Vastuskiri RMKle

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Teie 16.07.2025 nr 3-1.1/2025/4897

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie 29.08.2025 nr 10-6/2356-3

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

osas esitatud seisukohtadest

Lugupeetud Jürgen Kusmin

Juhite oma kirjas tähelepanu metsaseaduse (MS) §-le 2 ja kirjutate, et selle kohaselt on MS

eesmärk metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lõike 2 kohaselt on metsa

majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime

ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava

mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Seaduse sättes rõhutate kohta „uuenemisvõime ja

elujõulisus“. Lisaks toote välja MS § 42 lõike 2 punkti 2, kuid enda lühendatud versioonina. Leiate,

et uuendusraiete keelamine rohevõrgustikus välistab võimaluse metsa uuenemisvõime

tagamiseks, mis Teie hinnangul võrdub sellega, et metsa pole võimalik säästvalt majandada.

Palute üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja lk 59 tingimusi muuta nii, et uuendusraiete vahelt kaoks

100 m vahemaa nõue ja raielangi uuenenuks lugemisel ei võetaks turberaiel noorte puude

kõrgusväärtusteks 1,5 ja 3 meetrit. Selgitate, et MS § 3 lõike 6 kohaselt peab raiejärkude vahe

olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid ning kuna tegu on kohaliku

omavalitsuse (KOV) kaitseala piiranguvööndiga, siis minimaalne raiejärkude arv on kolm.

Kirjutate, et seega on minimaalne turberaie läbiviimise periood 12 aastat ning leiate, et lähtuvalt

valgus- ja juurkonkurentsist võib vana metsa all uue metsapõlve kasvatamine kõrgusteni 1,5 ja 3

meetrit võimatuks osutuda. Samuti leiate, et niivõrd kõrge uuendus saab järgmise raiejärgu

käigus pöördumatult kahjustatud, sest suured puud pole enam nii plastilised kui väikesed.

Kirjutate, et Teie hinnangul killustab 100 meetri puhverala nõue uuendusraielangi ümber

kunstlikult metsaökosüsteeme. Palute ÜP seletuskirjas lk 60 lauses „raiete järgselt ei tohi puistu

täius langeda alla 50%“ muuta number 50 numbriks 30. Leiate, et täius 30% on metsakasvatuse

praktikas piisav ja ennast õigustanud kui suurim ülarinde puude tihedus, kus juurkonkurents ja

valgustingimused võimaldavad järelkasvul edukalt uueneda ja uueks metsapõlveks sirguda.

Palute ÜP seletuskirjas lk 61 asendada lauses „konfliktalal on uuendusraied keelatud, v.a

teekaitsevööndis liiklusohutuse tagamise eesmärgil teostatavad raied“ sõna „uuendusraied“

sõnaga „lageraied“. Kirjutate, et ÜP-s tähistatud konfliktalade täielik välistamine

metsamajandusest on ebaproportsionaalne ja vastuolus säästva majandamise põhimõttega.

Leiate, et turberaie sobib konfliktaladele.

Täname Teid tagasiside ja esitatud seisukohtade eest. Järgnevalt vastame neile ja jagame

selgitusi.

2

Sissejuhatus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on ÜP ülesandeks muuhulgas

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. PlanS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne mh

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas kirjutatakse, et rohelise võrgustiku seisukohalt

on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Selles planeeringus

tuuakse välja, et suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid on vähe ja seda eelkõige Tallinna

lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu

killustatud. Dokumendis rõhutatakse, et tugeva inimkasutuse surve tõttu on selles piirkonnas

sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine eriti oluline. Viimsi vallas on asustustihedus väga kõrge1,

sisseränne ületab väljarännet2 ja see paneb surve ka valla rohealadele ning siin elavatele liikidele,

maastikele ja kooslustele. Uue ÜP-ga püüab Viimsi vald hoida olemasolevaid roheväärtusi ja

paraku nõuab see ka teatud aladel tavapärasest rangemate reeglite kehtestamist.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud mh välja, et rohelise võrgustiku koridorides tuleb

võimalusel vältida lageraiet, tuumaladel on soovitatav seada lisanõuded raie aja, puidu kokku- ja

väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta ning et rohelise võrgustiku koridorides tuleb ÜP

koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna

lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. Seda silmas pidades on ka riigikohus lahendi 3-21-1658

punktis 28 toonud välja, et ÜP menetluses tuleb vähemalt hinnata ökoloogilist vajadust piirata

rohekoridorides metsamajandamist, eeskätt lageraiet.

Riigikohus on lahendi 3-20-1657 punktis 20 kirjutanud, et omavalitsusüksus peab ÜP-s

arvestama maakonnaplaneeringus väljendatud avaliku huviga tagada rohevõrgustiku toimivus.

Viimsi vald on uue ÜP-ga rohealadele reeglite seadmisel pidanud silmas maakonnaplaneeringust

tulenevaid juhtnööre, kohalikke olusid, liikide elupaigavajadusi, elanike ootusi, maaomaniku soovi

metsa majandada ja kvaliteetse elukeskkonna säilitamise vajadust.

Riigikohus on lahendi 3-21-979 punktis 14 toonud välja, et PlanS § 6 punktist 17 järeldub, et

seadusandja hinnangul ei ole Eestis elurikkuse kaitsmiseks piisavad kaitstavad loodusobjektid,

sh Natura 2000 alad, vaid täiendavalt on tarvis neid ühendavat ja toetavat maastikuvormide

võrgustikku kooskõlas direktiivi 92/43 artikli 3 lõikega 3 ja artikli 10 lõikega 1 (vt ka Komisjoni

teatis, ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, COM(2020) 380, ptk 2.1). Sama lahendi punktis 11

ja lahendi 3-20-1310/52 punktis 26 rõhutas riigikohus, et rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise

olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja

nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Selleks peavad

rohevõrgustiku struktuurid toimima liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva

elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna – see aitab vähendada liikide elupaikade killustatust.

Seoses Teie seisukohaga, et MS tagab metsade säästliku majandamise, toome välja, et riigikohus

on korduvalt rõhutanud (3-21-979 punktis 24, 3-21-1658 punktis 30), et rohevõrgustiku toimimist

ei taga täiel määral niisugused üldised tingimused raietele, mis on kehtestatud MS-is ja selle

1 Viimsi valla mandriosa pindala on 47 km2 (allikas: Viimsi valla üldplaneering). 2021. aasta Statistikaameti andmetel

oli Viimsi valla rahvaarv 21151 inimest, 2023. aastal 22472 inimest. Allikas:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastikukoosseis/RV0291U/table/tableViewLayout2 2 Statistikaameti kodulehekülg: https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/viimsi-vald-18

3

alusel, sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Näiteks toob kohus lahendi

3-21-979 punktis 24 välja, et uuenenud mets MS tähenduses ei saa pikka aega tasakaalustada

läheduses kavandatava järgmise raie mõjusid. See on ka üks põhjus, miks Viimsi valla uues ÜP-

s on seatud piirangud tugialal tehtavate uuendusraielankide uuenenuks lugemisele ja sellele kui

lähedale võib järgmise uuendusraielangi teha.

Uuendusraiete keelamisest rohevõrgustiku koridorides

Kirjutate, et uuendusraiete keelamine rohevõrgustikus välistab võimaluse metsa uuenemisvõime

tagamiseks. Esmalt selgitame, et uuendusraied oleksid uue ÜP kohaselt keelatud üksnes

rohekoridorides ja rohevõrgustiku konfliktaladel (erandjuhuks on Keskkonnaameti

metsakaitseekspertiisi alusel tehtavad raied), mitte aga tugialadel. Lageraie keelu rakendamise

vajadus rohekoridoride puhul seisneb selles, et Viimsi vallas on rohekoridorid jäänud väga

kitsasteks ja nii tekib reaalne oht, et loomad jäävad poolsaarele lõksu, populatsioonid hakkavad

hääbuma (mh geneetilise materjali vaesumine, parasiitide ning haiguste kergem levimine

nõrgestatud organismide vahel ja sugulusristumise negatiivsed mõjud) ning suurenevad konfliktid

inimeste ja loomade vahel (loomad satuvad tihedamini inimeste aedadesse ja mujale

tiheasustusaladele).

Keskkonnaagentuuri 2018. aastal koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“3 ja 2023.

aastal koostatud „Üldplaneeringute analüüs ja planeerimissoovitused“4 on välja toodud, et

üldjuhul peaksid rohekoridorid olema 500 meetrit laiad. Viimsi vallas ei ole nii laiasid koridore alles

jäänud peaaegu kuskil. Paljudes kohtades on väga olulised ühenduskoridorid vaid kuni 100

meetrit laiad ning sageli on nad sellest veelgi kitsamad. Mida kitsamad ja pikemad on koridorid,

seda raskem on elusorganismidel neid läbida ja seda eriti siis, kui need ei paku varjevõimalusi.

Valla soov on rohevõrgustiku koridorides võimalikult palju varjevõimalusi säilitada, et säilitada

rohevõrgustiku toimimine.

Selgitame, et uuendusraie on metsa (elupaiga või liikumiskoridorina) vajavatele liikidele väga

tugev häiring ja kitsaste rohekoridoride puhul võib intensiivne raie katkestada tuumalade vahelise

ühenduse. Lageraiete puhul on ka riigikohus lahendi 3-21-979 punktis 12 välja toonud, et seda

tüüpi raie toob aastakümneteks kaasa hoopis teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps

mets ning need ei pruugi tagada kõigile liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning

seeläbi geneetilist mitmekesisust. Lisame omalt poolt, et uuendusraietega majandatud alad

muutuvad paljudele liikidele läbimatuteks ja kõik liigid ei suuda kiiresti teisele alale ümber asuda

– nad pole selleks kas üldse võimelised või pole lähedusest sobivat elupaika enam võtta. Kui

sellised alad jäävad kitsastesse koridoridesse, siis seab see rohevõrgustiku toimimise ja säilimise

tõsisesse ohtu.

Toome omalt poolt välja ka selle, et riigikohus viitas lahendi 3-21-1658 punktis 40.1 A. Palo

„Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendile“ ja tõi välja, et metsa kui ökosüsteemi

kaitseks pole uuendusraie vajalik. Seega Teie väide, et mets ei uuene, kui seda ei ole

uuendusraietega majandatud, ei vasta tõele. Erinevad puuliigid vajavad erinevaid

valgustingimusi, millest tulenevalt ei pruugi uuendus tulla samast liigist puudega, aga noored

puud siiski kasvavad asemele. Arvestades Viimsi valla olusid (mh savipealne maa, mereline

3https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku-

planeerimisjuhend_fin.pdf 4https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2023-07/20230619%20-%20KAUR%20-

%20Rohev%C3%B5rgustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

4

kliima, meretuuled, kõrge inimeste asustustihedus ja suur surve looduses liikumiseks, kohati

järsud piirid rohealade ja tiheasustusalade vahel), on eriliigilised ja -vanuselised metsad siin

piirkonnas sobilikumad. Mitmekesisemate omadustega puistu on tormikindlam, kaitstum

parasiitide ja kahjurite eest ning pakub elustikule palju paremaid tingimusi. Lisaks on sellised

metsad ka puhkemetsana inimestele atraktiivsemad ja turvalisemad. Soovime võtta suuna

metsade puistusisese mitmekesisuse suurenemisele. Mitmekesiste metsade positiivsetest

külgedest ja erinevaid soovitusi ning kogemusi raiete osas saab lugeda näiteks L. Remmi jt 2020.

aasta trükisest „Teejuht püsimetsandusse“, kuhu on koondatud teadus-, aga ka kogemuspõhist

infot erinevate metsaraiete mõjudest Eestis ja mujal riikides. Seega, eelnevat kokku võttes, on

igati põhjendatud uuendusraiete, kui kõige intensiivsemalt looduskeskkonda sekkuvate raiete,

keelamine rohekoridorides.

Valikraietest rohevõrgustiku koridorides

Uuendusraiete keelamine rohekoridorides ei tähenda aga seda, et metsa enam raiuda ei saa.

Soovime, et rohekoridorides kõrghaljastus säiliks. Teile saadetud versioonis defineerisime seda

läbi puistu täiuse ja andsite meile seejärel tagasisidet, et ÜP-s võiks muuta tingimuses „raiete

järgselt ei tohi puistu täius langeda alla 50%“ numbrit 30-ks. Analüüsisime seda ja jätsime täiuse

mõiste kasutamise kõrvale. Tõime ÜP-sse sisse hoopis valikraiete minimaalsed rinnaspindalad.

Uus sõnastus sai selline: „Valikraiete järgselt ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha olla väiksem, kui

on järgmises tabelis määratud, välja arvatud Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi alusel

teostatavate raiete puhul.“ Tabel ja selle väärtused ühtivad keskkonnaministri 27.12.2006

määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 7´ lõikes 4 toodud tabeli omadega.

Raied konfliktalal

Konfliktala on rohevõrgustikuga kattuv teelõik, mille mõlemale poole soovitakse moodustada 100

m laiune puhverala. Seoses Teie sooviga nendel puhveraladel siiski turberaiet teha, selgitame, et

need ribad on nii kitsad, et seal tähendab ka turberaie (eriti aegjärkne raie) tegemine ala muutmist

suhteliselt pikaks ajaks kogu ulatuses „läbipaistvaks“, sh tuleb arvestada, et turberaie uueneb

aeglasemalt kui lageraie.

Juhime tähelepanu ka sellele, et piiranguvööndis (paljud konfliktalad jäävad kohaliku

omavalitsuse tasandi kaitsealadele) sõltub aegjärkse raie raiejärkude arv algsest täiusest (LKS

lisa), seega hõredama puistu puhul võib turberaie kestus olla väiksem kui Teie nimetatud 12

aastat, väga hõreda puistu (täius kuni 44%) korral võib aegjärkse raie teha ka ühe järguga (võrdub

lageraiega).

Konfliktalad on sellised piirkonnad, kus loomadel tuleb sõiduteid ületada (hõlmab vaid teatud,

mitte kõiki teedeäärseid metsi Viimsi vallas). Sõiduteed võivad oma olemuselt olla

elusorganismidele oluliseks liikumis- ja levimistakistuseks ning intensiivsed raied nende teede

ääres süvendavad takistust veelgi. Meie soov metsa konfliktaladel säilitada on seotud

eesmärgiga tagada loomadele koht, kuhu varjuda, ja hoiduda sellest, et nende jaoks muutuks

teede ületamine veelgi raskemaks. Konfliktaladel inventsiivsete raiete keelamisega panustame

ka aeglaselt levivate organismide paremasse levimisse. Meie eesmärk on tagada, et

rohevõrgustiku kõik osad oleksid omavahel sidusad. Küll aga muutsime natuke punkti sõnastust.

Uus sõnastus on järgnev: „Konfliktalal on uuendusraied keelatud, v.a teekaitsevööndis

liiklusohutuse tagamise eesmärgil teostatavad raied ja Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi

alusel tehtavad raied; valikraiete järgselt ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem, kui on

5

järgmises tabelis määratud“. Tabel ja selle väärtused ühtivad määruse „Metsa majandamise

eeskiri“ § 71 lõikes 4 toodud tabeli omadega.

Metsa uuenemise ja raiejärkude kriteeriumid

Seoses lageraielangi uuenenuks lugemisega toome välja, et analüüsisime täiendavalt

kriteeriume, mille puhul loetakse mets uuenenuks. Elustiku vajadusest lähtuvalt peaks enne

naabrusesse uue raie lubamist olema raiejärgses puistus suuresti taastunud „metsaliikide“

kooslused, mis toimub umbes keskealises (majanduslikus mõttes) puistus5. Siiski, arvestades ka

muid kaalutlusi (sh metsakasvatajate vajadusi), otsustasime jätta antud minimaalse kõrguse

oluliselt madalamaks – vastavalt 3 meetrit okaspuu enamuse ja 5 meetrit muu noorendiku puhul.

Sellise kõrguse saavutab noorendik umbes 10-15 aastaga. Kaalutlused tulenevad sellest, millal

suudab uuendusraie lank hakata tasakaalustama läheduses kavandava järgmise uuendusraie

mõjusid rohevõrgustiku toimimisele.

Kirjutate, et kui turberaie järkude vahel lasta puudel kõrgemaks kasvada, siis saavad nad järgmise

raiejärgu tegemisel rohkem kahjustada kui väikesed puud saaks. Oleme nõus, et nooremad puud

on plastilisemad kui vanemad, aga see ei tähenda, et kõrgemaks kasvatatud puude puhul raiet

enam teha ei saa, sest kahjustused oleks liiga suured. See, et mingi protsent järelkasvust

järgmise järgu raiumisel hukka või kahjustada saab, on paratamatus, kuid seda protsenti on

võimalus hoida madalal. Rohevõrgustikus tehtud turberaietel peaks olema eesmärk ka elustiku

kaitse: iga raiejärgu järgselt saab küll tundlikum elustik kahjustatud, kuid suudab pikema turberaie

perioodi jooksul paremini taastuda6. RMK 2011–2014 rahastatud teadusuuringu („Turberaiete

ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“, projektijuht H.

Tullus) raames rajatud uuringualade andmestiku põhjal on vanemates kui 10 aastastes (eriti teise

raiejärgu läbinud) puistutes rohkem kui 1 meetri kõrgust okaspuu-uuendust oluliselt rohkem kui

1500 uuenduse puud/ha (vt joonis7). Võttes arvesse Teie seisukohta ja uuringu tulemusi

otsustasime ÜP rohevõrgustiku tugialade tingimusi muuta selliselt, et turberaie viimase järgu võib

teha, kui raiealal on tekkinud >1500 elujõulist vähemalt 1 meetri kõrgust järelkasvu puud/ha.

5 Tonteri, T., Salemaa, M., Rautio, P., Hallikainen, V., Korpela, L., Merilä, P. 2016. Forest management

regulates temporal change in the cover of boreal plant species. Forest Ecology and Management, 381, pp.

115–124.

Gustienė, D., Varnagirytė-Kabašinskienė, I. 2024. Changes in Ground Cover Layers, Biomass and Diversity

of Vascular Plants/Mosses in the Clear-Cuts Followed by Reforested Scots Pine until Maturity Age. Land,

13(9), 1477. 6 Tullus, T., Rosenvald, R., Leis, M., Lõhmus, P. 2018. Impacts of shelterwood logging on forest bryoflora:

Distinct assemblages with richness comparable to mature forests. Forest Ecology and Management 411,

67-74. 7 Rosenvald, R., Rosenvald, K., Kaart, T., Soolmann, E. 2020. Effects of stand parameters on conifer

regeneration success in pine shelterwood stands in Estonia. European Journal of Forest Research 139 (1),

pp. 29-40.

6

Joonis Aegjärksel raiel tekkinud >1m kõrguse okaspuu-uuenduse keskmine kõrgus koos 95%

usalduspiiridega eri vanusega turberaie aladel. Arvud andmepunktide kohal tähistavad >1m kõrguse

okaspuu-uuenduse puude arvu hektarile. Allikas: Rosenvald jt 2020 andmestik.

Puhveralad raielankide vahel

Olete oma kirjas palunud loobuda tingimusest, mille kohaselt peab kahe uuenemata raielangi

vahele jääma vähemalt 100 meetri laiune puhverala. Leiate, et 100 meetriste puhveralade

loomine killustab kunstlikult metsaökosüsteeme. Toome välja, et 100 meetrise puhverala nõue oli

enne 2014. aastat kehtinud MS-i § 29 lõikes 9 sees. Hetkel kehtiva MS-i sama sätte kohaselt ei

tohi enne raiesmiku uuenemist teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldiselt, välja

arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa lageraielangi maksimaalset

pindala. Ehk siis kehtiv MS seab piiranguid vaid vahetult piirnevatele metsaeraldistele. See

tähendab, et kui kahe metsaeraldise vahele jääb kitsas metsaeraldis, võib kumulatiivne raie mõju

rohevõrgustiku toimimisele piirkonnas olla tegelikult suur. Viimsis esineb näiteks metsaeraldisi,

mis on kitsaimas kohas vaid 10 meetri laiused. On ilmselge, et nii kitsas metsariba ei suuda

piisavalt eraldada kahe lähestikku asuva uuendusraie langi negatiivset mõju metsas elavatele

liikidele ega taga ühenduskoridori raielankide vahelt liikumiseks. Lisaks killustab raietel üksnes

piirneva kinnistuga arvestamine metsa rohkem kui 100 meetrise puhverala jätmine uuenemata

raielangi ümbruses. 100 meetrise puhverala jätmine panustab lisaks paremale rohealade

ühendatusele ka tuulekoridoride ning nendest tulenevate negatiivsete mõjutuste tekkest

hoidumisse ja säilikpuude paremasse püsimisse. Samuti leiame, et antud kriteerium on selge ja

üheselt mõistetav. Kõike eelnevat arvesse võttes jääme selle juurde, et uuenemata raielankide

vahele peab jääma 100 meetri laiune puhverala, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue

uuendusraie langi kogupindala ei ületa ÜP-s toodud lageraie ja turberaie langile seatud

maksimaalset pindala.

7

Muud raietingimused rohevõrgustiku tugialadel

Oleme lisanud ÜP-le ka reegleid säilikpuude osas. Nende puude üks ülesanne on suurendada

maastiku ühendatust8, sh aitavad säilikpuud püsida ja levida liikidel, kes vajavad vanu puid9.

Säilikpuude uuringute põhjal tehtud metaanalüüsis10 leiti, et säilikpuude oluline positiivne mõju

(erinevus lageraiest) elustikule avaldub, kui säilikpuid on jäetud rohkem kui 15% algsest puude

kogusest. Eestis peab MS järgi jätma säilikpuid 5-10 tm/ha. RMK säilitab FSC nõudeid järgides

umbes 5% (15-20 tm/ha) algsest tagavarast säilikpuudena. Rohevõrgustikus soovime

uuendusraietel jätta elustiku vajadusi arvestades säilikpuid 50 tm/ha (u 15% puidutagavarast).

Säilikpuude efektiivsemaks elustiku kaitseks on need soovitav jätta (vähemalt osaliselt)

gruppidena11. Gruppides on ka oluliselt parem säilikpuude tuulekindlus12, eriti kui need paiknevad

raiesmiku servades, kus 1) varem lageda servas olevad puud on juba tuultega kohastunud või 2)

kõrvalolev mets tekitab tuulevarju.

Kokkuvõte

Riigikohtu lahendi 3-21-979 punktis 21 on välja toodud, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt

mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral. On selge, et piirangud rohevõrgustikus on omandiõigust

riivavad, aga rõhutame, et omandiõigus ei ole piiramatu. Keskkonna säästmine on põhiseaduse

§-dest 5 ja 53 tulenev riigi (RMK on riigi esindaja), kohaliku omavalitsuse ja igaühe kohustus (vt

ka Euroopa Liidu toimise lepingu artikli 191 lõiget 1). Riigikohus on lahendi 3-20-1310 punktis 21

kirjutanud, et maatulundusmaa omanikul ei ole automaatselt õigust teha metsas lageraiet, vaid

tema tegevust piiravad paratamatult erinevad õigusaktid, sh planeeringud. Leiame, et hetkel

seatud piirangud ei ole ebaproportsionaalsed. Kaalutud on nii maaomaniku kui kohalike elanike

huve, kaitseväärtusi ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalikku. Rohekoridorides on küll raietüübid

piiratumad ja tugialadel ei tohi teha väga suuri uuendusraie lanke, aga maaomanik saab metsi

majandada ja sellest tulu teenida. Juhime tähelepanu, et peale uuendusraiete on metsaseaduses

nimetatud ka teisi raietüüpe, näiteks valikraie ja hooldusraie.

Valikraietega metsa majandamine on ka Eestis seaduslik võimalus. Osade metsade püsimetsana

majandamine aitab just nimelt metsi säästvalt majandada. Soomes on leitud, et metsa erinevate

eesmärkide tasakaalustatud täitmiseks on vaja tunduvalt suurendada püsimetsana

majandatavate puistute osakaalu13.

8 Franklin, J.F., Berg, D.R., Thornburgh, D.A., Tappeiner, J.C., 1997. Alternative silvicultural approaches to

timber harvesting: variable retention harvest systems. In: Kohm, K.A., Franklin, J.F. (Eds.), Creating a

Forestry for the 21st Century: The Science of Ecosystem Management. Island Press, Washington, D.C.,

pp. 111–139. 9 Bartemucci, P., Lilles, E., Gauslaa, Y. 2022. Silvicultural strategies for lichen conservation: Smaller gaps

and shorter distances to edges promote recolonization. Ecosphere, 13(1), e3898. 10 Rosenvald, R.; Lõhmus, A. 2008. For what, when, and where is green-tree retention better than

clearcutting? A review of the biodiversity aspects. Forest Ecology and Management, 225, 1–15. 11 Rudolphi, J., Jönsson, M.T., Gustafsson, L. 2014. Biological legacies buffer local species extinction after

logging. Journal of Applied Ecology, 51(1), pp. 53–62. 12 Rosenvald R. and Lõhmus A. 2023. Aggregated retention protects trees against wind, but not against

disease: a long-term study in mixed forests. Canadian Journal of Forest Research 53, 5. 13 Eyvindson, K., Duflot, R., Triviño, M., Blattert, C., Potterf, M., Mönkkönen, M. 2021. High boreal forest

multifunctionality requires continuous cover forestry as a dominant management. Land Use Policy., 100,

104918.

8

Lõpetuseks toome välja ka selle, et olete oma „Arengukava 2024-2028“ dokumendis kirjutanud,

et kaitsealade piiranguvööndites enam uuendusraieid ei tehta. Viimsi vallas on riigimets suures

osas kohalikul tasandil kaitse alla võetud ehk piiranguvööndis. Lisaks on enamus riigimetsast

Viimsi vallas ka kogukonnaalaks (varasema nimega KAH-ala) määratud. Need on metsad asulate

läheduses, mida inimesed aktiivselt kasutavad ja kus kohalike kogukondade tähelepanu

igasugusel metsaraiel on väga suur.

Lisame kirja manusesse ÜP väljavõtte, milles kajastub uuendustega (täiendused ja muudatused)

rohevõrgustiku osa, et saaksite ülevaate kõikidest rohevõrgustikku puudutavatest reeglitest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Muiso

Planeeringute osakonna juhataja

Lisa: Muudatustega rohevõrgustiku osa väljavõte ÜP-st.

Taavi Rebane, keskkonnaosakonna juhataja, [email protected], 602 8726

Maris Markus, keskkonnaosakonna vanemspetsialist, [email protected], 602 8877