| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6240 |
| Registreeritud | 10.09.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | GRK Eesti AS |
| Saabumis/saatmisviis | GRK Eesti AS |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
GRK EESTI AS Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Reg.nr.: 12579850 Tel.nr.: +372 733 3250 KMKR: EE101684532 E-post: [email protected]
Web: www.grk.ee
PROJEKTI NR.: 140004TSS4
KUUPÄEV: 26.08.2025
TÖÖ NIMETUS: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine. ÜLDOSA
OBJEKTI AADRESS: TSS 4 Oru veoalajaam, Kohtla metskond 166, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
STAADIUM: Eelprojekt
TELLIJA: AS Eesti Raudtee Reg.nr.: 11575838 Aadress: Telliskivi tn 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, 15073 Tallinn, Harju maakond Tel.nr.: +372 615 8501 E-post: [email protected]
OMANIK: AS Eesti Raudtee Reg.nr.: 11575838 Aadress: Telliskivi tn 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, 15073 Tallinn, Harju maakond Tel.nr.: +372 615 8501 E-post: [email protected]
Projekteerimise projektijuht:
Kardo Koplus Kutsetunnistus nr: 189885. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Projekteerimise juhtimine.
Töö nimetus: Objekti asukoht: Dokumendi nimi: Projekti number: 140004TSS4 Staadium: Eelprojekt
Projektijuht:
Koostaja:
1 AA+ELK AA-0-01 1 2 AA+ELK AA-0-02 1 3 AA+ELK AA-3-01 12 4 AA+ELK AS-4-01 1 5 AA+ELK ELK-05-01 1 6 AA+ELK ELK-06-01 1 7 AA+ELK ELK-07-01 1 8 AA+ELK ELK-07-02 1
Faili nimi Märkused
Tiitelleht
04.09.2025
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Tähis: AA-0-02 Kuupäev: K. Koplus
K. Koplus
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS 4 Oru veoalajaam, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Virumaa
Dokumentide loetelu
Asukohaskeem 140004TSS4_EP_AS-4-01_asukoht.pdf
Trafo lahklüliti portaal 140004TSS4_EP_ELK-7-02.pdf
Sektsioneerimisskeem 140004TSS4_EP_ELK-5-01_sekts-skeem.pdf
Trafo ühendamine raudteeliiniga 140004TSS4_EP_ELK-7-01.pdf Kaablite paigaldamise tüüplõige 140004TSS4_EP_ELK-6-01_loige.pdf
140004TSS4_EP_AA-0-01_tiitelleht.pdf
Üldseletuskiri 140004TSS4_EP_AA-3-01_yldseletus.pdf Dokumentide loetelu 140004TSS4_EP_AA-0-02_dok-loetelu.pdf
Jrk nr
Projekti- osa / Köide
Dokumendi nimetus Dokumendi tähis
Lehekülgede arv
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekti üldseletuskiri
2025
GRK EESTI AS
GRK EESTI AS 04.09.2025
04.09.2025 1
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 2 1.1. Üldandmed ........................................................................................................................ 3 1.1.1. Ehitise asukoht .................................................................................................................. 3 1.1.2. Ehitise tehnilised andmed.................................................................................................. 3 1.1.3. Tellija ................................................................................................................................ 4 1.1.4. Töövõtja ............................................................................................................................ 4 1.1.5. Alltöövõtja ......................................................................................................................... 4 1.1.6. Projekteerija ...................................................................................................................... 4 2. Alusdokumendid ............................................................................................................................... 6 2.1. Lähteülesanne................................................................................................................... 6 2.1.1. Varasemad ehitusprojektid ................................................................................................ 6 2.1.2. Projekteerimistingimused .................................................................................................. 6 2.2. Ehitusuuringud .................................................................................................................. 6 2.3. Normdokumendid .............................................................................................................. 6 3. Projektlahendus ................................................................................................................................ 9 3.1. Teedeehituslik osa ............................................................................................................ 9 3.2. Kontaktvõrgu ja tehnoloogiline osa .................................................................................... 9 3.3. Konstruktsioonid .............................................................................................................. 10 3.4. Hoone ............................................................................................................................. 10 3.5. Küte, ventilatsioon, jahutus.............................................................................................. 10 3.6. Elektripaigaldised ............................................................................................................ 10 3.7. Tehnovõrgud ................................................................................................................... 10 4. Ehitustööde tehnoloogia ................................................................................................................. 11 4.1. Keskkonnakaitse ............................................................................................................. 11 4.1.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus ................................................................................ 11 5. Lisad ............................................................................................................................................... 12
04.09.2025 2
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
1. Üldosa Objekt asub Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Linna külas, Kohtla metskond 166 kinnistul (tunnus 25101:001:0004).
Tööde eesmärgiks on olemasolevate raudteeliinide elektrifitseerimine (sh kontaktvõrgu ja veoalajaamade ehitamine) majanduslikult optimaalseimal ja keskkonna säästu arvestaval kujul. Sotsiaal- majanduslikult on soodsaim raudteetranspordi korraldamine elekterveol. Projekt on eelduseks elektrirongidega opereerimisele ning elektrirongide opereerimisel tekkivale sotsiaal-majanduslikule tulule. Projekti kavandamisel ja elluviimisel võetakse kasutusele keskkonda säästvad ja väärtustavad lahendused. Hoonte eesmärk on varustada raudtee kontaktvõku elektrienergiaga.
Tapa-Narva kontaktvõrgu ja sellega seotud veoalajaamade ning autotrafopunktide ehitamiseks on varasemalt koostatud eelprojektid, millel kehtivad ehitusload, Jõhvi vallas, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa nr 2312271/08923.
Käesolev projekt on koostatud, kuna ilmnes vajadus muuta ARDANUY INGENIERIA S.A. koostatud eelprojekti (töö nr 3008) lahendust 110/20kV trafode asukoha osas. Esialgse plaani kohaselt pidid trafod paiknema võrguettevõtja (AS Elering) kinnistul. Kuna AS Elering ei luba liituja seadmeid oma territooriumile, projekteeritakse trafod Eesti Raudteele kuuluvate veoalajaamade territooriumile. Selle muudatuse tulemusel suureneb Oru veoalajaama ehitusalune pind, kuid see jääb täielikult esialgses eelprojektis (töö nr 3008) juba määratletud kinnistute piiresse. Projektiga ei koormata uusi kinnistuid.
04.09.2025 3
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
1.1. Üldandmed
1.1.1. Ehitise asukoht
Projektiga hõlmatud kinnistud:
25101:001:0004 Kohtla metskond 166
Joonis 1. Asukoha skeem. Alus: Maa-amet
1.1.2. Ehitise tehnilised andmed
Juurdepääsutee ja alajaama asfaldi pindala on 1270 m2. Killustikplatsi pindala on 2364 m2. Veoalajaama 25kV seadmete moodulhoone on gabariitmõõtudega 4,85 x 13,0 meetrit ja
kõrgusega maapinnast ca 6,0 meetrit.. Moodulhoonel on 8,0˚ viilkatus. Statcom moodulhoone on on gabariitmõõtudega 6,5 x 13,5 meetrit ja kõrgusega maapinnast ca
5,3 meetrit. Hoonel on 8,0˚ viilkatus. Projekteeritavale alale ehitatakse ümber kuumtsingitud terasest võrkpiirdeaed koos 5 m laiuse
tiibväravaga. Piirdeaed on gabariitmõõtudega 36,2 x 87,4 m ja max. kõrgusega ~2,1 m.
04.09.2025 4
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
1.1.3. Tellija Projekti tellija on AS Eesti Raudtee, registrikood 11575838, Tallinn, Telliskivi tn 60/2, 15073. E-post: [email protected] . Telefon : +372 615 8501.
1.1.4. Töövõtja Projekti töövõtja, peaprojekteerija on GRK Eesti AS, registrikood 12579850, Tartu, Riia tn 142, 50411. E- post: [email protected] . Telefon : +372 733 3250.
1.1.5. Alltöövõtja
Projekti alltöövõtja on Keskkonnaprojekt OÜ, registrikood 10769210, Tartu, Ringtee tn 12 50105. E-post: [email protected]. Telefon : +372 730 5060.
1.1.6. Projekteerija
Projekteerimise projektijuht
Kardo Koplus, GRK EESTI AS Kutsetunnistus nr: 189885. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Projekteerimise juhtimine. E-mail: [email protected]
Arhitektuurse osa koostaja
Maret Volens, Kollane tuba OÜ (Keskkonnaprojekt OÜ tellimusel) Kutsetunnistus nr: 166915. Volitatud arhitekt, tase 7. E-mail: [email protected]
Elektripaigaldiste, elektri- ja sidevarustuse projekteerija
Stanislav Timirbulatov, NSWE OÜ (Keskkonnaprojekt OÜ tellimusel) Reg.nr EL-141-20. A pädevusklass ja kutsetunnistus nr: 201517 turvasüsteemide projekteerija, tase 6. E-mail: [email protected]
04.09.2025 5
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Küte, ventilatsioon, jahutus projekteerija
Vladimir Titov, LTKV Projekt OÜ (Keskkonnaprojekt OÜ tellimusel) Kutsetunnistus nr: 175382. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7. E-mail: [email protected]
Konstruktiivse osa projekteerija
Vitali Rešetnjak, Inseneribüroo Ekoteh OÜ (Keskkonnaprojekt OÜ tellimusel) Kutsetunnistus nr: 143788. Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7. E-mail: [email protected]
Teedeehitusliku osa projekteerija
Kardo Koplus, GRK EESTI AS Kutsetunnistus nr: 189886. Volitatud teedeinsener, tase 8. Tee ehitusprojekti koostamine. E-mail: [email protected]
Kontaktvõrgusüsteemi vastutav spetsialist
Timo Hartikainen, GRK EESTI AS TTJA otsus 13.11.2019 nr 1-10/19-376 E-mail: [email protected]
04.09.2025 6
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
2. Alusdokumendid
2.1. Lähteülesanne
AS Eesti Raudtee poolt toodud nõuded riigihanke „Tapa-Narva kontaktvõrgu ja veoalajaamade ehitamine ja käitamine“ projekteerimine tehnilise kirjelduse üldosa (HD Lisa 1.1);
2.1.1. Varasemad ehitusprojektid
ARDANUY INGENIERIA, S.A. poolt koostatud ja ehitusloa saanud eelprojekt, töö nr 3008, ehitusloa nr 2312271/08923;
2.1.2. Projekteerimistingimused
Projekteerimistingimused nr 2011802/05404, Jõhvi Vallavalitsuse 01.07.2020 korraldus nr 2011002/05577;
Projekteerimistingimuste nr 2011802/05350 ja nr 2011802/05404 kehtivusaja pikendamine, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet 15.07.2025 otsus nr 1-7/25-247
Projekteerimistingimused nr 2311802/03637, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 13.10.2023
2.2. Ehitusuuringud Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järmistest ehitusuuringutest:
Geodeetilised uuringud Raxoest OÜ, töö nr GE25004-19; Geotehniline uuring, OÜ Reaalprojekt, töö nr GL22021-III.
2.3. Normdokumendid
- Ehitusseadustik (Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015); - Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. a määrus nr 2); - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101); - Tee projekteerimise normid (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71); - EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; - EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 2021); - Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (Transpordiamet 2023);
04.09.2025 7
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
- Killustikust katendikihtide ehitamise juhend TA 26.01.2022 (Transpordiamet); - Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Transpordiameti peadirektori
05.01.2016. a käskkiri nr 0001); - Teetööde tehnilised kirjeldused (MA 2019-XXX); - MaaRYL 2010 ja selle juhendteatmikest (RT 89-10620-et, 89-10639-et, RT 89-10727-et); - EN 50011 Tööstuslike, teaduslike ja meditsiiniliste raadiosagedusseadmete raadiohäiringute
näitajate piirmäärad ja mõõtmismeetodid; - EN 50119 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elekterveo kontaktõhuliinid; - EN 50121-1 Raudteealased rakendused. Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 1: Üldnõuded; - EN 50122-1 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektriohutus, maandamine ja
tagasivooluahel. Osa 1: Kaitsemeetmed elektrilöögi eest; - EN 50122-2 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektriohutus, maandamine ja
tagasivooluahel; - EN 50122-3 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Elektriohutus, maandamine ja
tagasivooluahel. Osa 3: Alalis- ja vahelduvvoolu veosüsteemide vastastikused mõjud; - EN 50124-1 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon; - EN 50124-2 Raudteealased rakendused. Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Liigpinged ja
nendega seotud kaitse; - EN 50126 Raudteealased rakendused. Töökindluse, kasutatavuse, hooldatavuse ja ohutuse
(RAMS) määratlemine ning esitlemine [IEC 62278 seeria]; - EN 50152-1 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Erinõuded vahelduvvoolu
jaotusseadmetele. Osa 1: Kaitselülitid, mille nimipinge on üle 1 kV; - EN 50152-2 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Erinõuded vahelduvvoolu
jaotusseadmetele. Osa 2: Lahklülitid, maanduslülitid ja lülitid, mille nimipinge on üle 1 kV; - EN 50152-3 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised. Erinõuded vahelduvvoolu
jaotusseadmetele. Osa 3: Mõõte-, juhtimis- ja kaitseseadmed kasutamiseks spetsiaalselt vahelduvvoolu veosüsteemis;
- EN 50160 Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused; - EN 50163 Raudteealased rakendused. Veosüsteemide tööpinge; - EN 50329 Raudteealased rakendused. Püsiseadmed. Veotrafod; - EN 50388 Raudteealased rakendused. Püsipaigaldised ja veerem. Elekterveosüsteemide ja
veerevkoosseisu vahelise koostalitusvõime saavutamise kooskõlastatud tehnilised tingimused - EN 50399 Kaablite levinumad katsemeetodid tulekahju tingimustes. Soojuse eraldumise ja suitsu
tekke mõõtmine kaablitel leegi leviku katse ajal. Katseaparaat, protseduurid, tulemused - EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV.
Osa 1: Vahelduvpinge; - EN 62305-1 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted; - EN 62305-3 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule - IEC 60050 Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik; - IEC 60056 Vahelduvvoolu kõrgepinge kaitselülitid; - IEC 60071-1 Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Määratlused, põhimõtted ja reeglid; - IEC 60071-2 Isolatsiooni koordinatsioon. Osa 2: Rakendusjuhend;
04.09.2025 8
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
- IEC 60076 Jõutrafod; - IEC 60099-4 Liigpingepiirikud. Osa 4: Sädemiketa metalloksiid-liigpingepiirikud
vahelduvvoolusüsteemidele; - IEC 60168 Sise- ja välistingimustesse ettenähtud keraamilisest materjalist või klaasist
tugiisolaatorite katsed süsteemides, mille nimipinge on üle 1 kV; - IEC 60273 Sise- ja välistingimustesse ettenähtud tugiisolaatorite katsed süsteemides, mille
nimipinge on üle 1 kV; - IEC 60282 Kõrgepingekaitsmed; - IEC 60298 Vahelduvvoolu metallsulguriga lülitus- ja juhtaparaadid nimipingetele üle 1 kV ja kuni
52 kV (kaasa arvatud); - IEC 60332-1-2 Elektriliste ja optiliste kiudkaablite katsetamine tulekahju tingimustes. Osa 1-2:
Katse tule vertikaalse leviku määramiseks üksiku isoleeritud juhtme või kaabli ulatuses. 1 kW eelsegunenud leegi puhul kohaldatav protseduur;
- IEC 60364 seeria. Madalpingelised elektripaigaldised (samaväärne seeriaga HD 384); - IEC 60479-1 Voolu toime inimestele ja koduloomadele. Osa 1: Üldalused; - IEC 60694 Ühised spetsifikatsioonid kõrgepinge lülitusseadmete ja juhtseadmete standardite
jaoks; - IEC 61000-5-2 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 5: Paigaldus- ja leevendusjuhendid. Jagu 2:
Maandamine ja kaabeldus; - IEC 61000-5-1 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 5: Paigaldus- ja leevendusjuhendid. Jagu 1:
Üldpõhimõtted. Elektromagnetilise ühilduvuse alusväljaanne; - EN 61000-6-1 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-1: Erialased põhistandardid. Häiringutaluvus
olme-, kaubandus- ja väiketööstuskeskkondades; - EN 61000-6-2 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased põhistandardid. Häiringutaluvus
tööstuskeskkondades; - EN 61000-6-3 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-3: Erialased põhistandardid.
Emissioonistandard seadmetele olmekeskkondades; - EN 61000-6-4 Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-4: Erialased põhistandardid.
Tööstuskeskkondade kiirguslike häiringute standard; - IEC 60529 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood); - IEC 60044-1 Mõõtetrafod. Osa 1: Voolutrafod; - IEC 61850 Sidevõrgud ja -süsteemid alajaamades; - IEC 60870-5-101 Kaugjuhtimisseadmed ja -süsteemid. Osa 5: Ülekande protokollid. Jagu 101:
Põhiliste kaugjuhtimise ülesannete kaasstandard; - IEC 60870-5-104 Kaugjuhtimisseadmed ja -süsteemid. Osa 5: Ülekande protokollid. Jagu 104:
Juurdepääs IEC 60870-5-101 võrgule standardsete ülekandeprofiilide abil; - IEC 60947 Madalpingelised lülitusaparaadid; - IEC 61869-3 Mõõtetrafod. Osa 3: Lisanõuded induktiivpingetrafodele; - EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV.
Osa 1: Vahelduvpinge; - IEC 62271 Kõrgepingeline lülitus- ja juhtimisaparatuur; - IEC 62305-1 Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted;
04.09.2025 9
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
- IEC 62305-2 Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs; - IEC 62305-3 Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule; - IEC 62305-4 Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid; - IEC 62357 Elektrisüsteemide juhtimine ja sellega seotud andmeside. Objektimudelite, teenuste ja
protokollide referentsarhitektuur; - IEEE 80 IEEE juhend ohutuse kohta vahelduvvoolualajaama maanduses; - IEEE 242 IEEE soovituslik tava elektrisüsteemide kaitsmiseks ja koordineerimiseks; - IEEE 485 IEEE soovituslik tava suurte pliiakude suuruse määramiseks tootmisjaamade ja
alajaamade jaoks; - IEEE 519 IEEE soovituslik tava ja nõuded elektrienergiasüsteemide harmoonilise juhtimise jaoks; - IEEE 1427 IEEE juhend õhuisolatsiooniga elektrialajaamade soovitatavate õhkvahemike ja
isolatsioonitasemete kohta;
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL-2000 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.
Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest.
3. Projektlahendus
3.1. Teedeehituslik osa
Teedeehituslik osa on lahendatud eraldi TL-köitena.
3.2. Kontaktvõrgu ja tehnoloogiline osa Veoalajaama kontaktvõrgu ja tehnoloogilises osas on projekteeritud tüüpsed lahendused vastavalt eelprojekti staadiumile. ELK-5-01 joonisel on toodud raudtee kontaktvõrgu sektsioneerimisskeem lõigus Tapa-Narva, raudtee km 183,317-314,3, kus on märgitud ka kogu nimetatud lõigu autotrafopunktid ja veoalajaamad (sh Oru). ELK-7-01 joonisel on näidatud tüüpne lahendus autotrafopunkti ja raudtee kontakliinimasti ühendamisel. ELK-7-02 joonisel on näidatud trafo lahklüliti portaali tüüpne lahendus. Trafona on projekteeritud kasutada Kolektor Etra toodet seerianumbriga ERT12500-116 (vt LISA 1) või analoog. Joonisel LISA 2 on toodud põhimõtteline lahendus veoalajaama põhiskeemi kohta.
Kontaktvõrgu ja tehnoloogilise osa lahendusi täpsustatakse tööprojekti staadiumis eraldi projekti osana. Lahendused kooskõlastatakse täiendavalt vastavate ametkondade ja asutustega.
04.09.2025 10
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
3.3. Konstruktsioonid Konstruktiivne osa on lahendatud eraldi EK-köitena
3.4. Hoone Hoone osa on lahendatud eraldi AR-köitena.
3.5. Küte, ventilatsioon, jahutus Hoone küte, ventilatsioon ja jahutus osa on lahendatud eraldi KVJ-köitena.
3.6. Elektripaigaldised Elektripaigaldiste osa on lahendatud eraldi EL+EN-köitena
3.7. Tehnovõrgud Vealajaamaga ühendatavad ja ümbertõstetavad kaablid lahendatakse järgmistes projekteerimise staadiumites või eraldi projektiga. Lahendused kooskõlastatakse täiendavalt vastavate ametkondade ja asutustega.
Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega on kaevetööd nende kaitsevööndis ette nähtud vastavalt kooskõlastustingimustele (üldjuhul käsitsitööna kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Kõik olemasolevad kaevud ja maakraanid tuleb tõsta projekttasapinda, vajadusel tuleb välja vahetada teleskoobid ning spindlid. Kaevude malmluukide (sh maakraanide kapede) kõrgused: •Betoonis ja kiviparketis – 0…5 mm allapoole pealispinda; •Asfaldis – 5…10 mm allapoole asfaldipinda; •Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Side liinirajatise kaitsevööndi ulatus on 1m mõlemale poole liinirajatise keskjoont. Töötamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsevööndis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil, jättes võimalusel lühikeseks ajaks kaeve koht lahti. Kaevamisel kaablite läheduses kutsuda objektile kohalik sidevõrkude inspektor, kes võimalusel annab koha peal orineteeruva sidekaabli/kanali kõrguse ja vaatab üle kaablite seisukorra.
04.09.2025 11
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Kaevetöödel tuleb tähistada sidetrasside kõrgused, et mitte kahjustada sidekaablite ja -kanalisatsiooni torusid.
4. Ehitustööde tehnoloogia Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega.
Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest.
Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi.
Objektil võib esineda tundmatuid maa- aluseid kommunikatsioone (elektri-, side-, veevõrgud ja muud rajatised), mis võivad suurendada tööde mahtusid ja tööde maksumust.
Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga.
4.1. Keskkonnakaitse
4.1.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale (Jõhvi Vallavolikogu 26.06.2025 määrus nr 125). Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt.
04.09.2025 12
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja vastutab Töövõtja. Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Jõhvi vallaga. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Jõhvi vallaga ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
5. Lisad Lisa 1 - Trafo tootejoonis
Lisa 2 - Veoalajaama põhiskeem
Koostas: K.Koplus, allkirjastatud digitaalselt.
Projektala
Töö nimetus
Objekti asukoht
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Projekti number
Joonise tähis
Kuupäev
Staadium
Mõõtkava
Leht
Joonise nimetus
Allkirjastatud digitaalselt
Töövõtja
Tellija
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS 4 Oru veoalajaama asukohaskeem.
26.08.2025 1:20000
Ida-Virumaa, Jõhvii vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
140004TSS4 Eelprojekt
AS-4-01 1/1 Projektijuht K. Koplus
724 723
Tapa
1 2
4 32
3
1 15
17
4
6
13
11
65
2
12
.31
2(1)
1(2)
3(3)
4(4)
5
5(6)
6(18)
8
10
10(12) 14
13(19)59
7(17)
RAKVERE JAAM
KM 208+259
KADRINA JAAM
KM 195+275
23
25
21
19
41
43
45
20(23)
18(25)
27
61
3547
49
9(9A)
8(8A)
KM 19
5+ 18
5 Lev
el c ros
sin g
Ka drin
a
KM 20
7+ 94
8 Lev
el c ros
sin g
Ra kve
re
KM 21
5+ 36
5 Lev
el c ros
sin g
1(3)2
6 52(2)
3(1)
1
KABALA JAAM
KM 226+222
VAEKÜLA JAAM
KM 217+678
CH 22
6+ 60
8 Lev
el c ros
sin g
Ka bal
a
5 2
8
10
11
3(3)
1(2)
2(1)
SONDA JAAM
KM 235+864
15
101
12 7
2
4
KM 23
7+ 38
4 Lev
el c ros
sin g
336 1
34
32
1
40
1(2)
3
5(4)
5
106 5
7
38
KIVIOLI JAAM
KM 242+234
17 108a15
109 2
146
11
12 11
4
5
115
15
107a25
107
KM 24
2+ 93
5 Pe
des tria
n c ros
sin g
102
718
1
3510 2(3)
1(2)
3(4)
4(5)
PÜSSI JAAM
KM 247+997
6(12)
KM 24
2+ 52
5 Pe
des tria
n c ros
sin g
KM 24
3+ 55
9 Pe
des tria
n c ros
sin g
KM 24
4+ 11
4 Pe
des tria
n c ros
sin g
4
2
14
12
20
11
9
7
5
19 13
25
23
22
24
40
42
44
1(2)
3
5(4)
7(5)
9(6)
11(7)
13(8)
14(9)
15(110)
111
KOHTLA JAAM KM
257+530
21
21049
18 24 3
1(3)
2(1) 2 1
5
7
4
3(5)
4(6)
JÖHVI JAAM
KM 268+026
40
42
5(7)
33
101
11
9
13
15 11
9
27
18 8
9
34 6(11)
401 8
4
CH 26
8+ 73
1 Tra
ffic Tu
nne l
4 12 3
ORU JAAM
KM 278+506
28
30
26
24
4
101
10
201
9
8
10 9
VAIVARA JAAM
KM 289+233
7
14 18 5
13
15
17
22
20
16
1
1(2)
3
4
5
6
7
8
2(1)
3 11
AUVERE JAAM
KM 298+335
5
1
2(3)
3(4)
1
12
6 4
12 15
5
9
17
14
1(3)
3(2)
4
5
SOLDINA JAAM
KM 305+970
11 16
18 21
13
11
6
7
25
23
2(1)
19
10
2
101
102202
201
201
301 39
4
6
10
8 12
14
18
20
202
37
22
204 3638
32 34
36
3
2
1
13
12
11
24
26
28
201
29
27
25
2322
1115
17
19
30
213 211
209 20 5
207 20 3
1
3
5
7
4(5)
5(6)
6(7)
7(8)
8(9)
23
22
21
2017
7A
NARVA JAAM
KM 313+141
CH 31
4+ 42
3 Me
tal Bri
dge
Na rva
Jo gi
CH 31
4+ 79
2 Me
tal Bri
dge
M
KM M as
t N o.
19 5+
69 8
24
P
M
KM M as
t N o.
20 8+
06 3
18
P2 M
KM M as
t N o.
20 8+
06 4
19
P1
M
KM M as
t N o.
23 5+
31 5
19
P1
M
KM M as
t N o.
23 5+
31 5
20
P3 M
KM M as
t N o.
22 5+
97 2
24
P2
M
KM M as
t N o.
24 7+
38 9
19
P
M
KM M as
t N o.
24 1+
81 4
47
P2
M
KM M as
t N o.
26 7+
70 3
30
P2
M
KM M as
t N o.
25 6+
92 4
25
P
M
KM M as
t N o.
26 7+
75 0
32
P
M
KM M as
t N o.
27 7+
91 1
14
P M
KM M as
t N o.
31 1+
75 7
13
P M
KM M as
t N o.
B
19
17 KOHTLA NOMME
Peatuskoht
KM 2
55 +8
09
KM 2
55 +8
44
M
KM M as
t N o.
28 9+
06 8
19
P
M
KM M as
t N o.
31 4+
22 1
14 2
P9
M
KM M as
t N o.
30 5+
33 0
20
P2
M
KM M as
t N o.
29 7+
51 1
9
P
3
57
9
KM 21
7+ 63
1 Lev
el c ros
sin g
Ra kve
re
CH 22
6+ 44
5 Pe
des tria
n c ros
sin g
Ka bal
a
CH 23
4+ 82
8 Lev
el c ros
sin g
2(1)
1(2)
3(3)
KM 18
4+ 18
2 Lev
el c ros
sin g
CH 19
4+ 07
0 Ov
erB ridg
e
CH 19
4+ 72
0 Un
der Bri
dge Va
lge joe
CH 19
5+ 61
4 Pe
des tria
n C ros
sin g
Ka drin
a
CH 20
2+ 32
3 Un
der Bri
dge
CH 20
5+ 86
4 Un
der Bri
dge
CH 20
6+ 61
9 Ov
erB ridg
e
CH 20
7+ 19
9 Pe
des tria
n C ros
sin g
CH 20
7+ 42
2 Un
der Bri
dge
63
7
CH 20
8+ 92
4 Un
der Bri
dge Va
lge joe
CH 20
8+ 25
4 Pe
des tria
n C ros
sin g
CH 20
9+ 59
6 Pe
des tria
n C ros
sin g
17(24)
CH 21
0+ 28
5 Un
der Bri
dge
CH 21
0+ 75
6 Ov
erB ridg
e
CH 21
6+ 06
9 Un
der Bri
dge
CH 21
7+ 23
4 Un
der Bri
dge
CH 22
2+ 93
1 Un
der Bri
dge
CH 23
0+ 09
0 Un
der Bri
dge
CH 23
4+ 41
1 Un
der Bri
dge
CH 23
7+ 03
0 Un
der Bri
dge
CH 23
5+ 89
9 Pe
des tria
n c ros
sin g
So nda
CH 23
6+ 07
0 Pe
des tria
n c ros
sin g
So nda CH
24 0+
67 3
Lev el c
ros sin
g
KM 24
2+ 94
3 Lev
el c ros
sin g
KM 24
6+ 15
8 Lev
el c ros
sin g
CH 24
6+ 82
1 Un
der Bri
dge
KM 24
7+ 16
6 Lev
el c ros
sin g
CH 24
8+ 71
5 Un
der Bri
dge
CH 25
3+ 34
0 Un
der Bri
dge
CH 25
4+ 32
7 Ov
erB ridg
e Ko
nve ier
KM 25
5+ 74
2 Lev
el c ros
sin g
CH 25
5+ 75
7 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 25
7+ 33
3 Pe
des tria
n c ros
sin g
KM 25
8+ 98
5 Lev
el c ros
sin g
CH 26
8+ 04
6 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 26
8+ 21
0 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 26
8+ 52
2 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 26
8+ 61
5 Ov
erB ridg
e
CH 27
1+ 33
0 Un
der Bri
dge
CH 27
1+ 42
1 Pe
des tria
n c ros
sin g
KM 27
1+ 44
3 Lev
el c ros
sin g
CH 27
3+ 48
0 Un
der Bri
dge
CH 27
5+ 19
2 Un
der Bri
dge
CH 27
6+ 89
0 Un
der Bri
dge
KM 27
7+ 68
3 Lev
el c ros
sin g
CH 27
8+ 05
1 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 27
8+ 12
0 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 27
8+ 95
7 Un
der Bri
dge
KM 28
0+ 61
2 Lev
el c ros
sin g
KM 28
3+ 28
9 Lev
el c ros
sin g
CH 28
0+ 93
6 Un
der Bri
dge
CH 28
7+ 18
5 Un
der Bri
dge
CH 28
8+ 89
7 Un
der Bri
dge CH 29
7+ 81
3 Un
der Bri
dge
KM 28
8+ 78
3 Lev
el c ros
sin g
KM 29
3+ 61
8 Lev
el c ros
sin g
CH 29
8+ 75
6 Lev
el c ros
sin g
CH 30
6+ 93
4 Lev
el c ros
sin g
CH 28
9+ 00
7 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 28
9+ 23
1 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 28
9+ 49
2 Un
der Bri
dge
CH 30
5+ 08
3 Un
der Bri
dge
CH 30
6+ 46
8 Un
der Bri
dge
CH 30
7+ 43
0 Un
der Bri
dge
CH 30
9+ 44
1 Un
der Bri
dge
CH 31
2+ 05
0 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 31
1+ 42
9 Ov
erB ridg
e
CH 31
3+ 05
0 Un
der Bri
dge Na
rva Kr
enh olm
i tn .
CH 31
3+ 85
2 Ov
erB ridg
e
CH 31
4+ 05
4 Pe
des tria
n c ros
sin g
CH 31
4+ 33
6 Ov
erB ridg
e
CH 19
1+ 53
1 Un
der Bri
dge
KM 20
7+ 94
8 Lev
el c ros
sin g
Ra kve
re
KM 20
7+ 94
8 Lev
el c ros
sin g
Ra kve
re
KM 19
9+ 85
5 Lev
el c ros
sin g
CH 24
9+ 29
2 Un
der Bri
dge
CH 25
6+ 38
5 Un
der Bri
dge
CH 25
9+ 83
5 Ov
erB ridg
e
KM 26
5+ 04
4 Lev
el c ros
sin g
CH 28
9+ 92
4 Un
der Bri
dge
CH 29
1+ 61
7 Un
der Bri
dge
CH 29
5+ 03
4 Un
der Bri
dge
CH 29
5+ 92
8 Un
der Bri
dge
CH 29
8+ 67
0 Un
der Bri
dge
CH 30
0+ 87
2 Un
der Bri
dge
CH 31
2+ 43
2 Pe
des tria
n c ros
sin g
TAPA JAAM
KP 181+95540 38
315
317
318
316
64 534
35 9
77
97
95 67
69 47
45
51 36
43
41 37
39
35 21
19 17
5
33
3
1
395 220
36
726
37 3
37 1
36 9
10
12S
14S
16
14
12
11S
7
5
3
1
2
4
6
13S
108
110
111
2(2A)
3A
1(1A)
4(4A)
6A
743
1
745
205
67a
15S
16S
17S
18S
240
34
36
48 60
367
365
363 36 1
79
103
105
99
93
73 71
75
49 7
215
707
M
KM M as
t N o.
18 1+
06 4
0 84
P6 M
KM M as
t N o.
18 1+
01 2 82
P5
M
KM M as
t N o.
18 1+
44 9 10
0
P4A
M
KM M as
t N o.
C H
AI N
AG E
M AS
T
N AM
E
M
KM M as
t N o.
18 2+
70 7
1 36
P67
M
KM M as
t N o.
31 5+
70 6
28 9
K
KM M as
t N o.
32 3+
89 4 34
M
KM M as
t N o.
18 2+
32 8 12
5
P3A
183+326
M
KM M as
t N o.
C H
AI N
AG E
M AS
T
N1
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
TSS 2 TAPA
KP 316+980
M
M M M M
M M M M M
MM
TEE1 TAPA-TARTU TAGASIVOOLU UHENDUS
M M
M M M M
M
M
2~27,5kV 1250A
F1 F2 F3 F4TSS field
Drossel transformaator
OMATARBE TRAFO-3 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
M
OMATARBE TRAFO-2 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
M
OMATARBE TRAFO-1 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
L3
L1 L2
T
R
S L3
L1 L2
T
R
S
TR
AB AB
RS
AB
ST3~ 50Hz 110kV
6.62.3 6.63.3 6.66.3 6.67.3 6.70.3 6.71.3
6.12.0 6.13.0 6.14.0 6.16.0 6.17.0 6.18.0 6.20.0 6.21.0
6.11.1 6.11.9
6.61.31
6.61.32 6.65.32
6.65.31
6.69.32
6.69.31
3.05.0 3.4.0 3.3.0
3.05.9 3.05.1 3.04.13.04.9 3.03.13.03.9
3.01.1
3.01.0
3.01.93.06.9
3.06.1
3.06.0
3.02.1
3.02.0
3.02.91
3.02.92
1U1W 1V
PT4 8,2 MVA 117 2x2,5%/2kV (400V)
5%
STATCOM
3W1.T4...T6
CONNECTION POINT 2 (C4T 110kV)
CONNECTION POINT 1 (C3T 110kV)
6.15.1 6.15.9
6.19.1 6.19.9
M 6.62.6
M 6.63.6
M 6.66.6
M 6.67.6
M 6.70.6
M 6.71.6
6.21.1 6.21.9
6.20.1 6.20.9
6.18.1 6.18.1
6.18.1.1 6.18.1.9
6.17.1 6.17.9
6.16.1 6.16.9
6.14.1 6.14.1
6.14.1.1 6.14.1.9
6.13.1 6.13.9
6.12.1 6.12.9
M
KM M as
t N o.
18 3+
13 4
1 55
E
TARTU
AT (SSP 2.3) RAKVERE KP 203+167
KM M as
t N o.
20 3+
16 7
10 7
M F1
55/27,5kV
AT field
4 MVA
M M F1 F2
55/27,5kV 55/27,5kV
AT field
M
KM Mast No.
215+639 Lahklüliti portaal
F3
4 MVA 4 MVA
M as
t N o.
4 8
22 6+
81 6
M F1
55/27,5kV
AT field
4 MVA
M as
t N o.
9 4
21 5+
63 9
M F1
55/27,5kV
4 MVA
M as
t N o.
5 8
23 6+
37 6
M
KM M as
t N o.
24 1+
76 6
45
P
M M F1
F2
55/27,5kV 55/27,5kV 4 MVA 4 MVA
M as
t N o.
1 03
26 4+
36 5
M as
t N o.
8 5
27 3+
82 7
M
KM M as
t N o.
27 7+
91 1
15
P2
M
KM M as
t N o.
28 9+
10 7
21
P2
AT
M
55/27,5kV
4 MVA
M as
t N o.
7 0
29 0+
31 7
M F1
55/27,5kV
4 MVA
M as
t N o.
3 7
30 1+
03 7
M
KM M as
t N o.
30 5+
43 5
24
P
M
KM M as
t N o.
31 2+
06 9
22
P5 M
KM M as
t N o.
31 4+
13 8
13 8
P3
AT (SP NARVA) KP 313+400
M F1
55/27,5kV
AT field
4 MVA
M as
t N o.
8 8
31 3+
32 7
Kadrina Rakvere Kabala Sonda Kivioli Püssi Kohtla Jõhvi Oru Vaivara Auvere Soldina Narva
MAANDUSLATI KILP
M F1
55/27,5kV
4 MVA
M as
t N o.
9 2
18 8+
92 6
Tapa- Narva projekti töömaapiir
Aegviidu-Tapa-Tartu elektrifitseerimisega ehitatud KM M
as t N
o. C
H AI
N AG
E M
AS T
2 1
15(15)
11(13)
12(15)
5(11)
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V
OMATARBE TRAFO 8 kVA
27500/230 V OMATARBE TRAFO
8 kVA 27500/230 V
M
KM M as
t N o.
19 6+
69 4
55
B
M
KM M as
t N o.
20 7+
58 9
6
A
M
KM M as
t N o.
20 9+
70 3
70 A
B M
KM M as
t N o.
22 5+
19 2
03
A
M
KM M as
t N o.
22 6+
10 01
51
B
M
KM M as
t N o.
23 4+
80 3
06
A
M
KM M as
t N o.
23 6+
65 0
64
B
M
KM M as
t N o.
24 1+
03 6
14
A
M
KM M as
t N o.
24 2+
68 0
08 1
B
M
KM M as
t N o.
24 7+
00 3
10
A
M
KM M as
t N o.
25 6+
51 0
06
A
M
KM Mast No.
264+400 Lahklüliti portaal
F3
M
KM M as
t N o.
26 6+
86 6
02
A
M
KM M as
t N o.
27 7+
65 9
06
A
M
KM M as
t N o.
27 9+
55 4
73
B
M
KM M as
t N o.
28 8+
64 1
04
A
M
KM M as
t N o.
29 0+
55 6
80
B
M
KM M as
t N o.
29 7+
36 3
06
A
M
KM M as
t N o.
29 8+
73 0
51
B
M
KM M as
t N o.
30 5+
19 6
13
A
M
KM M as
t N o.
30 7+
15 8
95
B
M
KM M as
t N o.
31 1+
37 0
03 B
A
M
KMM ast N
o. 269+189
73
BM
KM M as
t N o.
19 4+
93 3
3
A M
KM M as
t N o.
25 8+
52 9
92
B
TSS 3 PÜSSI
KP 248+500
M M
M M M
2~27,5kV 1250A
TSS field
M
OMATARBE TRAFO-1 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
M
OMATARBE TRAFO-2 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
RAIL1 REENTRY CONNECTION
Drossel transformaator
ST
3.02.0
3.02.9 3.02.1
L3
L1
L2
T
R
S
3.05.9
3.05.1
3.05.0
CONNECTION POINT 2
L3
L1
L2
T
R
S
3W1.T4...T6
RT
3.3.0
3.03.13.03.9 3.04.91
3.01.1
3.01.0
3.01.9
CONNECTION POINT 1 (L8190 110kV)
6.11.1 6.11.9
6.61.32
6.61.31
6.65.32
6.65.31
6.15.1 6.15.9
6.62.3 6.66.3
6.12.0 6.14.0 6.16.0
6.16.1 6.16.9
6.14.1 6.14.96.14.1.9
6.14.1.16.12.1 6.12.9
F1
6.66.66.62.6
M
MAANDUSLATI KILP
(L8191 110kV)
F2
M 6.62.4
TSS 4 ORU
KP 273+750
M M
M M M
M
2~27,5kV 1250A
TSS field
M
OMATARBE TRAFO-1 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
M
OMATARBE TRAFO-2 30 kVA 27500/240 V Z = 4%k
AB
ST
3.04.0
3.04.9 3.04.1
L3
L1
L2
T
R
S
3.05.9
3.05.1
3.05.0
CONNECTION POINT 2
L3
L1
L2
T
R
S
3W1.T4...T6
RT
3.3.0
3.03.13.03.9
3.01.1
3.01.0
3.01.9
CONNECTION POINT 1 (110kV)
6.11.1 6.11.9
6.61.32
6.61.31
6.65.32
6.65.31
6.15.1 6.15.9
6.62.3 6.66.3
6.12.0 6.14.0 6.16.0
6.16.1 6.16.9
6.14.1 6.14.96.14.1.9
6.14.1.16.12.1 6.12.9
F1
6.66.66.62.6
M
F2
M 6.62.4
3.02.1
3.02.0
3.02.91
3.02.92
1U1W 1V
PT4 8,2 MVA 117 2x2,5%/2kV (400V)
5%
STATCOM
(110kV)
M M M
ABABAB
M M M M
RAIL1 REENTRY CONNECTION
Drossel transformaator
MAANDUSLATI KILP
AT (SP 3) VAEKÜLA KP 215+639
AT (SSP 3.1) KABALA KP 226+816
AT (SSP 3.2) SONDA KP 236+380
AT field
AT field
AT (SP 4) JÕHVI KP 264+400
F1
(SSP 4.1) VAIVARA KP 290+380
AT field
AT (SSP 4.2) AUVERE KP 301+140
AT field
AT
KP 188+926 (SSP 2.2) KADRINA
AT field
V06V06
V06V06V06
V07
V07
V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07 V07
V07
V07V07 V07 V07 V07 V07 V07
NEUTRAALNE TSOON L=xx m.
ÜLDISUSED
VEOALAJAAM
VAHEPEALNE AUTOTRAFO
NEUTRAALNE TSOON (FAASIDE ERALDAMINE)
KP XX+XXX KP XX+XXX
SÜMBOL KIRJELDUS
TSS
SSP
LÕPLIK AUTOTRAFOSP ÜHEPOOLUSELINE LAHKLÜLITI
KAHEPOOLUSELINE LAHKLÜLITI
ISOLEERVAHEMIK
VAHEPEALNE ISOLATSIOON
KONTAKTVÕRGU LÕPP
KAUGJUHTIMINE
LIIGPINGEPIIRIK
NEUTRAALTSOONI SEKTSIOONIISOLAATOR
REISIJATE PLATVORM
+25 kV POSITIIVNE TOITEPINGE
-25 kV NEGATIIVNE TOITEPINGE
ELEKTRIFITSEERIMATA TEE
SÜMBOL KIRJELDUS SÜMBOL KIRJELDUS SÜMBOL KIRJELDUS SÜMBOL KIRJELDUS
TULEVANE TEE
+25 kV POSITIIVNE TOITEPINGE (EHITATAKSE HILJEM)
-25 kV NEGATIIVNE TOITEPINGE (EHITATAKSE HILJEM)
NEUTRAALNE SEKTSIOONI ISOLAATOR M ÜHEPOOLUSELINE LAHKLÜLITI (EHITATAKSE HILJEM)
M
VASTUTAV SPETSIALIST
PROJEKTEERIJA
GRK Eesti AS Riia tn 142, 50411 Tartu Estonia
e-post: [email protected] Registrikood: 12579850
TELLIJA
JOONIS OBJEKT
MÕÕTKAVAPROJEKTI TUNNUSSTAADIUM
DOKUMENDI TÄHIS
AADRESS
KM+M
SUURUS VERSIOON LEHTIKUUPÄEV
KOOSKÕLASTAJA -
19.08.2025
-
Tapa-Narva kontaktvõrgu ja veoalajaamade ehitamine ja käitamine
140004TSS4
ELK-5-01 - 1/1
EESTI RAUDTEE
Timo Hartikainen
Timo Hartikainen
TAPA-NARVA LIINI SEKTSIONEERIMISSKEEM
Eelprojekt
183+317 - 314+300
e o a l a j a a m , K o h t l a m e t s k o n d 1 6 6 , L i n n a k ü l a , J õ h v i v a l d , I d a - V i r u m a a k o n d
TSS 4 Oru veoalajaam, Kohtla metskond 166, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
KR AA
V
projekteeritud/olemasolev maapind
projekteeritud/olemasolev tee
rö öp
at al
la st
Kaitsetorus kaablite paigaldamine avatud ja kinnisel meetodil.
kaablikanalisatsiooni torud Ø160mm, 750N kaitsetorud.
raudtee
Töö nimetus
Objekti asukoht
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Projekti number
Joonise tähis
Kuupäev
Staadium
Mõõtkava
Leht
Joonise nimetus
Allkirjastatud digitaalselt
140004TSS4 Eelprojekt
ELK-6-01 1 PROJEKTIJUHT
PROJEKTEERIJA
KONTROLLIJA
K.KOPLUS
K.KOPLUS
T.HARTIKAINEN
Töövõtja
Tellija
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS 4 Oru veoalajaama Kaablite paigaldamise tüüplõige
27.08.2025 -
Allkirjastatud digitaalselt
Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Allkirjastatud digitaalselt
120
Timo Hartikainen
Janne Järvinen
ELK-7-01
D O
KU M
EN TIN
K Ä
YT TÖ
IL M
A N
G RK
:N K
IR JA
LL IS
TA L
UP A
A K
IE LL
ET TY
H H
G G
F F
E E
D D
C C
B B
A A
1
1
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
1:50
A2
AS EESTI RAUDTEE 140004TSS4
km+m
Kuupäev e-post: [email protected]
Finland
Projekteerija
Inspektor
Vastutav spetsialist
Juuso Lampikoski Joonis
Dokumendi tähis
Staadium Möötkava
Lehti
Projekti tunnus
Versioon
Objekt
Suurus
TellijaGRK Rail Oy
Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa
Business ID: 2810844-3
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
V01 1/1
Aadress
27.08.2025
TSS4 Oru veoalajaama ühendamine raudtee kontaktvõrguga
Eelprojekt
Contact wire
Messenger wire
56
SCALE 1 : 20 DETAIL G
56
120 mm2 Cu
56
11
11
2
DETAIL F SCALE 1 : 20
45
56
10
14
57
56
50mm2 Cu
120 mm2 Cu
57
11
10
2xScrew M16x180, DIN 931
material table)
57 300mm2 Al
46
12
2
4xNut M16, DIN934
Ostrich
45
20
36
57
DETAIL J
57
48
Counter wire
14
Ostrich
SCALE 1 : 20
4xWasher M16x6, R4-755
2
Oxlip material table) (Not added in to the Bill of
10
(ACSR 152/25)
(Not added in to the Bill of Ostrich
45 9 2xScrew M16x180, DIN 931
4xWasher M16x6, R4-755 4xNut M16, DIN934Need to drill
a 12mm hole
1 40
0 7
10
H25mm2 Cu I
Contact wire
Counter wire Ostrich (ACSR 152/25)
G Stitch wire
100mm2 Cu
50mm2 Bz II
Earthing wire (AAC 107)
Dropper 10mm2 Bz II
10
Messenger wire
10
11
J
24
25
31
25
26
SCALE 1 : 5 DETAIL H
Ostrich
4
30
37
29
DETAIL I SCALE 1 : 5
120 mm2 Cu NO PART DESCRIPTION DOCUMENT
NUMBER QTY
57 Clamp for feeder connection Kruch FKL-01.7.50 5 56 Clamp for feeder connection Kruch FKL-01.2.50 4 55 Sormat cable clamps KP34 3 54 Sormat cable clamps KL34 9640013082 3 52 Washer M10 DIN 125, HDG 1 48 Cable Lug Oxlip R4-433 1 47 Hex screw M10x40 DIN 933-8.8, HDG 2 46 Cable lug XMAR 1050-10 1 45 Cable terminator fastener part 10307 2 37 Cu-spring washer DIN 127 CuSn8 1 31 Hex screw M12x50 DIN 933-8.8, HDG 1 30 Cu-Hex screw M12x50 DIN 933 1 29 Cu-Hex Nut DIN 934, Cu 1 26 Washer M12 SFS 3737 2 25 Washer M10 SFS 3738, HDG 4 24 Cable lug Ostrich 499999043-
02 2
23 Hex screw M16x50 DIN 933-8.8, HDG 1 20 Suspension clamp SR-R-1368 1 19 Sormat cable clamps KP60 6 18 Sormat cable clamps KL60 6 17 I-post U14T92 1 16 Washer M12 DIN 125, HDG 1 15 Washer M16 DIN 125, HDG 3
14 Supp. insulator/over volt. protection device fastener beam 10552 1
12 Over voltage protection device fastener 10554 1
11 Post insulator Pfisterer 805 023 003 2
10 Over voltage protection device 25kV
Tridelta SBK-I 42/10.1 2
9 Hex screw M16x180 DIN 931-8.8, HDG 4 8 Cable rack cover panel 4 8 Threaded rod M10x500 DIN 976-8.8, HDG HDG 6 6 Cable rack vertical bracket VK2, HDG 1320137 4 5 Wall fastener VK2, HDG 12
4 Cable lug for wires 95 CuF and 120 Cu R4-367 2
3 Cable rack KS80-200 2
2 Cable terminator fastener 52kV OHVT-5212 (XVKU 6196) 2
1 Cable terminator fastener K36/52 2
Earthing wire
Cables from feeder station
20
Cables: 2xAXLJ-F 52kV TTCL 1x300/50 HDPE AXQJ 3kV 1x300/50
F
-
Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
27.08.2025 A1
1:30
ELK-7-02
D O
KU M
EN TIN
K Ä
YT TÖ
IL M
A N
G RK
:N K
IR JA
LL IS
TA L
UP A
A K
IE LL
ET TY
M M
L L
K K
J J
H H
G G
F F
E E
D D
C C
B B
A A
1
1
2
2
3
3
4
4
5
5
6
6
7
7
8
8
9
9
10
10
11
11
12
12
13
13
14
14
15
Suurus
Tellija
Finland
15
16
16
Janne Järvinen
Timo Hartikainen
AS EESTI RAUDTEE 140004TSS4
Vastutav spetsialist
Inspektor
Projekteerija
Business ID: 2810844-3
Kuupäev
km+m
Aadress
Objekt
Versioon
Projekti tunnus
Lehti
Staadium Mõõtkava
Dokumendi tähis
Joonis
Juuso Lampikoski
V03 1/1
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
e-post: [email protected]
TSS4 Oru veoalajaama lahklüliti portaal
GRK Rail Oy
Jaakonkatu 2, 01620 Vantaa Eelprojekt
NO PART DESCRIPTION DOCUMENT NUMBER QTY
37 Cable clamp KOZ 50-75 72
36 Portal column B 10603 1
35 Washer M12 DIN 125, HDG 36
34 Hex screw M12x40 DIN 933-8.8, HDG 12
33 Washer M10 DIN 125, HDG 48
32 Hex screw M10x30 DIN 933-8.8, HDG 48
31 Cable rack vertical bracket VK2, HDG 48
30 Cable Rack KS80-200 6000mm 12
29 Portal column A 10603 1
28 Cable rack cover panel HST SK-200 12
27 Portal column C 10603 5 26 Beam part D_UNP-160...3595 10587 6 25 Beam part C_UNP-160...3600 10587 6
24 Square taper washer for U-section M20 DIN 434, HDG 48
23 Square taper washer for U-section M12 DIN 434, HDG 48
22 Hex screw M20x70 DIN 933-8.8, HDG 48 21 Hex screw M12x50 DIN 933-8.8, HDG 120 20 Hex screw M20x50 DIN 933-8.8, HDG 14 19 Hex screw M10x50 DIN 933-8.8, HDG 34 18 Hex screw M16x50 DIN 933-8.8, HDG 36 17 Hex nut M12 DIN 934-8, HDG 120 16 Hex nut M20 DIN 934-8, HDG 62 15 Hex nut M10 DIN 934-8, HDG 82 14 Hex nut M16 DIN 934-8, HDG 36 13 Support for tube Gevea 6 11 Motor controller fastener beam B 10328 12 10 Washer M20 DIN 125, HDG 62 9 Washer M16 DIN 125, HDG 36 8 Washer M10 DIN 125, HDG 58 7 Washer M12 DIN 125, HDG 96 6 Motor controller fastener part 10327 6 5 Tube 6 4 Motor controller Gevea NSL60-3 6 3 Cable rack support part C2 10334 6 2 Disconnector bottom beam B 10331 6 1 Cable rack support beam A2 10324 12
13
30
33
17
SECTION B-B
32
SCALE 1 : 10
31
3
32 15
5
21 7
24 10 16 22
23 17
SCALE 1 : 5 DETAIL 5
7 21
SCALE 1 : 5
14
DETAIL 3
2
9 18 6 4
19
17
19
SCALE 1 : 10 DETAIL 4
21 7
15
SCALE 1 : 5
11
19 8 8
DETAIL 2
11
SEE SPECIFIC DEVICES AND CABLES FROM DRAWING TSS2 TAPA 110/2x25 SUBSTATION CROSS SECTIONS
37 1
27
11 2
36
2
4
3
27
30
ON THE SITE
5
THE END OF THE COLUMNS IS
30
25
11
1
CLOSED WITH AN END CAP
29
27 27 27
IN THE RIGHT PLACE CUT THE CABLE RACKS
1
4000 4000 4000 4000
51 50
4000 4000
C
C
B
B
A
A
31
13
37
30
4
5
SCALE 1 : 20 SECTION A-A
26
5
25
28
31
3
730
200
670
SECTION C-C SCALE 1 : 10
34
26
35
PHASE SURGE ARRANGE
25
200 DETAIL 1
SCALE 1 : 20
FASTENER
PHASE SURGE ARRASTER
CABLE
PHASE SURGE ARRASTER
FASTENER TERMINATOR
CABLE TERMINATOR
25kV DISCONNECTOR GEVEA 865
800
Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
GRK EESTI AS Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Reg.nr.: 12579850 Tel.nr.: +372 733 3250 KMKR: EE101684532 E-post: [email protected]
Web: www.grk.ee
PROJEKTI NR.: 140004TSS4
KUUPÄEV: 26.08.2025
TÖÖ NIMETUS: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
OBJEKTI NIMETUS: Tapa-Narva kontaktvõrgu TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. TEEDEEHITUSLIK OSA
OBJEKTI AADRESS: Kohtla metskond 166, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
STAADIUM: Eelprojekt
TELLIJA: AS Eesti Raudtee Reg.nr.: 11575838 Aadress: Telliskivi tn 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, 15073 Tallinn, Harju maakond Tel.nr.: +372 615 8501 E-post: [email protected]
OMANIK: AS Eesti Raudtee Reg.nr.: 11575838 Aadress: Telliskivi tn 60/2, Põhja-Tallinna linnaosa, 15073 Tallinn, Harju maakond Tel.nr.: +372 615 8501 E-post: [email protected]
Projekteerimise projektijuht/vastutav isik:
Kardo Koplus Kutsetunnistus nr: 189885. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Projekteerimise juhtimine
Teede osa projekteerija
Kardo Koplus Kutsetunnistus nr: 189886. Volitatud teedeinsener, tase 8. Tee ehitusprojekti koostamine.
Töö nimetus: Objekti asukoht: Dokumendi nimi: Projekti number: 140004TSS4 Staadium: Eelprojekt
Projektijuht:
Koostaja:
1 TL TL-0-01 1 2 TL TL-0-02 1 3 TL TL-3-02 11 4 TL TL-4-02 1 5 TL TL-4-03 1 6 TL TL-6-01 1
Jrk nr
Projekti- osa / Köide
Dokumendi nimetus Dokumendi tähis
Lehekülgede arv Märkused
Tiitelleht 140004TSS4_EP_AA-0-01_tiitelleht.pdf
Seletuskiri 140004TSS4_EP_TL-3-01_seletus.pdf Dokumentide loetelu 140004TSS4_EP_TL-0-02_dok-loetelu.pdf
Faili nimi
Asendiplaan 140004TSS4_EP_TL-4-02_asend.pdf
Tüüpkatendid 140004TSS4_EP_TL-6-01_katend.pdf Vertikaalplaneering 140004TSS4_EP_TL-4-03_vert.pdf
26.08.2025
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Tähis: TL-0-02 Kuupäev: K. Koplus
K. Koplus
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS4 Oru veoalajaam, Kohtla metskond 166, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
Dokumentide loetelu
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine TSS4 Oru eelprojekti TL-osa seletuskiri
2025
GRK EESTI AS
GRK EESTI AS 04.09.2025
04.09.2025 1
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................................. 2 1.1. Objekti lühikirjeldus ........................................................................................................... 2 1.2. Projektimeeskond .............................................................................................................. 3 1.3. Lähteandmed .................................................................................................................... 3 1.4. Ehitusuuringud .................................................................................................................. 3 1.5. Normdokumendid .............................................................................................................. 3 2. Olemasolev olukord .......................................................................................................................... 4 3. Projektlahendus ................................................................................................................................ 5 3.1. Üldandmed ........................................................................................................................ 5 3.2. Plaanilahendus .................................................................................................................. 5 3.3. Vertikaalplaneering............................................................................................................ 5 3.4. Katend............................................................................................................................... 6 3.4.1. Katendikonstruktsioonid .................................................................................................... 6 3.4.2. Alus ................................................................................................................................... 7 3.4.3. Muldkeha .......................................................................................................................... 7 3.4.4. Veeviimarid ....................................................................................................................... 8 3.5. Tehnovõrgud ..................................................................................................................... 8 3.6. Keskkonnakaitse ............................................................................................................... 9 3.6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus .................................................................................. 9 4. Ehitustööde tehnoloogia ................................................................................................................. 10 4.1. Üldnõuded ....................................................................................................................... 10 4.2. Ehitustööde aegne liikluskorraldus .................................................................................. 10 4.3. Kaevetööde üldnõuded ................................................................................................... 10 5. Teede kasutamine ja korrashoid ..................................................................................................... 11
04.09.2025 2
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
1. Üldosa
1.1. Objekti lühikirjeldus Objekt asub Ida-Viru maakonnas, Jõhvi vallas, Linna külas, Kohtla metskond 166 kinnistul (tunnus 25101:001:0004).
Tööde eesmärgiks on olemasolevate raudteeliinide elektrifitseerimine (sh kontaktvõrgu ja veoalajaamade ehitamine) majanduslikult optimaalseimal ja keskkonna säästu arvestaval kujul. Sotsiaal-majanduslikult on soodsaim raudteetranspordi korraldamine elekterveol. Projekt on eelduseks elektrirongidega opereerimisele ning elektrirongide opereerimisel tekkivale sotsiaal-majanduslikule tulule. Projekti kavandamisel ja elluviimisel võetakse kasutusele keskkonda säästvad ja väärtustavad lahendused. Veoalajaama eesmärk on varustada raudtee kontaktvõku elektrienergiaga.
Käesolevas teedeehituslikus osas on lahendatud veoalajaama plats ja juurdepääsutee. Projekti staadium on eelprojekt.
Tapa-Narva kontaktvõrgu ja sellega seotud veoalajaamade ning autotrafopunktide ehitamiseks on varasemalt koostatud eelprojektid, millel kehtivad ehitusload, Jõhvi vallas, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa nr 2312271/08923.
Käesolev projekt on koostatud, kuna ilmnes vajadus muuta ARDANUY INGENIERIA S.A. koostatud eelprojekti (töö nr 3008) lahendust 110/20kV trafode asukoha osas. Esialgse plaani kohaselt pidid trafod paiknema võrguettevõtja (AS Elering) kinnistul. Kuna AS Elering ei luba liituja seadmeid oma territooriumile, projekteeritakse trafod Eesti Raudteele kuuluvate veoalajaamade territooriumile. Selle muudatuse tulemusel suureneb Oru veoalajaama ehitusalune pind, kuid see jääb täielikult esialgses eelprojektis (töö nr 3008) juba määratletud kinnistute piiresse. Projektiga ei koormata uusi kinnistuid.
Projektiga hõlmatud kinnistud: 25101:001:0004 Kohtla metskond 166
Projekti tellija on AS Eesti Raudtee
04.09.2025 3
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
1.2. Projektimeeskond GRK EESTI AS REG. NR 12579850 Tel: +372 733 3250
Projekteerimise projektijuht/ vastutav isik Kardo Koplus Kutsetunnistus nr: 189885. Diplomeeritud teedeinsener, tase 7. Projekteerimise juhtimine. E-mail: [email protected]
Projekteerija Kardo Koplus Kutsetunnistus nr: 189886. Volitatud teedeinsener, tase 8. Tee ehitusprojekti koostamine. E-mail: [email protected]
1.3. Lähteandmed
AS Eesti Raudtee poolt toodud nõuded riigihanke „Tapa-Narva kontaktvõrgu ja veoalajaamade ehitamine ja käitamine“ projekteerimine tehnilise kirjelduse üldosa (HD Lisa 1.1);
ARDANUY INGENIERIA, S.A. poolt koostatud ja ehitusloa saanud eelprojekt, töö nr 3008, ehitusloa nr 2312271/08923;
Projekteerimistingimused nr 2011802/05404, Jõhvi Vallavalitsuse 01.07.2020 korraldus nr 2011002/05577;
1.4. Ehitusuuringud Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järmistest ehitusuuringutest:
Geodeetilised uuringud Raxoest OÜ, töö nr GE25004_19; Geotehnilised uuringud OÜ Reaalprojekt, töö nr GL22021-III.;
1.5. Normdokumendid - Ehitusseadustik (Riigikogu, vastu võetud 11.02.2015)
- Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. a
määrus nr 2)
- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr
04.09.2025 4
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
101)
- Tee projekteerimise normid (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71)
- EVS 843:2016 Linnatänavad
- EVS 901-1:2020 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid
- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained
- EVS 901-3:2021 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud
- Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 2021)
- Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (Transpordiamet 2023)
- Killustikust katendikihtide ehitamise juhend TA 26.01.2022 (Transpordiamet)
- Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Transpordiameti
peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001)
- Teetööde tehnilised kirjeldused (MA 2019-XXX)
- MaaRYL 2010 ja selle juhendteatmikest (RT 89-10620-et, 89-10639-et, RT 89-10727-et);
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ja ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL-2000 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.
Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest.
2. Olemasolev olukord Projektiala on kaetud haljasalaga. Projektala põhjapoolsele küljele jääb raudtee ja selle juurde kuuluv hooldustee, lõunaküljel on kraav (maaparandussüsteemi kood 1106730010010) .
Olemasolev reljeef on valdavalt tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku ligikaudu 37,9…39,2 m.
Projektialal esineb maapinna lähedal liivane möll, mille peal veel kohati orgaanikaga liivane, mölline kruus.
Pinnasevee tase võib kohati tõusta maapinnani. Antud piirkonnas on liivpinnaste arvutuslik külmumissügavus 1,4 m (allikas: Ehituskonstruktori käsiraamat, 2014).
Projektiala ja selle lähiümbruses esineb olemasolev kraavide võrk.
04.09.2025 5
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
Teekatete konstruktsioonide rajamiseks on geoloogilised tingimused hinnanguliselt rahuldavad.
3. Projektlahendus
3.1. Üldandmed Projekti koostamisel on lähtutud kehtiva ehitusloaga projektist, Tellija lähteülesandest, olemasolevast teedevõrgust ja asendiplaani situatsioonist. Tee kavandatav eluiga peab olema vastavalt kehtivatele nõuetele vähemalt 15 a. Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega.
3.2. Plaanilahendus Projektiga on lahendatud veoalajaama seadmeruumi ja transformaatorit ümbritseva killustikplatsi (teenindusplatsi) rajamine. Juurdepääsutee, sh platsi läbiv tee on projekteeritud asfaldist. Plats ja sellele juurdepääs on dimensioneeritud selliselt, et oleks võimalik manööverdada ühel teenindaval transpordil. Platsile on projekteeritud vastavalt lähteandmetele kaks parkimiskohta sõiduautole.
Juurdepääsutee: kate – asfaltbetoon; laius – 4 m; pikkus – 84,7 m; pindala – 471 m2. Teenindusplatsi läbiv tee: kate – asfaltbetoon; laius – 4 m; pikkus – 87,4 m; pindala – 800 m2. Teenindusplats: kate – killustik; laius – 36.20 m; pikkus – 87.40 m; pindala - 2364 m2. Piirdeaed ja väravad on kirjeldatud eraldi AR köites - Hoone arhitektuurne osa.
3.3. Vertikaalplaneering Teede vertikaalplaneering on tehtud vastavalt olemasolevale olukorrale, et soodustada sademevee ära voolamist. Teede kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse.
Teede minimaalne pikikalle on projekteeritud 0,7%, mis vastab EVS 843 „Linnatänavad“ projekteerimise lähtetasemele „rahuldav“. Sõidutee ja platsi põikkalded on projekteeritud valdavalt 2%, mis samuti vastab EVS 843 „Linnatänavad“ projekteerimise lähtetasemele „rahuldav“. Projekteeritud hoonete sidumisel on osaliselt kasutatud 1% kaldeid.
Kattelt on sademevesi juhitud kraavidesse, mis on ühenduses olemasoleva Väravsaare/TTP-517 kraaviga, maaparandussüsteemi kood 1106730010010. Katuse sademevesi juhitakse vihmaveesüsteemi abil killustikust platsile ning immutatakse killustikkatendil või haljasalal sama kinnistu piires.
04.09.2025 6
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
3.4. Katend Teekatendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest ja lähteandmetest.
3.4.1. Katendikonstruktsioonid
Tüüp 1, Juurdepääsutee asfaltbetoonkate: - AC 20 surf H=8 cm - Killustikalus fr 16/32, kiilutud H=30 cm - Keskliiv Kt=0,98; Kf≥2 m/ööp Hmin=30 cm - Täitepinnas Kt=0,98; Kf≥1 m/ööp vastavalt vajadusele - Olemasolev mineraalne pinnas Kt=0,94
Tüüp 2, Killustikkatend (plats ja teepeenrad) - Killustik fr 0/16* H=8 cm - Killustikalus fr 16/32, kiilutud H=30 cm - Keskliiv Kt=0,98; Kf≥2 m/ööp Hmin=30 cm - Täitepinnas Kt=0,98; Kf≥1 m/ööp vastavalt vajadusele - Olemasolev mineraalne pinnas Kt=0,94
* Tee ehitamise kvaliteedi nõuded lisa 10, segu nr 5 Tüüp 3, haljasalade murukatte taastamine
- Murukülv - Kasvumuld H=8-15 cm - Täitepinnas Kt=0,98; Kf≥1,0 m/ööp vastavalt vajadusele - Ol. konstruktsioon/pinnas Kt=0,94
Märkused: 1. Asfaltsegude Deformatsioonikindluse piirväärtus vastavalt EVS 901-3:2021 "Tee-ehitus. Osa
3: Asfaltsegud" AC 20 surf puhul PRDAIR9 2. Asfaltbetooni koostis ja paigaldamine peavad olema kooskõlas Eesti Taristuehituse liidu
standardiga “Asfaldinormid AL ST 1-02” ja Transpordiameti “Asfaldist katendikihtide ehitamise juhendiga”. Asfaldisegu retsept tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
3. Asfaltkatendite vuukide töötlemine on määratud dokumendis „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (2021).
04.09.2025 7
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
4. Teekatete aluskihis kasutada paekillustikku fraktsiooniga 16/32. Minimaalsed nõuded täitematerjali omadustele GC80/20, C90/3, LA30, F4, FI20, f4.
5. Enne teekonstruktsiooni ehitamist eemaldada külmakerkeohtlikud pinnasekihid. Kindlasti ei tohi aluskihi alla jääda kõdunevaid materjale (muld, turvas, saepuru, juured, ehituspraht jne).
6. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, tihendada ja vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (hmin=8 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 5,5...6,5), muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks.
3.4.2. Alus Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali põhifraktsioon on esitatud katendikonstruktsioonide kirjeldustes, kiilekillustiku fraktsioon ja kulunurm peavad vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 12 (2) „Aluse ehitamine.“ Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1,0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥170 Mpa.
3.4.3. Muldkeha Teede rajamise aluspinnaseks on rajatav täitematerjali kiht või tehnovõrkude kaeviku täitmisel rajatav muldkeha. Muldkeha kandevõime peab vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ esitatud dreenkihi kandevõime nõudele ja tihendustegur vähemalt 0,98. Vajadusel asendatakse olemasoleva aluspinnase ülaosa projekteeritud kihipaksuse ulatuses täiteliivaga ja mõõdetakse kandevõime peale tihendamist uuesti. Kui vajalikku kandevõimet ei saavutata, tuleb rakendada geotehnika võtteid (täiendav pinnase asendamine, geosünteetide paigaldamine vm), võtta ühendust tellija ja projekteerijaga. Muldkeha pealispind planeeritakse katte kallete järgi, ehitamisel lähtuda Transpordiameti (endise nimega „Maanteeamet“) „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“.
04.09.2025 8
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
3.4.4. Veeviimarid Sademevesi juhitakse platsilt ära vertikaalplaneeringu abil ümbritsevale alale ning projekteeritud kraavidesse kogupikkusega orienteeruvalt 293 m. Kraavi põhi on projekteeritud 0,3% kaldega, et tagada eesvool ning piisav kraavi sügavus selle otstes. Kraavide kogu laiuseks on projekteeritud 5m, kus nõlvad on projekteeritud kuni 1:2 nõlvusega ja kraavi põhi 0,4m laiusega.
Kraavilõigud on omavahel ühendatud truubitorudega. Paigaldatavate plasttruupide jäikusklass on vähemalt SN16 ning need peavad vastama standardite EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele. Truupide läbimõõduks on DN400, pikkused vastavalt asendiplaanile. Truupide kalded on vahemikus 0,9-1%. Truupide otstesse on kavandatud munakividest kindlustused. Päised kindlustatakse 15–30 cm läbimõõduga kividega, geotekstiili kasutamine otsakute kindlustamisel ei ole vajalik. Munakivivuugid täidetakse liiv-tsementseguga vahekorras 5:1.
3.5. Tehnovõrgud Autotrafopunktiga ühendatavad kaablid lahendatakse järgmistes projekteerimise staadiumites. Lahendused kooskõlastatakse täiendavalt vastavate ametkondade ja asutustega.
Kaevetööde käigus tuleb tagada kõigi olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega on kaevetööd nende kaitsevööndis ette nähtud vastavalt kooskõlastustingimustele (üldjuhul käsitsitööna kommunikatsioonivaldaja esindaja juuresolekul). Kõik olemasolevad kaevud ja maakraanid tuleb tõsta projekttasapinda, vajadusel tuleb välja vahetada teleskoobid ning spindlid. Kaevude malmluukide (sh maakraanide kapede) kõrgused: •Betoonis ja kiviparketis – 0…5 mm allapoole pealispinda; •Asfaldis – 5…10 mm allapoole asfaldipinda; •Haljasalal, kruusas, killustikus liiklusalal – pinnasega samasse tasapinda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsevööndis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Side liinirajatise kaitsevööndi ulatus on 1m mõlemale poole liinirajatise keskjoont. Töötamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsevööndis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil, jättes võimalusel lühikeseks ajaks kaeve koht lahti. Kaevamisel kaablite läheduses kutsuda objektile kohalik sidevõrkude inspektor, kes võimalusel annab koha peal orineteeruva sidekaabli/kanali kõrguse ja vaatab üle kaablite seisukorra. Sidekaev, mis jääb kõnnitee katendisse, tuleb tõsta projektkõrgusele. Kaevetöödel tuleb tähistada sidetrasside kõrgused, et mitte kahjustada sidekaablite ja -kanalisatsiooni torusid.
04.09.2025 9
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
3.6. Keskkonnakaitse
3.6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale (Jõhvi Vallavolikogu 26.06.2025 määrus nr 125). Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja vastutab Töövõtja. Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Jõhvi vallaga. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Jõhvi vallaga ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele.
04.09.2025 10
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
4. Ehitustööde tehnoloogia
4.1. Üldnõuded Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ p 5) ja võrguvaldaja nõudel see nendega kooskõlastada. Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest.
4.2. Ehitustööde aegne liikluskorraldus Töövõtja koostab ajutise liikluskorralduse skeemid vastavalt valitud ehitustööde tehnoloogiale ja ajagraafikule ning kooskõlastab selle vastavalt kehtivale korrale tee valdajaga. Järgida: Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, RT I, 15.07.2015, 5; jõustunud 18.07.2015).
4.3. Kaevetööde üldnõuded Kaevetööde tegemisel lähtuda Jõhvi valla kaevetöö eeskirjast (Jõhvi Vallavolikogu 16.11.2006 määrus nr 44). Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine. Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat. Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus.
04.09.2025 11
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine.
TSS 4 Oru veoalajaama eelprojekt teedeehituslik osa
GRK EESTI AS Riia tn 142, 50411 TARTU
| Reg nr. 12579850 www.grk.fi/ee
5. Teede kasutamine ja korrashoid Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda kehtivast redaktsioonist: - Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015) - Liiklusseadus (RT I, 23.03.2015, 119, jõustunud 01.07.2015) - Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015, 13, jõustunud 18.07.2015).
Libedusetõrje, lumetõrje, kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine ja karestamine, lume äravedu ning liikluskorraldusvahendite hooldamine. Lume äraveo korraldab vajadusel tee omanik.
Muru niitmine nõlvadel teostada vastavalt tee seisunditasemele. Uue muru rajamisel, tuleb seda kamara moodustumiseni põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus u 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei pea kastma.
Koostas: K.Koplus, allkirjastatud digitaalselt.
2u 2v
2w 2n
1U
1V
1W
1N 1N
1U
1V
1W
2u 2v
2w
2n
3n 3u 3v
3w
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
27 6
1300
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
276
1300
A
X a1
x1
4728 100
A
X a1
x1
4728 100
R9.00
R 12
.5 0
R9.50
R1 0.
00 1.00
1.005.00
1.00
5.00
5. 00
1. 00
5. 00
36.20
87.40
2.00
5.00
2. 42
4.40
5.00
4.000.50 1.00
0.50
R10.00
R10.50
R17 .50
4.00
0.50 0.50
Veoalajaama tehnoloogilise osa põhimõtteline lahendus
4.00
7.50
2.00
2.00
2.00
1.00 0.40
0.40
0.40
0. 42
0.40
0.42
0.40
0. 40
Projekteeritud hooned, vt AR-osa
TINGMÄRGID Kinnistu piir
Projekteeritud servajooned
Projekteeritud sõidutee ab-katend
Projekteeritud killustikkatend
Projekteeritud olemasoleva katte taastamine
Projekteeritud haljasala
Projekteeritud Ø400mm truup
Projekteeritud kraav põhja kõrgusarvuga
Projekteeritud aed ja väravad
Likvideeritavad objektid
38.90
Töö nimetus
Objekti asukoht
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Projekti number
Joonise tähis
Kuupäev
Staadium
Mõõtkava
Leht
Joonise nimetus
Töövõtja
Tellija
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS4 Oru veoalajaam, asendiplaan
06.08.2025 1:500
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
PROJEKTEERIJA K.KOPLUS
140004TSS4 EELPROJEKT
TL-4-02 1/1 PROJEKTIJUHT K.KOPLUS
12
1.298 1.61 4.428 1.524
Rigid Truck Overall Length 12.000m Overall Width 2.500m Overall Body Height 3.928m Min Body Ground Clearance 0.412m Track Width 2.471m Lock-to-lock time 6.00s Curb to Curb Turning Radius 11.900m
Geodeesia Koostaja: Kõrgussüsteem:
Koordinaatsüsteem:
Töö number:
Mõõdistatud:
GE25004_19
01.2025 Raxoest OÜ
L-EST97
EH2000
2u 2v
2w 2n
1U
1V
1W
1N 1N
1U
1V
1W
2u 2v
2w
2n
3n 3u 3v
3w
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
27 6
1300
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
276
1300
A
X a1
x1
4728 100
A
X a1
x1
4728 100
R9.00
R 12
.5 0
R9.50
R1 0.
00 1.00
1.005.00
1.00
5.00
5. 00
1. 00
5. 00
36.20
87.40
2.00
5.00
2. 42
4.40
38.80 38.90
39.00 39.10
39.20
39.30
39.40
38 .6
0 38
.7 0 38.30
38.40 38.50
38.30 38.40
38.50 38.40 38.50 38.60
38.70
38.09
38.05
38.00
37.90
37.82
37.90
38.00
38.10
38.1938.30
38.39
37.75 37.65
38.14
38.17
38.20
38.33
38.27
38.47
39.00 39.10
39.00 39.10
39.00 39.10
39.00 39.10
39.00 39.10
39.30
39.30
39.30
39.40
39.40
39.50
39.50
39 .1
0
39 .20
39.30 39.40
5.00
4.000.50 1.00
0.50
R10.00
R10.50
R17 .50
4.00
0.50 0.50
Veoalajaama tehnoloogilise osa põhimõtteline lahendus
4.00
7.50
2.00
2.00
2.00
1.00 0.40
0.40
0.40
0. 42
0.40
0.42
0.40
0. 40
39.40
39 .4
0
39.50
39 .5
0
39 .6
0
39.60
38.80 38.90
39.00
39 .1
0
39.10
39.10
39.20
39.30 39.40
39.30
39.40
39.50
39.20
39.30
39.40
39.50 39.50 39.50
39.40
39.20 39.30
39.40
39.50 39
.50 39.50
39.20
39.30
39.40
39 .5039.50
39.50
39.20
39.30
39.40
39.40
39.50
39.50
39.20
39.30
39.40
39.40
39.50
39.50
39.20
39.20
39 .2
0
39.20
39.30 39.40
39.50 39.60
39 .3
0
39 .4
0
39.50
39.58
39.58
39.57
39.57
39.58 39.58
39.61
39.61
39.36
39.36
39.44
39.44 39.55 39.42
Projekteeritud hooned, vt AR-osa
-2 .0
0% -2
.0 0%
-2 .0
0%
-1 .2
2%
-1.59% -1.00%
-1.00%
-2 .0
0%
-2 .0
0%-1 .5
0%
-1 .0
8% -1 .0
8%
-1.00%
-1.00%
-1.00%
-1.00%
-3 .5
0%
-2 .5
2%
-2 .3
8%
-2 .0
0%
-6 .0
0%
-6 .0
0%
-2 .0
0%
-2.00%
-0.72%
-0.93%
39.20
TINGMÄRGID Kinnistu piir
Projekteeritud servajooned
Projekteeritud sõidutee ab-katend
Projekteeritud killustikkatend
Projekteeritud olemasoleva katte taastamine
Projekteeritud haljasala
Projekteeritud horisontaal
Projekteeritud kallete murdejoon
Projekteeritud Ø400mm truup
Projekteeritud kraav põhja kõrgusarvuga
Projekteeritud aed ja väravad
Likvideeritavad objektid
7.00
38.90
Töö nimetus
Objekti asukoht
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Projekti number
Joonise tähis
Kuupäev
Staadium
Mõõtkava
Leht
Joonise nimetus
Töövõtja
Tellija
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS4 Oru veoalajaam, vertikaalplaneering
06.08.2025 1:500
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
PROJEKTEERIJA K.KOPLUS
140004TSS4 EELPROJEKT
TL-4-03 1/1 PROJEKTIJUHT K.KOPLUS
Geodeesia Koostaja: Kõrgussüsteem:
Koordinaatsüsteem:
Töö number:
Mõõdistatud:
GE25004_19
01.2025 Raxoest OÜ
L-EST97
EH2000
h=30cmKillustikust alus fr 16/32, kiilutud hmin=30cmKeskliiv
Täitepinnas Olemasolev mineraalne aluspinnas
h=8cmAC 20 surf
Tüüp 1
vajadusel
Kasvumuld Murukülv
Täitepinnas h=8...15cm
Tüüp 3
Olemasolev sobilik aluspinnas vajadusel
TÜÜPKATENDID
h=30cmKillustikust alus fr 16/32, kiilutud hmin=30cm
Täitepinnas
Tüüp 2
vajadusel Keskliiv
h=8cmKillustik fr 0/16*
Olemasolev mineraalne aluspinnas
* Tee ehitamise kvaliteedi nõuded lisa 10, segu nr 5
Töö nimetus
Objekti asukoht
GRK Eesti AS, Reg.nr. 12579850
Tartu maakond, Tartu linn, Riia tn 142, 50411
Tel: +372 505 2791, E-post: [email protected]
Projekti number
Joonise tähis
Kuupäev
Staadium
Mõõtkava
Leht
Joonise nimetus
Allkirjastatud digitaalselt
Töövõtja
Tellija
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitamine
TSS4 Oru veoalajaama tüüpkatendid
26.08.2025 -
Allkirjastatud digitaalselt
Kohtla metskond 166, Linna küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond
140004TSS4 Eelprojekt
TL-6-01 1/1 Projektijuht
Projekteerija
K. Koplus
K. Koplus
TÖÖ NR: 3528TSS4 TÖÖ NIMETUS: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja
kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
OBJEKT: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
STAADIUM: EELPROJEKT
KÖIDE: HOONE ARHITEKTUURNE OSA LÕPPTELLIJA: Eesti Raudtee AS
reg.nr. 11575838 Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2
[email protected] PEAPROJEKTEERIJA: Keskkonnaprojekt OÜ
reg.nr 10769210 Tartu maakond, Tartu 50105, Ringtee tn 12
VASTUTAV SPETSIALIST: Maret Volens volitatud arhitekt, tase 7
kutsetunnistus 166915
Tallinn 11.08.2025
Kollane tuba OÜ, reg.nr 14614740
Harju maakond, Tallinn 13425, Räägu 41-2 gsm: 56 492845
e-post: [email protected]
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
SISUKORD:
Arhitektuurse osa seletuskiri
ARHITEKTUURSE OSA JOONISED:
Joonise number Nimetus
Mõõtkava
AS-1 TSS4 Oru situatsiooniskeem
AS-2 TSS4 Oru asendiplaan 1:500
AS-3 TSS4 Oru piirdeaed ja väravad 1:50
AS-4 TSS4 Oru juurdepääsu skeem
AR-1 TSS4 Oru veoalajaama 25kV seadmete hoone 1:100
AR-2 TSS4 Oru Statcom hoone 1:100
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
1/24
SELETUSKIRI
SISUKORD
ÜLDOSA ........................................................................................................................... 3
1.1. Üldandmed .......................................................................................................... 3
1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus ............................................................... 4
1.3. Alusdokumendid .................................................................................................. 4
1.3.1. Projekteerimise lähteandmed ...................................................................... 4
1.3.2. Ehitusuuringud ............................................................................................. 4
1.3.3. Põhilised normdokumendid ......................................................................... 5
2. ASENDIPLAAN ......................................................................................................... 6
2.1. Asukoht ja kinnistu andmed ................................................................................. 6
2.2. Asendiplaaniline lahendus ................................................................................... 6
2.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused ...................................................... 6
2.2.2. Teed ja katendid ja vertikaalplaneering ....................................................... 7
2.2.3. Aiad ja väravad ............................................................................................ 7
2.2.4. Haljastus ja heakord .................................................................................... 7
2.3.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse .................................................................. 7
2.3.2. Mürapidavus ................................................................................................ 9
2.3.3. Jäätmekäitlus ............................................................................................... 9
3. ARHITEKTUUR ....................................................................................................... 10
3.1. Arhitektuuri üldlahendus .................................................................................... 10
3.1.1. Hoone ruumid ............................................................................................ 11
3.2. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted .............................................................. 11
3.2.1. Vundament, põrand pinnasel ja sokkel ...................................................... 11
3.2.2. Tõstetud põrand (vahelagi) ........................................................................ 12
3.2.3. Välissein .................................................................................................... 12
3.2.4. Katuslagi .................................................................................................... 13
3.2.5. Välistrepp .................................................................................................. 13
3.2.6. Avatäited ................................................................................................... 14
3.2.7. Välisviimistluse materjalid ja toonid ........................................................... 15
3.3. Hoonete tehnilised andmed ............................................................................... 16
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
2/24
4. SISEARHITEKTUUR ............................................................................................... 17
4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon ...................................................................... 17
4.2. Siseviimistlusmaterjalid ..................................................................................... 17
4.2.1. Üldnõuded ................................................................................................. 17
4.2.2. Kandekonstruktsioon ................................................................................. 18
4.2.3. Põrand ....................................................................................................... 18
4.2.4. Seinad ja lagi ............................................................................................. 18
4.2.5. Sisustus ..................................................................................................... 19
5. TULEOHUTUS ........................................................................................................ 20
5.1. Normdokumendid .............................................................................................. 20
5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve......................................... 20
5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted .................................................................... 21
5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad ................................................. 21
5.3.2. Tuletõkkesektsioonid ................................................................................. 21
5.3.3. Eripõlemiskoormus .................................................................................... 21
5.3.4. Tuletundlikkus ............................................................................................ 21
5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted ....................................... 22
5.4. Tuleohutuskujad ................................................................................................ 22
5.5. Evakuatsioonilahendus...................................................................................... 22
5.5.1. Maksimaalne inimeste arv ......................................................................... 22
5.5.2. Evakuatsiooniteed ..................................................................................... 22
5.5.3. Juurdepääs katusele ja hoonesse ............................................................. 23
5.5.4. Piksekaitse ................................................................................................ 23
5.6. Tuleohutuspaigaldised....................................................................................... 23
5.6.1. Automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem ........................................... 23
5.6.2. Tulekustutid ............................................................................................... 23
5.6.3. Turvavalgustus .......................................................................................... 23
5.7. Pääs kinnistule .................................................................................................. 24
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
3/24
ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Töö nimetus: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja
kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt / aadress: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö number: 3528TSS4 Staadium: Eelprojekt Köide: Hoone arhitektuurne osa Lõpptellija: AS Eesti Raudtee,
reg.nr. 11575838 Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2 [email protected], +372 6158610 Peaprojekteerija:
Keskkonnaprojekt OÜ reg.nr 10769210 Tartu maakond, Tartu linn 50105, Ringtee tn 12 [email protected]; +372 7305060
Arhitektuurne osa koostaja:
Kollane tuba OÜ, reg.nr:14614740 MTR registreeringud: EEP-004499 Tallinn 13425, Räägu 41-2 [email protected], +372 56492845 Projekti koostaja: Maret Volens, (volitatud arhitekt, tase 7, (kutsetunnistus nr 166915
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
4/24
1.2. Projekti eesmärk ja ehitise lühikirjeldus
Käesolev projekt on koostatud lõpptellija AS Eesti Raudtee ja peaprojekteerija
Keskkonnaprojekt OÜ tellimusel veoalajaamade (VA) ja autotrafopunktide (AT) ja Statcom
hoonete ruumide projekteerimiseks ja ehitamiseks koos tehnosüsteemide ja -võrkude,
muude krundisiseste rajatiste, teede ja platside ning hooneid ümbritseva ala heakorra
projekteerimine ning väljaehitamine koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste,
lubade taotlemiste ja muude vajalike toimingute teostamisega.
Hoone eesmärk on varustada raudtee kontaktvõrku elektrienergiaga.
1.3. Alusdokumendid
1.3.1. Projekteerimise lähteandmed
Projekti koostamise aluseks on võetud:
AS Eesti Raudtee poolt toodud nõuded riigihanke „Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine“ projekteerimine tehnilise
kirjelduse üldosa (HD Lisa 1.1).
VA ja AT projekteerimise üldehitustööde nõuded (rk HD Lisa 1.21).
Veoalajaama kavandamisel on lähtutud GRK Eesti poolsest sisendist. Lõplik
tehnoloogiline lahendus töötatakse välja tööprojekti staadiumis.
1.3.2. Ehitusuuringud
Veoalajaamade ja nende juurdepääsuteede geodeetilise mõõdistuse on koostanud
Raxoest OÜ, töö nr GE25004-19.
Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimise osa 3 Tapa-Narva lõigu
ehitusgeodeetilise uuringu on koostanud OÜ Reaalprojekt, töö nr GL22021-III.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
5/24
1.3.3. Põhilised normdokumendid
Projekti arhitektuurne osa on koostatud mahus ja vastavuses kehtivatele seadustele,
normidele, eeskirjadele ja standarditele:
Ehitusseadustik 11.02.2015
Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 “Nõuded ehitusprojektile”.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 57, 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused”.
Majandus- ja taristuministri määrus nr 51, 02.06.2015 “Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu”.
Siseministri määrus nr. 17, jõust 01.03.2021, “Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Siseministri määrus nr. 1, jõust. 01.03.2021 “Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord”.
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Majandus- ja taristuministri määrus nr. 63, 11.12.2018 “Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded”.
EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
Standardid EVS 812 Ehitiste tuleohutus.
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.
EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.
EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus.
EVS-EN 54-1:2011 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide ehitamisel tuleb kinni pidada ET-normidest,
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
6/24
Standardikeskuse standarditest, kvaliteedinõuetest RYL-2000 ning materjalide seadmete
tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning -nõuetest.
2. ASENDIPLAAN
2.1. Asukoht ja kinnistu andmed
Kinnistu andmed: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Katastritunnus: 25101:001:0004
Krundi pindala: 1656599 m2
Maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa100%
Joonis 1. Situatsiooniskeem
2.2. Asendiplaaniline lahendus
Projekteeritav TSS4 110/25 kV Oru veoalajaam, kus asuvad veoalajaama hoone, trafod
ja Statcom hoone, mis on paigutatud aiaga piiratud killustikalusel platsil, mis asub Ida-Viru
maakonnas, Jõhvi vallas, Linna külas, Kohtla metskond 166 kinnistul.
2.2.1. Ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Hoone ehitatakse ühes etapis.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
7/24
2.2.2. Teed ja katendid ja vertikaalplaneering
Teenindusteed, platsid, katendid ja vertikaalplaneering on lahendatud eraldi projektiga vt.
TL-osa jooniseid.
Projekteeritava hoone ümber tagatakse maapinna kalded ehitisest eemale.
Vajalikud lähteandmed on saadud geodeetiliselt alusplaanilt.
Veoalajaama 25kV seadmete hoone baaskõrguseks on võetud maapealse korruse
põranda kõrgus ±0.00, mis vastab abs.kõrgusele 41.46.
Statcom hoone baaskõrguseks on võetud maapealse korruse põranda kõrgus ±0.00, mis
vastab abs.kõrgusele 40.18.
Katuse sademevesi juhitakse vihmaveesüsteemi abil asfaltplatsile ja juhitakse kalletega
hoonest eemale killustikust platsile ning immutatakse killustikkatendil sama kinnistu piires.
2.2.3. Aiad ja väravad Projekteeritavale alale ehitatakse ümber kuumtsingitud terasest võrkpiirdeaed koos kahe
5 m laiuse tiibväravaga. Ühele tiibväravale on lisatud 900mm laiune jalgvärav. Piirdeaed
on gabariitmõõtudega ca 36,2 x 87,4 m ja max. kõrgusega ~2,1 m.
Piirdeaia ja värava kohta on koostatud eraldi joonis (vt joonis AS-3, TSS4 Oru piirdeaed
ja väravad).
2.2.4. Haljastus ja heakord
Projekti koostamisel on arvestatud Jõhvi Vallavolikogu määrusga 17.11.2022 nr 35 “Jõhvi
valla heakorraeeskiri”.
Projekteeritava ala alla jääv võsa likvideeritakse. Pärast ehitustööde lõppu krunt
heakorrastatakse (tasandatakse, külvatakse muru).
2.3. Keskkonnakaitse, mürapidavus ja jäätmekäitlus
2.3.1. Keskkonnatingimused ja -kaitse
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema projekteeritud ja ehitatud
selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millisesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
8/24
mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju
konstruktsioonidele ja paigaldistele. Eriti tuleb arvesse võtta külma ja pikka talve.
Kui keskkonnatingimustest tulenevalt väheneb seadmete võime täiel määral
funktsioneerida, tuleb seadmed valida sellise varuga, mis tagab häireteta töö antud
tingimustes.
Kõik seadmed, mis võivad kahjustuda läbi tolmuse keskkonna tuleb kaitsta tolmu eest.
Kõik seadmed ja materjalid, millised võivad kahjustuda tänu putukatele, kahjuritele või läbi
muu bioloogilise ja keskkonnamõju, tuleb selle eest vastavalt kaitsta.
Keskkonnakaitsenõuete tagamine
Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi
ja ta peab ka jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes
etteantud piirmäärasid.
Järgnevalt on toodud üldised keskkonnakaitsealased piirangud, mida Töövõtjal tuleb
järgida, et tagada võimalikult minimaalne negatiivne mõju keskkonnale:
Juurdesõiduteede rajamine. Kus võimalik kasutada olemasolevaid läbisõiduteid
uute rajamise asemel. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb esialgne olukord
taastada.
Müra piiramine. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid
lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid, et mitte häirida loomade ja
lindude elutegevust.
Haljastuse säilitamine. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Materjalide ladustamine. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja
väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele
või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Piirkondade juurdepääsude sulgemine. Materjalide tarne ja ehitustööde
teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu
tagamata.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid
eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja
pinnasesse.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
9/24
Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse
reostamise (nt õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid
kasutamistavasid.
Ohtlike ainete transport. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel ladustamist ja
masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid.
Lisaks eelpooltoodule peab töövõtja arvestama kõigi ametkondade tehniliste
tingimustega.
2.3.2. Mürapidavus
Juhindutakse EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõutest „Kaitse müra eest“.
Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-
07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria
tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
§ 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha
tööpäevadel kella 07.00-19.00.
2.3.3. Jäätmekäitlus
Olmejäätmete kogumisel ja äraveol tuleb juhinduda Jõhvi Vallavolikogu 26.06.2025
määrusest nr 125 “Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest, eelpool märgitud eeskirjast ja teistest
õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
Jäätmeid tuleb tekkekohas sortida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist
võimalikult suures ulatuses. Jäätmed tuleb tekkekohas eraldi koguda ja käitlemiseks üle
anda selleks vastavat õigust omavale isikule või nõuetekohaselt käidelda.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
10/24
Ehitusjäätmed nagu pinnas, kivid, lammutatud katendid peavad olema eelnevalt liigiti
sorteeritud ning tuleb ära vedada ehitusjäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Muu tekkiv
ehituspraht tuleb koguda selleks ette nähtud jäätmekonteineritesse ja tuleb ära vedada
jäätmekäitlusettevõtte poolt.
Kaevetööde mahud tuleb enne ehitustööde algust üle kontrollida.
3. ARHITEKTUUR
3.1. Arhitektuuri üldlahendus
Arhitektuurne osa käsitleb TSS4 Oru veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom
hoone arhitektuurset lahendust.
Tegemist on moodulhoonetega. Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone
lahenduse on koostanud VT MOODUL OÜ.
Veoalajaama 25kV seadmete hoone on gabariitmõõtudega 4,85 x 13,0 meetrit ja
kõrgusega maapinnast ca 6,0 meetrit. Veaoalajaama seadmete 25kV ruum asub 1,5
meetri kõrguse kaablikeldri peal. Hoonel on 8,0˚ viilkatus, mille kandekonstruktsioon on
terasest ja soklikorrus (kaablikelder) raudbetoonist vastavalt konstruktiivsele lahendusele.
Hoone välisseinad ja katus ehitatakse Sandwich-paneelidest (kergpaneelidest).
Statcom hoone on gabariitmõõtudega 6,5 x 13,5 meetrit ja kõrgusega maapinnast ca 5,3
meetrit. Hoonel on 8,0˚ viilkatus, mille kandekonstruktsioon on terasest vastavalt
konstruktiivsele lahendusele. Hoone välisseinad ja katus ehitatakse Sandwich-
paneelidest (kergpaneelidest).
Mõlemad moodulhooned valmistatakse tehases ning tarnitakse vastavale
kinnistule.
Veoalajaama kavandamisel on lähtutud tehnoloogilisest skeemist, mille täpne teostus
koostatakse järgmises etapis tööprojekti käigus. Veoalajaama kavandamisel on lähtutud
GRK Eesti poolsest sisendist, mille lõplik tehnoloogiline lahendus töötatakse välja
tööprojekti staadiumis.
Veoalajaama 110/25 kV trafodele rajatakse betoonvundament koos trafodevahelise
tuletõkkeseinaga (REI120).
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
11/24
3.1.1. Hoone ruumid
TSS4 Oru veoalajaama hoone koosneb ühest 25kV seadmete ruumist, mille all on eraldi
1,5 m kõrgune kaablikelder.
Statcom hoones asuvad Statcom-seadmeruum ja juhtimisruum.
Mõlemas hoones puuduvad püsitöökohad.
3.2. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Moodulhoonete konstruktiivne lahendus antakse eraldi projektidega, mille lahendused
täpsustuvad tööprojekti staadiumis.
Ehitiste kavandatav tööiga peab olema 40 aastat ja hoone tehnovõrkudel 20 aastat.
Mõlema hoone välisviimistluse lahendus vastab tellija AS Eesti Raudtee soovidele.
Kõik ehituses kasutatavad materjalid peavad olema uued, puhtad ja rikkumata ning
sobima aluspinnaga. Materjalidega komplektis peavad olema kõik kasutatavale materjalile
sobilikud kinnitustarvikud.
Kõik materjalid tuleb kinnitada viisil mis tagavad nende püsimise, niiskus- ja õhutiheduse.
Kommunikatsioonide läbiviigud konstruktsioonidest teha vastavalt tehnovõrkude
projektile. Komplektis peavad olema kõik materjalid kommunikatsioonide isoleerimiseks ja
läbiviikude tihendamiseks (villad, vahud, mastiksid, katteplekid jms).
Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL2010 (Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
kvaliteediklassile 2.
Hoone õues paiknevate konstruktsioonide pinnakatted peavad vastama minimaalselt
keskkonnaklassi C3 (kuumtsink) nõuetele, soojustatud siseruumis klassi C3 (kuumtsink)
nõuetele ja soojustamata siseruumides klassi C3 (kuumtsink) nõuetele.
3.2.1. Vundament, põrand pinnasel ja sokkel
Veoalajaama 25kV seadmete hoone
Hoone vundament ja sokkel lahendatakse eraldi konstruktiivse osa projektiga.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
12/24
Hoone vundamendiks on monoliitsest raudbetoonist plaatvundament paksusega 200 mm,
mis altpoolt varustatakse niiskustõkkega (ühendused ülekattega) ning soojustatakse
EPS80 200+200mm ja XPS300 200mm soojustusega hoone perimeetril ca 1,2 m.
Soojustuse alla paigaldatakse tihendatud killustik, geotekstiil ja tihendatud aluspinnas.
Sokli seinad ehitatakse 200mm paksusest raudbetoonist, millele välisküljed soojustatakse
100 mm paksuse XPS300 ning kaetakse10 mm tsementkiudplaatidega.
Põranda soojajuhtivus U=0,12 W/m²K
Sokli soojajuhtivus U=0,34 W/m²K
Statcom hoone
Hoone vundament ja sokkel lahendatakse eraldi konstruktiivse osa projektiga.
Hoone vundamendiks on monoliitsest raudbetoonist plaatvundament paksusega 300 mm,
mis altpoolt varustatakse niiskustõkkega (ühendused ülekattega) ning soojustatakse
EPS80 150+150+150+200mm= 650 mm ja XPS300 200mm soojustusega hoone
perimeetril ca 1,2 m. Soojustuse alla paigaldatakse tihendatud killustik, geotekstiil ja
tihendatud aluspinnas. Sokkel soojustatakse 100 mm paksuse XPS300 ning kaetakse 10
mm tsementkiudplaatidega.
Põranda soojajuhtivus U=0,12 W/m²K
3.2.2. Tõstetud põrand (vahelagi)
Veoalajaama 25kV seadmete hoonel on tõstetud põrand (vahelagi), mille täpne lahendus
antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga.
Tõstetud põrand on kavandatud teraskonstruktsioonis, mis soojustatakse 100mm
paksuse SW-paneelidega ning kaetakse pealtpoolt 21mm paksuse niiskuskindla vineeriga
ja antistaatilise pvc-kattega. Antistaatiline PVC-kate peab vastama standardile EN 61340-
4-1:2004/A1:2015.
Avad vahelaes täpsustatakse hoone tehnoloogiaprojektiga.
3.2.3. Välissein
Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone ehitatakse horisontaalselt
paigutatud 120 mm paksustest PIR soojustusega SW-paneelidest (kergpaneelidest).
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
13/24
Välisseina soojajuhtivus U=0,18W/m²K ja tulepüsivusklass on EI30. Sandwich-paneelid
paigaldatakse teraskonstruktsioonile vastavalt EK-osale.
Profileeritud välispinnaga SW-paneeli korrosiooniklass on C3. SW-paneeli heliisolatsioon
on Rw=24dB.
Viimistluse lahendusele on näidatud hoone graafilises osas ja seletuskirja välisviimistluse
osas.
3.2.4. Katuslagi
Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone katuste täpne lahendus antakse
eraldi konstruktiivse osa projektiga.
Mõlemal hoonel on viilkatus kaldega 8,0º. Moodulhoonete katuse konstruktsioon
ehitatakse teraskonstruktsioonis vastavalt EK-osale ja kaetakse väljapoolt 160/200 PIR
SW-paneelidega (kergpaneelidega).
Katuse soojajuhtivus U=0,16W/m²K)
SW-katusepaneelide korrosiooniklass on C3, nõudeid tulepüsivusele ei esitata.
SW-paneeli heliisolatsioon on Rw=24dB.
Viimistluse lahendusele on näidatud hoone vaadetel ja seletuskirja välisviimistluse osas.
Katuse lahendus sisaldab vihmaveerenne koos allaviikudega.
3.2.5. Välistrepp Hoonete välistrepi täpne lahendus antakse eraldi konstruktiivse osa projektiga.
Välisukse ette valatakse killustikalusele monoliitbetoonist plaat. Plaadi külge kinnitatakse
terasest trepikonstruktsioon ning tüüpsed restastmed, mille esiosas on libisemisvastane
perforeeritud riba. Astmed ja trepi konstruktsioon on kuumtsingitud, ilma täiendava
viimistluseta. Trepp varustatakse kuumtsingitud käsipuuga (ümarprofiil Ø50 mm).
Teenindusplatvorm e. mademe pealispind jätta ca 50 mm madalamale uste alaäärest.
Välisviimistluse lahendus on näidatud hoone graafilises osas ja seletuskirja
välisviimistluse osas.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
14/24
3.2.6. Avatäited Veoalajaama 25kV seadmete hoonel on teraskonstruktsioonis siledad soojustatud
välisuksed (nt AS Saku Matall Uksetehase tooted), manteluksed. Uksed varustatakse
madala roostevabast terasest lävepakuga. Kuumtsingitud välisuks kaetakse
korrosioonikaitsega ja pulbervärviga, toon seest/väljast RAL 7035 (helehall).
Ühepoolse välisukse soojajuhtivus U≤1,56 W/m²K ja kahepoolse välisukse soojajuhtivus
U≤1,54 W/m²K.
Lukustus sh sarjastus lahendatakse vastavalt Tellija ettekirjutustele.
Lukustus on järgmine: Abloy LE180, paanikapoomiga, südamikud, südamikukate,
ukselink ja uksesulgur. Ukse sulused ja furnituur peab vastama ukse kaalule ja
kasutusklassile.
Ühepoolega välisuks varustada väljapoolt sildiga „Päästemeeskonna sesenemistee“.
Statcom hoonel teraskonstruktsioonis siledad soojustatud tuletõkke välisuksed (nt AS
Saku Matall Uksetehase tooted), manteluksed. Uksed varustatakse madala roostevabast
terasest lävepakuga. Kuumtsingitud välisuks kaetakse korrosioonikaitsega ja
pulbervärviga, toon seest/väljast RAL 7035 (helehall).
Ühepoolse välisukse soojajuhtivus U≤1,56 W/m²K ja kahepoolse välisukse soojajuhtivus
U≤1,54 W/m²K.
Välisuste lukustus on järgmine: elektrilukk Abloy LE851, lukusüdamik (CY037U Novel) ja
paanikapoomiga, uksesulgur. Ukse sulused ja furnituur peab vastama ukse kaalule ja
kasutusklassile. Kahepoolega välisuks varustada väljapoolt sildiga „Päästemeeskonna
sesenemistee“.
Siseukse lukustus on järgmine: Abloy LE180, paanikapoom, südamikud, ukselink ja
uksesulgur. Siseukse toon on RAL7035 (helehall).
Kõikide uste lukustus sh sarjastus lahendatakse vastavalt Tellija ettekirjutustele.
Enne avatäidete tellimist mõõta üle reaalsed ehituslikud avad. Avatäited valmistada
reaalsetest avadest lähtuvalt ja paigaldada vastavalt paigaldusjuhistele.
Avatäited kinnitatakse hoone konstruktsioonide külge nii, et ehituskonstruktsioonide
soojuspaisumine või muud deformatsioonimuutused ei kahjustaks avatäite
konstruktsioone. Ümber avatäite paigaldada aurutõkke- ja tuuletõkketeibid.
Kinnitusdetailid on kas roostevabast või rooste eest kaitstud materjalist. Avade põsed
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
15/24
vormistatakse vastavalt sõlmlahendustele. Uksed, mis võivad avanedes rikkuda
ümbritsevaid pindasid ja konstruktsioone või saada ise kannatada, varustatakse
uksepiirajatega, mis võimalusel paigaldatakse seinapinnale. Komplektis avatäidetega on
avatäitega samast materjalist ja värvitooni piirdeliistud.
Kui mingis osas nõuded puuduvad juhinduda Tarindi RYL2010 nõuetest. Samuti tuleb
tööde teostamisel järgida toote tootja-tarnija paigaldus- ja hooldusjuhiseid.
Nõuded metallist avatäidetele ja nende paigaldamisele – Tarindi RYL 2010 ptk 6
Metallitööd 63 Valmis metalltoodete paigaldamine: 631 Metallakende ja –uste
paigaldamine (631.1 Metallaknad ja –uksed, 631.2 Paigaldustarvikud, sulused ja
lisatarvikud, 631.3 Metallakende ja -uste kinnitusalus, 631.4 Metalluste ja –akende
paigaldamine, 631.5 Valmis metalluksed ja –aknad).
3.2.7. Välisviimistluse materjalid ja toonid Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone välisviimistlus lähtub Tellija AS
Eesti Raudtee soovidest.
1. Välissein- SW seinapaneel PIR 120 mm; väljast – RAL7035 (helehall, Light Grey)
/ seest- RAL9010 (valge, Pure White)
2. Sokkel – tsementkiudplaat, hall (nt Tempsi Zoccolo Base)
3. Katus- SW katusepaneel PIR 160/200 mm; väljast – RAL7035 (helehall, Light Grey)
/ seest- RAL9010 (valge, Pure White)
4. Välisuks- teraskonstruktsioonis sile välisuks, väljast-/seest- RAL7035 (helehall,
Light Grey)
5. Vihmaveetorud ja -rennid - RAL7035 (helehall, Light Grey)
6. Katteplekid - RAL7035 (helehall, Light Grey)
7. Trepp- tüüpsed restastmed, esiosa kaetud libisemisvastase perforeeritud ribaga.
Astmed, trepitalad ja käsipuu on kuumtsingitud (ilmatäiendatava viimistluseta).
8. Restid (avad seinas vastavalt tehnoseadmetele) - restid väljast RAL7035 (helehall,
Light Grey)
Välisviimistluse toonid:
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
16/24
SW seina- ja laepaneel
Kõik fassaadielemendid (sealhulgas SW paneelide välispind ja uksed) tuleb katta
graffitivastase vahendiga (nt. anti-graffiti polüuretaanipõhine lakk, nt TEKNODUR 0290-
19).
3.3. Hoonete tehnilised andmed
Veoalajaama 25kV seadmete hoone
Ehitisealune pind- 63,0 m²
Maapealse osa pind- 63,0 m²
Suletud netopind- 58,8 m²
Köetav pind- 58,8 m²
Tehnopind- 58,8 m²
Maapealse osa korruste arv- 1
Hoone maht- 361,0 m³
Maapealse osa maht- 361,0 m³
Pikkus- 13,0 m
Laius- 4,9 m
Kõrgus- 6,0 m
Hoone abs.kõrgus- 45.3
Statcom hoone
Ehitisealune pind- 87,7 m²
Maapealse osa pind- 87,7 m²
Suletud netopind- 81,9 m²
Köetav pind- 81,9 m²
Tehnopind- 81,9 m²
Maapealse osa korruste arv- 1
Hoone maht- 444,0 m³
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
17/24
Maapealse osa maht- 444,0 m³
Pikkus- 13,5 m
Laius- 6,5 m
Kõrgus- 5,3 m
Hoone abs.kõrgus- 44.9
4. SISEARHITEKTUUR
4.1. Sisearhitektuuri üldkontseptsioon
Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone sisearhitektuurne kontseptsioon
lähtub hoone funktsionaalsusest ja ökonoomsusest.
Hoone sisearhitektuur lahendatakse koos tehnoloogia osa projektiga vastavalt AS Eesti
Raudtee nõuetele vt HD Lisad.
4.2. Siseviimistlusmaterjalid
4.2.1. Üldnõuded
Siseviimistluses kasutatavad materjalid on mehaaniliselt vastupidavad, minimaalselt
hooldust vajavad ning maksimaalse koormustaluvusega.
Hoone viimistlus tuled teostada vastavalt Sisetööde RYL2013 ja RYL2021
(muudatustega) “ Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetele“.
Värvi tüüp tuleb valida vastavalt RT-10325 keskkonnaklassile.
Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL2010 (Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
kvaliteediklassile 2.
Soojustatud siseruumi konstruktsioonide pinnakate peab vastama keskkonnaklassi C3
(kuumtsink) nõuetele ja soojustamata siseruumides klassi C3 (kuumtsink) nõuetele.
Kõik vastavas ruumis paiknevad konstruktiivsed elemendid ja seadmed ning nende
materjalid peavad olema sobivad kasutamiseks antud keskkonnaklassiga ruumis.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
18/24
4.2.2. Kandekonstruktsioon
Nähtavale jäävad teraskonstruktsioonid (laetalad, postid, jäikussidemed) on ette nähtud
värvida valgeks (RAL9010 Pure White).
4.2.3. Põrand
Veoalajaama 25kV seadmete hoone põrandakatteks on kasutatud antistaatilist PVC- katet
(nt Polyflor Finesse SD, toon lodestone 5830, hall). Valitud toode peab vastama
standardile EN 61340-4-1:2004/A1:2015 (mis baseerub IEC 61340-4-1
alusdokumentidel).
Statcom hoone võõbatakse tolmutõkkega.
Kui mingis osas nõuded põrandatele puuduvad juhinduda Sisetööde RYL 2013/2021
nõuetest. Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija
paigaldus- ja hooldusjuhiseid.
4.2.4. Seinad ja lagi
Ruumis on nähtavale jäetud SW-paneeli sisepind, mille värvitoon on valge (RAL9010 Pure
White).
Kui mingis osas nõuded seintele puuduvad juhinduda Sisetööde RYL 2013/2021 nõuetest.
Samuti tuleb tööde teostamisel järgida materjali või toote tootja-tarnija paigaldus- ja
hooldusjuhiseid.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
19/24
4.2.5. Sisustus Veoalajaama 25kV seadmete hoone ruumi ja Statcom hoone ruumide tehniline
sisustus/seadmed (seadmekapid, -riiulid, jaotuskilp, kaablikanalid ja –redelid jt)
lahendatakse eraldi tehnoloogia osa projektiga vastavalt AS Eesti Raudtee tehnilises
kirjelduses välja toodud nõuetele.
Veoalajaama 25kV seadmete hoonesse näha ette ning paigaldada:
töölaud (mõõdud kooskõlastada Tellijaga projekteerimise käigus), reguleeritava
kõrgusega, metallraamil koos kahe (2) sahtliboksiga ning kohtvalgustusega laua
kohal;
dokumentide kapp (metall 500x500x1900 mm);
ratastel kahe tasandiline seadistuslaud (mis mahub läbi siseuste avade);
2 töötooli;
nagi (vähemalt 4 konksu);
prügikast;
ca 50 cm kõrgune trepp vmt. seadmete hooldamiseks;
korktahvel (suurusega vähemalt 1,0×1,2 m);
paneel tööriistade, lülituse abivahendite ja plakatite riputamiseks;
elektriline putuka tapja (k.a. jaotusseadmete ruumi) min. 2x6W lampidega;
porivaip;
välisukse ette paigaldada kolme harjaga varustatud jalatsite pühkimise rest;
hoone juhtimisruumi ja jaotlaruumidesse paigaldada CO kustuti vastavalt Eestis
kehtivatele normidele.
Statcom hoonesse näha ette ja paigaldada:
elektriline putuka tapja (k.a. jaotusseadmete ruumi) min. 2x6W lampidega;
porivaip;
välisukse ette paigaldada kolme harjaga varustatud jalatsite pühkimise rest;
hoone juhtimisruumi ja jaotlaruumidesse paigaldada CO kustuti vastavalt Eestis
kehtivatele normidele.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
20/24
5. TULEOHUTUS
5.1. Normdokumendid
Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone projekteerimisel on lähtutud
alljärgnevatest tuleohutuse normdokumentidest:
Eesti Vabariigi Tuleohutuse seadus 01.09.2010.
Päästeameti 2018 juhend Ehitusprojekti tuleohutusosa.
Siseministri määrus nr. 17, jõust.01.03.2021, “Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”.
Siseministri määrus nr. 1, jõust. 01.03.2021 “Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,
ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord”.
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrus nr 97 "Nõuded
ehitusprojektile".
EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
EVS812-4:2018 – Ehitiste tuleohutus. Tööstus ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus.
EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.
EVS 919: 2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.
EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika. Hädavalgustus.
CEN/TS 54-14:2018 – Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Osa 14:
Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu,
kasutamise ja hoolduse eeskirjad.
5.2. Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutamise otstarve
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
21/24
Kasutamise otstarve: Muu tööstushoone (12519)
Kasutusviis VI (tööstus- ja laohooned)
Tuleohutuse klass TP2
Tuleohuklass 2 (tuleohtlik)
Tulekaitsetase: II
Hoone korruste arv: 1 (maapealne korrus koos kaablikeldriga)
Veoalajaama 25kV seadmete hoone ja Statcom hoone kandekonstruktsioon on terasest,
mis väljapoolt kaetakse Sandwhich paneelidega (välisseinad ja katus).
Veoalajaama 25kV seadmete hoone kõrgus maapinnast on ca 6,0 meetrit ja Statcom
hoone kõrgus maapinnast ca 5,3 m.
5.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted
5.3.1. Kande- tuletõkketarindite tulepüsivusajad
Hoone jäigastavatele kandekonstruktsioonide tulepüsivus on REI30.
Trafod eraldatakse trafodevahelise tuletõkkeseinaga (REI120).
5.3.2. Tuletõkkesektsioonid Veoalajaama 25kV seadmete hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni ja Statcom
hoone moodustab samuti ühe tuletõkkesektsiooni.
5.3.3. Eripõlemiskoormus
Eripõlemiskoormus üldiselt alla 600 MJ/m2 .
5.3.4. Tuletundlikkus
Minimaalsed tuletundlikkuse klassid:
Siseseinad, laed B-s1, d0
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
22/24
Põrand A2FL-s1
Soojustussüsteem D,d0
Välisseina välispind D,d2
Katusekate Broof (t2-t4)
5.3.5. Suitsutsoonid ja suitsueemaldamise põhimõtted
Veoalajaama 25kV seadmete hoone moodustab ühe suitsutsooni ja Statcom hoone
moodustab samuti ühe suitsutsooni.
Suitsueemaldus toimub välisuste kaudu.
Suitsueemalduseks kasutatav uks avatakse tulekahju olukorras käsitsi.
5.4. Tuleohutuskujad
Projekteeritav hoone asub olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 meetrit.
5.5. Evakuatsioonilahendus
Evakuatsioon hoonetest on tagatud välisuste kaudu.
5.5.1. Maksimaalne inimeste arv Hoones puuduvad püsitöökohad.
5.5.2. Evakuatsiooniteed Töörežiim hoones on täisautomaatne, mistõttu püsitöökohad puuduvad.
Ajutiselt hoones viibivad ja seadmeid teenindavad töötajad on ruume tundvad. Uksed on
varustatud paanikapoomiga ja avanevad väljapoole. Väljumistee maksimaalne pikkus
vastab evakuatsioonitee pikkusele. Väljapääsuukse miinimum laius on 1 meeter.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
23/24
5.5.3. Juurdepääs katusele ja hoonesse
Juurdepääs ehitiste katusele on tagatud teisaldatava redeliga.
Veoalajaama 25kV seadmete hoone üks välisuks on varustatud väljapoolt sildiga
„Päästemeeskonna sisenemistee“ ja Statcom hoone üks välisuks on varustatud väljapoolt
sildiga „Päästemeeskonna sisenemistee“.
5.5.4. Piksekaitse
Hoonetele on ette nähtud piksekaitsesüsteem, mis koosneb piksepüüdurist; allaviikudest
ja maandurist.
Piksekaitse lahendatakse tööprojektiga.
5.6. Tuleohutuspaigaldised
5.6.1. Automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem
Mõlemasse hoonesse on projekteeritud automaatne tulekahjusignalisatsioonsüsteem,
mis lahendatakse ja ehitatakse välja vastavalt kehtivatele seadustele ja normidele eraldi
tööprojektiga EL-osa. ATS juhtpult asub peasissepääsu juures.
5.6.2. Tulekustutid Veoalajaama 25kV seadmete hoone on paigaldatud üks 6 kg CO2 kustuti ja Statcom
hoone mõlemasse ruumi on paigaldatud üks 6 kg CO2 kustuti. Tulekustuti asub nähtaval
kohal või on selle asukoht nõuetekohaselt tähistatud.
5.6.3. Turvavalgustus Evakuatsiooni turvavalgustus lahendatakse tööprojektiga ning ehitatakse välja vastavalt
kehtivatele seadustele ja normidele.
Töö nimi: Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Töö nr: 3528TSS4 Staadium: Kuupäev:
EP 11.08.2025
Projekteerija: Kollane tuba OÜ
Reg.kood: 14614740
24/24
5.7. Pääs kinnistule
Tuletõrjeautode juurdepääs kinnistule on tagatud mööda kõvakattega (asfalt) teed ning
päästemeeskonnale on tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
vajalike päästevahenditega.
5.8. Tuletõrjeveevarustus
Tuletõrjeveevarustust ei ole ette nähtud, kuna puudub selle järele vajadus.
Seletuskirja koostas:
Maret Volens
volitatud arhitekt, tase 7
Märkused: - TSS4 Oru voealajaama 25 kV seadmete moodulhoone gabariitmõõtudega 4,85x13,0 m
on koostanud VT MOODUL OÜ ja vundamendid Inseneribüroo EKOTEH OÜ.
15 00
32 00
LÕIGE 1-1 1:100
kaablikelder
8.0°
Seinad: 120 mm sandwichpaneel PIR soojustusega, soojajuhtivus U=0,18 W/m²K, tulepüsivusklass EI30, värvitoon väljast RAL7035 helehall, seest RAL9010 valge.
Katus: 160/200mm sandwichpaneel PIR soojustusega, soojajuhtivus U=0,16 W/m²K, tulepüsivusklass EI30, värvitoon väljast RAL7035 helehall, seest RAL9010 valge.
Sisaldab vihmaveerenne koos allaviikudega (RAL7035) ja küttekaabliga.
Tõstetud põrand (vahelagi): antistaatiline pvc-kate, 21 mm niiskuskindel vineer, soojustatud 100 mm sandwichpaneeliga.
Põrand pinnasel: r/b plaat 200mm, niiskustõke (ühenduskohad ülekattega), soojustus EPS80 200+200 mm=400mm, soojustus XPS300 200mm, tihendatud killustik, geotekstiil, tihendatud aluspinnas, soojajuhtivus U=0,12 W/m²K
Välisuksed: - soojustatud metalluksed, EI30 - 1000 x 2200 mm (lengi sisemõõt), soojajuhtivus U=1,56 W/m²K - 1 tk - kahepoolega soojustatud metalluks, EI30, 1600 x 2700 (lengi sisemõõt), soojajuhtivus U=1,54 W/m²K -1tk
Välisuksed väljast/seest - RAL7035 helehall Ukse lukustus: Abloy LE180, paanikapoom, südamikud, südamikukate, ukselink ja uksesulgur.
Trepid+platvormid: Välisuste ees on trepp-platvorm, kuumtsingitud, varustatud piiretega. Piirded on M12 poltühendustega platvormi küljes. Käsipuu ümarprofiilmaterjalist Ø50mm
Vajadusel saab lihtsalt demonteerida.
Sokkel: tsementkiudplaat hall, soojustus XPS300 100mm, r/b sein 200mm, soojajuhtivus U=0,34 W/m²K
Kõik konstruktsioonid lahendatakse vastavalt EK-osale.
250x164,4mm 12 astet
VAADE C 1:100
VAADE B 1:100
Töölaud 700x1600mm 2 sahtliboksiga 2 töötooli korktahvel (1000x1200mm) kohtvalgustus
±0.00=41.46
250x164,4mm 12 astet
TINGMÄRGID:
raudbetoon
soojustus (EPS, XPS)
sandwichpaneel (SW-paneel) PIR soojustusega
48 50
B
14 15
16 20
18 15
19 15
10 20
19 15
AC 1
113000
25 kV jaotusseade
12 45
23 60
CP1 CP2 CP3 CP4 CP5 CP6 DC1 BAT2 DC2 BAT2 RC1 FO1 MP1
1000 8104 3536
AC25 0
1220
Tõstetav luuk, kasutada süvistatud kruve
500
98 5
15 60
8001000
60 0
9600
Veoalajaama seadmete 25 kV ruum
±0.00
-0.050
44 96
1000
Nagi (4 konksu)
Dokumendikapp (metall 500x500x1900mm)
Paneel tööriistadele
Prügikast Koristusvahendid
Porivaip
CO kustuti
1000
39 70
18 26
17 25
Porivaip
Jalatsite pühkimese rest (3 harja)
Jalatsite pühkimese rest (3 harja)
-0.050
VAADE A 1:100
"Päästemeeskonna sisenemistee"
Uks varustada sildiga "Päästemeeskonna sisenemistee"
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
AR-1
EP
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
1:100
Kuupäev Sisu TeostajaMuudatus
1 Versioon
TSS4 Oru veoalajaama 25kV seadmete hoone
39.4439.36
250x164,4mm 12 astet
250x164,4mm 12 astet
3528TSS4
11.08.2025TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtka metskond 166
39.44 39.4039.4439.4039.36 39.36
Märkused: Oru Statcom moodulhoone gabariitmõõtudega 6,5 x 13,5 m on koostanud VT MOODUL OÜ (joonis 25026K-0).
C
A
D
B
VAADE A 1:100
Juhtimisruum Statcom seadmeruum
±0.00±0.00
13500
65 00
120 4560 120 8580 120
490 1220
53 0
25 20
490 2520
53 0
12 20
12 0
62 60
12 0
-0.600
Uks varustada sildiga "Päästemeeskonna sisenemistee"
CO kustuti CO kustuti
-0.050
1400
14 00
3* 30
0
-0.600
-0.050
520 2700
21 00
Kuumtsingitud Aste 300x137,5 mm (BxH)
Seinad: 120 mm. sandwichpaneel, soojajuhtivu U=0,18 W/m²K, tulepüsivusklass EI30, värvitoon väljast RAL7035 helehall, seest RAL9010 valge.
Katus: 160/200 mm. PIR sandwichpaneel, soojajuhtivus U=0,16 W/m²K, tulepüsivusklass REI30, värvitoon väljast RAL7035 helehall, seest RAL9010 valge. Sisaldab vihmaveerenne koos allaviikudega.
Metallraam: värvitud vastavalt keskkonnaklassile C3, raami tulepüsivusklass R30, kriitiline temperatuur 650 kraadi.
Uksed: Tuletõkke-metall-välisuks EI30 leng 2500 x 3000 - 2 tk ja 1200 x 2200 - 2 tk (vasak ja parem käelisus). Ukselukustus: elektrilukk Abloy EL581, lukusüdamik CY037U Novel, paanikapoom ja uksesulgur. Siseukse lukustus Abloy LE180, paanikapoom, südamikud, südamikukate, ukselink ja uksesulgur. Uksed seest ja väljast - helehall RAL7035.
Põrand pinnasel: r/b plaat 300mm, niiskustõke (ühenduskohad ülekattega), soojustus EPS80 150+150+150+200 mm = 650mm, soojustus XPS300 200mm, tihendatud killustik fr. 16-32 200mm, geotekstiil, tihendatud aluspinnas, soojajuhtivus U=0,12 W/m²K
Sokkel: tsementkiudplaat 10 mm (hall), soojustus XPS300 100mm, r/b vundament vastavalt EK-osale.
Trepid+platvormid: Välisuste ees on trepp-platvorm, kuumtsingitud, varustatud piiretega. Vajadusel saab lihtsalt demonteerida.
Hoone valmistatakse 2 moodulist, ilma teisaldatava katuseta.
Kõik konstruktsioonid lahendatakse vastavalt EK-osale.
1 1
±0.00=40.18
LÕIGE 1-1 1:100
PÕHIPLAAN 1:100
VAADE B 1:100
Jalatsite pühkimese rest (3 harja)
Kuumtsingitud Aste 300x137,5 mm (BxH)
Jalatsite pühkimese rest (3 harja)
Jalatsite pühkimese rest (3 harja)
1400 21 00
Porivaip
Porivaip
8.0°
39.58
Porivaip
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
AR-2
EP
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
1:100
Kuupäev Sisu TeostajaMuudatus
1 Versioon
3528TSS4
11.08.2025TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtka metskond 166
TSS4 Oru Statcom hoone
12 00
3* 30
0
45 40
VAADE C 1:100
VAADE D 1:100
39.58
"Päästemeeskonna sisenemistee"
VAADELDAV KINNISTU Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166 (25101:001:0004)
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
TSS4 Oru situatsiooniskeem
AS-1
EP
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
3528TSS4
11.08.2025TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtka metskond 166
R9
R1 2.5
R9.5
R1 0
1 1
5
1
5
5 1
5
36.2
87.4
2
5
2.4 2
4.43
5
4 0.5 1
0.5
R10
R10.5
4 0.5
0.5
4
7.5
2
1 0.4
0.4
0.4
0.4
0.4
0.4
0.4
Veoalajaama tehnoloogilise osa põhimõtteline lahendus
11.0
R EI
12 0
13
13.01
4.85 9.83
Autotrafopunkti tehnoloogiline lahendus vastavalt GRK Eesti sisendile.
Tiibvärav koos jalgväravaga vt. joonis AS-3
Päästemeeskonna sisenemistee
5
1
2
3
4
6
7
8
R EI
12 0 R
EI 12
0
Tiibvärav vt. joonis AS-3
5 15.18
15.18
2u 2v
2w 2n
1U
1V
1W
1N 1N
1U
1V
1W
2u 2v
2w
2n
3n 3u
3v 3w
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
276
1300
32 36
1 00
1N
56 5
10
1U
2u 2v
2w
650
417
13
29 19
7 27
276
1300
A
X a1
x1
4728 100
A X
a1 x1
4728 100
A
B
Päästemeeskonna sisenemistee
4
27.23 4.19 6.5 4.19
0.78 13.5
1.4
10
9
11 12
MÄRKUS: - Asendiplaani alusena on kasutatud Raxoest OÜ poolt koostatud geodeetilist mõõdistust, töö nr. GE25004_19, 2025. - Teed, liikluskorraldus ja vertikaalplaneering on lahendatud Keskkonnaprojekt OÜ poolt, vt TL-osa jooniseid. - Koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
Kuupäev Sisu TeostajaMuudatus Versioon
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
TSS4 Oru asendiplaan
AS-2
EP
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
1:500
3528TSS4
11.08.2025
TINGMÄRGID Vaadeldav kinnistu
Pääs hoonesse
Olemasolev haljastus
Projekteeritud killustikkatend
Projekteeritud/taastatav haljastus (muru)
Projekteeritud teepeenar /kruuaskatend
Likvideeritav objekt
Raudtee hooldustehnika liikumistrajektor
Projekteeritud tee servajooned
Perspektiivse raudtee kontaktvõrgu kaitsevöönd (11m äärmise rööbaste teljest)
Kinnistu piirid
Projekteeritud sõidutee ab-katend
Projekteeritud murunõlv
Projekteeritud truup otste kindlustustega
PROJEKTEERITAVA TSS4 ORU VEOALAJAAMA HOONE TEHNILISED NÄITAJAD:
Ehitisealune pind- 63,0 m² Maapealse osa pind- 63,0 m² Suletud netopind- 58,8 m² Köetav pind- 58,8 m² Tehnopind- 58,8 m² Maapealse osa korruste arv- 1 Hoone maht- 361,0 m³ Maapealse osa maht- 361,0 m³ Pikkus- 13,0 m Laius- 4,9 m Kõrgus- 6,0 m Hoone abs.kõrgus- 48.3
1 2 3 4
PROJEKTEERITAVA TSS4 ORU VEOALAJAAMA HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID:
nurga nr
x y
5 6 7 8
PROJEKTEERITAVA PIIRDEAIA NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID:
nurga nr
x y
Projekteeritav TSS4 Oru veoalajaama hoone ±0.00 = 41.46
Projekteeritud kraav
TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Projekteeritud betoonrenn
6586067.85 698939.26 6586071.23 698951.81 6586075.91 698950.55 6586072.54 698938.00
6586055.01 698929.24 6586077.67 699013.64 6586112.65 699004.24 6586089.97 698919.84
Projekteeritud võrkaed ja tiibväravad koos jalgväravaga
Projekteeritud võrkaed ja tiibväravad
Projekteeritav Oru Statcom hoone
A
B ±0.00 = 40.18
9 10 11 12
PROJEKTEERITAVA STATCOM HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID:
nurga nr
x y
PROJEKTEERITAVA ORU STATCOM HOONE TEHNILISED NÄITAJAD:
Ehitisealune pind- 87,7 m² Maapealse osa pind- 87,7 m² Suletud netopind- 81,9 m² Köetav pind- 81,9 m² Tehnopind- 81,9 m² Maapealse osa korruste arv- 1 Hoone maht- 444,0 m³ Maapealse osa maht- 444,0 m³ Pikkus- 13,5 m Laius- 6,5 m Kõrgus- 5,3 m Hoone abs.kõrgus- 44.9
6586084.34 698953.89 6586086.02 698960.17 6586099.06 698956.66 6586097.37 698950.39
Märkused: - Piirdeaia kogu pikkus koos väravatega on ca 247,2 m;
s.h aed - 237,2 m ja tiibvärav 5 m (1 tk) ja tiibvärav koos jalgväravaga 5 m (1 tk).
- Piirdeaia täpse lahenduse antakse tööprojektis, koostab toote valmistaja paigaldusjuhendiga.
- Kõik konstruktsiooni osad peavad vastama keskkonnaklassile C4 (kuumtsingitud).
- Värava lukustatakse tabalukuga vastavalt tellija soovidele.
260
70 0
20 30
50 0
60
1
Kuumtsingitud teraspost 40x60mm h=2,6m, s. 2.5m
Plastkate
Monoliitne betoon
maapind
Tsingitud terasvõrk (silma suurus 200x50mm, traadi ∅5mm)
1-1 1:50
Kuumtsingitud teraspost 40x60mm, s.2.5m
maapind
Piirdeaed ja tiibvärav koos jalgväravaga (1 tk) 1:50
Tsingitud terasvõrk (silma suurus 200x50mm, traadi ∅5mm)
90 19
50 30
5040 2500 5000
Tsingitud terasvõrk (silma suurus 200x50mm, traadi ∅5mm)
Tiibvärav- raam 40x60mm kuumtsingitud teras
Piirdeaed ja tiibvärav koos jalgväravaga (1 tk) (pealtvaade) 1:50
1
5040 2500
500040
60
40
40
40
Tihendatud mineraalne pinnas
20 30
40
40
26 00
30
30
21 00
Kuumtsingitud teraspost 40x60mm, s.2.5m
2500
2500 2500
900
Tiibvärav- raam 40x60mm kuumtsingitud teras
Jalgvärav tiibvärava sees raam 40x60 mm kuumtsingitud teras
900
Jalgvärav
maapind
Piirdeaed ja tiibvärav (1 tk) 1:50
Tsingitud terasvõrk (silma suurus 200x50mm, traadi ∅5mm)
Tiibvärav- raam 40x60mm kuumtsingitud teras
90 19
50 30
5040 2500 500040 40
20 30
40 30
Kuumtsingitud teraspost 40x60mm, s.2.5m
2500
2500
Kuupäev Sisu TeostajaMuudatus
1 Versioon
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
EP
1:50
TSS4 Oru piirdeaed ja väravad
AS-2
3528TSS4
11.08.2025TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald,Linna küla, Kohtla, metskond 166
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
juurdepääsutee
lõpptellija:
kuupäev:
töö nr:
mõõtkava:
töö nimetus: joonise nr:
staad.:
joonis:
vast.arhitekt: M. Volens
Eesti Raudtee AS peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
objekt:
TSS4 Oru juurdepääsu skeem
EP
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
3528TSS4
11.08.2025TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtka metskond 166
AS-4 Projekteeritav TSS4 Oru veoalajaam Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166 (25101:001:0004)
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
PROJEKTEERIJA: INSENERIBÜROO EKOTEH OÜ
MTR reg. nr: EEP000974
Reg. nr. 11337116
Mustamäe tee 55, Tallinn, HM, 10412, [email protected]
Esindaja: Vitali Rešetnjak
Töö nr. / Töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
PEAPROJEKTEERIJA: GRK Eesti AS
reg nr: 12579850
Aadress: Riia 142, Tartu 50411
TELLIJA: Eesti Raudtee AS
Kontaktandmed: Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja
kontaktvõrgusüsteemi käitlemine.
TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Staadium: TÖÖPROJEKT
Projektiosa: 04- KONSTRUKTIIVNE OSA (VUNDAMENDID)
VASTUTAV SPETSIALIST: VITALI REŠETNJAK (Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
Tallinn-25.08.2025 /v.01
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 2 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
SISUKORD
SISUKORD ....................................................................................................................................................................................................... 2
1. konstruktiivne osa ja tarindid .................................................................................................................................................. 4
1.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................................................................... 4
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................................................... 4
1.1.2. Alusdokumendid ................................................................................................................................................................. 4
1.1.2.1. Lähteandmed ............................................................................................................................................................ 4
1.1.2.2. Ehitusuuringud ......................................................................................................................................................... 4
1.1.2.3. Normdokumendid ..................................................................................................................................................... 4
1.2. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE .................................................................... 5
1.2.1. Projekteeritud kasutusiga ........................................................................................................................................... 5
1.2.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass ............................................................................................................................... 5
1.2.3. Teostusklass ja järelevalvetase ............................................................................................................................... 5
1.2.4. Koormused ...................................................................................................................................................................... 5
1.2.4.1. Kasuskoormused,tehnoloogilised ja seadmete koormused ................................................................... 5
1.2.4.2. Lumekoormus ........................................................................................................................................................... 5
1.2.4.3. Tuulekoormus .......................................................................................................................................................... 5
1.2.4.4. Omakaalukoormus ................................................................................................................................................... 5
1.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid .............................................................................. 6
1.2.5.1. Pinnase- ja vundamenditööd ............................................................................................................................. 6
1.2.5.2. Betoonkonstruktsioonid ...................................................................................................................................... 6
1.2.6. Konstruktsioonide keskkonnaklassid ....................................................................................................................... 7
1.3. HOONE KANDESKELETT ..................................................................................................................................................... 7
1.4. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................................................. 7
1.4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused ........................................................................................... 7
1.4.2. Pinnasevesi. ................................................................................................................................................................... 8
1.4.3. Seadmetehoone vundament ..................................................................................................................................... 8
1.4.4. Seadmetehoone põrand ............................................................................................................................................ 8
1.4.5. Aia ja tiibväravate vundamendid .......................................................................................................................... 8
1.4.6. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ja põhilised piirdetarindid ...................... 8
1.4.7. Erimeetmed ..................................................................................................................................................................... 8
1.4.8. Lisauuringute vajadus ............................................................................................................................................... 8
1.5. LISAD ........................................................................................................................................................................................ 8
1.5.1. Raudbetoonkonstruktsioonid ....................................................................................................................................... 8
1.5.1.1. Üldist........................................................................................................................................................................... 8
1.5.1.2. Betoontarindite keskkonnatingimused .......................................................................................................... 9
1.5.1.3. Tolerantsid ............................................................................................................................................................... 9
1.5.1.4. Betoonipinnad .......................................................................................................................................................... 9
1.5.1.5. Töövuugid ................................................................................................................................................................ 10
1.5.1.6. Nõuded materjalidele .......................................................................................................................................... 10
1.5.1.7. Sarrus....................................................................................................................................................................... 10
1.5.1.8. Raketis ...................................................................................................................................................................... 11
1.5.1.9. Tehnoloogilised nõuded sarruse painutamiseks ..................................................................................... 12
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 3 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.10. Betoneerimise järeltööd .................................................................................................................................... 12
1.6. KANDEVKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS ......................................................................................................... 12
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 4 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1. KONSTRUKTIIVNE OSA JA TARINDID
1.1. ÜLDANDMED
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad teenindushoone, trnasformaatorite ja väravate vundamendi projekti
koostamine aadressil Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, Püssi raudteejaam tööprojekti mahus.
1.1.2. Alusdokumendid
1.1.2.1. Lähteandmed
Lähteülesanne projekti koostamiseks on arhitektuurne eelprojekt (Kollane tuba OÜ, töö nr. 3301) ja
teraskonstruktsioonide põhiprojekt (VT Moodul OÜ, töö nr. 24092K).
1.1.2.2. Ehitusuuringud
Ehitusgeoloogilised uuringud tehti mais 2023. aastal Tapa-Narva vahelisel raudteelõigul. Pinnaseuuringud
teostas OÜ Reaalprojekt (Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine. OSA 3. Tapa-Narva
EHITUSGEOLOOGILNE UURING töö nr. GL22021-III).
1.1.2.3. Normdokumendid
Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja normdokumentidest:
Ehitusseadustik 01.04.2022:
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Koormused:
EVS-EN 1990:2010 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud,
hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-2:2012 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2. Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
EVS-EN 1991-1-3:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus.
EVS-EN 1991-1-4:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4. Üldkoormused. Tuulekoormus.
EVS-EN 1991-1-5:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5. Üldkoormused. Temperatuurikoormus.
EVS-EN 1991-1-6:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6. Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.
Konstruktsioonid:
EVS-EN 1997-1:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldreeskirjad.
EVS-EN 1992-1-1:2015 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete
projekteerimiseks.
EVS-EN 1992-1-2:2019 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.
Juhised:
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
EVS/TS-1 eelnõu (2022-01-02) „Kiilvaivundamentide projekteerimise alused“
Projekteerimisalal, kus Eesti projekteerimisnormid on mittetäielikud või puuduvad, on kasutatud
kehtivad Soome norme:
BY 39 Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit
BY 40 Betonirakenteiden pinnat
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 5 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.2. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE
1.2.1. Projekteeritud kasutusiga
Hoone kasutusiga on 50 aastat. Ehitise kavandatava tööea tagamise eeldusteks on:
- Projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö
teostamise nõudeid
- Ehituse nõuetekohane kontrollimine ja dokumenteerimine.
- Ehitise tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, sh. toodete valmistajate
juhiste järgimine.
1.2.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on töökindluse eristamise eesmärgil tootmishoone
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassi CC2 (kirjeldus: keskmised tagajärjed inimelukaotuse
suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on arvestatavad).
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks RC2.
1.2.3. Teostusklass ja järelevalvetase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt rakendatakse antud hoone puhul toodetele teostusklass EXC2.
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt rakendatakse antud hoone puhul tavaline projekteerimise järelevalve
tase DSL1. Ehitusaegse järelevalve puhul rakendatakse järelevalve tase IL2.
1.2.4. Koormused
1.2.4.1. Kasuskoormused,tehnoloogilised ja seadmete koormused
Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 liigitatakse projekteeritav hoone järgmistele kasutusklassidele:
klass B – qk=3,0 kN/m 2, Qk=2,0 kN (teenindusruumid);
klass B – qk=1,0 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);
Koormuse osavarutegur kandepiirseisundis γG=1,5 ja kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.2. Lumekoormus
Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m 2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,8 (katusekalle 15
O).
Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2006. Katuse takistusele,
mille kõrgus alla 0,6m lumikotid ei rakenda. Koormuse osavarutegur kandepiirseisundis γQ=1,5 ja
kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.3. Tuulekoormus
Tuule põhiline baaskiiruse väärtus hoonele on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk hoonele qp=0,552
kN/m2. Maastikutüüp – II. Tuule põhiline baaskiiruse väärtus raadioside mastile on vb=21,0 m/s ja keskmine
tuule baaskiirusrõhk hoonele qp=0,915 kN/m 2. Maastikutüüp – I. Masti täitetegur ϕ=0,3.
Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur
kandepiirseisundis on γQ=1,5 ja kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.4. Omakaalukoormus
Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete
kaaludele.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 6 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Omakaalukoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on γG=1,2 ning kasutuspiirseisundis γG=1,0.
1.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39 (Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit) ja BY40
(Betonipinnat) nõuetest; antud on normaaltäpsesse (N) klassi või klassi 2 kuuluvate konstruktsioonide
tolerantsid. Osaliselt on mõõtmehälbeid korrigeeritud vastavalt hoone ja konstruktsioonide eripärale.
Esitatud tolerantse kasutada kõigi raudbetoontarindite valmistamisel v.a. juhtudel, kui joonisel on näidatud
teisiti.
1.2.5.1. Pinnase- ja vundamenditööd
Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse kihtidena 20cm
optimaalse niiskusega osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest.
Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja
kandvus.
Eri taastäitmiskohtade tihendamis- ja kandenõuded on järgmised:
- Vundamendi alus D>95%,E1>70MN/m2, E2/E1 2,2
- Põrandate alus D>90%,E1>120MN/m2, E2/E1 2,0
- Filterkiht D>90%,E2>50MN/m2, E2/E1 <2,2
- Jagav kiht D>92%,E1>87MN/m2, E2/E1 <2,2
- Kandev kiht D>92%,E1>122MN/m2, E2/E1 <2,2
Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Talvistes tingimustes tehtavatel töödel tuleb
jälgida vastavasisulisi juhendeid. Põrandate alused killustiku kihid näidatakse tööjoonistel. Tihendamine teha
nõutud tiheduseni.
Aluse pind tasandatakse selliselt, et pinnasele toetuva põranda alla ei jää vett koguvaid lohke.
Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardi EVS-ENV 13670:2010 lisale F.
VUNDAMENDID:
- põhimõõtmed (LxB, va. soklipoolne serv) ± 30 mm
- vundamendi ülapinna kõrgus ± 20mm
- külghälve ± 30 mm
PÕRANDAD:
- kõverus maksimaalselt ± 2 mm
2m kohta
1.2.5.2. Betoonkonstruktsioonid
Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2.
järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 2. tolerantsiklassi nõuded.
Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass on Soome Betooniühingu väljaannet BY 40 klass A.
Hoone tarindid kuuluvad valdavalt normaaltäpsesse (N) klassi (2. konstruktsiooniklass). Raudbetoontarindite
ja nende pinnakihtide tolerantside arvväärtuse määramisel juhindutakse By39 (Paikallavalettujen
betonirakenteiden toleranssit) ja By40 (Betonipinnat) nõuetest, rakendatakse II kvaliteediklass.
Pinnasel betoonpõrandate kvaliteedinäitaja on: BÜ7, 2018 järgi A – 2 – II.
Vahelael betoonpõranda kvaliteedinäitaja on: BÜ7, 2018 järgi A – 2 – III.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 7 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Teraskonstruktsioonide tolerantside määramisel juhindutakse Soome Ehitusseadustikust B7, standardi SFS
3200 ning EVS-EN 1993-1-1:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid
hoonete projekteerimiseks esitatud nõuetest. Teraskonstruktsioonide kooste- ja paigaldustöödel tuleb
järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRyL 2010, II kvaliteediklass.
R/B ELEMENDID:
- pikkus ± 15 mm
- Iaius ± 10 mm
- paksus ± 10 mm
- astme laius ± 5mm
- tõusu kõrgus ± 5 mm
- paiknemine pikisuunas ± 20 mm
- paiknemine põiksuunas ± 15 mm
- pealispinna kõrgusmärk - 10mm +0 mm
1.2.6. Konstruktsioonide keskkonnaklassid
Betoonkonstruktsioonid:
- XC3 vihma eest kaitstud betoon välisõhus (plaatvundament)
- XC4 veega kokkupuutuvad pinnad, väliskeskkonnas olevad betoonpinnad (vundamendid)
- XF3 vihma ja külma eest kaitsmata horisontaalsed betoonpinnad (vundamendid)
- XD1 betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad (vundamendid)
- KK1 Külmakindluseklass
Teraskonstruktsioonid:
- C3 mõõduka saastega linna- ja tööstuspiirkonnad
1.3. HOONE KANDESKELETT
Projekteeritud hoone, mis paigaltatakse plaatvundamendile on teraskarkasshoone (täpsemalt vt. MODEL
DESIGN OÜ, töö nr. 24092K). Transformaatorid paigaldatakse eraldiseisav vundamendile. Tuulemüür
lahendatud monteeritavatest elemendidest, teraspostidest ning vahele monteeritud raudbetoonpalneelidest
(täpsemalt vt. DESPRO tehboloogia).
1.4. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID
1.4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused
Uuritud ala asub Viru lavamaal, kus maapind on valdavalt tasane. Uuringupunktide suudmete juures on
maapinna absoluutkõrgused 38,7…39,3 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt jääjärvelistest liivadest. Uuritud
alal moodustab aluspõhja valdavalt mergeline lubjakivi, mis üldgeoloogilistel andmetel kuulub Ordoviitsiumi
ladestu Kõrgekalda kihistusse.
Järgnevalt on üldistatult kirjeldatud uuringualal väljaeraldatud pinnaseid:
Kiht 1 Täide. Pinnas esineb oleva tee peale tehtud uuringupunktis nr 32, kus selle paksus on 1,0
meetrit. Kiht koosneb aherainest, mis on segunenud liivaga (liivane mölline KRUUS). Pinnases on
vähene orgaanika sisaldus.
Kiht 2 Muld. Kiht esineb maapinnal uuringupunktides nr 27…31 kuni 0,4 meetri paksuselt.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 8 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Kiht 3 liivane MÖLL. Pinnas lasub mulla või täite all absoluutkõrgusel 38,25…38,45 kuni 3,45 meetri
paksuselt. Möll on pruuni, sügavamal halli, värvusega ja poolkõva kuni kõva konsistentsiga.
Kiht 4 LIIV. Moreen esineb planeeritava alajaama asukohas lubjakivi peal kuni 0,4 paksuselt. Pinnas
on halli värvusega ja sitke konsistentsiaga.
Kiht 5 Lubjakivi. Aluspõhi asub projekteeritava alajaama asukohas maapinnast 3,5…4,2 meetri
sügavusel, absoluutkõrgusel 34,60…35,35 meetrit. Kivimisse puuriti kuni 2,15 meetrit. Lubjakivi on
halli värvusega ja kesktugev kuni tugev.
1.4.2. Pinnasevesi.
Välitööde käigus (20 ja 25.01.2023) asus pinnaseveetase maapinnast 0,0…1,2 meetri sügavusel,
absoluutkõrgusel 38,05…38,75 meetrit. Mõõdetud veetaset võib pidada maksimumi lähedaseks. Uuritud alal
on mitmeid kraave, mis suubuvad läänes asuvasse Kose jõkke. Puuraugust nr 27 võetud veeproovi
laborianalüüs näitas, et pinnasevesi ei ole agressiivne betooni suhtes.
1.4.3. Seadmetehoone vundament
Projekteeritud vundament on plaatvundament monoliitbetoonist tugevusklassiga C30/37, XC3 paksusega
20cm. Kandevseinte all projekteeritud ribid laiusega 30cm, kõrgusega 60cm. Armeeritakse kahes kihis
üksisvarrastega. Maksimaalsed lisa pinged plaatvundamendi all on 50kPa. Välistrepid projekteeritud
monoliitbetoonist tugevusklassiga C35/34, XC4/XD3/XF3 paksusega 25cm.
1.4.4. Seadmetehoone põrand
Põrand plaatvundamendi peal paksusega 320mm (tõstetud põrand, nt. MERO type 5).
1.4.5. Aia ja tiibväravate vundamendid
Projekteeritud vundamendid on postvundament monoliitbetoonist tugevusklassiga C30/37, XC4/XD1/XF3
mõõtudega Ø30cm kõrgusega 95cm ja Ø50cm kõrgusega 120cm. Pinnase arvutuslik sisehõõrdenurk 30O.
1.4.6. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ja põhilised piirdetarindid
Teenindushoone plaatvundamendi seinad soojustatakse XPS-soojustusega, paksusega 100mm. Välimine
soojustuse kiht kaistakse tsementkiiudplaadiga.
1.4.7. Erimeetmed
Pole vajalik.
1.4.8. Lisauuringute vajadus
Pole vajalik.
1.5. LISAD
1.5.1. Raudbetoonkonstruktsioonid
1.5.1.1. Üldist
Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täitematerjalide terastikuline koostis ning suhe,
maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt
kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad
olema tõendatud vajalike saatedokumentidega.
Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 9 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi
tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk), on otstarbekas kasutada
isetihenduvaid betoonisegusid.
Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud
viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja
käesolevast juhendist.
Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ2 esitatud nõuetele, kui
ehituskirjelduses ja/või joonistel pole määratud teisiti.
Vajalikud katsed ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt
standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504.
Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel tuleb
betoonis kasutatav täitematerjal ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi
temperatuuri vähemalt tasemel +5°C. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi
minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass
saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit
ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu
üle 65°C. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni
tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist.
Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt
keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest.
Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma
katkestusteta kogu hooldeaja vältel.
Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud
kuubikulise survetugevuse vähemalt fc,k = 6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga
alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise
või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel
projekteerija.
Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti", kus
sätestatakse objekti-tarindikohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja
teostusjoonised.
1.5.1.2. Betoontarindite keskkonnatingimused
Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 Betoon nõuetele. Betooni veetiheduse
määramisel on lähtutud BÜ1 ja BÜ2 määratlustest.
1.5.1.3. Tolerantsid
Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2.
järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 2. tolerantsiklassi nõuded.
1.5.1.4. Betoonipinnad
Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest, ega ole otseselt
seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev dokument,
mistõttu võib kasutada näiteks Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ4 2010.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 10 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.5. Töövuugid
Vajalike töö- ja temperatuurivuukide asukoht tuleb tööde teostajal konstruktsioonide projekteerija ja
arhitektiga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel.
Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus.
Eemaldatavate töövuugimoodustajate puhul võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub
raketise eemaldamist purunemata. Sisse betoonitavate vuugimoodustajate puhul nõue ei kehti.
Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on
pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk.
Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku
täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töövuugid tehakse
vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades.
1.5.1.6. Nõuded materjalidele
Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja
instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.
Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 „Betoon. Osa 1.
Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb valida
selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine on viidud
miinimumini.
Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema
sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. (Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud
betoonitööde päevikus.)
Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamis- ja atesteerimismeetodid on antud standardis EVS-EN
10080:2006 „Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted". Selles standardis käsitlemata
sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud
projekteerimisandmed on viidud vastavusse standardiga EVS 1992-1-1:2003 „Raudbetoonkonstruktsioonid.
Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad".
Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega
mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete
täitmise. Täiematerjalid peavad vastama (EVS-EN 2061:2002 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele.
Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi
ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist
või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti.
Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, läbivad soojustust vöi on
seinapaneelide väliskihis, peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest (näiteks AISI 304, B600KA2
vms). Teised teraselemendid tuleb tehases puhastada ja kruntida keskkonnaklassi nõuete kohaselt.
Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsioonile esitatavatele nõuetele, kui pole märgitud
muud.
Sissebetoonitavad puitosad peavad olema valmistatud sügavimmutatud puidust. Tsemendi liik valida
vastavalt keskkonnaklassile ja tarindi betoonile esitatavatele muudele nõuetele.
1.5.1.7. Sarrus
Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab
paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on esitatud sarruste välimised
painutusmõõdud. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 11 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või
projekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnal) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema
roostevabast terasest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080.
Konstruktsioonide sarrustamisel kasutatavate teraste tugevusklassid on tähistatud vastavalt
normvoolavustugevusele - R = 500 MPa, T = 400 MPa, S< 300 MPa. Kasutatud terased peavad olema
tõendatud vastavate sertifikaatide (vastavuse tõendamise süsteem "1+") või laborite katseandmete alusel.
Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavalt tähistatud
keskkonnasaasteklassile ja betooni tugevusklassile.
Kõik betoonipinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud.
Sarruse fikseerimine (toestamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja
nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse
spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse
paiknemise projektijärgses kohas, arvestades lubatud hälbeid.
Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms.
Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude
pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses.
Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõuetele.
Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase klassile.
Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigalduse ja avade vms puhul vajaminevad terased.
1.5.1.8. Raketis
Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värsket betoonisegu, omakaalu ja
paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi-,
pinnasiledus- ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist
projektis ette nähtud viisi ja kvaliteediklassi kohaselt.
Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited peavad tagama esitatud
pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele
betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad betooni struktuuri või pinda rikkumata. Kui eelneva
nõude täitmine ei ole võimalik, tuleb tarindit läbivate kinnituste avade või jälgede ja süvendite
asukohad/muster määrata koostöös arhitektiga.
Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema
puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betoonipinna
värvimuutusi.
Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate
teraselementide paigaldamist.
Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid
betoontarindi defekte ning need peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele.
Kõikidele üle 4,5 m pikkuse kandeavaga horisontaalelementidele tuleb anda raketise aluspinnaga eeltõus 10
mm iga 3 m kandeava kohta, kui konkreetsel joonisel ei ole ette nähtud teisiti.
Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud (põhiliselt 10 x 10 mm, trepimarsside
ja panduste esiservad 5 x 5 mm, kui joonistel ei ole näidatud teisiti).
Vahtpolüstüreenist soojustuskihile või muule pehmele konstruktsioonipinnale tehtavad raketised peavad
olema sellised, et need ei vigastaks ega kahjustaks soojusisolatsiooni.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 12 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.9. Tehnoloogilised nõuded sarruse painutamiseks
Sarrus painutada vastavalt järgmistele tingimustele:
B500B - ribilise pinnaga keevitatav armatuurteras
1.5.1.10. Betoneerimise järeltööd
Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamiseks ja parandamiseks tuleb saada luba
projekteerijalt ja nähtavalejäävate pindade puhul juhised ka arhitektilt. Järgida tuleb ülevõetud standardi
EVS-EN 1504 "Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused,
nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine." osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden
korjausohjeet" esitatud nõudeid.
Betoneerimisvigadest tulenevad meetmed
Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine, jne tuleb esitada tellijale ja projekteerijale
enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ulatus määratakse
ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne, kui tellija on
kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatöötluse teeb tööettevõtja omal
kulul.
Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kavandatule, tuleb konstruktsioon uuesti teha, tugevdada
või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise
väärtuse alanemise eest. Meetmete viis sõltub vea suurusest.
Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjärelevalvele.
1.6. KANDEVKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS
Pole nõutud
V.a. tulemüür, kandekonstruktsioonid R120 / lahendatakse DESPRO tehnoloogiaga /
Konstruktiivse osa koostas diplomeeritud insener, tase 7: Vitali Rešetnjak
2503-11 / 3528TSS4 Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Nr. Projekti osa Dokumendi nimetus Faili nimetus 1 2 3 4 1 Tiitelleht 3528TSS4_EP_EK-0-01_v01_tiitel_2025-08-25.pdf 2 Dokumendide nimikiri 3528TSS4_EP_EK-0-02_v01_dok-nimikiri_2025-08-25.pdf 3 Seletuskiri 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_seletuskiri_2025-08-25.pdf
Joonised:
25.08.2025 / v.01 13 1(1)
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
PROJEKTEERIJA: INSENERIBÜROO EKOTEH OÜ
MTR reg. nr: EEP000974
Reg. nr. 11337116
Mustamäe tee 55, Tallinn, HM, 10412, [email protected]
Esindaja: Vitali Rešetnjak
Töö nr. / Töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
PEAPROJEKTEERIJA: GRK Eesti AS
reg nr: 12579850
Aadress: Riia 142, Tartu 50411
TELLIJA: Eesti Raudtee AS
Kontaktandmed: Harju maakond, Tallinn 15073, Telliskivi 60/2
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja
kontaktvõrgusüsteemi käitlemine.
TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
Staadium: TÖÖPROJEKT
Projektiosa: 04- KONSTRUKTIIVNE OSA (VUNDAMENDID)
VASTUTAV SPETSIALIST: VITALI REŠETNJAK (Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7)
/allkirjastatud digitaalselt/
Tallinn-25.08.2025 /v.01
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 2 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
SISUKORD
SISUKORD ....................................................................................................................................................................................................... 2
1. konstruktiivne osa ja tarindid .................................................................................................................................................. 4
1.1. ÜLDANDMED ........................................................................................................................................................................... 4
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................................................... 4
1.1.2. Alusdokumendid ................................................................................................................................................................. 4
1.1.2.1. Lähteandmed ............................................................................................................................................................ 4
1.1.2.2. Ehitusuuringud ......................................................................................................................................................... 4
1.1.2.3. Normdokumendid ..................................................................................................................................................... 4
1.2. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE .................................................................... 5
1.2.1. Projekteeritud kasutusiga ........................................................................................................................................... 5
1.2.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass ............................................................................................................................... 5
1.2.3. Teostusklass ja järelevalvetase ............................................................................................................................... 5
1.2.4. Koormused ...................................................................................................................................................................... 5
1.2.4.1. Kasuskoormused,tehnoloogilised ja seadmete koormused ................................................................... 5
1.2.4.2. Lumekoormus ........................................................................................................................................................... 5
1.2.4.3. Tuulekoormus .......................................................................................................................................................... 5
1.2.4.4. Omakaalukoormus ................................................................................................................................................... 5
1.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid .............................................................................. 6
1.2.5.1. Pinnase- ja vundamenditööd ............................................................................................................................. 6
1.2.5.2. Betoonkonstruktsioonid ...................................................................................................................................... 6
1.2.6. Konstruktsioonide keskkonnaklassid ....................................................................................................................... 7
1.3. HOONE KANDESKELETT ..................................................................................................................................................... 7
1.4. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................................................. 7
1.4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused ........................................................................................... 7
1.4.2. Pinnasevesi. ................................................................................................................................................................... 8
1.4.3. Seadmetehoone vundament ..................................................................................................................................... 8
1.4.4. Seadmetehoone põrand ............................................................................................................................................ 8
1.4.5. Aia ja tiibväravate vundamendid .......................................................................................................................... 8
1.4.6. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ja põhilised piirdetarindid ...................... 8
1.4.7. Erimeetmed ..................................................................................................................................................................... 8
1.4.8. Lisauuringute vajadus ............................................................................................................................................... 8
1.5. LISAD ........................................................................................................................................................................................ 8
1.5.1. Raudbetoonkonstruktsioonid ....................................................................................................................................... 8
1.5.1.1. Üldist........................................................................................................................................................................... 8
1.5.1.2. Betoontarindite keskkonnatingimused .......................................................................................................... 9
1.5.1.3. Tolerantsid ............................................................................................................................................................... 9
1.5.1.4. Betoonipinnad .......................................................................................................................................................... 9
1.5.1.5. Töövuugid ................................................................................................................................................................ 10
1.5.1.6. Nõuded materjalidele .......................................................................................................................................... 10
1.5.1.7. Sarrus....................................................................................................................................................................... 10
1.5.1.8. Raketis ...................................................................................................................................................................... 11
1.5.1.9. Tehnoloogilised nõuded sarruse painutamiseks ..................................................................................... 12
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 3 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.10. Betoneerimise järeltööd .................................................................................................................................... 12
1.6. KANDEVKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS ......................................................................................................... 12
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 4 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1. KONSTRUKTIIVNE OSA JA TARINDID
1.1. ÜLDANDMED
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projekti mahtu kuuluvad teenindushoone, trnasformaatorite ja väravate vundamendi projekti
koostamine aadressil Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Püssi linn, Püssi raudteejaam tööprojekti mahus.
1.1.2. Alusdokumendid
1.1.2.1. Lähteandmed
Lähteülesanne projekti koostamiseks on arhitektuurne eelprojekt (Kollane tuba OÜ, töö nr. 3301) ja
teraskonstruktsioonide põhiprojekt (VT Moodul OÜ, töö nr. 24092K).
1.1.2.2. Ehitusuuringud
Ehitusgeoloogilised uuringud tehti mais 2023. aastal Tapa-Narva vahelisel raudteelõigul. Pinnaseuuringud
teostas OÜ Reaalprojekt (Eesti Raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine. OSA 3. Tapa-Narva
EHITUSGEOLOOGILNE UURING töö nr. GL22021-III).
1.1.2.3. Normdokumendid
Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja normdokumentidest:
Ehitusseadustik 01.04.2022:
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Koormused:
EVS-EN 1990:2010 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud,
hoonete kasuskoormused.
EVS-EN 1991-1-2:2012 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2. Üldkoormused. Tulekahjukoormus.
EVS-EN 1991-1-3:2016 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus.
EVS-EN 1991-1-4:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4. Üldkoormused. Tuulekoormus.
EVS-EN 1991-1-5:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5. Üldkoormused. Temperatuurikoormus.
EVS-EN 1991-1-6:2005 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6. Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused.
Konstruktsioonid:
EVS-EN 1997-1:2014 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldreeskirjad.
EVS-EN 1992-1-1:2015 Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete
projekteerimiseks.
EVS-EN 1992-1-2:2019 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus.
Juhised:
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
EVS/TS-1 eelnõu (2022-01-02) „Kiilvaivundamentide projekteerimise alused“
Projekteerimisalal, kus Eesti projekteerimisnormid on mittetäielikud või puuduvad, on kasutatud
kehtivad Soome norme:
BY 39 Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit
BY 40 Betonirakenteiden pinnat
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 5 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.2. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE
1.2.1. Projekteeritud kasutusiga
Hoone kasutusiga on 50 aastat. Ehitise kavandatava tööea tagamise eeldusteks on:
- Projektijärgselt teostatud ehitustööd, kasutades selleks ettenähtud kvaliteediga tooteid ja töö
teostamise nõudeid
- Ehituse nõuetekohane kontrollimine ja dokumenteerimine.
- Ehitise tarindite sihipärane kasutamine ja nõuetekohane hooldus, sh. toodete valmistajate
juhiste järgimine.
1.2.2. Tagajärgede- ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on töökindluse eristamise eesmärgil tootmishoone
kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassi CC2 (kirjeldus: keskmised tagajärjed inimelukaotuse
suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või keskkonna kahjud on arvestatavad).
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks RC2.
1.2.3. Teostusklass ja järelevalvetase
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt rakendatakse antud hoone puhul toodetele teostusklass EXC2.
Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt rakendatakse antud hoone puhul tavaline projekteerimise järelevalve
tase DSL1. Ehitusaegse järelevalve puhul rakendatakse järelevalve tase IL2.
1.2.4. Koormused
1.2.4.1. Kasuskoormused,tehnoloogilised ja seadmete koormused
Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 liigitatakse projekteeritav hoone järgmistele kasutusklassidele:
klass B – qk=3,0 kN/m 2, Qk=2,0 kN (teenindusruumid);
klass B – qk=1,0 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni);
Koormuse osavarutegur kandepiirseisundis γG=1,5 ja kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.2. Lumekoormus
Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m 2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,8 (katusekalle 15
O).
Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2006. Katuse takistusele,
mille kõrgus alla 0,6m lumikotid ei rakenda. Koormuse osavarutegur kandepiirseisundis γQ=1,5 ja
kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.3. Tuulekoormus
Tuule põhiline baaskiiruse väärtus hoonele on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk hoonele qp=0,552
kN/m2. Maastikutüüp – II. Tuule põhiline baaskiiruse väärtus raadioside mastile on vb=21,0 m/s ja keskmine
tuule baaskiirusrõhk hoonele qp=0,915 kN/m 2. Maastikutüüp – I. Masti täitetegur ϕ=0,3.
Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur
kandepiirseisundis on γQ=1,5 ja kasutuspiirseisundis γQ=1,0.
1.2.4.4. Omakaalukoormus
Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete
kaaludele.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 6 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Omakaalukoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on γG=1,2 ning kasutuspiirseisundis γG=1,0.
1.2.5. Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
Tolerantside arvväärtused lähtuvad BY39 (Paikallavalettujen betonirakenteiden toleranssit) ja BY40
(Betonipinnat) nõuetest; antud on normaaltäpsesse (N) klassi või klassi 2 kuuluvate konstruktsioonide
tolerantsid. Osaliselt on mõõtmehälbeid korrigeeritud vastavalt hoone ja konstruktsioonide eripärale.
Esitatud tolerantse kasutada kõigi raudbetoontarindite valmistamisel v.a. juhtudel, kui joonisel on näidatud
teisiti.
1.2.5.1. Pinnase- ja vundamenditööd
Tagasitäitetööd tehakse projekti realiseerimiseks vajaminevas mahus. Tagasitäitmine tehakse kihtidena 20cm
optimaalse niiskusega osakeste läbimõõdunõuete kohastest materjalidest.
Taastamiskihtide paksus ja tihenduskordade arv valitakse selline, et saavutatakse soovitud tihedus ja
kandvus.
Eri taastäitmiskohtade tihendamis- ja kandenõuded on järgmised:
- Vundamendi alus D>95%,E1>70MN/m2, E2/E1 2,2
- Põrandate alus D>90%,E1>120MN/m2, E2/E1 2,0
- Filterkiht D>90%,E2>50MN/m2, E2/E1 <2,2
- Jagav kiht D>92%,E1>87MN/m2, E2/E1 <2,2
- Kandev kiht D>92%,E1>122MN/m2, E2/E1 <2,2
Tihendamise käigus ei tohi rikkuda teiste kihtide kandevõimet. Talvistes tingimustes tehtavatel töödel tuleb
jälgida vastavasisulisi juhendeid. Põrandate alused killustiku kihid näidatakse tööjoonistel. Tihendamine teha
nõutud tiheduseni.
Aluse pind tasandatakse selliselt, et pinnasele toetuva põranda alla ei jää vett koguvaid lohke.
Geomeetrilised tolerantsid vastavalt standardi EVS-ENV 13670:2010 lisale F.
VUNDAMENDID:
- põhimõõtmed (LxB, va. soklipoolne serv) ± 30 mm
- vundamendi ülapinna kõrgus ± 20mm
- külghälve ± 30 mm
PÕRANDAD:
- kõverus maksimaalselt ± 2 mm
2m kohta
1.2.5.2. Betoonkonstruktsioonid
Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2.
järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 2. tolerantsiklassi nõuded.
Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass on Soome Betooniühingu väljaannet BY 40 klass A.
Hoone tarindid kuuluvad valdavalt normaaltäpsesse (N) klassi (2. konstruktsiooniklass). Raudbetoontarindite
ja nende pinnakihtide tolerantside arvväärtuse määramisel juhindutakse By39 (Paikallavalettujen
betonirakenteiden toleranssit) ja By40 (Betonipinnat) nõuetest, rakendatakse II kvaliteediklass.
Pinnasel betoonpõrandate kvaliteedinäitaja on: BÜ7, 2018 järgi A – 2 – II.
Vahelael betoonpõranda kvaliteedinäitaja on: BÜ7, 2018 järgi A – 2 – III.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 7 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Teraskonstruktsioonide tolerantside määramisel juhindutakse Soome Ehitusseadustikust B7, standardi SFS
3200 ning EVS-EN 1993-1-1:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid
hoonete projekteerimiseks esitatud nõuetest. Teraskonstruktsioonide kooste- ja paigaldustöödel tuleb
järgida Ehitustööde üldiseid kvaliteedinõudeid TarindiRyL 2010, II kvaliteediklass.
R/B ELEMENDID:
- pikkus ± 15 mm
- Iaius ± 10 mm
- paksus ± 10 mm
- astme laius ± 5mm
- tõusu kõrgus ± 5 mm
- paiknemine pikisuunas ± 20 mm
- paiknemine põiksuunas ± 15 mm
- pealispinna kõrgusmärk - 10mm +0 mm
1.2.6. Konstruktsioonide keskkonnaklassid
Betoonkonstruktsioonid:
- XC3 vihma eest kaitstud betoon välisõhus (plaatvundament)
- XC4 veega kokkupuutuvad pinnad, väliskeskkonnas olevad betoonpinnad (vundamendid)
- XF3 vihma ja külma eest kaitsmata horisontaalsed betoonpinnad (vundamendid)
- XD1 betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad (vundamendid)
- KK1 Külmakindluseklass
Teraskonstruktsioonid:
- C3 mõõduka saastega linna- ja tööstuspiirkonnad
1.3. HOONE KANDESKELETT
Projekteeritud hoone, mis paigaltatakse plaatvundamendile on teraskarkasshoone (täpsemalt vt. MODEL
DESIGN OÜ, töö nr. 24092K). Transformaatorid paigaldatakse eraldiseisav vundamendile. Tuulemüür
lahendatud monteeritavatest elemendidest, teraspostidest ning vahele monteeritud raudbetoonpalneelidest
(täpsemalt vt. DESPRO tehboloogia).
1.4. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID
1.4.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused
Uuritud ala asub Viru lavamaal, kus maapind on valdavalt tasane. Uuringupunktide suudmete juures on
maapinna absoluutkõrgused 38,7…39,3 meetrit. Pinnakate koosneb valdavalt jääjärvelistest liivadest. Uuritud
alal moodustab aluspõhja valdavalt mergeline lubjakivi, mis üldgeoloogilistel andmetel kuulub Ordoviitsiumi
ladestu Kõrgekalda kihistusse.
Järgnevalt on üldistatult kirjeldatud uuringualal väljaeraldatud pinnaseid:
Kiht 1 Täide. Pinnas esineb oleva tee peale tehtud uuringupunktis nr 32, kus selle paksus on 1,0
meetrit. Kiht koosneb aherainest, mis on segunenud liivaga (liivane mölline KRUUS). Pinnases on
vähene orgaanika sisaldus.
Kiht 2 Muld. Kiht esineb maapinnal uuringupunktides nr 27…31 kuni 0,4 meetri paksuselt.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 8 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
Kiht 3 liivane MÖLL. Pinnas lasub mulla või täite all absoluutkõrgusel 38,25…38,45 kuni 3,45 meetri
paksuselt. Möll on pruuni, sügavamal halli, värvusega ja poolkõva kuni kõva konsistentsiga.
Kiht 4 LIIV. Moreen esineb planeeritava alajaama asukohas lubjakivi peal kuni 0,4 paksuselt. Pinnas
on halli värvusega ja sitke konsistentsiaga.
Kiht 5 Lubjakivi. Aluspõhi asub projekteeritava alajaama asukohas maapinnast 3,5…4,2 meetri
sügavusel, absoluutkõrgusel 34,60…35,35 meetrit. Kivimisse puuriti kuni 2,15 meetrit. Lubjakivi on
halli värvusega ja kesktugev kuni tugev.
1.4.2. Pinnasevesi.
Välitööde käigus (20 ja 25.01.2023) asus pinnaseveetase maapinnast 0,0…1,2 meetri sügavusel,
absoluutkõrgusel 38,05…38,75 meetrit. Mõõdetud veetaset võib pidada maksimumi lähedaseks. Uuritud alal
on mitmeid kraave, mis suubuvad läänes asuvasse Kose jõkke. Puuraugust nr 27 võetud veeproovi
laborianalüüs näitas, et pinnasevesi ei ole agressiivne betooni suhtes.
1.4.3. Seadmetehoone vundament
Projekteeritud vundament on plaatvundament monoliitbetoonist tugevusklassiga C30/37, XC3 paksusega
20cm. Kandevseinte all projekteeritud ribid laiusega 30cm, kõrgusega 60cm. Armeeritakse kahes kihis
üksisvarrastega. Maksimaalsed lisa pinged plaatvundamendi all on 50kPa. Välistrepid projekteeritud
monoliitbetoonist tugevusklassiga C35/34, XC4/XD3/XF3 paksusega 25cm.
1.4.4. Seadmetehoone põrand
Põrand plaatvundamendi peal paksusega 320mm (tõstetud põrand, nt. MERO type 5).
1.4.5. Aia ja tiibväravate vundamendid
Projekteeritud vundamendid on postvundament monoliitbetoonist tugevusklassiga C30/37, XC4/XD1/XF3
mõõtudega Ø30cm kõrgusega 95cm ja Ø50cm kõrgusega 120cm. Pinnase arvutuslik sisehõõrdenurk 30O.
1.4.6. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ja põhilised piirdetarindid
Teenindushoone plaatvundamendi seinad soojustatakse XPS-soojustusega, paksusega 100mm. Välimine
soojustuse kiht kaistakse tsementkiiudplaadiga.
1.4.7. Erimeetmed
Pole vajalik.
1.4.8. Lisauuringute vajadus
Pole vajalik.
1.5. LISAD
1.5.1. Raudbetoonkonstruktsioonid
1.5.1.1. Üldist
Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täitematerjalide terastikuline koostis ning suhe,
maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt
kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad
olema tõendatud vajalike saatedokumentidega.
Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 9 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus betoonimassi
tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk), on otstarbekas kasutada
isetihenduvaid betoonisegusid.
Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõlastatud
viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingimustest ja
käesolevast juhendist.
Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ2 esitatud nõuetele, kui
ehituskirjelduses ja/või joonistel pole määratud teisiti.
Vajalikud katsed ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vastavalt
standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504.
Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel tuleb
betoonis kasutatav täitematerjal ja vesi soojendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi
temperatuuri vähemalt tasemel +5°C. Minimaalselt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi
minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soojustatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass
saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtirakestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit
ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu
üle 65°C. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni
tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist.
Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltuvalt
keskkonna tingimustest ja betooni kivinemise kiirusest.
Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma
katkestusteta kogu hooldeaja vältel.
Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavutanud
kuubikulise survetugevuse vähemalt fc,k = 6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga
alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise
või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel
projekteerija.
Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti", kus
sätestatakse objekti-tarindikohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja
teostusjoonised.
1.5.1.2. Betoontarindite keskkonnatingimused
Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 Betoon nõuetele. Betooni veetiheduse
määramisel on lähtutud BÜ1 ja BÜ2 määratlustest.
1.5.1.3. Tolerantsid
Tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Antud hoone kuulub 2.
järelevalveklassi ja talle tuleb kohaldada 2. tolerantsiklassi nõuded.
1.5.1.4. Betoonipinnad
Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest, ega ole otseselt
seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev dokument,
mistõttu võib kasutada näiteks Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ4 2010.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 10 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.5. Töövuugid
Vajalike töö- ja temperatuurivuukide asukoht tuleb tööde teostajal konstruktsioonide projekteerija ja
arhitektiga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel.
Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus.
Eemaldatavate töövuugimoodustajate puhul võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind talub
raketise eemaldamist purunemata. Sisse betoonitavate vuugimoodustajate puhul nõue ei kehti.
Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on
pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk.
Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku
täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töövuugid tehakse
vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades.
1.5.1.6. Nõuded materjalidele
Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskirjadele ja
instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.
Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 „Betoon. Osa 1.
Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb valida
selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine on viidud
miinimumini.
Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema
sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. (Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud
betoonitööde päevikus.)
Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamis- ja atesteerimismeetodid on antud standardis EVS-EN
10080:2006 „Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted". Selles standardis käsitlemata
sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rahvuslike normdokumentide põhjal määratud
projekteerimisandmed on viidud vastavusse standardiga EVS 1992-1-1:2003 „Raudbetoonkonstruktsioonid.
Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad".
Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega
mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete
täitmise. Täiematerjalid peavad vastama (EVS-EN 2061:2002 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele.
Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi
ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist
või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti.
Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, läbivad soojustust vöi on
seinapaneelide väliskihis, peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest (näiteks AISI 304, B600KA2
vms). Teised teraselemendid tuleb tehases puhastada ja kruntida keskkonnaklassi nõuete kohaselt.
Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstruktsioonile esitatavatele nõuetele, kui pole märgitud
muud.
Sissebetoonitavad puitosad peavad olema valmistatud sügavimmutatud puidust. Tsemendi liik valida
vastavalt keskkonnaklassile ja tarindi betoonile esitatavatele muudele nõuetele.
1.5.1.7. Sarrus
Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab
paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on esitatud sarruste välimised
painutusmõõdud. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 11 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
painutatud varraste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või
projekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnal) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema
roostevabast terasest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080.
Konstruktsioonide sarrustamisel kasutatavate teraste tugevusklassid on tähistatud vastavalt
normvoolavustugevusele - R = 500 MPa, T = 400 MPa, S< 300 MPa. Kasutatud terased peavad olema
tõendatud vastavate sertifikaatide (vastavuse tõendamise süsteem "1+") või laborite katseandmete alusel.
Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavalt tähistatud
keskkonnasaasteklassile ja betooni tugevusklassile.
Kõik betoonipinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud.
Sarruse fikseerimine (toestamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja
nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse
spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse
paiknemise projektijärgses kohas, arvestades lubatud hälbeid.
Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms.
Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude
pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses.
Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõuetele.
Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase klassile.
Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigalduse ja avade vms puhul vajaminevad terased.
1.5.1.8. Raketis
Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värsket betoonisegu, omakaalu ja
paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi-,
pinnasiledus- ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist
projektis ette nähtud viisi ja kvaliteediklassi kohaselt.
Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited peavad tagama esitatud
pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele
betoonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad betooni struktuuri või pinda rikkumata. Kui eelneva
nõude täitmine ei ole võimalik, tuleb tarindit läbivate kinnituste avade või jälgede ja süvendite
asukohad/muster määrata koostöös arhitektiga.
Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad peavad olema
puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betoonipinna
värvimuutusi.
Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbivate
teraselementide paigaldamist.
Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid
betoontarindi defekte ning need peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele.
Kõikidele üle 4,5 m pikkuse kandeavaga horisontaalelementidele tuleb anda raketise aluspinnaga eeltõus 10
mm iga 3 m kandeava kohta, kui konkreetsel joonisel ei ole ette nähtud teisiti.
Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud (põhiliselt 10 x 10 mm, trepimarsside
ja panduste esiservad 5 x 5 mm, kui joonistel ei ole näidatud teisiti).
Vahtpolüstüreenist soojustuskihile või muule pehmele konstruktsioonipinnale tehtavad raketised peavad
olema sellised, et need ei vigastaks ega kahjustaks soojusisolatsiooni.
Töö nr / töö tähis: 2503-11 / 3528TSS4
Projekti nimetus: Tapa-Narva raudtee
elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine
Objekt: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Seletuskiri: KONSTRUKTSIOONID
Aadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 166
25.08.2024 12 / 12
Dokumendi nr: 3528TSS4_EP_EK-3-01_v01_EKseletuskiri_2025-08-25.docx
Inseneribüroo EKOTEH OÜ tel. +372 56 567 646 KMKN EE101115784
Mustamäe tee 55, Tallinn 10621 fax. +372 6 662 2407 MTR EP000974
Reg nr.11337116 E-mail: [email protected]
1.5.1.9. Tehnoloogilised nõuded sarruse painutamiseks
Sarrus painutada vastavalt järgmistele tingimustele:
B500B - ribilise pinnaga keevitatav armatuurteras
1.5.1.10. Betoneerimise järeltööd
Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamiseks ja parandamiseks tuleb saada luba
projekteerijalt ja nähtavalejäävate pindade puhul juhised ka arhitektilt. Järgida tuleb ülevõetud standardi
EVS-EN 1504 "Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused,
nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine." osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden
korjausohjeet" esitatud nõudeid.
Betoneerimisvigadest tulenevad meetmed
Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine, jne tuleb esitada tellijale ja projekteerijale
enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ulatus määratakse
ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne, kui tellija on
kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatöötluse teeb tööettevõtja omal
kulul.
Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kavandatule, tuleb konstruktsioon uuesti teha, tugevdada
või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise
väärtuse alanemise eest. Meetmete viis sõltub vea suurusest.
Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjärelevalvele.
1.6. KANDEVKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS
Pole nõutud
V.a. tulemüür, kandekonstruktsioonid R120 / lahendatakse DESPRO tehnoloogiaga /
Konstruktiivse osa koostas diplomeeritud insener, tase 7: Vitali Rešetnjak
Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine jakontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine.
Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16 ELEKTRIPAIGALDIS
EELPROJEKT
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Projekteerija: NSWE OÜ Pelguranna tn 59-58, 10316 Tallinn [email protected]
Reg. 12204133
TEL002918; EEP003791; FPR000445
Koostas: Stanislav Timirbulatov
Vastutav isik: Stanislav Timirbulatov
Töönumber: 3528TSS4 Versioon: 01 Staadium: Eelprojekt Kuupäev: 25.08.2025
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 1/14
25.08.2025
1 Projekti üldosa .................................................................................................................... 3
1. Hoone tugevvoolupaigaldis .................................................................................................. 3
1.1. Üldandmed .................................................................................................................. 3
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ...................................................................................... 3
1.1.2. Alusdokumentatsioon ............................................................................................ 3
1.2. Olemasolev ................................................................................................................. 4 1.3. Põhiandmed ................................................................................................................ 4
1.3.1. Liitumispunkti andmed .......................................................................................... 4
1.3.2. Hoone tugevvoolupaigaldise andmed ...................................................................... 4 1.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid .................................................................... 5
1.5. Elektri arvestussüsteem ................................................................................................ 5 1.6. Varutoitesüsteem ......................................................................................................... 5
1.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ............................................................................. 5
1.8. Päikeseelektrijaam ....................................................................................................... 5
1.9. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ...................................................... 5
1.9.1. Reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid ........................................................... 5 1.9.2. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud muud süsteemid ...................................... 5
1.10. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ......................................................................... 5 1.10.1. Maanduspaigaldis ................................................................................................. 5
1.10.2. Potentsiaaliühtlustus.............................................................................................. 6
1.11. Kaabliteed ............................................................................................................... 6
1.11.1. Kaabliredelid ja rennid .......................................................................................... 6
1.11.2. Kaablikarbikud ..................................................................................................... 6 1.11.3. Riputussüsteemid .................................................................................................. 6
1.11.4. Läbiviigud ........................................................................................................... 6 1.12. Jõuseadmete elektrivarustus ...................................................................................... 7
1.12.1. KVVK-seadmete elektrivarustus ............................................................................ 7 1.12.2. Köögiseadmete elektrivarustus ............................................................................... 7
1.12.3. Muude seadmete elektrivarustus ............................................................................. 7 1.13. Elektritoite ühendussüsteemid.................................................................................... 7
1.13.1. Pistikupesad ......................................................................................................... 7
1.13.2. Lattliinid .............................................................................................................. 7
1.13.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ................................................................. 7
1.14. Valgustussüsteemid .................................................................................................. 8
1.14.1. Üldvalgustus ........................................................................................................ 8
1.14.2. Evakuatsioonivalgustussüsteem .............................................................................. 8 1.15. Küttesüsteemid ja seadmed ........................................................................................ 9
1.15.1. Elektriküttesüsteemid ............................................................................................ 9
1.15.2. Sulatussüsteemid .................................................................................................. 9 1.15.3. Eriküttesüsteemid ................................................................................................. 9
1.16. Tuleohutussüsteemid ................................................................................................ 9
1.16.1. Piksekaitse ........................................................................................................... 9
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 2/14
25.08.2025
1.16.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid .................................................... 10
1.17. Tulekaitse .............................................................................................................. 10
1.18. Kvaliteedi-ja kontrollinõuded ehitajatele ................................................................... 10
2. Hoone nõrkvoolupaigaldis ................................................................................................. 12
2.1. NORMDOKUMENDID ............................................................................................. 12
2.2. AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM ................................ 13 2.3. VALVE – JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEM ....................................................................... 13
2.4. SIDESÜSTEEM ........................................................................................................ 13
2.5. JÄLGIMISSÜSTEEM (VIDEOVALVE) ..................................................................... 13
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 3/14
25.08.2025
1 Projekti üldosa
Käesolevas projektis on lahendatud aadressil da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16 veoalajaama elektripaigaldis. Käesolevas albumis lahendatakse hoone omatarbe elektripaigaldis ja tulekahjusignalisatsioon. 1. Hoone tugevvoolupaigaldis
1.1. Üldandmed
1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus
Projektis lahendatakse järgmised hoone omatarve süsteemid: - Üldvalgustus - Evakuatsioonivalgustus - Pistikupesade võrk - Hoone maandus ja potentsiaaliühtlustus - KVVK süsteemide elektripaigaldis
1.1.2. Alusdokumentatsioon
1.1.2.1. Lähteandmed
- Arhitektuurosa projekt
- KVVK seadmete lähteandmed
1.1.2.2. Ehitusuuringud
Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid.
1.1.2.3. Normdokumendid
Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu:
1. Ehitusseadustik 2. Seadme ohutuse seadus 3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 4/14
25.08.2025
Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu: 1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised” 2. EVS-EN 12464-1:2021 “Valgustus. Siseruumi töökohad” 3. EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-
kood)” 4. EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika. Hädavalgustus” 5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” 6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted” 7. EVS-EN 62305 “Ehitiste piksekaitse” 8. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in thre phase a.c systems” 9. EVS-EN 12101-2:2017 “Suitsu ja kuumusekontrollsüsteemid – Osa 2:
Spetsifikatsioonid loomulikul teel suitsu ja kuumuse jääke eemaldavate luukide kohta”
10. EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
11. EVS-EN 61140:2016/AC:2017 „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele”
Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud:
a. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2014.a määrus nr 67
b. EVS 932:2017 Ehitusprojekt c. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele
1.2. Olemasolev
Projekteeritav hoone on uusehitus ja ei oma olemasolevaid süsteeme.
1.3. Põhiandmed
1.3.1. Liitumispunkti andmed
Katkematu toite kindlustamiseks on ette nähtud rajada kaks liitumiskilpi (põhitoide + reservtoide). Liitumiskilbid projekteeritakse ja ehitatakse välja Eesti Raudtee ja Elektrilevi poolt.
1.3.2. Hoone tugevvoolupaigaldise andmed
Tugevvoolupaigaldise liik II Hoone juhistikusüsteem TN-C-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis)
Toitepinge 230 V; 50 Hz Kilp PJK: Hoone peakaitse 1x125 A Kilbi nominaal 250 A Reaktiivvõimsuse kompensaator puudub
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 5/14
25.08.2025
1.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid
Töövõtja ehitab 0,4 kV kaabelliin 0,4 kV jaotusseadmest kuni omatarve süsteemide keskuseni. Peakilp (PJK) Peakeskus on ette nähtud paigaldada hoone seadmeruumi. Keskus valmistatakse väljaspool käesoleva projekti töömahtu.
1.5. Elektri arvestussüsteem
Elektriarvestussüsteemid asuvad liitumiskilbis ja kuuluvad EVR Elektrivõrkude ametile ja Elektrilevile.
1.6. Varutoitesüsteem
Seadmekonteiner tuleb varustada hästi ligipääsetava standardliidesega, mis võimaldab seadmeruumi toiteks avariiolukorras kasutada välist toiteallikat (mobiilne generaator).
1.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem
Ei kuulu käesoleva prtojekti töömahtu.
1.8. Päikeseelektrijaam
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
1.9. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid
1.9.1. Reaktiivenergia kompenseerimise süsteemid
Hoone omatarve süsteemide reaktiivvõimsuse osakaal on väike ning eraldi kompenseerimist ei ole ette nähtud.
1.9.2. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud muud süsteemid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
1.10. Maandused ja potentsiaaliühtlustused
1.10.1. Maanduspaigaldis
Hoonele rajatakse maanduspaigaldis väljaspool käesoleva projekti töömahtu. Maandustakistus mitte üle 1 Ω. Maandusseadmest võetakse kaks ühendust objekti peakeskuse lähedusse paigaldatavale peamaanduslatile (MEB). Lisa maanduslatidele (EB) tuuakse üks ühendus maandusseadmest. Maandus tuleb vältida elektri keemilise korrosiooni teket, kasutades õigeid materjale ning kaitsevahendeid.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 6/14
25.08.2025
1.10.2. Potentsiaaliühtlustus
Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-HD 60364, EVS-EN 60529 ning kasutatud järgmisi kaitseviise:
- Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised - Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide ühtlustus - Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid, isolatsiooni monitooring
Inimeste ohutuse tagamiseks peab elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge jääma alla 50 V või peab olema tagatud kiire väljalülitus. Selle jaoks teostatakse kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus ning rikkevoolukaitsete kasutamine. Vastavalt EVS-HD 60364-4-41 lõppahelate kaitseaparaatide enimalt lubatav väljalülitusaeg peab olema alla 0,4 s 230 VAC juhul, 0,2 s 400 VAC juhul. Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed). Potentsiaalide ühtlustuseks nähakse ette potentsiaalide ühtlustuse latid tehnilistes ruumides. Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus lattidega ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile (EVS, IEC).
1.11. Kaabliteed
1.11.1. Kaabliredelid ja rennid
Kasutatakse kuumtsingitud kaabliredeleid.
1.11.2. Kaablikarbikud
Arvutiga varustatud töökoha pistikupesad on ette nähtud paigaldada laua peal paiknevasse kaablikarbikusse. Kaablikarbiku alumine serv põrandast 80 cm (kui ei ole tegemist eritellimusega). Kaablikarbikus jätta reservruum nõrkvoolupistikutele ja töökoha valgusti lülitile. Karbik paigaldada seinale peale viimistlus- ja värvimistöid.
1.11.3. Riputussüsteemid
Valgustite ja nende juhtmete paigaldamiseks tehnilistes ruumides vajadusel kasutatakse tsingitud terasest valgustuse riputusrenne. Renni korpuse materjali paksus peab olema vähemalt 1,0 mm ning taluma kaablite raskust ilma läbipaindeta
1.11.4. Läbiviigud
Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistorude abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha plastiktorust. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 7/14
25.08.2025
1.12. Jõuseadmete elektrivarustus
1.12.1. KVVK-seadmete elektrivarustus
Hoone ruumidesse nähakse ette mehaaniline sundventilatsioon. Kõik ventilatsioonisüsteemi mootorid, varustada eraldi turvalülititega, kui need ei asetse keskuse vahetus läheduses. Väljas paiknevad turvalülitid või pistikühendused varustada vihmakaitsega ning nende kaitseaste peab olema IP65.
1.12.2. Köögiseadmete elektrivarustus
Antud objektil nimetatud seadmed puuduvad.
1.12.3. Muude seadmete elektrivarustus
Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi.
1.13. Elektritoite ühendussüsteemid
1.13.1. Pistikupesad
Üldjuhul teostatakse kaabeldus pinnapealselt PVC kaablikaitsetorudes või kaabliredelil. Kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi.
Kõik pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga 30 mA. Rikkevoolukaitselülititega varustatakse ka kõik üldkasutatavate pistikupesade grupid. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte.
1.13.2. Lattliinid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
1.13.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid
Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava PVC isolatsiooniga kaableid (tuletundlikus min Dca-s2,d2,a2). Ristlõike puhul kuni 16 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse PVC isolatsiooniga kaableid (tuletundlikus min Dca-s2,d2,a2). Pind ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides kaablit XPJ-HF D, välistingimustes kaablit MCMK HF D. Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid EVS nõuetele. Installatsioonitööde käigus tähistada kaablid mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise, käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 8/14
25.08.2025
Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse.
1.14. Valgustussüsteemid
1.14.1. Üldvalgustus
Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega: - Eesti Standard EVS-EN 12464-1.
Ruumi nimetus Valgustus -tihedus,
lx
Kontroll- tasapinna
kõrgus
Ühtne räigustegur
UGRL
Värviesitus- indeks Ra
Hooldus- tegur
Puhastus- sagedus aastas
Tehnilised ruumid 500 0,8 m 25 80 0,8 2
Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute:
- kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (ca 50000 h); - eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks; - kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid.
Kasutatakse LED valgusteid. Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid. Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele. Valgustid juhitakse impulsslülitiga. Nähakse ette võimalus ühendada blokeering valvesignalisatsioonist. Lülitid paigaldatakse:
* Üldjuhul (uksepiidast min. 0,1 m) h = 1,5 m põrandast
Fassaadile paigaldatakse sissepääsude valgustamiseks välisvalgusti sisseehitatud liikumisanduriga.
1.14.2. Evakuatsioonivalgustussüsteem
Hoone evakuatsioonivalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, Eesti standardi EVS-EN 1838 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” nõuetele.
Evakuatsioonivalgustus jaguneb selle kasutamise otstarbe järgi: väljapääsutee valgustuseks; paanikavastaseks valgustuseks.
Evakuatsioonivalgustussüsteem põhineb sisseehitatud akuseadmega valgustitel.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 9/14
25.08.2025
1.14.2.1. Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta
Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx. Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab olema vähemalt 0,5 lx. Evakuatsioonivalgustusega tagatakse ka tuleohutuspaigaldiste asukohtade valgustamine (kustutid, teatenupud). Tuleohutuspaigaldiste valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx. Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse põhiliselt eraldiseisvaid akuseadmetega varustatud LED evakuatsioonivalgusteid, mis varustatud autonoomse akuseadmega, tugiajaga 1 tund.
1.14.2.2. Süsteemi põhimõtted
Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele. Evakuatsioonivalgusteid ei lülitata tsentraalsesse kontrollsüsteemi. Varusolevad evakuatsioonivalgustid lülitatakse vastava piirkonna valgustust toitvale kilbile ning süttivad põlema vastava piirkonna üldvalgustuse toitepinge kadumisel.
1.14.2.3. Paigalduse põhimõtted
Evakuatsioonivalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid: valgustama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides tehtavaid toiminguid.
1.15. Küttesüsteemid ja seadmed
1.15.1. Elektriküttesüsteemid
Seadmeruumi nähakse ette elektriradiaator.
1.15.2. Sulatussüsteemid
Vihmaveerennid ja –torud varustatakse elektrisoojendusega. Vihmaveerennide ja -torude elektrisoojendus juhitakse termostaadiga, mis on varustatud temperatuuri- ja niiskusanduritega.
1.15.3. Eriküttesüsteemid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
1.16. Tuleohutussüsteemid
1.16.1. Piksekaitse
Ei kuulu käesoleva projekti mahtu.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 10/14
25.08.2025
1.16.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid
Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad.
1.17. Tulekaitse
Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega, nt. GPG Fire Stop System sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega), akustika ning kütte- ventilatsiooni nõuetele. Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teostamise ajal. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Kaablite tuletundlikus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2.
1.18. Kvaliteedi-ja kontrollinõuded ehitajatele
Töö teostatakse head töö- ja ehitustava järgides ja kasutades esmaklassilisi standardite vastavaid materjale. Kilbid ja kapid tuleb paigaldamisel puhastada ehitusprahist jms. Töövõtja kohustub ilma lisatasuta vajadusel esitama materjalid tõendamaks kasutatud seadmete ja materjalide töövõtu nõuetele vastavust. Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Tuletõrjesüsteemide elektriosa tööde teostamisel peab omama täiendavat registreeringut tuleohutuspaigaldiste osas. Enne lõpliku pakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste korral võtta aluseks spetsifikatsioonides toodud kogused, juhul kui plaanidel toodud kogused ei ületa spetsifikatsiooni koguseid. Pakkumine peab sisaldama kõik tööd ja materjalid, ka muud abitööd ja - materjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid (vastavalt projektis, standardites ja seadusandluses ettenähtule). Elektritöövõttu kuuluvad ka kõik ametlikud kooskõlastused, sealhulgas tellija esindajaga.
Elektritööde teostaja varustab tellija esindaja süsteemi kasutuse ja hooldusjuhendid ning korraldab süsteemi ekspluatatsiooniks vajaliku koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka vastavad teostusjoonised. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja tellijale üleandmisel. Ehitamisel tuleb muuseas juhinduda hoone tehnosüsteemide ehitustööde üldistest kvaliteedi nõuetest (RYL2002, II osa).
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 11/14
25.08.2025
Tugevvoolu töövõtuleping sisaldab järgmist: - tugevvooluseadmete ja vajalike lisatarvikute valikut, tarnet, paigaldamist ja kõiki ühendustöid
vastavalt projektile; - kooskõlastust tellijaga valitud tugevvooluseadmetele; - teostusjooniste, kasutus- ja hooldusjuhendite ning nõutavate testraportite koostamine;
Töövõtja teeb vajadusel oma tööde teostamiseks sellekohased tööjoonised.
Töödokumentatsiooni hulka peavad üldjuhul kuuluma: - tugevvoolu keskuste sekundaarskeemid, millel on näha kõik seadmed ja nende omavahelised
ühendused - paigaldatava seadmete tüübid ja margid - paigaldusandmed
Teostusjoonised tehakse projekt- või tööjooniseid täiendades. Töövõtja kannab töövõtu teostamise ajal töösse tulnud muutused teostusjoonistele. Teostusjoonistel peavad olema ka teiste töövõtjate poolt tarnitud automaatikasüsteemi komponentide ühendusandmed ja kaabeldus- andmed. Kõik joonised ja dokumendiloetelud peavad olema märgisega "Teostusjoonised" koos kuupäevaga.
Üleandmisdokumentatsiooni hulka kuulub lisaks eelmainitud tööjoonistele eestikeelsena: - süsteemi üldkirjeldus - süsteemide ja seadmete kasutamis-, ja hooldusjuhised - katsetus-, reguleerimis- ja häälestusprotokolli
Töövõtja tellib auditi, organiseerib elektrotehnilised kontrollmõõtmised, üld- ja hädavalgustuse kontrollmõõtmised (mõõta valgustustihedus, autonoomsel toitel toimisese aeg). Ehitaja peab ehitise üle andma koos kasutusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 12/14
25.08.2025
2. Hoone nõrkvoolupaigaldis
2.1. NORMDOKUMENDID
Projekti koostamise aluseks olevate üldiste normide loetelu: Ehitusseadustik; Seadme ohutuse seadus; Elektroonilise side seadus; Siseministri määrus nr. 17, 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Tuleohutuse seadus; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“; EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Projekti koostamise ja nõrkvoolusüsteemide ehitamise aluseks olevate normide loetelu EVS-EN 50173-1:2018 „Information technology - Generic cabling systems - Part 1: General requirements“; EVS-EN 50174-1:2018 „Information technology - Cabling installation - Part 1: Installation specification and quality assurance“; EVS-EN 50174-2:2018 „Information technology - Cabling installation - Part 2: Installation planning and practices inside buildings“; EVS-EN 50346:2003, EVS-EN 50346:2003/A1:2007, EVS-EN 50346:2003/A2:2009 „Infotehnoloogia. Paigaldatud juhistiku testimine“; EVS-EN 50130-4:2011, EVS-EN 50130-4:2011/A1:2014 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektromagneetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard: Häiringutaluvuse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmsüsteemide, videovalvesüsteemide, juurdepääsukontroll-süsteemide ja isiklike appikutsesüsteemide komponentidele.” EVS-EN 60529:2001, EVS-EN 60529:2001/AC:2009, EVS-EN 60529:2001/A2:2014 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed”; EVS-EN 50310:2016 „Telecommunications bonding networks for buildings and other structures“; Siseministri 7. jaanuari 2013. a määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”; CEN/TS 54-14:2004 „Automaatne tulekahjusignalisatsioon. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri“; ETEL (Eesti Turvaettevõtete Liit) ja EksL (Eesti Kindlustusseltside Liit) poolt välja töötatud „Sissetungimishäire süsteemide projekteerimise, paigaldamise ja hoolduse eeskiri“; NB! Kasutada standardite kehtivaid versioone ja täiendusi! Olulisemate kvaliteedinõuete loetelu: Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. II. osa“
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 13/14
25.08.2025
2.2. AUTOMAATNE TULEKAHJUSIGNALISATSIOONISÜSTEEM
Alajaam varustatakse konventsionaalse tulekahjusignalisatsiooniga. ATS süsteemiga varustatakse kõik ruumid. Anduritena kasutatakse optilisi suitsuandureid. ATS komponendid peavad omama EV kehtivat vastavussertifikaati. Kõik andurid, nupud ja moodulite paigalduskarbid peavad vastama ruumi keskkonnale. Andurid paigaldada ehitusliku lae alumisele pinnale. Käsiteadustite paigalduskõrgus on 0,9-1,4 m põrandast. Alarmiseadmetena on ette nähtud häirekell ja välisireen vilkuriga. Sireen paigaldada päästekommando sisenemise ukse kõrvale. Enne paigaldustöid täiendavalt kontrollida kellade kaabli sobivus lähtuvalt valitavate alarmiseadmete voolutarbest ja tehnilistest näitajatest. Häireteate helitase peab olema vähemalt 65 dB, kuid mitte üle 118 dB. ATS keskseadme asukoht on tuletõrje infopunktis. Keskseade varustatakse akuseadmega, milline tagab peale toite katkemist süsteemi töö 72 tundi valverežiimis ja täiendavalt 0,5 tundi häirerežiimis. Ahelate kaabeldus teostatakse keerutatud paaridega signalisatsioonikaabliga, näit KLMA HF D 2x0,8+0,8, häirekellade ja aadressmoodulite kaabeldus, mis peavad funktsioneerima rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, tulekindla kaabliga tulepüsivusega minimaalselt 30 min näit Prysmian FP200 Gold 2x1,0. ATS häire korral: − Käivituvad alarmseadmed. − Seiskuvad ventilatsiooniseadmed. Ventilatsiooni taastamine toimub käsitsi. − Rakendub päästemeeskonna infopunkti välisukse kohal vilkur. ATS paigaldamine, vastu võtmine ja ekspluatatsioon teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
2.3. VALVE – JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEM
Hoone ehitusel arvestada Inner Range platvormiga. Käesoleva projekti töömahus paigaldatakse reservtorud perspektiivsetele kaablitele.
2.4. SIDESÜSTEEM
Ei kuulu käesoleva projekti töömahtu. Perspektiive välisühenduse otstarbeks paigaldatakse reservtoru.
2.5. JÄLGIMISSÜSTEEM (VIDEOVALVE)
Hoone ehitusel arvestada Aviglion platvormiga. Käesoleva projekti töömahus paigaldatakse reservtorud perspektiivsetele kaablitele.
Tähis Hulk Muudatus Teostas Kuupäev
MS Word 2000
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Objekt Tapa-Narva raudtee elektrifitseerimine ja kontaktvõrgusüsteemi käitlemine. TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. da-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Peaprojekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ
Kinnitas Eriosa Elektripaigalidis EL+EN
Kontrollis Projekteerija Joonis
Seletuskiri NSWE OÜ
Reg. Nr: 12204133 Pelguranna 59-58, 10316, Tallinn
T: +372 5554 5533
Koostas
Stanislav Timirbulatov Joonise nr. Staadium Muutus Leht/Lehti
Kirjutas 3528TSS4_EP_EL+EN-3-02 EP V01 14/14
25.08.2025
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 1 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
TÖÖ NR. 3528TSS4
TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
KVJ – eriosad
Koostaja: LTKV Projekt OÜ
Kontaktandmed: Osmussaare 8, Tallinn
Äriregistri kood: 11058787
MTR. Nr. EEP000128; EPE000570
Peaprojekteerija: GRK Eesti AS
Lõpptellija: Eesti Raudtee AS
Kontaktandmed: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn
Äriregistri kood: 11575838
Töö staadium: Eelprojekt
Töö valmimise aeg: 2025
Projekti koostanud ja vastutavad spetsialistid:
KVVKJ-osa projekteerija :
Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
2025
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 2 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
1 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS
1.1 Üldandmed
1.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiosa seletuskirjas kirjeldatakse ehitava TSS4 hoone, kütte ,ventilatsiooni ja jahutuse lahendusi eelprojekti mahus.
1.1.2 Alusdokumendid
Vaata projekti üldosa.
1.1.2.1 Lähtelähteandmed
• Kollane Tuba OÜ poolt koostatud arhitektuurne põhiprojekt
• Tellija lähteülesanne
• Tehnilised tingimused
1.1.2.2 Ehitusuuringud
Vaata projekti üldosa.
1.1.2.3 Normdokumendid
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
• EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid
• EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid
• EVS 919:2013+A1:2014 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid • EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna
lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast
• EVS 842:2003. Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
• Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr. 42 /Avaldamismärge: RTL 2002, 38, 511/
• Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr. 97
• EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017
1.2 Olemasolev olukord
Käesoleva projektiosa objekt on uusehitus.
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 3 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
1.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid
1.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
• Talvel t = -22°C (ts = 4,0°C ja τb < 200) RH = 80%
1.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
• Suvel t = +27°C RH = 50% h=55kJ/kg
1.4 Sisekliima parameetrid
1.4.1 Temperatuur EVS-EN 15251:2007 Tabel A.3
Ruumitemperatuuride projektväärtused Seadmeruum
• Sisekliima suvel +22±2 °C
• Sisekliima talvel +22±2 °C
1.4.2 Niiskus
Projekteeritav hoone kuulub II sisekliima klassi ning vastab sisekliima kvaliteedilt tavapärastele
nõudmistele (RH = 20 kuni 60%).
1.4.3 Müra
Hoones lubatud A-filtriga korrigeeritud helirõhutasemete projektväärtuste müratasemete
vahemikud on järgmised:
• Seadmeruum 45 dB(A)
Kõigi hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete
montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldus-
nõudeid ja kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid,
riputeid ja mürasummuteid.
1.4.4 Õhu saastatus
Projekteeritavas hoones tagatakse siseõhu kvaliteet (vähemalt klass II) sundõhuvahetuse tagamisega (vt.seletuskiri p. 14.7.1). Siseõhu kvaliteedi indikaator inimeste puhul on CO2 hulk õhus. Vastav CO2 kontsentratsioon üle välisõhu taseme on 500 ppm.
1.5 Soojusallikad
1.5.1 Soojuskoormused
Installeeritavad soojusvõimsused
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 4 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
• El.radiaator (1 korrus) 1,5 kW (el.töövõtt)
1.5.2 Alternatiivsete soojusallikate kasutamine
Ei ole ette nähtud
1.5.3 Soojusallika liik
Hoone soojusenergia allikaks on elekter.
1.5.4 Tulekaitse
Ehitamise ajal tule- ja plahvatusohtlikke töid teostades tuleb erilist hoolt kanda selle eest, et
sädemetest tekkiv tuleoht oleks võimalikult väike. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on
tuleohtlikes paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud.
1.6 Küte
1.6.1 Välispiirete soojusläbivused
• Katuselagi U-arv 0,20 W/m2K
• Välissein U-arv 0,20 W/m2K
• Põrand pinnasel U-arv 0,15 W/m2K
1.7 Ventilatsioon
1.7.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
Õhuvahetus ruumides l/s l/s-m2
• TSS hoone 10 l/s in.
1.7.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Hoonesse paigaldatakse tehases valmistatud standardsed ventilatsiooni- seadmed. Seadmed
peavad vastama kehtivatele standarditele, on testitud vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN
1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused” ja EVS-EN
13053 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid
ning omadused” ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon.
Seadmed peavad omama kehtivat EUROVENT või analoogset sertifikaati. Ventilatsiooniseadmed
koosnevad isoleeritud kestast, sissepuhke- ja väljatõmbe-ventilaatoritest, soojendus-
kalorifeerisektsioonist, hooldussektsioonidest, soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu
filtritest, vedrutagastusega ajamiga soojustatud klappidest ja juhtimisautomaatikast.
Ventilatsiooniseadmed paigaldatakse köetavasse ruumi.
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 5 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
1.7.3 Ventilatsiooni kirjeldus
Hoones on mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Ruumi antav värske õhk puhastatakse tolmust.
Ventilatsioonisüsteemide õhuvõtt peab toimuma põhja pool viisil, mis tagab võimalikult puhta õhu.
Heitõhk juhitakse seina kaudu hoonest välja atmosfääri.
1.7.4 Põhiseadmed ja materjalid
1.7.4.1 Ventilatsiooniagregaadid
Ventilatsiooniseadme kest peab vastama vähemalt klassile D1, et seade ei deformeeruks ka
ventilaatori töötades suletud klappide (k.a tuleklapid) korral. Kesta tihedus peab vastama vähemalt
klassile A, soojajuhtivus klassile T3 ja külmasildade näitaja klassile TB3 (vastavalt standardile EVS-
EN 1886 „Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised omadused”).
Ventilatsiooniseadme kest ei tohi tulekahju ajal eritada mürgiseid gaase ega ka põlevaid tilku, kõik
uksed peavad olema varustatud hingedega ja link käepidemetega.
1.7.4.2 Õhukanalid
Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Osaliselt kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatakse tehases valmistatud standardseid kummirõngas tihenditega liitmikke. Õhutorustikule paigaldatakse normide kohaselt tuletõkkeklapid ja vajadusel isoleeritakse ning varustatakse reguleer- ja puhastusosadega. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste
tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.” nõuetele.
Ventilatsioonikanalite survekatsetused teostada vastavalt standardile SFS 4699.
1.7.4.3 Lõppelemendid
Sõltuvalt ventileeritavate ruumide iseloomust valitakse ventilatsiooni lõppelemendid ning reguleeritakse välja ettenähtud õhuhulgad. Lõpuelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus. Õhuhulkade reguleerimine peab toimuma nii, et õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra.
1.7.4.4 Isolatsioon
Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojusenergia kaod ei ole optimaalsetest
suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsioonikanali pinnal ning tagada tuleb
tuleohutus.
Objekti nimetus: TSS4 Oru veoalajaama projekteerimine. Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Linna küla, Kohtla metskond 16
Töö nr. 3528TSS4
Staadium Eelprojekt
Kuupäev 25.08.2025
Versioon/ Muudatus
00
Lehekülg/ Lehti 6 (6)
KVJ-osa Vastutav spetsialist : Vladimir Titov ( EKR tase: 7) /digiallkiri/
1.7.4.5 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked
Õhuhaare teostada võimalikult päikesevarjulisest suunast. Maksimaalne õhu kiirus välisrestis ei ole soovitav üle 2,0 m/s. Väljavisked teostatakse läbi seina.
• Sissepuhkel kasutatakse õhufiltreid klass EU3
Täiendavaid meetmeid heitõhu puhastamiseks pole vaja kasutada.
1.7.5 Tulekaitse
Kavandatud ventilatsioonisüsteemide tuleohutus tagatakse vastavalt EVS 812-2:2014/AC2018 Ehitiste tuleohutus osa 2 nõuded täites.
Ventilatsiooniüsteemid tuleb paigaldada, kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et ventilatsiooni-süsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine.
Kõikide käesoleva tööga projekteeritud ventilatsioonisüsteemide elektriosad peavad vastama tuleohutuse kaitseastmele. Elektrimootorite ja muude elektriseadmete kaablite läbiminekukohad peavad olema varustatud kaablite läbimõõdule vastavate tihendustega.
Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet.
1.8 Jahutus
Seadmekonteineri jahutamiseks on ette nähtud kaks inverter-konditsioneeri MIDEA AOU-71HRDC1
18HFN8 (nominaalvõimsusega 7,0 kW tingimustel välisõhk +35°C) mõlemad ühe sisseosaga MIDEA
ACI/AOU-71HRDC1 (nominaalvõimsusega 7,0 kW tingimustel siseõhk +24°C).
Jahutusseadme välisosad ette nähtud toetada raamiga maapinnale, mitte välisseinale – kõrgus
maapinnast 0.5m. Soojuspumba kompressor tuleb varustada põhja küttekaabli ja vastava
termostaadiga. Kondesaadi jaoks on ettenähtud imbkaevu süsteem.
1.9 Erisüsteemid
Suitsueemaldus on loomulik
(allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Titov Vastutav spetsialist
From: "Koplus Kardo" <[email protected]> Sent: 9/10/2025 10:43:35 AM To: "RMK" <[email protected]>, "Jürgen Kusmin" <[email protected]> Cc: Subject: Oru veoalajaam
Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere Teostame Eesti Raudtee tellimusel Tapa-Narva raudteelõigu elektrifitseerimise projekteerimis- ja ehitustöid. Projekti raames on Oru linna kavandatud veoalajaam (kinnistu 25101:001:0004). Tapa-Narva kontaktvõrgu ja sellega seotud veoalajaamade ning autotrafopunktide ehitamiseks on varasemalt koostatud eelprojektid, millel kehtivad ehitusload, Jõhvi vallas, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehitusloa nr 2312271/08923. Uus projekt on koostatud, kuna ilmnes vajadus muuta ARDANUY INGENIERIA S.A. koostatud eelprojekti (töö nr 3008) lahendust 110/20kV trafode asukoha osas. Esialgse plaani kohaselt pidid trafod paiknema võrguettevõtja (AS Elering) kinnistul. Kuna AS Elering ei luba liituja seadmeid oma territooriumile, projekteeritakse trafod Eesti Raudtee poolt rajatavate veoalajaamade territooriumile. Selle muudatuse tulemusel suureneb Oru veoalajaama ehitusalune pind, kuid see jääb täielikult esialgses eelprojektis (töö nr 3008) juba määratletud kinnistute piiresse. Viimasest lähtuvalt soovime kooskõlastada veoalajaama eelprojekti, lisatud manusesse. Ühtlasi palume infot, kuidas toimub isikliku kasutusõiguse seadmine Eesti Raudtee kasuks, st mis materjalid, mis kujul ja kuhu me peame teile edastama. Lugupidamisega / Best regards Kardo Koplus Projektijuht-projekteerija +372 528 3720 [email protected] GRK Eesti AS Sära tee 7 Peetri, 75312 www.grk.ee