Mustu VII liivakarjäär, maa rendileping MTÜga

From: "Liina Valler" <[email protected]> Sent: 9/25/2025 8:46:55 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: FW: Mustu VII liivakarjäär, maa rendileping MTÜga

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Vabandan, et eelmise kirjaga tuli ekslikult kaasa asutusesisene kirjavahetus. Palun seda kirja mitte registreerida Teie dokumendiregistris. Registreerimiseks palun võtta käesolev kiri (lisatud allpool). Lugupidamisega Liina Valler keskkonnaspetsialist Märjamaa Vallavalitsus Tel: 524 7250 E-kiri: [email protected]

MÄRJAMAA VALD From: Liina Valler Sent: Thursday, September 25, 2025 11:34 AM To: [email protected] Subject: Mustu VII liivakarjäär, maa rendileping MTÜga Tere Keskkonnaameti menetluses on AS Tariston keskkonnaloa taotlus Mustu VII liivakarjääris materjali kaevandamiseks. Rajatav karjäär asub Märjamaa vallas, Vardi metskond 2 kinnisasjal. Samal kinnisasjal paiknevad ka Alema tervise- ja suusarajad ning RMK on sõlminud kinnisasja kasutamiseks rendilepingu Mittetulundusühinguga ORHIVAR. MTÜ Orhivari on pöördunud Märjamaa Vallavalitsuse poole taotlusega pikendada keskkonnaloa taotlusele vastamise tähtaega, kuna nende hinnangul ei ole MTÜ ega kogukonda piisavalt menetlusse kaasatud. Enne arvamuse andmist soovitakse arutelu, kuhu on kaasatud kõik puudutatud isikud. MTÜ on edastanud ka maarendilepingu (lisatud). Palume RMK seisukohta järgmistes küsimustes: Milline on RMK hinnang maa edasisele kasutamisele spordiradade ja kogukonna tegevuste jaoks juhul, kui Mustu VII liivakarjäär rajatake? Kas RMK on arutanud maarendilepingu lõpetamise või muutmise vajadust seoses kaevandustegevuse planeerimisega? Milliseid võimalusi näeb RMK spordiradade ja kaevanduse kooseksisteerimiseks või alternatiivsete lahenduste leidmiseks? Kas RMK peab vajalikuks eraldi arutelu kõigi osapooltega (vallavalitsus, MTÜ, kogukond, ettevõtja, Keskkonnaamet), et leida parim lahendus maa kasutamiseks?

Lugupidamisega Liina Valler keskkonnaspetsialist Märjamaa Vallavalitsus Tel: 524 7250 E-kiri: [email protected]

MÄRJAMAA VALD

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2024/191

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab kinnisvaraosakonna

juhataja 16.06.2024 käskkirja nr 9-49/50 alusel maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer, ühelt poolt,

ja Mittetulundusühing ORHIVAR, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige

Tanel Ehrpais, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK kinnisvaraosakonna juhataja 16.06.2024 käskkirja

nr 9-49/50 ja 19.06.2024 läbirääkimiste protokolli nr 9-33/3 alusel ning kooskõlas metsaseaduse,

riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa

Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - maatükid

avaliku terviseraja tähistamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks ning eesmärgipäraste

rajatiste paigaldamiseks ja korrashoiuks, edaspidi koos maatükk, järgmiselt:

2.1.1. ligikaudu 0,48 ha Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Kloostri metskond 58 (kinnistu registriosa nr 5811950, katastritunnus

72501:001:0009, pindala 24,21 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV30434,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%);

2.1.2. ligikaudu 0,65 ha Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Vardi metskond 2 (kinnistu registriosa nr 5765350, katastritunnus

50201:001:0281, pindala 72,99 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV7453, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 15.06.2034 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, suurusest,

piiridest, ligipääsuvõimalustest ja kitsendustest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas

maamaks Kloostri metskond 58 kinnisasja eest 1,89 eurot ja Vardi metskond 2 kinnisasja eest

3,53 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta lepingu

sõlmimise järel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate

2

aastate rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. juuniks rendileandja poolt

esitatud arve alusel.

3.3. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja iga järgmise kolme aasta möödumisel, vastavalt ametlikult avaldatud

tarbijahinnaindeksi muutusele või maamaksu muutusele alates lepingu sõlmimisest, kuid mitte

rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste

lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele.

3.4. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks)

kuu ette.

3.5. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.6. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei

vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ega tegevuseks vajalike lubade saamise eest

ning selleks tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

4.1.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

4.1.4. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu

tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi

volituse alusel RMK;

4.1.5. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.6. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste,

piirangute, raja skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

4.1.7. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Infotahvleid ei pea eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks;

4.1.8. tagama raja hoolduse, maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik

sellega seotud kulud;

4.1.9. kooskõlastama RMK-ga enne rajatise paigaldamist selle projekti ja asukoha maatükil;

4.1.10. eemaldama lepingu lõppedes maatükilt kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud rentnikule

kuuluvad rajatised. Rajatisi ei pea eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue

rendilepingu sõlmimiseks;

4.1.11. teavitama RMK-d jooksvalt kasvavate puude raie vajadusest raja kasutamisega seoses,

seejuures:

4.1.11.1. rentnikul on õigus rendileandja nõusolekul rajale langenud puud koristada raja laiuselt

iseseisvalt, tagamaks raja igapäevast ohutut kasutamist;

4.1.11.2. rentnikul ei ole lubatud enda poolt koristatud metsamaterjali kinnistult ära viia ega

võõrandada;

3

4.1.12. mitte takistama rendileandja majandustegevust, RMK teavitab rentnikku rendiala

kasutamise kavatsusest ja kooskõlastab tegevuse rentnikuga;

4.1.13. mitte takistama maatükil paiknevate tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või

rekonstrueerimistöid tehnovõrkude/tehnorajatiste omaniku või tema poolt volitatud

kolmandate isikute poolt;

4.1.14. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.15. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.16. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.17. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse;

4.1.18. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.19. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.20. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse,

et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.21. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või

pankroti väljakuulutamise päevast.

4

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on maakasutuse spetsialist Ruth Rajaveer

tel 5301 8730, e-post [email protected]

9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Tanel Ehrpais

tel 5663 8329, e-post [email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

5

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Mittetulundusühing ORHIVAR

Registrikood 70004459 Registrikood 80060298

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Mätliku, Ürjaste küla, Saue vald

45403 Lääne-Viru maakond 76214 Harju maakond

Tel 676 7500 Tel 5663 8329

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Rajaveer Tanel Ehrpais

Lisa 2

RMK ja Mittetulundusühing ORHIVAR vahelisele

maarendilepingule nr 3-1.21/2024/191

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab maakasutuse

spetsialist Ruth Rajaveer,

andis üle ja

Mittetulundusühing ORHIVAR, edaspidi rentnik, keda esindab juhatuse liige Tanel Ehrpais,

võttis vastu

lepingu objekti - maatükid avaliku terviseraja tähistamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks

ning eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ja korrashoiuks, edaspidi koos maatükk,

järgmiselt:

1.1. ligikaudu 0,48 ha Harju maakonnas Saue vallas Nurme külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga

Kloostri metskond 58 (kinnistu registriosa nr 5811950, katastritunnus 72501:001:0009,

pindala 24,21 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV30434, sihtotstarve maatulundusmaa

100%);

1.2. ligikaudu 0,65 ha Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas asuvast kinnisasjast

lähiaadressiga Vardi metskond 2 (kinnistu registriosa nr 5765350, katastritunnus

50201:001:0281, pindala 72,99 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV7453, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab täita lepingus sätestatud kasutamise eesmärki.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Rajaveer Tanel Ehrpais

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Kasutusala plaan

Kloostri metskond 58 (72501:001:0009) – kasutusala suurus 4820 m²

Vardi metskond 2 (50201:001:0281) – kasutusala suurus 6465 m²