Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Tuhala pais)

Transpordiamet

[email protected] (17.09.2025) nr 3-6.1/2025/6385

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Tuhala pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel

paisudel või rändetakistustel.

RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose

vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:

33701:001:0063 ja 33701:001:0559).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.

RMK on varasemalt pöördunud Transpordiameti poole sama objektiga (RMK 27.08.2024 nr 3-

6.1/2024/5193 / TRAM 27.08.2024 nr 7.1-2/24/14732-2). Kuna oleme teinud tööde kavatsuse

dokumenti muudatusi, soovib RMK Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise

kavatsusele uut seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti

tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv

tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1, Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk

Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisu asemele planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääs kujundatakse paisjärve paremasse kaldasse. Seejuures tuleb tagada kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine jõe erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestik-kalapääs peab toimima peamise veelaskmena ning selle maksimaalne lubatud lang on 2%. Paisjärves säilitatakse kohalikele elanikele ujumisvõimalus kärestik-kalapääsu pinnasvallilt. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral ning ei tohi üle ujutada ülesvoolu paiknevaid looduslikke kärestikke. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel

Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge

Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.

1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)

2

Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.

a) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille

lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).

Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin

nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu

vahetus läheduses.

Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.

b) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab

alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe

pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu

ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi

2 Maa-ameti geoportaal, 2024

3

voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe

langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.

Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja

elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega

on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel

paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on

kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.

Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille

ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.

Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning

pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele

ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuli tagada

Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu 15. septembriks 2025. aastal.

Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).

3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)

4

Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).

c) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisjärve suuruse muutmine ja kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda

(33701:001:0063), Jüri-Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke,

kellelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202

(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.

Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid

arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna

Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid

tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu

rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi

leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.

2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel

üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa

paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt

5

üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.

Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral

tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83

km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea

elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%

eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel

kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk

kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões

tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.

Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise

piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,

mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt

kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tuuli Teppo

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected], [email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla

Teie 17.09.2025 nr 3-6.1/2025/6385

Meie 17.09.2025 nr 7.1-2/25/14732-4

Tuhala pais

Teavitate, et RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Kose vallas Tuhala külas

asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (kat tunnused: 33701:001:0063 ja 33701:001:0559). Soovite

Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise kavatsusele seisukohta,

projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti tellimisel ja koostamisel.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ja lähtudes

kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“, esitame nõuded Tuhala paisule

kärestik-kalapääsu rajamise kavatsusele ning teostamiseks riigitee piirides (transpordimaal) ja tee

kaitsevööndis.

Projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega:

1.Riigitee 11202 Vaida-Urge on püsikattega ja riigitee konstruktsioonide ning rajatiste kahjustamine peab

koostatavas projektis olema välistatud. Taotletaval alal asub teetruup km 13,169. Oleva truubi sissevool

kindlustada vähemalt kõrgusmärgini 46,0 m.

2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd.

3. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse jäävate ehitiste (kraav, infotahvel, vms) kaugus riigitee äärmise

sõiduraja välimisest servast.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

5. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

6. Joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu

taristu.

7. Riigiteel olev truup on reeglina EhS § 92 lg 1 kohane teerajatis ning selle arvele võtmine

maaparandussüsteemide registrisse ei ole kohane. Riigitee rajatiste osas on projekteerimistingimuste ning

ehitusloa väljastajaks Transpordiamet. Uusi maaparandusrajatisi riigitee alusele maaüksusele üldjuhul

mitte kavandada.

8. Tuleb säilitada või parendada riigiteel oleva truubi avade läbilaskevõimet ja muldkeha niiskusrežiimi.

Selleks tuleb vajadusel hinnata vooluhulki, riigitee truubi avade läbilaskevõimet, sh truubi seisukorda

(vaatlus, pildistamine) ja teostada läbilaskearvutused. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

9. Taastamistööd ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed ega selle korrakohast

kasutamist. Taastamistööde käigus tekkinud jäätmeid, settematerjali jne ei tohi riigitee transpordiamaal

ladustada ega planeerida ttanspordi maa-ala piires. Transpordimaale ja teekaitsevööndisse jäävatel nõlvadel

säilitada korrapärased kalded. Ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud.

10. Tulenevalt asjaolust, et väljaspool riigitee kaitsevööndit töödega haaratud alal veerežiimi muutmine

võib mõjutada riigitee toimimist ja säilimist (kandevõime kaotus muldkeha liigniiskusest tulenevalt,

võimalikud külmakerked jne) peab projekt sisaldama vastava EhS kohase pädevusega isiku hinnangut

projekteeritud tegevuste mõjust riigiteede niiskusrežiimile ja sellest tulenevalt tee kandevõimele.

2 (2)

11. Juhul kui riigitee maa-alal kavandatakse rajatiste ehitamist, ümberehitamist või riigitee kaitsevööndis

niiskusrežiimi muutvaid (sh vertikaalplaneerimise) töid, peab sellel alal projekti aluseks olema geodeetiline

alusplaan. Alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja

kontrollida.

12. Projektis kirjeldada kuidas korraldatakse tööde tegemist ning milliste olemasolevate teede kaudu

teostatakse ehitusmasinate liikumist ja materjalide vedu. Juhul kui tööde tegemiseks on vajalik tekitada

riigiteele ajutisi tehnoloogilisi ristumiskohti või kui olemasolevate, kasutatavate ristumiskohtade seisukord

ei võimalda ehitustehnikaga manööverdamist riigitee muldkeha kahjustamata, tuleb ristumiskohtade

ehitamiseks ja/või rekonstrueerimiseks koostada teeprojekt, see Transpordiametiga kooskõlastada (sõlmida

ajutise ristumiskoha ehitamist käsitlev leping). Ristumiskohad tuleb nõusoleku saanud projekti alusel välja

ehitada enne paisurajatiste lammutus- või ümberehitustööde alustamist.

Projekt kooskõlastada Transpordiametiga aadressil [email protected] või ehitusloa menetluses

läbi EhR.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rein Kallas

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] (17.09.2025) nr 3-6.1/2025/6385

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Transpordiametilt (Tuhala pais)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse siirdekalade rändetingimusi lõheliste jõgedel asuvatel

paisudel või rändetakistustel.

RMK alustab siirdekalade rändetingimuste parandamise kavandamist Harju maakonnas, Kose

vallas, Tuhala külas asuval Tuhala paisul, mis paikneb Tuhala jõel (katastritunnused:

33701:001:0063 ja 33701:001:0559).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Tuhala pais“.

RMK on varasemalt pöördunud Transpordiameti poole sama objektiga (RMK 27.08.2024 nr 3-

6.1/2024/5193 / TRAM 27.08.2024 nr 7.1-2/24/14732-2). Kuna oleme teinud tööde kavatsuse

dokumenti muudatusi, soovib RMK Transpordiametilt Tuhala paisule kärestik-kalapääsu rajamise

kavatsusele uut seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti

tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Valmiv

tööprojekt kooskõlastatakse projekteerijate poolt Transpordiametiga eraldi.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1, Tööde kavatsus_Tuhala pais.pdf

56287678 [email protected]

1

Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise kavatsus

a) Kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk

Tuhala paisu (PAIS023070) asemele kärestik-kalapääsu rajamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas asuval Tuhala jõel (VEE1091400). Uuringute1 põhjal on Tuhala jõgi hinnatud oluliseks meriforelli koelmujõeks, kuid ületamatute rändetakistuste suur arv jõel on forelli arvukuse madalseisu peamiseks põhjuseks. Tuhala paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja oodatav on forelli arvukuse ja laskujate hulga suurenemine. Ühtlasi leevendab kalade rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju. Tegevuste kirjeldus: Tuhala paisu asemele planeeritakse rajada kärestik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad suuremate kivide taga. Kärestik-kalapääs kujundatakse paisjärve paremasse kaldasse. Seejuures tuleb tagada kärestik-kalapääsu ja kaasneva infrastruktuuri toimimine jõe erinevate vooluhulkade juures, sh suurveeperioodil. Kärestik-kalapääs peab toimima peamise veelaskmena ning selle maksimaalne lubatud lang on 2%. Paisjärves säilitatakse kohalikele elanikele ujumisvõimalus kärestik-kalapääsu pinnasvallilt. Kärestiku veevoolu lävendi kõrgus peab tagama paisust ülesvoolu jääva paisjärve veetaseme püsimise erinevate vooluhulkade korral ning ei tohi üle ujutada ülesvoolu paiknevaid looduslikke kärestikke. Asukoht: Tuhala pais asub Tuhala jõel Kose vallas Tuhala külas eraomandis olevatel katastriüksustel

Kalda (33701:001:0063) ja Jüri-Antsu (33701:001:0559). Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge

Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mis on transpordimaa riigiomandis.

1 Järvekülg, R., Jürgenstein, T., Kesler, M., Kangur, M., Lauringson, G. Tartu. 2009. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (meriforelli_kudealade_taast_hindamine_2009.pdf)

2

Joonis 1. Tuhala paisu asendiplaan.

a) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tuhala paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202 (33701:001:0541), mille

lääneservas kulgeb maaparandussüsteemi maa-ala2 (nähtuse ID 231).

Samuti kulgeb katastriüksuse lääneservas paralleelselt Vaida-Urge teega elektrimaakaabelliin

nimetusega AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV2.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058), mille kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee sillani paisu

vahetus läheduses.

Tuhala pais ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul.

b) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Tuhala jõgi (VEE1091400) on Pirita jõe (VEE1089200) keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Tuhala jõgi saab

alguse Kirivalla külast 6 km lõunaedela pool ja suubub Pirita jõkke 39.4 km kaugusel suudmest. Jõe

pikkus on 26 km, kusjuures keskjooksul Kata külas oleval karstialal kaob jõgi kahe kurisuu, Ämmaaugu

ja Püksireiete oru, kaudu maa alla ja tuleb 1,5 km eemal Veetõusme augus uuesti maapeale. Edasi

2 Maa-ameti geoportaal, 2024

3

voolab jõgi looduslikus sängis kuni Tuhala mõisani, kust suubumiseni voolab jõgi kunstlikus sängis. Jõe

langus on 28,2 m ning keskmine lang 1,1 m/km.

Võttes arvesse, et Pirita jõgi Sae paisust suubumiseni merre on arvatud keskkonnaministri määrusega

„Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu3“ lõheliste oluliste kude- ja

elupaikade hulka, on ka Tuhala jõgi hinnatud potentsiaalseks lõheliste elu- ja sigimispaigaks ning seega

on tehtud ettepanek veekogu kaitse alla võtmiseks Veetõusme august suubumiseni Pirita jõkke. Jõel

paiknev Tuhala pais on kohaliku forelli populatsiooni seisukohast kõige negatiivsema mõjuga – pais on

kaladele ületamatu ning paisust ülesvoolu jääb 62% jõe potentsiaalsetest koelmualadest1.

Tuhala paisu paisutuskõrgus on EELISe4 andmetel 1,5 m. Pais on ühe voolukanaliga betoonehitis, mille

ette on kuhjatud maakive. Voolu reguleerimiseks kasutatakse puitvarjasid.

Paisust ülesvoolu paikneb Tuhala paisjärv (VEE2030420). Paisjärve veepeegli pindala on 0,6 ha ning

pikkus ca 170 m. Paisjärves on üks saar. Tuhala paisul puudub kalapääs ning see on hinnatud kaladele

ületamatuks rändetõkkeks4. Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba5 (KL-507766), mille kohaselt tuli tagada

Tuhala paisul kalade läbipääs üles- ja allavoolu 15. septembriks 2025. aastal.

Joonis 2. Vaade Tuhala paisule ja selle taga paiknevale paisjärvele (12.07.2024).

3 RTL 2004, 87, 1362 4 EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 5 Keskkonnaamet, Keskkonnaotsuste Infosüsteem (https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=110147)

4

Joonis 3. Vaade maantee sillalt Tuhala paisust allavoolu (23.07.2024).

c) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisjärve suuruse muutmine ja kärestik-kalapääsu rajamine mõjutab Kalda

(33701:001:0063), Jüri-Antsu (33701:001:0559) ja Sauna (33701:001:0562) kinnistute eraomanikke,

kellelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Vahetult paisust allavoolu ületab Tuhala jõge Vaida-Urge tee nr 11202

(33701:001:0541), seega kooskõlastatakse planeeritavad tööd Transpordiametiga.

Tuhala pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.

Mõju kaitseväärtustele: Looduslike eelduste poolest on Tuhala jõe alamjooks külmaveeline, kuid

arvukate paisude tõttu on kärestike pindala oluliselt vähenenud ja temperatuurirežiim tõusnud. Kuna

Tuhala jõgi jääb suviti väga veevaeseks, on nii kohaliku jõeforelli kui ka meriforelli vanemad isendid

tõenäoliselt sunnitud regulaarselt rändama kas jõe alamjooksule või Pirita jõkke1. Kärestik-kalapääsu

rajamine parandab siirdekalade (meriforell) ja jõeforelli rändetingimusi ja forelli arvukust jões. Ühtlasi

leevendab rändetakistuste eemaldamine röövpüügi negatiivset mõju.

2008. aasta uuringute põhjal hinnati meriforelli taastootmispotentsiaaliks kogu alamjooksu kärestikel

üle 700 laskuja aastas. Sellest 62 % ehk ligikaudu 460 potentsiaalset laskujat võiks pärineda mõisa

paisust ülesvoolu jäävatelt sigimisaladelt. Ilma paisudeta oleks potentsiaalne laskujate hulk tõenäoliselt

5

üle tuhande. Katsepüükide (2009) tulemusel kahes ülemises püügipunktis ühtegi forelli ei tabatud.

Seega eeldatavalt Tuhala paisust ülesvoolu asuvatelt kärestikelt praegu laskujaid ei tule. Vähesel määral

tabati forelli noorjärke alumisest paisust (Tuhala küla teest vahetult allavoolu jõeäärse talu õues 42,83

km kaugusel merest; kõrgus 0,3 m; forellile ületatav) allavoolu jäävalt kärestikult. Selles hea

elupaigakvaliteediga punktis oli samasuviste forellide asustustihedus 2,3 is/100 m2 ehk kõigest 6%

eeldatavast austustihedusest. Kui arvestada, et forelli esineb ainult mõisa paisust allavoolu jäävatel

kärestikel (koelmuala suurus 0,32 ha ja potentsiaalne laskujate hulk ca 280), on reaalne laskujate hulk

kõigest üksikud isendid. Kuigi forelli esineb veel kahes Tuhala jõe haruojas, on forelliasurkond jões

tervikuna hinnatud äärmiselt kriitilises seisus olevaks1.

Tuhala pais ja paisjärv on osa looduskaitsealusest Tuhala mõisa pargist (KLO1200569)4.

Tuhala paisjärvest kirdes, Ees-Jüriantsu katastriüksusel (33701:001:0413), asub arheoloogiamälestis

asulakoht2 (mälestise registri number 18058). Tuhala pais ei kattu muinsuskaitsealuse mälestise

piirjoontega, kuid mälestise 50 meetrine kaitsevöönd ulatub Vaida-Urge tee nr 11202 katastriüksusele,

mis on vahetult paisu kõrval. Kaitsevöönd ei hõlma paisu ennast, kuid võib jääda osaliselt

kavandatavate tööde alasse. Muinsuskaitseametit teavitatakse vastavatest töödest.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.