Keskkonnaameti ettepanek Jõgevamaa jahindusnõukogule Kullavere jahipiirkonna jagamiseks




JÕGEVA MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU

Ettepanek jahipiirkonna piiride muutmiseks

AS Baltwood esitab käesolevaga ettepaneku Kullavere jahipiirkonna piiride muutmiseks (jahipiirkonna jagamiseks kolmeks eraldiseisvaks jahipiirkonnaks) kooskõlas JahiS §-ga 6 lg 5.
Ettepaneku esitamine on tingitud Keskkonnaameti seisukohtade muutumisest mõne kuu jooksul. Kui algselt asus KKA seisukohale, et Kullavere jahipiirkond jagatakse ja see on igati põhjendatud, siis 08.09.25 teatas KKA ootamatult, et jahipiirkonda siiski ei jagata, vaid jätkatakse minnakse konkursiga. Viimane KKA otsus tugines, nagu ma teatest aru sain, suuresti EJS-i, kahe omavalitsuse ja mõnede anonüümsete maaomanike seisukohtadel,. Ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mille pinnalt selline meelemuutus toimus, mina sellest teatest kahjuks ei leidnud.
Käesoleva ettepaneku esitamine on tingitud järgnevatest asjaoludest, mis on maaomaniku seisukohalt võttes kõige problemaatilisemad:
1. Kehtiv olukord on tekitanud pindalalt väga suurtes jahipiirkondades maaomanike ebavõrdse kohtlemise jahipiirkonnas maaomanikega maakasutuslepingute sõlmimisel. Kuna Kullavere jahipiirkond hõlmab ca 43 000 ha, siis on tekkinud jahiseltsil võimalus valida, milliste maaomanikega jahipiirkonnas lepinguid sõlmida ja millistega mitte.
2. Sisuliselt saab jahiselts täna ära kasutada enda huvides neid maaomanikke, kes omamata piisavat teadlikkust, oma õiguste ja võimaluste eest seista ei oska. Sellega saab jahiselts omakorda vältida maakasutuslepingute sõlmimist nende eramaade omanikega, kes jahipiirkonna kasutajalt rohkem vastusooritusi nõuavad. Konkreetne näide puudutab Murru ja Voore piirkonda, kus maakasutuslepinguid on jahiseltsil sõlmitud väga vähesel määral.
3. Jahipiirkonna jagamise korral oleks välistatud olukord, kus mõnes uues jahipiirkonnas oleks maaomanikega sõlmitud alla 51% maakasutuslepinguid, kuna jahipiirkonna kasutaja oleks kohustatud sõlmima maakasutuslepingud vähemalt 51% eramaade omanikega, eelduslikult aga isegi rohkematega.
4. Kullavere jahipiirkond on juba sisuliselt jagatud kolmeks tinglikuks jahipiirkonnaks (Kääpa, Pala ja Murru), mida jahiseltsi põhikirja kohaselt nimetatakse sektsioonideks. Sektsioonidel on oma liikmelisus, aruandlus ja sektsioonide pindala ja piirid on selgelt määratletud.
5. Kullavere jahipiirkonna suurus ja täna toimiv jahiseltsi sisemine korraldus on tekitanud olukorra, kus teistel huvilistel sisuliselt puudub võimalus konkureerida jahipiirkonna kasutusloa taotlemisel ja on seetõttu vaba konkurentsi kahjustav.Kullavere jahipiirkonna jagamisega sisuliselt ainult seadustatakse tänane tegelik olukord.
6. Suured jahipiirkonnad ei toeta juba olemuslikult kohalike väiksemate kogukondade jahinduse arendamist.
7. Suurtes jahipiirkondades hajub vastutus, tekivad probleemid maaomanikega kooskõlastamata jahindusrajatiste (soolakud, söödapukid jmt) püstitamisel ning teadmatusest ja pahatahtlikkusest tingitud maakasutused nagu näiteks taristute ja põllumaade kahjustused erinevate sõidukitega liikumisel.
8. Uluki-ja koprakahjustuste ennetamise/likvideerimise reageerimiskiirus suurtes jahipiirkondades on olematu või kohati puudub üldse, neid näiteid on ka varasemalt jahindusnõukogule esitatud.
9. Ulukite arvukust reguleeritakse eelduslikult täpsemalt ja ülevaade jahipiirkonna ulukitest on kindlasti täpsem.
10. Ulukite poolt tekitatud kahjud on väiksemad, kuna jahipidamine jaguneb jahipiirkonna peale ühtlasemalt.
11. Väiksema jahipiirkonna maaomanikel on lihtsam võimalus jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks temaga rahulolematuse korral.
12. Väiksemad jahipiirkonnad tekitavad jahinduses konkurentsi, mis omakorda tagab parema jahipidamise kvaliteedi.
13. Väiksemate jahipiirkondade korral on tagatud parem jahiohutus. Suurtes jahipiirkondades on kahjuks tavalised olukorrad, kus maakasutuslepinguid omamata korraldatakse kinnistutel jahipidamist, millest maaomanikku või teisi tema loal kinnistutel viibivaid isikuid eelnevalt ei teavitata.
14. Lisaks saavad uute jahipiirkondade kasutajad õiguskindluse selles osas, et kellegi teise sama jahipiirkonna sees tegutseva sektsiooni/jahiseltsi tegevuse eest neid ei karistata, mis täna võib juhtuda näiteks jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamise korral.
Minu siiraks sooviks oleks, et katsuks siis lõpuks vähemalt jahindusnõukogus Kullavere jahipiirkonna jagamise kasuks ja vastu rääkivad argumendid ükskord selgelt läbi arutada ja ka kirja panna, langemata mingisugustesse emotsioonidesse ning ainult nende pinnalt otsustada, kas esitada jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale ettepanek Kullavere jahipiirkonna piiri muutmiseks või mitte.
Oleksin tänulik, kui nõukogu liikmed saaksid oma seisukohad esitada enne nõukogu koosolekut kirjalikult ja võimalikult argumenteeritult (nagu mina seda käesolevaga teen), kas igaüks enda eest või ka kui kellegi seisukohad ühtivad, siis koondatult, oleks nõukogu liikmetel koosolekul oluliselt produktiivsem osaleda.
Lugupidamisega

Andras Kaasik
AS Baltwood