Leping




Transpordiamet


Ettepanek uuringu „Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontroll“ läbiviimiseks

Lähteülesanne











Tallinn 2024
Sisukord
1. Olemasolev olukord ja uuringu eesmärk 3
2. Uuringu sisu 4
2.1. Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhendi peab sisaldama järgnevat: 4
2.1.1. 1. Peatükk: Ülevaade pinnaste geotehnilistest omadustest, mõisted. 4
2.1.2. 2. Peatükk: Pinnase tihendamine 5
2.1.3. 3. Peatükk: Nõuded tihendatava pinnase niiskusele ja pinnase lõpptihedusele 5
2.1.4. 4.Peatükk: Tihendusmasinate käsitlus: 5
2.1.5. 5. Peatükk: Tihendamisnõuded 6
2.1.6. 6. Peatükk: Pinnase tiheduse määramise meetodid 6
2.1.7. 7. Peatükk: Tihendamistehnoloogiad 7
2.1.8. 8. Peatükk: Pinnaste tiheduse kontroll. 7
2.1.9. 9. Peatükk: Pinnase tihendamisel tekkivad probleemid ja nende kõrvaldamine 7
3. Töövõtja ja tellija kohustused 8
4. Tööde teostamise etapid 8
5. Uuringu tasustamine 9
6. Nõuded töövõtjale 9

1.

1. Olemasolev olukord ja uuringu eesmärk

1.1. Uuringu eesmärk on kontrollida seni rakendatavate pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli meetmete vastavust, leida uusi võimalusi ka paksemate kihtide tihendamiseks ning uute materjalide tihendamise meetodite väljapakkumist. Antud uuringu raames valmib terviklik juhendi kavand, mis käsitleb muldkeha, muldkehaga koos toimivate vihmavee äravoolu lahenduste (truubid, kraavid, drenaaživõrgud jms) ning vallide tihendamist. Antud juhend peab lisaks andma juhised ja mõõdetavad parameetrid eelnimetatud rajatiste lõpptihenduse kontrolli kohta.

1.2. Tänane Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhend on koostatud aastal 2006 ning hiljem ei ole antud juhendit täiendatud ega parandatud. Juhendis kirjeldatud meetodid ja põhimõtted on üldjoontes õiged, kuid juhend tervikuna vajaks kaasajastamist ning kehtivate EVS-ide (EVS-EN 16907-1:2018, EVS-EN 16907-2:2018, EVS-EN 16907-5:2018, EVS-EN ISO 14688-1:2018 ja EVS-EN ISO 14688-2:2018 ja jms) määruste ja Eurokoodeksitega vastavusse viimist.

1.3. TalTech on koostanud Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhendile eksperthinnangu (lisa 4), millest selgus järgnev:
▪ TTÜ uuringuga andmetel ei võimalda tihendatud liiva katsete tulemused leida rahuldava tugevusega seost tihedusnäitaja ja tihendusteguri vahel.
▪ TTÜ uuringu järeldusena toodud valemeid katsepunktidel rakendades selgub, et valemiga leitud tihendustegur teatud juhtudel ülehindab tihendustegurit ja teatud juhtudel selgelt alahindab. Põhjuseks on asjaolu, et valemi määravad katsed tihendamata liival.
▪ Juhise punktid 2.10.3 ja 2.10.4 tuleb kustutada.

1.3.1. Töövõtja ülesandeks on teostada uued katsed liivpinnastel, kruuspinnastel, killustikalustel, savikatel pinnastel, kergmaterjalidel ja aherainel, mis oleksid usutavad, annaksid usaldusväärseid tulemusi tihedusnäitaja ja tihedusteguri vahel ja säiliks kergseadmete (Inspector, Dynatest, Saksa nõuetele vastavad kergseadmed ja muud Eestis kasutusel olevad mõõteseadmed) kasutamise võimalus. Lisaks anda ka plaatkoormusseadme tihedusteguri väärtused eelnimetatud materjalide/kihtide kohta (E2/E1 tihedusteguri väärtus).

1.4. Uuringuga tuleb uurida võimalusi, kas oleks korraga võimalik tihendada paksemat kihipaksust, kui kehtivas juhendis ette nähtud on. Täna lubame tihendada tapp-masinaga maksimaalselt 600mm paksust kihti.

1.5. Tänasest juhendist puudub truupide, kraavidega seotud rajatiste, vallide, drenaaživõrkude jms tihendamise metoodika, uus koostatav juhend vajab nende käsitlust ja suuniseid, kuidas neid tihendada ja nende tihedust kontrollida.

1.6. Täna on turul erinevaid tehnoloogiaid, mida me juhendis ei kajasta, ning vajaksid kajastamist (kaasaarvatud plaatkoormuskatse kasutamise võimalused, FWD ja vajadusel muudatusettepanekud vastuvõtukatsetel rakendamiseks).


1.7. Pidevad probleemid kandevõime mõõtmisel killustiku kihilt kui liiva ja killustiku vahel on paigaldatud mõni geotekstiil või geovõrk. Uuringuga tuleb leida sobiva kandevõime hindamiseks usutavad väärtused ja nõuded juhendisse, mille põhjal saaks sellises olukorras killustiku kihti vastu võtta ja hinnata selle sobivust.

2. Uuringu sisu

2.1. Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhendi peab sisaldama järgnevat:

2.1.1. 1. Peatükk: Ülevaade pinnaste geotehnilistest omadustest, mõisted.

2.1.1.1. Pinnaste identifitseerimine ja liigitamise põhimõtted:

2.1.1.2. Seletada lahti ja koostada juhised, milline mõju on pinnase:

• Suurusel ja kujul: Lisada pinnaserühmade liigitused (EVS-EN ISO 14688-1:2018 ja EVS-EN ISO 14688-2:2018)
• Niiskusel (veesisaldusel) pinnase koostisosana, plastsuspiiride ja voolavuspiiride seletus/graafikud.
• Õhu mõju pinnases (kehtiva juhendi1 joonis 1 ja gaasi esinemisvormi käsitlus2)
• Pinnase struktuuri käsitlus – lisada juurde selgitavad pildid erinevate struktuuride kohta.
• Nidususel


2.1.1.3. Terminid ja määratlused (termineid ei pea eraldi alapealkirjana välja tooma kui need seletatakse koheselt peale terminoloogia kasutamist lahti):
◦ Elastsusmooduli mõiste – arvutusvalemid
◦ Voolavuspiir – lühend, tähendused
◦ Granulomeetriline koostis (lõimis)
◦ Granulomeetrilised fraktsioonid
◦ Proctorteim
◦ CMV (Compaction Meter Value)
◦ Tihendustegur
◦ Muldkeha mõiste
◦ Pinnase kokkusurutavus – mõiste vajab juhendis välja toomist ja käsitlust.
◦ Kõik muud, mis juhendis käsitletakse.




2.1.2. 2. Peatükk: Pinnase tihendamine

Antud peatükis:
• Seletada lahti, muldkeha mõiste.
• Anda ülevaade ja juhised, mis eeldustel ja mida peab tegema, et tagada muldkeha püsivus, tugevus ning eeldatav eluiga.
• Anda ülevaade ja juhised, mis on pinnase tihendamise eesmärkideks ning millistest mõjuteguritest sõltub pinnase lõplik tihedus.
• Anda ülevaade ja juhised pinnase tihendamise olemusest (õhk surutakse raskuse all pinnasest välja ja pinnase mahukaal suureneb, pilt juurde)



2.1.3. 3. Peatükk: Nõuded tihendatava pinnase niiskusele ja pinnase lõpptihedusele
• Tihendusteguri (Kt) mõiste lahti selgitamine ja valemid, kuidas selleni jõutakse.
• Määrata tihendustegurite väärtused katenditele ja kihi sügavusele teekatte pinnast (analoogselt kehtiva juhendi tabel 4 põhjal).
• Muu lõpptiheduse saavutamise käsitlus.

2.1.4. 4.Peatükk: Tihendusmasinate käsitlus:

2.1.4.1. Lahti seletada ja anda juhised, mis on rullide eripära, tööpõhimõte ja milliste tööde teostamisel antud tüüpi tihendusmasinaid kasutatakse (igale rullile ja tihendusmasina tüübile lisada juurde pildid, et oleks ära tuntav):
• staatilised rullid;
• pneumorullid;
• tapprullid;
• vibrorullid;
• muud seadmed tihendamiseks kitsastes oludes
• muud seadmed, mida eelnevas nimistus ei olnud (ainult juhul kui tööturul on kasutusel muid seadmeid, kui ei ole, siis eirata antud punkti).


2.1.4.2. Seos erinevate pinnaserühmade, tihendusmasinate ja tihendatavuse vahel (pinnaserühmade liigitused EVS-EN ISO 14688-1:2018 ja EVS-EN ISO 14688-2:2018 järgselt, fraktsioonide põhjal lisada pildid juurde. V.t. kehtiv juhend joonis 6.).
• Jämepinnased – millist rulli valida, juhised kuidas ettenähtud tihedust saavutada ja erinõuded mida pinnase tihendamisel tuleks jälgida.
• Kruus ja liiv pinnased – millist rulli valida, juhised kuidas ettenähtud tihedust saavutada ja erinõuded mida pinnase tihendamisel tuleks jälgida.
• Möll ja savipinnased – millist rulli valida, juhised kuidas ettenähtud tihedust saavutada ja erinõuded mida pinnase tihendamisel tuleks jälgida.
• Looduslik ja stabiliseeritud pinnas – millist rulli valida, juhised kuidas ettenähtud tihedust saavutada ja erinõuded mida pinnase tihendamisel tuleks jälgida.
• Kergmaterjali tihendamine – käsitleda ja anda juhised klaasvahtkillustiku, kergkruusa jms kergmaterjalide tihendamisele.
• Aheraine tihendamine – käsitleda ja anda juhised aheraine tihendamisele.

2.1.4.3. Pideva tiheduse kontrolli meetmed
• Käsitleda ja anda juhised pideva tiheduse kontrolli kohta rullidel.
• Käsitleda ja anda juhised tiheduse tulemuste kuvamise ja selle võimaliku dokumenteerimise kohta hilisemaks väljavõtuks.
• Kalibreerimine (CMV väärtuse saamiseks).
• Muud meetmed pideva tiheduse kontrolliks.


2.1.5. 5. Peatükk: Tihendamisnõuded

3.1.5.1. Koostada tabel iga tihendusmasina ja tihendusseadme kohta, mida juhendis käsitletakse. Tabelis määrata pinnase omaduste põhjal maksimaalne tihendatav kihi paksus (käesoleva juhendi Tabel 2 kaasajastamine Eesti turul reaalselt kasutusel olevate seadmetega).
3.1.5.2. Uurida võimalusi ning teostada katseid või otsida meie kliimavööndile sarnastest riikidest andmeid ja luua tulemid nende baasil ülevaatlik hinnang kas tihendatavad kihipaksused võiksid olla uues loodavas juhendis paksemad kui tänases kehtivas juhendis on lubatud.

2.1.6. 6. Peatükk: Pinnase tiheduse määramise meetodid

Kirjeldada lahti ja käsitleda eraldi kõiki allolevaid meetodeid tiheduse määramisel. Lisaks selgitada lahti iga meetodi kohta eraldi, mis on antud meetodi tööpõhimõte, millistel juhtudel meetodit kasutatakse, kuidas väärtusi arvutatakse (koos valemitega), kuidas tihedust kontrollitakse jms.
• Liivakoonuse meetod
• Kummiballooni meetod
• Radioaktiivse isotoobiga tihedusmõõtja
• Penetratsiooni meetod
• Lõikerõngas või –silinder
• Dünaamilise koormamise meetod.
• Plaatkoormuskatse. Lisaks: plaatkoormuskatse miinimumnäitajad tuleks üle täpsustada. (Töövõtja kasutada on ka plaatkoormust käsitlev uurimistöö, mis on poolik "Riigimaanteedel 2017 teostatud plaatkoormuskatsetuste praktika analüüs ja teiste riikide kogemused plaatkoormuskatse rakendamisel3" )
• Muud kasutusel olevad meetodid
2.1.7. 7. Peatükk: Tihendamistehnoloogiad
Käsitleda pinnase tihendamise tehnoloogiaid, ehk:
• Milline tähtsus on pinnase niiskusel ja pinnasekihi paksustel (optimaalne niiskus).
Samuti anda juhised, kuidas viiakse läbi pinnase optimaalse niiksuse ja maksimaalse tiheduse määramine (Proctori katse, mida kujutab endast standard Proctor ja modifitseeritud Proctor seade, seadmete põhiparameetrid vastavalt EVS-EN 13286‑2
• Millised on kobeda pinnase tihendamise meetodid.
• Millised on pinnase tiheduse suurendamise meetodid.
• Kuidas pinnaseid tihendatakse rullimisega (kõik rullid eraldi käsitletud koos tööpõhimõtete skeemidega, k.a. pinnaste tihendamine eritingimustes) – siia alla liigituvad meetodid, ja rullimise tööpõhimõtted (läbikute järjekorrad, läbikute asukoha valikud, rullitavad laiused jms).
• Kaevetööde ja avariikaevetööde järgne pinnaste tagasitäide/tihendamine.
• Muud tehnoloogiad (kui on)

2.1.8. 8. Peatükk: Pinnaste tiheduse kontroll.
• Käsitleda, kuidas kontrollitakse pinnaste tihedust. Viited nõuetele ja määrustele, mis seavad ette nõuded pinnaste tihendamisele.
• Luua usaldusväärne tabel (analoogne tabel nagu on kehtivas Pinnaste ja tihendamise kontrolli juhises Tabel 5), kus on käsitlus Muldkeha liivpinnaste vähimate tihendustegurite (Kt) ja tihedusnäitajate (T) vahel. Viia katsed läbi punktis 1.3.1. nimetatud seadmetega.
• Anda juhised teedeehituslikult kasutatavate materjalide ja pinnaste (kruuspinnased, killustikalused, savikad pinnased, kergmaterjalid ja aheraine) tiheduse saavutamise ning lõpliku tiheduse kontrollimise kohta (anda mõõdetavad väärtusted punktis 1.3.1. nimetatud mõõteseadmetega).
• Koostada nõuded ja kontrollmeetmed, kuidas mõõta kandevõimet killustiku kihilt punktis 1.3.1. nimetatud mõõteseadmetega (kui saab) kui liiva ja killustiku vahele on paigaldatud geotekstiil või geovõrk. Uuringuga tuleb leida sobiva kandevõime hindamiseks usutavad väärtused ja nõuded (kontrollmeetmed), mille põhjal saaks sellises olukorras killustiku kihti vastu võtta ja hinnata selle sobivust.
• Kui on tegemist nö kogemusliku tiheduse hindamisega (kui on materjalid mille puhul ei saa tihedustegurit mõõta), siis öelda ette antud materjalile number, mis on kogemuslikult piisav hindamaks saavutatud tihedust (Saksa koolkonna lähenemine).


2.1.9. 9. Peatükk: Pinnase tihendamisel tekkivad probleemid ja nende kõrvaldamine

Käsitleda järgmiste probleemide olemust ja kuidas neid probleeme vältida või lahendada:
• ületihendamine;
• alatihendamine;
• pinnas on liiga märg;
• pinnas on liiga kuiv.
• Viadukti tiibade tagused täited jms raskesti ligipääsetavad kohad (vt punasega nool, alt täide kui betoon varem tehtud kui mulle):

• Muud (kui on).

3. Töövõtja ja tellija kohustused

3
3.1. Töövõtja kohustub:
◦ Esitama tellijale õigeaegselt peatükis 2 nõutud tööd eesti keeles vastavalt peatükis 4 toodud tähtaegadele.
◦ Organiseerima kõik tööks vajalikud inimesed, seadmed, materjalid, tõlketööd jm, mis on vajalikud uuringu ja juhendi kavandi edukaks läbiviimiseks.
◦ Uurimistulemused, sh teadustöö analüüsimaterjal jmt esitatakse Töövõtja aruande formaadis ja juhendi kavand esitatakse Tellijale Tellija poolt etteantud juhendi malli doc formaadis.
◦ Korraldama tellijaga regulaarseid töökoosolekuid vähemalt 1 kord kuus, täpsem ajakava ja koosolekute toimumise kord lepitakse kokku peale lepingu sõlmimist.
◦ Tutvustama uuringu tulemusi ja juhendi kavandit eesti keeles tellija poolt kokku kutsutud üritusel.
◦ Artikkel ajakirja ,,Teejuht’’ 3-4lk

3.2. Tellija kohustub:
• Jagama töövõtjale dokumente, millele antud lähteülesandes viidatakse.
• Tasuma töövõtjale vastavalt lähteülesande punktile 6.


4. Tööde teostamise etapid

4.1. I Etapp – I etapis tuleb töövõtjal koostada vastavuses kehtivatele standarditele, määrustele ja muudele nõuetele juhendina kasutatavad juhised. Antud etapis teostatakse tööd, mis ei eelda katsete läbi viimist, I etapp lõppeb II etapi katseplaani esitamisega. I etapi jooksul teostatakse tööd, mis on loetletud peatükkides:
2.1.1. (1. Peatükk: Ülevaade pinnaste geotehnilistest omadustest, mõisted.)
2.1.2. (2. Peatükk: Pinnase tihendamine)
2.1.4. (4.Peatükk: Tihendusmasinate käsitlus)
2.1.7. (7. Peatükk: Tihendamistehnoloogiad)
2.1.9. (9. Peatükk: Pinnase tihendamisel tekkivad probleemid ja nende kõrvaldamine)

Töö vahearuande (etapp I) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud peale lepingu sõlmimist.

4.2. II Etapp – II Etapis tuleb tööandjal viia läbi katsetused. Katsetulemuste põhjal saadakse usutavad väärtused ja selle alusel tuleb koostada juhendisse reaalsed (kontroll)nõuded.
Antud etapis teostatakse tööd, mis on loetletud peatükkides:
2.1.3. (3. Peatükk: Nõuded tihendatava pinnase niiskusele ja pinnase lõpptihedusele)
2.1.5. (5. Peatükk: Tihendamisnõuded)
2.1.6. (6. Peatükk: Pinnase tiheduse määramise meetodid – vajalikud katsete tulemused)
2.1.8. (8. Peatükk: Pinnaste tiheduse kontroll)
Töö lõpparuande (etapp II) esitamise tähtaeg on hiljemalt 31.10.2024.

5. Uuringu tasustamine

Uuringu eest tasutakse kahes osas:
• Etapp I töö vastuvõtmisel tellija poolt on tasu 40% kogu lepingu summast;
• Lõpparuande tööde vastuvõtmisel tellija poolt on tasu 60% kogu lepingu summast;


6. Nõuded töövõtjale
Töövõtja meeskonnale on järgmised nõuded:
• Töövõtja peab olema teadus-arendusasutus vastavalt „Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ §3.
• Meeskonnas peab minimaalselt olema:
• Volitatud ehitusinsener, tase 8, spetsialiseerumisega teedeehitusele, valdkonna teadus-arendustööde/uuringute läbiviimise kogemus vähemalt 4 aastat.


{Adressaadi nimi}
{Asutus}
{adresaadi e-post}
{Aadress} Meie 11-40/EA/315-1 04.03.2024
{Indeks Linn/Maakond}
{Pealkiri}
Käesolevaga esitame hinnapakkumise uuringule „Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring“, milleks on 79 600 + käibemaks 22%.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
{Allkirjastaja nimi}
{ametinimetus}
Ehituse ja arhitektuuri instituut
Lisa: Hinnapakkumine

Lisa 2
„Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring“
hinnapakkumuse vorm








Uuringu „Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring“
hinnapakkumuse vorm




Pakkuja Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituut (teedeehituse ja geodeesia uurimisrühm) poolt uuringu „Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring“ pakutav maksumus on



Nr


Uuringu nimetus



Kogus (tk)

Maksumus
(eurot)

1.
Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring
1
79600




MAKSUMUS ILMA KÄIBEMAKSUTA
79600
KÄIBEMAKS 22%
17512
MAKSUMUS KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA
97112

Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)

Nimi Jarek Kurnitski

Ametinimetus Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor

Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/

Lisa 3



TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT


Käesolevaga ……….. annab üle ja Transpordiamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:





___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:


Tööde teostamise periood ….........

Üleantavate eksemplaride arv:

Digitaalselt esitatud andmed:


Märkused:










Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:


/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖVÕTULEPING 3.2-4/24/486-1


Transpordiamet registrikoodiga 70001490, aadress Valge 4, 11413 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Transpordiameti arendamise osakonna juhataja Romet Raun
ja
Tallinna Tehnikaülikool registrikoodiga 74000323, aadress Ehitajate tee 5 (edaspidi Töövõtja), mida volituse alusel esindab Jarek Kurnitski


Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on Pinnaste tihendamine ja tiheduse kontrolli uuring (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.

2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.1.4. Lisa 4 – Ekspertarvamus kehtivale Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhendile.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 19 tuleneva erisuse alusel läbirääkimiste tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu allkirjastamist Poolte poolt.
3.2. Töö teostamine toimub alljärgneva ajakava kohaselt:
3.2.1. Töö vahearuande esitab Töövõtja Tellijale 3 kuu jooksul alates Lepingu allkirjastamisest Poolte poolt. Töö vahearuanne peab sisaldama Lisa 1 punktis 4.1. nõutut ja peab olema vormistatud Lisa 1 punkti 3.1 kohaselt.
3.2.2. Töö lõpparuande esitab Töövõtja Tellijale hiljemalt 31.10.2024. Töö lõpparuanne peab sisaldama Lisa 1 punktis 4.2. nõutut ja peab olema vormistatud Lisa 1 punkti 3.1. kohaselt.

3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti.
3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 14 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist.
3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.

4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt;
4.4.4. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest;
4.4.5. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool.

5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul.


6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on 79 600 eurot (edaspidi Tasu), millele lisandub käibemaks.
6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas pärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist.
Või Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest kahes osas alljärgnevalt:
6.2.1. (40% Tasust), millele lisandub käibemaks, pärast üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt.
6.2.2. (60% Tasust), millele lisandub käibemaks, pärast üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt.
6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.
6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Transpordiameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja lepingu number.

7. Poolte vastutus
7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused.
7.2. Tellija kohustub Töövõtjale lepingu rikkumise korral hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused.
7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär.
7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja  jooksul.

8. Poolte kontaktisikud
8.1. Töövõtja kontaktisik: Sven Sillamäe, tel: (+372) 5302 5265, e-post: [email protected];
8.2. Tellija kontaktisik: Karl – Kristjan Suits, tel: (+372) 5553 6009, e-post: [email protected]

9. Lepingu kehtivus
9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni.
9.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused.
9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui Töövõtja tegevus lõpeb või kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.

10. Teated
10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.

11. Muud tingimused
11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised.
11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest.
11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.

12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.7. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.8. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.9. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.10. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.11. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.12. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.13. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad;
12.14. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.15. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks.


13. Poolte allkirjad

Tellija: Töövõtja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/