Kutse Tabori kogukonnaala metsatööde plaani arutelule

Kutse Kohtla-Järve linna tervikkava Tabori metsatööde plaani arutelule

Anname teada, et RMK soovib alustada Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas, Tabori riigimetsa kogukonnaalal (endise nimetusega kõrgendatud avaliku huviga ala, KAH) asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde plaani koostamist. Tegemist on metsaga, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaselt puhkamiseks ja seente-marjade korjamiseks, seetõttu soovime kaasata metsatööde pikaajalise plaani koostamisse piirkonna elanikke.

Kutsume kohalikku omavalitsust ja kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleksid võimalused korraldada neil aladel metsatöid nii, et need kõigile osapooltele sobiks. Arutame võimalikke raietöid Tabori kogukonnaala metsades. Soovime teiega läbi rääkida võimalike tööde aja, viisi ja muud tingimused. Ülevaatega Tabori kogukonnaala metsadest saab tutvuda siin: https://rmk.ee/wp- content/uploads/2025/09/Ulevaade_Tabori_kogukonnaalast.pdf RMK on koostanud ka tervikkava kavandi, milles antakse ülevaade Kohtla-Järve linna metsadest, metsandussektori tööhõivest, teostatud töödest, taristust jm. Kavandiga saab tutvuda siin: https://rmk.ee/wp-content/uploads/2025/09/Kohtla- Jarve_linna_riigimetsa_tervikkava_kavand.pdf Info kogukonnaalal tööde plaanimise põhimõtete kohta on RMK kodulehel: https://rmk.ee/metsatood/kogukonnaalad/kaasamise-kord/ Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid, millele pöörata tähelepanu Tabori riigimetsa metsatööde plaanimisel vastates küsitlusele siin: https://forms.office.com/e/it9aNT5JpU hiljemalt 6. oktoobriks. Kohtume aruteluks Romoti tänava ja Tabori vkt 36 juures oleva tänava ristis (katastritunnus nr 32209:001:0031) (vt skeem) pühapäeval, 12. oktoobril 2025 kell 14.00. Asukohalink: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/n5pNmYZ

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

[email protected]

Koopia: Linnavalitsuse antud nimekirja alusel

03.09.2025 nr 3-1.60/2025/89

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

XXXX

X

X X

2

Kohtumise asukoha skeem:

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK võimalusel levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Süda

Kaasamisspetsialist

506 1698, [email protected]

Lisa 1. Ülevaade Tabori kogukonnaalast

2

Kohtla-Järve linn koosneb viiest lahustükina linnaosast: Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru.

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2022. a otsusega nr 50 pikendati linnaosade seniste

üldplaneeringute (aastatest 2008 – 2011) kehtivust.

Igas linnaosas on ka riigimetsamaid. Osa riigimetsamaid on linna üldplaneeringu alusel

määratud haljasalade ja parkide või kaitsehaljastuse maaks (praegu käsitletavad

rohealadena). Metsade majandamise tingimusi ei ole üldplaneeringus rohealadel määratud.

Need täpsustatakse linnavalitsusega rohealal raie kooskõlastamise käigus.

Rohealadel metsa majandamist reguleerib metsaseadus, mille kohaselt tuleb enne

metsateatise esitamist raieks rohealal luba küsida omavalitsuselt.

Tabori aiandusühistuga piirnev roheala on Kohtla-Järve Linnavalitsusega kokku lepitult

nimetatud Tabori kogukonnaalaks. Üldine RMK põhimõte kogukonnaala metsade

majandamisel on see, et tööde tegemiseks koostatakse koostöös linnavalitsuse ja kohaliku

kogukonnaga detailne kava metsatööde läbiviimiseks, arvestades metsa praegust seisukorda,

sh kahjustusi, vanust, puuliiki, kasvutingimusi ning kogukonnapoolseid ettepanekuid. RMK-le

on oluline kasvatada tervet ja tugevat metsa ning tagada metsas liikujate ohutus.

Mujal rohealadel ei ole kogukonnaalasid linnavalitsusega kokku lepitud, sest nad ei piirne

tiheasustusega või ei ole olnud RMK hallata.

Tabori kogukonnaala asub Ahtme linnaosas Tabori aiandusühistu ümber olevas riigimetsas.

Ahtme linna üldplaneeringus nimetatakse seda metsa kaitsehaljastuse ning haljasalade ja

parkide maaks. Praegu käsitleb keskkonnaamet seda rohealana. Tabori kogukonnaala pindala

on 22 ha, mis on kõik majandusmets.

Joonis 1. Tabori kogukonnaala (kollane)

3

Tabel 1. Tabori kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 22 hektarit

Kogukond Tabori aiandusühistu elanikud

RMK taristu Tabori (Romoti) tee lõunapoolne (Ahtme mnt poolne) ots

Looduskaitse Looduskaitselised väärtused puuduvad

Pärandkultuur Puudub

Valdav peapuuliik Mänd

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%)

Valdav enamik (95%)

Tabori kogukonnaala 22 ha

pinnast on majandatav

mets. Teede all on 5%.

Enamik Tabori

kogukonnaala metsadest

on männikud (61%, 13

ha). Leidub ka kuusikuid

(25%, 5 ha) ja kaasikuid

(12%, 2 ha).

95%

5%

Majandatav mets

Mittemetsamaa

2% 12%

25% 61%

Puuliigid

Haavikud

Kaasikud

Kuusikud

Männikud

4

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%)

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%)

Tabori kogukonnaala

metsast on keskealisi metsi

43% (9 ha), vana metsa 36%

(7 ha) ja noort metsa 22% (5

ha).

Keskealises metsas teeme

vajadusel harvendusraiet.

Vanas metsas saab teha

uuendusraiet.

Noores metsas teeme

hooldusraieid ja reeglina

puitu ei varu.

42%

22%

36% Keskealine mets

Noor mets

Vana mets

5

Joonis 5. Tabori kogukonnaala metsade vanuseline jaotus

Joonis 6. Ala vanuseline jaotus koos ja vajaduspõhiste raietega

Võimalik on Tabori kogukonnaala küpsetes puistutes kvartalil AT057 eraldistel 6, 8, 9 ja 28

ning kvartalil AT058 eraldisel 10 teha uuendusraie, sest need metsad on küpsusvanuses.

Selles eas puud hakkavad muutuma tormihellaks ja kahjustajatele vastuvõtlikuks. See

tähendab ka, et alal, mis asuvad elamute ja teede lähedal, on oht puude kukkumiseks

sobimatusse kohta.

Kõige kiirem viis metsa uuendada, on teha lageraiet. Siis raiutakse puud ühel aastal (kasvama

jäävad säilikpuud) ning pärast raiet (raiele järgneval kevadel) paneb RMK lagedaks jäänud

aladele kasvama uue metsapõlve. Tabori metsas oleks selleks valdavalt männid ja kased.

Mõnel eraldisel (AT057-28, AT058-10) on võimalik uuendusraie asemel teha ka aegjärkne

raie. Sellisel puhul raiutakse metsa aegamööda. Esialgu, aegjärkse raie esimese järguga

raiutakse mets hõredamaks. Raiutakse umbes 60% puudest – nii tekib metsa alla valgust ja

6

ruumi, et kasvama jäävate puude all saaks kasvatada uue metsapõlvkonna. Aegjärkse raie

teine raiejärk tehakse pärast seda, kui puude alla on kasvanud elujõuline uus männikultuur.

Aegjärkset raiet ei saa teha kõikides metsades. Selleks sobivad peamiselt männikud.

Enne täpsemat plaanide seadmist, korraldab RMK kohaliku kogukonnaga kohtumise. Seal

kuulatakse ära kogukonna ja valla esindajate soovid-seisukohad ning lepitakse seejärel kokku

tööde tegemise tingimused (kuidas ja millal raietöid teha, kuhu jätta säilikpuid kasvama jms

nüansid). Saadame kohtumise kohta eraldi kutse.