Tervikkava koostamise kavatsus Kohtla-Järve linnas

2

Sissejuhatus .................................................................................................................... 3

1. Kohtla-Järve linna metsade üldiseloomustus ............................................................ 7

1.1 Kohtla-Järve linna territooriumil asuva maa jaotus kõlvikute ja omandite lõikes.................. 7

1.2 Kohtla-Järve linna RMK hallatava riigimetsamaa jaotus metsakategooriate kaupa .............. 8

1.3 Kohtla-Järve linna riigimetsas tehtud raied ja metsakasvatuslikud tööd .............................. 9

2. Ülevaade Kohtla-Järve linna metsandussektori tööhõivest ja maamaksust ............... 10

3. RMK looduskaitsetööd .......................................................................................... 12

4. RMK külastuskorraldus ......................................................................................... 13

4.1 RMK külastuskorraldus Kohtla-Järve linnas ....................................................................... 14

5. RMK taristu .......................................................................................................... 15

6. RMK maakasutus ................................................................................................. 16

7. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja valla üldplaneeringu tingimused ..................... 17

7.1 Raiete planeerimise põhimõtted kogukonnaaladel ............................................................ 18

7.2 Metsakasvatuslikud põhimõtted riigimetsas...................................................................... 18

8. Kohtla-Järve linna ja RMK koostöö RMK hallataval maal ......................................... 19

9. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad ja metsatööde plaanid ....................................... 20

3

Käesoleva kava lõplik versioon saab olema kokkulepe Kohtla-Järve linna ja Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vahel ning käsitleb RMK tegevusi ja ühiselt sõlmitud

kokkuleppeid. See sisaldab ülevaadet Kohtla-Järve linna territooriumil asuvate riigimetsade

kohta. Lisaks leiad siit, kui suur on riigimetsa osakaal omavalitsuse piires, kuidas see maa

jaotub, milliseid töid Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsas teeb, millised on Eesti

riigimetsas puhkamisvõimalused ja looduskaitselised tööd ning milline on riigimetsas kulgev

teede- ja kraavide võrk. Muu hulgas annab käesolev dokument ülevaate ka sellest, missugune

on metsanduse valdkonna tööhõive Kohtla-Järve linnas.

Eraldi on kavas välja toodud Kohtla-Järve linna maadel asuv üks kogukonnaala – see on ala,

mis asub Tabori aiandusühistu ümber ja mida inimesed igapäevaselt kasutavad. Kohtla-Järve

linna üldplaneeringus on see tähistatud rohealana ja Kohtla-Järve linnaga on kogukonnaala

asukoht kokku lepitud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse soovil räägib RMK oma kavatsused

eelnevalt läbi kohaliku kogukonnaga ja koostab seejärel alale tööde plaani. Siinse kava lisaks

saab kogukonnaala metsatööde plaan, mille kestvus lepitakse kokku kogukonna ja Kohtla-

Järve Linnavalitsusega.

Kavasse lisanduvad ka muud kokkulepped, mis puudutavad Kohtla-Järve linna ja RMK

koostööd ja kas ühiselt või osapoolte teadmisel läbiviidavaid tegevusi.

Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükist: Järve, Kukruse, Sompa, Ahtme ja Oru linnaosast.

Kõigile neile on koostatud omaette üldplaneeringu osa.

Kohtla-Järve linnaosade asukohaplaanid koos riigimetsaga (roheline):

4

Järve linnaosa.

Kukruse linnaosa.

5

Sompa linnaosa.

Ahtme linnaosa koos Tabori kogukonnaalaga (ümbritsetud rohelise joonega). Ahtme-Ida,

Kose ja Vana-Ahtme kogukonnaalad asuvad naabervallas.

6

Oru linnaosa.

7

Kohtla-Järve linna pindala 31.01.2024 seisuga on 3934 ha. Metsamaa pindala kogu

omavalitsuse territooriumil asuvatest maadest on 20%, mis on 773,5 ha. Mittemetsamaad

võtavad enda alla 80%, millest suurima pindalaga on muu maa kõlvik 1800 ha.

Joonis 1. Kohtla-Järve linnas maa jaotus kõlvikute lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kohtla-Järve linna territooriumil asuvast metsamaast on riigiomandis 59% ning 41% jaguneb

muude omanike vahel.

Joonis 2. Kohtla-Järve linnas metsamaa jaotus omandivormide lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

20%

5%

11%

18%

46%

Metsamaa

Haritav maa

Looduslik rohumaa

Õuemaa

Muu maa

12%

25%

4%

59%

Eraomad

Munitsipaalomand

Omandi ulatus selgitamisel

Riigiomand

8

Riigiomandis oleva maa eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Kliimaministeeriumi

valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Joonis 3. Kohtla-Järve linnas riigimetsamaa jagunemine vastutavate ministeeriumite lõikes, %. Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Seisuga 01.01.2025 oli RMK hallatavat

riigimetsamaad Kohtla-Järve linnas 231 ha. Kõik

Kohtla-Järve linnas asuvad metsad on

majandusmetsad.

Majandusmetsades on majandustegevus lubatud

peaasjalikult metsaseaduse ja selle õigusaktide

alusel ning metsanduse sertifikaatide tingimusi

jälgides.

Rohealasid on Kohtla-Järve linna üldplaneeringu

alusel määratud kõigi linnaosade riigimetsadesse.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib

metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne metsateatise

esitamist raieks luba küsida omavalitsuselt.

Majandustegevuseks loetakse puude raiet,

metsamaterjali kokku- ja väljavedu,

noortes metsades tehtavaid

metsakasvatuslikke töid ja taristu

rekonstrueerimist ning hooldamist.

RMK-le on omistatud kaks säästva

metsanduse sertifikaati – FSC® ja PEFC.

Mõlemad on laialt tunnustatud

ülemaailmsed säästliku

metsamajandamise hindamise süsteemid,

milles sätestatud nõuetele vastamine

annab kinnitust sellest, et RMK majandab

metsa ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja

majanduslikult tasakaalustatult.

Roheala on loodusliku või inimtekkelise

päritoluga taimkattega ala linnas kui

asustusüksuses, alevis ja alevikus ning

küla tiheasustusega alal.

42%

58%

Kliimaministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

9

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kohtla-Järve linnas

teinud uuendusraiet 6,8 hektaril 2021. aastal.

Harvendusraiet tehtud ei ole.

2,6 ha erakorralist sanitaarraiet tehti 2024. aastal

viimastel aastatel probleemiks olnud üraskite tõttu

hukkunud kuusikus Eredal.

Joonis 4. Uuendusraied Kohtla-Järve linnas.

Möödunud viie aasta jooksul on RMK Kohtla-Järve linnas

uuendanud metsa 2022. a 5,4 ha ning 2023. a 1,4 ha.

Noorendike hooldamise pindala on olnud vahemikus

1,3 ha kuni 8,4 ha aastas. Peamised noorendiku

hooldamise alad on olnud Eredal ja Tabori

aiandusühistu piirkonnas

Metsa uuendamine on uue metsapõlve

istutamine, külvamine või looduslikule

uuenemisele kaasaaitamine.

Noorendike hooldamiseks loetakse

kultuuride hooldamist ja valgustusraiet.

Neid töid tehakse noortes metsades

selleks , et kujundada tulevikuks terve

ja heade omadustega mets.

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2020 2021 2022 2023 2024

Uuendusraiete pindala (ha)

Uuendusraiet tehakse, kui mets on

saavutanud küpsuskriteeriumid.

Raie eesmärk on luua uue metsa

kasvamiseks sobilikud

kasvutingimused ja võtta kasutusse

raiest saadav puit.

Harvendusraiet tehakse valdavalt

keskealistes ja noortes metsades, et

kujundada tulevikuks terve ja heade

omadustega mets.

10

Joonis 6. Metsauuendus Kohtla-Järve linnas.

Joonis 7. Noore metsa hooldamine Kohtla-Järve linnas.

Kohtla-Järve linnas on 2024. aasta seisuga töösuhete arv 10 388. Metsanduse tegevusalas

saab valla territooriumil tööd 180 inimest.

Tabel 1. Metsanduse tegevusala ettevõtete põhinäitajad ja osakaal linna ettevõtete seas (statistikaamet, 2024. a)

Näitaja Metsanduse tegevusala Osakaal valla ettevõtetest

Ettevõtteid 28 1,8%

Töötajate arv 180 1,7%

Metsamajanduse tegevusalade vaates töötab kõige suurem osa Kohtla-Järve linna elanikest

mööblitootmise valdkonnas.

Tabel 2. Metsamajanduse tegevusala valdkondade põhinäitajad (statistikaamet, 2024. a)

Metsamajanduse tegevusvaldkond Ettevõtete arv Töötajate arv

Metsamajandus ja metsavarumine 11 23

Mööblitootmine 11 133

Paberi ja pabertoodete tootmine alla 3 alla 3

0

1

2

3

4

5

6

2020 2021 2022 2023 2024

Metsauuenduse rajamise pindala (ha)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2020 2021 2022 2023 2024

Noorendike hooldamise pindala (ha)

11

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete

tootmine konfidentsiaalne konfidentsiaalne

Aastas tasub RMK ühele omavalitsusele maamaksu keskmiselt 56 124 euro ulatuses. Aastatel

2020–2024 on RMK keskmiselt tasunud maamaksu ühele omavalitsusele 53 021 eurot

aastas. RMK-l on 2025. aastaks omavalitsustele arvestatud maamaksu kokku 4 642 916

eurot.

Tabel 3. Kohtla-Järve linna maamaksu kujunemine 2025. aastal

Maamaks 1493.88 eurot

50% maksuvabastuse summa – 1.75 eurot

100% maksuvabastuse summa –289.76 eurot

12

Kohtla-Järve linna maal asuvad mõned kaitsealuste liikide elupaigad (sipelgad, rukkirääk ja

hall käpp). Riigimetsamaal asub neist sipelgate elupaik. Kaitsealasid ega vääriselupaiku

Kohtla-Järve linnas ei ole. Looduskaitsetöid RMK lähiajal Kohtla-Järve linnas ei planeeri.

RMK on suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis.

Looduskaitsetöid tehakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval

riigimaal. Elurikkuse hoidmise olulisi põhimõtteid järgitakse ka majandatavas metsas. Alates

2024. aastast töötavad RMK-s metsaökoloogid, kes hindavad metsamajanduse tegevustega

kaasnevat keskkonnamõju ja teevad omapoolsed ettepanekud selle vähendamiseks.

Elurikkuse kaitsmiseks seab strateegilised eesmärgid Kliimaministeerium. Nende eesmärkide

alusel koostab Keskkonnaamet üleriigilised elupaikade ja liikide kaitse tegevuskavad ning

konkreetsete kaitsealade kaitsekorralduskavad. RMK viib ellu looduskaitsetöid peamiselt

nende kavade järgi, kuid arvestab ka teadlaste, omavalitsuste ja mittetulundusühingute

ettepanekuid.

Looduskaitsetööd on oma eesmärkidelt ja tegevustelt väga mitmekesised: kuivendatud soode

veerežiimi taastamine, kalade rändetingimuste ja kudealade parandamine ning võimaluste

loomine pärandkoosluste kasutusele võtmiseks heina- või karjamaana. Regulaarset hoolt

vajavad mitmed kaitsealuste liikide leiukohad ja RMK hallatavad kaitsealused pargid.

Looduskaitsetööd, mida RMK planeerib, lähtuvad Keskkonnaameti koostatud kaitsealade

kaitsekorralduskavadest ja riiklikest elupaikade ning liigikaitse tegevuskavadest. RMK lubab,

et suuremate märgalade ja veekogude taastamistööde kavandamisse kaasatakse alati kohalik

omavalitsus, töödega külgnevad maaomanikud ning vajadusel kohalik kogukond, et kohalike

oludega arvestada. Planeeritavate looduskaitsetööde maht sõltub RMK eelarvelistest

võimalustest, töödega seotud maaomanike nõusolekutest ning töö tegemisega seotud

administratiivsetest piirangutest.

RMK looduskaitsetöödega seotud üldise infoga on võimalik tutvuda RMK kodulehel.

13

Riigimetsa avalike funktsioonide täitmiseks ja loodusväärtuste kaitseks ning tutvustamiseks

loob RMK mitmekülgseid looduspuhkuse võimalusi, suunab metsakasutust ja korraldab

kaitstavate loodusobjektide külastamist. Eesti suurima maavaldajana ja igaüheõigusel

tugineva looduses liikumise võrgustiku hoidja ning arendajana edendab RMK oma hallatavatel

puhke- ja kaitsealadel inimeste loodusteadlikkust, tutvustab Eesti metsade ning kaitsealade

loodusväärtusi, metsade kui taastuva loodusvara majandamist ning võimaldab looduses

keskkonda kahjustamata liikuda. Selle tegevuse juures on oluline hoida külastustegevus ja

looduskeskkonna seisund tasakaalus. Saamaks infot külastusmahust, külastuse trendidest,

külastuse iseloomust ning maastiku seisundist külastusobjektidel, viib RMK regulaarselt läbi

külastusmahu seiret, külastajauuringuid ning külastusobjektide pinnase ja alustaimestiku

seisundi seiret. Uuringute ja seirete andmed toetavad ka külastustaristu optimaalsete

majandamisotsuste tegemist.

RMK on taganud ja tagab ka edaspidi looduses liikumise võrgustikku kuuluvate objektide

hoolduse ja korrasoleku, võrgustiku majandamist toetavate erinevate seirete ja uuringute

jätkumise. Külastusviiside ja külastajate ootuste muutmisel ning võimaluste olemasolul,

arvestab RMK laekunud sisendiga, kuid üldjuhul me ei laienda looduses liikumise võrgustikku.

RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille

koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:

• 3300 km tähistatud loodusradu sh RMK matkatee erinevad harud;

• 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;

• 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;

• 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;

• 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve;

• 738 lõkketegemise kohta;

• 61 telkimisala;

• 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on

matkarajad;

• 54 vaatetorni ja platvormi;

• 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;

• Sagadi metsakeskus;

• 20 metsamaja;

• 27 metsaonni.

Looduses liikumine on muutunud aasta-aastalt Eestis aina populaarsemaks.

14

Joonis 8. RMK hallatavate puhke- ja kaitsealade külastatavus 2022–2024.

Kohtla-Järve linna territooriumil RMK hallatavaid külastusobjekte ei ole, kuid Kohtla-Järve

põhja- ja lääneküljelt möödub matkatee Penijõe–Aegviidu–Kauksi haru. Samuti paiknevad

läheduses RMK lõkkekohad Aidu karjääris ja Aa küla muistses Alulinnas.

15

Riigimetsa majandamiseks ehitatakse metsateid ning hooldatakse ja rekonstrueeritakse

olemasolevaid metsateid ja kuivendussüsteeme. Korrasolev teede- ning

maaparandussüsteemide võrgustik tagab metsale juurdepääsu ja säilitab metsade

juurdekasvu. RMK metsateed on avatud kasutamiseks kõigile, kuid raskeveokitega sõit on vaja

eelnevalt RMK-ga kooskõlastada. Lumetõrjet metsateedel tehakse vastavalt RMK vajadustele.

Tabel 4. RMK maaparandussüsteemid ja metsateed Kohtla-Järve linnas

Maaparandussüsteemid, ha Metsateed, km

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

Olem Uuendatud

2014–2024

Planeeritud

uuendada

kuni 2030

0,1 0 0 1,9 1,6 0

Kohtla-Järve linna maadel asub 2020. aastal ehitatud Ereda–Kössi tee lõik ja 2015.

rekonstrueeritud Oru–Vasavere tee lõik. Liinialuse tee rajamisest Sompa lähedal RMK loobub.

Metsamaterjalide veol kasutab RMK edaspidi väljapääsu Kahula poole. Sompa edelaservas

olevat Terase tänavat RMK enam ei kasuta. Arusaamatuste vältimiseks soovitame paigaldada

vastavad liiklust reguleerivad märgid. Metsateede avalikuks teeks määramise vajadus

puudub.

Kuni aastani 2030 RMK maaparandussüsteemide uuendamist ja uute teede rajamist Kohtla-

Järve linnas ei planeeri. Maaparandussüsteemide ja metsateede planeerimise puhul tuleb

arvestada, et tegemist on plaanidega ja need võivad looduskaitselistel, sotsiaalsetel või

majanduslikel põhjustel muutuda ja jääda täies ulatuses realiseerimata.

Uusi maaparandussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei hooldata ja rekonstrueerita

maaparandussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need

on vajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel.

16

Riigivara antakse kasutusse metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse,

asjaõigusseaduse ja muude asjakohaste õigusaktide alusel. Lisaks antakse riigimaad

kasutusse jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel jahiühendustele.

Kohtla-Järve linna territooriumil on 01.01.2025 aasta seisuga antud rendile isiklikku

maakasutusõigust kokku 2,1 ha riigimaid (plaanitav Tabori kergliiklustee, OÜ Järve

Biopuhastuse veetorustik, Eesti Lairiba Arenduse SA valguskaabel). Muul otstarbel pole RMK

riigimetsamaal maakasutuslepinguid sõlminud.

17

Metsi, mis asuvad asulate lähedal ja mida kohalikud aktiivselt kasutavad, nimetab RMK

kogukonnaaladeks. Kogukonnaaladel plaanitavad tööd räägib RMK alati kogukonnaga läbi ja

koostab enne töödega alustamist metsatööde plaani.

Joonis 8. Tabori kogukonnaala (kollane) asukohaskeem.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 on kinnitatud Kohtla-Järve

linna kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Ülevaatamise tulemusena jõuti

järeldusele, et Kohtla-Järve linnas Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosa kehtivad

üldplaneeringud on linnaarengu suunamiseks jätkusuutlikud ja asja- ning ajakohased. Seega

pikendati seniste üldplaneeringute: Järve (2008), Ahtme (2011), Sompa (2011), Kukruse

(2010) ja Oru (2010) linnaosade üldplaneeringute kehtivust.

Üldplaneeringu alusel on haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu

käsitletavad rohealadena) määratud osa riigimetsamaid kõigis linnaosades. Üldplaneeringus

ei ole metsade majandamise tingimusi rohealadel määratud. Need täpsustatakse

linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne

metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida omavalitsuselt.

18

Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokku lepitult

nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Seal metsa majandamine toimub RMK täiendavate

protseduurireeglite kohaselt. Mujal rohealadel kogukonnaalasid linnaga kokku ei ole lepitud,

sest nad ei piirne tiheasustusega või ei ole olnud RMK hallata. Üldine RMK põhimõte

kogukonnaala metsade majandamisel on see, et tööde tegemiseks koostatakse koostöös

linnavalitsuse ja kohaliku kogukonnaga detailne kava metsatööde läbiviimiseks. Kavas

võetakse aluseks metsade seisukord, vanus, puuliigid, kasvutingimused jms. Samuti

vaadatakse, missugune metsa võiks kogukonnaalal kasvada tulevikus.

Metsamajanduslikud põhimõtted kogukonnaaladel

Kogukonnaalade majandamisel lähtub RMK raiete tegemisel kogukonnaga tehtud

kokkulepetest ning RMK kogukonnaaladel metsatööde planeerimise ja kohalike kogukondade

kaasamise juhendist. Ettepanekud, mida kogukonnad kogukonnaalade majandamiseks

teevad, võivad olla väga erinevad ning neid on võimatu ette aimata. Seetõttu planeerib RMK

kogukonnaalade raietöid aastaid ette ja on raieviiside valikul paindlik, võttes arvesse

ettepanekuid, mis võimaldavad kasvatada uut metsapõlve.

Erakorraliste ja ettenägematute tööde puhul RMK

metsatööde plaani ei muuda ega koosta, kuid

informeerib eraldi kohalikku omavalitsust.

Erakorralised ja ettenägematud tööd on

metsatööde plaanis kokku leppimata

raietööd, millega kõrvaldatakse oht inimese

tervisele, varale ning millega hoitakse ära

metsakahjustuse levik või likvideeritakse

tekkinud

Pärast uuendusraiet istutatakse riigimetsa lagedaks jäänud alale reeglina uus mets.

Keskmiselt istutatakse hektarile 2800 mändi, 1600 kuuske, 1500 kaske või sangleppa.

Selleks, et puid oleks lihtsam istutada ning umbrohi noore taime ümber kohe võimust ei

võtaks, tõmmatakse pinnasesse vaod – valmistatakse maapind metsauuenduseks ette.

Pärast istutust vajab noor mets palju hoolt ning keskmiselt tuleb noorte puude ümbert rohtu

ja pealetükkivat võsa niitmas käia mitu korda. Kui peaks juhtuma, et noored puud saavad

põua, ulukikahjustuste vms põhjusel otsa, istutatakse nende asemele uued. Hooldustöid tehes

jälgib RMK, et kasvama jääks okaspuude kõrval ka lehtpuid ning vastupidi, selleks et

soodustada segametsade kujunemist.

Noores metsas, vanuses 4 kuni 18 aastat, tehakse valgustusraiet, et anda tulevikupuudele

valgust ja kasvuruumi. Keskmiselt tehakse valgustusraiet kaks korda.

19

RMK protseduuride kohaselt koostab RMK kõigepealt omavalitsusepõhise tervikkava, kus

anname laiema ülevaate omavalitsuse maadel kasvavast metsast, looduskaitselistest

väärtustest, taristust, külastuskorralduses ja muudest ühiseid huve puudutavatest teemadest.

Kohtla-Järve Linnavalitsus otsustas, et kõigepealt tuleb koostada Tabori kogukonnaala

metsatööde plaan ning selle tegevused ja tingimused kokku leppida kohaliku kogukonnaga.

Alles seejärel annab Kohtla-Järve linna volikogu metsatööde plaanile omapoolsed seisukohad.

RMK on loobunud Liinialuse tee rajamisest Sompa lähedal Kohtla-Järve linna maale.

RMK hinnangul vajab lahendust rohealadel raiete menetlemine Kohtla-Järve Linnavalitsuses.

Raietööd rohealadel kooskõlastab linnavalitsus, kuid seni on see võtnud aega mitu kuud. See

aga takistab RMK-l otstarbekalt ja tõhusalt töid planeerida ja korraldada. RMK- ja

Linnavalitsusel tuleks kokku leppida menetlemise tähtaeg, et oleks võimalik töid ajaliselt

paremini kavandada (raielogistika ja ilmastikutingimused).

20

Varem ei ole Tabori kogukonnaalale metsatööde plaane koostatud. Seda on nüüd plaanis

teha.

Tabel 5. Kohtla-Järve linna kogukonnaalad seisuga 01.01.2025

Kogukonnaala nimetus Pindala, ha Plaani

vajadus

Kogukonna

esindaja Märkused

Tabori 22,36 vajalik

Tabori AÜ

Üldplaneeringus

haljasalade ja parkide

maa ning

kaitsehaljastuse maa

Tervikkava koostamise kavatsus Kohtla-Järve linnas

Riigimetsa Majandamise Keskus soovib alustada Kohtla-Järve linna riigimetsa tervikkava

koostamist.

Tervikkava osaks on kogukonnaala (varasema nimetusega kõrgendatud avaliku huviga ala ehk

KAH-ala) metsatööde plaan.

Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükina linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 pikendati linnaosade seniste

üldplaneeringute (aastatest 2008 – 2011) kehtivust.

Igas linnaosas on ka riigimetsamaid. Osa riigimetsamaid on linna üldplaneeringu alusel määratud

haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu käsitletavad rohealadena). Metsade

majandamise tingimusi ei ole üldplaneeringus rohealadel määratud. Need täpsustatakse

linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus. Rohealadel metsa majandamist reguleerib

metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida

omavalitsuselt.

Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega 2021. aastal kokku

lepitult nimetatud Tabori kogukonnaalaks, pindalaga 22 ha. Mujal rohealadel ei ole

kogukonnaalasid linnavalitsusega kokku lepitud, sest nad ei piirne tiheasustusega või ei ole olnud

RMK hallata.

Kogukonnaalade paiknemisest saab ülevaate avalikult Maa- ja Ruumiameti portaali lingilt

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/e9hy6SNi, pannes linnukese kastikesse „RMK

kogukonnaalad“.

RMK soovib tutvustada tervikkava kavandit, kus antakse ülevaade Kohtla-Järve linna metsadest, kõlvikuteks jagunemisest, teostatud töödest, sotsiaalmajanduslikust analüüsist, taristust, maakasutusest jm. Kavandiga saab tutvuda siin: https://rmk.ee/wp- content/uploads/2025/09/Kohtla-Jarve_linna_riigimetsa_tervikkava_kavand.pdf Vastavalt Kohtla-Järve linna 30.04.2025 kirja nr 9-1/1316-1 soovitusele, räägime võimalikud raiekohad läbi kõigepealt Tabori kogukonnaga ja seepärast tulevaid raieid esialgu tervikkavas ei käsitleta.

Peale Tabori kogukonnaga kokkusaamist ja võimalike raiete kokkuleppimist koostatakse Tabori

kogukonnaala metsatööde plaan, mis saab tervikkava osaks.

Peale tervikkava ja metsatööde plaani arutelusid täiendatakse kokkulepetega neid dokumente ja

RMK soovib lõpuks saada linnavalitsuselt nõusoleku, mis on aluseks metsatööde läbiviimiseks

Tabori kogukonnaalal.

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

[email protected]

Meie

04.09.2025 nr 3-1.60/2025/90

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Et saaksime täiendavat infot Kohtla-Järve linna riigimetsa tervikkava kavandile, soovime Teiega

arutada teemasid:

• KOV-i ettepanekud metsatööde plaani koostamiseks;

• KOV-i huvid erinevate tegevuste-tööde tegemiseks riigimetsas;

• muud küsimused.

Tabori kogukonnaala esindajate kontaktid oleme juba Kohtla-Järve linnalt saanud.

Meie poolt osalevad kohtumisel Kirde regiooni metsaülem Peeter Puhke ning kaasamisspetsialist

Alar Süda. Vajadusel saame kaasata ka teisi RMK töötajaid.

Kohtla-Järve linnaga kokkulepitult toimub Kohtla-Järve linna tervikkava kavandi tutvustamine

07. oktoobril 2025 algusega kell 16.00 linnavalitsuse majas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Süda

Kaasamisspetsialist

506 1698

[email protected]

Lisa 1. Kohtla-Järve linna riigimetsa tervikkava kavand