Viimsi valla üldplaneeringu eelnõu rohevõrgustiku tingimuste selgitused ja täiendused

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Arvamuse andjad

Meie 04.07.2025 nr 10-6/2356

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ning keskkonnamõju ja

muude asjakohaste mõjude strateegilise

hindamise aruande arvamuseks

esitamine

Planeerimisseaduse § 85 alusel esitame Teile arvamuse andmiseks Viimsi valla

haldusterritooriumi üldplaneeringu (ÜP) ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude

strateegilise hindamise (KSH) aruande.

ÜP ja KSH algatati Viimsi Vallavolikogu 15.02.2022 otsusega nr 9. Lähteseisukohad ja KSH

programm valmisid 2023. aasta lõpuks. Seejärel koostati ÜP eskiislahendus ja KSH aruande

eelnõu, mida on avalikkusele tutvustatud 1.-31.10.2024 ja 1.-30.04.2025. Arutelud toimusid

13.12.2024 ja 13.06.2025. Avalikustamiste tulemusel on nii ÜP kui ka KSH aruannet täiendatud

ja täpsustatud.

Kõik ÜP ja KSH-ga seotud materjalid on kättesaadavad Viimsi üldplaneeringu

kaasamiskeskkonnas (ligipääs www.viimsivald.ee esilehel, käivitub valla kodulehel ülaservas

kiirviite „Üldplaneering“ avamisel) https://bit.ly/ViimsiUP.

Meie tagasiside viimase avalikustamise ajal esitatud ettepanekutele on leitav

kaasamiskeskkonnas leheküljel „SEISUKOHAD“. Varasemad nii lähteseisukohtadele kui ka

esialgsele eskiisile (2024) esitatud arvamused ning vallapoolsed seisukohad on leitavad

kaasamiskeskkonnas leheküljel „MATERJALID“ kerides allapoole.

Vajadusel palume pöörduda täiendava info saamiseks [email protected] või

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Endrik Mänd

peaarhitekt

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 57 / 108

5. LOODUSKESKKOND JA KULTUURMAASTIK

5.1. ROHEVÕRGUSTIK

Rohevõrgustiku13 eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine, säästlikkuse printsiibi

järgimine looduskasutusel, elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega

kohanemine, stabiilse keskkonnaseisundi tagamine ning rohemajanduse (sh puhkemajanduse) edendamine.

Üldplaneeringuga määratud rohevõrgustik koosneb tugialadest, koridoridest, mikrokoridoridest ja

sinivõrgustiku koridoridest ehk üldnimetusena rohevõrgustiku elementidest. Samuti on määratud

perspektiivsed rohevõrgustiku koridorid ning konfliktalad kohtades, kus suuremad teed kattuvad

rohevõrgustikuga.

Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad

kõrgema väärtusega looduslikest ja poollooduslikest aladest ning mille sidususe tagavad koridorid (sh

mikrokoridorid ja sinivõrgustiku koridorid). Järgnevalt on kirjeldatud rohevõrgustiku elemente ja nende

funktsioone.

Tugialad on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, vääriselupaigad jne)

ja/või kõrge elurikkusega ja/või kaitsealuste liikide ja/või rohevõrgustiku seisukohalt olulisi

ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.

Koridorid on alad, mis ühendavad tugialasid ning mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, aidata kaasa

tugialade elurikkuse säilimisele ning vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule.

Mikrokoridorid on eelkõige selgrootutele, kahepaiksetele, roomajatele, väikeimetajatele ja lindudele suunatud

kitsamad alad, kus tuleb tähelepanu pöörata kõrghaljastuse ja bioloogilise mitmekesisuse tagamisele.

Sinivõrgustiku koridoride koosseisu on arvatud veekogud ja nende kaldaalad, sh ojad ja kraavid, mis

mitmekesistavad rohevõrgustikku ning toimivad teatud juhtudel ka sidusust loova elemendina eri alade vahel.

Perspektiivne rohevõrgustiku koridor on ala, kus praegusel hetkel ei asu toimivat rohevõrgustiku koridori, kuid

edasisel planeerimisel/projekteerimisel tuleb arvestada selle rajamise vajadusega.

Konfliktala on rohevõrgustikuga kattuv teelõik, millest mõlemale poole on moodustatud kuni 100 m laiune

puhverala. Puhverala paikneb üksnes rohevõrgustiku alal ja seetõttu on ulatus paiguti väiksem kui 100 m.

Konfliktalale jääval teelõigul tuleb suuremat tähelepanu pöörata loomadele võimalikult ohutu teeületuse

võimaldamisele, maanteedel suurulukitega toimuvate liiklusõnnetuste riski vähendamisele ja liiklusohutuse

suurendamisele.

Rohevõrgustiku määramisel võeti aluseks OÜ Sfäär Planeeringud 2021. aasta uuringus „Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku

toimivuse uuring“ (töö nr 20_1) tehtud ettepanekud, mida täiendati ja aktualiseeriti Kobras OÜ ja OÜ

Hendrikson & Ko keskkonnaekspertide ja kohaliku omavalitsuse poolt. Uuringus toodud andmed on aluseks

13 Digitaalsed ruumiandmed: yp_rohev

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 58 / 108

võetud üldplaneeringuga määratavate rohevõrgustiku elementide kirjeldamisel14. Uuringuga hõlmamata

elementide puhul määrati hüved, liigid ja ohud lähimate rohevõrgustiku elementide ja visuaalse hinnangu

alusel.

Uuringu andmete selgitus:

 looduse hüved – suuremad hüvede klassid (rahvusvahelise CICES klassifikatsiooni järgi), mida

rohevõrgustiku element praegu veel pakub;

 liik – alusuuringutest jt olemasolevatest andetest tulenev info rohevõrgustiku elementi praegu veel

kasutavate ulukite ja nahkhiirte liikide kohta;

 ohud – peamised ohud, mis ohustavad rohevõrgustiku elemendi toimimist ja alandavad selle poolt

pakutavate looduse hüvede kvaliteeti.

Viimsi valla koosseisu kuuluvate väikesaarte puhul võeti arvesse alade asustatust ning ühenduse olemasolu

mandril asuvate rohevõrgustiku elemendiga. Asustamata väikesaari, millel otsene ühendus mandril asuvate

rohevõrgustiku elementidega puudub, rohevõrgustiku koosseisu ei arvatud, sest aladel kehtivad niigi Eesti

Vabariigi seadusandlusest tulenevad piirangud, mis tagavad nende looduslikuna säilimise.

Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad

jne) on majandustegevus reguleeritud tulenevalt looduskaitseseaduses ja/või kaitse-eeskirjades sätestatud

tingimustest.

Inimestel on oma tegevusega võimalik kaasa aidata rohevõrgustiku sidususele ning parandada liikide

elutingimusi. Rohevõrgustikus on soovitatav olemasolevaid väikeveekogusid (tiigid, kraavid) säilitada ning

vajadusel puhastada ja juurde luua, et võimaldada elupaiku elustikule, kes vähemalt ühel perioodil oma elust

vajavad veekeskkonna olemasolu, näiteks kahepaiksed ja osad selgrootud. Tiheasustusalade planeerimisel

peab kavandatav jalgradade struktuur olema piisava tihedusega, ühendades planeeritavad väikeelamud

ümbritsevate rohealadega. Jalgradade ääres paiknevad põõsad ja puud pakuvad erinevate alade vahel

liikuvatele loomadele varju ja ka elupaika. Samuti toimivad vett läbilaskva kattega haljastusega piirnevad

jalgrajad elamualade vahel liikumiskoridoridena väikeulukitele ja teistele väikestele elusolenditele.

Piirdeaedade rajamisel eelistada loomasõbralikke lahendusi, näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud aiad, kust

väiksemad ja keskmise suurusega loomad läbi pääsevad, suurulukite liikumisteedel kuni 0,5 m kõrgused

hekid/tarad jms. Vältida tuleb teravate osadega piirdeaedu, sest loomad võivad neid ületades end vigastada

või kinni jääda, sama kehtib pikkade ogadega hekitaimede kohta.

Viimsis on rohevõrgustiku sidusus katkemas, mistõttu on oluline olemasolevate ühenduskoridoride säilitamine

ning võimalusel uute rajamine, tagamaks tervikuna rohevõrgustiku kestlik toimimine. Üldplaneeringuga

määratud tingimuste täitmisega luuakse ruumilised eeldused hea elukeskkonna tagamiseks ning samas ka

elurikkuse, populatsioonide ühendatuse ja ökosüsteemide säilimiseks.

14 yp_rohev atribuudiandmed

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 59 / 108

Rohevõrgustiku maakasutus- ja ehitustingimused kohalduvad juhul, kui kaitseala kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

Rohevõrgustiku üldised maakasutus- ja ehitustingimused:

 vältida tuleb olukorda, kus ehitustegevuse ajal laieneb ehitustegevuse mõju ka naaberkinnistule, kus

paikneb rohevõrgustiku element, nt tuulega ehitusprügi kandumine naaberalale, materjalide

ladustamine, ajutised teed, ehitusmasinate liikumine jne. Kaitsta piirnevaid rohevõrgustiku alasid

ehitusaegsete mõjude eest, näiteks rajada ehitusalale ajutine kaitseaed, kust edasi pole ehituse ajal

ehitusmaterjalide ladustamine, ehitusmasinate liikumine ning ajutiste teede ja platside rajamine

lubatud. Ehitustegevus, sh ajutised kaitsepiirded, ei tohi rohevõrgustiku elemendi toimimist katkestada;

 juhul, kui kavandatavad raied võivad seada ohtu rohevõrgustiku toimivuse, on pädeval asutusel õigus

seada raietele piiranguid või keelduda raie lubamisest;

 raiepiiranguid ei rakendata väärtusliku avamaastiku alal ja metsasihtides;

 kallasradade tõkestamine ei ole lubatud;

 keelatud on uute maaparandussüsteemide rajamine, v.a keskkonnakaitselistel kaalutlustel.

Soovitused:

 metsaelustiku mitmekesisuse tagamiseks on raiete käigus vaja säilitada surnud puid ja säilikpuid;

 metsade majandamisel tuleb senisest enam säilitada laialehiseid lehtpuid, samuti suuri ja vanu puid;

 metsaalade omavahelise parema sidususe tagamiseks ning väikestele loomadele paremate varje- ja

liikumisvõimaluste tagamiseks on vaja avatud kooslusi läbivatel kraavidel jätta kummalegi poole 3 m

laiune niitmata ala, kus kasvaks muuhulgas ka põõsaid;

 vältida vääriselupaikades uute teede ja radade kavandamist;

 vältida raieid lindude pesitsusperioodil;

 avatud koosluste säilimiseks tuleb neid niita või karjatada.

Rohevõrgustiku üldised tingimused tiheasustusalal:

 tiheasustusalale jäävas rohevõrgustikus (v.a metsaseaduse kohasel metsamaal) tuleb üldjuhul säilitada

olemasolev kõrghaljastus. Lubatud on raied juhul, kui tegemist on surnud, haigete või ohtlike

isenditega, puu/põõsas kahjustab olemasolevaid hooneid või takistab ehitustööde teostamist (vastavalt

rohevõrgustiku elemendi kohta seatud maakasutus- ja ehitustingimustele), samuti pargi hoolduskavas

ettenähtud raied ning poollooduslike koosluste taastamine. Erandina on eelpool nimetamata eesmärgil

raied lubatud kohaliku omavalitsuse kaalutluse tulemusel ning tingimusel, et raie läbiviimisel ei

kahjustata rohevõrgustiku elemendi toimimist ja sidusust;

Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku tugialal:

 uute ehitiste ehitamine ei ole lubatud, v.a Prangli saarel (vastavalt ptk 5.10.3 tingimustele),

olemasolevate hoonete õuemaal ning põhjendatud juhtudel tehnovõrkude, taristuobjektide ja

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 60 / 108

eriotstarbeliste ehitiste, näiteks avalikuks kasutuseks rekreatiivsel eesmärgil kavandatud ehitiste,

puhkealade lõkke- ja/või piknikuplatside, maatulundustegevuseks vajalike ehitiste (nt loomade

varjualused, treeningplatsid- ja aiad, karjaaiad, põllumajandushooned), terviseradade vms rajamise

korral eeldusel, et tagatakse rohevõrgustiku tugiala sidusus ja kompaktsus;

 rohevõrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%

(arvestatakse üldplaneeringu kehtestamise seisuga rohevõrgustiku elemendi kohta, kui kavandatakse

projekteerimise või planeerimise tegevust). Mittelooduslikeks aladeks loetakse Eesti topograafilise

andmekogu (ETAK) kõlvikute kihte õu ja tee, hoone, muu rajatis ja muu kõlvik;

 kohalikul omavalitsusel on õigus huvitatud isikult nõuda rohevõrgustiku tugialal piirdeaedade rajamisel

mõjuanalüüsi koostamist pädeva eksperdi poolt, kui on põhjendatud kahtlus, et piirdeaia püstitamine

võib oluliselt mõjutada ulukite liikumist või omada muud olulist mõju rohevõrgustiku sidususele.

Analüüsi koostamisel tuleb lähtuda rohevõrgustiku elemendi poolt pakutavatest hüvedest, elemendi

sihtgrupist (liigid) ja ohustavatest teguritest15. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tarastamine

ohustab rohevõrgustiku sidusust ja toimivust ning vajadusel nägema ette meetmed (sh piirde rajamise

keeld), mille abil rohevõrgustiku toimivus säilitatakse;

 vajaduse korral määratakse detailplaneeringus või projekteerimistingimustes piirdeaedadest hoidumise

servituudi vajadus;

 raadamine on üldjuhul keelatud, erandina on raadamine lubatud tugiala tingimuste esimeses punktis

toodud juhtudel, kui on lubatud ehitustegevus ning olemasoleva tehnotaristu hooldustööde raames ja

väärtusliku avamaastiku juhtfunktsiooniga aladel;

 lageraie langi pindala võib üldjuhul olla maksimaalselt 1 ha, täpsustused ja erandid on välja toodud

teistes punktides;

 turberaie langi pindala võib olla maksimaalselt 4 ha;

 turberaietel võib viimase raiejärgu teha, kui raielangile on kasvanud enam kui 1500 elujõulist vähemalt

1 m kõrgust järelkasvu puud 1 ha kohta;

 männienamusega metsades on lubatud kõik raieliigid peale lageraie. Lageraie keeld männienamusega

metsades on määratud põhjusel, et selliste metsade uuenemiseks on turberaie lähtuvalt puuliigi ja selle

uuenemise omadustest sobiv, mis omakorda annab paremad eeldused rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks;

 uuendusraie langi vahetus läheduses võib uuendusraiega alustada, kui puittaimestik langil on

uuenenud. Piirang ei kehti, kui uuendusraie langi ja varasemalt teostatud uuendusraie langi

kogupindala ei ületa planeeringus määratud maksimaalset väärtust langi suurusele. Vahetuks

15 yp_rohev atribuudiandmed

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 61 / 108

läheduseks loetakse 100 m laiust vahemaad alates uuendusraie langi välispiirist. Piirangu peamiseks

eesmärgiks on raieasetusega vältida suurte tuulekoridoride teket ja sellest tulenevaid negatiivseid

lisamõjusid rohevõrgustiku funktsioonide täitmisele ning arvestada seda, millal suudab uuendusraie

lank hakata tasakaalustama läheduses kavandava järgmise raie mõjusid rohevõrgustiku toimimisele;

 rohevõrgustiku funktsioonide (sh ulukite ning teiste organismide, nt halva levikuvõimega liikide nagu

samblad, samblikud ja putukad liikumiseks, levikuks ja paremate varjetingimuste tagamiseks) täitmiseks

loetakse uuendusraie lank uuenenuks, kui järelkasvu moodustavad puud on lehtpuude enamusega

puistu puhul vähemalt 5 m ja okaspuuenamusega puistu puhul 3 m kõrgused;

 rohevõrgustikus tuleb uuendusraie käigus elustiku vajadusi arvestades säilitada säilikpuid 50 tm/ha (u

15% puidutagavarast). Põhjuseks on säilikpuude üks olulistest ülesannetest, milleks on suurendada

maastiku ühendatavust, sh aitavad säilikpuud pikemas perspektiivis püsida ja levida liikidel, kes vajavad

vanu puid16.

Soovitus:

Soovitatav on jätta vähemalt osaliselt säilikpuud kasvama gruppidena, eriti kui need paiknevad raiesmiku

servades, kus varem lageda ala servas kasvanud puud on juba tuultega kohastunud või kõrvalolev mets tekitab

tuulevarju (seeläbi suureneb tuulekindlus). Säilikpuude gruppides on ka paremad eeldused tundlike liikide

säilimiseks.

Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku koridoris:

 uute ehitiste ehitamine ei ole lubatud, v.a Prangli saarel (vastavalt ptk 5.10.3 tingimustele) ja

olemasolevate hoonete õuemaal ning põhjendatud juhtudel tehnovõrkude, taristuobjektide ja

eriotstarbeliste ehitiste rajamisel, nt avalikuks kasutuseks rekreatiivsel eesmärgil kavandatud ehitised

tingimusel, et ehitis ei takista rohevõrgustiku koridori toimimist;

 piirdeaedade rajamine on üldjuhul keelatud, põhjendatud juhul on võimalik erisuste tegemine, nt

rekreatiivsel eesmärgil mänguplatside vms eriotstarbelistele aladele piirdeaedade (sh ajutiste) rajamisel,

16 Säilikpuude uuringute põhjal tehtud meta-analüüsis leiti, et säilikpuude oluline positiivne mõju (erinevus lageraiest)

elustikule avaldub, kui säilikpuid on jäetud rohkem kui 15% algsest puude kogusest. (Rosenvald, R.; Lõhmus, A. 2008. For

what, when, and where is green-tree retention better than clearcutting? A review of the biodiversity aspects. Forest Ecology

and Management, 225, 1 - 15).

Võrdluseks: Eestis peab metsaseaduse järgi jätma säilikpuid 5-10 tm/ha. RMK säilitab FSC (Forest Stewardship Council)

nõudeid järgides umbes 5% (15-20 tm/ha) algsest tagavarast säilikpuudena.

Selgitused leitavad ka järgmisest teadusartiklist: Franklin, J.F., Berg, D.R., Thornburgh, D.A., Tappeiner, J.C., 1997.

Alternative silvicultural approaches to timber harvesting: variable retention harvest systems. In: Kohm, K.A., Franklin,

J.F. (Eds.), Creating a Forestry for the 21st Century: The Science of Ecosystem Management. Island Press, Washington,

D.C., pp. 111–139.

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 62 / 108

metsa ning viljapuude ja -põõsaste kasvatusel, koduloomade turvalisuse huvides, karjamaade rajamisel.

Loomadele ohtlike võrkaedade paigaldamine on keelatud. Juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, et

piirde rajamine võib ohustada rohevõrgustiku sidusust ja/või toimivust, võib kohalik omavalitsus

huvitatud isikult nõuda mõjuanalüüsi koostamist pädeva eksperdi poolt. Analüüsi koostamisel tuleb

lähtuda rohevõrgustiku elemendi poolt pakutavatest hüvedest, elemendi sihtgrupist (liigid) ja

ohustavatest teguritest17. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tegevus ohustab rohevõrgustiku

sidusust ja toimivust ning vajadusel nägema ette meetmed, mille abil rohevõrgustiku toimivus

säilitatakse;

 raadamine on üldjuhul keelatud, erandina on raadamine lubatud rohevõrgustiku koridori tingimuste

esimeses punktis toodud juhtudel, kui on lubatud ehitustegevus ja olemasoleva tehnotaristu

hooldustööde raames;

 uuendusraie mandriosa rohevõrgustiku koridorides on keelatud, v.a Keskkonnaameti

metsakaitseekspertiisi alusel, kus on kaalutud raie mõju rohevõrgustiku toimimisele, terviklikkusele,

sidususele ja säilimisele, sealjuures ei tohi uuendusraiega hõlmatav ala olla laiem kui 50% koridori

laiusest. Rohevõrgustiku elemendi toimimine ei tohi raie tagajärjel ohtu sattuda;

 valikraiete järgselt ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem, kui on tabelis määratud (Tabel 2),

välja arvatud Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi alusel teostatavate raiete puhul.

Tabel 2 Puistu rinnaspindala (m²/ha) minimaalsed suurused

Puistu

Boniteediklass

1A 1 2 3 4 5 5A

Okaspuu- ja kõvalehtpuupuistud 19,0 18,0 17,0 16,0 14,0 12,0 9,5

Pehmelehtpuupuistud 16,0 15,0 13,0 11,5 10,0 8,0 6,5

Maakasutus- ja ehitustingimused mikrokoridoris ja sinivõrgustiku koridoris:

 olemasolev kõrghaljastus tuleb planeeritavate ehitiste vahelisel alal maksimaalselt säilitada. Ehitustööde

läbiviimisel jälgida, et pinnasetööd ei kahjustaks säilitatavate puude juurestikku;

 kultuurmuru rajamisele tuleb eelistada olemasoleva alustaimestiku või niidukoosluste säilitamist või

ehitustööde järgset taastamist või piirkonnale võimalikult omaste pinnakattetaimede liikide kasutamist

17 yp_rohev atribuudiandmed

Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneering. Eelnõu

Töö nr 2024-170 ad

Aadress: Harju maakond, Viimsi vald

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola 63 / 108

(looduslike niidutaimede seemnesegud jne). Elurikkuse seisukohalt on oluline ka olemasoleva põõsa-

ja puhmarinde säilimine;

 piirdeaedade planeerimisel eelistada väikeloomasõbralikke piirdeid (maapinnast kõrgemale tõstetud

piirdeaiad, kust väikese ja keskmise suurusega loomad läbi pääsevad), vältida teravate osadega

piirdeaedu ja pikkade ogadega hekitaimi.

Maakasutus- ja ehitustingimused perspektiivses rohevõrgustiku koridoris:

 perspektiivse rohevõrgustiku koridori alal detailplaneeringu koostamisel tuleb olemasolevad hooned

määrata likvideerimisele;

 perspektiivse rohevõrgustiku koridori alal ei ole uute ehitiste rajamine lubatud, v.a taristu- ja

tehnovõrkude rajamine tingimusel, et rajatavad teed, tarad jms ei katkesta perspektiivset

rohevõrgustiku koridori ja alal säilib perspektiiv rohevõrgustiku koridorina sidusalt toimida;

 pärast ehitiste likvideerimist istutada koridori haljastust, mis toetab rohekoridori toimimist – see

tähendab muuhulgas loomadele varjumiseks põõsarinde ja kõrghaljastuse istutamist, ning järgida

rohevõrgustiku koridorile kohalduvaid tingimusi.

Tingimused konfliktalal:

 konfliktalale jääval teelõigul ja selle naaberkinnistutel planeerimise, projekteerimise ja ehitustegevuse

korral tuleb analüüsida metsloomadele läbipääsu rajamise vajadust ning vajadusel rajada loomadele

võimalused tee ületamiseks (ökoduktid, mikroduktid, liikluskorralduslikud lahendused,

maastikukujundus vms);

 konfliktalal on uuendusraied keelatud, v.a teekaitsevööndis liiklusohutuse tagamise eesmärgil ja

Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi alusel tehtavad raied; valikraiete järgselt ei tohi puistu

rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem, kui tabelis määratud (Tabel 2);

 konfliktalal on piirdeaedade rajamine üldjuhul keelatud, v.a tiheasustusalal liiklusohutuse huvides

rajatavad piirded. Juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus, et piirde rajamine võib ohustada rohevõrgustiku

sidusust ja/või toimivust, võib kohalik omavalitsus huvitatud isikult nõuda mõjuanalüüsi koostamist

pädeva eksperdi poolt. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tegevus ohustab rohevõrgustiku sidusust

ja toimivust ning vajadusel nägema ette meetmed, mille abil rohevõrgustiku toimivus säilitatakse;

 konfliktalal tuleb sõidutee ja kergliiklustee valgustuse rajamisel kasutada metsloomasõbralikke

lahendusi;

 teadaolevatel loomade liikumisteedel ning loomadega seotud liiklusõnnetuste toimumise asukohtades

on kohalikul omavalitsusel õigus võtta kasutusele meetmed liiklusohutuse suurendamiseks (sh

piirkiiruse vähendamine, hoiatavad märgid loomade liikumise kohta, loomakoridoride tähistamine,

ulukireflektorid vms).

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Teie 16.07.2025 nr 3-1.1/2025/4897

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie 29.08.2025 nr 10-6/2356-3

Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu

osas esitatud seisukohtadest

Lugupeetud Jürgen Kusmin

Juhite oma kirjas tähelepanu metsaseaduse (MS) §-le 2 ja kirjutate, et selle kohaselt on MS

eesmärk metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lõike 2 kohaselt on metsa

majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime

ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava

mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. Seaduse sättes rõhutate kohta „uuenemisvõime ja

elujõulisus“. Lisaks toote välja MS § 42 lõike 2 punkti 2, kuid enda lühendatud versioonina. Leiate,

et uuendusraiete keelamine rohevõrgustikus välistab võimaluse metsa uuenemisvõime

tagamiseks, mis Teie hinnangul võrdub sellega, et metsa pole võimalik säästvalt majandada.

Palute üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja lk 59 tingimusi muuta nii, et uuendusraiete vahelt kaoks

100 m vahemaa nõue ja raielangi uuenenuks lugemisel ei võetaks turberaiel noorte puude

kõrgusväärtusteks 1,5 ja 3 meetrit. Selgitate, et MS § 3 lõike 6 kohaselt peab raiejärkude vahe

olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid ning kuna tegu on kohaliku

omavalitsuse (KOV) kaitseala piiranguvööndiga, siis minimaalne raiejärkude arv on kolm.

Kirjutate, et seega on minimaalne turberaie läbiviimise periood 12 aastat ning leiate, et lähtuvalt

valgus- ja juurkonkurentsist võib vana metsa all uue metsapõlve kasvatamine kõrgusteni 1,5 ja 3

meetrit võimatuks osutuda. Samuti leiate, et niivõrd kõrge uuendus saab järgmise raiejärgu

käigus pöördumatult kahjustatud, sest suured puud pole enam nii plastilised kui väikesed.

Kirjutate, et Teie hinnangul killustab 100 meetri puhverala nõue uuendusraielangi ümber

kunstlikult metsaökosüsteeme. Palute ÜP seletuskirjas lk 60 lauses „raiete järgselt ei tohi puistu

täius langeda alla 50%“ muuta number 50 numbriks 30. Leiate, et täius 30% on metsakasvatuse

praktikas piisav ja ennast õigustanud kui suurim ülarinde puude tihedus, kus juurkonkurents ja

valgustingimused võimaldavad järelkasvul edukalt uueneda ja uueks metsapõlveks sirguda.

Palute ÜP seletuskirjas lk 61 asendada lauses „konfliktalal on uuendusraied keelatud, v.a

teekaitsevööndis liiklusohutuse tagamise eesmärgil teostatavad raied“ sõna „uuendusraied“

sõnaga „lageraied“. Kirjutate, et ÜP-s tähistatud konfliktalade täielik välistamine

metsamajandusest on ebaproportsionaalne ja vastuolus säästva majandamise põhimõttega.

Leiate, et turberaie sobib konfliktaladele.

Täname Teid tagasiside ja esitatud seisukohtade eest. Järgnevalt vastame neile ja jagame

selgitusi.

2

Sissejuhatus

Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on ÜP ülesandeks muuhulgas

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste

määramine. PlanS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanne mh

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine.

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas kirjutatakse, et rohelise võrgustiku seisukohalt

on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Selles planeeringus

tuuakse välja, et suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid on vähe ja seda eelkõige Tallinna

lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu

killustatud. Dokumendis rõhutatakse, et tugeva inimkasutuse surve tõttu on selles piirkonnas

sidusa rohevõrgu säilitamise jälgimine eriti oluline. Viimsi vallas on asustustihedus väga kõrge1,

sisseränne ületab väljarännet2 ja see paneb surve ka valla rohealadele ning siin elavatele liikidele,

maastikele ja kooslustele. Uue ÜP-ga püüab Viimsi vald hoida olemasolevaid roheväärtusi ja

paraku nõuab see ka teatud aladel tavapärasest rangemate reeglite kehtestamist.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud mh välja, et rohelise võrgustiku koridorides tuleb

võimalusel vältida lageraiet, tuumaladel on soovitatav seada lisanõuded raie aja, puidu kokku- ja

väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta ning et rohelise võrgustiku koridorides tuleb ÜP

koostamise käigus kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist – seda eeskätt Tallinna

lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas. Seda silmas pidades on ka riigikohus lahendi 3-21-1658

punktis 28 toonud välja, et ÜP menetluses tuleb vähemalt hinnata ökoloogilist vajadust piirata

rohekoridorides metsamajandamist, eeskätt lageraiet.

Riigikohus on lahendi 3-20-1657 punktis 20 kirjutanud, et omavalitsusüksus peab ÜP-s

arvestama maakonnaplaneeringus väljendatud avaliku huviga tagada rohevõrgustiku toimivus.

Viimsi vald on uue ÜP-ga rohealadele reeglite seadmisel pidanud silmas maakonnaplaneeringust

tulenevaid juhtnööre, kohalikke olusid, liikide elupaigavajadusi, elanike ootusi, maaomaniku soovi

metsa majandada ja kvaliteetse elukeskkonna säilitamise vajadust.

Riigikohus on lahendi 3-21-979 punktis 14 toonud välja, et PlanS § 6 punktist 17 järeldub, et

seadusandja hinnangul ei ole Eestis elurikkuse kaitsmiseks piisavad kaitstavad loodusobjektid,

sh Natura 2000 alad, vaid täiendavalt on tarvis neid ühendavat ja toetavat maastikuvormide

võrgustikku kooskõlas direktiivi 92/43 artikli 3 lõikega 3 ja artikli 10 lõikega 1 (vt ka Komisjoni

teatis, ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, COM(2020) 380, ptk 2.1). Sama lahendi punktis 11

ja lahendi 3-20-1310/52 punktis 26 rõhutas riigikohus, et rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise

olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja

nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Selleks peavad

rohevõrgustiku struktuurid toimima liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva

elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna – see aitab vähendada liikide elupaikade killustatust.

Seoses Teie seisukohaga, et MS tagab metsade säästliku majandamise, toome välja, et riigikohus

on korduvalt rõhutanud (3-21-979 punktis 24, 3-21-1658 punktis 30), et rohevõrgustiku toimimist

ei taga täiel määral niisugused üldised tingimused raietele, mis on kehtestatud MS-is ja selle

1 Viimsi valla mandriosa pindala on 47 km2 (allikas: Viimsi valla üldplaneering). 2021. aasta Statistikaameti andmetel

oli Viimsi valla rahvaarv 21151 inimest, 2023. aastal 22472 inimest. Allikas:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastikukoosseis/RV0291U/table/tableViewLayout2 2 Statistikaameti kodulehekülg: https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/viimsi-vald-18

3

alusel, sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Näiteks toob kohus lahendi

3-21-979 punktis 24 välja, et uuenenud mets MS tähenduses ei saa pikka aega tasakaalustada

läheduses kavandatava järgmise raie mõjusid. See on ka üks põhjus, miks Viimsi valla uues ÜP-

s on seatud piirangud tugialal tehtavate uuendusraielankide uuenenuks lugemisele ja sellele kui

lähedale võib järgmise uuendusraielangi teha.

Uuendusraiete keelamisest rohevõrgustiku koridorides

Kirjutate, et uuendusraiete keelamine rohevõrgustikus välistab võimaluse metsa uuenemisvõime

tagamiseks. Esmalt selgitame, et uuendusraied oleksid uue ÜP kohaselt keelatud üksnes

rohekoridorides ja rohevõrgustiku konfliktaladel (erandjuhuks on Keskkonnaameti

metsakaitseekspertiisi alusel tehtavad raied), mitte aga tugialadel. Lageraie keelu rakendamise

vajadus rohekoridoride puhul seisneb selles, et Viimsi vallas on rohekoridorid jäänud väga

kitsasteks ja nii tekib reaalne oht, et loomad jäävad poolsaarele lõksu, populatsioonid hakkavad

hääbuma (mh geneetilise materjali vaesumine, parasiitide ning haiguste kergem levimine

nõrgestatud organismide vahel ja sugulusristumise negatiivsed mõjud) ning suurenevad konfliktid

inimeste ja loomade vahel (loomad satuvad tihedamini inimeste aedadesse ja mujale

tiheasustusaladele).

Keskkonnaagentuuri 2018. aastal koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“3 ja 2023.

aastal koostatud „Üldplaneeringute analüüs ja planeerimissoovitused“4 on välja toodud, et

üldjuhul peaksid rohekoridorid olema 500 meetrit laiad. Viimsi vallas ei ole nii laiasid koridore alles

jäänud peaaegu kuskil. Paljudes kohtades on väga olulised ühenduskoridorid vaid kuni 100

meetrit laiad ning sageli on nad sellest veelgi kitsamad. Mida kitsamad ja pikemad on koridorid,

seda raskem on elusorganismidel neid läbida ja seda eriti siis, kui need ei paku varjevõimalusi.

Valla soov on rohevõrgustiku koridorides võimalikult palju varjevõimalusi säilitada, et säilitada

rohevõrgustiku toimimine.

Selgitame, et uuendusraie on metsa (elupaiga või liikumiskoridorina) vajavatele liikidele väga

tugev häiring ja kitsaste rohekoridoride puhul võib intensiivne raie katkestada tuumalade vahelise

ühenduse. Lageraiete puhul on ka riigikohus lahendi 3-21-979 punktis 12 välja toonud, et seda

tüüpi raie toob aastakümneteks kaasa hoopis teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps

mets ning need ei pruugi tagada kõigile liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning

seeläbi geneetilist mitmekesisust. Lisame omalt poolt, et uuendusraietega majandatud alad

muutuvad paljudele liikidele läbimatuteks ja kõik liigid ei suuda kiiresti teisele alale ümber asuda

– nad pole selleks kas üldse võimelised või pole lähedusest sobivat elupaika enam võtta. Kui

sellised alad jäävad kitsastesse koridoridesse, siis seab see rohevõrgustiku toimimise ja säilimise

tõsisesse ohtu.

Toome omalt poolt välja ka selle, et riigikohus viitas lahendi 3-21-1658 punktis 40.1 A. Palo

„Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhendile“ ja tõi välja, et metsa kui ökosüsteemi

kaitseks pole uuendusraie vajalik. Seega Teie väide, et mets ei uuene, kui seda ei ole

uuendusraietega majandatud, ei vasta tõele. Erinevad puuliigid vajavad erinevaid

valgustingimusi, millest tulenevalt ei pruugi uuendus tulla samast liigist puudega, aga noored

puud siiski kasvavad asemele. Arvestades Viimsi valla olusid (mh savipealne maa, mereline

3https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/documents/2021-07/rohev6rgustiku-

planeerimisjuhend_fin.pdf 4https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2023-07/20230619%20-%20KAUR%20-

%20Rohev%C3%B5rgustiku%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

4

kliima, meretuuled, kõrge inimeste asustustihedus ja suur surve looduses liikumiseks, kohati

järsud piirid rohealade ja tiheasustusalade vahel), on eriliigilised ja -vanuselised metsad siin

piirkonnas sobilikumad. Mitmekesisemate omadustega puistu on tormikindlam, kaitstum

parasiitide ja kahjurite eest ning pakub elustikule palju paremaid tingimusi. Lisaks on sellised

metsad ka puhkemetsana inimestele atraktiivsemad ja turvalisemad. Soovime võtta suuna

metsade puistusisese mitmekesisuse suurenemisele. Mitmekesiste metsade positiivsetest

külgedest ja erinevaid soovitusi ning kogemusi raiete osas saab lugeda näiteks L. Remmi jt 2020.

aasta trükisest „Teejuht püsimetsandusse“, kuhu on koondatud teadus-, aga ka kogemuspõhist

infot erinevate metsaraiete mõjudest Eestis ja mujal riikides. Seega, eelnevat kokku võttes, on

igati põhjendatud uuendusraiete, kui kõige intensiivsemalt looduskeskkonda sekkuvate raiete,

keelamine rohekoridorides.

Valikraietest rohevõrgustiku koridorides

Uuendusraiete keelamine rohekoridorides ei tähenda aga seda, et metsa enam raiuda ei saa.

Soovime, et rohekoridorides kõrghaljastus säiliks. Teile saadetud versioonis defineerisime seda

läbi puistu täiuse ja andsite meile seejärel tagasisidet, et ÜP-s võiks muuta tingimuses „raiete

järgselt ei tohi puistu täius langeda alla 50%“ numbrit 30-ks. Analüüsisime seda ja jätsime täiuse

mõiste kasutamise kõrvale. Tõime ÜP-sse sisse hoopis valikraiete minimaalsed rinnaspindalad.

Uus sõnastus sai selline: „Valikraiete järgselt ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha olla väiksem, kui

on järgmises tabelis määratud, välja arvatud Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi alusel

teostatavate raiete puhul.“ Tabel ja selle väärtused ühtivad keskkonnaministri 27.12.2006

määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 7´ lõikes 4 toodud tabeli omadega.

Raied konfliktalal

Konfliktala on rohevõrgustikuga kattuv teelõik, mille mõlemale poole soovitakse moodustada 100

m laiune puhverala. Seoses Teie sooviga nendel puhveraladel siiski turberaiet teha, selgitame, et

need ribad on nii kitsad, et seal tähendab ka turberaie (eriti aegjärkne raie) tegemine ala muutmist

suhteliselt pikaks ajaks kogu ulatuses „läbipaistvaks“, sh tuleb arvestada, et turberaie uueneb

aeglasemalt kui lageraie.

Juhime tähelepanu ka sellele, et piiranguvööndis (paljud konfliktalad jäävad kohaliku

omavalitsuse tasandi kaitsealadele) sõltub aegjärkse raie raiejärkude arv algsest täiusest (LKS

lisa), seega hõredama puistu puhul võib turberaie kestus olla väiksem kui Teie nimetatud 12

aastat, väga hõreda puistu (täius kuni 44%) korral võib aegjärkse raie teha ka ühe järguga (võrdub

lageraiega).

Konfliktalad on sellised piirkonnad, kus loomadel tuleb sõiduteid ületada (hõlmab vaid teatud,

mitte kõiki teedeäärseid metsi Viimsi vallas). Sõiduteed võivad oma olemuselt olla

elusorganismidele oluliseks liikumis- ja levimistakistuseks ning intensiivsed raied nende teede

ääres süvendavad takistust veelgi. Meie soov metsa konfliktaladel säilitada on seotud

eesmärgiga tagada loomadele koht, kuhu varjuda, ja hoiduda sellest, et nende jaoks muutuks

teede ületamine veelgi raskemaks. Konfliktaladel inventsiivsete raiete keelamisega panustame

ka aeglaselt levivate organismide paremasse levimisse. Meie eesmärk on tagada, et

rohevõrgustiku kõik osad oleksid omavahel sidusad. Küll aga muutsime natuke punkti sõnastust.

Uus sõnastus on järgnev: „Konfliktalal on uuendusraied keelatud, v.a teekaitsevööndis

liiklusohutuse tagamise eesmärgil teostatavad raied ja Keskkonnaameti metsakaitseekspertiisi

alusel tehtavad raied; valikraiete järgselt ei tohi puistu rinnaspindala (m²/ha) olla väiksem, kui on

5

järgmises tabelis määratud“. Tabel ja selle väärtused ühtivad määruse „Metsa majandamise

eeskiri“ § 71 lõikes 4 toodud tabeli omadega.

Metsa uuenemise ja raiejärkude kriteeriumid

Seoses lageraielangi uuenenuks lugemisega toome välja, et analüüsisime täiendavalt

kriteeriume, mille puhul loetakse mets uuenenuks. Elustiku vajadusest lähtuvalt peaks enne

naabrusesse uue raie lubamist olema raiejärgses puistus suuresti taastunud „metsaliikide“

kooslused, mis toimub umbes keskealises (majanduslikus mõttes) puistus5. Siiski, arvestades ka

muid kaalutlusi (sh metsakasvatajate vajadusi), otsustasime jätta antud minimaalse kõrguse

oluliselt madalamaks – vastavalt 3 meetrit okaspuu enamuse ja 5 meetrit muu noorendiku puhul.

Sellise kõrguse saavutab noorendik umbes 10-15 aastaga. Kaalutlused tulenevad sellest, millal

suudab uuendusraie lank hakata tasakaalustama läheduses kavandava järgmise uuendusraie

mõjusid rohevõrgustiku toimimisele.

Kirjutate, et kui turberaie järkude vahel lasta puudel kõrgemaks kasvada, siis saavad nad järgmise

raiejärgu tegemisel rohkem kahjustada kui väikesed puud saaks. Oleme nõus, et nooremad puud

on plastilisemad kui vanemad, aga see ei tähenda, et kõrgemaks kasvatatud puude puhul raiet

enam teha ei saa, sest kahjustused oleks liiga suured. See, et mingi protsent järelkasvust

järgmise järgu raiumisel hukka või kahjustada saab, on paratamatus, kuid seda protsenti on

võimalus hoida madalal. Rohevõrgustikus tehtud turberaietel peaks olema eesmärk ka elustiku

kaitse: iga raiejärgu järgselt saab küll tundlikum elustik kahjustatud, kuid suudab pikema turberaie

perioodi jooksul paremini taastuda6. RMK 2011–2014 rahastatud teadusuuringu („Turberaiete

ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“, projektijuht H.

Tullus) raames rajatud uuringualade andmestiku põhjal on vanemates kui 10 aastastes (eriti teise

raiejärgu läbinud) puistutes rohkem kui 1 meetri kõrgust okaspuu-uuendust oluliselt rohkem kui

1500 uuenduse puud/ha (vt joonis7). Võttes arvesse Teie seisukohta ja uuringu tulemusi

otsustasime ÜP rohevõrgustiku tugialade tingimusi muuta selliselt, et turberaie viimase järgu võib

teha, kui raiealal on tekkinud >1500 elujõulist vähemalt 1 meetri kõrgust järelkasvu puud/ha.

5 Tonteri, T., Salemaa, M., Rautio, P., Hallikainen, V., Korpela, L., Merilä, P. 2016. Forest management

regulates temporal change in the cover of boreal plant species. Forest Ecology and Management, 381, pp.

115–124.

Gustienė, D., Varnagirytė-Kabašinskienė, I. 2024. Changes in Ground Cover Layers, Biomass and Diversity

of Vascular Plants/Mosses in the Clear-Cuts Followed by Reforested Scots Pine until Maturity Age. Land,

13(9), 1477. 6 Tullus, T., Rosenvald, R., Leis, M., Lõhmus, P. 2018. Impacts of shelterwood logging on forest bryoflora:

Distinct assemblages with richness comparable to mature forests. Forest Ecology and Management 411,

67-74. 7 Rosenvald, R., Rosenvald, K., Kaart, T., Soolmann, E. 2020. Effects of stand parameters on conifer

regeneration success in pine shelterwood stands in Estonia. European Journal of Forest Research 139 (1),

pp. 29-40.

6

Joonis Aegjärksel raiel tekkinud >1m kõrguse okaspuu-uuenduse keskmine kõrgus koos 95%

usalduspiiridega eri vanusega turberaie aladel. Arvud andmepunktide kohal tähistavad >1m kõrguse

okaspuu-uuenduse puude arvu hektarile. Allikas: Rosenvald jt 2020 andmestik.

Puhveralad raielankide vahel

Olete oma kirjas palunud loobuda tingimusest, mille kohaselt peab kahe uuenemata raielangi

vahele jääma vähemalt 100 meetri laiune puhverala. Leiate, et 100 meetriste puhveralade

loomine killustab kunstlikult metsaökosüsteeme. Toome välja, et 100 meetrise puhverala nõue oli

enne 2014. aastat kehtinud MS-i § 29 lõikes 9 sees. Hetkel kehtiva MS-i sama sätte kohaselt ei

tohi enne raiesmiku uuenemist teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldiselt, välja

arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa lageraielangi maksimaalset

pindala. Ehk siis kehtiv MS seab piiranguid vaid vahetult piirnevatele metsaeraldistele. See

tähendab, et kui kahe metsaeraldise vahele jääb kitsas metsaeraldis, võib kumulatiivne raie mõju

rohevõrgustiku toimimisele piirkonnas olla tegelikult suur. Viimsis esineb näiteks metsaeraldisi,

mis on kitsaimas kohas vaid 10 meetri laiused. On ilmselge, et nii kitsas metsariba ei suuda

piisavalt eraldada kahe lähestikku asuva uuendusraie langi negatiivset mõju metsas elavatele

liikidele ega taga ühenduskoridori raielankide vahelt liikumiseks. Lisaks killustab raietel üksnes

piirneva kinnistuga arvestamine metsa rohkem kui 100 meetrise puhverala jätmine uuenemata

raielangi ümbruses. 100 meetrise puhverala jätmine panustab lisaks paremale rohealade

ühendatusele ka tuulekoridoride ning nendest tulenevate negatiivsete mõjutuste tekkest

hoidumisse ja säilikpuude paremasse püsimisse. Samuti leiame, et antud kriteerium on selge ja

üheselt mõistetav. Kõike eelnevat arvesse võttes jääme selle juurde, et uuenemata raielankide

vahele peab jääma 100 meetri laiune puhverala, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue

uuendusraie langi kogupindala ei ületa ÜP-s toodud lageraie ja turberaie langile seatud

maksimaalset pindala.

7

Muud raietingimused rohevõrgustiku tugialadel

Oleme lisanud ÜP-le ka reegleid säilikpuude osas. Nende puude üks ülesanne on suurendada

maastiku ühendatust8, sh aitavad säilikpuud püsida ja levida liikidel, kes vajavad vanu puid9.

Säilikpuude uuringute põhjal tehtud metaanalüüsis10 leiti, et säilikpuude oluline positiivne mõju

(erinevus lageraiest) elustikule avaldub, kui säilikpuid on jäetud rohkem kui 15% algsest puude

kogusest. Eestis peab MS järgi jätma säilikpuid 5-10 tm/ha. RMK säilitab FSC nõudeid järgides

umbes 5% (15-20 tm/ha) algsest tagavarast säilikpuudena. Rohevõrgustikus soovime

uuendusraietel jätta elustiku vajadusi arvestades säilikpuid 50 tm/ha (u 15% puidutagavarast).

Säilikpuude efektiivsemaks elustiku kaitseks on need soovitav jätta (vähemalt osaliselt)

gruppidena11. Gruppides on ka oluliselt parem säilikpuude tuulekindlus12, eriti kui need paiknevad

raiesmiku servades, kus 1) varem lageda servas olevad puud on juba tuultega kohastunud või 2)

kõrvalolev mets tekitab tuulevarju.

Kokkuvõte

Riigikohtu lahendi 3-21-979 punktis 21 on välja toodud, et rohevõrgustikku võib ebasoodsalt

mõjutada vaid ülekaaluka huvi korral. On selge, et piirangud rohevõrgustikus on omandiõigust

riivavad, aga rõhutame, et omandiõigus ei ole piiramatu. Keskkonna säästmine on põhiseaduse

§-dest 5 ja 53 tulenev riigi (RMK on riigi esindaja), kohaliku omavalitsuse ja igaühe kohustus (vt

ka Euroopa Liidu toimise lepingu artikli 191 lõiget 1). Riigikohus on lahendi 3-20-1310 punktis 21

kirjutanud, et maatulundusmaa omanikul ei ole automaatselt õigust teha metsas lageraiet, vaid

tema tegevust piiravad paratamatult erinevad õigusaktid, sh planeeringud. Leiame, et hetkel

seatud piirangud ei ole ebaproportsionaalsed. Kaalutud on nii maaomaniku kui kohalike elanike

huve, kaitseväärtusi ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalikku. Rohekoridorides on küll raietüübid

piiratumad ja tugialadel ei tohi teha väga suuri uuendusraie lanke, aga maaomanik saab metsi

majandada ja sellest tulu teenida. Juhime tähelepanu, et peale uuendusraiete on metsaseaduses

nimetatud ka teisi raietüüpe, näiteks valikraie ja hooldusraie.

Valikraietega metsa majandamine on ka Eestis seaduslik võimalus. Osade metsade püsimetsana

majandamine aitab just nimelt metsi säästvalt majandada. Soomes on leitud, et metsa erinevate

eesmärkide tasakaalustatud täitmiseks on vaja tunduvalt suurendada püsimetsana

majandatavate puistute osakaalu13.

8 Franklin, J.F., Berg, D.R., Thornburgh, D.A., Tappeiner, J.C., 1997. Alternative silvicultural approaches to

timber harvesting: variable retention harvest systems. In: Kohm, K.A., Franklin, J.F. (Eds.), Creating a

Forestry for the 21st Century: The Science of Ecosystem Management. Island Press, Washington, D.C.,

pp. 111–139. 9 Bartemucci, P., Lilles, E., Gauslaa, Y. 2022. Silvicultural strategies for lichen conservation: Smaller gaps

and shorter distances to edges promote recolonization. Ecosphere, 13(1), e3898. 10 Rosenvald, R.; Lõhmus, A. 2008. For what, when, and where is green-tree retention better than

clearcutting? A review of the biodiversity aspects. Forest Ecology and Management, 225, 1–15. 11 Rudolphi, J., Jönsson, M.T., Gustafsson, L. 2014. Biological legacies buffer local species extinction after

logging. Journal of Applied Ecology, 51(1), pp. 53–62. 12 Rosenvald R. and Lõhmus A. 2023. Aggregated retention protects trees against wind, but not against

disease: a long-term study in mixed forests. Canadian Journal of Forest Research 53, 5. 13 Eyvindson, K., Duflot, R., Triviño, M., Blattert, C., Potterf, M., Mönkkönen, M. 2021. High boreal forest

multifunctionality requires continuous cover forestry as a dominant management. Land Use Policy., 100,

104918.

8

Lõpetuseks toome välja ka selle, et olete oma „Arengukava 2024-2028“ dokumendis kirjutanud,

et kaitsealade piiranguvööndites enam uuendusraieid ei tehta. Viimsi vallas on riigimets suures

osas kohalikul tasandil kaitse alla võetud ehk piiranguvööndis. Lisaks on enamus riigimetsast

Viimsi vallas ka kogukonnaalaks (varasema nimega KAH-ala) määratud. Need on metsad asulate

läheduses, mida inimesed aktiivselt kasutavad ja kus kohalike kogukondade tähelepanu

igasugusel metsaraiel on väga suur.

Lisame kirja manusesse ÜP väljavõtte, milles kajastub uuendustega (täiendused ja muudatused)

rohevõrgustiku osa, et saaksite ülevaate kõikidest rohevõrgustikku puudutavatest reeglitest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Muiso

Planeeringute osakonna juhataja

Lisa: Muudatustega rohevõrgustiku osa väljavõte ÜP-st.

Taavi Rebane, keskkonnaosakonna juhataja, [email protected], 602 8726

Maris Markus, keskkonnaosakonna vanemspetsialist, [email protected], 602 8877