Kiri

Riigitee 16155 Silla-Jädivere km 9,412 asuva

Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 23004565 Tartu 2023

V e rs

io o n 2

3 .1

0 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 3

0 0 4

5 6

5

Kristiina Tiits

keskkonnakorralduse spetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................... 2

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 11

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 11

4.2. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 12

4.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 13

4.4. Mõju looduskaitseobjektidele ...................................................................................... 14

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvalIteet, valgus ....................................................................... 15

4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 16

4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 16

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 17

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 16155 Silla‒Jädivere

km 9,412 asuva Punase silla ümberehitamise põhiprojektile. Rekonstrueeritav Punane

sild paikneb Teenuse külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH)

algatamise vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Selektor

Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga

september 2023.

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Projekti tehniline kirjeldus. Seletuskiri.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus

reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus*

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 kehtestatud täpsustatud loetelu,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas

tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus*

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktides 17 ja 17 1 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude

tegevuste korral:

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või

kasutamine) ja VV määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (teelõigu rajamine

silla renoveerimisel).

Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on

oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu

tulemusest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023187

* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 16155 Silla‒Jädivere

km 9,412 asuva Punase silla ümberehitus, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

parandada silla kandevõimet. Selle tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare

etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja haldamise kasutuselevõtmine .

Kavandatava tegevusega nähakse ette silla rekonstrueerimine, haljastuse, nõlvade,

koonuste sadeveesüsteemide korrastamine ja silla pealesõidu rekonstrueerimine. Sillal

tagatakse jalakäijate ja veetee ohutus koos silla ajaloolise väljanägemise säilitamisega .

Projektlahenduse koostamisel on lähtutud tehnilisest kirjeldusest, tellija otsus test (sh

Keskkonnaameti tingimused), ehitusprojekti koostamise nõuetes toodud põhimõtetest.

Põhiprojekt vastab majandus- ja taristuministri määruses 09.01.2020 nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ning Eesti standardis EVS 932:2017 esitatud

nõuetele.

Silla asendiplaan on esitatud joonisel 3.1, külgvaade joonisel 3.2.

Tööde käigus olemasolev Punase sild säilitatakse ja remonditakse. Koonusekindlustused

asendatakse munakivi kindlustusega ning koonuse allserva rajatakse betoonist

tugiprussid. Koonustele rajatakse hooldustrepid. Silla remondi puhul nähakse ette

järgnevad tööd:

◼ silla koonustel uue nõlvakindlustuse rajamine;

◼ kattealuste deformatsioonivuugi süsteemide paigaldamine;

◼ uute elastomeersete tugiosade paigaldamine;

◼ katendi taastamine sillal ja olemasoleva katendiga kokkuviimine optimaalses

ulatuses;

◼ olemasoleva kõnnitee betoonosa lammutamine ja uue projektse servaprussi

rajamine;

◼ nõuetekohase piirdesüsteemi paigaldamine (sillale ja piire sõiduteele).

Rekonstrueerimise käigus säilitatakse sõidutee gabariit sillal – 7 m. Olemasolevad

käigutee konsoolid sillal likvideeritakse ja asendatakse projekteeritavate

betoonprussidega (põrkepiirde kinnituseks). Kogu silla laius väheneb rekonstrueerimise

käigus 9m → 8m. Vahetult enne/peale silda on 2 mahasõitu eramaa kinnistutele, millega

on arvestatud teekatendi kokkuviimisel ja sõidutee piirete ulatuse määramisel.

Olemasoleva muldkeha ülemise kihi paksuses 0,9...2 m moodustab möllikas-savikas

kruus. Projektlahendusega muldkeha täiendavalt ei ehitatata ning olemasolevat

mittedreenivaid aluspinnaseid ei asendata.

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud

kahepoolne põik- 2,5% ja pikikalle 0,5%. Kattealune vesi juhitakse rajatiselt ära mööda

hüdroisolatsiooni pinda põikkkaldega kattealusesse dreenkihti – salaoja, millest

väljutatakse sadevesi konstruktsiooni läbivate tilktorude kaudu haljastusele.

Töid teostatakse ka veepiirist allpool. Kogu veepiirist allpool tahke aine lisatav maht

(tugiprusside maht) <10 m3.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Töömaa-alal nähakse ette teemulde nõlvadel raadamist mahus 280 m2 ja 3 puu

likvideerimist.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Joonis 3.1 Asendiplaan. Allikas: Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.2 Rajatava silla vaade. Allikas: Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee 16155

Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekt ) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju.

Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset ,

sõidumugavust ja silla kandevõimet, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu

vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Käesolevas eelhinnangus on analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, arvestades kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nimetatud teemasid. Vastavalt määruse

suunistele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise

tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on

teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on

võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad

meetmed on esitatud peatükis 5.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Märjamaa valla territooriumil on kolm kehtivat üldplaneeringut 4 : Märjamaa alevi

üldplaneering, Märjamaa valla üldplaneering, Raikküla valla üldplaneering. Riigihalduse

ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestati Rapla maakonnaplaneering

2030+5.

Märjamaa valla üldplaneeringus ning Rapla maakonnaplaneeringus ei ole käesoleva

projektiga kavandatavaid tegevusi käsitletud (arvestades kavandatava tegevuse väikest

mastaapi, ei saa selle kajastumist planeeringutes ka eeldada) . Samuti ei jää kavandatav

tegevus üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu kaartide alusel ka rohevõrgustiku ega

väärtusliku maastiku aladele.

4 https://marjamaa.ee/kehtiv-uldplaneering 5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/raplamaa/rapla-maakonnaplaneering-2030/

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel, olemasoleval sillal, ei kaasne sellega ka olulist

mõju ala maakasutusele ega olulist keskkonnamõju piirkonna praegustele ja

planeeritavatele tegevustele.

4.2. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste registri andmetel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse

kultuurimälestisi. Lähimad ehitismälestised jäävad ca 50-200 m kaugusele (Teenuse

mõisa ait-kuivati (reg nr 15264), Teenuse mõisa park (reg nr 15263), Teenuse mõisa

peahoone (reg nr 15262)) (vt joonis 4.2).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jäävad lähimad pärandkultuuri

objektid, Teenuse külakivi (reg nr 504:MAL:016) ja Mälestuskivi II maailmasõjas

langenutele (reg nr 504:MAL:018), ca 150-200 m kaugusele (vt joonis 4.2).

Seega projektiga kavandatavad tegevused kultuuriväärtuste vahetusse lähedusse ei

ulatu, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada

kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele olulist ebasoodsat mõju.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse (tähistatud kollaselt) paiknemine kultuurimälestiste ja

päranduluutriobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav Punane sild ületab Luiste jõge (VEE1109800). Tegemist on avalikult

kasutatava veekoguga. Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, millele keht ivad järgmised veekaitsevööndi

piirangud: kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m ning ehituskeeluvöönd 50 m.

Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 5 kohaselt üldplaneeringuga

kavandatud sillale (p 9) ja avalikult kasutatavale teele (p 10). Antud juhul on tegemist

olemasoleva tee ja sillaga, seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki .

Olemasolev Punase sild säilitatakse ja remonditakse. Kogu veepiirist allpool tahke aine

lisatav maht <10m3.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171 on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Antud juhul jäävad mahud alla piirmäärade, seega ei ole kavandatava tegevuse korral

vajalik sellest tulenevalt keskkonnamõju hindamise algatamine.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (VeeS § 196) on vajalik muuhulgal juhul

kui toimub:

◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval

veekogul või avalikul veekogul;

◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-

kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;

◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.

Lähtuvalt eelnevast (töid teostatakse avalikult kasutataval veekogul) on silla

rekonstrueerimiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimist.

Töömaa-alal nähakse ette teemulde nõlvadel raadamist mahus 280 m2 ja mõningate

puude likvideerimist. Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik

Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).

Projekti käigus korrastatakse sademevee süsteemid. Sademeveed juhitakse rajatiselt ära

põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit,

naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt

teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski

hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas6. Käesoleva teelõigu aasta

keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2022. aasta andmetel 378

autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 87%, veoautod ja autobussid 2%, autorongid 11%).

Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud

soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära

juhitava sajuvee tulemusena. Lisaks tuleb arvestada, et käesoleva projektiga sademevett

pikemalt teelõigult täiendavalt kokku ei koguta (võrreldes olemaso leva olukorraga), ega

nähta ette ka täiendavat teekraavide projekteerimist, seega realiseerimise järgselt ei

kaasne projektiga olulist mõju vee kvaliteedile.

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

Riigitee nr 16155 Silla-Jädivere km 9,412 asuv Punane sild asub riigi poolt hooldataval

ühiseesvoolul Luiste jõgi (maaparandussüsteemi kood 5110960020000, ehitise kood

001).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma 25.05.2022

kirjaga nr 6.2-2/23888 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab

järgmised tingimused:

1. Tagada Luiste jõe nõuetekohane toimimine (maaparandusseadus § 47 ja § 48).

Vältida remonttööde käigus paisutuse teket üle 30 cm normaalsest vee seisust.

2. Luiste jõe põhja kõrgus silla all peab jääma endisele tasemele.

3. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus-

ja Toiduametile kookõlastamiseks.

Projektilahenduse koostamisel on Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustega arvestatud.

Lähim puurkaev (PRK0055324) asub kavandatavast tegevusest ca 120 m kaugusel ning

puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Seega kavandatav tegevus

hooldusalale ei ulatu ja ei ole põhjust eeldada puurkaevule olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatav tegevus paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Oluline on ehituse ajal

pöörata tähelepanu järgmistele veekaitsemeetmetele: Ehitustegevuse ajal peab

ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised

kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -

ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui

eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal

olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse

sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole

lubatud kasutada.

Lisaks on Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 24.05.2022 kirjaga

nr 6-2/22/9813-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmised

täiendavad tingimused:

◼ Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased

vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma

ühtlane, võrreldes sellest ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.

◼ töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal.

Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse

elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.

4.4. MÕJU LOODUSKAITSEOBJEKTIDELE

Eesti looduse infossüsteemi (EELIS) andmetel jääb kavandatava tegevuse kohast ca

600 m kaugusele III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo; KLO9131035)

leiukoht ning ca 400 m kaugusele vääriselupaik (VEP) nr 209459.

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Kavandatava tegevuse kohast ca 80 m kaugusele jääb ka kaitsealune park – Teenuse

mõisa park (KLO1200143).

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel ning kavandatava tegevuse mõjuala piirdub selle

vahetu ümbrusega, siis antud looduskaitseobjektidele oluline ebasoodne mõju puudub.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes.

Aluskaart: Maa-amet 2023

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUKVALITEET, VALGUS

Sillale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID

205021), asub kavandatavast tegevusest ca 60 m kaugusel. Projektiga ei kavandata

tegevusi, mis ehituse järgselt suurendaks liiklussagedust ja müra antud alal. Ka ei ole

käesoleva tee puhul tegemist liiklussagedustega, mille puhul kaasneks ülenormatiivset

müra (liiklussagedus 2022. aasta andmetel oli 378 autot/ööpäevas).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas 7

olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/430122022001

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla

ümberehitamise põhiprojektile keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti

KeHJS § 61 ja määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud

tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH

vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist . Olulise keskkonnamõju vältimine

tuleb tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis tuleb see Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena (vt täpsemalt ptk 4.3). (Täpsemad tingimused ehitustegevuseks saab Keskkonnaamet vajadusel täpsustada ka registreeringu andmisel.)

◼ Puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119, vt täpsemalt ptk 4.3).

◼ Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Veekogu põhi peab silla all jääma ühtlane, võrreldes sellest ülesvoolu ja allavoolu jääva veekogu põhjaga.

◼ Töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal.

◼ Ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kookõlastamiseks (maaparandusseaduse § 50 lg 1).

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04 .2004

Riigitee 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Märjamaa valla jäätmehoolduseeskirjas8 olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/430122022001

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

22.02.2024 nr 8-1/24-003/3102-1

Riigitee 16155 Silla–Jädivere km 9,408

asuva Punase silla (nr 289)

rekonstrueerimise ehitusloa ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse

riigitee 16155 Silla–Jädivere km 9,408 asuva Punase silla (nr 289) rekonstrueerimiseks. Tee

ehitustööd toimuvad vastavalt teehoiukavale 2024. aastal vastavalt projektile „Riigitee 16155

Silla-Jädivere km 9,412 asuva Punase silla rekonstrueerimise ehitusprojekt“ (Selektor Projekt OÜ

töö nr P23004).

Projekti eesmärk on riigitee nr 16155 Silla‒Jädivere km 9,412 asuva Punase silla

rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/sigtNgmd61YfFqy.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 14.03.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Hans Keskrand poole (tel +372 59819102, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

Lisa 1. Tee ehitusloa eelnõu

Lisa 2. Tee ehitusloa korralduse eelnõu

Lisa 3. Keskkonnamõju eelhinnang

Adressaadid: Keskkonnaamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

Märjamaa Vallavalitsus

59819102, [email protected]