1. Õigustatud huvi
Pensioni määramise eesmärgil küsitakse avalikult asutuselt andmeid varasema töö sisu ja tingimuste kohta. Dokument puudutab peamiselt ühe eraisiku pensioniõiguse tuvastamiseks vajalikke töösuhte andmeid. Selle teabe avaldamine teenib veebilehte pidava eraisiku ja avalikkuse huvi saada ning levitada teavet asutuselt teabe küsimise ja teabe kättesaadavuse kohta. Huvi tugineb teabe- ja sõnavabadusele (põhiseaduse § 44 lg 1 ja § 45, EL põhiõiguste harta art 11) ning avaliku halduse läbipaistvuse eesmärgile (AvTS § 1).
Riigimetsa Majandamise Keskus avalikustas dokumendi oma dokumendiregistris. Taasavaldamine teenib sama läbipaistvuse eesmärki, milleks dokument registris avalikustati, kuid isikuandmete avaldamine vajab iseseisvat õiguslikku alust, milleks on IKÜM art 6 lg 1 p f.
Dokumendi vähene sisuline panus avalikku arutellu põhjendab isikuandmete avaldamist vaid kitsalt asja mõistmiseks vajalikus ulatuses.
2. Vajalikkus
Avalikkuse huvi saada teavet asutuselt teabe küsimise ja teabe kättesaadavuse kohta eeldab võimalust tutvuda dokumendi sisuga. Töötleja hinnangul ei võimalda kokkuvõte hinnata selle täpset sõnastust ega üksnes registriviide tagada sisu kättesaadavust allika muutumisel. Vähem riivava lahendusena piiritletakse avaldatavad isikuandmed allpool nende vajalikkuse järgi (IKÜM art 5 lg 1 p c, võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte; C-252/21 Meta Platforms v Bundeskartellamt).
Dokumendis esineb ametiülesannetes Pille Litvinko. Ta on dokumendi allkirjastaja ja tegutseb organisatsiooni Sotsiaalkindlustusamet nimel. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi, tööalane e-posti aadress ja tööalane telefoninumber. Allkirjastaja tuvastatavus näitab, kes vastutab dokumendis väljendatud tahteavalduse või kinnituse eest; üksnes ametinimetus seda ei näita. Tööalased kontaktandmed seovad dokumendi asjaajamise ametliku suhtluskanaliga; nende säilitamine võimaldab mõista, kelle kaudu ja millises ametialases seoses asja aeti.
Dokumendis esineb menetluses puudutatud eraisikuna A. P. Ta on otsusest puudutatud isik. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi, isikukood ja ametikoht või muu ametialane tunnus. Avalikkus saab tutvuda menetluse sisu ja põhjendustega ka menetluses puudutatud isiku nime teadmata. Teksti on redigeeritud, et asendada nimed initsiaalidega ning eemaldada isikukoodid ja muud otsesed tuvastamistunnused, säilitades asja sisulise käsitluse.
Dokumendis esineb määratlemata rollis üks nimetu isik. Ta on dokumendis mainitud. Tema kohta on dokumendis märgitud isikukood. Rolli kohta puudub nimelist avaldamist põhjendav teave, mistõttu avalikku huvi saab rahuldada nime avaldamata. Teksti on redigeeritud, et asendada nimed initsiaalidega ning eemaldada isikukoodid ja muud otsesed tuvastamistunnused, säilitades asja sisulise käsitluse.
3. Huvide kaalumine
Dokumendis esineb ametiülesannetes Pille Litvinko. Ametiülesannetes tegutsemisega kaasneb põhjendatud ootus, et avalikkus saab teada, kelle tegevust dokument kajastab. Ametitegevuse parem leitavus võib tuua kaasa rohkem tähelepanu, kuid seda riivet õigustab vajadus seostada asutuse tegevus vastutava isikuga.
Dokumendis esineb menetluses puudutatud eraisikuna A. P. Asutusega eraasjas suhtlemine ei põhjenda ootust, et isiku asjaolud muutuvad koondotsingus laialdaselt leitavaks; avalikku huvi teenib siin asja sisu, mitte eraisiku tuvastatavus. Rakendatud minimeerimine vähendab otsest seost eraasja ja isiku vahel ning säilitab avaliku halduse küsimuse sisulise käsitluse. Kaitsevajadust suurendavad tuvastatud asjaolud (majanduslik olukord ja teenistuskäik). Seda suuremat kaitsevajadust on arvestatud avaldamise ulatuse vähendamisega; töötleja hinnangul jääb redigeeritud sisu teabeväärtus üles kaaluma selle avaldamise mõju isikutele.
Dokumendis esineb määratlemata rollis üks nimetu isik. Teadmata rolli puhul ei saa eeldada ootust laialdaseks avaldamiseks; avalikku huvi teenib asja sisu avaldamine ilma nimeta. Rakendatud minimeerimine vähendab otsest seost eraasja ja isiku vahel ning säilitab avaliku halduse küsimuse sisulise käsitluse.
Nende isikute eraelu ja isikuandmete kaitset (põhiseaduse § 26, EL põhiõiguste harta art 7 ja 8) on seega kaalutud dokumendi sisust tuleneva teabehuviga, arvestades avaldamise konteksti ja mõistlikke ootusi (IKÜM põhjenduspunkt 47). Kirjeldatud ulatuses jääb avalik teabehuvi ülekaalu.
Dokumendis olev asutusesiseseks kasutamiseks (AK) märge seob avaliku sektori asutusi ega laiene iseenesest kolmandast isikust taasavaldajale. Eraisikute andmete kaitseks on rakendatud redigeerimine, mistõttu AK-märge ei takista minimeeritud sisu avaldamist.
15.09.2026 tuvastati, et allikas oli piiranud dokumendile juurdepääsu AvTS § 35 lg 1 p 12 Eraelu puutumatust kahjustav teave; piirangu kehtivus: 24.09.2025-24.09.2100 alusel. Piirang väljendab allika hinnangut isikuandmete kaitse vajadusele. Sellele kaitsevajadusele vastab siin algversiooni asemel redigeeritud sisu avaldamine: vähendatud on eraelu riivet, säilitades teabe avaliku halduse kohta.
Dokumendi sisulisel läbivaatamisel 10.10.2026 otsustati see redigeerida põhjendusega, et tuvastati ebaproportsionaalne risk eraelu puutumatusele. Rakendatud redigeerimine vastab sellele kaitsevajadusele, vähendades avaldamisest tulenevat eraelu riivet.
Minimeerimine hõlmab lisaks veebilehe tekstile ka faile: redigeerimata originaale on avalikust juurdepääsust eemaldatud ning avaldamiseks on loodud redigeeritud versioonid. See vähendab võimalust saada eemaldatud andmeid sama dokumendi failide kaudu.
Avaldamise mõju piiravad ka võimalus esitada dokumendi lehel eemaldamistaotluse kaudu vastuväide (IKÜM art 21) ning allikaregistri korduv kontroll. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused logitakse; allika piirang või eemaldamine suunab dokumendi ülevaatamisele.
4. Järeldus
Dokumendi avaldamine teenib avalikkuse huvi saada teavet asutuselt teabe küsimise ja teabe kättesaadavuse kohta. Allika isikuandmete kaitseks seatud piirangut (AvTS § 35 lg 1 p 12 Eraelu puutumatust kahjustav teave; piirangu kehtivus: 24.09.2025-24.09.2100) on arvestatud redigeeritud sisu hindamisel. Rakendatud minimeerimine säilitab avalikku huvi teeniva sisu ja vähendab eraeluliste andmete avaldamise mõju. Töötleja hinnangul on sellises ulatuses avaldamine vajalik ning andmesubjektide huvid ega põhiõigused ja -vabadused ei kaalu koos rakendatud kaitsemeetmetega avalikku huvi üles, seega on redigeeritud dokumendi avalikuks jätmine õigustatud IKÜM art 6 lg 1 p f alusel.