| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/644 |
| Registreeritud | 26.08.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Marina Minerals OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Marina Minerals OÜ |
| Vastutaja | Margus Emberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-522402
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ
Registrikood / Isikukood
11349875
Tegevuskoha andmed
Nimetus Rüütja III liivakarjäär
Aadress Kõnnu metskond 2, Selja küla, Kehtna vald, Rapla maakond
Katastritunnus(ed) 29301:001:0625
Territoriaalkood EHAK
7531
Käitise territoorium
Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kõnnu metskond 2 (29301:001:0625), Rüütja liivakarjäär (29301:001:0626). Puudutatud veekogud: Rüütja kraav (VEE1113105), Väikerüütja kraav (VEE1113111).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
14.08.2024
Lõppemise kuupäev
23.07.2031
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 854
Maardla nimetus Rüütja
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Rüütja III liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 11.87
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 11.87
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 31
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 12
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 24
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
9 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 51 tuh m³ 30.09.2023
10 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 71 tuh m³ 30.09.2023
Tegevusala andmed
2/3
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rüütja kruusamaardla aktiivse tarbevaru ploki 9 ja 10 arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.09.2023)
Geoloogiafondi number 9777
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2036
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.09.2023
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, täitepinnas 2024 2031 tuh m³ 119 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2024 2031 0293 Kehtna vald
Kõrvaltingimused
1. Kaebuste esinemisel tuleb loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes läbi viia müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. 2. Müra ja tolmu leviku vähendamiseks tuleb lähimate elamute suunal ladustada vähemalt 3 m kõrgused katendivallid. 3. Jälgida tuleb ilmastikutingimusi. Peenosakeste (PM) heite välisõhku vähendamiseks tuleb vajadusel kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada karjäärisiseseid teid, platse ja väljaveo teed. 4. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 22.08.2023 kirjale nr 6.2-2/36584 on kaevandamise tegevus maaparandussüsteemile jääva ala piires lubatud tingimusel, et maaparandussüsteem Järvakandi5 (ÜP-49) jääb muus osas toimima ja planeeritavad tegevused ei halvenda naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjusta naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi elementide toimimist. 5. Mäeeraldise raadamistöid ei ole lubatud teostada lindude peamisel pesitsusajal ehk 15.03- 31.07. 6. Kaevandamisega kaasneva müra negatiivse mõju vältimiseks/vähendamiseks Nõlva metsise püsielupaigas on vajalik ajavahemikul 15. märtsist kuni 15. maini vältida mürarikkaid töid, kella 17.00-st kuni kella 10.00-ni Rüütja liivakarjääri diagonaalis poolitavast joonest loodes.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
3/3
KÄSKKIRI
22.01.2025 nr 8
Volituse andmine Maa- ja Ruumiametile
Riigivaraseaduse § 8 lõigete 7 ja 71, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1, § 37 lõike 1 ja § 48 lõigete 1 ja 2,
ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1, jahiseaduse § 25 lõike 1,
maakorraldusseaduse § 7 lõike 3, maaparandusseaduse § 68 lõigete 2, 3 ja 6 ning
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra
kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ punkti 6 alusel:
1. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi
kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, otsustama kinnisasjale servituudi seadmise, muutmise
ja lõpetamise ning koormatava kinnisasja kasuks asjaõiguse seadmise juhul, kui
riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 19 lõikest 5 tulenevalt ei ole kasutamiseks andmiseks vaja
Vabariigi Valitsuse nõusolekut.
2. Volitan Maa- ja Ruumiameti peadirektorit ja teenistuse direktorit (igaühte eraldi), riigi
kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, tegema kinnisasja võõrandamise või kasutamiseks
andmise enampakkumise korraldamise korral järgmisi otsuseid:
1) otsustama võõrandamise tingimusi vastavalt RVS §-le 43;
2) määrama enampakkumise läbiviimise viisi vastavalt RVS § 66 lõikele 2;
3) määrama teistkordsel või enamal avalikul enampakkumisel kinnisvara kasutamiseks andmisel
või võõrandamisel alghinna, osavõtutasu ja menetluse või lepingu täitmise tagatise vastavalt
RVS §-dele 6062;
4) otsustama avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas
nurjunuks tunnistamise vastavalt RVS §-le 68;
5) otsustama korduva enampakkumine korraldamise, enampakkumine edasi lükkamise või uuest
enampakkumisest loobumise vastavalt RVS § 69 lõikele 1;
6) otsustama tasutud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise vastavalt RVS §-le 70;
2
7) määrama vastavalt RVS § 71 lõikele 1 riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja ja põhjendatud juhtudel pikendama seda;
8) otsustama lepingu sõlmimise paremuselt teise pakkumise teinud isikuga vastavalt RVS § 71
lõikele 3;
9) otsustama enampakkumise tulemuste kehtetuks tunnistamise vastavalt RVS § 68 lõikele 7 ja
§ 71 lõikele 2.
3. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki, kui riigimaa omanikku, maareformi seaduse § 31
lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas ning avaldama vastavalt planeerimisseaduse
§ 127 lõikele 2 arvamust planeerimismenetluses toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud
detailplaneeringute koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu
koostamiseks ja finantseerimiseks, kui detailplaneering hõlmab või selle mõju ulatub
maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleval maale. 4. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, teostama järgmisi
riigivara valitseja õigusi ja kohustusi:
1) korraldama kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise enampakkumise menetlusi;
2) otsustama RVS 19 lõike 4 punktis 1 sätestatud kinnisasja kasutamiseks andmise vastavalt
samale sättele;
3) otsustama ehitamisel või põllumajandustööde käigus tekkiva ja üle jääva kaevise võõrandamise
vastavalt RVS §-le 32.
5. Volitan Maa- ja Ruumiametit riigi kinnisvara osas, mille riigivara valitseja on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet, korraldama
vastavalt RVS § 23 lõikele 1 kinnisasja kasutamiseks andmist ja kasutamist kasutuslepingu või
piiratud asjaõigusega koormamise lepingu alusel, sealhulgas:
1) määrama kinnisvara kasutamiseks andmise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise
tingimusi, sh kasutustasu maksmise ja tasu muutmise tingimusi, vastavalt RVS §-dele 18, 20,
22, 27, 28, 49 ja 63;
2) sõlmima kinnisasjade võõrandamise või kasutamiseks andmise lepinguid, sealhulgas piiratud
asjaõigustega koormamise lepinguid ning täitma lepingu sõlmimise, täitmise ja muutmisega
ning lepingupoolte vastutusega seotud ülesandeid vastavalt RVS §-dele 24 ja 25;
3) andma kinnisasja kasutajale allkasutuslepingu sõlmimiseks nõusoleku või keelduma sellest
vastavalt RVS § 15 lõikele 5;
4) otsustama kasutaja poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise ja kulude
kasutustasuga tasaarvestamise üle vastavalt RVS § 18 lõikele 7;
5) otsustama RVS § 22 lõike 2 alusel kinnisvara kasutuslepingu või piiratud asjaõigusega
koormamise lepingu tingimuste muutmise ning lepingu lõpetamise ning täitma RVS §-s 25
nimetatud riigivara valitseja kohustusi;
3
6) otsustama vastavalt RVS § 65 lõikele 1 kasutamise eest laekunud raha arvelt kasutamiseks
andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulude katmise;
7) hindama ja selgitama välja vara vajalikkuse riigile lähtudes RVS § 10 lõikes 1 ja §-s 96
sätestatust.
6. Volitan Maa- ja Ruumiametit esindama riiki kui kinnisasja omanikku kinnisasja osas, mille
valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus on Maa- ja
Ruumiamet, järgmistes menetlustes ja toimingutes:
1) sundvalduse seadmise menetluses, sh andma vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise
seaduse § 39 lõikele 4 seisukohti sundvalduse seadmisega nõustumise või keeldumise kohta,
sealhulgas juhul, kui sundvalduse ala asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi
omandis oleval maal, mille osas on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille
riigi omandisse jätmise otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril;
2) planeerimismenetluses vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2, kui detailplaneering
hõlmab või selle mõju ulatub sellele nimetatud kinnisasjale, sealhulgas avaldama riigi kui
maaomaniku nimel arvamusi toimingute ja otsuste kohta, mis on seotud detailplaneeringute
koostamise ja elluviimisega ning sõlmima kokkuleppeid planeeringu koostamiseks ja
finantseerimiseks;
3) projekteerimistingimuste menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõigetele 3 ja 4, ehitusloa
menetluses vastavalt ehitusseadustiku § 42 lõigetele 6 ja 7 ning kasutusloa menetluses vastavalt
ehitusseadustiku § 54 lõigetele 5 ja 6, sealhulgas avaldama arvamust ehitusprojekti osas, kui
ehitatakse või ehitis avaldab mõju käesoleva volituse punktis 3 nimetatud kinnisasjale;
4) teostama jahiseaduse §-s 6 sätestatud maaomaniku õigusi;
5) maakorraldustoimingutes vastavalt maakorraldusseaduse § 7 lõikele 3 osalema
maakorraldustoimingutes maakorralduse osalisena, esitama taotlusi ja avaldusi, kooskõlastama
maakorralduskavasid, võtma vastu otsuseid, andma nõusolekuid, sõlmima
maakorraldustoimingute läbiviimiseks kokkuleppeid ning allkirjastama dokumente ja
piiriprotokolle;
6) teostama vastavalt maaparandusseaduse § 68 lõigetele 2 ja 3 asutaja- ja liikmeõigusi
maaparandusühistus, mille tegevuspiirkonnas on Maa- ja Ruumiameti valdusesse antud
kinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi maa-ala pindala ja ühiseesvoolu pikkuse summa
kõige suurem võrreldes muu riigivara valitseja või volitatud asutuse valduses olevate
kinnisasjadega, või mille tegevuspiirkonnas on riigi omandis olevast maast üksnes maareformi
seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa;
7) välja nõudma, saama ja esitama dokumente, kooskõlastusi ja arvamusi punkti 6
alapunktides 1-7 nimetatud toimingute tegemiseks, samuti sõlmima asjakohaseid kokkuleppeid
riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja muude isikutega.
7. Volitan Maa- ja Ruumiametit maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva
maa osas, mille riigi omandisse jätmise otsustaja on majandus- ja tööstusminister, tegema maa
riigi omandisse jätmiseks vajalikke menetlustoiminguid.
4
8. Volitan Maa- ja Ruumiametit täitma Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226
„Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine“ punktiga 1 kinnitatud „Maa riigi omandisse
jätmise korra“ punkti 211 kohaselt riigivara valitseja ülesandeid maareformi seaduse § 31
lõike 2 tähenduses riigi omandis oleva maa osas, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus
on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine ning mille riigi omandisse jätmise
otsustamise õigus on Maa- ja Ruumiameti peadirektoril.
Volitus on antud tagasiulatuvalt alates 01.01.2025.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Riigile kuuluva Rüütja liivakarjäär 3
katastriüksuse maavara kaevandamiseks
rendile andmine
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 14.08.2024 korraldusega nr DM-126264-20 „Rüütja III
liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-522402 väljastamise korraldus“ (edaspidi Keskkonnaameti
korraldus) on Marina Minerals OÜ-le välja antud maavara kaevandamise keskkonnaluba
nr KL-522402 Rüütja III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaal pindalaga 11,87 ha,
sh mäeeraldise pindala 11,87 ha.
Rüütja III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Rapla maakonnas Kehtna vallas
Ahekõnnu külas asuvatel Rüütja liivakarjäär 3 (katastritunnus 29301:001:0864) ja
Rüütja liivakarjäär (katastritunnus 29301:001:0626) katastriüksustel, mille volitatud asutus on
Maa- ja Ruumiamet. Rüütja liivakarjäär katastriüksus on antud terves ulatuses Marina Minerals
OÜ-le kaevandamiseks kasutada 25.04.2023 sõlmitud maarendilepinguga nr 7-8/23/128, mistõttu
sõlmitakse käesoleva korralduse alusel leping üksnes Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse rendile
andmiseks.
Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara
kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel
antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa
andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba
nr KL-522402 kehtib kuni 23.07.2031.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 kohaselt on kaevandamiseks kasutada antud
riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 3% maa maksustamise hinnast, või kui on
tehtud maa erakorraline hindamine, siis 3% maa erakorralisel hindamisel määratud maa
maksumusest. Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa
maksustamishinna alusel.
MaaPS § 90 lõike 71 kohaselt muutub rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile
kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel,
maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus.
Vastavalt MaaPS § 1358 lõikele 3 võetakse alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate
lepingute puhul lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada
andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel saadud tsoonihindade
KORRALDUS
29. jaanuar 2025 nr 1-17/25/72
2
alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu
sõlmimiseni igal kalendriaastal 50%. Alates lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast
suurendatakse tasu igal kalendriaastal MaaPS § 1358 lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses.
MaaPS § 1358 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada
andmise tasu suureneb enam kui 50% eelmise kasutustasuga võrreldes, suurendatakse kasutustasu
50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Kui
viidatud 50% on väiksem kui viis eurot, suurendatakse kasutustasu kalendriaastas viie euro võrra,
kuni saavutatakse MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.
MaaPS § 1358 lõike 4 kohaselt on sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel maksimaalne
määr, milleni kasutustasu suurendatakse, viiekordne keskmine mäetööstusmaa kasutamise tasu
hektari kohta 01.12.2023 seisuga kehtivate riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada
andmise lepingute alusel arvutatuna. 01.12.2023 seisuga on viiekordne keskmine mäetööstusmaa
kasutamise tasu hektari kohta 413,59 eurot.
MaaPS §-s 1358 sätestatut rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks MaaPS § 90
lõikes 7 sätestatud tasu suurus.
MaaPS § 90 lõigete 4-71 ja § 1358 alusel ning lähtudes Korrast, Keskkonnaameti korraldusest ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.01.2025 käskkirjast nr 8 „Volituse andmine
Maa- ja Ruumiametile“:
1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Maa- ja Ruumiameti volitatud valitsemisel oleva,
Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas asuva Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse
(kinnistu registriosa nr 25205050, katastritunnus 29301:001:0864, pindala 114 700 m2,
sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV115644) kaevandada
kasutada andmiseks Marina Minerals OÜ-ga (äriregistri kood 11349875, aadress Jalgpalli tn
21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11312 Harju maakond).
2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:
2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.07.2031;
2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu
suuruseks 420,75 eurot (nelisada kakskümmend eurot ja seitsekümmend viis senti)
aastas, mis on Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast
(3740 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni igal
kalendriaastal 50%; 2.3. alates rendilepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb
kasutustasu vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse
MaaPS § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu
maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta); 2.4. ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas
hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;
2.5. kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise
hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7 ja
71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja
kasutamiseks andmise tasu regulatsioon;
2.6. kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei
sõlmita;
3
2.7. kasutustasu maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;
2.8. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud
summas ja korras;
2.9. katastriüksustel kasvava metsa raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama
Maa- ja Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise
Keskusega; 2.10. rentnik kasutab katastriüksust täiteliiva ja täitepinnase kaevandamiseks;
2.11. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;
2.12. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise
keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;
2.13. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise
teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;
2.14. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute
kasutusse;
2.15. sõlmitav leping tuleb Maa- ja Ruumiametil registreerida riigi kinnisvararegistris.
3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa- ja Ruumiameti planeeringute
kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhatajale Mai Linnule.
4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Marina Minerals OÜ-le, Riigimetsa
Majandamise Keskusele ja Kehtna Vallavalitsusele.
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,
esitades vaide Maa- ja Ruumiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik
peadirektor
Andmete väljavõte
Katastriüksuse tunnus (kinnistu nr) 29301:001:0864 (25205050)
Aadress Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu küla, Rüütja liivakarjäär 3
Pindala 114 700 m² (11.47 ha)
Katastriüksus moodustatud 29. oktoober 2024
Maksustamishind (hetkel kehtiv) 34 410 €
Sihtotstarbed MAETOOSTUSMAA 100%
Piiride asukoht kaardil
www.kataster.ee
Piiripunkti jnr
Piiripunkti tunnus
Moodustamise viis (aeg) Piiripunkti liik Asukoht Koordinaadid Maamõõtja/moodustaja
1 100007107360 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6515711.23 Y: 544863.71
Viivika Nõmberg
2 100007107359 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6516001.84 Y: 544906.99
Viivika Nõmberg
3 100007107358 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516004.26 Y: 544907.35
Viivika Nõmberg
4 100007107357 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516017.38 Y: 544832.36
Viivika Nõmberg
5 100007107356 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516029.35 Y: 544766.78
Viivika Nõmberg
6 100007107355 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
- - X: 6516042.05 Y: 544695.25
Viivika Nõmberg
7 100007107351 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6516043.1 Y: 544689.31
Viivika Nõmberg
8 100007107350 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6516045.97 Y: 544669.73
Viivika Nõmberg
9 100007107349 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516058.68 Y: 544596.99
Viivika Nõmberg
10 100007107348 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516068.19 Y: 544541.85
Viivika Nõmberg
11 100007107354 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516090.99 Y: 544409.28
Viivika Nõmberg
12 100007107353 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
VEEKOGU_- TELJE_- PUNKT
VEEKOGU_- TELG
X: 6516110.21 Y: 544300.86
Viivika Nõmberg
13 100007107352 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
- - X: 6516110.26 Y: 544300.49
Viivika Nõmberg
14 100007107347 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6516109.09 Y: 544300.29
Viivika Nõmberg
15 100007107362 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6515710.01 Y: 544231.88
Viivika Nõmberg
16 100007477272 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6515725.21 Y: 544139.78
Viivika Nõmberg
17 100007477268 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516021.79 Y: 544203.66
Viivika Nõmberg
18 100007477262 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516013.54 Y: 544249.72
Viivika Nõmberg
19 100007477269 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516110.45 Y: 544265.94
Viivika Nõmberg
20 100007477266 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516117.46 Y: 544226.23
Viivika Nõmberg
www.kataster.ee
21 100007477263 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516174.08 Y: 544267.59
Viivika Nõmberg
22 100007477264 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516187.26 Y: 544335.15
Viivika Nõmberg
23 100007477265 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516144.98 Y: 544590.75
Viivika Nõmberg
24 100007477274 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516099.17 Y: 544896.46
Viivika Nõmberg
25 100007477270 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6516059.18 Y: 544961.76
Viivika Nõmberg
26 100007477273 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6515996.42 Y: 544980.78
Viivika Nõmberg
27 100007477275 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6515773.42 Y: 544962.42
Viivika Nõmberg
28 100007477267 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6515697.73 Y: 544879.14
Viivika Nõmberg
29 100007477271 null (21.10.2024) METALLTORU X: 6515606.66 Y: 544815.01
Viivika Nõmberg
30 100007107361 MOODISTATUD_L_EST (23.12.2022)
METALLTORU - X: 6515609.18 Y: 544800.83
Viivika Nõmberg
*-ga tähistatud piiripunkt: vajab piiride kindlakstegemist
www.kataster.ee
Kitsenduste asukoht kaardil
Kitsendusi põhjustavad objektid
Kitsenduste tingmärgid Kitsenduse liik Piiranguala pindala Kitsenduse ID
Maardla 114693 13256431
Maaparandushoiu-ala 114699 14609235
Uuringu ala 114699 15291597
kitsendused_valjavote_selgitus
www.kataster.ee
Kõlvikute väljavõte
Kõlviku liik Pindala
Metsamaa 108 503
Muu maa 6197
www.kataster.ee
Maa maksustamishind (maa väärtus) Hetkel kehtiv väärtus
Katastriüksuse tunnus: 29301:001:0864
Aadress: Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu küla, Rüütja liivakarjäär 3
Kogupindala: 114 700 m²
Maa maksustamishind: 34 410 €
Hinnatud osa Hindamismudel Pindala (m²) Väärtus (€/m²) Väärtus (€)
Mäetööstusmaa Ehitusmaa (ühiskondlik) 114 700 0,30 34 410 €
Arvutuskäik hindamismudelite lõikes on kajastatud lisas.
Lisa. Arvutuskäik
Hindamismudel: Ehitusmaa (ühiskondlik) 0,30 €/m²
Tegur Mõju
Ehitusmaa madalaim väärtus 0,30 €/m²
Maa korralist hindamist reguleerib maa hindamise seaduse § 4³ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“.
rohkem info maa korralise hindamise kohta: 2022. aasta maa korraline hindamine | Maa- ja Ruumiamet (www.maaruum.ee)
Maa- ja Ruumiamet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn I 665 0600 [email protected] I www.maaruum.ee Registrikood 70003098 Väljavõte: 30.01.2025 | 1/1
MAARENDILEPING NR 7-8/25/2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet
(edaspidi Rendileandja), keda esindab majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkirja nr 8
„Volituse andmine Maa- ja Ruumiametile“ alusel Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik,
ja Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) (edaspidi Rentnik), keda esindab juhatuse liige
Caspar Rüütel, edaspidi Rendileandja ja Rentnik eraldi nimetatud Lepingupool ja koos
Lepingupooled, sõlmivad käesoleva maarendilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU ALUS JA EESMÄRK
1.1. Leping on sõlmitud juhindudes maapõueseadusest (edaspidi MaaPS), riigivaraseadusest,
võlaõigusseadusest, Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva
kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ja
Maa- ja Ruumiameti peadirektori 29.01.2025 korraldusest nr 1-17/25/72 „Riigile kuuluva
Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“ (Lisa 2).
1.2. Rendileandja annab Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1. nimetatud
maad Lepinguga määratud tingimustel ja tähtaja jooksul.
1.3. Lepinguga annab Rendileandja Rentnikule maakasutusõiguse vastavalt maa kasutamise
sihtotstarbele.
1.4. Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris.
2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluv Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas
asuv Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 25205050,
katastritunnus 29301:001:0864, pindala 114 700 m2, sihtotstarve mäetööstusmaa, riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV115644) (edaspidi Objekt). Objekt on määratletud
maakatastri väljavõttega (Lisa 3).
2.2. Objekti kasutatakse täiteliiva ja täitepinnase kaevandamiseks.
3. LEPINGU TÄHTAEG
Leping jõustub selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 23.07.2031.
4. RENDI SUURUS JA TASUMISE KORD
4.1. Lepingu sõlmimise ajal on vastavalt MaaPS § 1358 lõikes 3 sätestatule kasutustasu
suuruseks 420,75 eurot (nelisada kakskümmend eurot ja seitsekümmend viis senti) aastas,
mis on Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinnast
(3740 eurot) 5% ning mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni
igal kalendriaastal 50%.
4.2. Alates Lepingu sõlmimise aastale järgnevast aastast kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu
vastavalt MaaPS §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse MaaPS § 90
lõikes 7 sätestatud tasu suurus (3% kehtivast maa maksustamishinnast) või tasu
maksimaalne määr (413,59 eurot hektari kohta).
4.3. Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas
hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.
4.4. Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise
hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõigetes 7
ja 71 ning §-s 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja
kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.
2
4.5. Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast Lepingu lisa ei
sõlmita.
4.6. Ajavahemiku eest Lepingu jõustumisest kuni esimese maksetähtpäevani tasub Rentnik
proportsionaalse osa aasta rendist kümne kalendripäeva jooksul Rendileandja poolt
Rentnikule arve esitamise päevast arvates.
4.7. Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist
0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud
kalendripäeva eest.
4.8. Oma arveldusarve muutmisest teatab Rendileandja Rentnikule kirjalikult.
4.9. Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt
14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse
Lepingupooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei
esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes
nõudeid ega pretensioone.
4.10. Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve
saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja
nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused.
Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse
Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.
5. KOMMUNIKATSIOONID JA EHITISED
5.1. Leping ei kohusta Rendileandjat varustama Rentnikku veevärgi, kanalisatsiooni, elektri,
telefoni, juurdepääsutee ja muude kommunikatsioonidega.
5.2. Rentnikul on õigus rajada Objektile tema tegevuse arendamiseks vajalikke
kommunikatsioone, tasudes kõik selleks tehtavad kulutused. Rentnik on kohustatud
kommunikatsioonide rajamisest, neis tehtavatest ümberehitustest ja täiendustest teavitama
Rendileandjat 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nimetatud töödega alustamisest
arvates. Lepingu lõppemisel on Rentnik kohustatud rajatud kommunikatsioonid, mille
säilitamiseks on Rendileandja andnud kirjaliku nõusoleku, tasuta Rendileandjale üle
andma.
5.3. Rentnikul on õigus rajada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi (hooneid ja
rajatisi).
6. RENDITAVA VARA TAGASTAMINE
Lepingu lõppemise päeval tagastab Rentnik kogu Objekti korrastatuna Rendileandjale.
7. RENDILEANDJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
7.1. Rendileandjal on õigus:
7.1.1. takistamatult pääseda Objektile tööpäevadel ajavahemikus 8.00 kuni 17.00, teatades sellest
Rentnikule 24 tundi ette;
7.1.2. kontrollida Objekti sihipärast kasutamist, kaitserežiimide, kasutuspiirangute ja teiste
kohustuste täitmist;
7.1.3. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral kohustada Rentnikku kõrvaldama tema
poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;
7.1.4. muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1. nimetatud rendi suurust Eesti Vabariigi
õigusaktidest tulenevatel juhtudel;
7.1.5. nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile
tekitatud kahju hüvitamist;
3
7.1.6. anda Rentnikule kirjalik nõusolek Objekti tavapärast korrashoidu ületavate parenduste
tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab muudatuste ja parenduste
tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul
tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise
teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja esitanud maa omanikule vastavad
kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te)
perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast kasutustasust.
7.2. Rendileandja kohustub:
7.2.1. andma Objekti Rentniku kasutusse vastavalt Lepingule;
7.2.2. vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks
kirjalikult 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest
keeldumise korral esitama Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või
nõusoleku andmisest keeldumise kohta;
7.2.3. registreerima Lepingu riigi kinnisvararegistris.
8. RENTNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
8.1. Rentnikul on õigus:
8.1.1. kasutada Objekti ainult oma majandustegevuseks Lepinguga ettenähtud tingimustel,
ulatuses ja korras;
8.1.2. püstitada Objektile maaga mittepüsivalt ühendatud ehitisi, teha mullatöid, paigaldada
kommunikatsioone, kaableid ja veevärki ning teha muid töid, mis on vajalikud Objekti
otstarbekaks ja sihipäraseks kasutamiseks, vastavalt Lepingu punktis 8.2.6. esitatud
tingimustele ning arvestades Lepingu punktis 5.2. sätestatuga;
8.1.3. üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul teha Objektile tavapärast korrashoidu ületavaid
parendusi;
8.1.4. taotleda Rendileandja nõusolekul Objekti parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist
vastavalt punktis 7.1.6. sätestatule.
8.2. Rentnik kohustub:
8.2.1. kasutama Objekti sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult, järgides kõiki maavara
kaevandamise keskkonnaloas nr KL-522402 toodud nõudeid ning kandma kõik Objekti
korrastamisega ning tavapärase korrashoiuga seotud kulud, sealhulgas kõrvaldama
puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või
parandamisega;
8.2.2. kõrvaldama kõik Lepingu punkti 7.1.1. ja 7.1.2. alusel teostatud kontrolli käigus avastatud
puudused, mille kõrvaldamiseks Rendileandja on Rentnikku Lepingu punkti 7.1.3. alusel
kohustanud;
8.2.3. hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või
maa saastamist, muud ohtu või kahju üldsuse huvidele, tagades väljastatud
keskkonnalubadega kehtestatud nõuete täitmise;
8.2.4. Rendileandja nõudel kohustub Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise
teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;
8.2.5. Objektil kasvava metsa raadamise korraldamiseks kohustub rentnik teavitama Maa- ja
Ruumiametit ning seejärel sõlmima kokkuleppe Riigimetsa Majandamise Keskusega;
8.2.6. enne Lepingu lõppemist likvideerima tema poolt Objektile rajatud ehitised;
8.2.7. korrastama kogu Objekti kooskõlas maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr KL-522402
ning vastavalt korrastamisprojektis sätestatule. Vähemalt kolm aastat enne Lepingu
lõppemise päeva kohustub Rentnik esitama Keskkonnaametile avalduse Objekti
korrastamistingimuste saamiseks;
8.2.8. tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksusega seotud
koormised. Rentnikul säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni
Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;
4
8.2.9. viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust
Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed
ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;
8.2.10. teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel
sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate
asjaolude lõppemisest;
8.2.11. tagama piirimärkide säilimise, kui Objekti piirile on paigaldatud piirimärgid. Samuti on
keelatud piirimärke kahjustada või ümber paigutada;
8.2.12. kandma kõik Lepingu sõlmimisega seotud kulud;
8.2.13. tagama Objekti ohutuse, vajadusel tõkestama juurdepääsu Objektile.
8.3. Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate
isikute kasutusse.
9. LEPINGUPOOLTE VASTUTUS
9.1. Lepingupooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu tingimuste täitmata
jätmisega või mittekohase täitmisega teisele Lepingupoolele tekitatud kahju eest.
9.2. Lepingu punktides 6, 8.2.6 ja/või 8.2.7 nimetatud Rentniku kohustuste täitmata jätmise või
mittekohase täitmise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi ühe aasta
eest tasumisele kuuluva rendi suuruses summas igal aastal, kuni kohustuse täitmiseni.
Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.
9.3. Lepingu punktides 8.2.1 kuni 8.2.5 ja/või 8.3 nimetatud kohustuste rikkumisel või
Rendileandja poolt määratud tähtajaks rikkumise kõrvaldamata jätmisel on Rendileandjal
õigus igakordse rikkumise eest nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 25% ühe aasta rendi
summast, kuni kohustuse täitmiseni. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema
kohustuste täitmisest.
9.4. Lepingu punktides 8.2.8 kuni 8.2.10 nimetatud Rentniku kohustuste rikkumisel on
Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult leppetrahvi kuni 100 eurot igakordse rikkumise eest.
10. LEPINGU MUUTMINE, LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE
10.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud
Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või muudel juhtudel, kui
lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest.
10.2. Ühe Lepingupoole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Lepingupool läbi
30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Keeldumise
korral teatatakse sellest teisele Lepingupoolele, esitades kirjaliku põhjenduse.
10.3. Lepingu punktides 4.5. ja 7.1.4. sätestatud juhul või Eesti Vabariigi õigusaktidest tuleneval
lepingutingimuste muutmisel teatab Lepingupool teisele Lepingupoolele Lepingu
muutmisest kirjalikult vähemalt 10 (kümne) kalendripäeva ette.
10.4. Lepingupoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja
möödumist.
10.5. Lepingupooled võivad Lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda Eesti Vabariigi
õigusaktides toodud alustel ja korras, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele
vähemalt 1 (üks) kuu ette.
10.6. Rendileandjal on ühepoolselt õigus Leping lõpetada ennetähtaegselt, teatades sellest
Rentnikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette, kui Lepingu sõlmimise aluseks oleva
maavara kaevandamise loa väljaandmisel on rikutud loa väljaandmise menetlust.
10.7. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses
sätestatud korras.
5
11. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED
11.1. Objekti valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale jääb Leping jõusse ka uue
valitseja suhtes, kui Eesti Vabariigi õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
11.2. Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema Lepingust tulenevad õigused ja kohustused
üle tema õigusjärglasele, selle puudumisel aga Vabariigi Valitsusele või tema poolt
volitatud valitsusasutusele.
11.3. Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (sh jagunemise, ühinemise või
ümberkujundamise teel) lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle
Rentniku õigusjärglasele vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse
läbirääkimiste teel.
12.2. Lepingu täitmisel, muutmisel ja lõpetamisel tekkivad vaidlused, mida ei suudeta lahendada
läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus.
13. LEPINGU DOKUMENDID JA VASTUTAVAD ISIKUD
13.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest, pärast Lepingu sõlmimist
Lepingupoolte poolt alla kirjutatud Lepingu dokumentide muudatustest ja täiendustest ning
Lepingu punktide 4.5. ja 7.1.4. alusel teisele Lepingupoolele saadetud Lepingu muutmise
teadetest.
13.2. Lepingul on järgmised lisad:
13.2.1. Lisa 1. Majandus- ja tööstusministri 22.01.2025 käskkiri nr 8 „Volituse andmine Maa- ja
Ruumiametile“;
13.2.2. Lisa 2. Maa- ja Ruumiameti peadirektori 29.01.2025 korraldus nr 1-17/25/72 „Riigile
kuuluva Rüütja liivakarjäär 3 katastriüksuse maavara kaevandamiseks rendile andmine“;
13.2.3. Lisa 3. Maakatastri väljavõte.
13.3. Kumbki Lepingupool määrab Lepingu täitmise eest vastutava isiku. Vastutava isiku
vahetumisest tuleb teist Lepingupoolt viivitamatult kirjalikult teavitada.
13.4. Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa- ja Ruumiameti planeeringute
kooskõlastamise ja maakasutuse osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post
13.5. Rentniku esindaja Lepingu täitmisel on Marina Minerals OÜ juhatuse liige Caspar Rüütel.
Rendileandja:
Maa- ja Ruumiamet
Registrikood 70003098
Mustamäe tee 51
10621 Tallinn
Tel 665 0600
E-post [email protected]
Rahandusministeerium
A/a nr EE891010220034796011 (SEB Pank)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
Rentnik:
Marina Minerals OÜ
Registrikood 11349875
Jalgpalli tn 21
11312 Tallinn
Tel 5698 7373
E-post [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
Caspar Rüütel
From: "Caspar Rüütel" <[email protected]> Sent: 8/26/2025 9:33:15 AM To: "Edela regioon" <[email protected]> Cc: "RMK" <[email protected]> Subject: Avaldus metsa raadamiseks
Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere! Marina Minerals OÜ esitab avalduse metsa raadamiseks Rüütja III liivakarjääris. Lugupidamisega, Caspar Rüütel Juhatuse liige Marina Minerals OÜ Jalgpalli 21, Tallinn 11312, Estonia M +372 5698 7373 E [email protected]