Kiri

VHR PROJEKT OÜ, REG. NR. 14352576 MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA KASTRE VALD TARTUMAA

PROJEKTEERIMINE NR EEP004122 EHITUSPROJEKTI EKSPERTIIS EPE001390 EHITISE AUDIT EEK001417 [email protected]

+372 5696 4420

TÖÖ NIMETUS: ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT

TÖÖ NR: 2024/006A

OBJEKTI ASUKOHT: ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND

PROJEKTI STAADIUM: EELPROJEKT

TELLIJA: BIRGIT PURGA

PURGA.BIRGIT@GMAIL .COM

+372 5562 2478

KOOSTAJA: ALVAR MAIDLA

VASTUTAV SPETSIALIST: VAHUR SCHMIDT

DIPLOMEERITUD EHITUSINSENER, TASE 7 KUTSETUNNISTUS NR 150851

TARTU 20.02.2024

SISUKORD

1. ÜLDOSA....................................................................................................................................... 4

1.1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 4 1.2. KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU..................................................................4

2. ASENDIPLAANI OSA................................................................................................................... 5

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD...................................................................................................5

3. ARHITEKTUURNE OSA...............................................................................................................5

3.1. HOONE JA KINNISTU TEHNILISED ANDMED.....................................................................5 3.2. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS.....................................................................................6

4. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................................6

4.1. NORMATIIVSED KOORMUSED...........................................................................................6 4.2. KONSTRUKTSIOONIDE ISELOOMUSTUS..........................................................................7

5. TEHNOSÜSTEEMIDE OSA..........................................................................................................8

5.1. VEEVARUSTUS.................................................................................................................... 8 5.1.1. VÄLISVEEVARUSTUS.........................................................................................................8 5.1.2. HOONESISENE VEEVARUSTUS...........................................................................................8 5.1.3. HOONESISENE VEEVARUSTUS...........................................................................................9

5.2. KANALISATSIOON................................................................................................................9 5.2.1. VÄLISTORUSTIK...............................................................................................................9 5.2.2. HOONESISENE KANALISATSIOON.......................................................................................9

5.3. KÜTTESÜSTEEM................................................................................................................. 10 5.3.1. TORUD JA TORUOSAD......................................................................................................10 5.3.2. SULGE-, LIINI-, ÕHUÄRASTUS- JA TÜHJENDUSVENTIILID.......................................................11 5.3.3. SURVEPROOVID...............................................................................................................11

5.4. VENTILATSIOONISÜSTEEM................................................................................................11 5.4.1. ÜLDISED NÕUDED............................................................................................................11 5.4.2. ÕHUKANALITE SOOJUSISOLATSIOON..................................................................................11 5.4.3. REGULEERIMISKLAPID......................................................................................................11 5.4.4. TULETÕKESTID................................................................................................................11 5.4.5. ÕHUKANALID................................................................................................................... 12 5.4.6. MÜRASUMMUTID..............................................................................................................12

5.5. ELEKTRISÜSTEEM..............................................................................................................12

6. TULEOHUTUSE OSA................................................................................................................... 14

6.1. KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU..................................................................14 6.2. TEHNILISED NÄITAJAD.......................................................................................................14 6.3. TULEOHUTUSKUJAD...........................................................................................................14 6.4. TULETÕKKESEKTSIOONID.................................................................................................14 6.5. EVAKUATSIOON JA SUITSUEEMALDUS............................................................................14 6.6. JUURDEPÄÄS...................................................................................................................... 14 6.7. PÄIKESEPANEELIDE OHUTUSNÕUDED............................................................................15 6.8. KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS......................................................................................15 6.9. TULETÕRJEVEEVARUSTUS...............................................................................................15

7. ENERGIATÕHUSUSE OSA..........................................................................................................16

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

2(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

JOONISED

JOONISE NR. JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA

4-01 ASENDIPLAAN M 1:400

4-02 SKEEM M 1:400

5-01 KELDRI KORRUSE PLAAN M 1:100

5-02 I KORRUSE PLAAN M 1:100

5-03 KATUSE PLAAN M 1:100

6-01 VAADE LÄÄNEST M 1:50

6-02 VAADE IDAST M 1:50

6-03 VAADE PÕHJAST M 1:75

6-04 VAADE LÕUNAST M 1:75

6-05 LÕIGE A-A M 1:50

6-06 LÕIGE B-B M 1:50

7-01 PÕRANDA TÜÜPLÕIGE P-01 M 1:10

7-02 SOKLISEINA TÜÜPLÕIGE S-01 M 1:10

7-03 VÄLISSEINA TÜÜPLÕIGE VS-01 M 1:10

7-04 SISESEINA TÜÜPLÕIGE SS-01 M 1:10

7-05 SISESEINA TÜÜPLÕIGE SS-02 M 1:10

7-06 VAHELAE TÜÜPLÕIGE VL-01 M 1:10

7-07 VAHELAE TÜÜPLÕIGE VL-02 M 1:10

7-08 KATUSLAE TÜÜPLÕIGE KL-01 M 1:10

7-09 KATUSE TÜÜPLÕIGE K-01 M 1:10

9-01 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

3(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

1. ÜLDOSA 1.1. SISSEJUHATUS

Käesolev ehitusprojekt on koostatud eesmärgiga püstitada üksikelamu Orumetsa kinnistule, Peri külas, Põlva vallas, Põlvamaal. Projekti koostamise aluseks on lähteülesanne tellijalt ja Põlva vallavalitsuse poolt väljastatud 03.07.2023 projekteerimistingimused nr 2311002/00157.

1.2. KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU Projekt on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate ehitustegevust reguleerivate seaduste ja normdokumentidega.

Normid ja seadused:  Ehitusseadustik (Riigikogu 01.07.2015 seadus)  Ehitusprojekt EVS 932:2017  Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97)  Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51)  Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015

määrus nr 57)  Eluruumile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85)  Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid (Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42)  Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd. Sisetööde RYL 2013  Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrus nr 63)  Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus

nr 58)  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (Riigikogu 16.06.1999 seadus)

Ehitustegevus vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. Projekteeritud elamu vastab nii oma soojustatuse kui ka kasutatavate elektrisüsteemide osas energiatõhususe nõuetele.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

4(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

2. ASENDIPLAANI OSA 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD

Ehitusala asub Põlvamaal, Põlva vallas, Peri külas, Orumetsa kinnistul, kinnistu tunnus 62101:001:0365. Kinnistu on 100455 m2 ning käesoleval ajal asuvad seal kuur-töökoda (EHR: 121392681), metsamaja (EHR: 121301630) ja salvkaev (EHR: 221334942). Olemasolev juurdepääsu tee on killustik kattega ja olemasolev hoone esine sõidutee on kruusa kattega. Projekteeritav parkimisala tuleb kivi kattega. Elamust kirde poole on projekteeritud septik koos imbväljakuga. Kinnistu reljeef on üsna ebatasane, maantee ja hooneesise sõidutee vahel pinnas langeb. Hooneesisest teest lääne poole jääv pinnas on aga tõusev ja künkalik.

3. ARHITEKTUURNE OSA 3.1. HOONE JA KINNISTU TEHNILISED ANDMED

Aadress Orumetsa, Peri küla, Põlva vald, Põlva maakond

Katastritunnus 62101:001:0365

Krundi pindala 100455 m²

Krundi sihtotstarve 100% Maatulundusmaa

Ehitise nimetus Üksikelamu

Kasutamise otstarve 11101 (Üksikelamu)

Ehitisealune pind 175,7 m2

Maapealsete korruste arv 1

Maa-aluste korruste arv 1

Kõrgus 7,4 m

Absoluutne kõrgus 67,9 m

Pikkus 17,4 m

Laius 10,8 m

Sügavus 1,3 m

Suletud netopind 226,9 m²

Köetav pind 226,9 m2

Maht 1088 m3

Maapealse osa maht 950 m3

Üldkasutatav pind 0 m2

Tehnopind 7,8 m2

Eluruumide pind kokku 219,4 m²

Eluruumi tubade arv 4

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

5(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

3.2. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS Hoone projekteerimisel on lähtutud avarast planeeringust ning funktsionaalsest ruumikasutusest. Elamusse on projekteeritud esik, trepihall, 2 WC-d, pesuruum, koduhoiu ruum, elutuba, köök, 3 magamistuba, 2 garderoobi, koridor, 2 panipaika, laoruum, 2 hobiruumi, katlaruum, tehnoruum, sahver, kelder ja abiruum. Üksikelamu on kahekorruseline hoone, mille põhiplaan on ristküliku kujuline, mille lõuna poolses küljes on väiksem sisseaste. Hoone on kelpkatusega, mille katusekalle on 25°. Hoone ±0.000 on projekteeritud kõrgusmärgile 62,00 m, sokliosa kõrgus on 0,22 – 2,759 m. Hoone kõrgus maapinnast on 7,4 m. Elamu peasissepääs on projekteeritud hoone lääneküljele, ida küljelt pääs maja taha ja lõuna küljele tuleb terrassile pääs. Maapinna languse tõttu on hoone keldri korruse projekteeritud osaliselt maa sisse. Keldri korrusele pääseb ka väljast, maja taga asuvast välisuksest.

4. KONSTRUKTIIVNE OSA Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud projekteerimisnormid, standardid:

 EVS-EN 1990:2002+NA:2002/AC:2021 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;

 EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasutuskoormused;

 EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasutuskoormused

 EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3. Üldkoormused. Lumekoormus

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus

 EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus.  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 ,,Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused’’)

4.1. NORMATIIVSED KOORMUSED Kasuskoormused Aluseks on EVS-EN 1991-1-1:2002

Eluruumid (grupp A) qk=2,0 kN/m2

Qk=2,0 kN/m2

Katusekoormused Qk=1,5 kN/m2

Lumekoormus Aluseks on EVS-EN 1991-1-3:2006 s= μ*sk = 0,8 * 1,25 = 1,0 kN/m2

μ = 0,8 – lumekoormuse kujutegur sk = 1,25 kN/m2 – lumekoormuse normsuurus maapinnal

Tuulekoormus Aluseks on EVS-EN 1991-1-4:2007 Tuulekiiruse baasväärtus vref= 21 m/s Keskmine tuulerõhu baasväärtus qref=276 N/m2

Maastikutüüp: II

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

6(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

4.2. KONSTRUKTSIOONIDE ISELOOMUSTUS Vundament Esmalt tuleb paigaldada vundamendi alused kommunikatsioonid ja seejärel katta need pinnasega ja see tihendada. Edasi tuleb rajada 1000x250 mm R/B taldmik, pikiarmatuur 12 mm ja jaotusarmatuur 8 mm, betooni klass C25/30. Taldmikule laduda 190x190 mm ristlõikega õõnesplokkidest müüritis, mis tuleb armeerida ja betoneerida C20/25 klassi betooniga, et sein kannaks maapinnast mõjuvat horisontaalkoormust. Vundament soojustatakse väljastpoolt 150 mm paksuste XPS soojustusplaatidega soojuserijuhtivusega λD=0,035 W/mK. Sokliosas kaetakse soojustus tsementkiudplaatidega.

Põrand Põrand rajatakse tihendatud liivast alusele, mille peale paigaldatakse põrandaalune soojustus 150 mm vahtpolüstüreen plaadid soojuserijuhtivusega λD=0,037 W/mK. Soojustusplaatide peale rajatakse betoonikiht, mille all on servade ülekattega ehituskile. Põranda alune betoonikiht on 100 mm paksune C20/25 betoonist plaat, mis armeeritakse sarrusvõrguga 6#150x150. Põrandaküttetorud paigaldatakse∅ sarrusvõrgu peale betooni sisse. Põrandakütte torude minimaalne kaitsekiht peab olema 30 mm.

Välisseinad Välised kandeseinad rajatakse 50x50 mm + 50x150 mm puitkarkassile sammuga 600 mm. 50-se ja 150- se karkassi vahele jäetakse 100 mm laiune tühimik. Karkassi vahed täidetakse tambitud savimassi ja puitlaastude seguga, mille paksus saab olema 300 mm. Savimassi ja puitlaastude segu soojuserijuhtivus on λD=0,118 W/mK. Seest poolt viimistletakse savisein saviplaatidega, mille paksus on 16 mm. Väljast poolt kaetakse savi sein 50 mm paksuse puistevilla (λD=0,040 W/mK) kihiga. Puistevill paigaldatakse 50x50 mm 600 mm sammuga puitkarkassi vahele. Puistevilla kiht kaetakse 60 mm paksuse tuuletõkkeplaadiga, mille soojuserijuhtivusega λD=0,040 W/mK. Tuuletõkkeplaadi peale paigaldatakse vertikaalselt 32x50 mm tuulutusliistud sammuga 600 mm. Tuulutusliistu peale kinnitatakse 32x50 mm puitroovitus sammuga 600 mm. Sein viimistletakse kaaslaudisega 2x21x120 mm.

Siseseinad Hoones olevad keldri korruse siseseinad rajatakse 200x185 mm FIBO kergkruusplokkidest.

Hoones olevad esimese korruse siseseinad rajatakse 45x95 mm puitkarkassile, mille vahed täidetakse tselluvillaga. Karkass kaetakse kipskiudplaatidega paksusega 12,5 mm.

Vahelagi Keldri korruse ja esimese korruse vahelae konstruktsioon rajatakse 265 mm paksusele õõnespaneelidele. Õõnespaneelide peale paigaldatakse mineraalvillast isolatsiooniplaat 30 mm, mille pikaajaline koormustaluvus ≥20 kPa, soojuserijuhtivus λD=0,035 W/mK ning dünaamiline jäikus s ́=10NM/m3. Isolatsiooniplaadi peale pannakse polüetüleenkile, mille peale valatakse monoliitne raudbetoonplaat 80 mm C20/25, mis armeeritakse sarrusvõrguga 6#150x150∅ . Põrandaküttetorud paigaldatakse sarrusvõrgu peale betooni sisse. Põrandakütte torude minimaalne kaitsekiht peab olema 30 mm. Põrand viimistletakse laudparketiga ja keraamiliste plaatidega.

Esimese korruse ja pööningu vahelae konstruktsioon rajatakse ogaplaatfermidele, mis paigaldatakse 600-900 mm sammuga. Fermide vahele pannakse 340 mm puistevilla soojuserijuhtivusega λD=0,045 W/ mK. Fermid kaetakse seest poolt aurutõkke paberiga, sd=100 m. Aurutõkke peale kinnitatakse 45x45 mm puitroov, mis viimistletakse puitlaudisega.

Katus Katusekandjaks ja lae talastikuks kasutatakse 600 mm sammuga puidust ogaplaatfermide alumist vööd. Puitfermidele paigaldatakse 32x50 mm distantsliistud sammuga 600 mm. Distantsliistu peale paigaldatakse 50x50 mm puitroov sammuga 350 mm. Katusekatteks kasutatakse katusekive.

Katuselae osas on ogaplaatferm, mille vahed täidetakse 340 mm puistevillaga. Fermid kaetakse pealtpoolt difuusse aluskattega, sd<2,3 m. mille peale kinnitatakse 32x50 mm distantsliistud ja liitsu alla tuleb paigaldada naelutusteip. Distantsliistude külge pannakse 50x50 mm puitroovid sammuga 350 mm, mis kaetakse katuse kividega. Fermid kaetakse seest poolt aurutõkke paberiga (sd=100 m), mille peale kinnitatakse 45x45 mm puitrooviga. Seest poolt viimistletakse katuslagi puitlaudisega.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

7(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

Avatäited Aknad paigaldatakse PVC-raamiga, 3x klaaspakett. Väljast on toon valge, seest vastavalt sisekujunduse lahendusele. Klaas kirgas ja põrandani akendel sisemine klaas karastatud. Välisuks puidust, väljast toon valge, seest vastavalt sisekujunduse lahendusele. Siseuksed samuti vastavalt sisekujunduse lahendusele. Akende ümber paigaldatakse piirdelauad. Terrassi uks paigaldatakse PVC-raamiga.

5. TEHNOSÜSTEEMIDE OSA

Aluseks võetud EV-s kehtivad normdokumendid, standardid:  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 835:2022 Hoone veevärk  EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon  EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest  EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks  ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja  Akustikast. Moodul M1-6  EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine  EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (Riigikogu seadus, jõustunud 22.03.1999)  Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002  Tellija lähteülesanne

Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. Välistrasside arvestatav tööiga on 20 aastat.

5.1. VEEVARUSTUS 5.1.1. VÄLISVEEVARUSTUS

Hoone veevarustus tagatakse kinnistul asuvast olemasolevast salvkaevust, asukohta vaata jooniselt 4- 01.

Salvkaevust üksikelamuni paigaldatakse ühendustoru De32. Veetorustik rajada nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,8 m pinnast. Paigaldatud toru kohale rajada ca 0,5 m kõrgusele paigaldada märkelint, mis ühendada maa-aluse sulgarmatuuri spindliga. Kaeviku liivast algtäide teha kõrgusega 300 mm üle torustiku lae pinna. Kui kaevikust väljavõetav pinnas vastab tagasitäitepinnasele esitavatele nõuetele, siis kasutatakse väljavõetavat pinnast. Tagasitäide teha väljakaevatud pinnasega, tihendada 300 mm kihtidena ja taastada rikutud ala. Saavutatav tihendusklass peab olema 2, tihendusaste 0,92. Kõige viimasena tuleb rikutud ala taastada algupäraega võrreldavaks.

5.1.2. HOONESISENE VEEVARUSTUS

Joogiveesüsteemis kasutavatel materjalidel peab olema saadud kasutamisluba EV Tervisekaise Inspektsioonilt, kellelt on saadud ka veevõrgu kasutamisluba.

Külma- ja soojavee tarbevee jaotus- ja ühendustorustikud monteeritakse komposiittorudest De16x2,0 – De32x3,0. Veevarustuse jaotustorustikud isoleerida. Isoleeritud torustikud paigaldada nii, et torude vahe oleks vähemalt 40 mm. Jaotustorustikud paigaldada ruumide lagede alla ja või põranda konstruktsiooni sisse. Sulgventiilid paigaldada hargnevatele harutorudele ja seadmete ühenduskohtadesse. Sulgventiilide töörõhk peab olema min 10 bar. Tühjendusventiilid paigaldada veetorude alumistesse kohtadesse. Ventiilidele peab olema tagatud juurdepääs teeninduseks ja hoolduseks.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

8(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

Veetorustikel paigaldada sobivatesse kohtadesse lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid, ventiile jms. Saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Keermeühenduste asukohad valida sellised, et need ei jääks konstruktsioonide sisse „peitu”. Torud monteerida nii, et nende pikenemine ei ole takistatud. Torustiku õhustatakse sanitaarseadmete kaudu. Paigaldada ja kinnitada torustiku toed. Telje pinge tõmbele peab olema vähemalt 100 kg. Torustikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92.

5.1.3. HOONESISENE VEEVARUSTUS

Sooja tarbevee allikaks on halukatel, mis kütab kahesüsteemset boilerit. Netoenergiavajadus tarbevee soojendamiseks 20 kWh/(m2a).

Sooja tarbevee vajadus:  Ql=0,9 l/s; Qnl=0,2 l/s  Qa=0,35 l/s

Sooja tarbevee temperatuur 55°C. Sooja tarbevee süsteemile on ette nähtud ehitada tsirkulatsioonitorustik, tagastuva vee min temperatuur 50°C. Sooja tarbevee tsirkulatsioonipump:

 Qr=0,05 l/s  Hpump=12 kPa

Tagada õhu eraldus soojaveetorustiku kõrgematest punktidest läbi sanitaartehniliste seadmete tsirkulatsioonitoru ühendus peab jääma veevõtuseadme ühendustorust madalamale. Tagasilöögiklapp paigaldada ringlustorustikule ja toitetorustikule enne ühendust veesoojendiga. Jälgida kasutatava tagasilöögiklapi avanemisrõhku – kontrollida pumba tõstekõrgust. Tsirkulatsioonipumba paigaldamisel lähtuda tootja paigaldusjuhendist.

5.2. KANALISATSIOON 5.2.1. VÄLISTORUSTIK

Kinnistule rajatakse uus isevoolne kanalisatsioonitorustik ning hoones tekkiv reovesi juhitakse mööda kanalisatsioonitorustikku rajatavasse septikusse ja sealt edasi imbväljakusse. Septikust üksikelamuni rajada torustik De110 PVC. Hoone kanalisatsioonil peab olema lahendatud torustiku õhutus püstikutega.

Kanalisatsioonitrassi suuna muutuste kohtadele tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev. Kanalisatsioonikaevul peab olema kaane peal märge Kanal. Kaevuluugi raam peab olema nn ujuv ehk välise servaga, mis toetub pinnasele. Kõrge pinnaseveega liigniisketes piirkondades kasutada ainult PE keeviskaeve. Kanalisatsioonitoru läbiviik elamu betoonkonstruktsioonidest paigaldada kaitsehülssi. Kaeviku liivast algtäide teha kõrgusega 300 mm üle torustiku lae pinna. Kui kaevikust väljavõetav pinnas vastab tagasitäitepinnasele esitavatele nõuetele, siis kasutada väljavõetavat pinnast. Tagasitäide teha väljakaevatud pinnasega, tihendada 300 mm kihtidena ja taastata rikutud ala. Saavutatav tihendusklass peab olema 2, tihendusaste 0,92. Viimaseks tööks on rikutud ala taastamine. Reoveekanalisatsioonitoruna kasutada vastavat sertifikaati omavaid SN8 rõngasjäikusega torusid (PVC, PP).

5.2.2. HOONESISENE KANALISATSIOON

Isevoolne kanalisatsioonitorustik on ette nähtud rajada PVC või PP muhvidega plasttorudest, rõngasjäikusega SN8.

Olmekanalisatsioonitorustik paigaldatakse põranda- ja seinakonstruktsiooni sisse. Kanalisatsioonitorustiku rajamiseks kasutada torusid välisdiameetriga vähemalt Ø32 – Ø110 mm. Torustiku kalle, mis tagab vajaliku isepuhastuskiiruse on Ø50 i=0,03, Ø75 i=0,025 ja Ø110 i=0,02.

Kanalisatsioonitorustik varustada vajalike puhastus- ja õhutusvõimalustega. Üksikelamus kasutatakse vertikaalseid trappe ujuva haisulukuga Ø50 mm. Kõik sanitaarseadmed kanaliseeritakse läbi haisulukkude.

Kanalisatsioonipüstik peab avanema ülevalpool katuse tasapinda min 0,5 m. Hoone kanalisatsioon tuleb ehitada nii, et kanalisatsioon ei soodustaks hoones tule ja suitsu levikut. Kohtades, kus torud läbivad EI30 tulepüsivusega põrandaid, lagesid ja seinu tuleb paigaldada tuletõkkemansetid. Torustikud isoleerida vastavalt LVI-RYL-92. Ehituskonstruktsioonide ja torude vahekaugused peavad olema vähemalt 20 mm.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

9(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

Katuselt kokku kogutav sademevesi juhitakse sademeveetorusid maapinnale ning see imbub murupindadelt maapinda. Kivialadelt juhitakse sademeveed murupindadele, kus see imbub maapinda. Sademete ja pinnase vesi tuleb immutada oma krundi piires maapinda. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistule. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud.

5.3. KÜTTESÜSTEEM Üksikelamu soojusvarustus on planeeritud lahendada lokaalse keskküttega, mille allikaks saab puuküttega katel. Katel hakkab paiknema keldri korrusel katlaruumis. Lisa kütteallinaka paigaldatakse esimesele korrusele puuahi. Lisaks paigaldatakse ka puupliit.

Elamusse on projekteeritud vesipõrandaküte. Põrandakütte magistraalid ehitatakse alupex torudest. Küttesüsteemi õhutamine toimub läbi põrandakütte kollektorite õhutusventiilide ja süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldavate automaatsete õhutusventiilide kaudu. Põrandaküte on projekteeritud PEX plasttorust ø16 mm. Põrandaküte on madalatemperatuuriline küte, kus soojuskandjana kasutatakse vastava paigaldusskeemi kohaselt põrandakonstruktsiooni paigaldatud plasttorudes ringlevat vett.

Põrandakütte jaotuskappidesse paigaldatakse jaotuskollektorid. Jaotuskollektorid kujutavad endast põrandaküttesüsteemi keskset osa. Toitekollektorist väljuvad ja tagastuvasse kollektorisse sisenevad küttetorud moodustavad põrandaküttesüsteemi kütteringid. Kollektorid tarnitakse paaris (toite- ja tagastuv kollektor), komplekteerituna toruühendusdetailidega. Tagastuva kollektori iga sisenev haru on varustatud tasakaalustusventiiliga. Tasakaalustusventiilide abil viiakse läbi kütteringide hüdrauliline tasakaalustamine. Kollektori pealevoolule paigaldatakse sulgventiil. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat-mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena. Ruumi temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi siseseinale temperatuuriregulaator põrandast 1,5 m kõrgusele. Vastavalt arvutusele on põrandaküttetorude sammuks (torude omavaheliseks kauguseks) 200 mm. Põrandakütte ringide eraldi reguleerimiseks kasutatakse termostaate ruumi seintel ja kollektori magnetventiile.

5.3.1. TORUD JA TORUOSAD

Põrandakütte kontuuride ehitamisel kasutatakse hapniku difusiooni tõkkekihiga PEX plasttoru ø16. Torustiku max töörõhk on 6 baari. Magistraaltorud ehitatakse alupex torudest. Ühendustes kasutatakse pressliitmikke. Küttetorustikud isoleeritakse vastavalt LVI-RYL 2002 nõuetele. Piiretest läbiminekud tuleb teha nii, et ei oleks takistatud torude vaba liikumine piirdes. Betoonpiirdest läbiminekul tuleb küttetoru paigaldada kaitsehülsi või koorikisolatsiooni sisse. Piirde sisse jäävas osas ei tohi olla liitmikke. Tuletõkkesektsioonist läbiminekul konstruktsiooni ja hülsivaheline tühimik täita mittepõleva materjaliga, mille tulepüsivus vastab konstruktsiooni (tarindi) tulepüsivusele, hülsi ja toruvaheline tühimik täita tuletõkkemastiksi, mineraalvilla või tuletõkkemansetiga. Tuletõkketsooni piirdest läbiminekul jälgida torutootja ettevõtte juhiseid. Enne montaaži tuleb torud hoolikalt puhastada ja torude lõikamisel tekkinud ebatasasused kõrvaldada. Torud asetatakse sellise vahemaa tagant, et ühendus-, isolatsiooni- ja hooldustööd saaks teostada takistusteta. Torustikud tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Torustik varustatakse kõigi vajalike kontroll-mõõteriistade ja sulgemis- reguleerimisarmatuuriga. Kõik tarvilikud tühjendused ja õhutused on töövõtja määrata.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

10(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

5.3.2. SULGE-, LIINI-, ÕHUÄRASTUS- JA TÜHJENDUSVENTIILID

Kõik sulgventiilid d≤200 peavad olema täisavaga kuulventiilid, soovitav on kasutada tehases sisseehitatud tühjenduskorgiga. Torustiku tühjenduseks tuleb kasutada kuulventiile (juhul kui pole tehases valmistatud ventiilis), mis ohutuse tagamiseks varustatakse keermega korgiga. Ventiili läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga võrdne.

Terve küttesüsteemi soojuskandja tsirkulatsiooni tasakaalustamiseks ja häälestamiseks projektsetele vooluhulkadele (mõõtmiseks ja reguleerimiseks) tuleb kasutada liiniseadeventiile, nendel peab olema mõõteriista ühendamiseks konstruktsioonis vastavad niplid ja tühjendamise kork. Õhuärastus- ja tühjendusventiilid paigutatakse nii, et süsteemist oleks võimalik kõikidest osadest õhku välja lasta ning süsteemi tühjendada.

5.3.3. SURVEPROOVID

Torustike tihenduse kindlaks tegemiseks teostab töövõtja tavaliselt külma veega surveproovid Tellija esindaja juuresolekul. Vee külmumisohu korral võib selle asendada vesi glükooli seguga. Surveproovi kestvus on minimaalselt 2 tundi hüdraulilisele survele 6 atm.

Arvestuslik välistemperatuur -25,5°C° Ruumide arvestuslikud temperatuurid:

 Elutoad, magamistoad, hall +21°C  Köök +21°C  Vannituba, WC +21°C  Panipaik, tehnoruum +21°C

Peale süsteemi valmimist teostada süsteemide reguleerimine ja seadistamine.

5.4. VENTILATSIOONISÜSTEEM Arvutuslikud välisõhu parameetrid:

 Talvel VAT=-25,5°C 80% RH  Suvel +27°C, 50% RH

Hoonesse on projekteeritud rootorsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem.

Ventilatsioonisüsteemid teenindavad järgmisi ruume:  SV-1 Eluruumid  V-1 Pliidi kohttõmme

Ventilatsiooniseade SV-1 paigaldatakse tehnoruumi seinale. SV-1 õhuvõtt ja väljapuhe toimub läbi välisresti. Ventilatsiooniseade SV-1 on varustatud rootorsoojusvaheti, ventilaatorite, filtrite ja el. küttekalorifeeriga. Seade on varustatud automaatikaga. Seadme juhtimine toimub juhtpuldi abil. Välistemperatuuri langemisel alla -10°C on soovitav lülitada seade 1⁄2 võimsusele.

5.4.1. ÜLDISED NÕUDED

Õhukanalid ja varustus kinnitatakse vastavalt RYL’i II klassi paigaldusnõuetele. Ventilatsioonikanalid tuleb varustada kontroll-luukidega. Puhastusluukide suurused peavad vastama EPN 10.7 nõuetele. Ümaratel kanalitel kasutatavate puhastusluukide minimaalsed mõõtmed on järgmised: d<200 400x100

5.4.2. ÕHUKANALITE SOOJUSISOLATSIOON

Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isolatsioonikihi paksused sõltuvad soojuskandja temperatuurist, ümbritsevast keskkonna temperatuurist ja toru läbimõõdust. Soojusisolatsiooniks kasutada alumiiniumpaberiga kaetud mineraalvilla matte tihedusega 30 kg/m3. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutada fooliumiga kaetud mineraalvilla võrkmatte tihedusega >80 kg/m3.

5.4.3. REGULEERIMISKLAPID

Klapi asendit peab olema võimalik muuta vastava käepidemega ning lukustada kindlasse asendisse.

5.4.4. TULETÕKESTID

Tuletõkkeklappe ei ole hoonele projekteeritud.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

11(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

5.4.5. ÕHUKANALID

Hoone ventilatsioonis kasutada ümarkanalitena standardite SFS-EN 1506, SFS 3282 ja SFS 3541 kohaste mõõtmetega kanaleid ja kanalite osi. Kanalisüsteemide kuumtsingitud spiraalvuukidega kanalid ja nende tööstuslikult toodetud osad ühendada üksteisega, tihendada kanalites ja kanaliosades olevate kummirõngastihenditega. Õhutorud ja selle osad peavad olema varustatud tootjafirma originaal kummitihenditega. Tihendid on kinnitatud tehases püsivalt kanali osadele. Liitmikud lukustada tõmbeneetidega. Suunamuutusteks, hargnemisteks ja läbimõõdu muutusteks kasutada spetsiaalseid tehases valmistatud toruosi. Hargnemistel vältida sadulate kasutamist. Neetide minimaalne arv: - Ø63...ø250 3 tk.

5.4.6. MÜRASUMMUTID

Mürasummutid peavad olema tehases valmistatud ja omama mõõdetud summutusväärtuseid. Ventilatsiooniseadmete summutusmaterjal peab olema vastupidav puhastusele. Mürasummutid peavad tagama ventilaatori poolt teenindatavates ruumides kogu müraspektri ulatuses normi mitte ületava mürataseme (EPN 18.3.1 Lisa 1).

5.5. ELEKTRISÜSTEEM Elektriliitumispunkt on kinnistul olemas. Elektriliitumispunkti asukoht on näidatud asendiplaanil (vt joonis 4-01). Kasutusloa taotlemisel tuleb esitada tarbimislepingud koos ehitise dokumentatsiooniga. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Päikesepaneelide kohta koostatakse eraldi projekt vastava eriala professionaali poolt.

Hoonesiseste tehnosüsteemide elueaks on arvestatud 20 a. Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid:

 Võrgueeskiri (Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrus nr 184)  Seadme ohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustunud 01.07.2015)  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused  EVS-HD 60364-4-41: 2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest  EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Üldjuhised  EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest  EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse  EVS-EN 61439-1:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid  EVS-EN 61140:2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.  EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitse-potentsiaaliühtlustusjuhid.  EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded.  Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 26.06.2015

määrus nr 74)  EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)  Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002  Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilised tüüptingimused

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

12(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

Elektrilevi väljastatud tüüptingimused: Liitumiseks elektrivõrguga tuleb liitujal sõlmida Liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu täitmisel ehitab Elektrilevi OÜ välja liitumispunkti (paigaldab liitumiskilbi). Välja ehitatud liitumispunkt kuulub võrguettevõtjale. Liitumispunkti asukoht määratakse liitumislepinguga. Liitumispunti asukoht võib muutuda Elektrilevi poolse projekteerimise käigus. Liitumiskilp paigaldatakse üldjuhul lähimale mastile või (maakaabli korral) kinnistu piirile. Elektrilevi poolt ehitatud liitumispunktist kuni elektripaigaldise peakilbini ehitab klient oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Sisestuskaabli ristlõige peab vastama kehtivatele normidele. Elektripaigaldise valdaja peab enne elektriseadmete pingestamist vastavalt seadusele (Võrgueeskiri) esitama „elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise“. Kliendi elektripaigaldises näha ette nõuetekohaste liigkoormuskaitsmekasutamine ja samuti liigpingekaitsmete kasutamine juhul, kui kasutatakse liigpingeid mittetaluvaid seadmeid. Töid teostab litsentseeritud elektritööde firma. ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu. Uue sisepaigaldise projekteerimiseks vajaliku minimaalse 1-faasilise lühisvoolu suuruse saab Elektrilevi anda peale enda poolse võrgu projekteerimist. Rajatava sisestuskaabli ristumisel Elektrilevi OÜ liini kaitsevööndiga tuleb elektriprojekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.

Hoonesisese elektrivarustuse üldnõuded: Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samas tootesarjast, kasutavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

Peajaotuskilbi kaitseaste peab vastama paigalduskeskkonna nõuetele. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes. Kasutada vastava paigaldusviisiga lüliteid, pistikupesi ja harutoose. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Hoones kasutatav kaabel peab vastama nõudele Dca-s2,d2,a2. Pistikupesade ja lülitite kaitseaste, kaitseklass jms parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele, kuivades ruumides kaitseastmega IP20, tolmustes ja niisketes ruumides IP44. Seadmete paigalduskõrgused on alljärgnevad:

 Pistikupesad 0,3 m põrandast  Lülitid 1,0 m põrandast  Lülitite ja pistikupesade kaugus akendest ja ustest min. 15 cm.

Ventilatsiooni- ja kütteseadmete elektripaigaldis: Ventagregaatide, küttesüsteemi ja veevarustuse seadmete juhtimine toimub projekti vastavate eriosade osa seletuskirja kohaselt. Kõik nimetatud süsteemide automaatika- ja reguleerimisseadmed, reguleerimise alakeskused, trafod, termostaadid, releed, kaablid jms. hangib KVV töövõtja, kes paigaldab, ühendab ja reguleerib seadmed. Elektritöövõtjale kuulub eelnimetatud seadmete vajalike toitejuhtmestike paigaldamine. KVV seadmete ühendusskeemid töötab välja ja tarnib KVV töövõtja. Elektritööde töövõtja peab tegema automaatika töövõtjaga ja teiste töövõtjatega koostööd, et skeemide tunnused, markeeringud jne. oleksid vastavad.

Hoonesisese sidekommunikatsiooni üldnõuded: Hoone sisene sidekommunikatsiooni võrk planeeritakse arvutiside ja TV-süsteemide jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega andmesidekapis. Elamu sisesed jaotusseadmed (modem, ruuter jms.) paigaldada elektrikilbi nõrkvoolu ossa. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse. Nõrkvoolu kaablid paigaldada varjatult hoone konstruktsioonides, (ripp)lagede taga ning süvistatuna seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Tugevvoolukaablitega ühistele kaabliteedele paigaldamisel tuleb tugev- ja nõrkvoolu juhistikud paigaldada üksteisest eraldatud rühmadena. Lubatav minimaalne vahekaugus tugevvoolukaablitest ja torustikest rööpsel kulgemisel 50 mm. Kaablikaitsetorude kasutamisel paigaldada nõrkvoolukaablid eraldi torudesse. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele, kuid ei tohi olla väiksem kui 30 min.

Tugev- ja nõrkvoolu paigaldustarvikud valida üldjuhul sama tootja samast tootesarjast, kasutatavate tarvikute tüübid kooskõlastada enne tööde algust tugevvoolu töövõtjaga. Erandid kooskõlastada tellijaga. Ohutuse ja häirekindluse huvides tuleb kõikide seadmete metallkarkassid ja varjestused ühendada hoone potentsiaaliühtlustusseadmega (PE).

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

13(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

6. TULEOHUTUSE OSA 6.1. KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU

Projekt on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate ehitustegevust reguleerivate seaduste ja normdokumentidega.

NORMID JA SEADUSED:  Tuleohutuse seadus (Riigikogu 05.05.2010 a. seadus)  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17)  Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja

korrashoiule (Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39)  Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51)  EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10)

6.2. TEHNILISED NÄITAJAD

Parameeter Väärtus

Tuleohutusklass TP3 (tuldkartev)

Hoone kõrgus ~7,4 m

Kasutusviis I kasutusviis (üksikelamu)

Kasutusotstarve 11101 Jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg

Nõudeid ei esitata

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg EI 30

Eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m2

Materjalide tuletundlikus

Seinad ja laed Ds2,d2

Katusekate Broof(t2-t4)

Välisseina välispind Dd2

Õhutuspilu välispind Dd2

Elektrikaablid Dca-s2,d2,a2

6.3. TULEOHUTUSKUJAD Orumetsa kinnistul paikneval üksikelamul on tagatud minimaalne tuleohutuskuja 8 m naaberkinnistute hoonetega ja samal krundil paiknevate ehitistega.

6.4. TULETÕKKESEKTSIOONID Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad katlaruum + tehnoruum, mis peavad tagama EI30 tulepüsivuse.

6.5. EVAKUATSIOON JA SUITSUEEMALDUS Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, I kasutusviisiga hoonetes viibivate inimeste arvu ei piirata. Hoonest on võimalik evakueeruda välisuste ja avatavate akende kaudu. Välisuste laiused on minimaalselt 900 mm. Suitsueemaldus eluhoonest toimub läbi avatavate akende.

6.6. JUURDEPÄÄS Päästemeeskonnale on tagatud juurdepääs Rosma-Tiike-Leevi teelt lääne suunda keeravalt kinnistusiseselt kruusa teelt, täpsemalt vaata asendiplaanilt (joonis 4-01). Katusele on vaba ligipääs teisaldatava redeliga. Pööningule juurdepääs asub esimese korruse trepihallist (ruum nr 103) läbi pööninguluugi. Pööningu luuk on minimaalsete mõõtmetega 600x800 mm.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

14(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

6.7. PÄIKESEPANEELIDE OHUTUSNÕUDED Hoonele on projekteeritud päikesepaneelide süsteem võimsusega 8 kW. Korstna kaugus viilkatusel olevatest päikesepaneelidest peab olema ülemises ja külgmises suunas vähemalt 1,0 m ning alumises suunas samuti vähemalt 1,0 m. Päikesepaneelide olemasolul tuleb tagada nende paigaldus ja tähistus asjakohase standardi kohaselt SIM 30.03.2017 määrusest nr 17 §52 lg3’1 ja EVS 812 osa 7:2018. Päikesepaneelide ja päikesepatareide tähistus peab olema liitumiskilpidel ja päästemeesonna sisenemistee ustel või nende kõrval, kuid mitte kaugemal kui 1 meeter. Lisaks tuleb tagada ohutuse märgistuse olemasolu krundile sisenemisteel ja kahepoolse toitelahutuse kilbil.

Joonis 1. Päikesepaneelide ja päikesepatareide tähistus

6.8. KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS Elamusse paigaldatakse lokaalne keskküttesüsteem puitküttega katla baasil. Keldri korrusele ja esimesele korrusele paigaldatakse põrandasoojustus. Lisa kütteallikana paigaldatakse esimesele korrusele puuahi. Lisaks paigaldatakse ka puupliit. Uksega tulekolde korral peab mittepõlev põrandakate ulatuma 400 mm ukseavast eemale, arvestades kolde esiservast ja 100 mm ukseavast kummalegi poole, arvestades ukseavast servast. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale.

Autonoomne tulekahjuandur (suitsuandur) ja vingugaasiandur peab olema elamu vähemalt ühes eluruumis.

Hoonele on projekteeritud moodulkorsten, mis peab üle katuse pinna ulatuma min 800 mm. Korstnaid puhastatakse katuselt, lõõride puhastus peab toimuma min 1 kord viie aasta jooksul pädeva isiku poolt. Korstnate suitsulõõrid peavad olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest vaadeldavad.

6.9. TULETÕRJEVEEVARUSTUS Vajalik kustutusvee vooluhulk on I kasutusviisiga hoonel, mille korruselisus on ≤ 8 ning eripõlemiskoormus ≤ 600 MJ/m2, 10 l/s, mis peab olema tagatud minimaalselt 3 tundi. Maksimaalne veevõtukoha kaugus võib olla ≤ 200 m. Siseministri määruse nr 10 paragrahvi 6 lõike 51 järgi võib ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Orumetsa kinnistu üksikelamu kaugus naaberkinnistu hoonetest on suurem kui 40 m. Lähim tuletõrje veevõtuhüdrant asub Põlluveere tee 7 kinnistul.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

15(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

7. ENERGIATÕHUSUSE OSA PIIRDETARINDITE SOOJUSJUHTIVUS:

 Keldrikorruse välissein – 0,22 W/m2K  Välissein – 0,18 W/m2K  Katuslagi – 0,12 W/m2K  Vahelagi - 0,13 W/m2K  Põrand pinnasel – 0,23 W/m2K (ilma pinnast arvesse võtmata)  Sokli sein – 0,22 W/m2K  Välisuksed – 1,1 W/m2K  Aknad – 0,9 W/m2K

Joonkülmasildade väärtused vastavalt "Liginullenergia eluhooned, piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloog", TTÜ, 2017.

Kütteallikaks on lokaalne halukatel, minimaalne kasutegur 80%. Rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseadme suhtearv on min. 0,8. Õhulekke arv q50 maksimaalselt 1,5 m3/(h*m2). Sooja tarbevee allikaks on halukatel, mis kütab kahesüsteemset boilerit.

Külmasildade arvutamisel on lähtutud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 36 ,,Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele’’. Energiaarvutus on tehtud arvutustarkvaraga, mis on valideeritud asjakohasele standardile või metoodikale. Tarkvara võimaldab kasutada energiaarvutuste baasaasta kliima parameetreid. Arvutuse tulemusel on saadud hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks standardkasutusel, mis energiatõhususarvu saamiseks on energiakandjate kaalumisteguritega läbi korrutatud. Energiatõhususarv ei tohi väikeelamutel köetava pinnaga >220m2 ületada 120 kWh/(m2a). Märgise väljaandja kinnitab, et projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

Energiamärgis on elektrooniliselt esitatud koos andmetega Ehitisregistrisse. Suvise ruumitemperatuuri arvutus on välja toodud energiamärgisel. Energiamärgise väljaandja Termopilt OÜ, vastutav spetsialist Tõnu Tiit.

VHR PROJEKT OÜ REG. NR. 14352576 MTR: EEP004122

16(16)

MÕRA TEE 19, KUREPALU KÜLA, KASTRE VALD, TARTUMAA

+372 5696 4420 [email protected]

ORUMETSA ÜKSIKELAMU EHITUSPROJEKT EELPROJEKT 20.02.2024 KOOSTAJA: A. MAIDLA ORUMETSA, PERI KÜLA, PÕLVA VALD, PÕLVA MAAKOND TÖÖ NR 2024/006A VASTUTAJA: V.SCHMIDT

De1 10

L =2

3.6

D e1

10 L

=1 6.

0

²

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded riigitee nr 18110 Rosma-Tiike-Leevi km 3,81 ristumiskoha seadustamiseks ja

ühendamiseks riigiteega.

1. Nõustume ristumiskoha projekteerimisega olemasolevas km 3,81 asukohas.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

2 (2)

11. Projekteerida siirdekatend vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte

servast. Elamute puhul soovitame kasutada juhendit „Tüüpkatendid väikese

liiklussagedusega teedele“.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 22.02.2024 menetlus nr 399195

Meie 01.03.2024 nr 7.1-2/24/3083-2

Põlva vallas Orumetsa kinnistu ehitusloa

eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Põlva valla Peri küla

Orumetsa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 399195).

Kinnistu (katastritunnus 62101:001:0365) asub riigitee nr 18110 Rosma-Tiike-Leevi km 3,75-3,86

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Orumetsa üksikelamu ehitusprojekt

(peaprojekteerija VHR Projekt OÜ, töö nr 2024/006A).

Lähtudes asjaolust, et meid ei ole kaasatud projekti koostamisel ja võttes arvesse ehitusseadustiku

§ 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Tänasel päeval puudub kinnistule juurdepääsuks registreeritud ristumiskoht. Riigitee

alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid

täidab Transpordiamet. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus väljastada ehitusluba

riigitee ümber ehitamiseks. See tähendab, et ristumiskoha rajamine või ümberehitamine on

Transpordiameti haldusmenetlus. Palume lähtuda järgnevast.

1.1. Ligikaudu 2019 aastast on kinnistule juurdepääsuks rajatud riigitee km 3,81

ristumiskoht. Meil ei õnnestunud leida dokumendihaldussüsteemist kooskõlastust.

Kui kooskõlastus riigitee omanikult on olemas, palume see meile esitada. Vastasel

juhul on vajalik ristumiskoht seadustada tagantjärgi ning enne ehitusloa eelnõu

kooskõlastamist.

1.2. Transpordiameti põhiülesandeks on riigiteedel ohutuks liiklemiseks tingimuste

loomine (sh tee korrashoid ja katendikonstruktsiooni toimimine) ning liiklusohutuse

suurendamine. Nõuetekohaselt ehitatud ristumiskoht on otseselt vajalik kinnistul

ehitustegevuse elluviimiseks, sh ka elamu ehitamise ajal transpordi ohutuks

juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning

kinnistule puudub ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis on elamu ehitusloa

saamise minimaalseks eelduseks, et meiega on sõlmitud ristumiskoha ehitamise

leping. Riigitee ristumiskoht peab üldjuhul olema valmis ehitatud enne hoone

ehitamise alustamist.

Ristumiskoha projekteerimisel ja rajamisel lähtuda kirja lisast 1.

2 (2)

1.3. Ristumiskoha seadustamiseks sõlmime teeprojekti alusel huvitatud isikuga

(maaomanik või volitatud esindaja) ristumiskoha väljaehitamise lepingu. Lepinguga

määratakse garantiitingimused. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht hakkab

seadustamise järgselt kuuluma riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse.

2. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) meiega kooskõlastatud

teeprojekti kohane riigitee ristumiskoht ja juhendi "Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine" kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72

lg 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

2. 2024006A_EP_AR-3-01_seletuskiri

3. 2024006A_EP_AS-4-01_asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]