega kehtestatud normidele. Nimetatud laevad võivad olla valgusallikaks juhul, kui töö toimub hämaral ajal või pimedas. Sellisel juhul on valgusallika kasutamine lokaalne ja lühiajaline (vaid tööde teostamise ajaks). Töö pimedas pole siiski, arvestades selle spetsiifikat, tõenäoline ega praktiline, kuna raskendaks oluliselt tööde läbiviimist.

11 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks koostatud „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projekti raames; Tartu Ülikool, 2019; edaspidi EMKFi projekt). Kättesaadav: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021- 10/Vesiviljeluse%20piirkondlike%20kavade%20koostamine%20v%C3%B5imaliku%20keskkonnasurve%20ohj amiseks.pdf (31.07.2023)

EELNÕU

9

Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral müra, vibratsioon, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. 1.6. tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei kaasne märkimisväärset jäätmete teket. Vetikaid ja merekarpe kasutatakse toorainena ning neid on võimalik tarbida ligikaudu 100% ulatuses. Vetikakasvatuse rajamiseks kasutatav aedik on valmistatud kvaliteetsest HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen) materjalist, mis ei roosteta ega mädane. Arendaja on selgitanud, et juhul kui aedik on vaja välja vahetada siis utiliseeritakse see läbi taaskasutuse (müüakse Hiiumaal tegutsevale plastitöötlejale Leif Andersson OÜ, kes omakorda taaskasutab materjali uute toodete valmistamisel).

1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja mereliiklusega seonduvalt. Kasvatuskompleksi teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Arendaja on selgitanud, et vesiviljeluse põhjakasvatuse puhul on mõju veeliiklusele ja muud ohud minimaalsed, sest kogu kavandatava tegevuse ala on poidega markeeritud ja meresõidu ohutust tagavate tähistega tähistatud. 1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Hiiumere Farm OÜ näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Samuti puudub kavandatud tegevust silmas pidades kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Hiiumere Farm OÜ kavandab kasvatuskompleksi rajamist Hiiumaa lähistel, Tahkuna poolsaarest ca 10 km läänes asuva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2

EELNÕU

10

koosseisu. Vesiviljelusala PV2 asub kolmel lahustükil. Planeeritav ala on kolmest lahustükist kõige lõunapoolsem. Planeeritav agariku kasvatamise ja söödava merekarbi püüdmise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid on järgmised:

Hiiumere Farm OÜ poolt esitatud taotluses on selgitatud, et täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala selgub projekti edasise arendamise käigus, kui on teada rajatiste konkreetne arv ja insener-tehniline lahendus projekti elluviimiseks. 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Mereala maakonnaplaneeringus on märgitud, et vesiviljelusalade PV 2 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Kaitseministeerium on kaasatud kõnealuse hoonestusloa taotluse menetlusse. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi allveearheoloogiline uuring. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (01.08.2023 seisuga) kattub kavandatav ala Hiiumaa üldgeoloogilise uurimustööga Eesti Geoloogiateenistus Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr 331459; loa omaja; Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtiv kuni 09.08.2023). Üldgeoloogiline uurimustöö on reguleeritud maapõueseadusega. Kavandatava tegevuse ala kattub väikeste kalapüügiruuduga 29012. Kavandatav kasvatus- ja püügiala on Hiiu maakonna rannakalurite lestapüügipiirkond13. TTJA-le teadaolevalt ei ole

12 Vabariigi Valitsuse 23.12.2013 määrus nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013?leiaKehtiv (01.08.2023) 13 Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kiri nr 6.2- 15/1743-1

EELNÕU

11

kavandatav tegevus vastuolus kalapüügiga, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks puudub piisav Eesti tingimustest (kalavaru, püügitingimused, õigusaktid jms) põhinev teave. Tuginedes eelnevale teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus kalastiku uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. EMKFi projekti andmetel kompenseerib vetikate kasvatamine kalakasvatuse toitainete jalajälge, kuna näiteks ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega leevendab vetikakasvatus kalakasvatuse keskkonnamõju. Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid vetikakasvatus või karbipüük maandab sellist keskkonnariski hästi. 2.2 alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei leidu planeeritaval alal maismaaga seotud loodusvarasid ega ressursse nagu maa, muld, pinnas, põhjavesi (VeeS, § 7 tähenduses), maismaavesi (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdevesi (VeeS § 8 tähenduses) ja maismaad hõlmav looduslik mitmekesisus. Kavandatav tegevus ei ole seotud nimetatud loodusvarade kättesaadavuse, kvaliteedi või taastumisvõimega. Kuigi maavarade olemasolu võib vesiviljelusalal PV2 eeldada, ei kattu maavarade registri andmetel asukoht kaevandamisväärse maavara leiukohaga. Samuti ei kavandata mereala maakonnaplaneeringu andmetel planeeringuperioodi jooksul uusi maardlaid. Mereala planeeringu ettepaneku kohaselt tuleks esmajärjekorras kasutada Hiiumadala maardlas leiduvat ressurssi. Selle kättesaadavuse, kvaliteedi ja taastumisvõimega puudub taotletaval tegevusel puutumus. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. See tähendab, et organismide kasvatamiseks vajalikud rajatised ankurdatakse mere põhja. Rajatistega hõlmatud alal olevat pinnast ei saa kasutada kasvatuskompleksi kasutamise ajal muuks otstarbeks. Kuid selle taastumisvõimet planeeritav tegevus ei mõjuta, kuna pinnast tegevuse elluviimiseks ei kasutata. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast, asub kavandatav kasvatus- ja püügiala täielikult veekeskkonnas. Arvestades, et tegemist on avatud merealaga (selle suurus võrreldes

EELNÕU

12

kavandatavata tegevuse suurusega) ja asjaoluga, et rajatised paiknevad kinnitatult veekogu põhjas, ei mõjuta planeeritav tegevus vee kättesaadavust ega kasutamist (meretransport). Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus pinnase ega vee kvaliteeti negatiivselt. Senised uuringud on näidanud, et suurvetikate (nt agarik) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade (sh loodusliku mitmekesisuse) kättesaadavust, kvaliteeti ega selle taastumisvõimet. Agariku kasvatuse ja söödava rannakarbi püüdmine saab toimuda aastaringselt, seega võib öelda, et rajatiste kasutamisest tekkiv mõju on pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning mõju seega pöörduv. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritaval alal ja seal kavandataval tegevusel ei ole puutumust märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste ning metsa ega maastikega. Vesiviljelusala PV2, kuhu kasvatuskompleks planeeritakse rajada, ei asu tiheasustusega alal. TTJA-le teadaolevalt14 ei kattu planeeritav ala kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladega. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või võidakse ületada. Taotletava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV2 asub täies ulatuses meres. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu võib öelda, et tegevus ei mõjuta merekeskkonna vastupanuvõimet. Pidades silmas asjaolu, et nii vetikad (konkreetsel juhul agarik) kui rannakarbid seovad veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele, saab öelda, et planeeritava kasvatuskompleksi mõjualas merekeskkonna vastupanuvõime teatud protsessidele (eutrofeerumine) paraneb. Planeeritavale kasvatuskompleksile soovitakse rajada põhjaga püsivalt ühendatud ehitised. Nimetatud tegevus ei mõjuta merepõhja pinnavormide vastupanuvõimet. Vajaliku ehitiste rajamiseks pinnavorme ei muudeta. Vesiviljelusala PV2 ei kattu Natura 2000 võrgustikku (edaspidi Natura ala) kuuluva alaga ega muu kaitstava loodusobjektiga.

14 Muinsuskaitseameti 17.10.2022 kiri nr 1.1-7/1437-2

EELNÕU

13

Keskkonnaamet on TTJA-le planeeritava tegevuse kohta esitatud taotluse kohta antud arvamuses15 märkinud, et planeeritava ala piirkonnas on tõenäosus elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) esinemiseks. Karbiliinide ja vetikakasvatuse rajamisel ei tohi kahjustada või varjutada olemasolevaid väärtuslikke elupaiku, mistõttu on vajalik eelnev teave väärtuslike koosluste kohta, et nendega arvestada hiljem kasvanduse paigutamisel. Sellest tulenevalt tuleb Keskkonnaameti hinnangul piirkonnas eelnevalt läbi viia elupaikade inventuur. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi Natura elupaikade inventuur. Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109) ja Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikud kaitstavad loodusobjektid: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281) ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163). Kaitstavate alade keskkonna vastupanuvõimet taotletavale tegevusele on põhjalikumalt analüüsitud peatükis 3.

2.4. inimeste tervis ja heaolu

Kavandatav kasvatuskompleks asub avamerel. Tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähim maismaapunkt (Suursäär), katastriüksusega Kärdla metskond 220 (katastritunnus: 39201:004:1019) asub taotletavast alast ca 4,8 km kaugusel kirdes ning seal ei asu hooneid. Taotletava tegevuse rajamise ja kasutamisega ei teki eeldatavalt häiringuid, mis kanduksid lähima katastriüksuseni. Kasvatuskompleksi rajamisel ja kasutamisel ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke jäätmeid. Juhul, kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus vähe oluline. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti. Arvestades planeeritava rajatise asukohta ja kaugust lähimast maismaapunktist ning planeeritava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole näha, et sellega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule.

15 Registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 12.10.2022 numbri 16-7/22-11290-009 all

EELNÕU

14

3. Natura eelhindamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 169-190. Käesoleva Natura eelhinnangu koostamiseks on kasutatud kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eesti Ornitoloogiaühing koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel 2022 aastal aruande „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“16 (projekt nr 17041). Projektis tehti muuhulgas ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja selle lisamiseks Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka. Moodustatav Põhja Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli, kirjuhaha, haha, tõmmuvaera ja väikekoskla osas. Nimetatud Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka vesiviljelusala PV2. Kavandatava tegevuse asukohta on kirjeldatud eespool punktis 2 ja planeeritavat tegevust on kirjeldatud eespool punktis 1.1. 3.1 Tegevuse eeldatavas mõjuväljas asuvad kaitstavad loodusobjektid Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109), Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid, mis kattuvad Natura aladega: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281), Paope sihtkaitsevöönd ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).

16 Projekt on kättesaadav: https://eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/ (03.08.2023)

EELNÕU

15

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615) lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 kuulub Paope looduskaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Sama põhimõtet kasutatakse käesoleva Natura eelhindamise käigus ka Hiiu madala hoiuala ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala puhul. Hiiu madala hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 45 Hiiu madala loodusala koosseisu ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 156 Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“ tulemused 17 , milles on muuhulgas tehtud ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja Natura 2000 linnualade hulka lisamiseks. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka kavandatavat kasvatuskompleksi.

3.1.1. Natura alad ja seal kaitstavad loodusväärtused

Hiiu madala loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 45 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas (edaspidi loodusdirektiivi I lisa) nimetatud looduslikku elupaigatüüpi (sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) karid (1170). Kõrgessaare-Mudaste loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 156 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe (siin ja edaspidi on esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid märgitud tärniga): rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Linnuala koosseisu kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope

17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 7-18/22/12278 all

EELNÕU

16

looduskaitseala. Linnuala kattub Paope loodusalaga ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktis 19 kohaselt kaitstakse linnualal järgnevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) I lisas (edaspidi linnudirektiivi I lisa) nimetatud linnuliike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Paope loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 295 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). 3.1.2. Siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid ja sealsed kaitse-eesmärgid Hiiu madala hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“ (edaspidi määrus nr 233) Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevöönd välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määrusega nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 106). Määruse nr 106 § 1 lg 1 p 2 kohaselt on Paope looduskaitseala eesmärk kaitsta elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad

EELNÕU

17

ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) ning kaitsealuseid liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Määruse nr 106 § 10 lg 2 kohaselt on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud määrusega nr 233. Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 5 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria molissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca) kaitse.

3.2 Kavandatava tegevuse mõju selle mõjuväljas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele

3.2.1. Mõju Natura aladele Natura ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura alade võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (looduskaitseseadus § 70). Arvestades taotletava ala asukohta (meri), kaugust punktis 3.1. ja selle alapunktides nimetatud kaitsealustest loodusobjektidest ning taotletaval alal kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu saab öelda, et tegevusel puudub kokkupuude maismaa elupaigatüüpide või liikidega (v.a linnud). Sellest tulenevalt käsitletakse järgnevates alapunktides kavandatava tegevuse mõju loodusobjektide nendele kaitse-eesmärkidele, mis asuvad meres või millel on seos merega.

EELNÕU

18

3.2.1.1. Hiiu madala loodusala ja Hiiu madala hoiuala Hiiu madala hoiuala kuulub Hiiu madala loodusala koosseisu ning mõlema loodusobjekti kaitse-eesmärgid kattuvad täielikult. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Hiiu madala loodusala (sh Hiiu madala hoiuala) kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele: mereelupaik karid (1170). Eestis mahuvad karide elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses. Hiiu madala loodusalal selliseid saari ei leidu. Karide elupaiga kvaliteeti mõjutab nii otsene kui kaudne inimtegevus. KSH hinnangul võib elupaigale potentsiaalset negatiivset mõju avaldada (mida on asjakohane hinnata kõnealuse planeeritava tegevusega) suurenenud toitainete kontsentratsioonide ja intensiivistunud eutrofeerumise tõttu. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab eutrofeerumist vähendada, kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Seega on kavandataval tegevusel, elupaikadele eutrofeerumise vähenemise näol, potentsiaalne positiivne mõju. Karide elupaigale avaldab mõju ehitustegevus, kuna selle tegevusega kaasneb täiendav peensette hulga suurenemine veesambas. Veesambas leiduva ning merepõhja sadeneva peensette tõttu võivad ajutiselt halveneda valgustingimused ning häiritud on põhjakoosluste produktsioon. Taotletaval alal on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. Nii aiad, kui rannakarbi püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Pinnasetööde maht taotluse kohaste aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.

EELNÕU

19

3.2.1.2. Kõrgessaare-Mudaste loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Rannikulõugaste elupaigatüübi alla kuuluvad madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. Laiad madalad lahed - sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liiki linde. Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana. Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjustavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent olulised on ka tuul, kestev päikesepaiste ning üldine kuivus, osal saartest ka lämmastikurikas linnusõnnik: mõõdukal hulgal soodustab see taimekasvu, väga suurtes kogustes aga vastupidi – hävitab kogu taimkatte. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.3. Kõrgessaare-Mudaste linnuala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele, otseselt merega seotud linnuliikidele (KSH tabel 5.2. kohaselt): soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo). Avamerele on iseloomulikud kolme liigirühma esindajad: põhjatoidulised, pelaagilistes kihtides toitujad ja pinnatoidulised. Kaudselt on avamerega seotud mere kohalt läbirändajad.

EELNÕU

20

Kõrgessaare-Mudaste linnuala mereosa on Hiiumaa põhjaosas koos Väinamerega tervikuna oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, paiknedes vahetult Ida-Atlandi rändeteel. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). KSH tabelis 5.2. järgi, kus on välja toodud linnualale kaitse-eesmärgiks olevad linnud ning kavandatava tegevuse potentsiaalne liigispetsiifiline mõju, põhjustab inimtegevusest tulenev häirimine enim kalakajakat ja jõgitiiru (mõlemaid mõõdukalt). Mõlemad liigid on tundlikud pesitsusaegse häirimise suhtes (hülgavad häirimise korral pesa). Pidades silmas, et taotletava tegevuse asukoht (avameri) pole sobilik pesitsuskoht kummalegi linnuliigile ning kaugust lähimast Kõrgessaare-Mudaste linnualal asuvatest potentsiaalselt sobilikest pesitsuskohtadest (rannik, rand, rannaniit, laiud) võib öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne häiringut kalakajakale ega jõgitiirule. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest (vt ka punkt 3.2.1.1.) Rajatiste merre paigaldamise käigus muudetakse vähesel määral merepõhja koosluseid – seda nii otseselt füüsiliselt kui ka setete merre paiskamise teel, mis võib väikest negatiivset mõju avaldada bentosetoidulistele liikidele (nt kirjuhahk), kuid mõju ulatus on planeeritaval tegevusel tõenäoliselt suhteliselt väike ja mõju iseloom on ajutine. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Kavandataval vesiviljelusalal on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Seega ei muuda planeeritav tegevus negatiivselt lindude toidubaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.1.4. Paope loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2.

EELNÕU

21

Liivased ja mudased pagurannad elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole, põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel kuivale jäävate muda-, savi- ja liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik, põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede olemasolust. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope loodusala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.5. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Mereliste rahvusvahelise linnualade uuendamine" koostati Eesti merealaplaneeringu raames Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja 2019. aastal valminud uuringu „Lindude peatusalade analüüs“ jätkuprojekt. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) täiendav kandidaatalade väljavalimine on esimeseks sammuks täiendavate mereliste kaitsealade moodustamisel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 kujutab endast olulist võimalust peatada ja pöörata tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemine merel, suurendades ELi kaitstavat mereala vähemalt 30%-ni. Mereliste linnualade kandidaatalade valikul lähtuti rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumitest ning kasutatud metoodikad ning andmeallikad on töös põhjalikult kirjeldatud. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli (Clangula hyemalis), kirjuhaha (Polysticta stelleri), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca ) ja väikekoskla (Mergellus albellus) osas. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). Veeliiklusest põhjustatud häiringud mõjutavad potentsiaalselt enim, kandidaatalal nimetatud linnuliikidest, merel toituvaid sukelparte nagu kirjuhahk, aul, vaerad.

18Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf (08.08.2023)

EELNÕU

22

Veeliiklus on ka linde häiriv faktor, mille olulisus sõltub väikelaevade liikluse tihedusest. Taotletava tegevusega ei suurene planeeritaval alal oluliselt laevaliiklus. Laevaga liigeldakse vaid vajalike tööde teostamiseks, milleks on rajatiste hooldus ja saagikoristus. Muude tegurite poolest (väljatõrjumine, toitumispaikade kadu) on kõige ohustatumad tõmmuvaeras ja hahk. Taotletav tegevus ei too kaasa häiringuid mahus ega ulatuses, mis tõrjuks linde planeeritavalt alalt püsivalt eemale. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega toidupaikade kadu. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.2. Mõju muudele looduskaitselistele aladele 3.2.2.1. Paope looduskaitseala Paope looduskaitseala kuulub Paope loodusala ja Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele (nimetatud vaid need väärtused, mis ei kattu Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate väärtustega): veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Lisaks on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2 ja elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad iseloomustust punktis 3.2.1.4. Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega. Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning

EELNÕU

23

nendega kaasnevad häiringud. Ühtegi loetletud tegevust käsitletaval taotletaval alal ei planeerita. Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük. Keskkonna eutrofeerumine ja merereostus. Kavandatava tegevuse käigus planeeritakse muuhulgas agariku kasvatust. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Seega kompenseeritakse püük hiljem kasvatuse näol. Taotletaval tegevusel on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope looduskaitseala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.2.2. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala koosseisu. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad linnudirektiivi lisas I nimetatud liikide osas Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.3. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpide osas Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.2. 3.3. võimalik koosmõju teiste projektidega Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 203019 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab

19 Kättesaadav: https://agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk (03.08.2023)

EELNÕU

24

meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. Tartu Ülikooli poolt tellitud uuringu „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ 20 (2022) aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit. Merekarpide püügiliinide rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe kalakasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni). Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbiliine käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbiliinidel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Eelnevast nähtub, et taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 3.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldus Kavandatav tegevus ei näe, punktis 3.1. ja 3.2. käsitletud Natura aladel ega nende vahetus läheduses, ette tegevusi, mis võiksid aladele tervikuna ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Taotletava tegevusega (agariku kasvatamine ja söödava rannakarbi püük) keskkonnale kaasneda võiv mõju ei ole oluline. Arvestades lisaks kavandatava tegevuse ulatust ja suurust saab öelda, et sellel puudub Natura aladele negatiivne mõju. Natura eelhindamise järeldus on, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse- eesmärkidele.

20 Kättesaadav: https://www.kalateave.ee/images/pdf/Kalapyygi_ja_kalakasvatuse_toitainevoogude_modelleerimine_ja_valideer imine_ver_21032022.pdf (07.08.2023)

EELNÕU

25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Taotletava tegevusega kaasnev tegevus avaldab mõju eelkõige vahetule merekeskkonnale. Kui tegevuse elluviimisel ja hilisemal kasutamisel järgitakse asjakohaste õigusaktide kehtestatud norme jm kohustusi, ei kaasne taotletava tegevusega vahetult ümbritsevale keskkonnale olulist mõju. 4.1. mõju suurus; mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; mõju ilmnemise tõenäosus; mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgnevad keskkonnamõjud.

1. Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ja rannakarpide püügiliinid paigaldatakse ning ankurdatult mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Kuid pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud, ajutine ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Pinnasetööd tuleb planeerida ajale, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

2. Mõningat heidet välisõhku, müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Vajalikeks töödeks ja transpordiks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus jm näitajad vastavad õigusaktidega kehtestatud normidele. Mereliiklusega seonduvat õnnetuste tekkimise riski saab minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid.

3. Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest

4.2. mõju piiriülesus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võimalikku mõju ulatust ja riigipiiri (merepiiri) kaugust taotletavast alast (ca 19 km) ei ole ette näha, et tegevusega võiks kaasneda piiriülest

EELNÕU

26

mõju. 4.3. mõju Natura alale Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus (p 3.4.) on - objektiivse teabe põhjal läbi viidud hindamise tulemusel saab öelda, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. 4.4. mõju muudele kaitsealustele loodusobjektidele Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse võimalikku mõju ka muudele tegevuse mõjualas olevatele loodusobjektidele. Hindamise järeldusel leiti, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse-eesmärkidele. 4.5. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi21 järgi tuleb koosmõju all mõista sünergilist (mõju võimendumine), antagonistlikku (mõju vähenemine) ning kumulatiivset mõju (liituv mõju). Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe (või mitme) tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Mere maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2 koosneb kolmest lahustükist. Lisaks taotletavale agariku kasvatus- ja söödava rannakarbi püügialale planeeritakse vesiviljelusala PV2 teistele lahustükkidele kalakasvatuse rajamist. Taotletav tegevus ja teised vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavad tegevused ei mõju teineteise suhtes sünergiliselt ega kumulatiivselt. Kuid võib eeldada, et taotletav tegevus vähendab teiste vesiviljelusalal PV2 planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. (vt ka punkt 3.3)

21 Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) "Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (2017). Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-eelhindamine-ja- (01.08.2023)

EELNÕU

27

4.6. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Eelneva eelhinnangu põhjal ja teadaoleva info kohaselt ei ole ettepanekuid leevendusmeetmete seadmiseks. Kuid tuginedes eelnevale ja KSH-le teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse alljärgnevad tingimused. Taotletava alal tuleb läbi viia:

1. uuring põhjasetetes saasteainete sisalduse kindlakstegemiseks. Proovipunktide valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et peeneteralisemad setted akumuleeruvad rohkem mürke kui jämeteralised.

2. allveearheoloogiline uuring 3. kalastiku uuringu. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju

kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. 4. Natura elupaikade inventuur.

Lisaks on järgmised soovitused:

1. eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. 2. planeerida ajale pinnasetööd, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

5. Eelhinnangu järeldus

TTJA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 5.1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava agariku kasvatus koos söödava rannakarbi püügiliigiga ei mõjutata negatiivselt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 5.2. Taotletava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides sätestatud piirnorme. 5.5. Taotletav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. 5.6. Taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 5.7. Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei teki jäätmeid. 5.8. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. 5.9. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.

EELNÕU

28

5.10. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Tuginedes käesolevas eelhinnangus (sh Natuta eelhindamises) esitatud kaalutlustele leiab TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele, mistõttu on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata avaliku veekogu koormamiseks (vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega) esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talitus peaspetsialist

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 27.10.2022

Endla 10A, Tallinn, 10122

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja

merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega

Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse

Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale

vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles

on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud

taotlusele).

Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema

pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik

täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse

edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus

täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud.

Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre

kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri

üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise

keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et

vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.

1. Üldinfo

1.1.Arendaja taust

2

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,

mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava

ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna

arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide

juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse

valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning

merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.

Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi

Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere

Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg

Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti

Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud

rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala

püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna

Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis

magistratuuris vesiviljeluse suunal.

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada

osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).

1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga

kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje

kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.

Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat

ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,

seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.

3

Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist

toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades

kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik

panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on

üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes

veest fosforit ja lämmastikku.

1.3.Vajalikud load

1.3.1. Hoonestusluba

Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata

avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei

ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres

karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on

tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet.

1.4. Üldinformatsioon projekti kohta

Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis

Vetikakasvatamise põhjused

Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega

taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused

4

bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia

tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.

Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui

suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on

ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva

kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast

toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.

Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna

kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi

selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele

puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise

traditsioonid.

Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas

ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,

mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga

võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal

alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.

Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja

fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste

5

põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult

suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt

karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis

täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal

ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.

Vetikakasvatuse asukoht

Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa

mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa

mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste

valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud

joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.

Vetikakasvatuse tehnoloogia

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes

arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast

allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on

ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega

maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate

kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria

Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud

aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt

tingimustest 50-200% aastas.

Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.

Rannakarbi püüdmise põhjused

6

Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.

Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib

looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi

ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem

pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide

kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide

järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.

Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on

nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest

puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on

läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist:

Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt

vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse

karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre

vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete

voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja

suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas

Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,

et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse

7

424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:

peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni

karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt

suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda

kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.

Rannakarbi püüdmise tehnoloogia

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,

mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.

Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks

kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest

põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5

meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud

ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega

nurkades.

Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse

võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.

Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele

vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide

kasvatamiseks vajalikud rajatised.

Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis

8

9

Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka

ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala

kompleksi.

Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.

Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt

2024. aasta.

Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele

hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei

kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile

veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks

kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda.

10

1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve

Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,

mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.

Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada

sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.

Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks

lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse

toorainet ka inimtoidu tootmises.

Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on

Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine.

1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat

tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on

orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast,

aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad

paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi

keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk)

kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni.

Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid

lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi

alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv

toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud

tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu

11

seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long

line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal

Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu

200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid.

Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad

põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu

3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega

otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste

toodritega nurkades.

1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala

suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste

ehitusalane pindala

Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga

planeeritud vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide

püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse

sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini.

Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane

pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2.

Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5

hektarit ehk 125 000m2.

Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on

pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.

Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud

alljärgnevalt:

Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:

12

PV2 ala nurgapunktide koordinaadid

punkt Y X 1 407908.9 6547473.2 2 407908.9 6546473.2 3 406908.9 6546473.2 4 406908.9 6547473.2

Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja

insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava

ala pindala.

1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada

täiendavaid uuringuid.

Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole

püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud

püügivahenditega.

Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks

ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus

Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.

13

TTJA kiri 25.10.2022 lisaküsimustega.

Jrk nr Küsimus Vastus

1. lisada ala

veevahetustingimused ja

lahustunud hapniku sisaldus

arendusala merepõhjas ning

info ala sobivuse kohta karbi-ja

vetikakasvatusele;

Kuna karbi- ja vetikakasvatuseks taotleval

alal olemasolevad veetingimused ei halvene,

siis on võimalik hetketingimusi lugeda

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027.

Kavandatava tegevuse käigus ei toimu heidet

vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid

seovad veekeskkonnas toitaineid.

Põhjamerest tulev soolane vesi tekitab

Läänemeres tugeva vertikaalse kihistumise,

olles väga oluliseks hapnikusisalduse määrajaks

põhjakihtides. Igapäevaselt sissevoolav vesi

pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku

kontsentratsiooni sügavamates basseinis,

seetõttu on eriti olulised suured sissevoolud ehk

Major Inflow. Ainult need on võimelised

uuendama süvakihtide vett, tuues sinna soolast

ning hapnikurikast vett.

Sissevoolanud vee hapnikutase langeb kiiresti,

kui vees olev hapnik tarbitakse organismide

poolt ära. Antud projekti puhul ei viida

mereveest hapnikku välja, vaid toimub

vastupidiselt fotosüntees vetikate poolt, mille

tagajärjel vabaneb vette hapnikku.

Ala sobivus karbi- ja vetikakasvatusele

14

Kogu vesiviljelustoodangu kasvatamine ja

korjamine leiab asset Eesti mereplaneeringus

selleks ettenähtud vesiviljelusalal PV2.

Kuigi mereala planeering ei määra ka karbi-

ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab

arendamist tingimuste kaudu ning toob välja

looduslikult sobivaimad alad.

Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem,

ulatudes Läänemerest Soome laheni ning

hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe.

Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad

alad jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände.

Kasvatused on välistatud laevateedel,

kaadamis- ja ankrualadel, riigikaitseks

kasutatavatele aladel, looduskaitselistel

objektidel jm. Ülejäänud merealadel võib

karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii

iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega ja

kalakasvandustega).

2016a tellis Rahandusministeerium Tartu

Ülikoolilt uuringu: “Mereala planeeringu

alusuuring – selgrootute ja vetikate

vesiviljeluseks sobivad alad”, eesmärgiga

määrata olemasolevate levikuandmete põhjal

vetikate ja selgrootute vesiviljeluseks

sobilikud alad, kirjeldada neid ning koostada

kaardikihid, arvestades üleriigilise

planeeringu täpsusastet; selgitada välja ühe

oluliseima vesiviljelusliigi, söödava

rannakarbi, kasvupotentsiaal.

15

Tulemustena peab välja tooma:

- levikutingimuste kriteeriumite põhjal

sobivad vesiviljeluseks lainetusele

mõõdukalt avatud kõva

põhjasubstraadiga elupaigad, kus

elustiku dominantliigiks on kas

söödav rannakarp, rändkarp, põisadru

või agarik. Selliste vesiviljeluseks

sobilike alade sügavuslevik jääb

vahemikku 0,2-10 meetrit ja soolsuse

miinimum on tavaliselt 4 PSU.

- Häid vesiviljelusalasid paikneb kõige

enam Saaremaast ja Hiiumaast läände

jäävatel merealadel ning Liivi lahe

põhjaosas. Vähesel määral sobivad

vesiviljeluseks ka Väinamere äärealad

ja Vormsi saare põhjaosa merealad.

- Mudelennustused näitaksid, et

söödava rannakarbi kasvupotentsiaal

on suur suhteliselt piiratud

rannikumere aladel. Kasvukiirus on

hoogsam pigem Lääne-Eestis, kui

Soome lahes. Piirkondlikud

erinevused karpide kasvukiiruses olid

peamiselt tingitud taimse hõljumi

sisalduse ja lainetuse iseloomu suurest

ruumilisest varieeruvusest.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on

koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas.

Vesikonna veemajanduskava koostamisel

16

lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja

veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja

nõuetest. Kavandatav ala PV1 asub Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt

Hiiu madala rannikuveekogumis ja PV2

territoriaalmeres.

Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on

tegemist veetüübiga IV (R4)28 – Läänesaarte

avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu)

madal, lainetusele avatud rannikuvesi.

Veekogumi 2020a keemiline seisund on halb,

ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund

on halb. Halba keemilist seisundit näitab

elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus

kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu

põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk

ja eutrofeerumine. Looduslik surve on

võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead

näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass),

Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee

läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised

kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA

(fütoplankton).

Veemajandamiskava kohaselt ohustavad Hiiu

madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad,

Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus

kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest.

VMK kohaselt on seatud eesmärgiks

17

saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee

kogumi hea seisund.

Kavandatava tegevuse mõju

rannikuveekogumi seisundile ja vastavus

Veemajandamiskava eesmärkidele on

positiivne.

Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad

kalakasvatuse heitveest välja filtreerida

sisuliselt kogu orgaanilise heljumi, mille

tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid.

Täpne karbipopulatsiooni

filtreerimispotentsiaali arvutus on välja

toodud uuringu lisades.

-Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised veesambast assimileerima väga

suure osa lahustunud toitainetest.

2. lisada kuidas toimub karbi-ja

vetikakasvanduse toodangu

koristamine, selle hinnanguline

mõju merekeskkonnale

Vetikakasvatus ja merekarbi püüdmine

toimub pidevalt aastaringselt, seega on

rajatiste tõttu tekkiv mõju pidev. Samas on

kõik rajatised veest eemaldatavad ning seega

on mõju pöörduv.

3. lisada millist substraati on

kavatsus kasutada

vetikakasvatus aedades, selle

materjali võimalik mõju

veekeskkonnale;

Plaanis on kasutada sama tegevuse jaoks juba

kasutatud ja katsetatud materjali:

põllumajanduses kasutatav kärjeline

plastvõrk UV kindlast ja mittelagunevast

polüetüleenist.

4. lisada merekeskkonna seire

ettepanek karbi-ja

Positiivset mõju on uurinud mitmed

teadlased, enim on seda teemat uurinud

18

vetikakasvanduse mõju (ka

positiivse mõju) hindamiseks;

teadlastest Jonne Kotta, kes on välja andnud

Kalanduse Teabekeskusega koostöös

teostatud uuringutest väga detailse ülevaate

raamatus “Vetika- ja karbiuuringud 2011-

2020”.

Uuring: “Kalakasvatuste kaudu merre

suunatud lämmastiku- ja fosfori-koormust

kompenseerivate meetmete

väljatöötamine” 2019 on leidnud järgmist:

Rannakarbikasvandused

Lämmastiku eraldumist kalakasvatusest

merevette on väga raske piirata (sh

kohalikust toormest saadud kalasööda

kasutamisel), kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks

toitainete eemaldamisele suurendab

karbifarm märgatavalt vee läbipaistvust ja

vähendab kalakasvatustest tingitud

lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada

rannikumeres paiknevate kalakasvatuste

lähiümbrusesse karbikasvatusi, kuna

sellisel kooskasutusel on võimalik

kompenseerida kalakasvatustest mere

vabaneva toitainete voogu ning hoida

lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Vetikapüük ja -farmid

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse

praegu kogu Väinamere piirkonnast

keskmiselt ton lämmastikku ja pool tonni

fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri

suuruse agarikufarmi abil on aga võimalik

merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni

19

lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvatuse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid

kasvatada palju suuremal alal ja suurema

tihedusega kui näiteks merekarpe.

Teine oluline uuring, 2015. aastal tehtud:

“Kinnitumata punavetikakoosluse kunstliku

kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju

Väinamere keskkonnaseisundile” seadis

uurimise eesmärgiks hinnata punavetikate

kunstliku kultiveerimise võimalikkust

Väinameres ja sellega kaasnevat

keskkonnamõju.

Uuringu tulemustena võib välja tuua:

- kunstlikult kultiveeritud punavetikad

parandavad suure tõenäosusega veekvaliteeti,

eemaldades eduka kultiveerimise korral

arvestuslikult 0,03-0,04 tonni fosforit ja 0,3-

0,4 tonni lämmastikku 1km2 suuruse

kultiveerimisala kohta. Mõju on siiski pigem

lokaalse iseloomuga ega muuda

märkimisväärselt Väinamere toitainete

bilanssi.

2016-2019 uuriti “Läänemere sinine kasv –

täismõõduliste karbikasvatuste rajamine

Läänemere piirkonnas”. Läänemere Sinise

majanduskasvu projektiga toetati söödava

rannakarbi kasvatamist Läänemere regioonis

eesmärgiga eemaldada mereveest liigseid

20

toiteaineid. Projekti käigus rajati eri

Läänemre piirkondadesse mastaapsed

karbikasvatused ja uuriti nende mõju

keskkonnale. Tulemustena võib välja tuua:

- rannakarpe saab edukalt kasvatada

suurtes Läänemereosades juhul, kui

kasvatusmeetodid kohandatakse

kohalike oludega;

- rannakarbikasvandused võivad anda

märkimisväärse panuse Läänemre

eutrofeerumise vähendamiseks,

toitainete omastamise kaudu,

pakkudes samal ajal uut

jätkusuutlikku toidu – ja

söödaressurssi piirkonnas.

5. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb määrata koos

OÜ-ga Eesti Sinitaristu, kes

samuti on esitanud alale

hoonestusloa taotluse,

hoonestatava ala toitainete

bilanss;

Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised sellises integreeritud kasvatuses

veesambas assimileerima väga suure osa

lahustunud toitainetest. Vetikate kasvatamine

aitab kaasa kliimamuutuste mõjude

leevendamisele, kuna kasvatusprotsessi

tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks

absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja

selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades

läbi selle bioloogilist mitmekesisust.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist

kalakasvanduste toitainete jalajälje

kompenseerimiseks:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu

kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

21

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe

ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on

aga võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada

palju suuremal alal ja suurema tihedusega kui

näiteks merekarpe.

Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere

toitainetest puhastamisele, eriti suures osas

mõjutab seda just karpide püüdmine.

Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi

projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade

koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua

järgmist:

Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on

võimalik merevett puhastada liigsetest

toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad

mereveest välja suures koguses taimset

pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja

lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe

karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja

mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et

0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise

kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit.

Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks

suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg

fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

22

põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide

biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse

sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi

kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35

tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et

karpide positiivne keskkondlik mõju on

oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse

ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb

karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid

filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui

karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on

karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest

veesambasse sattunud toitainete

keskkonnamõju.

6. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb vesiviljelusalal

PV2 miiniohu vältimiseks läbi

viia võimalik miiniohu

selgitamine;

Selgitatakse välja alveearheoloogiliste

uuringute käigus paikvaatluse või tehniliste

vahendite toel.

7. taotluses olevast kirjeldusest

("[põhja]aia veealune kõrgus

(st merepinnast allpool asuv

osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0

meetrit") ei tule välja, kuidas

täpselt vetikate kasvatamiseks

kasutatavad aiad vees

paiknevad ning jääb mulje, et

mingi osa aiast ulatub ka

Taotluses on kirjutatud: Vetikakasvatuses on

planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel

baseeruvat tehnoloogiat, võttes arvesse

keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe

aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool

asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit

ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30

23

veepinnast kõrgemale, muust

kirjeldusest saab välja lugeda,

et aiad võiksid hoopis "ulatuda

põhjast 1-2 m kõrgusele",

palun sõnastust täpsustada ja

kirjeldada kuidas kasutatavad

aiad vees paiknevad.

meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad

ning on ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas

ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks

ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias

orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus. Kuna taotluses mainitud vetikad

õhus ei kasva, siis on planeeritud kasutada

eelpoolmainitud põhjaaedu, mis asuvad vee

sees.

8. Lisaks on asjaomased asutused

pidanud vajalikuks järgmiste

uuringute läbiviimist:

elupaikade inventuur,

allveearheoloogiline uuring,

veeliikluse/navigatsiooniriskide

hindamise uuring.

Uuringud viiakse läbi peale hoonestusloa

algatamise otsust, enne kasvatustöödega

alustamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Linkov

Juhatuse liige

5184300

Hiiumere Farm OÜ

EELNÕU

1

Lisa 1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196, edaspidi ka arendaja) esitas 11.08.2022 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ehitusseadustiku (EhS) § 1133 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Vetikate ja merekarpide kasvatus1 planeeritakse Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusalale PV2. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avalikku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. TTJA on vastavalt EhS § 1131-11310 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lõike 3 alusel annab otsustaja eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 punkti 2 ja § 9 lõike 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Taotletava ala suhtelisse lähedusse jäävad Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope looduskaitseala ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste linnuala, Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Hiiu madala loodusala. Eeltoodust tulenevalt on vaja koostada KMH eelhinnang, et välja selgitada kas Hiiumere Farm OÜ kavandatav agariku kasvatus ja söödava rannakarbi püük vesiviljelusalal PV2 võib mõjutada Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid või teisi kaitstavaid loodusobjekte (vt ka p 3). KMH eelhinnang on koostatud arendaja Hiiumere Farm OÜ esitatud andmete, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi mereala maakonnaplaneering)

1 Karbivastsed saabuvad üldjuhul ise kasvusubstraadile, tõustes kevadsuvisel ajal veesambasse ning kinnitudes lähima sobiliku substraadi külge (antud juhul spetsiaalselt paigaldatud püügiliinid). Edaspidi samas tähenduses nii söödava rannakarbi püük, kui kasvatus.

EELNÕU

2

ja selle lisade2, Eesti mereala planeeringu ja selle lisade3, Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS)4 ja Keskkonnaportaali5 alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Natura eelhindamisel on kasutatud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu 2019. aastal koostatud dokumenti „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“6. 1. Kavandatav tegevus

1.1. tegevuse iseloom ja maht

Hiiumere Farm OÜ on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte, mis tegeleb peamiselt erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamise projektide juhtimisele, on ettevõte suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse valdkonnas ning alustatakse uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Hiiumere Farm OÜ planeerib rajada Hiiumaa rannikuvee alale, Tahkuna poolsaarest läänesuunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate (punavetikas, Eestis on enam levinud nimetus agarik Furcellaria Lumbricalis) kasvatamiseks ja merekarpide (söödav rannakarp Mytilus Edulis) püüdmise kompleksi (edaspidi kasvatuskompleks), milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini. Hiiu maakonnaga piirneva merealaplaneeringu kohaselt on tegevuse asukoht määratud potentsiaalseks vesiviljelusalaks. Seega on kavandatav tegevus kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva merealaplaneeringuga. Planeeritavas kasvatuskompleksis soovitakse kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitseliste põhimõtete ja nõuetega. Mereala maakonnaplaneeringu kohaselt on vesiviljelusala PV 2 sügavus 17…30 m. Ühe aia kõrgus merepõhjast mõõdetuna on orienteeruvalt 1 m. Läbimõõt sõltub konkreetsest kasutusse võetavast asukohast, kuid on eeldatavalt ligikaudu 30 m kuni 1130 m. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi paksuseks merepõhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m³ võib öelda, et ühes aias kasvab orienteeruvalt kuni 1000

2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/hiiumaa/hiiu- mereala-maakonnaplaneering/ 3 Eesti mereala planeering. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering 4 Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kättesaadav: https://eelis.ee/ 5 Keskkonnaportaal. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/ 6 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2019. Kättesaadav: https://envir.ee/keskonnamoju-hindamine#natura- hindamine

EELNÕU

3

tonni (märgkaalus) vetikat. Maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku on seega orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas, ei kasutata lisatoitaineid. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas. Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000 m². Vetikate kasvatus toimub talvel samadel tingimustel nagu muudel aastaaegadel. Aedikuid uuendatakse vastavalt vajadusele. Söödava rannakarbi püüdmiseks on planeeritud kasutusele võtta tehnoloogia, mis on kasutusel mitmes Läänemere-äärses riigis nagu Soome, Rootsi ja Taani. Arendaja on taotlusmaterjalid kirjeldanud kahte söödava rannakarbi püügilahenduse varianti. Variant 1 Planeeritavaks lahenduseks on nn. pikk liin (long line) püügivahend, millega on võimalik tänaseks kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 me pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Variant 2 Püügiliini otstes on tähistuseks veepinnal ujuvad poid, millelt kummaltki laskuvad liinid merepõhjas olevate ankruteni. Mõlema ankru vahel on põhiliin, mille külge omakorda kinnituvad püügiliinid (8 tk, ca 25 cm pikkused). Püügiliinide vahe põhiliini küljes on 3 m. Püügiliinide teises otsas on liinid kinnitunud samuti ankrutel olevale põhiliinile, mis väldib püügiliinide omavahelist ristumist hoovuste tõttu.

Joonis 1. Hiiumere Farm OÜ 31.01.2023 täiendatud taotluses toodud joonis püügiliinide asetuse kohta

EELNÕU

4

Kasvatuskompleksis ei anta karpidele nende kasvu soodustamiseks täiendavaid toitaineid. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit ehk 125 000 m². Rannakarbi kogumine toimub talvel samamoodi nagu muudel aastaaegadel ja püügiliine uuendatakse vastavalt vajadusele. Kasvatuskompleksis toimub saagikoristus kasvutsükli järgselt, milleks on mõlema puhul kuni 2 aastat. Saagikoristus toimub laevalt. Saagikoristusel püütud materjal käideldakse laeval, misjärel toimetatakse maismaale. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevalt. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid.

1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Planeeritav tegevus on seotud Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel. Planeeritav tegevus aitab arendada kohalikele tingimustele vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutamist; arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti, tagades sellega kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsuse. Tuginedes eelnenule saab öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Selle strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, millest üks on aktiivne ettevõtlus sh: kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); rohemajandus. Seega on planeeritav tegevus kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+. Eesti mereala planeeringu kohaselt on Eesti merealal suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Karbi- ja vetikakasvatusteks on soovitav eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. Vesiviljeluses soositakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvatuse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Lisaks on soositud karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimeste mitmekülgsete vajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine aitab kaasa ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele.

EELNÕU

5

Planeeritava tegevuse aluseks oleva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata avaliku planeerimisprotsessi käigus Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Säästva arengu strateegia, taastuvenergiale ülemineku vajaduse jms valguses on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uuel otstarbel nagu tuuleenergeetika, laineenergeetika või vesiviljeluse arendamiseks. Mereala maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava7 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ning veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni veepoliitika raamdirektiivi rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud tagasisidest. Planeeritav vetikate ja merekarpide kasvatamise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV - Läänesaarte avamere rannikuvesi - mesohaliinne (soolsuse vahemik 6-7 psu) 8 , madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund 2019 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 järgi on halb. Veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on toitainete suur kontsentratsioon vees. 2020. aasta vahehinnangu alusel on Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund hinnatud „halb“, elavhõbeda sisalduse tõttu kalades. Ökoloogiline seisund (ÖSE) on hinnatud kesiseks eutrofeerumise ja toitainete suure sisalduse tõttu. Eesmärgiks Hiiu veekogumil on saavutada seisundiks „hea“. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele Läänemeres. Eesti vesiviljeluse mitmeaastase tegevuskava 2030+ kohaselt on Läänemere põhjaosas praeguste teadmiste kohaselt kasvatamise vaatest kõige paljulubavamad tulemused järgmiste vetikaliikide kasvatamisel: põisadru (Fucus vesiculosus), rohevetikas (Ulva intestinalis) ja agarik (Furcellaria lumbricalis). Tegevuskavas on märgitud, et agariku kasvatamiseks meres on tehtud mitu katset ja nende tulemusel saab järeldada, et kunstlik kultiveerimine Väinameres on võimalik, aga vajab edasist tööstuslike meetodite arendamist ja katsetamist. Hoonestusloa taotluse kohaselt planeeritakse alal kasvatama hakata muuhulgas agarikku. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta.

7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Keskkonnaministeeriumi 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. Kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#veemajanduskavade-do 8 practical salinity scale (PSS) unit ehk sooli kg/m3 vee kohta

EELNÕU

6

Tuginedes eelnenule ja TTJA-le teada olevale teabe ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik kasutamine

Planeeritav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeritava tegevusega mõju maismaakasutusele ega keskkonnakomponentidele, mis hõlmavad litosfääri (maa, muld, maavarad); ei kaasne ka mõju põhjaveele (veeseaduse - VeeS, § 7 tähenduses), maismaaveele (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdeveele (VeeS § 8 tähenduses); samuti maismaad hõlmavale looduslikule mitmekesisusele (metsadele ega maismaa loomadele ja taimedele). Eelpool nimetatud loodusvaradel ei ole puutumust planeeritava tegevusega. Kirjeldatud tegevuse elluviimiseks ei kasutata looduslikku kalavaru, ega teisi looduslikult vees elavaid loomaliike. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast on sellel paratamatu kokkupuude Eesti territorriaalmerega ning Hiiu madala rannikuveekogumiga. Nimetatud (omavahel kattuvad) veealad on planeeritava rajatise asukohaks. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia, mis arvestab keskkonnakaitse põhimõtete ja nõuannetega. Aiad ja karpide püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Rajatisega hõlmatakse merepõhjast maksimaalselt orienteeruvalt kuni 100 hektarit. Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5 hektarit. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade kättesaadavust ega looduslikku mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse mereala maakonnaplaneeringus ainult vesiviljeluseks ette nähtud alale. 1.4. tegevuse energiakasutus

Vesiviljelusalale PV2 paigaldatavad rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga. Planeeritava tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava laeva kasutamises. Lähtesadamana kasutatakse kasvatuskompleksi lähipiirkonnas asuvaid sadamaid. Arendaja antud info kohaselt leitakse tõenäoliselt teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvatusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed tööks energiaallikaid ei vaja.

EELNÕU

7

1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Tegevusega kaasnev heide vette, pinnasesse ja õhku Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ning söödava rannakarbi püüdmise liinikompleksid ankurdatakse mere põhja. Nende paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Põhja häiringutega seotud töödest põhjustatud heljumi leviku ulatus sõltub peamiselt veesambasse paisatud materjali omadustest (lõimiselisest koostisest, mis määrab settimise kiiruse) ja tööde perioodil valitsevatest tuuletingimustest. Pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja see on ajutine ning lühiajaline. Siiski tasub silmas pidada, et pinnasetöid ei teostataks tugevate tuulte tingimustes, milleks loetakse merel tuulekiirust pikaajaliselt üle 10 m/s. Võttes arvesse planeeritava tegevuse iseloomu ja mahu ning vaadeldava piirkonna (vesiviljelusala PV2) kaugust rannikust (ca 4,8 km), võib järeldada, et heljumi levik on tööde piirkonna lähistel suhteliselt lokaalse tähtsusega ning Hiiumaa rannikuni heljumi mõju eeldatavasti ei ulatu. Agariku kasvatamiseks vajalikud kärjekujulised aiad koosnevad polüetüleenist, mis on UV kindel ning mittelagunev materjal. Arendaja poolt antud info kohaselt on sama materjali kasutatud edukalt katsekasvatustes. Nimetatud materjal ei kõdune ega eralda muul moel ohtlikke aineid. (vt ka punkt 1.6.) Taotluses oleva teabe kohaselt määrab Läänemere põhjakihtides hapnikusisalduse tugev vertikaalne kihistumine. Sellise kihistumise põhjustab Põhjamerest Läänemerre tungiv soolane vesi. Igapäevaselt Läänemerre sissevoolav vesi pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku kontsentratsiooni sügavamates kihtides. Sügavamate kihtide vett uuendab ja rikastab hapnikuga suur sissevool ehk major inflow. Vees sisalduvat hapnikku tarbivad seal elavad organismid. Taotletav tegevus ei suurenda merevees sisalduva hapniku tarbimist. Vetikates toimub sarnaselt maismaataimedega fotosünteesiprotsess, mille käigus vabaneb vette hapnikku suurendades sellega vaba hapniku hulka vees. Uuringud 9 on näidanud, et filtreerivate karpide liinidele püüdmisel on vee kvaliteedile positiivsed mõjud. Karpide kolooniad on võimelised puhastama suurtes kogustes vett seal sisalduvast orgaanilisest ainest, parandades vee kvaliteedi ja vähendades merekeskkonna eutrofeerumist10. Arendaja on hoonestusloa taotluses välja toonud, et karpide positiivne mõju

9Jonne Kotta et. al „Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussels farming for eutrophication control in the Baltic Sea“ (Science of The Total Environment; Volume 709, 20 March 2020). Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969719361406 (31.07.2023) 10 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruanne. OÜ Alkranel, TTÜ Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. Tartu-Tallinn, 2012-2015. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ (31.07.2023)

EELNÕU

8

keskkonnale on oluliselt suurem, kui toitainete filtreerimine ning karbiliine tuleks käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidelt ei eemaldata. Arendaja on märkinud, et kaasaegses teaduskirjanduses (nt. J.Kotta et.al; 2020) on valdavaks saanud seisukoht, et suurvetikate (nt agarik, rohevetikas) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Seetõttu nähakse vetikate kultiveerimist, kui ühte parimat lahendust võitluses lokaalse eutrofeerumisega. Arendaja on lisanud, et uuringute11 kohaselt on 1 km2 suuruse agarikufarmi abil võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 t lämmastikku ja 2,2 t fosforit. Vesiviljelusalale PV2 agariku kasvatuse rajamine annaks uut teavet ja praktikat vetikate kasvatusmetoodika kohta. Samuti võimaluse välja selgitada karbipüügi nii positiivsed- kui negatiivsed mõjud Eesti mereala iseloomulikule keskkonnale, mille kohta tänaseks teadmised veel puuduvad või on liialt väikesemahulised. Kavandatava vesiviljelusega ei kaasne heidet õhku. Mõningat heidet võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ning püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Nimetatud töödeks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus vastab õigusaktidega kehtestatud normidele. Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral heidet vette, pinnasesse ega õhku. Tegevusega kaasnevad müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra ega eraldu soojust või valgust. Agariku kasvatamise rajatised ja söödava rannakarbi püügiseadmed ei tekita vibratsiooni ega ole ioniseeriva kiirguse allikaks. Planeeritava tegevusega pole oodata sellise lõhna eraldumist, millel oleks oluline mõju või mis ulatuks lähima rannikuni (sh inimasustuseni). Mõningat müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt, kuid see on lühiajaline ning peab vastama õigusaktidega kehtestatud normidele. Nimetatud laevad võivad olla valgusallikaks juhul, kui töö toimub hämaral ajal või pimedas. Sellisel juhul on valgusallika kasutamine lokaalne ja lühiajaline (vaid tööde teostamise ajaks). Töö pimedas pole siiski, arvestades selle spetsiifikat, tõenäoline ega praktiline, kuna raskendaks oluliselt tööde läbiviimist.

11 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks koostatud „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi projekti raames; Tartu Ülikool, 2019; edaspidi EMKFi projekt). Kättesaadav: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021- 10/Vesiviljeluse%20piirkondlike%20kavade%20koostamine%20v%C3%B5imaliku%20keskkonnasurve%20ohj amiseks.pdf (31.07.2023)

EELNÕU

9

Eelneva põhjal saab järeldada, et kavandatava kasvatamisprotsessiga (merekarpide puhul püüdmisprotsessiga) ei kaasne eeldatavalt olulisel määral müra, vibratsioon, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna. 1.6. tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei kaasne märkimisväärset jäätmete teket. Vetikaid ja merekarpe kasutatakse toorainena ning neid on võimalik tarbida ligikaudu 100% ulatuses. Vetikakasvatuse rajamiseks kasutatav aedik on valmistatud kvaliteetsest HDPE (kõrge tihedusega polüetüleen) materjalist, mis ei roosteta ega mädane. Arendaja on selgitanud, et juhul kui aedik on vaja välja vahetada siis utiliseeritakse see läbi taaskasutuse (müüakse Hiiumaal tegutsevale plastitöötlejale Leif Andersson OÜ, kes omakorda taaskasutab materjali uute toodete valmistamisel).

1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Taotluses toodud andmete põhjal ei ole ette näha, et kavandatavad objektid või tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Avariioht esineb rajatisi teenindava laeva ja mereliiklusega seonduvalt. Kasvatuskompleksi teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. Arendaja on selgitanud, et vesiviljeluse põhjakasvatuse puhul on mõju veeliiklusele ja muud ohud minimaalsed, sest kogu kavandatava tegevuse ala on poidega markeeritud ja meresõidu ohutust tagavate tähistega tähistatud. 1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Hiiumere Farm OÜ näol ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Samuti puudub kavandatud tegevust silmas pidades kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Hiiumere Farm OÜ kavandab kasvatuskompleksi rajamist Hiiumaa lähistel, Tahkuna poolsaarest ca 10 km läänes asuva mereala maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2

EELNÕU

10

koosseisu. Vesiviljelusala PV2 asub kolmel lahustükil. Planeeritav ala on kolmest lahustükist kõige lõunapoolsem. Planeeritav agariku kasvatamise ja söödava merekarbi püüdmise ala kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid on järgmised:

Hiiumere Farm OÜ poolt esitatud taotluses on selgitatud, et täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala selgub projekti edasise arendamise käigus, kui on teada rajatiste konkreetne arv ja insener-tehniline lahendus projekti elluviimiseks. 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Hiiumaa lähiümbruses on mitmeid miiniohtlikke alasid. Mereala maakonnaplaneeringus on märgitud, et vesiviljelusalade PV 2 sellisel kasutusele võtmisel, kus on kokkupuude mere põhjaga tuleb konsulteerida Kaitseministeeriumiga võimaliku meremiiniohu teemal ja vajadusel viia läbi täiendavad uuringud ala ohutuse osas. Kaitseministeerium on kaasatud kõnealuse hoonestusloa taotluse menetlusse. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi allveearheoloogiline uuring. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel (01.08.2023 seisuga) kattub kavandatav ala Hiiumaa üldgeoloogilise uurimustööga Eesti Geoloogiateenistus Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine (loa nr 331459; loa omaja; Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtiv kuni 09.08.2023). Üldgeoloogiline uurimustöö on reguleeritud maapõueseadusega. Kavandatava tegevuse ala kattub väikeste kalapüügiruuduga 29012. Kavandatav kasvatus- ja püügiala on Hiiu maakonna rannakalurite lestapüügipiirkond13. TTJA-le teadaolevalt ei ole

12 Vabariigi Valitsuse 23.12.2013 määrus nr 155 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122112017013?leiaKehtiv (01.08.2023) 13 Maaeluministeeriumi (alates 01.07.2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kiri nr 6.2- 15/1743-1

EELNÕU

11

kavandatav tegevus vastuolus kalapüügiga, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks puudub piisav Eesti tingimustest (kalavaru, püügitingimused, õigusaktid jms) põhinev teave. Tuginedes eelnevale teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus kalastiku uuringu läbiviimiseks. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. EMKFi projekti andmetel kompenseerib vetikate kasvatamine kalakasvatuse toitainete jalajälge, kuna näiteks ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Seega leevendab vetikakasvatus kalakasvatuse keskkonnamõju. Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid vetikakasvatus või karbipüük maandab sellist keskkonnariski hästi. 2.2 alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus on vesiviljelus ehk kasulike organismide kasvatus ja püük veekeskkonnas. Sellest tulenevalt ei leidu planeeritaval alal maismaaga seotud loodusvarasid ega ressursse nagu maa, muld, pinnas, põhjavesi (VeeS, § 7 tähenduses), maismaavesi (VeeS § 6 tähenduses) ega siirdevesi (VeeS § 8 tähenduses) ja maismaad hõlmav looduslik mitmekesisus. Kavandatav tegevus ei ole seotud nimetatud loodusvarade kättesaadavuse, kvaliteedi või taastumisvõimega. Kuigi maavarade olemasolu võib vesiviljelusalal PV2 eeldada, ei kattu maavarade registri andmetel asukoht kaevandamisväärse maavara leiukohaga. Samuti ei kavandata mereala maakonnaplaneeringu andmetel planeeringuperioodi jooksul uusi maardlaid. Mereala planeeringu ettepaneku kohaselt tuleks esmajärjekorras kasutada Hiiumadala maardlas leiduvat ressurssi. Selle kättesaadavuse, kvaliteedi ja taastumisvõimega puudub taotletaval tegevusel puutumus. Rajatavas kasvatuskompleksis on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. See tähendab, et organismide kasvatamiseks vajalikud rajatised ankurdatakse mere põhja. Rajatistega hõlmatud alal olevat pinnast ei saa kasutada kasvatuskompleksi kasutamise ajal muuks otstarbeks. Kuid selle taastumisvõimet planeeritav tegevus ei mõjuta, kuna pinnast tegevuse elluviimiseks ei kasutata. Tulenevalt planeeritava tegevuse eripärast, asub kavandatav kasvatus- ja püügiala täielikult veekeskkonnas. Arvestades, et tegemist on avatud merealaga (selle suurus võrreldes

EELNÕU

12

kavandatavata tegevuse suurusega) ja asjaoluga, et rajatised paiknevad kinnitatult veekogu põhjas, ei mõjuta planeeritav tegevus vee kättesaadavust ega kasutamist (meretransport). Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus pinnase ega vee kvaliteeti negatiivselt. Senised uuringud on näidanud, et suurvetikate (nt agarik) kultiveerimisel on eelkõige positiivne mõju veekeskkonnale, kuna sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, vähendades sellega veekogude eutrofeerumist. Planeeritud tegevuse elluviimine ei mõjuta rajatise asukoha loodusvarade (sh loodusliku mitmekesisuse) kättesaadavust, kvaliteeti ega selle taastumisvõimet. Agariku kasvatuse ja söödava rannakarbi püüdmine saab toimuda aastaringselt, seega võib öelda, et rajatiste kasutamisest tekkiv mõju on pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning mõju seega pöörduv. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritaval alal ja seal kavandataval tegevusel ei ole puutumust märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste ning metsa ega maastikega. Vesiviljelusala PV2, kuhu kasvatuskompleks planeeritakse rajada, ei asu tiheasustusega alal. TTJA-le teadaolevalt14 ei kattu planeeritav ala kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladega. Teadaolevalt ei esine taotletaval mäeeraldisel alasid, kus on õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või võidakse ületada. Taotletava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV2 asub täies ulatuses meres. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu võib öelda, et tegevus ei mõjuta merekeskkonna vastupanuvõimet. Pidades silmas asjaolu, et nii vetikad (konkreetsel juhul agarik) kui rannakarbid seovad veest fosforit ja lämmastikku, aidates sellega kaasa eutrofeerumise vähendamisele, saab öelda, et planeeritava kasvatuskompleksi mõjualas merekeskkonna vastupanuvõime teatud protsessidele (eutrofeerumine) paraneb. Planeeritavale kasvatuskompleksile soovitakse rajada põhjaga püsivalt ühendatud ehitised. Nimetatud tegevus ei mõjuta merepõhja pinnavormide vastupanuvõimet. Vajaliku ehitiste rajamiseks pinnavorme ei muudeta. Vesiviljelusala PV2 ei kattu Natura 2000 võrgustikku (edaspidi Natura ala) kuuluva alaga ega muu kaitstava loodusobjektiga.

14 Muinsuskaitseameti 17.10.2022 kiri nr 1.1-7/1437-2

EELNÕU

13

Keskkonnaamet on TTJA-le planeeritava tegevuse kohta esitatud taotluse kohta antud arvamuses15 märkinud, et planeeritava ala piirkonnas on tõenäosus elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) esinemiseks. Karbiliinide ja vetikakasvatuse rajamisel ei tohi kahjustada või varjutada olemasolevaid väärtuslikke elupaiku, mistõttu on vajalik eelnev teave väärtuslike koosluste kohta, et nendega arvestada hiljem kasvanduse paigutamisel. Sellest tulenevalt tuleb Keskkonnaameti hinnangul piirkonnas eelnevalt läbi viia elupaikade inventuur. TTJA teeb ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse tingimus viia taotletaval alal läbi Natura elupaikade inventuur. Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109) ja Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikud kaitstavad loodusobjektid: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281) ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163). Kaitstavate alade keskkonna vastupanuvõimet taotletavale tegevusele on põhjalikumalt analüüsitud peatükis 3.

2.4. inimeste tervis ja heaolu

Kavandatav kasvatuskompleks asub avamerel. Tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähim maismaapunkt (Suursäär), katastriüksusega Kärdla metskond 220 (katastritunnus: 39201:004:1019) asub taotletavast alast ca 4,8 km kaugusel kirdes ning seal ei asu hooneid. Taotletava tegevuse rajamise ja kasutamisega ei teki eeldatavalt häiringuid, mis kanduksid lähima katastriüksuseni. Kasvatuskompleksi rajamisel ja kasutamisel ei kasutata ohtlikke aineid ega teki ohtlikke jäätmeid. Juhul, kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus vähe oluline. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti. Arvestades planeeritava rajatise asukohta ja kaugust lähimast maismaapunktist ning planeeritava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole näha, et sellega kaasneks olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule.

15 Registreeritud TTJA dokumendihaldussüsteemis 12.10.2022 numbri 16-7/22-11290-009 all

EELNÕU

14

3. Natura eelhindamine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 2 tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine, mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 169-190. Käesoleva Natura eelhinnangu koostamiseks on kasutatud kasutatakse KSH aruandes toodud tulemusi. Eesti Ornitoloogiaühing koostas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse tellimusel 2022 aastal aruande „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“16 (projekt nr 17041). Projektis tehti muuhulgas ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja selle lisamiseks Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka. Moodustatav Põhja Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli, kirjuhaha, haha, tõmmuvaera ja väikekoskla osas. Nimetatud Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka vesiviljelusala PV2. Kavandatava tegevuse asukohta on kirjeldatud eespool punktis 2 ja planeeritavat tegevust on kirjeldatud eespool punktis 1.1. 3.1 Tegevuse eeldatavas mõjuväljas asuvad kaitstavad loodusobjektid Vesiviljelusala PV2 läheduses ja võimalikus mõjupiirkonnas asuvad järgmised Natura alad: Hiiu madala loodusala (EELIS kood: RAH0000134), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EELIS kood: RAH0000008), Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EELIS kood: RAH0000109), Paope loodusala (EELIS kood: RAH0000484) ning järgmised siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid, mis kattuvad Natura aladega: Hiiu madala hoiuala (registrikood: KLO2000066), Paope looduskaitseala (registrikood: KLO1000281), Paope sihtkaitsevöönd ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (registrikood: KLO2000163).

16 Projekt on kättesaadav: https://eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/ (03.08.2023)

EELNÕU

15

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615) lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 kuulub Paope looduskaitseala Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 295 Paope loodusala koosseisu, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Sama põhimõtet kasutatakse käesoleva Natura eelhindamise käigus ka Hiiu madala hoiuala ja Kõrgessaare-Mudaste hoiuala puhul. Hiiu madala hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 45 Hiiu madala loodusala koosseisu ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub tulenevalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunktist 156 Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktist 19 Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 20.06.2022 Keskkonnaametile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti „Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine“ tulemused 17 , milles on muuhulgas tehtud ettepanek Põhja-Hiiumaa rahvusvahelise tähtsusega merelise linnuala (IBA) moodustamiseks ja Natura 2000 linnualade hulka lisamiseks. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala hõlmab ka kavandatavat kasvatuskompleksi.

3.1.1. Natura alad ja seal kaitstavad loodusväärtused

Hiiu madala loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 45 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas (edaspidi loodusdirektiivi I lisa) nimetatud looduslikku elupaigatüüpi (sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale) karid (1170). Kõrgessaare-Mudaste loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 156 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe (siin ja edaspidi on esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid märgitud tärniga): rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Linnuala koosseisu kuuluvad Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Paope

17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris nr 7-18/22/12278 all

EELNÕU

16

looduskaitseala. Linnuala kattub Paope loodusalaga ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalaga. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunktis 19 kohaselt kaitstakse linnualal järgnevaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (edaspidi linnudirektiiv) I lisas (edaspidi linnudirektiivi I lisa) nimetatud linnuliike: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Paope loodusala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud korraldusega nr 615. Korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 295 kohaselt kaitstakse loodusalal järgnevaid loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). 3.1.2. Siseriiklikult kaitstavad loodusobjektid ja sealsed kaitse-eesmärgid Hiiu madala hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 1,5 km kaugusele läänesuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas“ (edaspidi määrus nr 233) Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 1 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevöönd välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 5 km kaugusele lõunasuunda. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määrusega nr 106 „Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 106). Määruse nr 106 § 1 lg 1 p 2 kohaselt on Paope looduskaitseala eesmärk kaitsta elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad

EELNÕU

17

ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); kaitsealuseid linnuliike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus) ning kaitsealuseid liike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas: roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). Määruse nr 106 § 10 lg 2 kohaselt on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala välispiir jääb vesiviljelusalast PV2 ca 4,5 km kaugusele kagusuunda. Ala on kaitse alla võetud määrusega nr 233. Määruse nr 233 § 1 lg 1 p 5 kohaselt on hoiuala kaitse-eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria molissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), hüüp (Botaurus stellaris), rääkspart (Anas strepera) ja tõmmuvaeras (Melanitta fusca) kaitse.

3.2 Kavandatava tegevuse mõju selle mõjuväljas asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele

3.2.1. Mõju Natura aladele Natura ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura alade võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (looduskaitseseadus § 70). Arvestades taotletava ala asukohta (meri), kaugust punktis 3.1. ja selle alapunktides nimetatud kaitsealustest loodusobjektidest ning taotletaval alal kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu saab öelda, et tegevusel puudub kokkupuude maismaa elupaigatüüpide või liikidega (v.a linnud). Sellest tulenevalt käsitletakse järgnevates alapunktides kavandatava tegevuse mõju loodusobjektide nendele kaitse-eesmärkidele, mis asuvad meres või millel on seos merega.

EELNÕU

18

3.2.1.1. Hiiu madala loodusala ja Hiiu madala hoiuala Hiiu madala hoiuala kuulub Hiiu madala loodusala koosseisu ning mõlema loodusobjekti kaitse-eesmärgid kattuvad täielikult. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Hiiu madala loodusala (sh Hiiu madala hoiuala) kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele: mereelupaik karid (1170). Eestis mahuvad karide elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Selliseid kõrgendikke leidub moreensete merepõhjaseljandike piirkonnas: karid moodustuvad seal graniitrahnude ja kivide kuhjatistest. Karide hulka arvatakse ka astmeliselt sügavamale laskuvad aluspõhja kivimeist paerannakud mõnede saarte ümbruses. Hiiu madala loodusalal selliseid saari ei leidu. Karide elupaiga kvaliteeti mõjutab nii otsene kui kaudne inimtegevus. KSH hinnangul võib elupaigale potentsiaalset negatiivset mõju avaldada (mida on asjakohane hinnata kõnealuse planeeritava tegevusega) suurenenud toitainete kontsentratsioonide ja intensiivistunud eutrofeerumise tõttu. Eutrofeerumisega kaasnev niitjate vetikate vohamine ning valgustingimuste halvenemine võib sügavates piirkondades karide elustikule pikemas perspektiivis negatiivselt mõjuda. Vetikate (agariku) kasvatus ja söödava rannakarbi püük on üks lahendustest, mis aitab eutrofeerumist vähendada, kuna mõlemad organismid seovad veest fosforit ja lämmastikku. Seega on kavandataval tegevusel, elupaikadele eutrofeerumise vähenemise näol, potentsiaalne positiivne mõju. Karide elupaigale avaldab mõju ehitustegevus, kuna selle tegevusega kaasneb täiendav peensette hulga suurenemine veesambas. Veesambas leiduva ning merepõhja sadeneva peensette tõttu võivad ajutiselt halveneda valgustingimused ning häiritud on põhjakoosluste produktsioon. Taotletaval alal on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruv tehnoloogia. Nii aiad, kui rannakarbi püügiliinid paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Pinnasetööde maht taotluse kohaste aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest.

EELNÕU

19

3.2.1.2. Kõrgessaare-Mudaste loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Rannikulõugaste elupaigatüübi alla kuuluvad madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. Laiad madalad lahed - sellesse elupaigatüüpi kuuluvad lainetuse eest üsna hästi kaitstud madalaveelised lahed ja abajad. Lahtede põhi on tavaliselt pehme – kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiab sellistest lahtedest toitu palju eri liiki linde. Elupaigatüüp väikesaared ning laiud on oluline eeskätt lindude pesitsus- ja puhkepaigana ning hüljeste lesilana. Väikesaarte ja laidude taimkatet mõjustavad riimvesi ja jätkuv maakerge, ent olulised on ka tuul, kestev päikesepaiste ning üldine kuivus, osal saartest ka lämmastikurikas linnusõnnik: mõõdukal hulgal soodustab see taimekasvu, väga suurtes kogustes aga vastupidi – hävitab kogu taimkatte. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.3. Kõrgessaare-Mudaste linnuala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevale väärtusele, otseselt merega seotud linnuliikidele (KSH tabel 5.2. kohaselt): soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo). Avamerele on iseloomulikud kolme liigirühma esindajad: põhjatoidulised, pelaagilistes kihtides toitujad ja pinnatoidulised. Kaudselt on avamerega seotud mere kohalt läbirändajad.

EELNÕU

20

Kõrgessaare-Mudaste linnuala mereosa on Hiiumaa põhjaosas koos Väinamerega tervikuna oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele, paiknedes vahetult Ida-Atlandi rändeteel. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). KSH tabelis 5.2. järgi, kus on välja toodud linnualale kaitse-eesmärgiks olevad linnud ning kavandatava tegevuse potentsiaalne liigispetsiifiline mõju, põhjustab inimtegevusest tulenev häirimine enim kalakajakat ja jõgitiiru (mõlemaid mõõdukalt). Mõlemad liigid on tundlikud pesitsusaegse häirimise suhtes (hülgavad häirimise korral pesa). Pidades silmas, et taotletava tegevuse asukoht (avameri) pole sobilik pesitsuskoht kummalegi linnuliigile ning kaugust lähimast Kõrgessaare-Mudaste linnualal asuvatest potentsiaalselt sobilikest pesitsuskohtadest (rannik, rand, rannaniit, laiud) võib öelda, et taotletava tegevusega ei kaasne häiringut kalakajakale ega jõgitiirule. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest (vt ka punkt 3.2.1.1.) Rajatiste merre paigaldamise käigus muudetakse vähesel määral merepõhja koosluseid – seda nii otseselt füüsiliselt kui ka setete merre paiskamise teel, mis võib väikest negatiivset mõju avaldada bentosetoidulistele liikidele (nt kirjuhahk), kuid mõju ulatus on planeeritaval tegevusel tõenäoliselt suhteliselt väike ja mõju iseloom on ajutine. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Kavandataval vesiviljelusalal on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Seega ei muuda planeeritav tegevus negatiivselt lindude toidubaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.1.4. Paope loodusala Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2.

EELNÕU

21

Liivased ja mudased pagurannad elupaigatüübi all käsitletakse ookeani rannikul mõõnaga paljanduvaid ulatuslikke liiva- ja mudarandu. Läänemeres, kus tõusu ja mõõna peaaegu pole, põhjustavad aju- ja paguvett tugevad tuuled. Paguvesi jätab sarnaselt mõõnaga kuivale suuri laugeid ranna-alasid, kus leiavad hea toidulaua paljud veelinnud. Veetaseme kõikumisel kuivale jäävate muda-, savi- ja liivamadalate taimestik on enamasti üsna rikkalik, põhjaloomastiku liigiline koosseis ja arvukus sõltuvad hapnikutingimustest ja taimede olemasolust. KSH hinnangul (tabel 5.2) võib kavandatava tegevuse potentsiaalne negatiivne mõju elupaigatüübi seisundile avalduda võõrliikide põgenemise korral. Hinnang on antud, pidades ilmas kõiki vesiviljelusvorme (sh kalakasvatust). Arvestades taotletavat tegevust ja organisme, mille tarbeks soovitakse kasvatuskompleksi rajada – ei ole nimetatud negatiivset mõju planeeritaval alal ette näha. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope loodusala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.1.5. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatala SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekt „Mereliste rahvusvahelise linnualade uuendamine" koostati Eesti merealaplaneeringu raames Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja 2019. aastal valminud uuringu „Lindude peatusalade analüüs“ jätkuprojekt. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) täiendav kandidaatalade väljavalimine on esimeseks sammuks täiendavate mereliste kaitsealade moodustamisel. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 203018 kujutab endast olulist võimalust peatada ja pöörata tagasi bioloogilise mitmekesisuse vähenemine merel, suurendades ELi kaitstavat mereala vähemalt 30%-ni. Mereliste linnualade kandidaatalade valikul lähtuti rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumitest ning kasutatud metoodikad ning andmeallikad on töös põhjalikult kirjeldatud. Moodustatav Põhja-Hiiumaa linnuala täidab esitatud andmete põhjal IBA kriteeriume auli (Clangula hyemalis), kirjuhaha (Polysticta stelleri), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca ) ja väikekoskla (Mergellus albellus) osas. Olulisimad ohutegurid linnualale koonduvatele veelindudele on õlireostus, eutrofeerumisest tulenevad toidubaasi muutused ja inimtegevusest põhjustatud häirimine (nt ehitustegevus, laevaliiklus). Veeliiklusest põhjustatud häiringud mõjutavad potentsiaalselt enim, kandidaatalal nimetatud linnuliikidest, merel toituvaid sukelparte nagu kirjuhahk, aul, vaerad.

18Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf (08.08.2023)

EELNÕU

22

Veeliiklus on ka linde häiriv faktor, mille olulisus sõltub väikelaevade liikluse tihedusest. Taotletava tegevusega ei suurene planeeritaval alal oluliselt laevaliiklus. Laevaga liigeldakse vaid vajalike tööde teostamiseks, milleks on rajatiste hooldus ja saagikoristus. Muude tegurite poolest (väljatõrjumine, toitumispaikade kadu) on kõige ohustatumad tõmmuvaeras ja hahk. Taotletav tegevus ei too kaasa häiringuid mahus ega ulatuses, mis tõrjuks linde planeeritavalt alalt püsivalt eemale. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega toidupaikade kadu. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Mitmed põhjatoidulised linnuliigid (nt aul, tõmmuvaeras, hahk) toituvad merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest. Seega on eeldus, et kavandatav kasvatuskompleks rikastab teatud linnuliikide toiudbaasi. Arvestades kõike eelnenut saab öelda, et taotletaval tegevusel puudub negatiivne mõju eespool loetletud linnuliikidele. 3.2.2. Mõju muudele looduskaitselistele aladele 3.2.2.1. Paope looduskaitseala Paope looduskaitseala kuulub Paope loodusala ja Kõrgessaare-Mudaste linnuala koosseisu. Kavandatav tegevus võib mõju avaldada Paope looduskaitseala, Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks olevatele väärtustele (nimetatud vaid need väärtused, mis ei kattu Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärgiks olevate väärtustega): veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620). Lisaks on Paope sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk rannikukoosluste, rannikumere ja linnustiku ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade kaitse. Elupaigatüüpide rannikulõukad, laiad madalad lahed ja väikesaared ning laiud iseloomustust vt punktis 3.2.1.2 ja elupaigatüübi liivased ja mudased pagurannad iseloomustust punktis 3.2.1.4. Elupaigatüüp veealused liivamadalad hõlmab veealuseid leetseljakuid – lainete kuhjatud madalaid pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavalle. Eestis käsitletakse selles tähenduses eeskätt liivase põhjaga madalmerd kuni taimestiku alumise levikupiirini, mis jääb rannikumeres tavaliselt 5–15 meetri sügavusele. Et liiv lainetuse toimel tugevasti liigub, on leetseljakud sageli taimedeta või asustatud väga hõredalt, peamiselt soontaimede ja mändvetikatega. Elupaigalist väärtust mõjutavad peamiselt looduslikud tegurid – tuule tugevus ja suund ning sellest põhjustatud lainetus. Inimtegevusest tingitud ohud elupaigale on peamiselt maavarade võimalik kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning

EELNÕU

23

nendega kaasnevad häiringud. Ühtegi loetletud tegevust käsitletaval taotletaval alal ei planeerita. Samuti on võimalikuks ohuks agariku ülepüük. Keskkonna eutrofeerumine ja merereostus. Kavandatava tegevuse käigus planeeritakse muuhulgas agariku kasvatust. Agariku mittekinnituv vorm püütakse kehtestatud kvoodi alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Seega kompenseeritakse püük hiljem kasvatuse näol. Taotletaval tegevusel on potentsiaalne positiivne mõju elupaikadele eutrofeerumise vähenemisele. Nii agarik kui rannakarp filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Taotletava tegevuse elluviimiseks ning hiljem käimas hoidmiseks on vaja merel liikuda laevaga. Sellega on võimalik oh merereostuse tekkeks. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest. Arvestades kõike eelnenut, taotletava tegevuse mahtu ja kaugust Paope looduskaitseala kaitse- eesmärgiks seatud elupaigatüüpidest ning elupaigatüüpide suhteliselt head kaitstust avameres toimuvate protsesside eest saab öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju rannikulõugasetele, laiadele madalatele lahtedele ega väikesaartele ja laidudele. 3.2.2.2. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kuulub Kõrgessaare-Mudaste linnuala ja Kõrgessaare-Mudaste loodusala koosseisu. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad linnudirektiivi lisas I nimetatud liikide osas Kõrgessaare-Mudaste linnuala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.3. Hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad loodusdirektiivi lisas I nimetatud elupaigatüüpide osas Kõrgessaare-Mudaste loodusala kaitse-eesmärkidega ning neid on käsitletud punktis 3.2.1.2. 3.3. võimalik koosmõju teiste projektidega Vesiviljelusala PV2 koosseisus on kolm lahustükki. Taotletavast alast ca 1,4 km kaugusel põhjasuunas ja ca 1,7 km kirdesuunas asuvatele vesiviljelusala PV2 lahustükkidele on esitatud taotlus hoonestusloa saamiseks merealal kalakasvatuse rajamiseks. Taotletav tegevus ei ole vastuolus kavandatavate kalakasvatustega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 203019 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab

19 Kättesaadav: https://agri.ee/kalamajandus-teadus-nouanne/kalamajandus-ja-kalapuuk (03.08.2023)

EELNÕU

24

meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes veest fosforit ja lämmastikku. Tartu Ülikooli poolt tellitud uuringu „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel“ 20 (2022) aruandes jõuti järeldusele, et kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit. Merekarpide püügiliinide rajamise kaudu on võimalik merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe kalakasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada 2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni). Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbiliine käsitleda kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe liinidest ei eemaldata. Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbiliinidel väga suur perspektiiv kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju. Eelnevast nähtub, et taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 3.4. Natura eelhindamise tulemus ja järeldus Kavandatav tegevus ei näe, punktis 3.1. ja 3.2. käsitletud Natura aladel ega nende vahetus läheduses, ette tegevusi, mis võiksid aladele tervikuna ja nende kaitse-eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. Taotletava tegevusega (agariku kasvatamine ja söödava rannakarbi püük) keskkonnale kaasneda võiv mõju ei ole oluline. Arvestades lisaks kavandatava tegevuse ulatust ja suurust saab öelda, et sellel puudub Natura aladele negatiivne mõju. Natura eelhindamise järeldus on, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse- eesmärkidele.

20 Kättesaadav: https://www.kalateave.ee/images/pdf/Kalapyygi_ja_kalakasvatuse_toitainevoogude_modelleerimine_ja_valideer imine_ver_21032022.pdf (07.08.2023)

EELNÕU

25

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Taotletava tegevusega kaasnev tegevus avaldab mõju eelkõige vahetule merekeskkonnale. Kui tegevuse elluviimisel ja hilisemal kasutamisel järgitakse asjakohaste õigusaktide kehtestatud norme jm kohustusi, ei kaasne taotletava tegevusega vahetult ümbritsevale keskkonnale olulist mõju. 4.1. mõju suurus; mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus; mõju ilmnemise tõenäosus; mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgnevad keskkonnamõjud.

1. Agariku kasvatamiseks vajalikud aiad ja rannakarpide püügiliinid paigaldatakse ning ankurdatult mere põhja. Sellest tulenevalt mõjutab tegevus, rajamise hetkel, asukoha põhjataimestiku kooslust. Paigaldamisel satub vette hõljuvainet. Kuid pinnasetööde maht aedade ja liinikomplekside rajamisel on suhteliselt piiratud, ajutine ja lühiajaline ning selle mõju võrreldav looduslike protsesside käigus (nt torm) kaasneva mõjuga. (vt ka punkt 1.5.) Pinnasetööd tuleb planeerida ajale, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

2. Mõningat heidet välisõhku, müra, lõhna ja vibratsiooni võib oodata rajatisi paigaldavatelt ning kasvatus- ja püügirajatisi teenindatavatelt laevandelt. Vajalikeks töödeks ja transpordiks tuleb kasutada tehniliselt korras laevu, mille heitmekogus jm näitajad vastavad õigusaktidega kehtestatud normidele. Mereliiklusega seonduvat õnnetuste tekkimise riski saab minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid.

3. Karide elupaika ohustab merereostus. Vähene õlireostus teadaolevalt karide elustikule jäädavaid kahjustusi ei põhjusta, samas suuremate koguste puhul on mõjud karide elustikule letaalsed ning taastumine aeglane. Laevaliiklusega kaasnevate ohtude ärahoidmiseks ning tegutsemiseks õnnetuse korral (õlireostus jms) piisab seadusandluses toodud meetmete rakendamisest

4.2. mõju piiriülesus Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, võimalikku mõju ulatust ja riigipiiri (merepiiri) kaugust taotletavast alast (ca 19 km) ei ole ette näha, et tegevusega võiks kaasneda piiriülest

EELNÕU

26

mõju. 4.3. mõju Natura alale Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus (p 3.4.) on - objektiivse teabe põhjal läbi viidud hindamise tulemusel saab öelda, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. 4.4. mõju muudele kaitsealustele loodusobjektidele Käesoleva KMH eelhinnangu punktis kolm läbi viidud Natura eelhindamise käigus hinnati kavandatava tegevuse võimalikku mõju ka muudele tegevuse mõjualas olevatele loodusobjektidele. Hindamise järeldusel leiti, et kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala, sh muude looduskaitseliste objektide, kaitse-eesmärkidele. 4.5. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendi21 järgi tuleb koosmõju all mõista sünergilist (mõju võimendumine), antagonistlikku (mõju vähenemine) ning kumulatiivset mõju (liituv mõju). Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe (või mitme) tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Mere maakonnaplaneeringu vesiviljelusala PV2 koosneb kolmest lahustükist. Lisaks taotletavale agariku kasvatus- ja söödava rannakarbi püügialale planeeritakse vesiviljelusala PV2 teistele lahustükkidele kalakasvatuse rajamist. Taotletav tegevus ja teised vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavad tegevused ei mõju teineteise suhtes sünergiliselt ega kumulatiivselt. Kuid võib eeldada, et taotletav tegevus vähendab teiste vesiviljelusalal PV2 planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. (vt ka punkt 3.3)

21 Keskkonnaministeerium (alates 01.07.2023 Kliimaministeerium) "Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend" (2017). Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-eelhindamine-ja- (01.08.2023)

EELNÕU

27

4.6. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Eelneva eelhinnangu põhjal ja teadaoleva info kohaselt ei ole ettepanekuid leevendusmeetmete seadmiseks. Kuid tuginedes eelnevale ja KSH-le teeb TTJA ettepaneku määrata hoonestusloa menetluse algatamise otsusesse alljärgnevad tingimused. Taotletava alal tuleb läbi viia:

1. uuring põhjasetetes saasteainete sisalduse kindlakstegemiseks. Proovipunktide valimisel tuleb arvestada asjaoluga, et peeneteralisemad setted akumuleeruvad rohkem mürke kui jämeteralised.

2. allveearheoloogiline uuring 3. kalastiku uuringu. Uuringu tulemusel peab olema hinnatav kavandatava tegevuse mõju

kalade kudealadele ja taotletava ala ümbruses toimuvale kalapüügile. 4. Natura elupaikade inventuur.

Lisaks on järgmised soovitused:

1. eelistada veeliikluskoridoridest väljaspool olevaid alasid. 2. planeerida ajale pinnasetööd, mil merel tuulekiirus ei ületaks pikaajaliselt 10 m/s.

5. Eelhinnangu järeldus

TTJA hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: 5.1. Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava agariku kasvatus koos söödava rannakarbi püügiliigiga ei mõjutata negatiivselt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 5.2. Taotletava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides sätestatud piirnorme. 5.5. Taotletav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga ning projekti ellu viimisel tuleb maakonnaplaneeringus toodut arvesse võtta. 5.6. Taotletaval tegevusel on teistele vesiviljelusala PV2 lahustükkidel planeeritavatele tegevustele, sealhulgas merekeskkonnale laiemalt, eeldatavalt positiivne mõju. 5.7. Vetikate kasvatamise ning merekarpide püüdmisega ei teki jäätmeid. 5.8. Tegemist ei ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega ning neid ei asu ka lähipiirkonnas. 5.9. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on kavandataval tegevusel eeldatavalt positiivne mõju, kuna sellega luuakse kohalikele uusi töökohti.

EELNÕU

28

5.10. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Tuginedes käesolevas eelhinnangus (sh Natuta eelhindamises) esitatud kaalutlustele leiab TTJA, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju; kavandatav tegevus eraldi või koos muude tegevustega ei mõju ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidele, mistõttu on põhjendatud jätta keskkonnamõju hindamine algatamata avaliku veekogu koormamiseks (vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega) esitatud hoonestusloa taotluse menetluse raames. Liis Jääger ehituse tegevusõiguse talitus peaspetsialist

1

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 27.10.2022

Endla 10A, Tallinn, 10122

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ja

merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega

Käesolevaga esitab Hiiumere Farm OÜ (edaspidi nimetatud taotleja) hoonestusloa taotluse

Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala (PV 2) alale

vetikate kasvatamiseks ja merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleksi rajamiseks, milles

on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini (kaart ja koordinaadid on lisatud

taotlusele).

Taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustik §113’3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele.

Hiiumaa mereplaneeringus on ettenähtud kohad vesiviljelusaladele, mis on oluliselt suurema

pindalaga, kui antud taotluses küsitud ala, kuid praegusel menetluse etapis veel ei ole võimalik

täpsemalt määrata taotluses küsitud tegevuste konkreetseid asukohti – need täpsustatakse

edasise hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise käigus. Edasise protsessi käigus

täpsustuvad kasutusele võetav tehnoloogia, seadmed ning nende täpsed mõõdud.

Samale alale on Eesti Sinitaristu OÜ esitanud hoonestusloa taotluse Eesti avamerre

kalakasvatuse rajamiseks. Hiiumere Farm OÜ ja Eesti Sinitaristu OÜ taotlused ei konkureeri

üksteisega, vaid mõlemad valdkonnad on üksteist toetavad, kuna üks valdkond tegeleb teise

keskkonnamõju vähendamisega. Hea koostöö mõlema ettevõtte vahel tähendab seda, et

vajadusel on võimalik mõningaid vajaminevaid uuringuid ühildada.

1. Üldinfo

1.1.Arendaja taust

2

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) on Eesti kapitalil põhinev vesiviljelusettevõte,

mis peamiselt tegeleb erinevate vesiviljelusprojektide arendamisega. Tegemist on alustava

ettevõttega, mis on suunatud uute töökohtade loomisele ning uue ettevõtlusvaldkonna

arendamisele, milleks on avamere vesiviljelus. Lisaks avameres kalakasvatamisprojektide

juhtimisele, oleme suunatud ökosüsteemi keskkonnamõju vähendamisele kalakasvatuse

valdkonnas. Selleks oleme alustamas uue projektiga, mis hõlmab vetikate kasvatamist ning

merekarpide püüdmist Hiiumaa lähistel avameres.

Hiiumere Farm OÜ on pere-ettevõte, mille omanikud on hiidlased: Georg Linkov ja Kristi

Linkov. Mõlemad omavad 3-aastast töökogemust vesiviljelussektoris, töötades Eesti Avamere

Vesiviljeluse Ühistus ning arendades koos teiste kalakasvatajatega Eestis vesiviljelust. Georg

Linkov omab kalakasvataja IV kutsetaset Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning on Eesti

Avamere Vesiviljelusühistu kaasasutaja ja juhatuse liige. Samuti omavad mõlemad omanikud

rannakaluri 4. kutsetaset ning ettevõte omab kalapüügilube Hiiumaa rannikuvetes kala

püüdmiseks 12 nakkevõrgu ning 6 rivimõrraga. Mõlemad omavad magistrikraadi Tallinna

Ülikoolist sotsiaalteadustes. Lisaks õpib üks juhatuse liige, Kristi Linkov, Eesti Maaülikoolis

magistratuuris vesiviljeluse suunal.

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist planeeritakse rahastada

osanike omavahenditest (EhS § 113³ lg 2 p 9).

Kinnitame, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta

on täielikud ja tõesed (EhS § 113³ lg 2 p 8).

1.2.Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega säästvalt kasutada bioloogilisi ressursse, toiduga

kindlustatus kalatoodete pakkumise kaudu, mis vajab oma kõrvale ökoloogilise jalajälje

kompenseerimismeetmeid; säästev sinimajanduse arendamine ning ohutud ja puhtad mered.

Sotsiaalmajanduslike huvide arendamine: säästev sinimajandus aitab kasutada olemasolevat

ressurssi kauem ja efektiivsemalt, samamoodi suurendab see investeeringuid Eesti majandusse,

seeläbi tõuseb majanduskasv ja tööhõive, see omakorda edendab teadus- ja arendustegevust.

3

Vesiviljelusega tegelemine toetab Eesti riigi toiduga kindlustatust ja elanike varustamist

toiduainetega. Karpide ja vetikate kasvatamine on üks lahendustest, mis aitab meres sumpades

kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes fosforit ja lämmastikku. Nagu Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane tegevuskava 2030 ütleb, on vesiviljelemise abiga võimalik

panustada ka kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna karpide ja vetikate kasvatamine on

üks lahendustest, mis aitab meres sumpades kalakasvatuse keskkonnamõju vähendada, sidudes

veest fosforit ja lämmastikku.

1.3.Vajalikud load

1.3.1. Hoonestusluba

Vastavalt Ehitusseadustiku §113’1 (1) on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata

avaliku veekogu piiritletud ala selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei

ole püsivalt ühendatud kaldaga. Hoonestusluba on vajalik, kuna soovitakse meres

karbi- ja vetikakasvatamiseks mõeldud liine ankurdada merepõhja ehk siinkohal on

tegemist põhjaga ühendatud rajatisega. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelvalve Amet.

1.4. Üldinformatsioon projekti kohta

Kasvatatavaks vetikaks: Furcellaria Lumbricalis

Vetikakasvatamise põhjused

Vetikakasvatamise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks vetikaid Läänemeres kasvatama

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Põhjuseid vetikate kasvatamiseks Läänemeres on mitmeid: kuna need on kõrge toiteväärtusega

taimed, sobivad nad suurepäraselt inimtoiduks, lisaks on neil suurepärased omadused

4

bioväetistena, söödalisandina, kosmeetika-, biokeemia ja terapeutilistes rakendustes energia

tootmiseks ning ka tuleviku meditsiinis.

Vastvalminud Tartu Ülikooli uuring 2022: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ on välja toonud, et kalatootmist on võimalik muuta säästvamaks, kui

suurendada söödas primaarprodutsentide (maismaataimed ja vetikad) osakaalu. Oluline osa on

ka kohalikul toorainel, so väljapüütud kaladel, merekarpidel ja suurvetikatel põhineva

kalasööda kasutamisel. Selliste mereorganismide väljapüügil eemaldatakse merekeskkonnast

toitaineid ning kasutatakse neid samu toitaineid merekeskkonnas kalade tootmiseks.

Vetikate kasvatamine aitab kaasa kliimamuutuste mõjude leevendamisele, kuna

kasvatusprotsessi tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades läbi

selle bioloogilist mitmekesisust. Vaatamata vetikakasvatuse positiivsetele keskkonnamõjudele

puuduvad sisuliselt Läänemere piirkonnas suurvetikate kasvatamise ja kasutamise

traditsioonid.

Samas on vetikatoodete järele tekkimas meie regioonis kasvav nõudlus. Eestlased on maailmas

ainukesed punavetikast toodetud unikaalse tekstuuriandva lisaaine – furcellarani tootjad.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist kalakasvanduste toitainete jalajälje kompenseerimiseks,

mida toob välja ka EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ tulemus:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on aga

võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada palju suuremal

alal ja suurema tihedusega kui näiteks merekarpe.

Värske Tartu Ülikooli poolt tellitud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud

toiduainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel,“ lisab: Kalakasvatusest merepõhja settinud ülejäänud lämmastiku- ja

fosforiühendite vormid kasutatakse normaalsete hapnikutingimuste esinemisel ära pikaealiste

5

põhjaorganismide (nt merekarpide) poolt. Pikaealised põhjaloomad on toitainete tohutult

suureks looduslikuks reservuaariks, kust toitainete vabastamine toimub vaid elupaiga (nt

karide) täielikul hävinemisel (mida pole viimase 50a jooksul ava-Läänemere regioonis

täheldatud). Näiteks levib söödav rannakarp Läänemere avaosas umbes 75 000 km2 merealal

ning selline kooslus seob endas stabiilselt 525 000 tonni lämmastikku ja 49 500 tonni fosforit.

Vetikakasvatuse asukoht

Rajatiste piirkondade valikul on arvestatud, et need asuksid kehtestatud Hiiumaa

mereplaneeringus vesiviljelusalaks planeeritud alal. Kuna järgitakse kehtestatud Hiiumaa

mereala planeeringut, välditakse võimalikke konflikte merekasutusest huvitatud teiste

valdkondadega. Üldine ülevaade kavandatavatest kasutusele võetud piirkondadest on esitatud

joonistel 2, taotlus on esitatud Hiiumaa merealade planeeringu vesiviljeluse piirkonnale PV2.

Vetikakasvatuse tehnoloogia

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat, võttes

arvesse keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast

allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30 meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad ning on

ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega

maksimaalne kogus kõikides aedades (10 tk) kokku orienteeruvalt 10 000 tonni. Vetikate

kasvatamisel piiratud alal, merepõhjas, ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria

Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel merest ning asetatakse rajatud

aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt

tingimustest 50-200% aastas.

Püütavaks karbiks: söödav rannakarp Mytilus Edulis.

Rannakarbi püüdmise põhjused

6

Rannakarpide püüdmise uuringud on läbi viinud Kalanduse teabekeskus 2011-2020 ning selle

tulemustena võib välja tuua erinevad põhjused, miks peaks rannakarpe Läänemeres püüdma.

(https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf).

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres.

Söödavad rannakarbid on olnud inimkonna toidulaual juba aastatuhandeid ning neid võib

looduslikult kohata nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika rannikuvetes, peamiselt Atlandi

ookeani põhjaosas. Suurimad tootjad Euroopa Liidus on: Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

Kui maailmas on karbikasvatus väga arenenud, siis Läänemeres on seda tehtud pigem

pilootprojektide tasemel. Väärtusahela positiivne keskkonnamõju avaldub just karpide

kasvatamise faasis, kuid kogu väärtusahela majanduslik tasuvus sõltub enam karpide

järeltöötlusest ja edasistest kasutusvõimalustest.

Karbid on tooraineks toiduainetetööstusele ja looma- ning linnusööda tootmisele. Lisaks on

nendest võimalik toota väetist. Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest

puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine. Sellekohase uuring on

läbi viidud EMKFi projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua järgmist:

Fosfori eraldumist kalakasvatusest merevette on keeruline piirata kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab karbifarm märgatavalt

vee läbipaistvust ja vähendab kalakasvatusest tingitud lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada rannikumeres paiknevate kalakasvatuste lähiümbrusesse

karbikasvatusi, kuna sellisel kooskasutusel on võimalik kompenseerida kalakasvatustest merre

vabaneva toitainete voogu ning hoida lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Tartu Ülikooli läbiviidud uuring: „Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete

voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe

kalakasvatuse näitel“ lk 28 kinnitab: Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on võimalik

merevett puhastada liigsetest toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad mereveest välja

suures koguses taimset pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja lämmastikku. Lisaks näitas

Tagalahe karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja mõõtmistulemused uurimisrühmale seda,

et 0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit. Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks suunatakse sellisest karbifarmist põhjasetetesse

7

424,5kg lämmastikku ja 48,5kg fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste põhjaorganismidesse:

peamiselt merekarpide biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse sellisest karbifarmist 70 tonni

karbimassi kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35 tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt

suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb karbikasvatusi käsitleda

kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest veesambasse sattunud toitainete keskkonnamõju.

Rannakarbi püüdmise tehnoloogia

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt kasutusesolevat tehnoloogiat,

mida kasutavad ka teised Läänemere-äärsed riigid nagu seda on Soome, Rootsi ja Taani.

Planeeritavaks püügilahenduseks on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks

kogutud info põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3 meetri pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu 200m pikkusest

põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5

meetri pikkused ja paiknevad põhiliinil ligikaudu 0,5-meetriste vahedega. Liin on tähistatud

ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega

nurkades.

Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse

võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutatada piirkonnas asuvaid sadamaid.

Hiiu maakonnaga piirneval merealal selle jaoks eraldi välja toodud potentsiaalsetele

vesiviljeluse aladele PV2 on arendaja planeerinud paigaldada vetikate ja merekarpide

kasvatamiseks vajalikud rajatised.

Joonis 1: Hiiumaa merealade planeeringu joonis

8

9

Joonis 2: Planeeritav vesiviljeluskompleksi ala PV2-s Hiiu maakonnaga piirneval merealal on vesiviljeluseks planeeritud ala PV2 tähistatud kollaka

ovaaliga, mille sees olev punane ruut tähistab käesolevas taotluses planeeritava vesiviljelusala

kompleksi.

Aluskaardina on kasutatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu põhijoonist.

Arvestades lubade menetlusaega on planeeritav lubade kasutuselevõtmise aeg orienteeruvalt

2024. aasta.

Karpide püügivahendite paigaldamise osas tuleb hinnata ning kaaluda sellele tegevusele

hoonestusloa andmise vajadust, kuna tegemist ei ole püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei

kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile

veesambas kinnitamise võimalust. Karbiliinidel ei ole sisulist vahet võrrelduna näiteks

kastmõrraga, mille paigaldamiseks ei ole täna vajalik hoonestusluba taotleda.

10

1.4.1. Rajatise kasutamise otstarve

Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehastele,

mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika ja meditsiinitööstustele.

Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada

sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust.

Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks

lemmikloomdade ning lindude toidutootmisele, aga samuti kasutatakse

toorainet ka inimtoidu tootmises.

Mõlema tegevuse teiseks, aga mitte vähemtähtsaks eesmärgiks on

Läänemeres kalakasvatuste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine.

1.4.2. Rajatise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised

andmed

Vetikakasvatuses on planeeritud kasutada põhjaaedadel baseeruvat

tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpoololev osa) on

orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast,

aga on orienteeruvalt min 30m ning võib ulatuda kuni 1130. meetrini. Aiad

paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Arvestades vetikakihi

keskmiseks paksuseks põhjas ligikaudu 0,2m, vetika tiheduseks ligikaudu 5

kg/m3 kohta, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikat kõikides aedades (10tk)

kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni.

Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid

lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi

alusel ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetikamassi juurdekasv

toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50-200% aastas.

Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud

tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemereäärsetes riikides, nagu

11

seda on Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritava püügilahendus on nn long

line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal

Läänemere oludes püüda kuni 3000kg karpe ühe 200m pikkuse liini kohta,

millel on 3m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb ligikaudu

200m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid.

Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3-5 meetri pikkused ja paiknevad

põhiliinil ligikaudu 0,5 meetriste vahedega. Liinid paigaldatakse ligikaudu

3-meetriste vahedega kompleksi, milles iga liin on tähistatud ankrupoidega

otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste

toodritega nurkades.

1.4.3. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala

suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste

ehitusalane pindala

Hoonestusluba taotletakse Hiiumaa lähistel meres, Hiiumaa mereplaneeringuga

planeeritud vesiviljelusalale PV2, vetikate kasvatamise ning rannakarpide

püüdmise komplekside rajamiseks, milles on kokku kuni 10 vetikate kasvatuse

sumpa (rajatist) ja kuni 200 karpide püüdmise liini.

Kuni 10 vetikakasvatuse rajatise maksimaalne summaarne pindala (st ehitusalane

pindala) mere põhjas on orienteeruvalt kuni 100 hektarit ehk 1 000 000m2.

Rannakarpide püüdmise liinikomplekside maksimaalne summaarne pindala on 12,5

hektarit ehk 125 000m2.

Käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad on

pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus.

Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid ja pindalad on esitatud

alljärgnevalt:

Vesiviljelusala PV2 kompleksi piiripunktide koordinaadid ja asukoht tabelis:

12

PV2 ala nurgapunktide koordinaadid

punkt Y X 1 407908.9 6547473.2 2 407908.9 6546473.2 3 406908.9 6546473.2 4 406908.9 6547473.2

Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast lahendusest, rajatiste arvust ja

insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava

ala pindala.

1.4.4. Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha

Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada

täiendavaid uuringuid.

Karbiliinide osas tuleb kaaluda hoonestusloa andmise vajadust, sest tegemist ei ole

püsiva rajatisega, vaid püügivahendiga sarnaselt mõrdade jms kalapüügist tuntud

püügivahenditega.

Lisaks tuleb välja selgitada ka vee erikasutusloa vajadus, mille osas on otsustajaks

ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet.

1.4.5. Hoonestusloa taotletav kestvus

Hiiumere Farm OÜ taotleb hoonestusluba 50. aastaks.

13

TTJA kiri 25.10.2022 lisaküsimustega.

Jrk nr Küsimus Vastus

1. lisada ala

veevahetustingimused ja

lahustunud hapniku sisaldus

arendusala merepõhjas ning

info ala sobivuse kohta karbi-ja

vetikakasvatusele;

Kuna karbi- ja vetikakasvatuseks taotleval

alal olemasolevad veetingimused ei halvene,

siis on võimalik hetketingimusi lugeda

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027.

Kavandatava tegevuse käigus ei toimu heidet

vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid

seovad veekeskkonnas toitaineid.

Põhjamerest tulev soolane vesi tekitab

Läänemeres tugeva vertikaalse kihistumise,

olles väga oluliseks hapnikusisalduse määrajaks

põhjakihtides. Igapäevaselt sissevoolav vesi

pole piisava tihedusega, et mõjutada hapniku

kontsentratsiooni sügavamates basseinis,

seetõttu on eriti olulised suured sissevoolud ehk

Major Inflow. Ainult need on võimelised

uuendama süvakihtide vett, tuues sinna soolast

ning hapnikurikast vett.

Sissevoolanud vee hapnikutase langeb kiiresti,

kui vees olev hapnik tarbitakse organismide

poolt ära. Antud projekti puhul ei viida

mereveest hapnikku välja, vaid toimub

vastupidiselt fotosüntees vetikate poolt, mille

tagajärjel vabaneb vette hapnikku.

Ala sobivus karbi- ja vetikakasvatusele

14

Kogu vesiviljelustoodangu kasvatamine ja

korjamine leiab asset Eesti mereplaneeringus

selleks ettenähtud vesiviljelusalal PV2.

Kuigi mereala planeering ei määra ka karbi-

ja vetikakasvatuse alasid, vaid suunab

arendamist tingimuste kaudu ning toob välja

looduslikult sobivaimad alad.

Vetikakasvatuse potentsiaal on laiem,

ulatudes Läänemerest Soome laheni ning

hõlmates ka Väinamere ja Liivi lahe.

Karbikasvatuseks looduslikult sobivaimad

alad jäävad Hiiumaast ja Saaremaast läände.

Kasvatused on välistatud laevateedel,

kaadamis- ja ankrualadel, riigikaitseks

kasutatavatele aladel, looduskaitselistel

objektidel jm. Ülejäänud merealadel võib

karbi- ja vetikakasvatusi kavandada nii

iseseisvalt kui kooskasutuses (tuulikutega ja

kalakasvandustega).

2016a tellis Rahandusministeerium Tartu

Ülikoolilt uuringu: “Mereala planeeringu

alusuuring – selgrootute ja vetikate

vesiviljeluseks sobivad alad”, eesmärgiga

määrata olemasolevate levikuandmete põhjal

vetikate ja selgrootute vesiviljeluseks

sobilikud alad, kirjeldada neid ning koostada

kaardikihid, arvestades üleriigilise

planeeringu täpsusastet; selgitada välja ühe

oluliseima vesiviljelusliigi, söödava

rannakarbi, kasvupotentsiaal.

15

Tulemustena peab välja tooma:

- levikutingimuste kriteeriumite põhjal

sobivad vesiviljeluseks lainetusele

mõõdukalt avatud kõva

põhjasubstraadiga elupaigad, kus

elustiku dominantliigiks on kas

söödav rannakarp, rändkarp, põisadru

või agarik. Selliste vesiviljeluseks

sobilike alade sügavuslevik jääb

vahemikku 0,2-10 meetrit ja soolsuse

miinimum on tavaliselt 4 PSU.

- Häid vesiviljelusalasid paikneb kõige

enam Saaremaast ja Hiiumaast läände

jäävatel merealadel ning Liivi lahe

põhjaosas. Vähesel määral sobivad

vesiviljeluseks ka Väinamere äärealad

ja Vormsi saare põhjaosa merealad.

- Mudelennustused näitaksid, et

söödava rannakarbi kasvupotentsiaal

on suur suhteliselt piiratud

rannikumere aladel. Kasvukiirus on

hoogsam pigem Lääne-Eestis, kui

Soome lahes. Piirkondlikud

erinevused karpide kasvukiiruses olid

peamiselt tingitud taimse hõljumi

sisalduse ja lainetuse iseloomu suurest

ruumilisest varieeruvusest.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on

koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas.

Vesikonna veemajanduskava koostamisel

16

lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu

veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja

veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja

nõuetest. Kavandatav ala PV1 asub Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt

Hiiu madala rannikuveekogumis ja PV2

territoriaalmeres.

Hiiu madala rannikuveekogumi puhul on

tegemist veetüübiga IV (R4)28 – Läänesaarte

avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6-7 psu)

madal, lainetusele avatud rannikuvesi.

Veekogumi 2020a keemiline seisund on halb,

ökoloogiline seisnud kesine ja koondseisund

on halb. Halba keemilist seisundit näitab

elavhõbeda (Hg) ja selle ühendite sisaldus

kalas. Kesise ökoloogilise seisundi hinnangu

põhjus on varasemalt mõõdetud toitainete hulk

ja eutrofeerumine. Looduslik surve on

võõrliigid ja piiriülene surve ning mittehead

näitajad on FP_biom (fütoplanktoni biomass),

Chla (klorofüll a), Nüld, Püld, Secchi (vee

läbipaistvus Secchi ketta järgi) ja mittehea

element FÜKE (füüsikalis-keemilised

kvaliteedinäitajad) ning FÜPLA

(fütoplankton).

Veemajandamiskava kohaselt ohustavad Hiiu

madala rannikuvee veekvaliteeti sadamad,

Kärdla Röösna reoveepuhasti ja hajukoormus

kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest.

VMK kohaselt on seatud eesmärgiks

17

saavutada hiljemalt 2027. aastaks rannikuvee

kogumi hea seisund.

Kavandatava tegevuse mõju

rannikuveekogumi seisundile ja vastavus

Veemajandamiskava eesmärkidele on

positiivne.

Merekarbid (söödav rannakarp) suudavad

kalakasvatuse heitveest välja filtreerida

sisuliselt kogu orgaanilise heljumi, mille

tulemusel ei jõua merre orgaanilisi jäätmeid.

Täpne karbipopulatsiooni

filtreerimispotentsiaali arvutus on välja

toodud uuringu lisades.

-Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised veesambast assimileerima väga

suure osa lahustunud toitainetest.

2. lisada kuidas toimub karbi-ja

vetikakasvanduse toodangu

koristamine, selle hinnanguline

mõju merekeskkonnale

Vetikakasvatus ja merekarbi püüdmine

toimub pidevalt aastaringselt, seega on

rajatiste tõttu tekkiv mõju pidev. Samas on

kõik rajatised veest eemaldatavad ning seega

on mõju pöörduv.

3. lisada millist substraati on

kavatsus kasutada

vetikakasvatus aedades, selle

materjali võimalik mõju

veekeskkonnale;

Plaanis on kasutada sama tegevuse jaoks juba

kasutatud ja katsetatud materjali:

põllumajanduses kasutatav kärjeline

plastvõrk UV kindlast ja mittelagunevast

polüetüleenist.

4. lisada merekeskkonna seire

ettepanek karbi-ja

Positiivset mõju on uurinud mitmed

teadlased, enim on seda teemat uurinud

18

vetikakasvanduse mõju (ka

positiivse mõju) hindamiseks;

teadlastest Jonne Kotta, kes on välja andnud

Kalanduse Teabekeskusega koostöös

teostatud uuringutest väga detailse ülevaate

raamatus “Vetika- ja karbiuuringud 2011-

2020”.

Uuring: “Kalakasvatuste kaudu merre

suunatud lämmastiku- ja fosfori-koormust

kompenseerivate meetmete

väljatöötamine” 2019 on leidnud järgmist:

Rannakarbikasvandused

Lämmastiku eraldumist kalakasvatusest

merevette on väga raske piirata (sh

kohalikust toormest saadud kalasööda

kasutamisel), kuid karbikasvatus maandab

sellist keskkonnariski hästi. Lisaks

toitainete eemaldamisele suurendab

karbifarm märgatavalt vee läbipaistvust ja

vähendab kalakasvatustest tingitud

lokaalsete vetikaõitsengute ohtu.

Seepärast on mõistlik paigutada

rannikumeres paiknevate kalakasvatuste

lähiümbrusesse karbikasvatusi, kuna

sellisel kooskasutusel on võimalik

kompenseerida kalakasvatustest mere

vabaneva toitainete voogu ning hoida

lähiümbruse vesi läbipaistvana.

Vetikapüük ja -farmid

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse

praegu kogu Väinamere piirkonnast

keskmiselt ton lämmastikku ja pool tonni

fosforit aastas. Ühe ruutkilomeetri

suuruse agarikufarmi abil on aga võimalik

merekeskkonnast eemaldada 4,3 tonni

19

lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvatuse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid

kasvatada palju suuremal alal ja suurema

tihedusega kui näiteks merekarpe.

Teine oluline uuring, 2015. aastal tehtud:

“Kinnitumata punavetikakoosluse kunstliku

kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju

Väinamere keskkonnaseisundile” seadis

uurimise eesmärgiks hinnata punavetikate

kunstliku kultiveerimise võimalikkust

Väinameres ja sellega kaasnevat

keskkonnamõju.

Uuringu tulemustena võib välja tuua:

- kunstlikult kultiveeritud punavetikad

parandavad suure tõenäosusega veekvaliteeti,

eemaldades eduka kultiveerimise korral

arvestuslikult 0,03-0,04 tonni fosforit ja 0,3-

0,4 tonni lämmastikku 1km2 suuruse

kultiveerimisala kohta. Mõju on siiski pigem

lokaalse iseloomuga ega muuda

märkimisväärselt Väinamere toitainete

bilanssi.

2016-2019 uuriti “Läänemere sinine kasv –

täismõõduliste karbikasvatuste rajamine

Läänemere piirkonnas”. Läänemere Sinise

majanduskasvu projektiga toetati söödava

rannakarbi kasvatamist Läänemere regioonis

eesmärgiga eemaldada mereveest liigseid

20

toiteaineid. Projekti käigus rajati eri

Läänemre piirkondadesse mastaapsed

karbikasvatused ja uuriti nende mõju

keskkonnale. Tulemustena võib välja tuua:

- rannakarpe saab edukalt kasvatada

suurtes Läänemereosades juhul, kui

kasvatusmeetodid kohandatakse

kohalike oludega;

- rannakarbikasvandused võivad anda

märkimisväärse panuse Läänemre

eutrofeerumise vähendamiseks,

toitainete omastamise kaudu,

pakkudes samal ajal uut

jätkusuutlikku toidu – ja

söödaressurssi piirkonnas.

5. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb määrata koos

OÜ-ga Eesti Sinitaristu, kes

samuti on esitanud alale

hoonestusloa taotluse,

hoonestatava ala toitainete

bilanss;

Makrovetikad (Ulva intestinalis) on

võimelised sellises integreeritud kasvatuses

veesambas assimileerima väga suure osa

lahustunud toitainetest. Vetikate kasvatamine

aitab kaasa kliimamuutuste mõjude

leevendamisele, kuna kasvatusprotsessi

tagajärjel seotakse süsinikku. Lisaks

absorbeerivad merevetikad veesambast

toitaineid, pakuvad väiksematele kaladele ja

selgrootutele kaitsevarju ja toitu, suurendades

läbi selle bioloogilist mitmekesisust.

Lisaks saab kasutada vetikate tootmist

kalakasvanduste toitainete jalajälje

kompenseerimiseks:

Vetika (agariku) püügiga eemaldatakse praegu

kogu Väinamere piirkonnast keskmiselt tonn

21

lämmastikku ja pool tonni fosforit aastas. Ühe

ruutkilomeetri suuruse agarikufarmi abil on

aga võimalik merekeskkonnast eemaldada 4,3

tonni lämmastikku ja 2,2 tonni fosforit. Ühe

kalakasvanduse keskkonnamõju

leevendamiseks tuleb merevetikaid kasvatada

palju suuremal alal ja suurema tihedusega kui

näiteks merekarpe.

Rannakarbid on positiivse mõjuga Läänemere

toitainetest puhastamisele, eriti suures osas

mõjutab seda just karpide püüdmine.

Sellekohase uuring on läbi viidud EMKFi

projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade

koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks“ ning tulemustena võib välja tuua

järgmist:

Merekarpide kasvatuste rajamise kaudu on

võimalik merevett puhastada liigsetest

toitainetest. Kasvanduse karbid filtreerivad

mereveest välja suures koguses taimset

pisihõljumit ja selles sisalduvat fosforit ja

lämmastikku. Lisaks näitas Tagalahe

karbikasvatuses tehtud modelleerimis- ja

mõõtmistulemused uurimisrühmale seda, et

0,5 hektariline karbifarm suudab filtreerimise

kaudu veesambast aasta jooksul eemaldada

2587,2kg lämmastikku ja 295,7kg fosforit.

Sama farm vabastab veesambasse 1388,6kg

lämmastikku ja 196,8kg fosforit. Lisaks

suunatakse sellisest karbifarmist

põhjasetetesse 424,5kg lämmastikku ja 48,5kg

fosforit, mis seotakse kiirelt pikaealiste

22

põhjaorganismidesse: peamiselt merekarpide

biomassi. Ühel saagikorjel eemaldatakse

sellisest karbifarmist 70 tonni karbimassi

kuivkaalus (arvutuslik aastane saagikus 35

tonni).

Need tulemused näitavad väga veenvalt, et

karpide positiivne keskkondlik mõju on

oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse

ladestatud toitainete hulk. Seega tuleb

karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid

filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis, kui

karpe kasvatustest ei eemaldata.

Eelpoolkirjeldatud omaduste tõttu on

karbikasvatusetel väga suur perspektiiv

kompenseerimaks kalakasvatustest

veesambasse sattunud toitainete

keskkonnamõju.

6. Hiiumaa mereala planeeringu

kohaselt tuleb vesiviljelusalal

PV2 miiniohu vältimiseks läbi

viia võimalik miiniohu

selgitamine;

Selgitatakse välja alveearheoloogiliste

uuringute käigus paikvaatluse või tehniliste

vahendite toel.

7. taotluses olevast kirjeldusest

("[põhja]aia veealune kõrgus

(st merepinnast allpool asuv

osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0

meetrit") ei tule välja, kuidas

täpselt vetikate kasvatamiseks

kasutatavad aiad vees

paiknevad ning jääb mulje, et

mingi osa aiast ulatub ka

Taotluses on kirjutatud: Vetikakasvatuses on

planeeritud kasutusele võtta põhjaaedadel

baseeruvat tehnoloogiat, võttes arvesse

keskkonnakaitse põhimõtted ja nõuanded. Ühe

aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool

asuv osa) on orienteeruvalt 1,0-2,0 meetrit

ning läbimõõt sõltub konkreetselt kasutusse

võetavast kohast, aga on orienteeruvalt 30

23

veepinnast kõrgemale, muust

kirjeldusest saab välja lugeda,

et aiad võiksid hoopis "ulatuda

põhjast 1-2 m kõrgusele",

palun sõnastust täpsustada ja

kirjeldada kuidas kasutatavad

aiad vees paiknevad.

meetrit kuni 1130 meetrit. Aiad paiknevad

ning on ankurdatud mere põhja.

Arvestades vetikakihi paksuseks põhjas

ligikaudu 0,2 meetrit ja vetika tiheduseks

ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias

orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat

märgkaalus. Kuna taotluses mainitud vetikad

õhus ei kasva, siis on planeeritud kasutada

eelpoolmainitud põhjaaedu, mis asuvad vee

sees.

8. Lisaks on asjaomased asutused

pidanud vajalikuks järgmiste

uuringute läbiviimist:

elupaikade inventuur,

allveearheoloogiline uuring,

veeliikluse/navigatsiooniriskide

hindamise uuring.

Uuringud viiakse läbi peale hoonestusloa

algatamise otsust, enne kasvatustöödega

alustamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Linkov

Juhatuse liige

5184300

Hiiumere Farm OÜ

Nimekirja alusel Teie: 11.08.2022

Meie: 16.08.2023 nr 16-7/22-11290-019

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa täiendatud taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini.

TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

TTJA edastas Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse 14.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-11290-004 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) märkis 11.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/17975-2 antud arvamuses, et enne hoonestusloa andmist tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et teha kindlaks, kas projekt võib tõenäoliselt avaldada Natura aladele olulist mõju, kas üksi või koos muude kavade või projektidega, pidades silmas alade kaitse-eesmärke. KeA märkis, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Samuti juhtis tähelepanu, et taotletav ala kattub moodustatava Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatalaga.

Erinevaid uuringu vajadusi tõid välja ka Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 nimega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kirjaga nr 6.2-15/1743-1; Transpordiamet 13.10.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/20812-3 ja Muinsuskaitseamet vastas 17.10.2022 nr 1.1-7/1437-2

TTJA palus Hiiumere Farm OÜ-le 25.10.2022 saadetud kirjaga täiendada hoonestusloa taotlust vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele. Hiiumere Farm OÜ esitas täiendatud hoonestusloa taotluse 27.10.2023.

Käesolevaga esitame teile EhS § 1135 lõikele 1 tuginedes arvamuse avaldamiseks Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotluse ja KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu).

Palume teil anda EhS § 1135 lõike 2 kohane arvamus käsitledes EhS § 1135 lõikes 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotlus 2. KMH eelhinnang (sh Natura eelhinnang)

Liis Jääger [email protected]

Nimekirja alusel Teie: 11.08.2022

Meie: 16.08.2023 nr 16-7/22-11290-019

Hiiumere Farm OÜ hoonestusloa täiendatud taotlusele seisukoha küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Hiiumere Farm OÜ (registrikood 14717196) esitas 11.08.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vetikate ja merekarpide kasvatamiseks vajalike rajatistega. Taotluse alusel kavandatakse rajada Hiiumaa ranniku vette, Tahkuna poolsaarest lääne suunal asuva vesiviljelusala PV2 alale vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmise ja kasvatamise kompleks, milles on kokku 10 vetikakasvatuse rajatist ning 200 karbiliini.

TTJA palus 06.09.2022 kirjaga hoonestusloa taotlust täiendada esitades kinnituse, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed ning lisades teabe finantsallikate kohta. Hiiumere Farm OÜ esitas 06.09.2022 TTJA-le täiendatud taotluse, mis on lisatud käesolevale kirjale.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. EhS § 1135 lõike 2 kohaselt annab asjaomane asutus arvamuse hoonestusloa taotlejaga ja kavandatava ehitisega seotud võimalike ohtude kohta inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele.

TTJA edastas Hiiumere Farm OÜ 06.09.2022 täiendatud hoonestusloa taotluse 14.09.2023 kirjaga nr 16-7/22-11290-004 arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.

Keskkonnaamet (edaspidi KeA) märkis 11.10.2022 kirjaga nr 6-2/22/17975-2 antud arvamuses, et enne hoonestusloa andmist tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang (sh Natura eelhindamine), et teha kindlaks, kas projekt võib tõenäoliselt avaldada Natura aladele olulist mõju, kas üksi või koos muude kavade või projektidega, pidades silmas alade kaitse-eesmärke. KeA märkis, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Samuti juhtis tähelepanu, et taotletav ala kattub moodustatava Põhja-Hiiumaa linnuala kandidaatalaga.

Erinevaid uuringu vajadusi tõid välja ka Maaeluministeerium (alates 01.07.2023 nimega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) 13.10.2022 kirjaga nr 6.2-15/1743-1; Transpordiamet 13.10.2022 kirjaga nr 7.2-4/22/20812-3 ja Muinsuskaitseamet vastas 17.10.2022 nr 1.1-7/1437-2

TTJA palus Hiiumere Farm OÜ-le 25.10.2022 saadetud kirjaga täiendada hoonestusloa taotlust vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele. Hiiumere Farm OÜ esitas täiendatud hoonestusloa taotluse 27.10.2023.

Käesolevaga esitame teile EhS § 1135 lõikele 1 tuginedes arvamuse avaldamiseks Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotluse ja KMH eelhinnangu (sh Natura eelhinnangu).

Palume teil anda EhS § 1135 lõike 2 kohane arvamus käsitledes EhS § 1135 lõikes 4 toodud tingimusi vastavalt asjaomase asutuse pädevusvaldkonnale.

Oma põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Kui te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita ega vastamistähtaega ei pikenda, siis loeme, et te ei soovi antud materjalide kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Hiiumere Farm OÜ 27.10.2023 korrigeeritud taotlus 2. KMH eelhinnang (sh Natura eelhinnang)

Liis Jääger [email protected]