Kohtuotsus






KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-605
Haldusasi
MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus Keskkonnaameti 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 ning metsateatiste nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Metsa Abiks, volitatud esindajad Merlyn Mannov
Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Maiu Paloots
Kolmas isik I – Riigimetsa Majandamise Keskus
Kolmas isik II – Koivakonnu OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 24.07.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millest tulenevalt kehtib esialgne õiguskaitse kuni 17.09.2020 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2020 (HKMS § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon­kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte­toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaamet (edaspidi ka KKA või vastustaja) registreeris metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) 23.09.2019, 22.11.2019 ja 29.01.2020 harvendusraiete kohta metsateatised nr 50000317917, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000317929, 50000338105, 50000339477, 50000366729, 50000366731, 50000366733, 50000366743, 50000366745, 50000366747, 50000366749, 50000366769 ja 50000367383. Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 26.06.2019 lageraie kohta metsateatise nr 50000296101, 24.09.2019 sanitaarraie kohta metsateatise nr 50000319491 ja 10.01.2020 harvendusraie kohta metsateatise nr 50000301822.
2. MTÜ Eesti Metsa Abiks avastas 15.02.2020 juhusliku kontrolli käigus metsaregistrist kaitsealadele esitatud metsateatisi läbi vaadates metsateatise nr 50000317917. Pärast seda leidis MTÜ Eesti Metsa Abiks ka ülejäänud ümbritsetud aladele väljastatud metsateatised.
3. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 16.03.2020 Keskkonnaametile vaide metsateatiste nr 50000317917, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000317929, 50000338105, 50000339477, 50000366729, 50000366731, 50000366733, 50000366743, 50000366745, 50000366747, 50000366749, 50000366769, 50000367383, 50000296101, 50000319491 ja 50000301822 kehtetuks tunnistamiseks.
4. Keskkonnaamet andis oma 19.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/45 vaideotsuse vaide tagastamise kohta. Keskkonnaamet leidis, et MTÜ Eesti Metsa Abiks on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud ning et ei esinenud mõjuvat põhjust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
5. MTÜ Eesti Metsa Abiks (edaspidi ka EMA või kaebaja) esitas 03.04.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 ja metsateatiste nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000338105, 50000339477, 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse eelnimetatud metsateatiste kehtivuse peatamiseks või metsateatiste adressaatidel metsateatistes lubatud raiete teostamise keelamiseks.
6. 09.04.2020 määrusega jättis Tallinna Halduskohus MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, võttis kaebuse menetlusse, luges kaebuse tähtaegseks ning andis kaebajale tähtaja kohtule teada andmiseks, millisel viisil ta soovib kehtivuse kaotanud metsateatiste osas menetlust jätkata. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Riigimetsa Majandamise Keskuse.
7. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 05.05.2020 kohtule seisukoha, milles andis teada, et soovib kehtivuse kaotanud metsateatiste osas menetlust jätkata nende õigusvastasuse tuvastamiseks.
8. Keskkonnaamet esitas 12.05.2020 vastuse kaebusele, milles taotles nii tühistamisnõude kui õigusvastasuse tuvastamise nõude osas lõpetada kohtuasja menetlus või alternatiivselt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
9. Tallinna Halduskohus lõpetas 20.05.2020 määrusega metsateatiste nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000338105 ja 50000339477 osas menetluse.
10. Tallinna Halduskohus 26.06.2020 määrusega kaasas kolmanda isikuna menetlusse Koivakannu OÜ ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks otsuse tegemise aja.
11. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 29.06.2020 esialgse õiguskaitse taotluse metsateatiste nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 täitmise peatamiseks või nende adressaatidel metsateatistes lubatud raiete teostamise keelamiseks.
12. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.07.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel kuni 01.08.2020 (k.a). 24.07.2020 määrusega peatas Tallinna Halduskohus metsateatiste nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 kehtivuse kuni 17.09.2020 (k.a.).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
13. Kaebaja nõuab KKA 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 ning metsateatiste nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
14. Vaidlustatud metsateatised on antud Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on lubatud harvendus-, sanitaar- ja lageraied metsise elupaigas ulatuslikul alal. Metsis kuulub Euroopa Nõukogu linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa loendisse. Linnudirektiivi artikli 4 kohaselt tuleb I lisas nimetatud elupaikade kaitseks rakendada erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja paljunemine levikualal. Linnudirektiivi artikli 5 punktide b ja d kohaselt on keelatud lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. EL elupaikade direktiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealade suhtes vajalikud meetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele. Tagatud peab olema, et lindude häirimine, kahjustamine, hävitamine jne on välistatud ning see kehtib ka ala väliste tegevuste suhtes, mille puhul ei saa kindlalt välistada selle tegevuse tõttu olulist negatiivset mõju kaitsealale või kaitstavale liigile. Kaitse-eesmärkide tähtsamad printsiibid on elupaikade sidususe (et alade vahel toimiks looduslik ühenduvus) ja terviklikkuse (ühtsel alal toimivad kõik looduslikud kooslused ja liigid häirimatult) tagamine. Linnudirektiivi artiklitest 2 ja 3 tulenevalt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas looma kaitsealasid, et hoida kaitset vajavate linnuliikide (sh metsis) arvukust tasemel, mis vastab ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.
15. Looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. KKA-l on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 53 ja Keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg-st 2 tulenevad õiguslikud võimalused välistamaks raiete tegemisel lindude häirimine nende paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ja rände ajal.
16. Vaidlustatud metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieteks ulatuslikul alal metsise elupaigas. Realiseeritud metsateatised nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925 ja 50000317927 andsid loa harvendusraiete teostamiseks Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatisega nr 50000319491 anti nõusolek sanitaarraie, metsateatisega nr 50000296101 lageraie ja ülejäänud vaidlustatud ja kehtivate metsateatistega harvendusraie teostamiseks Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal (KLO9101753). Teatiste alusel tohib raietöid teha ajavahemikul 01.07-14.04, ehk väljaspool metsise pesitsusperioodi. EMA hinnangul pole metsateatistes kehtestatud tähtajad piisavad metsise häirimise vältimiseks metsise paljunemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ (edaspidi ka metsise määrus) § 4 lg 7 kohaselt on piiranguvööndis lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini. Olugi, et harvendusraie pole piiranguvööndis keelatud, pole metsise kaitse seisukohalt põhjendatud nii lühike piirang raietööde teostamise ajavahemikule ning järgida tuleks pigem lage- ja turberaiele kehtestatud piiranguid. Metsisemäng kestab märtsist kuni mai keskpaigani, sooja talve korral võivad mängud alata varem. Lisaks veedavad metsised nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja puhkepaigad. Seetõttu peaks raie olema keelatud vähemalt veebruarist, kui algavad metsise mängud, kuni suve lõpuni (analoogselt kaitsekorras kehtestatud lage- ja turberaie piirangutega), arvestades metsise väikest liikumisraadiust ning erilist tundlikkust häiringute suhtes. Keskkonnaagentuuri 2019. a uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist“ arvukuse trendi hinnang (1948-2018) näitab, et metsise arvukus on mõõdukas languses – arvukus on vähenenud selle aja jooksul 64%. Keskkonnaagentuuri aruandes „Metsise mängud 2017“ on märgitud, et Mustjõe metsisemängude alal oli kõige rohkem kukkesid, so 12 tk. Seega on Mustjõe ka kukkede mänguala, mitte ainult kanade pesitsuspaik ning kukkede mäng algab tunduvalt varem kui kanade pesitsemine. Ka vaidlustatud metsateatistes on märgitud, et metsis on kanade sigimisalal eriti tundlik häirimise (sh metsaraie) suhtes kanade pesitsusperioodil, mis kestab aprilli keskpaigast juuni lõpuni. Seega tõdeb ka KKA ise, et metsis on häirimise suhtes tundlik ka muudel aegadel. Vaieldamatult on metsis häirimise suhtes tundlik metsise mänguajal, mis algab juba veebruaris või märtsis.
17. Kuigi metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 anti luba raiete teostamiseks mitte metsise püsielupaigas, vaid elupaigas, on oluline kehtestada rangemad ajalised piirangud metsise kaitseks ka seal. Keskkonnaagentuuri aruande „Metsise mängud 2017“ kohaselt on Mustjõe mänguala kese nihkunud püsielupaiga (KLO3000067) sihtkaitsevööndist välja, kuna on toimunud lageraied püsielupaiga piiril ja plaanitavad raied praegusel mängualal. Lisaks on Läti pool teada suured metsise mängud, mistõttu on ala sidususe tagamise seisukohalt võtmetähtsusega. Seejuures tehakse aruandes metsisele sobiva kaitsekorra tagamiseks ettepanek ajakohastada püsielupaiga piire ja laiendada sihtkaitsevööndit. Kui looduses toimunud muudatuste põhjal ei ole veel sihtkaitse- ja piiranguvööndi piire vastavalt tegelikkusele muudetud, peab KKA metsise soodsa seisundi tagamiseks võtma arvesse kogu olemasolevat teavet, sh metsateatiste väljastamisel.
18. EMA juhib tähelepanu, et Metsise kaitse tegevuskavas on selgitatud, et metsised eelistavad toitumiseks tihedamat ja kõrgemat metsa ning pesakonnaga metsisekanad näivad kasutavat ühte ja sama toitumisala järjestikulistel aastatel. Seega pole harvendusraie metsise püsielupaigas näidustatud, mistõttu ei tohiks lubada harvendusraiet sedavõrd suurel metsise elupaiga alal..
19. Kaebaja esitas algselt kaebuse kokku 21 metsateatise tühistamiseks ning koos juba realiseeritud raietega (st koos nende metsateatistega, mille osas kohus menetluse lõpetas) on antud luba raiete tegemiseks ligikaudu 95 hektaril Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas, samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Seega, isegi kui ühe metsateatisega lubatud raietöödega metsist oluliselt ei häiritaks, võib olla oluline häiring see, kui raietöid teostatakse metsise elupaigas kokku sedavõrd suurel alal. KKA pole hinnanud lubatud tegevuste kumulatiivset mõju, kuigi KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohaselt oli KKA selleks kohustatud. Seejuures on teatised, mille osas kohus menetluse lõpetas - so nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925 ja 50000317927 antud välja samal kuupäeval (23.09.2019) ning sama isiku poolt. Seega oli otsustaja teadlik, et annab raieload sama püsielupaiga piiranguvööndis mitmete raiete teostamiseks. KKA pole arvesse võtnud seejuures kogu olemasolevat informatsiooni ning jättis hindamata nii kumulatiivsed mõjud kui kaalumata rangemate ajaliste piirangute kehtestamise ja seda olukorras, kus metsise seisund järjest halveneb.
20. Metsateatised nr 50000338105 ja 50000339477 ei vasta vorminõuetele ning raied on piiratud vaid lähtuvalt mänguperioodist, kuid tuleb arvestada ka pesitsusperioodi. Ka ei ole selge, milliseks raieliigiks on load nende teatiste alusel antud. Metsateatistes nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000338105 ja 50000339477 pole kehtestatud kaitsekorrast tulenevat keeldu puidu kokku- ja väljaveoks külmumata pinnaselt.
21. Metsateatisega nr 50000296101 on antud luba lageraieks Mustjõe metsise elupaika kanade sigimisalal (KLO9101753)1,76 ha suurusel pindalal. Kui tegemist ei ole püsielupaigaga, vaid uue leiukohaga või metsise ala piiride nihkumisega, tuleb olemasolevat sihtkaitse- või piiranguvööndit laiendada, et metsise sigimisala oleks kaitse all ning selle suhtes kehtiksid vajalikud piirangud, sh kaitsekorras kehtestatud lageraie keeld 1. septembrist 31. jaanuarini ning piirang langi suurusele. Vastasel juhul pole võimalik metsise elupaiku kaitsta ning metsise arvukuse kiire vähenemine jätkub. EMA juhib tähelepanu, et Keskkonnaregistris metsise liigi kohta välja toodud info kohaselt peaksid metsise mängualad ja seda ümbritsev elupaik olema tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Täpsemalt on seal märgitud, et „Boreaalsetes metsas on leitud metsisemängude piirkonnas kõrgem liigirikkus metsalindude ja imetajate seas ning seetõttu toimib metsis teiste liikide suhtes katusliigina. Metsise elupaikades peab oluliselt piirama ning suunama metsamajanduslikku tegevus ning seetõttu peavad mängualad ja seda ümbritsev looduslik elupaik olema tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Eelneva põhjal on liigi kaitse-eeldusteks väikese arvukuse tõttu haruldus, ohutegurite kriitilise mõju tõttu ohustatus ning Euroopa Nõukogu direktiivist 79/409EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta, tulenev rahvusvaheline kohustus.

Vastustaja seisukohad
22. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
23. Vastustaja hinnangul on kõigi vaidlustatud metsateatiste puhul tegemist õiguspäraste haldusaktidega ja need olid antud kooskõlas HMS §-ga 54 ning KKA-l puudus alus keelduda raiete registreerimisest metsaregistris. KKA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 7) ning õigus keelduda raiete registreerimisest on vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 81).
24. LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikidele vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 48 lg 4 järgi rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Metsise püsielupaikades (sh Mustjõe metsise püsielupaigas kehtib LKS sätestatud kaitsekord keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ erisustega. Piiranguvöönd on LKS § 31 lg 1 järgi kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS-s sätestatud kitsendusi. Piiranguid ja kitsendusi saab põhiseaduse järgi kehtestada üksnes seaduse alusel. Kaitseala piiranguvööndi kitsendused on kehtestatud LKS §-ga 31 ning raiete osas on piiranguvööndis keelatud LKS § 31 lg 2 p 5 järgi üksnes uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt lage- ja turberaie) ja seda juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisti. Sel põhjusel pole harvendusraie piiranguvööndis keelatud ning seda nii püsielupaigas kui muul kaitstaval loodusobjektil, antud juhul Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Lageraie osas seab metsise määruse § 4 lg 7 tingimused seoses metsa vanuse ja raielangi suurusega. Harvendusraie korral tuleb arvestada kitsendusega, et püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt ning kui pinnas võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu. Arvestada tuleb ka LKS-st tulenevate isendikaitse sätetega ning täpsemalt LKS § 55 lg-st 6 ja 61 tuleneva kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keeluga paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, samuti pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise keeluga. Metsise kaitse tegevuskava ei ole õigusakt, vaid haldusesisene juhend liigikaitse korraldamiseks. Metsise kaitse tegevuskava ei sätesta õigusi ja kohustusi, vaid annab soovitused ja suunised kaitse korraldamisel. KKA ei saa raiete tegemist selle kava alusel keelata.
25. Metsateatisele seatud ajalised piirangud on metsise soodsa seisundi tagamiseks piisavad ja seatud selliselt, et need oleks metsateatise esitajale võimalikult vähe koormavad. Ajalised piirangud raieajale on kehtestatud metsise määrusega üksnes lage- ja turberaiete osas (need raied on keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini). Kuivõrd harvendusraiele ei ole nimetatud määrusega piiranguid ette nähtud, tuleb piirangute seadmisel juhinduda LKS § 55 lg-test 6 ja 61 samamoodi nagu alade puhul, kus metsise määrus ei kohaldu. Tööprotsesside ühtlustamiseks on KKA peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 on kinnitatud „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis“, mille koostamisse on KKA kaasanud Keskkonnaministeeriumi spetsialistid, liigieksperdid ja looduskaitsebioloogid Tartu Ülikoolist, Eestimaa Looduse Fondist, Eesti Ornitoloogiaühingust jt institutsioonidest. Vastavalt 12.01.2017 uuendatud metsamajandamise tabelile on hooldusraietele metsise püsielupaikades ja ka kõikidele raietele metsise elupaikades seatavad ajalised piirangud järgnevad: 1) Raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise elupaigas kanade sigimisalal on keelatud pesitsusperioodil, so 15. aprillist kuni 30. juunini; 2) Raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise mänguaegses elupaigas on keelatud mänguperioodil, so 01. veebruarist kuni 31. maini.
26. KKA seab raietele ajalised piirangud arvestades Eestis olemasolevaid parimaid teadmisi. Ajalised piirangud lähtuvad Eestis läbiviidud metsise elupaigakasutuse uuringute raames kogutud andmetest elupaiga ajalise kasutuse kohta. Metsise kaitseks vajalike teadmislünkade täitmiseks vajalike prioriteetsete uuringute nimekirjas häirimise mõjude uuringut pole nimetatud. Seetõttu on ajaliste piirangute osas lähtutud elupaigauuringute raames kogutud infost. Uuringud on näidanud, et sõltuvalt fenoloogilise kevade saabumisest võivad metsisekuked liikuda mängupaika või selle vahetusse lähedusse juba veebruaris-märtsis ja lahkuvad mängualalt hiljemalt mai keskpaigaks. Metsisekanad, kes pesitsusvälisel ajal võivad paikneda laialdasel alal (isegi kuni 10 km kaugusel mängupaigast) alustavad mängu külastamist aprillis ja liiguvad seejärel mängualalt aprillis pesitsusaladele ja kasvatavad pesakonna üles tavaliselt kaugemal kui 1 km mängu keskmest (reeglina mitte kaugemal kui 3 km). Seetõttu on metsise mänguaegsetes elupaikades raied keelatud 01. veebruarist kuni 31. maini vältimaks mänguaegset ja mängueelset häirimist. Metsisekanad alustavad munemist aprilli lõpul ning juuni alguseks on enamikel edukatel pesakondadel pojad koorunud. Juuli alguses on metsise pesakond veel koos, kuid pojad lendavad küllalt hästi ning on võimelised häirimise korral edukalt ja kiiresti raietööde piirkonnast lahkuma. Soomaa talgu-uuringute järgi on tibudega kanade lendutõusmise kaugused väga väikesed (5-10 m), mis peegeldab sel perioodil pesakondade tolerantsust nii liikumise kui müra suhtes. Seetõttu on metsise elupaigas kanade sigimisalal isendite kaitseks piisav, kui raied on keelatud 15- aprillist kuni 30. juunini. See on periood, mil metsisekanad munevad ja hauduvad ning pojad lendavad veel halvasti.
27. Kõigi kehtivuse kaotanud metsateatistega oli lubatud harvendusraiete teostamine eraldistel, mille suuruseks jäi kokku 48,47 hektarit. Kehtivuse kaotanud metsateatistega (harvendusraied teostatud) nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925 ja 50000317927 hõlmatud alad jäävad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndisse (KLO3100106) ning ka metsise elupaika kanade sigimisalale (KLO9101753). Kehtivuse kaotanud metsateatistega nr 50000338105 ja 50000339477 hõlmatud alad jäävad metsise püsielupaiga piiranguvööndisse ning lisaks metsise mänguaegsesse elupaika. Püsielupaiga piiranguvööndis kehtib LKS kohane kaitsekord metsise määruses sätestatud erisustega. LKS ega metsise määrus ei keela harvendusraieid ning metsise määruses ei ole seatud harvendusraiele piiranguvööndis ajalisi piiranguid. Kehtivuse kaotanud metsateatistele, millega hõlmatud alad jäävad metsise elupaika kanade sigimisalale (50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925 ja 50000317927), seadis KKA LKS isendikaitse sätetest (LKS § 48 lg 4, § 55) tulenevalt tingimuse, mille kohaselt on raie (sh metsamaterjali kokkuvedu) pesitsusperioodil, so alates 15. aprillist kuni 30. juunini keelatud. Lisaks soovitas KKA säilitada raie käigus suuri haralisi mände (nende olemasolu korral) ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Kehtivuse kaotanud metsateatistele, mis jäävad metsise mänguaegsesse elupaika (50000338105 ja 50000339477) seadis KKA tingimuse, mille kohaselt on raie (sh metsamaterjali kokkuvedu) mänguperioodil, so 01. veebruarist kuni 31. maini keelatud. Ka nende metsateatiste puhul soovitas KKA säilitada raie käigus suuri haralisi mände (nende olemasolu korral) ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Arvestades, et puidu kokkuvedu oli võimalik teostada külmumata pinnaselt seda oluliselt kahjustamata (pohla ja kanarbiku kasvukohatüüp, kus mullatüübi orgaanilise horisondi tüsedus on õhuke), andis KKA RMK-le loa puiduveo kokku teostamiseks metsateatistega nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925 ja 50000317927, 50000338105 ja 50000339477) hõlmatud aladelt. Ka kehtivuse kaotanud metsateatised on kooskõlas MS, LKS ja metsise määrusega.
28. Kehtivate metsateatistega on lubatud harvendusraied eraldistel, mille suuruseks on kokku 30,39 hektarit (metsateatised nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745) ja sanitaarraie eraldisel, mille suurus on 1,28 ha (metsateatis nr 50000319491) ning lageraie eraldisel, mille suurus on kokku 1,76 hektarit (metsateatis nr 50000296101). Metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491 ja 50000296101 hõlmatud alad jäävad täies ulatuses metsise elupaika kanade sigimisalale ning metsateatisega nr 50000301822 hõlmatud ala jääb osaliselt (ca 2,4 hektarit) metsise elupaika kanade sigimisalale. Metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000296101 ja 50000301822 hõlmatud aladele ei kohaldu metsise määrus ning rakendub LKS § 48 lg-st 4 tulenev isendi kaitse. Muid piiranguid MS ega LKS neil aladel ette ei näe. Väljaspool Mustjõe metsise püsielupaika asuval kanade sigimisalale jäävatele metsateatistele seadis KKA tingimuse, mille kohaselt on harvendusraie (sh metsamaterjali kokkuvedu) pesitsusperioodil, so 15. aprillist kuni 30. juunini, keelatud (LKS § 48 lg 4, § 55). Samuti soovitas KKA säilitada raie käigus suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Kuivõrd õigusaktid raieid metsise elupaigas ei keela, ei saa vastustaja raiete registreerimisest keelduda (MS § 41 lg 8). Metsateatised nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000296101 ja 50000301822 on kooskõlas MS, LKS-s sätestatuga. Vastustaja seatud kõrvaltingimusi järgides ei kahjusta raied kaitstava loodusobjekti seisundit.
29. Metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (Koiva-Mustjõe MKA) Koiva piiranguvööndisse (KLO1101075). Ala jääb ka metsise elupaika kanade sigimisalale. Koiva-Mustjõe MKA hõlmab Koiva-Mustjõe luha loodusala (RAH0000603) ja Koiva-Mustjõe linnuala (RAH0000129). Kaitsekord Koiva-Mustjõe MKA-l on sätestatud Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr 259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Koiva-Mustjõe MKA piiranguvööndis kehtib LKS kohane kaitsekord kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Koiva piiranguvööndis ei ole harvendusraie ei LKS ega kaitse-eeskirja kohaselt keelatud ning seega ei saa vastustaja harvendusraieid keelata. Vastustaja seadis metsise kaitseks metsateatisele nr 50000366745 tingimuse, mille kohaselt on raie (sh metsamaterjali kokkuvedu) pesitsusperioodil, so 15. aprillist kuni 30. juunini keelatud (LKS § 48 lg 4, § 55). Samuti soovitas KKA säilitada raie käigus suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana. Kaitse-eeskirjaga on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel (õ 14 p 6). Et külmumata kuiva pinnasega oli võimalik teostada metsamaterjali kokkuvedu ilma suuremate pinnakahjustusteta, andis KKA nõusoleku metsamaterjali kokku- ja väljaveoks Koiva piiranguvööndis (LKS § 31 lg 3).
30. Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ning seega ei tehta KeHJS kohast eelhindamist. Siiski on ilmne, et lubatud harvendusraietega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kaitstava ala tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju väärtustele. Kaitsekorrad kehtestatakse sellised, et oleks tagatud väärtuse seisundi säilimine ja paranemine. Kehtestatud kaitsekord peab tagama, et kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel ei ole negatiivset mõju neile väärtustele, mille kaitseks konkreetne ala on moodustatud. KKA on lubanud Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis ja seda ümbritsevas metsise elupaigas harvendusraiet kokku 78,86 hektarit. Metsise elupaigas on lubatud lageraiet 1,76 hektarit ja sanitaarraiet 1,28 hektarit. Harvendusraiet on kavandatud valdavalt keskealistes ja nooremates männikutes täiusega 75-97%. Harvendusraie ei ole püsielupaiga piiranguvööndis ega metsise elupaigas keelatud ning seega ei saa KKA harvendusraieid keelata.
31. Metsamajandus on küll üks olulisemaid metsise arvukust mõjutavaid tegureid, kuid samas on teada, et metsis on liik, kes on võimeline teatavat metsamajanduslikku mõju taluma kui arvestatakse metsise elupaigavajadusega. Telemeetriauuringud näitavad, et metsised kasutavad aastaringse elupaigana (eelkõige väljaspool sigimisperioodi) oluliselt suuremaid alasid, kui seda on Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. 2016. aastal Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuringu „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring“ soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest kaitsta majandusmetsades metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel, kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele tähtsa mustika ohtrus ning üle pinnaline harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu, lülijalgvastsete (sh liblikaröövikud) ja ämblike arvukusele. Metsise elupaigamudeli loomisel on leitud, et metsisele sobivaimad on puistud, mille metsatäius on vahemikus 60-70%. Valdavalt on kavandatud harvendusraiete alal puistute täius üle 70%. Harvendusraie tegemata jätmisel, st kui jätta need puistud looduslikule harvenemisele, võivad need puistud jääda metsisele ebasobivateks pikemaks perioodiks. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kohaselt on alammäär, milleni männikuid võib harvendusraiete käigus raiuda, 60% lähistel, nooremates puistudes natuke alla 60% ja vanemates puistutes üle 60%. Seega pole ohtu, et harvendusraiete käigus raiutaks metsad metsise elupaigale sobimatuks. Mingi aja jooksul võivad metsised värskelt raiutud ala küll vältida. Śoomaa uuringu järgi on metsise pesakondade keskseks elupaigaks siirdesoomännikud, sh kuivendusjärgsed mustika-kõdusoo metsad. Mustjõe metsise elupaigas kavandati harvendusraieid põhiliselt pohla kasvukohatüübi puistutes, siidesoo- ja kõdusoomännikutes raieid ei kavandatud.
32. Mustjõe mäng kuulub metsise Hargla tuumalale ning esimese (2009-2012) ja teise (2013-2018) seireperioodi vahel on sel tuumalal kukkede arv suurenenud 4 võrra. Seega ei saa öelda, et metsise seisund järjest halveneb. Nimetatud tuumalal on metsise arvukus KKA hinnangul stabiilne. Kõik kavandatavad harvendusraied moodustavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast. Arvestades, et kavandatavatele harvendusraietele on kehtestatud ajalised piirangud ning tõendeid nii Eestis kui naabermaadest harvendusraiete mõjust metsisele ja metsise toidutaimedele, võib harvendusraiete puhul eelpoolnimetatud metsakasvukohtades eeldada metsise seisukohtadele pigem pikaajalist positiivset mõju.
33. Metsise mängualad võivad nihkuda (keskmine aastane nihkumistõenäosus on 6% ning kaugus 1-3 km) olemasolevast sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse või majandusmetsa tekkida uusi mängualasid sh väikeseid satelliitmänge, mis ei tarvitse kesta pikemat aega ja kus mängivad noored kuked ning, mida sageli kanad ei külasta. Seetõttu ei ole otstarbekas püsielupaikade piire pidevalt uuendada vaid teha seda pikema ajavahemiku järel ning kaitseta mängude suhtes rakendada raietele LKS alusel seatavaid ajalisi piiranguid, Mustjõe metsise püsielupaigas on mänguala nihkunud piiranguvööndisse ja seetõttu on metsateatistele 50000338105 ja 50000339477 seatud tingimus, et raied on keelatud mänguperioodil 01. veebruarist - 31. maini.


KOHTU PÕHJENDUSED
34. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on vaidlustatud metsateatised õiguspärased ning nende tühistamiseks pole alust.
35. Vaidluse all on metsateatised nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101. Kaebaja taotleb nimetatud metsateatiste ning vastustaja 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 „Vaideotsus vaide tagastamise kohta“ tühistamist. Vaidlust ei ole selles, et kõigi vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud alad jäävad metsise elupaika kanade sigimisalale (keskkonnaregistri kood KLO9101753; seejuures vaid metsateatisega nr 50000301822 hõlmatud ala jääb metsise elupaika kanade sigimisalale osaliselt – ca 2,4 ha suuruses ulatuses) ning ükski eraldis ei jää metsise püsielupaiga alale. Samuti puudub vaidlus, et metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Koiva piiranguvööndisse (KLO1101075). Vaidlus puudub ka selles, et metsateatisega nr 50000319491 on lubatud sanitaarraie 1,28 hektari suurusel alal ning metsateatisega nr 50000296101 lageraie 1,76 hektari suurusel alal ja ülejäänud vaidlusaluste metsateatiste osas harvendusraie kokku 30,39 hektari suurusel alal.
Kaebaja hinnangul ei ole metsateatistes seatud ajalised piirangud piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning hinnatud pole raiete kumulatiivset mõju ega antud eelhinnangut olulise keskkonnamõju kohta (KeHJS § 6 lg 2 p 1). Kaebaja arvates tuleb seoses metsateatisega nr 50000296101 lubatud lageraiega olemasolevat sihtkaitse- või piiranguvööndit laiendada, et metsise sigimisala oleks kaitse all ning selle suhtes kehtiksid vajalikud piirangud – sh kaitsekorras kehtestatud lageraie keeld.
Kohus jätab seoses 20.05.2020 määrusega menetluse osalise lõpetamisega (täpsemalt metsateatiste nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000338105 ja 50000339477 osas) tähelepanuta need kaebaja väited, mis puudutavad metsateatiste nr 50000338105 ja 50000339477 mittevastavust haldusaktide vorminõuetele, samuti väited, mis puudutavad metsateatiste nr 50000317917, 50000317929, 50000317919, 50000317921, 50000317923, 50000317925, 50000317927, 50000338105 ja 50000339477 tingimuste puudustega kehtestamist (kaitsekorra piirangute välja toomata jätmist). Seega vaidlevad menetlusosalised antud juhul ennekõike selle üle, kas ajalised piirangud metsise soodsa seisundi tagamiseks on kehtivatel metsateatistel piisavad ning kas vastustaja oleks pidanud hindama metsateatiste andmisel raiete kumulatiivset mõju, sh andma KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.
36. Mis puudutab kaebaja väidet, et olemasolevat metsise määrusega kehtestatud sihtkaitsevööndit ja piiranguvööndit tuleb laiendada, märgib kohus, et kaebaja ei ole vaidlustanud metsise määruse kehtivust ega õiguspärasust. Kohus siiski märgib, et keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ on oma olemuselt üldkorraldus, st haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (HMS § 51 lg 2). Üldkorralduse alusel metsateatise andmisel ei pea üldkorralduse sisulist õiguspärasust hindama, kuid seda on võimalik vajadusel haldusorganilt taotleda (üldkorralduse muutmisena) ning taotluse saab läbi vaadata eraldi menetluses. Seega metsise määruse muutmist ja selle kohaldamist püsielupaigaks mitteolevatele elupaikadele puudutavad väited ei ole asjakohased metsateatise ega selle vaidlustamise menetlustes, mistõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.
37. MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. MS § 41 lg 81 esimese lause kohaselt, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus vastavalt MS § 41 lg-le 8 tegevus keelata, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks. Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi ka määrus nr 28) § 4 lg-le 1 registreeritakse õigusaktide nõuetele vastav raie või oluline metsakahjustus metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt võib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks. Määruse nr 28 § 4 lg-st 3 tuleneb, et kui metsateatisega kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, põhjendatakse registreerimisest keeldumist kirjalikult, andes ühtlasi soovitusi tegevuse viimiseks vastavusse õigusaktidega.
38. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on kavandatud raie lubamise või mittelubamise põhjendusi sisaldava metsateatise näol tegemist haldusaktiga ning metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus kontrollida ja järgida õigusaktide nõudeid. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus märgib, et metsateatis on küll ühtlasi isiku taotlus, mis väljendab tema raiesoovi, kuid peale raie lubatavuse kontrollimist, raie lubamist ja metsateatise metsaregistris registreerimist, sh tingimuste kehtestamist kooskõlas määruse nr 28 § 4 lg-ga 2 sisaldab metsateatis ühtlasi ka pädeva haldusorgani otsustust kavandatavate raiete lubamise kohta. Raie registreerimisest keeldumine vastab seejuures samuti haldusakti tunnustele. Ka kohtupraktikas on nt metsateatisel tehtud keeldumine loetud haldusaktiks (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-81-51). Eelnevast tuleb ka üheselt, et KKA peab metsateatiste registreerimisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saa lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus.
39. Metsis (Tetrao urogallus Linnaeus) kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse (Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“) ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Vastavalt LKS § 48 lg-le 2 tagatakse  II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord kaitse-eeskirjaga, millega piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Metsise määrusega on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.
40. Käesoleval juhul pole vaidlust, et vaidlusaluste ja kehtivate metsateatiste alusel kavandatavad raied ei toimu metsise määruse alusel kaitse alla võetud püsielupaikade aladel. Seega pidi vastustaja kontrollima nende metsateatistega kavandatud raiete vastavust looduskaitseseadusele (looduskaitseseaduses kehtestatud isendi kaitsekord – sh §-d 55-63) ning metsaseadusele. Et metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Koiva piiranguvööndisse, pidi vastustaja selle metsateatisega kavandatud raie osas kontrollima raie vastavust lisaks ka Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusele nr 259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud /.../. Sama §-i lg 61 punktide 1 ja 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine /…/ ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega pidi KKA antud juhul veenduma, et vaidlustatud raie teostamine ei häiri kaitsealuse liigi isendeid nende paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, samuti, et ei häirita ka teisi looduslikult esinevaid linde nende pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, et ei hävitata ega kahjustata lindude pesasid ja mune.
41. Antud juhul puudub vaidlus selles, et vaidlusaluste eraldiste suhtes puudus õigusaktidest tulenev keeld kavandatud raiete teostamiseks. Seega tuli vastustajal rakendada metsateatiste alusel kavandatavate raiete kontrollimisel kaalutlusõigust ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et raie keelamise õigus on vastustajal üksnes juhul, kui keeld on sätestatud sõnaselgelt õigusaktiga. Sellise sõnaselge keelu korral (nt Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 8 p-s 1 sätestatud majandustegevuse keeld sihtkaitsevööndis või LKS § 31 lg 2 –st 5 tulenev uuendusraie keeld kaitseala piiranguvööndis) puudub KKA-l õigus kaaluda raie lubamist. Kui sõnaselget raie teostamise keeldu õigusaktides konkreetse ala osas pole, tuleb vastustajal raie lubamist kaaluda. Sel juhul ei ole kuidagi välistatud raie teostamise keelamine ka kaalutlusõiguse alusel (st kui see on vajalik LKS-st tuleneva isendi kaitse sätete eesmärgi täitmiseks, nt olukord, kus taotletud raied, arvestades olemasolevat olukorda moodustavad märkimisväärselt suure osa kogu kaitstava elupaiga puistute pindalast ja sellega seatakse ohtu kaitset vajavad elupaigad, aga ka nt läheduses oleva püsielupaiga kaitse eesmärgid, st liigi soodsa seisundi tagamine – LKS § 3). Kohtu hinnangul sõltub vastustaja kaalutlusruum metsateatise registreerimisel, raietele tingimuste seadmisel või sellest keeldumisel otseselt sellest, kui täpsed on nõuded, mille vastavust tuleb kontrollida, aga ka olemasolevast puistute olukorrast ja kavandatud raiemahtudest, samuti ala elupaigana kasutatavatest liikidest ning nende pesitsusperioodidest.
42. Käesoleval juhul on vaidluse all metsateatistes konkreetselt metsise kaitse tagamiseks seatud tingimused. Kahtlemata seab vaidlusaluste raiete kontrollimisele, sh raie lubamise tingimuste kehtestamisele metsiste kaitsest lähtuvalt teatavad piirid ka metsise määrus, mis kehtib püsielupaiga maa-alal, st rangema ja erisustega kaitsekorraga alal, kus kohalduvad kitsendused peaksid tagama liigikaitse, sh elupaiga kaitse eesmärgid. Tuleb rõhutada, et püsielupaigas on oluline osa elupaigast kaitsekorraga määratud sihtkaitsevööndis, kus on kehtestatud rangeimad kitsendused ning ümber sihtkaitsevööndi on piiranguvöönd ehk puhver, mille kitsendused omakorda leebemad. Seejuures peab kaitsekord tervikuna ühes kitsenduste ja piirangutega tagama kohalduval alal nii liigi kui elupaiga kaitse. Kuigi metsise määrus ei kohaldu vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel, ei saa vastustaja üldjuhul seada metsise kaitseks selles toodud tingimustest rangemaid tingimusi ega keelata nende raiete teostamist, mis metsise määrusega on lubatud. Selline seisukoht ei ole aga absoluutne ning nagu öeldud, saab kohtu hinnangul keelata metsise elupaigas ka rangema kaitsekorraga (st püsielupaiga kaitsekorraga) lubatud raie, kui see on põhjendatud arvestades kavandatavat raie mahtu ja olemasolevat olukorda ning isendi kaitse eesmärkide tagamiseks, sh kaitsealuse liigi säilimiseks vajaliku elupaiga suuruse ja sobivuse tagamiseks. Samuti võib olla raie keelamine pikemal või muul perioodil vajalik ka teiste looduslikult esinevate lindude häirimise vältimiseks. MS § 40 lg 10 võimaldab keskkonnaministril kehtestada küll üldise raiepiirangu ning ministri määrusega reguleeritud ja hõlmatud osas saab Keskkonnaamet raietaotluse lahendada määrusest lähtudes. Kui minister määrust kehtestanud ei ole, tuleb lähtuda LKS § 55 lõikest 61 ning nimetatud norm kohaldub kõigi looduslikult esinevate lindude kaitseks.
43. Kaebaja heidab ette lubatud raietele ebapiisavate ajaliste piirangute kehtestamist ning sellega metsise lubamatut häirimist raietööde ajal. Asja materjalidest nähtub, et kõigis vaidlusalustes metsateatistes on antud nõusolek raiete teostamiseks vaid juhul, kui raietööd tehakse väljaspool metsise pesitsusperioodi, so ajavahemikul 1. juuli – 14. aprill. Seega on vastustaja metsateatise andmisel arvestanud metsise kaitse tagamise vajadusega ning vajadusega vältida lindude häirimist pesitsusajal. Metsise pesitsusperioodi pikkus ei ole sätestatud ühegi õigusaktiga. Tuleb märkida, et metsise määruse, mis kohaldub metsise püsielupaikade aladel, on seatud ajaline piirang vaid lage- ja turberaiele (piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini; § 4 lg 7). Lisaks on metsise määruse § 4 lg-ga 6 sätestatud püsielupaiga valitsejale võimalus lubada liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks vajaliku tegevusena sihtkaitsevööndis alusmetsa, järelkasvu ja puistu teise rinde harvendamist 1. septembrist 31. jaanuarini. Sihtkaitsevööndis on püsielupaiga valitseja nõusolekul 1. juulist kuni 31. jaanuarini lubatud olemasolevate teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd (§ 4 lg 51) ja inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine, muude metsa kõrvalsaaduste varumine, välja arvatud Annamõisa püsielupaiga Kopliotsa sihtkaitsevööndis, kus käesolevas lõikes nimetatud tegevused on lubatud aasta läbi (§ 4 lg 5). Seega lähtub tegevusi piiravate ajaliste piirangute kestvus konkreetsest tegevusest ja kaitsevööndi rangusastmest. Tuleb rõhutada, et metsise määruses kehtestatud ajalised piirangud ei kohaldu elupaikadele, mis ei ole püsielupaigad ning seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja nõue järgida ajaliste piirangute kehtestamisel lage- ja turberaiele kehtestatud piiranguid. Liiatigi on antud juhul kavandatud harvendusraied (va lageraie ühel eraldisel), kusjuures ka püsielupaikade piiranguvööndis pole harvendusraiele ajalisi piiranguid seatud. Samuti pole harvendusraie keelatud ka Koiva-Mustjõe Maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga Koiva piiranguvööndis ning puuduvad vastavad ajalised piirangud. Seega on vastustaja ajaliste piirangute seadmisel lähtunud põhjendatult Eestis läbi viidud metsise elupaigakasutuse uuringutest. Seejuures ei väida kaebaja, et metsise kanade pesitsusperiood oleks metsateatistes määratud ajavahemikust pikem.
44. Kaebaja hinnangul tuleks ajalised piirangud kehtestada pikemale ajavahemikule lähtuvalt asjaolust, et ala on ka kukkede mänguala. Vastustaja on aga kohtule esitatud vastuses välja toonud, et mänguala nihkumise tõttu seati juba realiseeritud ja kehtetute metsateatistega nr 50000338105 ja 50000339477 keeld raiete tegemiseks mänguperioodil, so 01.02-31.05. Seega on vastustaja metsateatiste menetlemisel arvestanud ka sellega, millisele alale on nihkunud kukkede mänguala ja kehtestanud mänguaega arvestavad ajalised piirangud. Kaebaja ei ole seejuures vastustaja vastusele seisukohta esitanud ega väitnud, et kukkede mänguala oleks nihkunud teistele vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladele. Seega ei pidanud vastustaja kaaluma teiste metsateatiste puhul raiete keelamist mänguperioodiks. Käesoleval juhul on küll ühe metsateatisega lubatud ka lageraiet 1,76 hektarit, kuid et tegemist on elupaiga alaga, ei saanud vastustaja kohaldada ka selle metsateatise menetlemisel metsise määruses toodud piiranguid.
45. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et metsateatiste menetlemisel oleks vastustaja ajaliste piirangute kehtestamisel kaalutlusõigust rikkunud. Kuigi vastustaja on ajaliste piirangute ulatuse põhjendused esitanud põhjalikumalt alles kohtumenetluses, ei ole kohtul alust arvata, et vastustaja nendest põhjendustest metsateatiste menetlemisel ei lähtunud. Seejuures on kohtu hinnangul piisav, kui metsateatistel on märgitud, millise alaga on tegemist (st kas mänguaegne elupaik või kanade sigimisala) ning põhjendatud piirangute seadmist vastavalt selle ala kaitse vajadusega (pesitsusperiood, mänguperiood). Seejuures ei pea kohtu hinnangul metsateatistel välja tooma, millistest uuringutest lähtuvalt arvestatakse pesitsusperioodi või mänguperioodi pikkust.
46. Kaebaja väitel ei ole hinnatud raiete kumulatiivset mõju. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Seega on KeHJS alusel läbiviidava keskkonnamõju hindamise eelduseks tegevusloa alusel kavandatav tegevus. Kohus nõustub vastustajaga selles, et metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ning vastav seadusandja tahe nähtub selgelt ka KeHJS muutmise seaduse eelnõu menetlemisel, mille käigus jäeti metsateatis tegevuslubade nimistust välja (eelnõu menetluse käigus jäeti arvestamata ettepanek metsateatise tegevuslubade nimistusse lisamiseks)1. Samas tuleneb KeHJS § 6 lg 1 p-st 311, et olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse ka üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. MS § 28 lg 4 kohaselt on raadamine raieliik ning § 32 lg 1 kohaselt raadamist eesmärgiga võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Seejuures saab ka raadamist sarnaselt teistele raieliikidele teha registreeritud metsateatiste alusel, arvestades, et MS ei näe raadamiseks ette muu loa taotlemist. Seega ei saa igal juhul välistada metsateatise käsitlemist tegevusloana KeHJS mõttes. Arvestades seadusandja tahet jätta metsateatis tegevuslubade nimistust välja, kuid sätestades üle 100 ha suuruse metsamaa raadamise selgelt olulise keskkonnamõjuga tegevusena, on ilmne seadusandja tahe lugeda tegevusloaks üksnes sellised metsateatised, mille alusel on kavandatud raadamist enam kui 100 hektari suurusel metsamaal. Käesoleval juhul sellist raie tegemist ei taotleta.
47. Kaebaja arvates pidi vastustaja andma KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu selle kohta, kas metsamajandusel on oluline keskkonnamõju. Pole vaidlust, et kavandatud raied ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevused KeHJS § 6 lg 1 mõttes. Sama §-i lg 2 punktist 1 tuleneb, et kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas mh metsamajanduse valdkonna tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 alusel on kehtestatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsus  29.08.2005 määrusega nr 224. Nimetatud määruse §-s 9 on välja toodud nende põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse valdkonda jäävate tegevuste loetelu, millisel juhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Vaidlusaluste metsateatistega kavandatavad raied ei ole nimetatud ka selles tegevuste loetelus. Seega ei ole õige kaebaja seisukoht justkui pidanuks KKA andma käesoleval juhul kavandatavatele raietele KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohase eelhinnangu.
48. Siiski ei tähenda kohtu hinnangul KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine seda, et KKA ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Selline hindamine on vajalik muuhulgas LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 sätestatud keelu järgmise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks. Tuleb rõhutada, et vastustajal peab metsateatist kontrollides olema ülevaade looduslikult esinevate liikide tõenäolistest pesitsemiseelistustest puistute kaupa, samuti ülevaade olemasolevate puistute seisundist ning erinevate raieliikide mõjudest lindude pesitsusajal. See tähendab, et kuigi harvendusraie ei pruugi vastustaja arvates tuua kaasa LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 sätestatud keelu rikkumist ühele liigile, ei tähenda, et see kohaldub automaatselt ka teistele liikidele. Seejuures on kohus seisukohal, et vastustajal tuleb ühes piirkonnas (antud juhul metsise elupaigas) kavandatavate raiete puhul hinnata kõigi kavandatavate raiemahtude mõju ka vahetus läheduses asuvatele püsielupaikadele, samuti vahetusse lähedusse jäävatele mängualadele (kui ajaline piirang kehtestatakse üksnes pesitsusperioodile) ning välistada ei saa, et arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust. Kaebaja märgib õigesti, et ühe metsaeraldisega kavandatud raie ei pruugi kaasa tuua lindude häirimist nende pesitsusajal ja poegade üleskasvatamise ajal, kuid see võib toimuda siiski koosmõjus teistel eraldistel taotletud raietega.
49. Vaidlust pole antud juhul selles, et kaebaja poolt algselt vaidlustatud kõigi metsateatistega hõlmatud alad jäävad ka Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndisse metsise elupaika kanade sigimisalale ja mängudeaegsesse elupaika. Seejuures jäävad veel kehtivad ja realiseerimata metsateatised püsielupaiga alalt välja. Kohtule nähtub, et juba realiseeritud metsateatiste raiemaht moodustas kokku 48,47 ha ning kõik teostatud raied olid harvendusraied. Kehtivate ja vaidluse all olevate metsateatiste raiemaht on 33,43 ha, millest 1,76 ha lageraie ja 1,28 ha sanitaarraie. Arvestades, et metsateatised on väljastatud paari kuiste vahedega ja kogumahuga 81,9 ha, ei saa välistada, et raiete koosmõju võib ohustada liigi ja isendi kaitse eesmärke nii püsielupaiga alal kui ka väljaspool. Vastustaja on esitanud antud juhul raiete mõjude hindamise hinnangu alles kohtumenetluses. Riigikohus on oma varasemas praktikas selgitanud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt nt RKHK 29.11.2012 otsust asjas nr 3-3-1-29-12, p 20, ning 14.12.2012 otsust asjas nr 3-3-1-33-12, p 16). Ehkki vaidlustatud metsateatistest ei nähtu põhjendusi raiete koosmõju kohta, tuleb hinnata ka vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi
50. Vastustaja on olulise mõju ümberlükkamiseks kohtumenetluses välja toonud, et lubas Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis ja seda ümbritsevas metsise elupaigas harvendusraiet kokku 78,86 ha ning lageraiet metsise elupaigas 1,76 ha ja sanitaarraiet 1,28 ha. Samuti on vastustaja välja toonud, et harvendusraie kavandati valdavalt keskealistes ja nooremates männikutes täiusega 75-97%. Vastustaja viitab ka uuringutele, mille alusel kasutavad metsised aastaringse elupaigana oluliselt suuremaid alasid, kui seda on Keskkonnaregistrisse kantud elupaigad, samuti uuringutele, mis viitavad metsisele sobivatena metsi, mille täius on vahemikus 60-70%. Arvestades, et valdavas enamuses oli harvendusraieks kavandatud puistute täius üle 70% ja ca 53 hektaril üle 80%, võinuks pikemaks perioodiks jääda need puistud metsisele sobimatuks. Samuti viitas KKA asjaolule, et harvendusraie käigus ei teki Metsa majandamise eeskirjast tulenevate piirangute tõttu ohtu, et puistud raiutakse metsisele sobimatult hõredaks, sest männikuid võib harvendusraie käigus raiuda täiuse 60% lähistel. Ka on vastustaja esile toonud, et harvendusraied kavandati põhiliselt pohla kasvukohatüüpi puistutes ja mitte siirdesoo- ning kõdusoomännikutes, millised on uuringute kohaselt metsise pesakondadele sobivateks elupaikadeks. Veel viitab vastustaja ka seireandmetele, mille kohaselt Mustjõe tuumalal on metsise kukkede arv suurenenud ja arvukus olnud stabiilne. Lisaks on vastustaja ka välja toonud, et kõik kavandatavad harvendusraied moodustavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast ning koosmõjus ajaliste piirangute ja tõenditega harvendusraiete mõjust metsisele ja metsise toidutaimedele, võib eeldada harvendusraiete tulemusel pigem pikaajalist positiivset mõju.
51. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud põhjendustest veenvalt, sh raiemahtude võrdlusest kogu elupaiga puistute pindalaga ning harvendusraietele puistute täiuse kohta seatud piirangutest, et raiete liiki ja koosmõju on arvestatud ning metsiste osas suudetakse vältida LKS §-s 55 sätestatud keeldude rikkumist (arvestades mh metsateatistega seatud ajalisi piiranguid) ja metsise püsielupaikade ohustamist. Kohtul ei ole alust arvata, et vastustaja poleks neid asjaolusid arvestanud metsateatiste andmise ajal. Kaebaja ei ole neid kohtumenetluses esitatud kaalutlusi ka ümber lükanud ega mistahes vastuväiteid selle kohta esitanud. Kohus lisab, et isegi kui KKA ei hinnanud metsateatiste andmisel raie mahtude osakaalu ja mõju kogumis, siis nähtub, et kui vastustaja peakski samade eraldiste suhtes sama raieliigi osas metsateatiseid kaebuses toodud etteheidete tõttu uuesti kontrollima, ei saa need eelviidatud ja aluseks võetud asjaolud muutuda ning vastustajal tuleks metsateatised ikkagi registreerida.
52. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud metsateatiste tühistamiseks pole alust. Menetluse läbiviimisel on arvestatud piisavalt LKS-st tulenevate liigi, sh elupaiga kaitset tagavate sätete ja keeldudega. Kohtu hinnangul ei riku vaidlustatud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi, kaebaja on saavutanud oma nõuete sisulise läbivaatamise ning kohus on kindlaks teinud vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik vaide tagastamise kohta tehtud vaideotsuse tühistamine. Seetõttu jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaide tagastamise kohta tehtud vaideotsuse tühistamiseks.
53. Kohus jätab muutmata Tallinna Halduskohtu 24.07.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millest tulenevalt kehtib esialgne õiguskaitse kuni 17.09.2020 (kaasa arvatud). Kaebajal on õigus taotleda ringkonnakohtult esialgse õiguskaitse pikendamist. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada esialgset õiguskaitset kohtulahendi jõustumiseni.
54. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee