Tee ehitusloa andmine

KORRALDUS

23.07.2025 nr 1.1-3/25/480

Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva

Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks

Transpordiamet algatas 28.04.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuv Kardla–Tartu lõik (sh teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks avalikes huvides rajatavad

teed) paikneb Tartu maakonnas Tartu linnas Kardla, Tüki, Rahinge, Vorbuse, Kandiküla ja

Tähtvere külades ning Tartu linnas.

Projekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“ (edaspidi Teemaplaneering) koos keskkonnamõju strateegilise

hindamisega (KSH), mis on Tartu maakonna osas kehtestatud Tartu maavanema 21.11.2012

korraldusega nr 686.

Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 on antud projekteerimistingimused

Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk oli

Teemaplaneeringust erineva (alternatiivse) juurdepääsu kavandamine Laeva metskond 17

(79301:001:1676), Avo tee 2 // 4 (83101:003:0396), Avo tee 1 (83101:003:0394), Avo tee 6

(83101:003:0452) ja Avo tee 8 (83101:003:0451) kinnistutele pärast Teemaplaneeringu

realiseerumist. Kavandatav juurdepääsutee on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.

Teemaplaneeringus näidatud teede paiknemise lahendust on tee-ehitusprojektidega täpsustatud

järgmistes kohtades:

 Tiksoja liiklussõlmes (riigiteede 2 ja 40 ristumiskoht) on jäetud ära kõik rambid ja

ühendusteed, mille kaudu oli nähtud ette juurdepääs otse liiklussõlmest põhimaanteedega

külgnevatele aladele. Projekteeritud on vaid need rambid, mis on vajalikud ühelt põhimaanteelt

teisele põhimaanteele sõitmiseks. Täpsustatud lahendus on liiklejale lihtsamini arusaadav ning

2

tagab kõrgema liiklusohutuse taseme, sest erineva funktsiooniga teedel olev liiklus on

üksteisest eraldatud (st, et ühelt põhimaanteelt teisele suunduv liiklus ei pea põimuma kohaliku

liiklusega). Teemaplaneeringu lahenduse täpsustamine oli selliselt võimalik, sest Tartu

põhjapoolse ümbersõidu projektiga on kavandatud tugimaantee 40 Tartu–Tiksoja tee ja Tartu

põhjapoolse ümbersõidu omavaheline eritasapinnas ristumine ning täiendav eritasandis

raudteetunnel olemasoleva Tiksoja raudteeülesõidukoha juurde. Selline lahendus võimaldab

põhimaanteelt ümbritsevatele kinnistutele pääseda raudtee kõrvale rajatava Vorbuse

liiklussõlme kaudu. Teemaplaneeringu koostamise ajal ei saanud sellise lahendusega

arvestada, sest varasemas 2012.a. koostatud Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektis

eelpool nimetatud eritasandilist ristumist ja raudteeviadukti polnud.

 Rähni ristmiku (riigiteede 2 ja 22104 ristumiskoht) piirkonnas on jäetud ära maanteele

pealesõiduramp Tallinna suunas ning mahasõidurambid Võru ja Tallinna poolt, mis

moodustasid Rähni ristmiku piirkonda liiklussõlme (Rahinge liiklussõlm). Teemaplaneeringus

näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning

sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab

negatiivset mõju liiklusohutusele. Mahasõiduramp Võru poolt on aga ohtliku lahendusega, sest

on lühike ja eeldab aeglustamist kiiruselt 120km/h kuni peatumiseni suhteliselt lühikesel

lõigul. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs põhimaanteega külgnevatele aladele

kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru

poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse

liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis

raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn

pikendus.

 Bussipeatused on projekteeritud maanteega paralleelsele kogujateele, mis on ühendatud

F.R.Kreutzwaldi tänava kaudu otse Tartu linna.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on projekteeritud sellele lõigule eelneval Kärevere–Kardla

lõigul asuvate ristmike sulgemine, mis on nähtud ette ka Teemaplaneeringuga. See võimaldab

pärast projekti realiseerimist kogu Kärevere–Tartu lõigul kehtestada tõstetud piirkiirus kuni 120

km/h.

Transpordiameti 22.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/551 on antud projekteerimistingimused

Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise ehitusprojekti koostamiseks, mille eesmärk on liikluse

sujuvuse suurendamine ja sõiduaja vähendamine, Tartu kesklinna läbivatest liiklusvoogudest

tulenevate mõjude (liiklusummikud, liiklusõnnetuste toimumine kesklinnas jalakäijate ja

jalgratturitega, müra ja õhusaaste) vähendamine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine

ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja

jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms).

Et tagada ohutu ühendus projektiga kavandatavast Tiksoja liiklussõlmest Tartu linna

F.R.Kreutzwaldi tänavaga, on Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koosseisu lisatud osa Tartu

põhjapoolsest ümbersõidust alates Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni.

Tee ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest, millest tulenevalt näeb

Transpordiamet ehitusloa kõrvaltingimusena ette ehitusloa pikema kehtivusaja võttes aluseks EhS

§45 lõike 1. Hetkel kehtiva Teehoiukava tabelis 4 on Kardla–Tartu lõik (tabelis nimetatud

„Kärevere-Tartu“) toodud välja kui TEN-T määruse nõuetele vastavaks ümberehitamist vajav

teelõik.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Projekt on kuni 31.12.2028 kättesaadav lingilt:

3

https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq

Projekti teede osa asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/7ThWgp3GO9LGoIs

Põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2

ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Teemaplaneeringule, liiklusohutuse

taseme tõstmine ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.

Ehitusloa esemeks oleva Kardla–Tartu lõigu kilomeetrid erinevad eelprojektis, keskkonnamõju

hindamise aruandes ja Teemaplaneeringus märgitud kilomeetritest tulenevalt ehitustöödest

mitmetel teelõikudel Tallinna ja Mäo vahel erinevatel ajaperioodidel, mis on Tallinna ja Tartu

vahelist teepikkust lühendanud ning mille tulemusena on tee kilometraaž muutunud.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Käesolev ehitusluba käsitleb riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84

asuva Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga kavandatud tegevusi, mis moodustab ühe etapi

riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km

170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatud

tegevusest.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajaduse vastavalt EhS §

42 lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on Kärevere möödasõidu, Kardla–Tartu lõigu ja

Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga kavandatav üle kümne kilomeetri pikkuse nelja

sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt

algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust

põhjendamata.

Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 13.10.2020 otsusega nr

15-7/20/417 riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.

Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km

170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH aruanne (Roadplan OÜ tööle nr 20085-1 „Riigitee 2 (E263)

Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu eelprojekt“, nr

20085-2 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 170,5-178,7 asuva Kardla–Tartu

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/maanteeamet-algatanud-keskkonnamoju-hindamise-riigitee-2-e263-tallinn-

tartu-voru-luhamaa-km-1626

4

lõigu eelprojekt“ ja nr 20085-3 „Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“) tunnistati nõuetele

vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022 otsusega nr 1.1-2/22/1493.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks

pikem tähtaeg.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti

10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva

Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

3 https://transpordiamet.ee/riigitee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1626-1673-asuva-karevere-

moodasoidu-km-1705-1787-2

5

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Kardla–Tartu lõigu tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

3. Projekti muudatus vääriselupaigaga VEP207681 piirneval lõigul

4. Projekti muudatus Avo tee 2_4 kinnistuga piirneval lõigul

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

planeerimise osakond

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–

Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/25/480

Tee ehitusloa andmise kuupäev 23.07.2025

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Määrata EhS §45 lõike 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa andmisest,

ning 10 aastat kui ehitamisega on alustatud.

2. Tööprojektiga on lubatud muuta 2+2 maantee ristlõike laiust (kitsamaks), eesmärgiga

vähendada kasutatavate ehitusmaterjalide mahtu ja seeläbi ka objekti maksumust. Ristlõike

muudatus on lubatud vaid tee omaniku nõusolekul.

3. Rajada riigitee 22104 Rähni–Rahinge teele tolmuvaba kate, kui seda pole enne Kardla–

Tartu lõigu ehitamist tehtud. Rähni–Rahinge tee kaudu on nähtud ette Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa teega külgnevatelt aladelt ühendus Võru ja Valga suunas pärast tee

ümberehitamist 2+2 maanteeks.

4. Raudteeviaduktide ehitamine kavandada võimalusel peale jaanipäeva juulikuusse, mil

rongireisijate arv on väikseim. Soovitatav on üldised tingimused ehitustööde akende osas

läbi rääkida Eesti Liinirongid AS-ga enne ehitamisele eelneva aasta 15. detsembrit, mil

kinnitatakse reisirongide järgmise aasta sõiduplaanid.

5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

6. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on liik pesitsusajal (märtsi algusest kuni juuli

lõpuni) tundlik häiringutele kuni 300 meetri kaugusel pesast. Looduskaitseseaduse § 55

lõige 61 punktis 2 on sätestatud, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Mürarikkad ehitustööd tuleb

kavandada väljapoole pesitsusaega.

2

7. Tiksoja ökodukti rajamisel tuleb vältida pesitsusajal (31.03-31.07) kanakulli elupaika

(eelkõige metsa) minemist. Teine kanakulli elupaik jääb Tiksoja sirge juurde, kus

ulukipääsu kavandamisel tuleb pesitsusajal töid elupaigas ja selle vahetus läheduses (200

m) vältida.

8. Kaitsealuste liikide elupaikade läheduses läbiviidavad tööd kooskõlastada

Keskkonnaametiga

9. Vääriselupaikades ei ole lubatud sõidukitega sõitmine ja nende parkimine ning

ehitusmaterjalide ladustamine.

10. Raadatavast vääriselupaiga osast tuleb jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud

puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse

ossa (ilma viimast kahjustamata) ja jätta sinna kõdunema.

11. Vääriselupaikades mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, kui see pole

projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik. Raiet ja raadamist tuleb vältida ka siis kui

projektiga on raadamine ette nähtud, aga tehniliselt on võimalik projekt viia ellu ilma

raiumiseta ja surnud ja lamapuidu eemaldamiseta.

12. Lõigul PK 1743+35 kuni 1745+85 tuleb enne ehitustöödega alustamist paremal teepoolel

olev ulukitara ja tagasihüppekoht tööprojektiga ümber projekteerida nii, et need asuksid

võimalikult lähedal riigiteele (vastavalt projekteerimistingimuste andmise korralduse lisas

3 olevale joonisele). Vähendada tuleb ka raadamise ulatust vastavalt korrigeeritud

lahendusele, eesmärgiga võimalikult vähe rikkuda vääriselupaika. Projekti muudatus tuleb

kooskõlastada enne ehitamisega alustamist Keskkonnaametiga.

13. Ehitustegevuse käigus tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ja nende

opereerimisel ja hooldamisel tuleb kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest.

Sademevesi tuleb objektil kokku koguda ja suunata kaldale rajatavasse sademeveesüsteemi

(sh olemasolevad kuivenduskraavid). Meetme tulemusena suureneb sademevee jõkke

jõudmise aeg, mis omakorda soodustab sademevee looduslikku puhastumist.

14. Tee ehitusel ülejääv (väljakaevatav pinnas) pinnas tuleb võimalusel realiseerida tekkekoha

läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms. Kui tekkivat pinnast ei ole võimalik tee

ehitamisel ära kasutada tuleb kaaluda selle kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel

või teistes tee-ehituse projektides.

15. Ehitusaegsete mõjude minimeerimiseks ja jõgedesse võimaliku reostuse kandumise

vältimiseks tuleb ehitusmasinate opereerimisel ja hooldamisel rangelt pidada kinni ohutus-

ja keskkonnanõuetest ning vältida masinate hooldamist ja parkimist Emajõe veepiirile

lähemal kui 10 m.

16. Ehitusaegse müra mõjude vähendamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid

ning vältida võimalusel ehitustöid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 19.00-07.00).

17. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normidele.

18. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste

vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida vahetult maantee lähialal

(kuni 25 m) paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline

seisukord.

19. Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

20. Ehitusaegse õhusaaste mõju tuleb leevendada vajadusel ajutiste teede aga ka

ehitusmaterjalide (nt liiv) niisutamisega (tolmamise vähendamine). Lisaks on oluline

nõuetele vastavate ja töökorras ehitusmasinate kasutamine.

21. Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse

paigutusel vajadusel kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid, et vältida tee

lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist.

3

22. Kavandatava tee raudteega ristumise piirkonna majapidamiste joogiveevarustus on

lahendatud salvkaevude baasil (Keskkonnaregistris puudub info puurkaevude kohta antud

piirkonnas). Salvkaevud on otseselt sõltuvad pinnasevee tasemest, seega võib tee

süvendisse viimine avaldada mõju piirkonna salvkaevude veetasemetele.

Joogiveevarustuse tagamiseks tuleb salvkaevude kuivaksjäämise korral korraldada

alternatiivne joogiveevarustus, nt uute puurkaevude rajamisega. Arvestades hinnangulist

depressioonilehtri ulatust võib salvkaevude veetase olla mõjutatud järgmistel kinnistutel:

Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422),

Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801),

Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu

(83101:003:0076). Oluline on mainida, et Priidu, Kalda, Väike-Kalda, Väike-Lipingu ja

Õunapuu kinnistud on Tartu linna üldplaneeringu 2040+ (2021) alusel arvatud

perspektiivis ühisveevärgiga kaetavate alade hulka, kus veevarustus tagatakse

ühissüsteemi puurkaevude baasil. Teisalt ei ole hetkel teada ajaline perspektiiv, millal

nimetatud kinnistud ühisveevärgiga liituvad. Kokkuvõtvalt on oluline, et tee rajamisega

säiliks piirkonna kinnistutel joogiveevarustus.

23. Joogiveekaevude veetaseme ja -kvaliteediseire: Teostada vee kvaliteedi (kaks korda

aastas) ja veetaseme (kord kvartalis) seiret majapidamiste joogivee salvkaevudes vahetult

enne tee ehitustegevust, ehitustegevuse ajal ja kaks aastat pärast tee valmimist.

Veekvaliteedi määramiseks teha üldanalüüs. Joogivee analüüsimisel tuleb lähtuda

sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule. Seiratavad kinnistud:

Sepasalu (79301:001:1450), Uuetalu (79301:001:1454), Koidu (79301:001:1422),

Jaanijürikese (83101:003:0506), Priidu (83101:003:0520), Kalda (83101:003:0801),

Väike-Kalda (83101:003:0802), Väike-Lipingu (83101:003:0008) ja Õunapuu

(83101:003:0076). Seire ei ole vajalik, kui tee rajamise hetkeks on mõni eelmainitud

kinnistutest liitunud ühisveevärgiga või rajanud joogivee tarbeks puurkaevu.

24. Müraseire: Iga müratõkke juures teostada müra kontrollmõõtmised, mis tõendavad

ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Mõõtmised teostada kooskõlas

keskkonnaministri 16.12.2016.a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitatud nõuetega.

25. Ehitada Vorbuse viadukti juurde raudtee hooldusteedele tagasipöördekohad, mis

võimaldavad raudtee hooldusmasinatel ümberpööramist. Samuti rajada süvendi servadesse

ohutuse tagamise lahendused (näiteks pinnasevallid).

26. Enne Muide tee (kohalik tee nr 7930620) ühenduse katkestamist Tartu–Tiksoja teele tuleb

kavandada ja rajada uus tee Tapa-Tartu 421,6-424,7 km (83101:003:0033) ja Mõisapõllu

(79301:001:0319) kinnistute vahelise piiri lähedale, eesmärgiga säilitada juurdepääs

Muide teele riigiteelt. Uus rajatav tee peab olema samaväärne tee võrreldes olemasoleva

Muide teega. Tee alune maa tuleb eraldi välja kruntida Mõisapõllu kinnistust (riigimaa).

Raudteemaa servas kasvavad puud tuleb säilitada. Uus tee tuleb ühendada Vorbuse–Kardla

teel raudteeülesõidukoha juures asuva Tiigi ring 1 // 3 kinnistu mahasõiduga.

27. Rajada Kardla liiklussõlme ja Rahinge riste vahelisele kogujateele (KT-03 Kardla-

Rahinge) 7 cm paksune ACbase kiht.

28. Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud

tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute

vajalikkuse (MuKS § 31).

29. Ehitada Võsula tee ühendusteelt (KT04) Laeva metskond 97 kinnistule (79301:001:1269)

mahasõit. Enne mahasõidu rajamist täpsustada mahasõidu asukoht RKM-ga.

30. Täpsustada enne ehitamisega alustamist tööprojektiga ökodukti lahendust selliselt, et

ökodukti mulded ei ulatuks Laeva metskond kinnistutele. Ökodukti mulded peavad aga

kasutama ära transpordimaa nii, et oleksid tagatud võimalikult lauged liikumisteed

ulukitele.

4

31. Rajada Tammevardi teelt mahasõit üle maaparanduskraavi Laeva metskond 17 kinnistu

(79301:001:1676) suunas ning ehitada kruuskattega (samaväärne olemasoleva RMK

lõkkeplatsi kattega) parkla 8-le sõiduautole. Täpsustada enne ehitamisega alustamist

RMK-ga rajatava parkla asukoht ja koostada parklale tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada

RMK-ga. Juhul kui selle parkla asukoht pole Evardi kinnistu (83101:003:0626), siis tuleb

Evardi kinnistule projekteeritud mahasõidu asukoht nihutada rajatava parkla asukohta ja

Evardi kinnistule mahasõitu mitte rajada.

32. Enne ehitamisega alustamist mõõta ja täpsustada 110kV kõrgepingeliinide kõrgusandmeid

Ilmatsalu ringristmiku juures ja ristumisel Tartu põhjapoolse ümbersõiduga. Juhul kui

selgub, et liinide kõrgused ei vasta nõuetele, siis kaaluda esmalt projekteeritud tee

pikiprofiili langetamist tööprojektiga nendes asukohtades.

33. Avo tee 2 // 4 kinnistuga (83101:003:0396) külgneval alal tuleb välistada ehitustööde (sh

raadamine) ja ehitamisest tulenevate negatiivsete mõjude kandumine Avo tee 2 // 4

kinnistule. Ehitustöid tuleb selles asukohas teostada vastavalt tee ehitusloa andmise

korralduse lisas 4 olevale joonisele, millega on põhiprojekti lahendust muudetud. Enne

ehitamisega alustamist tuleb kinnistu piiri asukoht välja märkida. Raadamistöid on lubatud

teha minimaalses ulatuses, mis on vajalik juurdepääsutee ehitamiseks.

34. Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuv

Kardla–Tartu lõik koos maanteega

külgnevate kogujateede ja kinnistutele

juurdepääsuteedega;

Tartu põhjapoolne ümbersõit alates

Tiksoja liiklussõlmest kuni Emajõeni

koos maanteega külgnevate kogujateede

ja kinnistutele juurdepääsuteedega;

Kõik projektiga seotud rajatised

(viaduktid, ulukitunnelid ja ökodukt)

Ristmike sulgemine riigiteel nr 2

Kärevere-Kardla lõigul km 166,621

(vasakul), km 166,979 (paremal), km

167,47 (vasakul) ja km 167,68 (paremal). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Skepast & Puhkim OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu

lõigu põhiprojekt

5

2.7 Tee ehitusprojekti number MA18478

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

27.05.2025 kiri nr

16-12/21-01478-018

Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 28.04.2025 kirja nr 8-1/21-003/6912-1, millega

soovisite TTJA kooskõlastust riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitusloa eelnõule.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ümberehitamine 2+2

ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt Mäo-Tartu teemaplaneeringule, liiklusohutuse taseme tõstmine

ja eelprojekti viimine põhiprojekti tasemele.

TTJA kooskõlastab riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitusloa

eelnõu.

Otsus:

Lugeda tee ehitusloa eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti poolt kooskõlastatuks.

2 Maa-ja Ruumiamet

28.05.2025 kiri nr

6-3/25/7053-2

Kaasasite 28.04.2025 kirjaga nr 8-1/21-003/6912-1 Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) riigitee 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks ehitusloa andmise menetlusse. Skepast &

Puhkim OÜ koostatud põhiprojektiga „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–

Tartu lõik“ (töö nr MA18478) oli võimalik tutvuda digitaalselt aadressil:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/tcAcuf8xnZKlqDq.

Edastatud jooniste „Asendiplaanide“ andmete kohaselt on projektiga hõlmatud allolevad kinnisasjad, mille riigivara

valitsema volitatud asutus on MaRu.

 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1531, transpordimaa) – kinnisajale on projekteeritud

ulukitara. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1447, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud

asfaltkattega tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 Põhja-Rähni (tunnus 79301:001:1445, maatulundusmaa) - kinnisasjale on projekteeritud mahasõit ja kruuskattega

tee hooldusribale. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 22104 Rähni-Rahinge tee (tunnus 79301:001:1635, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega

tee ja kergliiklustee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 Ravilapõllu (tunnus 79301:001:1509, maatulundusmaa)- kinnisasja edelanurka on projekteeritud mastitoed ning

olemasolevate liinide demonteerimine. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni

22.11.2025.

 Vesiroosi tee T4 (tunnus 79301:001:1508, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega Vesiroosi

tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 Vesiroosi tee T5 (tunnus 79301:001:1507, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud asfaltkattega Vesiroosi

tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1506, transpordimaa) – kinnisasjale on projekteeritud

kergliiklustee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (tunnus 79301:001:1505, transpordimaa – kinnisasjale on projekteeritud

asfaltkattega tee. Kinnisasi on antud põllumajanduslikule rendile Tartu Agro AS-ile kuni 22.11.2025.

MaRu nõustub riigivara valitsema volitatud asutusena põhiprojekti „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik“ (töö nr MA18478) projekti alusel ehitusloa andmisega tingimuse, et arvestatakse

eelpool kirjeldatuga ning järgnevaga:

 Tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksustel asuvate kitsendustega (nähtavad MaRu kitsenduste

kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused.

 Tee asukoht on kooskõlastatud kõikide puudutatud asutuste ja isikutega (sh õigustatud isiku olemasolul vastava

isikuga).

 Tee ehitamiseks vajalikud kinnisasjad/äralõike alad on üle antud Transpordiametile.

Põhjendus:

Maa- ja Ruumiameti (MaRu) valitsusalas olevaid kinnisasju

puudutavad selgitused ja põhjendused:

Ehitusloa menetlusse on kaasatud kõik puudutatud asutused

ja isikud, arvestades muuhulgas kitsendustega projekti alal.

Arvestades projekti rahastust, ehitushanke

ettevalmistamisele ja läbiviimisele ning ehitamisele kuluvat

aega on võimalik kindlalt öelda, et MaRu kirjas loetletud

kinnisasjadel ei pea ehitustegevusega alustama enne

22.11.2025.

Geodeetilisi märke puudutavad selgitused ja põhjendused:

Geodeetiline märk Kardla 22 (GPA ID 292819) jääb projekti

kohaselt ehitustöödest ca 5m kaugusele ning on nähtud ette

säilitada.

Geodeetiline märk Kardla-1 (GPA ID 19722) on projektiga

nähtud ette likvideerida, kuna jääb likvideeritava tee

muldkehasse.

Geodeetiline märk 1040 (GPA ID 19753) on projektiga

nähtud ette likvideerida, kuna jääb uue 2+2 maantee

sõidutee alla. Selle säilitamine pole võimalik.

Geodeetiline märk 3059 (GPA ID 19308) on projektiga

nähtud ette likvideerida, kuna jääb uue 2+2 maantee peenra

alla. Selle säilitamine pole võimalik.

Kohaliku võrgu geodeetiline märk 6866 (GPA ID 19927) on

projektiga nähtud ette likvideerida, kuna ümber ehitatav tee

läheb selles kohas süvendisse ja märgi vahetusse lähedusse

on projekteeritud sademeveekanalisatsiooni rajamine.

Kohaliku võrgu geodeetiline märk 2362 (GPA ID 19818) on

projektiga nähtud ette likvideerida, kuna jääb kaevatava

süvendi nõlva asukohta.

Kohaliku võrgu geodeetiline märk 2 (GPA ID 19779) jääb

projekti kohaselt ehitustöödest ca 13m kaugusele ning on

nähtud ette säilitada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

2

 Tööde käigus ei kahjustata käesolevas kirjas nimetatud maaüksuseid ning pärast tööde teostamist taastatakse

maaüksusel heakord.

 MaRu-le ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.

 Juhul, kui tehnovõrgud jäävad väljaspoole äralõike ala, tuleb tehnovõrgu või rajatise rajamiseks, omamiseks,

valdamiseks ja kõikide nimetatud tegevustega seonduvate tööde teostamiseks lahendatakse maakasutusõigus.

Maakasutusõiguse küsimus lahendatakse eraldiseisva menetlusega tingimusel, et trassi rajamine kavandatud

asukohta on õiguslikult lubatud. MaRu taotluse vormid on kättesaadavad MaRu koduleheküljelt

https://maaruum.ee/riigimaa-tehingud-ja-maakorraldus/riigimaa-korraldus-ja-toimingud/servituudid-ja-ajutised-

kasutused. Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda MaRu kasutusõiguste ja maade arvestuse büroo poole.

Projektalale jäävad geodeetilised märgid Kardla22 (GPA ID 292819; 54-753-10712; tihendusvõrk), Kardla-1 (GPA ID

19722; 54-753-713; tihendusvõrk), 1040 (GPA ID 19753; 54-754-1040; muu varasem plaaniline võrk) ja 3059 (GPA

ID 19308; 54-752-3059; muu varasem plaaniline võrk). Geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev

ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1

sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune

tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase

tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või

mullatööde tegemine.

Geodeetiline märk Kardla22 tuleb säilitada praeguses asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde ajaks. Tagatud peab

olema juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Geodeetilised märgid Kardla-1, 1040 ja

3059 tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste

läbiviimine geodeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib

märgi kõrvaldada ja asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada MaRu.

Täiendavate küsimuste tekkimisel seoses geodeetiliste märkidega palume pöörduda MaRu geodeesia ja

aeromõõdistamise osakonna juhataja poole (Karin Kollo, e-post [email protected]).

Projektalale jäävad kohaliku võrgu geodeetilised märgid 6866 (GPA ID 19927), 2362 (GPA ID 19818) ja 2 (GPA ID

19779), mille kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50

„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik

omavalitsusüksus. Palume pöörduda kohaliku omavalitsuse poole geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise,

teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas.

MaRu maaparanduse osakonna 21.05.2025 kooskõlastus (teenus-2512650) on kaasas lisana.

MaRu maaparandusosakonna 21.05.2025 kooskõlastuse nr 6.2-2/20816 (teenus-2512650) sisu:

Transpordiamet esitas 28.04.2025 Maa- ja Ruumiametile kirjaga nr 8-1/21-003/6912-1 kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks riigitee 2 Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu ehitusloa eelnõu.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Luhamaa

km 168,36-176,84 Kardla-Tartu lõigu põhiprojekt“.

Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega

maanteeks lõigul km 168,36-176,84.

Ehitatava 2+2 ristlõikega maantee piirkonda jäävate maaparandussüsteemide uuendamiseks, lähtudes

maaparandusseaduse § 52, on koostatud eraldi maaparandusliku osa projekt (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr

2024012; Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti kaust 3.4).

Põllumajandus- ja Toiduamet vaatas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ taotluse alusel maaparandusliku osa projekti üle

ning nõustus projektlahendusega (Põllumajandus- ja Toiduameti 01.07.2024 kiri nr 6.2-2/28181; teenus nr 2419627).

Maaparandussüsteemidega seotud selgitused ja

põhjendused:

Jänese ja Rahinge maaparandusühistu ning AS Tartu Agro

on kaasatud ehitusloa menetlusse.

Ehitusseadustiku (EhS) lisa 2 kohaselt avalikult kasutatavale

teedele kasutusluba ega -teatist ei anta.

Otsus:

1. Ehitustöödega MaRu 28.05.2025 kirjas nr 6-3/25/7053-

2 loetletud kinnisasjadel mitte alustada enne 22.11.2025.

Tööde teostamisel nimetatud kinnisasjadel tuleb

arvestada kirjas välja toodud tingimustega.

2. Geodeetiline märk Kardla 22 (GPA ID 292819) tuleb

säilitada praeguses asukohas ning tähistada ja kaitsta

ehitustööde ajaks. Tagada märgile ehitustööde ajal

juurdepääs geodeetiliste mõõtmiste eesmärgil.

3. Kaaluda geodeetilise märgi Kardla-1 (GPA ID 19722)

säilitamist. Tagada märgile ehitustööde ajal juurdepääs

geodeetiliste mõõtmiste eesmärgil. Juhul kui säilitamine

pole võimalik, siis teavitada sellest Maa- ja

Ruumiametit. Märki asendama ei pea.

4. Geodeetiline märk 1040 (GPA ID 19753) likvideerida.

Teavitada märgi likvideerimisest Maa- ja Ruumiametit.

Märki asendama ei pea.

5. Geodeetiline märk 3059 (GPA ID 19308) likvideerida.

Teavitada märgi likvideerimisest Maa- ja Ruumiametit.

Märki asendama ei pea.

6. Enne tööde teostamist kohaliku võrgu geodeetiliste

märkide läheduses pöörduda kohaliku omavalitsuse

poole nende kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise

või kõrvaldamise tingimuste osas.

7. Esitada Maa- ja Ruumiametile ehitatud teelõigu ning

uuendatud maaparandussüsteemide teostusmõõdistused.

8. Juhul kui ehitamise hetkel kehtiva Ehitusseadustiku

kohaselt on vajalik kasutusloa või -teatise andmine,

tuleb see eelnevalt kooskõlastada Maa- ja

Ruumiametiga.

9. Maaparandushoiukulude määramisega seotud info võtta

teadmiseks.

10. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Maa- ja Ruumiameti poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

3

Alates 01.01.2025 täidab Põllumajandus- ja Toiduameti asemel maaparanduse ja maakasutuse valdkonna ülesandeid

Maa- ja Ruumiamet.

Ehitatava 2+2 ristlõikega maantee sademevee juhtimise lahendus on esitatud Kardla-Tartu lõigu põhiprojekti kaustas

3.1 „Teed“.

Maa- ja Ruumiamet juhib tähelepanu, et maaparandusseaduse § 53 lõige 1 kohaselt on ehitatava tee maalt teekraavidega

koondatav ning maaparandussüsteemi eesvooludesse või kuivenduskraavidesse juhitav vesi lisavesi.

Ehitatavalt Kardla-Tartu lõigult juhitakse lisavett maaparandussüsteemi eesvooludesse, millede ühishoidu korraldavad

Jänese Maaparandusühistu ning Rahinge Maaparandusühistu.

Maaparandusseaduse § 53 lõige 9 kohaselt osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandussüsteemi

maaparandushoiukulude katmisel.

Lähtudes maaparandusseaduse § 50 lõikest 5 ja 7, § 48 lõikest 3 ja 10, § 53 lõikest 4 ning eelpoolkirjeldatut arvesse

võttes kooskõlastab Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond riigitee 2 (E263) Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu ehitusloa eelnõu alljärgnevatel tingimustel:

1. Riigitee 2 (E263) Tallinn-Taru-Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla -Tartu lõigu kasutusloa eelnõu

kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

2. Kasutusloa eelnõu kooskõlastamise taotlusega koos esitada Maa- ja Ruumiametile ehitatud teelõigu ning uuendatud

maaparandussüsteemide teostusmõõdistused. Esitatud teostusmõõdistuste alusel täpsustab Maa- ja Ruumiamet ehitatud

teelõiguga piirnevate maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pindalad ja eesvoolude pikkused ning teeb

maaparandussüsteemide registrisse parandused.

3. Peale ehitatavale teelõigule kasutusloa väljastamist, maaparandusühistutelt vastavasisulise taotluse saamist ning

lähtuvalt maaparandusseaduse § 53 lõikest 9 ja 10 määrab Maa- ja Ruumiamet maaparandussüsteemi lisavett juhtiva

isiku (Transpordiamet) maaparandushoiukulude suuruse.

3 AS Eesti Raudtee

02.06.2025 kiri nr

13-8/128- 12

Aktsiaselts Eesti Raudtee ei kooskõlasta ehitusloa andmist põhiprojektile töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla-Tartu lõik. Tähtvere raudteeviadukt ja Vorbuse raudteeviadukt“

(Skepast & Puhkim OÜ) järgmistel põhjustel:

1. Kommunikatsioonide lahendus põhiprojektis puudub. Kui see kavatsetakse esitada eraldi projektina tuleb ka vastav

sisuline märge teha seletuskirjas. Ilma kommunikatsioonide projektita raudteemaal ehitustööde alustamiseks aktsiaselts

Eesti Raudtee luba ei anna.

2. Põhiprojekt peab sisaldama isikliku kasutusõiguse (IKÕ) alade jooniseid raudteemaa ulatuses (arvestades seniseid

kinnistute piire). IKÕ joonised koostada (.pdf ja .dwg formaadis) iga erineva kasutusotstarbega rajatise kohta eraldi

vastavalt kooskõlastatud projektlahendusele.

3. Täitmata on 29.11.2023 Töökoosoleku protokolli (vt lisa 1) tingimused:

3.1. Hooldusjuurdepääsud:

 Projekteerida hooldusteede juurdepääsuteede pöörderaadiused sellised, mis võimaldavad Eesti Vabariigis lubatud

maksimaalse pikkusega veoautode liikumist (s.h. Tähtvere viadukti piirkond ja tagasipöördekohad hooldusteede

katkestuskohtades);

 Vorbuse viadukti ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul (kuni Tiksojani) puuduvad

juurdepääsuteed raudteemaale;

 projekteerida veoautodele ümberpööramise võimalused Vorbuse viaduktiga katkestatavatele hooldusteedele.

3.2. Kui hooldusteele juurdepääs kavandatakse mööda kergliiklusteed, tuleb kergliiklustee konstruktsioon projekteerida

Eesti Vabariigis lubatud veoautode koormustele vastavaks ning lisada projekti liikluskorralduse skeem, milles kajastub

veoautode lubatud liikumine kergliiklusteel.

4. Korrigeeritud projekt esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg formaadis e-posti aadressile

[email protected].

Põhjendus: (AS Eesti Raudtee kirjas toodud punktide

kaupa)

1. Kommunikatsioonide lahendust on kirjeldatud mõlemas

rajatise põhiprojekti seletuskirjas peatükis 6. Projektid on

koostatud kahele raudteeviaduktile:

 TS12 Vorbuse raudteeviadukt

 TS14 Tähtvere raudteeviadukt

Rajatiste põhiprojektid asuvad kaustas 3.2_RAJATISED

2. IKÕ alade joonised on nii PDF kui DWG formaadis

olemas rajatiste projektide koosseisus.

3.1. (punkt 1) Hooldusteed on kavandatud võttes arvesse

12m pikkuste veokite Volvo FMX ja Renault HD007

manööverdamist, vastavalt 29.11.2023 AS Eesti Raudtee

kontoris toimunud koosolekul saadud infole. Projekteerija

on täiendavalt need juurdepääsude pöörderaadiused

šabloonidega üle kontrollinud ja kinnitanud nende sobivust.

3.1. (punkt 2) Projektis on arvestatud, et Vorbuse viadukti

ja Vorbuse raudteeülesõidukoha vahelisel raudteelõigul

asuvad juurdepääsud raudteemaale Vorbuse

raudteeülesõidukoha juures ning lisaks raudteemaa

läänepoolsele küljele kohalikult teelt nr 7930620 Muide tee.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

4

** Kirjale on lisatud AS Eesti Raudtee 09.02.2024 kirjaga nr 13-8/128-3 antud tehnilised tingimused projekti

koostamiseks.

3.1. (punkt 3) Hooldusteed on katkestatud Vorbuse viadukti

juures, kus süvendisse projekteeritud Tartu põhjapoolne

ümbersõit lõikab hooldusteed läbi. Muudes asukohtades

hooldusteede katkestusi pole kavandatud. Transpordiamet

nõustub, et projektis on nendele tupikuks muudetavatele

hooldusteedele tagasipöördekohad lahendamata.

Transpordiamet peab mõistlikuks lahendada see küsimus tee

ehitusloa kõrvaltingimusega.

3.2. Hooldustee juurdepääs raudteemaale on kavandatud

kergliiklustee kaudu vaid Ravila tn 77 kinnistu

(79502:001:0006) juures 145m pikkusel lõigul, sest sõidutee

ja sellega külgneva jalgratta- ja jalgtee projekteeritud

kõrgusarvud erinevad raudteemaale juurdepääsu kohas

ligikaudu 1,2m võrra. Jalgratta- ja jalgtee asub kõrgemal,

sest see ei vaja raudtee viadukti all nii kõrget gabariiti kui

sõidutee, ning jalakäijate ja jalgratturite kasutusmugavuse

eesmärgil on see kavandatud sõiduteest kõrgemale – et

pikikalded viadukti juures oleksid laugemad.

Jalgratta- ja jalgtee konstruktsiooni projekteerimisel on

arvestatud, et kui see on piisav tee enda hooldemasinate

liikumises, siis on see ka sobiv raudtee hooldussõidukile.

Lisaks on võimalus kasutada ära olemasolevat Tiksoja

raudteeülesõidukohta ning muuta see vaid hooldusmasinale

ületatavaks. Sellisel juhul kaoks vajadus kasutada

raudteemaale juurdepääsemiseks jalgratta- ja jalgteed.

4. AS Eesti Raudtee on raudteeviaduktide põhiprojektidele

andnud kooskõlastuse 05.11.2024 kirjaga nr 13-8/128-7.

Raudteeviaduktide põhiprojektid sisaldavad ka viaduktide

piirkonda projekteeritud teede osa. Seega võib lugeda, et

projektid on aktsiaseltsile Eesti Raudtee sobivad ning kui tee

ehitusloa menetluse käigus tekkinud küsimused saavad

selgituse või lahenduse, siis võib lugeda tee ehitusloa AS

Eesti Raudtee poolt kooskõlastatuks.

Otsus:

1. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Ehitada Vorbuse viadukti juurde raudtee hooldusteedele

tagasipöördekohad, mis võimaldavad raudtee

hooldusmasinatel ümberpööramist. Samuti rajada

süvendi servadesse ohutuse tagamise lahendused

(näiteks pinnasevallid).

2. Kaaluda ehitamise käigus Ravila tn 77 kinnistu

(79502:001:0006) juures asuva jalgratta- ja jalgtee lõigu

katendi tugevdamist, mis on mõeldud

raudteehooldusmasinate kasutamiseks raudteemaale

liikumisel. Koostöös aktsiaseltsiga Eesti Raudtee

kaaluda alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi.

3. Lugeda tee ehitusloa eelnõu AS Eesti Raudtee poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

5

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tartu Linnavalitsus

19.05.2025 kiri nr

21.3-1.2/06722

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks. Tee ehitustööde

aeg on teadmata ja sõltub riigi rahastusotsustest. Tee ehitustööd on kavandatud vastavalt

Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 "Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt".

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame alljärgnevad ettepanekud ehitusloa eelnõu

kohta.

1. Muide tee ühenduse lahendamata olukord ja puudulik juurdepääs Muide talule

(83101:003:0045):

AS Tartu Agro ja endine Tähtvere Vallavalitsus sõlmisid 3. jaanuaril 2006 eratee avaliku

kasutamise lepingu nr 10-2.6/016, mille kohaselt on AS Tartu Agro andnud avalikuks

kasutamiseks talle kuuluva Vorbuse–Muide tee teelõigu Tiigi katastriüksusel

(katastritunnus 83101:003:0535). Lepingu punktis 2.3 on sätestatud, et teelõik on vaba

kasutamiseks kõikidele transpordiliikidele ööpäevaringselt.

Tähtvere Vallavolikogu 20. jaanuari 2006 määruse nr 3 alusel on nimetatud tee määratud

avalikuks kasutamiseks ning kantud kohalike teede nimekirja. Tiigi katastriüksuse uus

aadress on Tiigi ring 1 // 3, Vorbuse küla, Tartu linn.

Linnavalitsus pidas algselt võimalikuks Transpordiameti lahendust suunata Tartu

põhjapoolne ümbersõit läbi Muide tee, arvestades, et juurdepääs Muide teele ja seda

ümbritsevatele kinnistutele (sh Muide talu) oleks olnud tagatud just nimetatud avalikuks

kasutamiseks määratud eratee kaudu.

Aprilli alguses pöördus AS Tartu Agro linnavalitsuse poole sooviga kehtestada läbisõidu

piirang avalikul teel, mis viib Vorbuse farmi eesmärgiga tõkestada taudide levik, kuna

hetkel on suu- ja sõrataudi leviku erakordselt suur oht. Linnavalitsus lubas märgid

paigaldada. Loa andmisel arvestati asjaolu, et Muide teele on juurdepääs Tartu-Tiksoja

teelt.

Samuti esitas AS Tartu Agro linnavalitsusele ettepaneku muuta lepingut nr 10-2.6/016

ja lõpetada lepingu punktis 2.1.2 nimetatud eratee avalik kasutamine, kuna tegemist on

aktiivse loomakasvatusfarmiga ning kõnealune teelõik asub farmi lähiümbruses, kus on

oluline tagada loomade kaitse ja farmi bioturvalisus. Lepingu nr 10-2.6/016 muutmisel

kustutatakse nimetatud eratee lõik teeregistrist.

Kuna Transpordiamet arvestas Tartu põhjapoolse ümbersõidu projekteerimisel sellega,

et Muide teel on Tiigi ring 1 // 3 kinnistul asuva avalikuks kasutamiseks määratud eratee

kaudu ühendus Mõisa teega, siis seoses selle ühenduse kadumisega tuleb

Transpordiametil leida lahendus Muide tee ühendamiseks muu avalikult kasutatava teega

2. Realiseerida Rahinge liiklussõlme lahendus vastavalt eelprojekti joonistele:

Põhiprojekti lahenduse kohaselt kaob Rahinge liiklussõlm, mis ei võimalda Tiksoja

piirkonna ettevõtetel (sh AS Tiksoja Puidugrupp, Hanso MK OÜ, Monovara OÜ, FTS

KV OÜ, Cesana Grupp OÜ) enam ohutut ja otstarbekat juurdepääsu riigiteele nr 2.

Põhjendus: (Tartu Linnavalitsuse kirjas toodud punktide kaupa)

1. Tulenevalt muutunud asjaoludest on Transpordiamet seisukohal, et Tartu põhjapoolse

ümbersõiduga katkestatavale Muide teele (kohalik tee nr 7930620) tuleb tagada

alternatiivne alaline juurdepääs.

Transpordiamet kaalus järgmisi võimalusi:

 Muide tee jääb avatuks ning kavandatakse ristmik otse Tartu põhjapoolsele

ümbersõidule.

Nimetatud alternatiivi on keeruline teostada ning see on vastuolus tee projekteerimise

normidega (kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71). Muide tee ja Tartu põhjapoolse

ümbersõidu ristumiskohas rajatakse Tartu põhjapoolne ümbersõit süvendisse –

ligikaudu 4,2m sügavusele võrreldes Muide tee pinnaga – et oleks võimalik ristumine

raudteega kavandada eritasapinnas. Selleks, et sinna oleks võimalik ristmik rajada,

tuleks küllaltki pikas ulatuses viia süvendisse ka Muide tee ja rajada selleks laiad

süvendi nõlvad. Selle rajamise maavajadusega pole projektis arvestatud.

Tee projekteerimise normide kohaselt on aga sellesse asukohta ristmiku rajamine

keelatud võttes aluseks normi §23 lõike 1 ja lisa 1 tabeli 17. Projekteeritud Tiksoja

liiklussõlm asub Muide tee ristumiskohast 530 m kaugusel, ning Vorbuse liiklussõlm

20 m kaugusel. Normidega nõutav minimaalne vahekaugus on prognoositud

liiklussagedust ja tee funktsiooni silmas pidades 500m. Tiksoja ja Vorbuse

liiklussõlmede vahelisele lõigule pole ristmiku rajamine normide kohaselt võimalik.

 Juurdepääsu rajamine Tartu põhjapoolse ümbersõiduga paralleelse kogujatee kaudu

kuni Hausi kinnistu (83101:003:0528) mahasõiduni.

Projektis on kavandatud Hausi kinnistu ja Sepasalu kinnistu (79301:001:1450)

vahelisele lõigule 5m laiune maanteega paralleelne tee, mis on ühiskasutuses

mootorsõidukitele ning jalakäijatele ja jalgratturitele. Projekteerimise käigus kaaluti ka

eraldi teede rajamist, kuid selleks puudus füüsiline ruum Hausi kinnistu juures. Eraldi

teede rajamine põhjustanuks Hausi kinnistul paikeva aia ja valgustite ümbertõstmise ja

kinnistul paikneva laoplatsi suuruse vähendamise, mis avaldaks otseselt mõju

manööverdamisruumile kinnistul. Kuna nimetatud ühiskasutusega juurdepääsutee on

mootorsõidukite jaoks tupik ning see annab juurdepääsu vaid kahele kinnistule, osutus

ühiskasutusega lahendus liiklusohutuse seisukohast sobivaks.

Nimetatud ühiskasutusega teed pikendades (ca 235m võrra) Muide teeni muutuks see

ühiskasutusega tee läbivaks ning sinna lisanduks liiklust juurde (sh

põllumajandustehnikat). Arvestades, et see lõik on osa jalgratta- ja jalgteest, kus

liiklevad peamiselt jalakäijad ja jalgratturid, ei ole liiklusohutuse kaalutlustel mõeldav

lubada sellele lõigule läbivat mootorsõidukite liiklust.

 Alternatiivse juurdepääsu rajamine Tiigi ring 1 // 3 kinnistu (83101:003:0535)

laudakompleksidest mööda.

Alternatiivseks juurdepääsuks on võimalik rajada raudteemaa (83101:003:0033) ja

Mõisapõllu kinnistu (79301:001:0319) piiri lähedale uus tee pikkusega ca 600m,

ühendades omavahel Muide tee ja Vorbuse–Kardla tee. Mõlemad maad on riigimaad

ning eelistatult võiks tee kulgeda Mõisapõllu kinnistul selliselt, et raudteemaa servas

kasvavad puud säilivad.

 Muide tee koridoris viadukti kavandamine üle Tartu põhjapoolse ümbersõidu.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

6

Liiklussõlme kaotamise tulemusel suureneb kogujatee liikluskoormus, sest piirkonna

tööstuspargi ettevõtted, kus on valdavalt rasketehnika, peavad kasutama rohkem kui 4

km kogujateed. Projekteeritud kogujatee konstruktsioon (Rahinge ja Kardla sõlmede

vahel) ei ole ette nähtud raskeliikluse korraldamiseks, nagu on näha jooniselt TL-01_1-

101 ja TL-01_1-102, kus on märgitud tingmärgis konstruktsioonina KATE 9-KT500

KT-03 Evaj 180. Väide projektis, et nimetatud teele tuleb raskeliikluse osakaal väiksem

kui 10 % ei ole asjakohane. Vastavat konstruktsiooni seletuskirjas (punkt 4.8.1) ei

kirjeldata KATE 9-KT500 konstruktsiooni, kuid võib eeldata, et see vastab

konstruktsiooni kirjeldusele kuni 500 autod ööpäevas raskeliikluse osakaal väiksem kui

10%.

Oleme arvamusel, et olete valesti hinnanud Rahinge liiklussõlme tähtsust Tartu linna ja

piirkonna arengule. Meie seisukoht on järgmine: Rahinge liiklussõlm tuleb realiseerida

vastavalt eelprojekti joonistele ja väljastatud projekteerimistingimustele.

3. Lahendada jalakäijate ja jalgrattaga liikujate liikumisvõimalused riigitee ääres

vastavalt Tartu linna üldplaneeringu punktidele 19.1.24. ja 19.2.1.

Projektis kogujateele suunatud liiklus ohustab jalakäijaid ja jalgrattureid, sest Rahinge

riste ja Kardla liiklussõlme vahelisel lõigul puuduvad ohutud eraldiseisvad

kergliiklusteed. Eelprojekti kohaselt pidi kogu liiklus olema ühendatud Rahinge

liiklussõlmega, mille kaudu taganuks kergliiklejatele ohutu liikumine.

Käesolev põhiprojekt asendab Rahinge liiklussõlme ristega, mis suurendab oluliselt

kergliiklejate ohustatust. Meie hinnangul tuleb Kardla liiklussõlmeni rajada

kergliiklusteed, sest see on ainus ühendustee Tartu linnaga ning piirkond on tugeva

arenduspotentsiaaliga.

Tartu linna üldplaneeringu p 19.1.24. on määratud, et: "Maanteede ümberehitamisel

tuleb rajada maanteest eraldiseisev (haljasribaga eraldatud) jalakäijate ja jalgrattaga

liiklejate tee koos ohutute teeületuskohtadega." ja 19.2.1. on määratud, et: „Väljaspool

asulat tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud jalakäijate ja

jalgrattaga liiklejate tee koos teeületuskohtadega.“.

Jalgratta- aja jalgteede võrgustik peab olema katkematu Kärevere möödasõidu ja

põhjapoolse ümbersõidu vahelisel alal.

Kordame ka oma varasemates kirjades (30. august 2022 ja 23. november 2021) esitatud

nõudeid:

Kärevere silla ja Tiksoja sõlme vahelisel lõigul tuleb kavandada kergliiklusteed.

Projekteeritud kogujateed täidavad ühtlasi ka teehooldustööde tugiteede funktsiooni, mis

ei sobi kergliikluse korraldamiseks. Olemasolevad metsateed ei vasta nõutud

hooldustasemele ega sobi kergliiklusteedeks.

4. Lisaks juhime teie tähelepanu riigitähtsusega dokumendile, kus on ette nähtud

jalgratta ja jalgtee rajamine riigimaantee koridori:

Riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa olemasoleva tee

vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatavatele nõuetele, koostati Järvamaa,

Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering

"Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- TartuVõru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km

92,0 -183,0".

Teemaplaneeringu seletuskirja punkt 2.13 (seletuskirja lk 60) käsitleb Tähtvere valla

lõiku 172. – 183. kilomeetril.

Tehniliselt on seda lahendust küllaltki lihtne teostada, sest nimetatud kohas on Tartu

põhjapoolne ümbersõit ligikaudu 4,2 sügavuses süvendis. Probleemiks on viadukti

maksumus, mis hinnanguliselt võib osutuda vähemalt 3 korda kallimaks võrreldes teiste

alternatiividega. Arvestades, et see on vajalik juurdepääsuks vaid üksikutele taludele, ei

ole nii suured kulud otstarbekad, kui on olemas teistsugune ja soodsam lahendus.

2. Eelprojektiga kavandatud projektlahendust on muudetud, kuna teemaplaneeringus

näidatud Rahinge liiklussõlm ei asu Tiksoja liiklussõlmest normidekohasel kaugusel ning

sellisele lahendusele viitamise kavandamine osutub liiklejale keeruliseks, mis avaldab

negatiivset mõju liiklusohutusele. Kardla–Tartu lõigu põhiprojektiga on juurdepääs

põhimaanteega külgnevatele aladele kavandatud Tallinna poolt Kardla liiklussõlme ja

maanteega paralleelse kogujatee kaudu, Võru poolt riigitee 22104 Rähni–Rahinge tee ja

alternatiivselt ka raudtee kõrvale rajatava Vorbuse liiklussõlme kaudu ning Tartu poolt

F.R.Kreutzwaldi tänavalt otse läbi eritasandis raudteeülesõidu. Lisaks pakub täiendavaid

liikumisvõimalusi perspektiivne Ravila tn pikendus.

Kõnealust muudatust on tutvustatud Tartu Linnavalitsuse esindajatele 19.09.2023 toimunud

projekti koosolekul ning selgitatud selle vajadust. Koosoleku protokollist nähtub, et Tartu

Linnavalitsuse esindajad sellises projekti muudatuses probleemi ei näinud. Projekteeritud

lahendust tutvustas Transpordiamet koostöös Tartu Linnavalitsusega projektiga seotud

osapooltele 31.oktoobril 2024 Tartu raekoja saalis.

Juurdepääsud Tiksoja piirkonna ettevõtetele on ohutud ja otstarbekad. Nad on

võrreldes põhimaanteega aeglasema projektkiirusega ning ei põhjusta teekondade

märkimisväärseid pikenemisi.

Nimetatud muudatus oli võimalik ellu viia tulenevalt Tartu põhjapoolse ümbersõidu

lahenduse muudatusest, millega kavandati ühe eritasandilise raudteeristumise asemel kaks

eritasandis raudteeristumist. See võimaldab Ravila tn tööstuspargiga seotud liiklusel

kasutada kogujatee asemel juurdepääsuks Vorbuse liiklussõlme ning pääseda otse

põhimaanteele – mis ajakulu arvestades on ilmselt otstarbekam valik kui kogujateed

kasutades.

Projekteeritud lahendusele on koostatud ka liiklusuuring (IB Stratum 2023 töö nr T078-

2023) liikluse modelleerimise teel, kasutades selleks kogu Tartu linna tänavavõrku.

Uuringu tulemusena on leitud liiklus- ja koormussagedused kõikidel projekteeritavatel

teedel. Kõnealusel kogujateel on prognoositavad liiklussagedused kuni Rahinge risteni

760a/ööp ning sealt edasi kuni Kardla liiklussõlmeni 210a/ööp, koormussagedused

vastavalt 288 ja 8 (Projekti seletuskiri tabel 12). Nende andmete põhjal on kavandatud

mõlemale lõigule kahekihiline asfaltbetoonkate: esimesele lõigule tüüpkatend T1000, ning

teisele tüüpkatend T500 (Seletuskiri tabel 21 ja sellele järgnev tekstilõik), mis erinevad

teineteisest vaid 1 cm võrra alumise asfaldikihi paksuses. Transpordiamet peab

põhjendatuks Kardla-Rahinge vahelisel kogujateel 1cm võrra paksema ACbase kihi

paigaldamist, et maandada Tartu Linnavalitsuse poolt välja toodud riske.

3. Kardla–Rahinge kogujateele prognoositud liiklussagedus on 210 a/ööp (allikas:

liiklusuuring; IB Stratum 2023 töö nr T078-2023). Tee projekteerimise normide ja

Transpordiameti kergliiklustaristu juhendi kohaselt on alla 2000 a/ööp liiklussagedusega

tee sobilik kasutamiseks jalakäijatele ja jalgratturitele ilma lisameetmeid kavandamata, kui

jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedus on tagasihoidlik (juhendi kohaselt väiksem kui 20

jalakäijat/jalgratturit ööpäevas). Kardla–Rahinge lõik asub äärmiselt hajusa asustusega

piirkonnas ning külgneb metsadega. Kardla ja Kärevere külad on hajaasustusega külad,

elanike arvuga vastavalt 90 ja 111. Tulenevalt eeltoodust pole Kardla–Rahinge kogujatee

äärde jalgratta- ja jalgteed projekteeritud ning seda seisukohta toetab ka eelprojekti

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

7

Seletuskirjas on üheselt öeldud, et "172.-180. kilomeetri ulatuses tuleb teha jalgratta- ja

jalgtee ühendus Tartu linna suunduva teega 40. Jalgratta- ja jalgtee lahendus võib olla ka

kogujatee koosseisus, kuid vastav liiklusruum tuleb tagada.".

Võimalik jalgratta- ja jalgtee asukoht on näidatud ka: Planeeringu põhijoonisel nr 5:

Altnurga-Kärevere lõik (osaliselt) Kärevere möödasõit Tähtvere valla lõik.

Kõnealuse riigimaantee ümberehitamine on kavandatud vastavalt Skepast&Puhkim OÜ

tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84

Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Kergliiklejate ühendusteed on projekteeritud Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu ja

Ravila tn suunast kuni Rahinge risteni. Edasi Tallinna poole ei ole riigimaantee äärde

teemaplaneeringuga nõutud jalgratta- ja jalgteed projekteeritud.

Samuti puudub kergliiklejatel võimalus Ilmatsalu ringristmikust Tallinna poole

riigimaantee ääres liigelda. Kahjuks ei olnud seda ka teemaplaneeringus näidatud. Oli

ette nähtud, et Ravila tn pikenduse kaudu käib kergliiklus. See on aga jalakäijale või

ratturile suur ring, kui Tallinna suunas liikuda kavandatakse.

Arvestades asjaolu, et riigimaantee sõidutee koridoris (ka teepeenral) jalakäijad ja

jalgratturid tulevikus, peale ümberehitustööde valmimist liigelda ei tohi, siis ehitusloa

menetlusse kaasatud projekt ei ole terviklik ja ei arvesta kahe olulise liiklejatüübi

liikumisvajadusi.

Oleme seisukohal, et vähemalt teemaplaneeringuga määratud mahus tuleb riigimaantee

ümberehitamisega rajada jalgratta- ja jalgteed.

koostamise käigus koostatud liiklusuuring (ERC Konsultatsiooni OÜ töö nr ERC/17/2020),

mille käigus hinnati muuhulgas ka kergliiklusteede vajadust.

Üldplaneeringu punktiga 19.1.24 on arvestatud selliselt, et riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa tee ümberehitamise käigus rajatakse eraldiseisev (haljasribaga eraldatud)

maanteega külgnev tee, mis on sobilik liiklemiseks jalakäijatele ja jalgratturitele.

Üldplaneeringu punkt 19.2.1 kohaldub jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate teede võrgustiku

arendamisele. Kardla–Tartu lõigu projekti eesmärk pole jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate

teede võrgustiku arendamine.

Juhul kui piirkonna arengupotentsiaal realiseerub, siis on projektiga jäetud võimalus

jalakäijate ja jalgratturite eraldamiseks mootorsõidukitest ja ka üksteisest, ning nähtud ette

laiem maavõõrandus. Projekti maade omandamisel on arvestatud, et kogujatee kõrvale

oleks võimalik rajada 4m laiune jalgratta- ja jalgtee, mis võimaldab ka jalakäijate ja

jalgratturite omavahelist eraldamist. Selles lepiti poolte vahel kokku juba eelprojekti

koostamise käigus, 25.02.2021 toimunud koosolekul, et kui kogu lõigule piki põhimaanteed

jalgratta- ja jalgteid ei projekteerita, siis oleks vajalik vähemalt reserveerida teemaa, et

tulevikus oleks võimalik jalgratta- ja jalgteed rajada. Selliselt on Transpordiamet ka

toiminud.

Kärevere–Kardla lõigule jalgratta- ja jalgtee rajamine pole ehitusloa ese. Selle

mittekavandamine tugineb paljuski samadele argumentidele mis Kardla–Rahinge lõigul –

sealjuures arvestades, et jalgsi ja jalgrattaga on võimalik liikuda mööda maanteega

paralleelset metsateed (Peasihi tee, nr 7930753), mis on tähistatud asjakohaste viitadega.

4. Teemaplaneeringu seletuskirjas p.2.13 (lk 60) on jalgratta- ja jalgteede rajamise kohta

öeldud järgmist:

172.-180. kilomeetri ulatuses tuleb teha jalgratta- ja jalgtee ühendus Tartu linna suunduva

teega 40. Jalgratta- ja jalgtee lahendus võib olla ka kogujatee koosseisus, kuid vastav

liiklusruum tuleb tagada. Tähele panna, et teised lähimad Tartust väljuvad ning Emajõge

ületavad suunad on Tartu-Jõgeva-Aravete ning Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteel.

Jalgratta- ja jalgteede ehitamise vajadus tuleb otsustada Maanteeameti poolt tee-

ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast

liiklussagedusest ning autoliikluse piirkiirusest.

Transpordiamet on seisukohal, et Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti koostamisel on järgitud

teemaplaneeringus seatud nõudeid. Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel on lähtutud autode,

jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ja autoliikluse piirkiirusest ning sellest

lähtuvalt projekteeritud jalgratta- ja jalgteed.

Transpordiametil puudub kohustus välja ehitada kõik Teemaplaneeringus näidatud

ühendusteed, kogujateed ning jalgratta- ja jalgteed.

Ilmatsalu ringristmikust Tallinna poole on jalgratta ja jalgtee projekteeritud kuni Hallhundi

teeni, kust edasi saab liikuda läbi perspektiivse Ravila tn koridori. Tartust Tallinna suunas

liikumiseks on võimalus kasutada lisaks riigiteid nr 22103 Tartu–Ilmatsalu–Rõhu tee ja

22106 Kardla–Tüki tee.

Otsus:

1. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Enne Muide tee (kohalik tee nr 7930620) ühenduse katkestamist Tartu–Tiksoja teele tuleb

kavandada ja rajada uus tee Tapa-Tartu 421,6-424,7 km (83101:003:0033) ja Mõisapõllu

(79301:001:0319) kinnistute vahelise piiri lähedale, eesmärgiga säilitada juurdepääs Muide

teelt riigiteele. Uus rajatav tee peab olema samaväärne tee võrreldes olemasoleva Muide

teega. Tee alune maa tuleb eraldi välja kruntida Mõisapõllu kinnistust (riigimaa).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

8

Raudteemaa servas kasvavad puud tuleb säilitada. Uus tee tuleb ühendada Vorbuse–Kardla

teel raudteeülesõidukoha juures asuva Tiigi ring 1 // 3 kinnistu mahasõiduga.

2. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekut rajada Rahinge liiklussõlm vastavalt

eelprojekti lahendusele.

Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Rajada Kardla liiklussõlme ja Rahinge riste vahelisele kogujateele (KT-03 Kardla-Rahinge)

7 cm paksune ACbase kiht.

3. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekut rajada kergliiklustee, lõigule alates

Kärevere sillast kuni Rahinge risteni.

4. Mitte arvestada Tartu Linnavalitsuse ettepanekuga ehitada välja kõik

teemaplaneeringuga määratud jalgratta- ja jalgteed.

2 Päästeamet

22.05.2025 kiri nr

7.2-3.2/2565-2

Päästeametil ei ole märkusi ega ettepanekuid riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamisel. Otsus:

Lugeda, et Päästeametil puuduvad ettepanekud tee ehitusloa eelnõule.

3 Terviseamet

23.05.2025 kiri nr

9.3-2/25/3234-2

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks ehitusloa andmise

menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva

Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojekti eesmärk on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 168,36-176,84 vastavalt

Mäo-Tartu teemaplaneeringule.

Projekti on koostanud Skepast&Puhkim OÜ, töö nr MA18478.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

1. Projekti koostamise juures on läbi viidud müra modelleerimine ning kirjeldatud

leevendavate meetmete kasutamist seoses liiklusmüraga. Amet juhib tähelepanu, et ka

ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud normidele;

2. Ehitustegevusega kaasnevad vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele;

3. Valgusreostuse mõju vähendamiseks tuleb teevalgustuse sh kergliiklustee valgustuse

paigutusel vajadusel kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid, et vältida tee

lähedusse jäävate majapidamiste ülemäärast valgustamist;

4. Projektis on pööratud tähelepanu, et tee rajamine ei kahjustaks lähedusse jäävate

majapidamiste joogivee kvaliteeti ning plaanitakse korduvalt võtta erakaevudest

joogivee proove vee kvaliteedi analüüsimiseks tee rajamise erinevatel etappidel. Amet

juhib tähelepanu, et joogivee analüüsimisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 24.09.2019

määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning

tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule.

Otsus:

1. Täiendada tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimusi Terviseameti 23.05.2025 kirjas nr 9.3-

2/25/3234-2 toodud tingimustega.

2. Juhul kui ehitamise ajaks on kirjas nimetatud määrused muutunud, siis tuleb lähtuda

viimasest kehtivast määrusest.

4 Keskkonnaamet

28.05.2025 kiri nr

6-2/25/8621-2

Esitasite Keskkonnaametile taotluse kaasamaks ehitusloa andmisel vastavalt

Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Ala kohta on läbi viidud keskkonnamõju hindamine „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva

Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti KMH. Aruanne“.

(Alkranel OÜ, 2020 – 2022). KMH protsessi oli kaasatud ka Keskkonnaamet.

Põhjendus:

Transpordiamet nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt vääriselupaigas

VEP207681 on projektiga nähtud ette suuremas ulatuses raadamine kui tehniliselt vajalik.

See situatsioon on tekkinud põhjusel, et projekti realiseerimiseks vajalikke maid omandati

eelprojekti alusel, kuid põhiprojektiga lahendus täpsustus ja lahendust suudeti

vääriselupaigaga piirneval lõigul optimeerida ja koomale tõmmata. Ulukitarastus on aga

projekteeritud maapiiride järgi.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

9

Põhiprojektis on arvestatud enamike KMH aruandes esitatud soovituste ja nõuetega.

Teeme ettepaneku tee ehitusloa kõrvaltingimusi (p 9 ja 10) täpsustada järgnevalt

siis ja täiendada vääriselupaikade (VEP) osas, et oleks arvestatud KMH-s

nimetatud tingimused:

9. Vääriselupaikades mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. Sõidukitega

sõitmine ja nende parkimine ning ehitusmaterjalide ladustamine ei ole lubatud.

10. Raadatavast vääriselupaiga osast (VEP207683, VEP204933, VEP204935) tuleb

jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit selle olemasolul

võimalusel ümber teisaldada vääriselupaiga säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata)

ja jätta sinna kõdunema.

VEP-idesse on planeeritud raadamine. Märgime et raadamist saab VEP-is teha seaduse

kohaselt vaid erandjuhul Keskkonnaameti nõusolekul. VEP207681 (0,26 ha) alale on

projekteeritud ulukitara ja tagasihüppekoht. Keskkonnaamet eeldatavalt ei nõustu

projekteeritud ulatuses VEPide raadamisega ulukitõkete rajamise eesmärgil, palume

lahendust korrigeerida.

Transpordiamet vaatas üle Keskkonnaameti ettepanekud kõrvaltingimuste nr 9 ja 10

ümbersõnastamiseks ning leidis, et selline sõnastus võib tekitada kaheti mõistmist.

p.9

Transpordiameti hinnangul tuleb vääriselupaikades mitte raiumise ning surnud ja

lamapuidu mitte eemaldamise nõue eraldi sätestada ja siduda tehniliselt vajamineva maa-

alaga. Absoluutne keeld ei ole kooskõlas punktiga 10, mis projektiga näidatud ulatuses

lubab neid tegevusi vääriselupaikadel teha.

p.10

Loetelu lisamine konkreetsetest vääriselupaikadest ei ole mõistlik, sest projekt ulatub ka

teistesse vääriselupaikadesse (näiteks VEP141056 ja ka VEP207681, millel on vaja

raadamistöid teha ka vaatamata sellele, et projekti korrigeeritakse).

Otsus:

1. Täiendada tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimusi alljärgnevate punktidega:

 Vääriselupaikades mitte raiuda ning surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, kui see pole

projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik. Raiet ja raadamist tuleb vältida ka siis kui

projektiga on raadamine ette nähtud, aga tehniliselt on võimalik projekt viia ellu ilma

raiumiseta ja surnud ja lamapuidu eemaldamiseta.

 Lõigul PK 1743+35 kuni 1745+85 tuleb enne ehitustöödega alustamist paremal

teepoolel olev ulukitara ja tagasihüppekoht tööprojektiga ümber projekteerida nii, et

need asuksid võimalikult lähedal riigiteele (vastavalt tee ehitusloa andmise korralduse

lisas 3 olevale joonisele). Vähendada tuleb ka raadamise ulatust vastavalt korrigeeritud

lahendusele, eesmärgiga võimalikult vähe rikkuda vääriselupaika. Projekti muudatus

tuleb kooskõlastada enne ehitamisega alustamist Keskkonnaametiga.

5 Muinsuskaitseamet

29.05.2025 kiri nr

5-10/1215-1

Muinsuskaitseamet tutvus riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-

176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamise ehitusloa eelnõuga.

Projekteeritava riigitee lõigule jääb potentsiaalset arheoloogiapärandit, mis on välja

toodud Alkranel OÜ koostatud KMH aruandes „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-

Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“

peatükis 4.5.

Muinsuskaitseamet on andnud 10.08.2022 kirjaga nr 1.1-7/2482-14 kooskõlastuse

Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6- 167,3 asuva Kärevere

möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu

eelprojektile (koostaja Roadplan OÜ), kus on samuti kajastatud arheoloogiapärandit.

Skepast & Puhkim OÜ koostatud teeprojektis „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“ kajastab 1.3.9. küll

põgusalt pärandkultuuri objekte ja kultuurimälestisi, kuid info selles on puudulik ega

vasta KMH aruandes välja toodud infole Tartu põhjapoolse ümbersõidu osas, kus

kavandatava Kvissentali silla piirkonnas on suur tõenäosus leida kiviaegsele asustusele

viitavaid leide ja arheoloogilist kultuurkihti. Info on toodud ülalmainitud KMH aruandes

peatükis 4.5 ja joonisel 4.16.

Lisaks KMH aruandele tutvuda ka Alkranel OÜ aruande aluseks olnud Arheox OÜ tööga

KMH aruande lisas 4 ja eelprojektis antud arheoloogilisete leidude aladega.

Täiendada ehitusloa aluseks olevat põhiprojekti arheoloogiapärandit puudutava

informatsiooniga.

Tee ehitusloa kõrvaltingimustesse lisada järgnev arheoloogiapärandit puudutav hoiatatus

Põhjendus:

Transpordiamet korraldas projekti seletuskirja korrigeerimise, täiendades peatükki 1.3.12

„Tähelepanekud KMH-st“ infoga, mis puudutab kavandatava Kvissentali silla piirkonnas

olevat suurt tõenäosust leida kiviaegsetele asustusele viitavaid leide ja arheoloogilist

kultuurikihti. Seletuskiri on projekti failide juures välja vahetatud.

Otsus:

1. Täiendada projekti seletuskirja puuduoleva informatsiooniga, mis puudutab Kvissentali

silla piirkonnas esinevat tõenäosust leida arheoloogilisi leide ja arheoloogilist kultuurikihti.

Asendada projekti koosseisus teeprojekti seletuskiri uue versiooniga.

2. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud

tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute

vajalikkuse (MuKS § 31).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

10

Kui ehitustööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, siis on leidja kohustatud

tööd peatama ja teavitama Muinsuskaitseametit, kes muuhulgas teeb kindlaks uuringute

vajalikkuse (MuKS § 31);

6 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

16.05.2025 kiri nr

12-4.1/391

Esitasite 28.04.2025 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks või

seisukoha esitamiseks riigitee nr 2 km 168,36-176,84 ehitusloa eelnõu.

Kooskõlastame ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil puuduvad ettepanekud tee ehitusloa

eelnõule.

7 Riigimetsa majandamise

keskus (RMK)

30.05.2025 kiri nr

3-1.1/2025/3152

Kaasate oma 28.04.2025 saadetud kirjas RMK riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitusloa andmise menetlusse.

Projektlahendus puudutab ka riigile kuuluvaid kinnistuid 2 Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee (79301:001:1266), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1266),

2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1267), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee (79301:001:1264), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1689), 2

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1268), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee (79301:001:1726), Tuule (79301:001:1727), Laeva metskond 121 (79301:001:1575),

Lokaatorite tee (79301:001:1486), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(79301:001:1485), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1579), 2 Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1439), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(79301:001:1440), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1441), Laeva

metskond 9 (79301:001:1720), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1372),

Laeva metskond 33 (79301:001:1438), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(79301:001:1373), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1374), 2 Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1718), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(79301:001:1719), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1400), Laeva

metskond 38 (79301:001:1401), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1365),

2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1675), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee (79301:001:1717), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1364), 2

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1674), Laeva metskond 17

(79301:001:1676), Avo tee T2 (79301:001:1366), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

(79301:001:1678), 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1715), 2 Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1716), Hallhundi tee T1 (79301:001:1677), 2

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1413) ja 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa

tee (79301:001:1667), milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

RMK avaldab antud ehitusloale arvamust järgmiste tingimustega:

1. Projektala kattub mitmete vääriselupaikadega. Vastavalt keskkonnaministri määrusele

„Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga

kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, on

riigimetsas asuvas vääriselupaigas raie lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul.

Sellest lähtuvalt palume projekti kooskõlastada ka Keskkonnaametiga.

2. Projektjooniselt nähtub, et antud projektlahendus kaotab juurdepääsu RMK halduses

olevale riigimaa kinnistule Laeva metskond 97. Palume see taastada projekteerides

mahasõidu kinnistule ligikaudsetel koordinaatidel 6477520/650656.

3. Palume Rahinge ökodukti lõunapoolset mullet mitte projekteerida Laeva metskond 9

kinnistule ja mahutada mulle äralõike käigus moodustatud kinnisasja piiresse. Selgitame,

et äralõige antud ökodukti rajamiseks on juba teostatud ja palume projektis lähtuda juba

jagatud kinnistu piiridest.

Põhjendus: (RMK kirjas toodud punktide kaupa)

1. Tee ehitusloa eelnõu on esitatud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

2. Laeva metskond 97 kinnistu (79301:001:1269) on moodustatud jagamise tulemusena

suuremast Laeva metskond 37 kinnistust. Jagamine on põhjustatud Kardla–Tartu lõigu

projektist. Praegusel hetkel on kinnistule võimalik juurde pääseda kas Võsula teelt (kohalik

tee nr 7931311), mis ristub riigiteega nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kilomeetril

168,989, või läbi Laeva metskond 37 kinnistu kasutades juurdepääsuna metsateed nr

7930753 Peasihi tee.

Kardla–Tartu projektiga on kavandatud uus tee (projektis nimega Võsula tee ühendus KT-

04), mis lõikab läbi ühenduse Laeva metskond 37 kinnistuga ning ristmik põhimaanteega

nr 2 suletakse. Mahasõitu Laeva metskond 97 kinnistule pole projektiga kavandatud.

Tulenevalt eeltoodust on mahasõidu rajamise soov õigustatud.

Koordinaatide 6477520/650656 vahetus läheduses paikneb Võsula vkt 1 // 1a kinnistu

(83101:001:0136) eluhoone, mistõttu ei pruugi see olla parim asukoht juurdepääsu

kavandamiseks. Transpordiamet soovitab selle rajada lähemale riigiteele 22106 Kardla–

Tüki tee, et see asuks eemal eramajadest ja kinnistule pääs oleks lühema teepikkusega.

3. Ökodukti lõuna poolne mulle läheb projekti kohaselt Laeva metskond 9 kinnistule

(79301:001:1720) ligikaudu 7m ulatuses. Samas on lõuna poolse mulde pikikalle

projekteeritud 8,1%, mis on oluliselt laugem kui soovituslik 10%. Transpordiameti palvel

on projekteerija selle situatsiooni üle hinnanud ning leidnud, et transpordimaale

mahtumiseks on tehniliselt võimalik lahendust muuta. Ökodukti lõunapoolse mulde kalle

tuleks sellisel juhul rajada kaldega 9,4%, mis on endiselt laugem kui soovituslik 10%.

4. Projektiga on kavandatud mahasõidud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistule

(79301:001:1373) Tiksoja liiklussõlme rambilt R-01 asukohaga PK 50+10 ja rambilt R-02

asukohaga PK 2+10 ning 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee kinnistule

(79301:001:1374) rambilt R-02 asukohaga PK 5+53. Tegemist on hooldusmahasõitudega,

mis ühtlasi tagavad vajaduspõhise juurdepääsu nimetatud kinnistutele. Mõlema kinnistu

perimeetrit mööda on projektiga nähtud ette koridor, mis on mõeldud hooldusteena – mis

tähendab, et nimetatud kinnistutele on võimaldatud juurdepääs igast küljest.

5. Transpordiamet kaalus projekteerimise käigus koostöös Tartu Linnavalitsusega parkla

projekteerimist Tammevardi tee lähedusse, kuid projekteerimise käigus otsustati seda mitte

projekteerida. Esialgu sobivaks osutunud Evardi kinnistu (83101:003:0626) on erakinnistu,

mis on Tedrela maaüksuse detailplaneeringu kohaselt nähtud ette rohealaks. Laeva

metskond 17 kinnistule parkla projekteerimine ei paistnud olevat sobilik, sest seal asub

matkarada ja mets. Parkla rajamiseks ei leitud sobivat asukohta.

Võttes arvesse eeltoodu, projekteeriti Kardla–Tartu lõigu projektiga Tammevardi teelt

Evardi kinnistule mahasõit üle maaparanduskraavi, eeldusel et ehitamise hetkeks on

maakasutustingimused täpsustunud ja Tedrea kinnistule parkla rajamine on võimalik.

Tedrela maaüksuse detailplaneeringus mahasõitu Evardi kinnistule pole ette nähtud.

Parkla rajamine koos Kardla–Tartu lõigu ehitamisega on õigustatud, sest praegusel hetkel

parklana kasutatavale RMK lõkkeplatsile juurdepääs riigiteelt nr 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

11

4. Projektjooniselt nähtub, et puuduvad mahasõidud RMK halduses olevatele riigimaa

kinnistutele 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee (79301:001:1373) ja 2 Tallinna-Tartu-

Võru-Luhamaa tee (79301:001:1374). Palume need projekteerida asukohtadesse, kus see

on tehniliselt ja liiklusohutust silmas pidades optimaalseim.

5. Oleme projekteerimistingimuste menetluses 16.02.2022 kirjaga nr 3-1.1/624 palunud

arvestada Tammevardi tee projekteerimisel kuni 8-kohalise parkla või teelaienduse

kavandamisega. Täiendavalt oleme selgitanud, et RMK rekonstrueeris 2021. aastal

Tähtvere metsa puhketaristu. Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa kiirtee projekteerimisega

suletakse ligipääs puhketaristule riigiteelt. Tähtvere metsa rajatud igaüheõiguse alusel

kasutatav puhkeala on Tartu linna inimeste poolt aktiivses kasutuses. Puhkealale on

rajatud laudteedega matkarada, lõkkekohad, valijõusaalid, laste mänguväljak,

lemmikloomade mänguväljak ning muud vajaliku puhkamiseks vajaliku rajatised.

Transpordiamet on oma 12.05.2022 kirjas nr 1.1-3/22/364 (Projekteerimistingimuste

andmine Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks)

kooskõlastuste ja arvamuste tabelis vastanud, et Transpordiamet kaalub koostöös Tartu

Linnavalitsusega nimetatud parkla ja maaparanduskraavist ülepääsu projekteerimist

põhiprojekti koostamise etapis. Lähtudes eelnevast palume projekteerida teelaienduse

või mahasõidu Tammevardi teelt ja parkla kaheksale sõiduautole koos jalgsi ligipääsuga

puhkealale ligikaudses asukohas 6476109/655806. Palume ehitusprojekt RMKga

täiendavalt kooskõlastada.

6. Ehitustöid takistavate puude raieks riigimaal taotleb metsateatise RMK Kagu regioon.

Selleks esitada taotlus koos raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile

[email protected]. Raie ja raiutud puidu käitlemise tingimused leppida RMK Kagu

regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala piiride sissemärkimine looduses on arendaja

ülesanne.

7. Vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatustele rakendusid

alates 1. juulist 2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna raadamistasu, milliste

tasumise kohustus on käesoleva projekti elluviijal.

8. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida, sh taastada teede katete tööde

eelne seisund.

9. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

10. Vastuskirja koostamise ajaks on kavandatavate ehitiste alune maa jagatud eraldi

kinnistuteks. Vähesel määral puutub ehitusobjekt mahasõitude osas ka RMK haldusse

jäävaid riigimaa kinnistuid. Transpordiametil taotleda jagatud kinnistute üleandmist.

11. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun

teavitada RMKd ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].

Luhamaa tee suletakse. Alternatiivina pole mõeldav ka metsatee nr 7930082 Armuvalu tee

kasutamine, sest see on avalikule mootorsõidukiliiklusele keelatud ja kattub ligikaudu 300m

pikkusel lõigul RMK matkarajaga.

10. Jagatud kinnistute üleandmiseks on Transpordiamet esitanud RMK-le taotluse

01.02.2023 (kirja registreerimise number 8-4/23/2633-1). RMK nõustus taotlusega

21.02.2023 kirjaga nr 3-1.1/2023/639. Hiljem on põhiprojekti etapis tekkinud mõned

täiendavad maavajadused RMK kinnistutest. Sellest teavitas Transpordiamet RMK

maakorraldustoimingute spetsialisti 1.04.2025 e-kirjaga, mille järel on Transpordiameti ja

RMK maade spetsialistid olnud omavahelises suhtluses. Täiendavad maad on välja

mõõdetud ja kantud Maa- ja Ruumiameti katastrikaardile. Eeldatavasti viiakse lähitulevikus

lõplikud toimingud maade üleandmiseks ka lõpule.

Otsus:

1. Lugeda, et RMK ettepanekuga kooskõlastada projekt Keskkonnaametiga on arvestatud.

2. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Ehitada Võsula tee ühendusteelt (KT04) Laeva metskond 97 kinnistule (79301:001:1269)

mahasõit. Enne mahasõidu rajamist täpsustada mahasõidu asukoht RKM-ga.

3. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Täpsustada enne ehitamisega alustamist tööprojektiga ökodukti lahendust selliselt, et

ökodukti mulded ei ulatuks Laeva metskond kinnistutele. Ökodukti mulded peavad aga

kasutama ära transpordimaa nii, et oleksid tagatud võimalikult lauged liikumisteed

ulukitele.

4. Lugeda, et ettepanekuga rajada mahasõidud 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee

kinnistutele (79301:001:1373 ja 79301:001:1374) on arvestatud.

5. Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Rajada Tammevardi teelt mahasõit üle maaparanduskraavi Laeva metskond 17 kinnistu

(79301:001:1676) suunas ning ehitada kruuskattega (samaväärne olemasoleva RMK

lõkkeplatsi kattega) parkla 8-le sõiduautole. Täpsustada enne ehitamisega alustamist RMK-

ga rajatava parkla asukoht ja koostada parklale tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada RMK-

ga. Juhul kui selle parkla asukoht pole Evardi kinnistu (83101:003:0626), siis tuleb Evardi

kinnistule projekteeritud mahasõidu asukoht nihutada rajatava parkla asukohta ja Evardi

kinnistule mahasõitu mitte rajada.

6. Arvestada ehitustööde korraldamisel RMK 30.05.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/3152 toodud

märkusega nr 6, mis puudutab puude raiet riigimaal.

7. Arvestada ehitustööde teostamisel RMK 30.05.2025 kirjas nr 3-1.1/2025/3152 toodud

märkusega nr 7, mis puudutab metsateatise riigilõivu ja keskkonnatasuna raadamistasu.

8. Likvideerida tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused, sh taastada teede katete tööde

eelne seisund.

9. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

10. Lugeda, et Transpordiamet on täitnud tingimuse taotleda jagatud RMK kinnistute

üleandmist.

11. Teavitada RMK-d ette vähemalt 7 kalendripäeva ehitustöödega alustamisest ja

prognoositavast kestusest riigimetsamaal.

8 Telia Eesti AS

30.04.2025 kiri nr

EC.1-5.1/637-1

Ehitusloa väljastamisel, palun arvestada projekti kooskõlastuses nr 39444981 olevate

märkustega. Otsus:

Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel Telia Eesti AS poolt antud projekti

kooskõlastuses nr 39444981 olevate märkustega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

12

9 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

08.05.2025 kiri nr

4114-1.17/688

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti,

kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA081. Lähtuda ELASA poolt antud

kooskõlastusest KK3841, enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

1. Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel ELASA poolt antud projekti

kooskõlastusega nr KK3841.

2. Enne ehitustöid võtta tööluba ELASA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/

10 AS Gaasivõrk

26.05.2025 kiri nr

3-7/664-25

Antud alal asuvad AS Gaasivõrk omandis olevad gaasipaigaldised. AS Gaasivõrk on

väljastanud 12.02.2025 gaasitorustiku ümbertõstmise seisukoha nr. 3-7/154-25.

Tee projektiga seotud teiste tehnovõrkude rajatiste projektid, mida projekteeritakse gaasi

jaotustorustiku kaitsevööndis, tuleb esitada e-posti aadressile [email protected].

Nimetatud projektide läbivaatamisel võib AS Gaasvõrk esitada täiendavaid tingimusi

ehitusprojekti osas.

Projektile seisukoha väljastamine on tasuline teenus vastavalt kehtivale hinnakirjale

millega on võimalik tutvuda:

https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/AS_Gaasivork_teenuste_hinnakiri.pdf

kodulehel.

Otsus:

1. Arvestada ehitustööde planeerimisel ja läbiviimisel AS Gaasivõrk poolt 12.02.2025

antud seisukohaga nr 3-7/154-25, mis kehtib üks aasta.

2. Tähtaja möödudes küsida enne gaasivõrkude kaitsevööndis ehitamisega alustamist AS-

ilt Gaasivõrk uus seisukoht.

3. Teiste tehnovõrkude rajatiste projektid, mida projekteeritakse gaasi jaotustorustiku

kaitsevööndis, esitada AS-le Gaasivõrk läbivaatamiseks.

11 AS Elering

26.05.2025 kiri nr

12-9/2025/294

09.06.2025 täpsustav e-kiri

Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Kärevere möödasõidu, Kardla-Tartu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu maanteetrassi

ehituse ehitusalas ristuvad maanteega järgnevad Elering AS 330 kV ja 110 kV õhuliinid:

• 110 kV Saare – Tartu L157 • 330 kV Balti (M274Y) – Tartu L300-2

Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/

2. Tööprojekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis

tegutsemise korrast. 110 kV õhuliini kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale

poole. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd),

Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu

elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja

korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või

keskkonda).

3. Seoses uue planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb olemasolevate 330 kV ja

110 kV õhuliinide ristumised nõutud vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber

ehitada maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste projekteerimisel tuleb

lähtuda kehtivatest standarditest ja Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700)

projekteerimise erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on

projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik. Ülekandeliinide ehitusnõuetes

käsitlemata tööde tegemise kord tuleb eraldi kokku leppida.

4. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide

omanikul (Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise ümberehituse taotlus

vähemalt 36 kuud enne tee ehitustööde algust ristumiste väljaehitamiseks 110 kV

õhuliinide kaitsevööndis. Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini

ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja infovahetuse Eleringiga.

5. Kinnisasja / rajatise / kommunikatsioonide omanik, kelle tegevusega kaasneb Elering

AS-le kuuluvate elektripaigaldiste ümberehitamine / asukoha muutmine, tasub kõik

taolise tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile;

Põhjendus:

Standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 kohaselt peab kõrgepinge õhuliini paljasjuhtme vähim

kõrgus tee pinnast suurima temperatuuri või piirjäitekoormuse puhul olema 7,0m + Del. Del

tähistab Standardis vähimat õhkvahemikku ülelöögi vältimiseks ja selle väärtus on

standardi tabeli 5.6 kohaselt 110kV liinide korral 1,0m ning 330kV liinide korral 2,5m.

Seega on standardiseeritud kõrgusgabariidid tee pinnast 110kV liinide korral 8m ning

330kV liinide korral 9,5m.

Standardi kohaselt võib vertikaalset vahemikku teedeni kooskõlastusel teeomanikuga

vähendada elektriliinide puhul 1m võrra. Selle nõude puhul on peetud silmas eelkõige

eriveokite, mis võivad olla kõrgusega kuni 7m, liikumisteekondade asukohti. 8m kõrgusel

jääb 110kV kõrgepingeliini 7m kõrguse eriveoki vahele 1m suurune õhkvahemik.

Analoogselt jääb 9,5m kõrgusel 330kV kõrgepingeliini ja 7m kõrguse eriveoki vahele 2,5m

suurune õhkvahemik.

Kardla–Tartu lõigul on praegusel hetkel 7x7m gabariitidega eriveoste koridor, mida on

kirjeldatud projekti seletuskirja peatükis 1.3.11. Projekti realiseerimise järgselt muudetakse

7x7 eriveoste koridori asukohta ning suunatakse nad kõrvalmaanteedele nr 22106 ja 22103

(Kardla liiklussõlme ja Ilmatsalu ringristmiku vaheline lõik), mida on kirjeldatud projekti

seletuskirja punktis 4.4. Kardla–Tartu lõigule ja Tartu põhjapoolsele ümbersõidule on

projekteeritud 5,5m kõrguse gabariidiga viaduktid ning nendele lõikudele üle 5,5m kõrgusi

sõidukeid suunata ei saa. Seega on asjakohane Kardla–Tartu lõigu projekti puhul lähtuda

Standardi tingimusest, mis lubab vähimaid kõrgusi vähendada 110kV liinide korral 7

meetrini ja 330kV liinide korral 8,5 meetrini. Nõutavad õhkvahemikud on sellisel juhul

tagatud.

Kardla–Tartu lõigu põhiprojektis on puutumus kõrgepingeliinidega järgmistes asukohtades:

1. Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee ristub kilomeetril 176,753 (projektis PK

1766+53, vahetult enne Ilmatsalu ringristmikku) 330kV kõrgepingeliiniga (Tartu–

Kilingi-Nõmme (M166Y) L507).

Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal kõrgusel

H=80.67 (mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C).

Projektiga kavandatakse sellesse asukohta jalgratta- ja jalgtee altläbipääs ning maantee

tõstetakse olemasolevast teepinnast ligikaudu 1,3m võrra kõrgemale kõrguseni

H=59.72.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

13

6. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal koostada ning esitada Eleringile

kooskõlastamiseks tööprojekt ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb

enne tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab omapoolse heakskiidu või

motiveeritud vastuväited 30 päeva jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering

esitab omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

7. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning koostatava tööprojekti nõuete osas

asub Eleringi kodulehel https://elering.ee/vorgu-umberehitus.

8. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel arvestada, et tee ning parkla

ristumisel 330 kV õhuliiniga peab olema tagatud 9,5 meetrine gabariit tee ning parkla

pinna ja 330 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C. Tööprojektis

esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal

kui 5 m ei ole lubatud.

9. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus vahemikuga masti kõrgus +

5 m. 10. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta

liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist

selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

10. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 330 kV liini elemendist (mastist), takistada mastile

peale sõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega.

11. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide

vundamentide kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast

väljas.

12. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m vahe valgusti tipu ja

õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +60° juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud

ka masti kukkumisel liini suunas).

13. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max kasvukõrgusega 3,0m.

14. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan

koos lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul

(pdf ja dwg). Failid saata aadressile [email protected]

15. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema

kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil

Kaitsevööndis tegutsemise luba | Elering.

09.06.2025 täpsustav e-kiri:

Veelkordsel projekti (Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 168,36-176,84

Kardla-Tartu lõik) ülevaatamisel ja Eleringi aerolaserskaneerimise andmetega kõrgus-

gabariitide võrdlemisel saame kinnitada, et Eleringi õhuliinide ristumised projekteeritud

maantee lõigus vastavad nõutud kõrgusgabariitidele ja ristumistingimustele. Seega

saame kinnitada, et kõrgepingeliinide ümberehitamise vajadus Kardla-Tartu lõigu

põhiprojektiga puudub.

Tööprojektide koostamisel ja ehituse ajal mõõta ja täpsustada ristumiste pikiprofiili.

Kõrguste vahe projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on enam kui 20m.

Nõutav gabariit 8,5m on piisava varuga tagatud ka temperatuuril +60°C.

2. Riigitee 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee ristub kilomeetril 176,82 (projektis PK

1767+15, Ilmatsalu ringristmiku pealesõitudel) 110kV kõrgepingeliiniga (Tartu–Puhja

JP L105A).

Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal ringilt

väljuval harul kõrgusel H=68.77 ning ringile suunduval harul kõrgusel H=70.22

(mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C).

Ringilt väljuva haru kõrgust tõstetakse liini all projektiga jalakäijate altläbipääsu tõttu

ligikaudu 50cm võrra kuni kõrguseni H=59.20. Kõrguste vahe projekteeritud teepinnast

kuni kõrgepingeliini kaablini on 9,57 meetrit. Nõutav gabariit 7m on eeldatavasti

tagatud ka temperatuuril +60°C.

Ringile suunduva haru kõrgust H=58.93 projektiga ei muudeta. Kõrguste vahe

projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on 11,29 meetrit. Nõutav gabariit

7m on tagatud ka temperatuuril +60°C.

3. Riigitee 40 Tartu–Tiksoja tee ristub kilomeetril 5,87 (projektis PK 17+41) 330kV

kõrgepingeliiniga (Balti (M274Y) – Tartu L300-2) ning 110kV kõrgepingeliiniga

(Saare – Tartu L157). Ristumine asub disainmasti 413Y läheduses. Liinid kulgevad

selliselt, et allpool on 3 paralleelset 110kV juhet ning nende kohal kõrgemal on 330kV

juhe. Võib eeldada, et kui nõutav kõrgusgabariit 110kV liiniga on tagatud, siis on

tagatud ka nõutav kõrgusgabariit 330kV liiniga.

Projekti geodeetilise alusplaani kohaselt asub kõrgepingeliin maantee kohal kõrgusel

H=68.46 (mõõdetud 12.09.2023 temperatuuril +18°C).

Projektiga tee kõrgust ei muudeta ja see asub kõrgusel H=51.20. Kõrguste vahe

projekteeritud teepinnast kuni kõrgepingeliini kaablini on 17,26 meetrit. Nõutav gabariit

7m on tagatud ka temperatuuril +60°C.

4. Uus kavandatav Tartu põhjapoolne ümbersõit ristub (projektis PK 33+22) 330kV

kõrgepingeliiniga (Balti (M274Y) – Tartu L300-2) ning 110kV kõrgepingeliiniga

(Saare – Tartu L157). Ristumine asub mastide 412Y ja 413Y vahel. Liinid kulgevad

selliselt, et allpool on 3 paralleelset 110kV juhet ning nende kohal kõrgemal on 330kV

juhe. Võib eeldada, et kui nõutav kõrgusgabariit 110kV liiniga on tagatud, siis on

tagatud ka nõutav kõrgusgabariit 330kV liiniga.

Projekti geodeetilisel alusplaanil puuduvad liinide kõrgusandmed, kuna selles asukohas

on praegusel hetkel põld.

Ehitusloa menetluse ajal jagas Elering Transpordiametiga liini L157 laserskaneerimise

tulemusi aastast 2023, kus on näidatud olemasoleva maapinna kõrgus, liinide

kõrgusandmed ja arvutused temperatuuridele 35, 45, 60 ja 80 kraadi. Mõõtmisandmetest

nähtub, et liini kõige madalam punkt maapinna suhtes on temperatuuri 80°C korral 8,4

meetrit.

Kardla–Tartu lõigu projektiga kavandatakse kõrgepingeliiniga ristumise asukohta Tartu

põhjapoolne ümbersõit (perspektiivne põhimaantee), mille teekatte pind on

projekteeritud ligikaudu 1m sügavusele alla poole olemasolevat maapinda. Põhimaantee

kõrvale on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee lõik, mis on ühiskasutuses

mootorsõidukitega, et tagada juurdepääs Sepasalu kinnistule (katastritunnusega

79301:001:1450). Ühiskasutusega tee on projekteeritud kõrgepingeliinidega ristumise

asukohas umbes samale kõrgusele olemasoleva maapinnaga.

Transpordiamet tegi lisaks täpsustavad mõõtmised esitatud laserskaneerimise jooniselt

ning tuvastas, et ühiskasutusega tee asub madalaima rippega liini asukohast umbes 30m

kaugusel disainmasti 413Y suunas, mis mõõtmiste järgi tagab täiendava 20-40cm

suuruse kõrgusvaru.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

14

Nõutav gabariit 7m ristumisel 110kV kõrgepingeliiniga on esitatud andmete ja tehtud

arvutuste põhjal tagatud ka temperatuuril +80°C vähemalt 1,5m suuruse varuga.

Otsus:

1. Arvestada ehitustööde teostamisel Elering AS 26.05.2025 kirjas nr 12-9/2025/294

toodud tingimustega.

2. 110kV ja 330kV kõrgepingeliinide ümberehitamist mitte kavandada.

3. Riskide vältimiseks lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Enne ehitamisega alustamist mõõta ja täpsustada 110kV kõrgepingeliinide

kõrgusandmeid Ilmatsalu ringristmiku juures ja ristumisel Tartu põhjapoolse

ümbersõiduga. Juhul kui selgub, et liinide kõrgused ei vasta nõuetele, siis kaaluda

esmalt projekteeritud tee pikiprofiili langetamist tööprojektiga nendes asukohtades.

12 AS Tartu Veevärk

02.06.2025 kiri nr

INF/25071102

Olete esitanud kooskõlastamiseks/arvamuse andmiseks ehitusloa eelnõu riigitee 2

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu

ehitamiseks.

Oleme vastava projektlahenduse kooskõlastanud 28.01.2025. a (24ARE-3-TL-32).

Projektala kattub AS Tartu Veevärk poolt tellitud projektlahendustega (Altren-Projekt

OÜ töö nr 25045 ja töö nr 25003).

Nõustume ehitusloa andmisega tingimusel, et juhul kui ehitamise aluseks olevale

projektile antud nõusolekust on möödunud rohkem kui kaks aastat uuendatakse

nõusolekut ehituse eelselt.

Otsus:

Juhul kui ehitamise aluseks olevale projektile 28.01.2025 antud AS-i Tartu Veevärk

kooskõlastusest nr 24ARE-3-TL-32 on möödunud rohkem kui 2 aastat, tuleb kooskõlastust

ehituse eelselt uuendada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tartu teepiirkond

83101:003:0409

22.05.2025 kiri nr

1-10/281-2025-1

Esitasite meile 28.04.2025 arvamuse avaldamiseks riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–

Luhamaa km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu projektlahenduse.

Verston Eesti OÜ'le kuulub tee vahetus läheduses maaüksus 83101:003:0409 ''Tartu

teepiirkond''. Täna toimub Riigiteelt maaüksusele ligipääs T2 km 176,1 oleva mahasõidu

kaudu. Esitatud projektlahenduses on ette nähtud see mahasõit sulgeda. Ligipääs kinnistule

on ette nähtud läbi tulevase Männiku tee, Vana-Kandi tee, Ristla tee ja Tartu-Ilmatsalu-

Rõhu maantee. Männiku tee on täna välja ehitatud ainult pooles ulatuses ehk läbimurre

hetkel puudub. Esitatud projektlahenduse järgi pikeneb krundilt väljasõit Tartu maanteele

ja Tallinna poolt tulles pääs krundile üle 1,5 km võrra. Kui tulla Tartu poolt Ilmatsalu

ringristmikust Tallinna poole ja soovida minna Verstoni kinnistule, siis tuleb tulevikus

läbida 10 km, kuna tagasipöörde saab teha läbides rajatava uue Tiksoja liiklussõlme T2

maanteel.

Verston Eesti OÜ teostab lepingu alusel teede hooldust Tartu maakonnas ja meie kinnistul

asub kogu maakonna hoolet teostava tehnika baas.

Kavandatav lahendus halvendab oluliselt ligipääsu meie kinnistule ja seega võimet teostada

kvaliteetset teehoolet. Lahendus pikendab teede hoolde aegasid ja tekitab lisakulu.

Olemasolevat mahasõitu kasutab täna ka RMK, kellel on piirkonnas suured metsakinnistud,

kust vajavad ligipääsu metsavedajad ja muu rasketehnika.

Teehoolet teostav tehnika on rasketehnika ja selle suunamine tööstuspargi teedele tekitab

lisakoormuse nendele tänavatele (Männiku tee, Vana-Kandi tee, Ristla tee), suurendades

liikluskoormust ja vähendades liiklusohutust. Lisaks on mainitud tänavad kitsad ja mitmete

90 kraadiste ristmikega.

Põhjendus:

Kardla–Tartu põhiprojekti koostamise alus on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn–

Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“. Teemaplaneeringu

mõjualas olevad kinnistu omanikud on pidanud arvestama, et ühel hetkel võib

teemaplaneering realiseeruda.

Teemaplaneering näeb ette „Tartu Teepiirkond“ kinnistule mineva Viigi tee (metsatee nr

7931261) ristmiku sulgemise põhimaanteelt nr 2 ning uue juurdepääsu rajamise riigiteelt nr

22103 Tartu–Ilmatsalu–Rõhu tee. Sellise arvestusega on Kardla–Tartu lõigu projekt ka

koostatud. Suurem osa uuest juurdepääsuteest on praeguseks tööstuspargi arenduste

tulemusena välja ehitatud koos kõnniteedega ning arvestab suuremõõtmeliste sõidukite

liiklusega. Ehitamata on vaid ligikaudu 100m pikkune lõik Männiku teed. Projekti

koosseisu pole seda puuduolevat lõiku võetud seetõttu, et arendaja tellimusel on sellele

lõigule projekt juba koostatud ning eeldatavasti ehitatakse ka välja enne Kardla–Tartu

projekti realiseerumist. Juhul kui puuduolevat 100m pikkust lõiku siiski selleks ajaks pole

välja ehitatud, on võimalik see ehitada koos Kardla–Tartu lõiguga võttes aluseks arendaja

projekt.

Tartu teepiirkond kinnistu omaniku seisukoht, et teepikkus suureneb Tartu poolt tulles 10

km võrra, ei vasta tõele. Ilmatsalu ringristmikult on võimalik „Tartu teepiirkond“ kinnistule

jõudmiseks pöörata Ilmatsalu suunas ning seejärel läbi tööstuspargi jõuda kinnistuni.

Teepikkuste erinevus võrreldes praeguse olukorraga on ligikaudu 300m.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

15

Teede hooldus on elutähtis teenus ja selle teenuse halvendamine ei ole ühiskondlikult ega

lepinguliselt aktsepteeritav.

Lahendusena pakume välja, et rajada Hallundi tee ristumiskohta riigimaantee nr 2'ga

ringristmik (joonis 1). Kuigi projekteeritud on esimese klassi maantee, siis kuna tegemist

on linnalise piirkonnaga, ei halvendaks ka ringristmik liiklusohutust. Kiiruse saab langetada

70 km/h peale km 175,5 piirkonnas. Sellise lahendusega väheneks oluliselt kinnistu

kasutajate teepikkused, hoitaks madalamal kohalike teede koormus ja väheneks ka CO2

jalajälg.

Transpordiamet on seisukohal, et kavandatud juurdepääsud on mõistlikud. Tallinna poolt

tulles on teekonna pikenemine ligikaudu 1,6km ning Võru ja Tartu suunast ligikaudu 300m.

Ilmatsalu poolt tulles aga teekonna pikkus hoopis lüheneb ligikaudu 350m võrra.

Hooldelepinguid uuendatakse iga 5 aasta tagant. Uutes lepingutes on võimalik lisanduvad

teekonna pikkusest tulenevad kulud arvesse võtta.

„Tartu teepiirkond“ kinnistu omaniku poolt esitatud ettepanek ei ole otstarbekas

alljärgnevatel põhjustel:

 Juurdepääs „Tartu teepiirkond“ kinnistule on projektiga tagatud läbi Ilmatsalu

ringristmiku, kust saab suunduda edasi kõikidesse suundadesse.

 Täiendava ristmiku rajamine tähendaks täiendavat investeeringut. Arvestades, et

juurdepääs kõikidele külgnevatele aladele on tagatud ka ilma selleta, ei ole täiendava

investeeringu tegemine otstarbekas.

 Iga täiendav ristmik on täiendav konfliktikoht, mis võib avaldada negatiivset mõju

liiklusohutusele – eriti arvestades asjaolu, et täiendav ristmik asub kõrge

liiklussagedusega maanteel.

 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maanteele tekiks juurde uus ristmik, mis vähendab

liikluse sujuvust põhimaanteel ja suurendab põhimaanteel liikleja ajakulu. Prognoosi

kohaselt on pärast Tartu põhjapoolse ümbersõidu valmimist prognoositud

liiklussagedus põhimaanteel 15 700 a/ööp. Üksikute liiklejate ajakulu vähendamine ei

kaalu üles paljude liiklejate ajakulu suurendamist.

 Ettepaneku kohaselt soovitud ringristmik ei lühenda teekonna pikkusi Tartu, Võru,

Valga ja Ilmatsalu suundadesse. See tähendab, et märkimisväärne osa liikumisi toimuks

ikkagi läbi tööstuspargi.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekut rajada Hallhundi tee ristumiskohta ringristmik.

Juhul kui ehitusloa esemeks oleva projekti realiseerimise ajaks pole puuduolevat Männiku

tee lõiku välja ehitatud, tuleb see ehitada koos Kardla–Tartu lõiguga.

2 Kuusearu tn 10

79301:001:1252

Kuusearu tn 12

79301:001:1254

Kuusearu tn 14

79301:001:1256

Kitse

79301:001:1588

28.04.2025 e-kiri

Palun lisainfot selle kohta, kuidas toimub Kuusearu tn kinnistutele (joonisel märgitud

punasega) juurdepääs Tallinna poolt ning väljasõit maanteele mõlemas suunas.

Põhjendus:

Transpordiamet saatis 29.04.2025 e-kirjaga skeemid, millel on näidatud juurdepääsu

teekonnad Kuusearu tn kinnistutele Tallinna poolt, Võru poolt ja Tartu linna

(F.R.Kreutzwaldi tn) poolt.

Täiendavat arvamust tee ehitusloa menetluses tähtajaks Transpordiametile ei esitatud.

Otsus:

Lugeda, et Kuusearu tn 10, 12 ja 14 ning Kitse kinnistute omanikul puuduvad ettepanekud

tee ehitusloa eelnõule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

16

3 Avo tee 2 // 4

83101:003:0396

05.05.2025 kiri

09.05.2025 kiri

14.05.2025 kiri

02.06.2025 kiri

05.05.2025 kiri:

Edastasite mulle e-kirjaga 28.04.2025 teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”.

Eeltoodud kaasamisega seoses sooviksin teabenõude korras teada saada, et kas otsene

ehitustegevuse kandudumine minule kuuluvale kinnistule (Reg nr 405404, KÜ

83101:003:0396) Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn on välistatud?

Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile

09.05.2025 kiri:

Seoses mulle e-kirjaga 28.04.2025 edastatud teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”, soovin teabenõude korras vastuseid

järgnevatele küsimustele:

1) Kui lai on kavandatud selle ehitusloa raames ehitatava tee muldkeha laius minule kuulva

kinnistu (Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn, KÜ 83101:003:0396) vahetus läheduses ?

2) Kui lai on selle ehitusloa raames kavandatava tee muldkeha laius edaspidi kavandatavas

tööstuspagis Ravila tn suunal?

3) Kui lai on kavandatud selle ehitusloa raames ehitatava tee katendi laius minule kuulva

kinnistu (Avo tee 2//4 Tähtvere Küla, Tartu linn, KÜ 83101:003:0396) vahetus läheduses ?

4) Kui lai on selle ehitusloa raames kavandatava tee katendi laius edaspidi kavandatavas

tööstuspagis Ravila tn suunal?

Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile

14.05.2025 kiri

Edastasite mulle e-kirjaga 28.04.2025 teate „Kardla-Tartu lõigu ehitamise ehitusloa

menetlusse kaasamine (km 168,36-176,84)”.

Eeltoodud kaasamisega seoses sooviksin teabenõude korras teada saada, Avo teelt Ravila

tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsutee maksumust (projekti eelarve). Projekteeritud

juurdepääsutee eelarvestatud maksumus palun esitada koos kõigi projekteeritud tööde

mahtude ja nende maksumusega.

Teabenõudele sooviksin saada vastust e-posti aadressile

02.06.2025 kiri

Arvamus (vastuväited ja ettepanekud) Kardla-Tartu teelõigu ehitusloa eelnõule ja

taotlus teabe väljastamiseks

28.04.2025 kirjaga nr 8-1/21-003/6914-1 algatas Transpordiamet ehitusloa andmise

menetluse riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–

Tartu lõigu ehitamiseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 6 alusel esitas Transpordiamet

puudutatud kinnisasja omanikule teadmiseks ja hiljemalt 02. juuniks 2025 arvamuse

avaldamiseks ehitusloa eelnõu (edaspidi Eelnõu). Eelnõu kaaskirja kohaselt toimuvad tee

ehitustööd vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–

Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“.

Avo tee 2 // 4 kinnistu omanik esitab ehitusloa eelnõule järgmised vastuväited:

1) Esiteks, menetluslik tähelepanek, eelnõu kohaselt on ehitusloa kõrvaltingimusena

märgitud p-s 1, et määrata EhS § 45 lg 1 alusel ehitusloa kehtivuseks 8 aastat alates ehitusloa

andmisest ning 10 aastat, kui ehitamisega on alustatud. EhS § 45 lg 1 ütleb, et ehitusluba

kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat

Transpordiamet on Avo tee 2 // 4 kinnistu omanikule saatnud vastusena järgmised e-kirjad:

08.05.2025 e-kiri (vastus 05.05.2025 kirjale):

Olete esitanud Transpordiametile päringu, millega soovite teada kas otsene ehitustegevuse

kandumine Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule katastritunnusega 83101:003:0396 on

välistatud.

Transpordiamet käsitleb pöördumist mitte teabenõudena vaid selgitustaotlusena, sest Te

pole palunud oma pöördumises avalikku teavet. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt

on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Ehitusloa esemeks olev projekt on Teile menetluse käigus esitatud ning Teil on olnud

võimalus sellega tutvuda. Oma kirjas soovite Transpordiameti hinnangut kas

ehitusprojektiga kavandatavad ehitustööd ulatuvad Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule

ning kas ja mil moel on see välistud. Seega saab seda pöördumist käsitleda kui

selgitustaotlust Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse tähenduses.

Vastuseks pöördumisele saan anda hinnangu, et projektlahendus ei välista ehitustööde

kandumist Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule.

Et üheselt selgitada projektiga kavandatavaid tegevusi, olen teinud väljavõtte ehitusloa

esemeks olevast Kardla-Tartu põhiprojektist (leitav manusest), kohast kuhu on

projekteeritud tegevused Avo tee 2 // 4 kinnistuga piirneval lõigul.

Projektiga on kavandatud uus tee Teie kinnistu naaberkinnistule Avo tee T2

(katastritunnusega 79301:001:1366, sihtotstarbega transpordimaa), mis on välja

mõõdistatud riigi omandis olevast Laeva metskond 17 kinnistust (katastritunnusega

79301:001:1676).

Projektiga kavandatava tee kate jääb Avo tee 2 // 4 kinnistu piirist valdavalt 5-5,5m

kaugusele. Kinnistu nurga juures, kus on pöördekoht, on projekteeritud tee katte serva

kaugus kinnistu nurgapunktist 4m.

Kahe kinnistu nurga juurde on projekteeritud truubid, mille otsad asuvad Teile kuuluval

Avo tee 2 // 4 kinnistul paiknevates kraavides. Truubid on vajalikud selleks, et oleks tagatud

kinnistul koguneva sademevee äravool teisel pool asuvasse maaparanduskraavi.

Projekteeritud tee ja kinnistu piiri vahel on nähtud ette raadamine (joonisel roheline siksak

joonega piiritletud ala). Jooniselt on näha, et raadamise ala ulatub kuni piirini ja ulatub

kohati ka üle piiri.

Ehitustööde kandumist Teile kuuluvale Avo tee 2 // 4 kinnistule on Transpordiameti

hinnangul võimalik vältida tee ehitusloa kõrvaltingimusega, milles saab seada nõudeks enne

ehitamisega alustamist kinnistu piiri välja märkimise ning sellega ehitustöödega

naaberkinnistule sattumise välistamise. Transpordiameti hinnangul on tehniliselt võimalik

kavandada lühemad truubid (vajadusel kraavi otsa nõlva järsemaks tegemisega) ning

vähendada raadamise mahtu kuni sellise mahuni mis on minimaalselt vajalik tee

ehitamiseks.

Oleme nõus tee ehitusloa eelnõud täiendama ning lisama kõrvaltingimuse, mis kohustab

ehitajat märkima välja ja arvestama kinnistu piiri asukohaga ning viima läbi ehitustööd

selliselt, et need ei kanduks Avo tee 2 // 4 kinnistule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

17

ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada

pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Eelnõus puuduvad sisuliselt ja õiguslikult

motiveeritud põhjendused, millest lähtuvalt on ehitusloa kehtivust seaduses sätestatuga

võrreldes oluliselt pikendatud. Kaaskirjas märgitu, et ehitustööde aeg on teadmata ja sõltub

riigi rahastusotsusest on liialt hägune argumentatsioon, et seda pidada õigustatult haldusakti

kehtivuse pikendamise motiveeringuks.

2) Teiseks, eelnõu (millele on lisatud projekt ja seletuskiri) on vastuolus Mäo-Tartu

teemaplaneeringuga, mille kohaselt on peetud sobivaimaks juurdepääsuks Avo tee 2//4

kinnistule läbi Laeva metskond 17 (83101:003:0473) asuva Armuvalu tee. 22.05.2022

korraldusega nr 1.1.-3/22/364, millega anti välja Tammevardi ja Avo tee ühendustee

projekteerimistingimused (PT) küll muudeti eelnimetatud teemaplaneeringut ja selle üle

toimus vaidlus halduskohtus (3-22-1522), aga kohus asja sisulise arutamise käigus ei

vaaginud kõiki PT alusel antava ehitusloaga kaasnevaid asjaolusid (mh nt täpne mürataseme

mõõtmine, tee ehitamise majanduslikud kaalutlused, eelarvete võrdlused). Tammevardi ja

Avo tee PT p-s 5.1.2. on märgitud, et projekti eesmärgiks on alternatiivse juurdepääsu

tagamine mh käesoleva arvamuse esitaja kinnistule Avo tee 2//4. Haldusasjas nr 3-22-1522

peetud vaidluse tulemusel leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Transpordiametil oli

õiguslikult võimalik vastu võtta teemaplaneeringut muutvaid projekteerimistingimusi.

Riigikohtu seisukoht selles vaidluses puudub, vaidlus lõppes ringkonnakohtu lahendi

jõustumisega. Samas on kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht, et vastuväiteid

projekteerimistingimustele on võimalik esitada hilisemalt ka ehitusloa menetluses.

Riigikohus on nt lahendis nr 3-20-19 p-s 19 ja 19 öelnud järgmist:

"Projekteerimistingimuste õiguslik tähendus ei ole samaväärne (detailplaneeringuga). /.../

Projekteerimistingimuste andmine on üks osa ehitusloa menetlusest, sest nende

väljastamine on seotud konkreetse ehitusloa ning selle alusel rajatava ehitisega. Ehitusloa

andmisega projekteerimistingimuste õiguslik tähendus ammendub. /.../ Tähele tuleb panna

ka seda, et kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi on ehitusloa menetluses

võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku

usaldust (HMS § 66 lg 1 ja § 67). Ehitusloa taotlejal ei saa siiski üldjuhul tekkida kaalukat

õiguspärast ootust seoses ehitise või selle kasutamise mõjudega, mida

projekteerimistingimuste andmisel piisaval määral ei uuritud. Kui ehitusloa andmise

otsustamisel ilmneb, et projekteerimistingimused on õigusvastased ja ehitusloa andmine

kahjustaks üleliia selle mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb projekteerimistingimused

tunnistada kehtetuks või neid muuta ning ehitusloa andmisest keelduda." Arvamuse

esitaja jaoks võib selliseks mõjuteguriks olla mh teemaplaneeringut muutva PT alusel

planeeritava juurdepääsutee ja lähipiirkonda kavandatava tööstuspargi rajamisega kaasnev

müra, liikluskoormuse talumise ja õhusaaste taseme märkimisväärne tõus. Nimetatud

küsimusi ei ole tõenditele tuginevalt haldusasjas nr 3-22-1522 piisava põhjalikkusega

uuritud ega ka otsusega lõplikult lahendatud. Ka ehitusloa eelnõus ei ole müraküsimust

sisuliselt lahti kirjutatud - kõrvaltingimuste p-s 19 on vaid sedastus, et iga müratõkke juures

tuleb teostada kontrollmõõtmised. Kuidas on kavandatud Avo tee 2/4 kinnistut mõjutava

müra mõjuala ja pakutavad lahendused, ei ole eelnõust, projektist ega sellele lisatud

seletuskirjast võimalik hoomata. Arvamuse esitaja tõi juba halduskohtule esitatud kaebuses

välja asjaolu, et Mäo-Tartu teemaplaneering on riiklik planeering ja sellega peab arvestama

nii PT taotleja kui ka RMK oma projektide koostamisel ning õiguslikult ebakorrekte ja sisult

arusaamatu on PT-s esitatud väide, et Mäo-Tartu teemaplaneeringu realiseerimisel on

"tekkinud teadmine", et Laeva 17 metskond kinnistul asub puhkemets, mis on määratud

RMK kõrgendatud avaliku huviga alaks. Teadmine RMK tegevusest ei saanud

haldusorganitel "tekkida" suvaliselt - RMK peab oma tegevuses järgima seadust ja

kehtivaid planeeringuid. Vastasel korral on tegemist halvasti planeeritud ja korraldatud

*Kirja manuses on väljavõte projektist Avo tee 2 // 4 kinnistu piirkonnas.

16.05.2025 e-kiri (vastus 09.05.2025 kirjale):

Olete esitanud Transpordiametile päringu, millega soovite saada teada millised on ehitusloa

esemeks oleva Kardla-Tartu lõigu põhiprojektiga projekteeritud Tammevardi ja Avo tee

ühendustee laiusgabariidid erinevates asukohtades.

Transpordiamet käsitleb pöördumist mitte teabenõudena vaid selgitustaotlusena, sest Te

pole palunud oma pöördumises avalikku teavet. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt

on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

Ehitusloa esemeks olev projekt on Teile menetluse käigus esitatud ning Teil on olnud

võimalus sellega tutvuda. Oma kirjas soovite, et Transpordiamet selgitaks projekteeritud

lahendust. Seega saab seda pöördumist käsitleda kui selgitustaotlust Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähenduses.

Vastused esitatud küsimustele on järgmised:

1. Projekteeritud tee muldkeha laius kinnistu nr 83101:003:0396 vahetus läheduses on 6

meetrit.

2. Projekteeritud tee muldkeha laius edaspidi kavandatavas tööstuspargis Ravila tn suunal

on 6 meetrit.

3. Projekteeritud tee katte laius kinnistu nr 83101:003:0396 vahetus läheduses on 5 meetrit.

4. Projekteeritud tee katte laius edaspidi kavandatavas tööstuspargis Ravila tn suunal on 5

meetrit.

Küsitud mõõdud on nähtavad ka projekti asendiplaani joonisel

„MA18478_PP_TL_TL_01_1-201_Asendiplaan-LK22-Ravila-tn-yhendus“.

21.05.2025 e-kiri (vastus 14.05.2025 kirjale):

Olete esitanud Transpordiametile teabenõude, millega soovite saada teada Avo teelt Ravila

tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsu tee mahtusid ja maksumust (projekti eelarvet).

Selgitame, et projekti töömahtude aruanded asuvad projekti kaustas

3.1_teed/Lisa4_Detailid. Selles kaustas asub fail nimega MA18478-PP-TL-CL-01-3-000-

Koondmahud, mis on nii .xlsx kui .pdf formaadis. Selles failis on veerus „AL“ (JPT-14 Avo

tee) toodud eraldi välja küsitava tee ehitusmahud erinevate tööde kaupa.

Link projektile on Teile esitatud 28.04.2025 ehitusloa menetluse kaasamise kirjaga nr 8-

1/21-003/6914-1.

Projekti täpne ehitusmaksumus selgub pärast ehitushanke läbiviimist kui pakkujad on oma

pakkumused esitanud. Kogemuse põhjal, eeldatavat projekti maksumust hinnates, oleme

me kalkuleerinud, et Avo teelt Ravila tn pikenduse suunas ehitatava juurdepääsu tee

maksumus on ligikaudu 173 500 eurot, millele lisandub käibemaks.

03.06.2025 e-kiri (vastus 02.06.2025 kirja punktile nr 5):

Saadan soovitud Tammevardi ja Avo tee ehitamise eeldatava maksumuse kalkulatsiooni.

Manuses on nii *.xlsx kui ka *.pdf versioon. Kogu üleliigne info, mis puudutab ülejäänud

Kardla-Tartu objekti, on tabelist eemaldatud. Loodan, et esitatud info vastab seekord

soovitud kujule.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

18

haldusorganite koostööga. Samuti ei ole lõpuni mõistetav puhkeala kavandamise

otstarbekus (sh sellega kaasnevad müra ja saaste kõrvaldamise kulud) tiheda liiklusega

maantee vahetusse lähedusse. Õiguslikult ei ole takistust selleks, et ehitusloa menetluses

projekteerimistingimused üle vaadata ja eksimused parandada. Ettepanek, vaadata üle

Tammevardi ja Avo tee PT-ga kehtestatud teemaplaneeringu muudatused ning õiguslikult,

sisuliselt ja rahaliselt kaaluda PT muutmist ja/või kehtetuks tunnistamist ning juurdepääsu

tee projekteerimist/ehitamist vastavalt teemaplaneeringus kehtestatule ehk läbi Armuvalu

ja Hallihundi tee.

3) Kolmandaks, arvamuse esitaja saatis Transpordiametile 3 teabenõuet - vastavalt

05.05.2025; 14.05.2025 ja 09.05.2025. 05.05.2025 teabenõudes palus arvamuse esitaja

vastata küsimusele, kas kavandatava ehitusloa alusel on välistatud otsene ehitustegevuse

kandumine temale kuuluvale kinnistule (Avo tee 2//4). 08.05.2025 vastas Transpordiameti

esindaja Tiit Vunk, et projektlahendus ei välista ehitustööde kandumist nimetatud

kinnistule. Vastuse kohaselt on projektiga kavandatud kahe kinnistu truupide ehitamine,

mille otsad asuvad Avo tee 2//4 kinnistul. Samuti on kirjas märgitud, et projekteeritava tee

ja kinnistu piiri vahel on ette nähtud raadamine ja raadamise ala ulatub kohati üle Avo tee

2//4 kinnistu piiri. Arvamuse esitaja on kategooriliselt vastu tema kinnistul raadamise

ja/või mistahes muu ehitusega seonduva töö läbiviimiseks. Nimetatud tegevus tuleb

ehitusloas täielikult välistada. Raadamiseks Avo tee 2//4 kinnistul puudub nii õigulik alus

kui sisuline põhjendus. Metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 kohaselt tehakse raadamist muu

õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks

maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Praegusel juhul Avo tee 2//4

kinnistul raadamise teostamiseks selline õigusaktidest tulenev alusdokument puudub.

Raadamise või muu ehitusega seonduva tegevuse kavandamine Avo tee 2//4 kinnistule on

mh vastuolus Transpordiameti 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/364 väljastatud

projekteerimistingimustega Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamiseks. Nimetatud PT

p-s 4 on loetletud ehitamisega hõlmatavate kinnisasjade andmed, millede hulka ei kuulu

Avo tee2//4 kinnistu ja sellel kinnistul mistahes ehitustegevuseks sh metsa raadamiseks

puudub õiguslik alus ning selline tegevus rikub õigusvastaselt arvamuse esitaja

omandi(põhi)õigust. Samuti ei ole seda tegevust märgitud ehitusloa eelnõus, mis on

haldusõiguslikult isiku eksitamine. Ehk, teisisõnu on ehitusloaga kinnistule Avo tee 2//4

kavandatav raadamine vastuolus PT-ga. Ettepanek, kui Transpordiamet ei nõustu eelpool

tehtud ettepanekuga, et ühendustee projekteerimise asjaolud tuleb tervikuna üle vaadata ja

planeerida tee ehitamine vastavalt teemaplaneeringus kehtestatule läbi Armuvalu tee ning

jätkab Tammevardi ja Avo tee PT elluviimist, siis tuleb ehitusluba viia kooskõlla PT-ga ja

ehitusloas (nt kõrvaltingimusena) sätestada kohustus viia kõik tee ehitustööd (sh

raadamine) läbi selliselt, et need ei mõjuta mistahes ajal ega viisil (sh raadamine,

kinnistule mistahes mõjude kandumine, mh müra ja saaste taseme tõus) Avo tee 2//4

kinnistut.

4) Neljandaks, käesoleva ehitusloa eelnõu aluseks oleva PT üle toimunud kohtuvaidluses

leidis kohus, et PT andmise ajal ei pidanud Transpordiamet detailselt välja arvutama PT-s

ettenähtud juurdepääsu tee maksumust võrrelduna Armuvalu tee välja ehitamise

maksumusega. Seejuures, kohtulahend ei tugine ühelegi konkreetsele avalikku raha

kasutamist tõendavale dokumendile. Ringkonnakohtu otsuse p-s 12 on märgitud

üldsõnaliselt vaid järgmist: "Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et teemaplaneeringus

ette nähtud juurdepääs mööda Armuvalu teed on põhimõtteliselt võimalik, kuid on

põhjendanud miks muutunud asjaolusid ja erinevaid huve arvestades ei ole see enam parim

lahendus. Vastustaja võis seejuures arvestada majanduslike kaalutlustega." Ehk, et

tegemist on oletuslikku laadi põhjendusega. Ekspertiisi kavandatavate teetööde

Juhin tähelepanu, et tegemist on eeldatava maksumuse hinnanguga. Lõplikud maksumused

selguvad ehitushanke käigus ja sõltuvad sellest, millise hinnaga ehitajad materjale ja

ehitusmasinaid kätte saavad.

*Kirja manuses on tabelid Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitusmaksumusest.

Põhjendus: (Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku 02.06.2025 kirjas toodud punktide kaupa)

1. Ehitusloa kehtivuse pikemaks tähtajaks määramise põhjendus tuuakse välja ka ehitusloa

andmise korralduses. Tegemist on mahuka projektiga, mille realiseerimine võib võtta aega

kauem kui 2 aastat. Samuti on nii mahuka projekti ehitamise ettevalmistamine ja hankimine

aega nõudev protsess. Nii mahuka projekti puhul oleks 5 aastane ehitusloa kehtivus

asjakohane juhul kui objekt läheks kohe ehitusse. Seda aga käesoleval aastal ei juhtu,

mistõttu on nähtud ette pikem kehtivusaeg, võttes aluseks EhS §45 lõike 1.

Pikem ehitusloa kehtivuse aeg ei riku Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi.

2. Ehitusloa esemeks olev projekt on koostatud lähtuvalt Transpordiameti 12.05.2022

korraldusega nr 1.1-3/22/364 antud projekteerimistingimustest Tammevardi ja Avo tee

ühendustee ehitamise ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel on

hinnatud muuhulgas ka projekteerimistingimuste vastavust Mäo-Tartu teemaplaneeringuga

ning leitud, et need on kooskõlas, sest need aitavad majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja

looduskeskkonna vajadustest lähtuvalt kaasa teemaplaneeringuga seatud eesmärkide

saavutamisele.

Projekteerimistingimuste andmisel on hinnatud ka õiguslikke, sisulisi ja rahalisi aspekte

ning kaalumise tulemusel on jõutud parima lahenduseni. Kõiki aspekte on

projekteerimistingimuste menetluses piisava põhjalikkusega kaalutud ning ära on kuulatud

ka asjasse puutuvad osapooled.

Projekteerimistingimused on õiguspärased ja kehtivad ning seda kinnitab ka jõustunud

kohtuotsus.

Müra ja õhusaastega seotud küsimusi on hinnatud keskkonnamõjude hinnangu (KMH)

koostamise käigus ning pakutud välja asjakohased leevendavad meetmed. KMH aruanne

on tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 14.10.2022

otsusega nr 1.1-2/22/149.

3. Transpordiamet hindas koostöös projekteerijaga projektlahendust ning leidis, et

projektlahendust on võimalik muuta selliselt, et projektiga kavandatavad ehitustööd asuksid

Avo tee 2//4 kinnistu piiridest väljas. Projekteerija on koostanud täpsustatud

projektlahenduse, millest saab ehitamisel juhinduda.

Ehitusaegse müra ja vibratsiooni nõuetele vastavuse tagamise tingimus on lisatud tee

ehitusloa eelnõu kõrvaltingimustesse Terviseameti suunistel. Samuti on kõrvaltingimustes

nõue kasutada tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, vältida tolmamist

ehitusmaterjalide niisutamisega ning vältida ehitustöid õhtusel ja öisel ajal.

4. Erinevate variantide võimalikku ehitusmaksumust on Transpordiamet hinnanud

projekteerimistingimuste menetluse käigus vastavalt oma teede ehitamise kogemusele. Läbi

Armuvalu tee juurdepääsu kavandamine tähendaks märkimisväärselt pikemas lõigus tee

ehitustööde teostamist, mis muudab selle kokkuvõttes kallimaks. Ühe jooksva meetri

olemasoleva tee parendamine on küll odavam kui ühe jooksva meetri uue tee ehitamine,

kuid kui seda esimest teha oluliselt pikemas lõigus, siis võib uue tee rajamine lühemas

lõigus osutuda odavamaks. Seda on projekteerimistingimuste menetluse käigus ka arvesse

võetud ning see majanduslik aspekt on lahti seletatud projekteerimistingimuste andmise

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

19

maksumuste väljaselgitamiseks kohus läbi ei viinud ja kohtulahendi tegemisel ka mitte

ühelegi majanduslikku otstarbekust tõendavale tõendile ega haldusorgani

eelarvedokumendile ei tuginenud. Teisisõnu kohtumenetluses kahe alternatiivse tee

maksumuse küsimust sisuliselt tõnditele põhinevalt ei võrreldud ega soodsama lahenduse

kasuks tõsikindlalt ei lahendatud. Ehitusloa menetluse etapis on Transpordiametil

eelduslikult olemas täpsemad andmed projekti maksumuse kohta. 14.05.2025 saatis

arvamuse esitaja Transpordiametile teabenõude, milles palus väljastada Avo teelt Ravila tn

pikenduse suunas kavandatava juurdepääsu tee maksumuse tõendid ehk projekti eelarve

koos kõigi projekteeritud tööde mahtude ja nende hindadega. Nimetatud teabenõudele ei

ole ühest ja selget vastust Transpordiamet esitanud või vähemalt ei ole sellist teavet

arvamuse esitajale kättesaadavaks tehtud. Transpordiameti poolt saadetud väga mahukatest

linkidest arvamuse esitaja konkreetseid vastuseid ei leia. Haldusasjas nr 3-22-1522 tõi

arvamuse esitaja välja ka asjaolu, et menetluses läbi viidud paikvaatlusel veenduti, et

Armuvalu tee on RMK puhkeplatsi parklast kuni Hallihundi teeni heas korras kõrge

muldkehaga kruusatee, millele on peale veetud killustik ja mis võimaldaks eelduslikult

kergemalt ja soodsamalt luua juurdepääsutee. Kuni käesoleva ajani ei ole keegi ümber

lükanud puhtloogilist järeldust, et selle olemasoleva tee ümberehitamine optimeerib

mullamahte ja seeläbi ka projekti maksumust. Arvamuse esitaja tõi nii PT kooskõlastuse

etapis kui halduskohtumenetluses välja selle, et kehtiva teemaplaneeringu käigus on välja

selgitatud, et otstarbekaim lahendus on kasutada lahendusks olemasoleva tee

ümberehitamist, kuna on olemas muldkeha kruusatee näol. Seevastu tee rajamine läbi

Tammevardi tee eeldab suuremahulisi mullatöid uue tee muldkeha loomiseks.

Transpordiameti poolt juurdepääsu majandusliku aspekti kaalumise kohta esitatud

seisukohtades esineb ka põhimõtteline ebaselgus ja teatav vasturääkivus. Transpordiamet

väidab, et läbi Tammevardi tee juurdepääsu tagamine (PT kohane lahendus) on odavam

põhjusel, et sellise variandi puhul tuleb rajada ligikaudu 935 m uut teed alates Avo teest

kuni perspektiivse Ravila tn pikenduseni, aga väidetavalt tuleb Armuvalu tee kaudu

juurdepääsu ehitamisel rekonstrueerida ligikaudu 1095 m pikkune olemasolev tee ja rajada

u 129 m uut teed. Väidetavalt jääb Tammevardi lahenduskäik soodsamaks ka sel juhul, kui

tee rajamisega kaasnevad mõningad lisakulud (parkimiskohad, truubi/kergsilla rajamine,

lõkkeplatsi ümberehitamine, matkaradade ümberehitamine kohas, kus need kattuvad

sõiduteega). Esiteks, ehitusloa eelnõus ega sellele lisatud dokumentatsioonis ei ole ära

näidatud, kui suured on nö "mõningad lisakulud", millised summad ja millele on

eelarvestatud. Avaliku raha kulutamine peab olema detailsusastmelt selgem. Teiseks,

ehitusloa eelnõust ei ole nähtav, milliste kuludega ehitatakse Ravila tänava pikendus

(ühendus), milleni peaks jõudma PT kohane juurdepääsutee Avo tee 2//4 kinnistuni. Ravila

tn pikenduse (ühenduse) kulud eelduslikult lisanduvad PT kohase lahenduse elluviimisele

hoolimata sellest, kas need kulud kannab riik või kohalik omavalitsus (Tartu linn). Seega ei

ole ehitusloa eelnõu õigusselge muuhulgas nii RMK puhkealaga seotud kulutuste kui Ravila

tn pikenduse (ühenduse) väljaehitamisega seotud kulutuste osas suhestuvalt Tammevardi

PT alusel juurdepääsu tee rajamisse ehk puudub selge ülevaade majanduslike kaalutluste

seisukohalt. Nagu eelpool öeldud, siis majanduslikke aspekte ei arutatud ega lahendatud

haldusasjas nr 3-22-1522. PT andmise menetluses avaldas Transpordiameti esindaja Tiit

Vunk ka ise, et soodsaim lahendus ühenduste rajamiseks oleks Armuvalu tee - Hallihundi

tee kaudu. PT andmise menetluse käigus 06.04.2022 toimunud paikvaatluse koondtabelist

nähtub ka asjaolu, et Armuvalu teed kasutab sõidukitega läbimiseks faktiliselt ka RMK

teendindav transport. PT koostamise eesmärgiks on selle p-s 5.1.2. märgitud alternatiivse

juurdepääsu tagamine viiele kinnistule (Laeava metskond 17, Avo tee 2//4; Männimetsa,

Maripuu ja Järve), kelle juurdepääs riigitee ehitamisega seoses kaob. Armuvalu tee koormus

ei eelduslikult ei suurene sedavõrd, et see takistaks RMK poolt planeeritavat tegevust Laeva

korralduse lisas 2. Selles on välja toodud, et läbi Tammevardi tee juurdepääsu tagamiseks

tuleks rajada 935m uut teed. Läbi Armuvalu tee juurdepääsu tagamiseks tuleks aga

rekonstrueerida 1095m pikkuselt olemasolev Armuvalu tee, rajada tee 315m pikkusel lõigul

Avo tee suunas olemasolevale muldkehale ning rajada 129m pikkusel lõigul uus tee uuele

muldkehale – kokku tuleks teha tee ehitustöid 1539m pikkusel lõigul.

Ravila tänava pikenduse osaline väljaehitamine on Tartu linna plaan. Tartu linn on

avaldanud Transpordiametile soovi teha selles osas koostööd ning realiseerida Ravila tn

vähemalt osaliselt koos Kardla–Tartu lõigu ehitamisega. Objektide korraga tegemine ühe

lepinguga aitab alandada tee ehitustööde ühikhindu, mis annab võimaluse mõnevõrra

odavamalt objekt välja ehitada. Sarnast koostööd tegi Transpordiamet Tartu linnaga Tartu

läänepoolse ümbersõidu II ehitusala (Riia ring) väljaehitamisel, mille käigus ehitati

linnatänavaid Tartu linna finantseerimisel.

Ravila tänava pikendus ei täida ainult juurdepääsu tagamise eesmärki Avo teele. Sellel

projektil on mitmeid teisi eesmärke, mis on teiste osapoolte huvi. Transpordiamet on

siinkohal arvestanud Tartu linna huviga ning Ravila tn pikenduse ehitamise maksumust

mitte arvestanud Kardla–Tartu lõigu projekti ehitamise koosseisu.

Projekteerimistingimuste menetluse käigus on lisaks ehitusmaksumuste võrdlemisele

hinnatud ka teisi aspekte. Otsuse tegemisel hinnati muuhulgas ka üldplaneeringust

tulenevaid piiranguid/võimalusi, keskkonnapiiranguid, teede omandi ja korrashoiu

korraldamise küsimusi, liiklusohutust, avalikku huvi ning teekonna pikenemist erinevate

juurdepääsu variantide korral.

5. Transpordiamet saatis 03.06.2025 e-kirjaga Avo tee 2 // 4 kinnistu omaniku esindajale

detailse info Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitamise eeldatava maksumuse kohta.

Otsus:

1. Jätta tee ehitusloa eelnõu kõrvaltingimus, mis puudutab ehitusloa kehtivust, muutmata.

2. Mitte arvestada ettepanekut tunnistada Tammevardi ja Avo tee ühendustee ehitamise

ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimused kehtetuks. Mitte arvestada ettepanekut

rajada juurdepääsutee Avo tee 2 // 4 kinnistule (83101:003:0396) läbi Armuvalu ja

Hallhundi tee.

3. Arvestada ettepanekuga sätestada ehitajale kõrvaltingimustega kohustus viia kõik tee

ehitustööd (sh raadamine) läbi selliselt, et need ei mõjutaks mistahes ajal ega viisil Avo tee

2//4 kinnistut.

Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Avo tee 2 // 4 kinnistuga (83101:003:0396) külgneval alal tuleb välistada ehitustööde (sh

raadamine) ja ehitamisest tulenevate negatiivsete mõjude kandumine Avo tee 2 // 4

kinnistule. Ehitustöid tuleb selles asukohas teostada vastavalt tee ehitusloa andmise

korralduse lisas 4 olevale joonisele, millega on põhiprojekti lahendust muudetud. Enne

ehitamisega alustamist tuleb kinnistu piiri asukoht välja märkida. Raadamistöid on lubatud

teha minimaalses ulatuses, mis on vajalik juurdepääsutee ehitamiseks.

4. Lugeda, et projekteerimistingimuste andmisel on piisavalt kaalutud olulisi aspekte ning

puudub vajadus neid uuesti üle hinnata.

5. Lugeda, et Transpordiamet on täitnud soovi tutvuda detailse infoga, mis puudutab

Tammevardi tee ja Avo tee ühendustee ehitamise eeldatava maksumust.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

20

metskond 17 kinnistul. Pealegi nagu eelpool öeldud, ei nähtu PT menetlemise materjalidest

RMK puhkeala kavandamise otstarbekus tiheda liiklusega maantee lähialasse. Aimatavalt

võib praegusel juhul olla tegemist olukorraga, kus ehitustehniliselt keerulisema ja ilmselt

ka ajaliselt ja rahaliselt kulukama lahendusvariandi puhul on eelistatud Tedrela kinnistule

kavandatava Tööstuspargi kui kinnisvaraarendaja huvisid teistele eraomandis olevate

kinnistute omanike huvidele. PT andmise menetluses on korduvalt avaldatud arvamust, et

Armuvalu tee väljaehitamine võib olla avaliku raha kasutamise aspektist majanduslikult

soodsam (mh nt Tammevardi ja Avo tee PT arvamuste ja kooskõlastuste tabeli p 2.5.) Ka

RMK on varem öelnud (mh nt PT paikvaatluse koondtabeli p 16), et juurdepääsu

määramisel on kohtupraktikas kujunenud välja põhimõte, et eelistada tuleb kõige odavamat

juurdepääsulahendust. Jääbki seejuures arusaamatuks, miks kulutab Transpordiamet

avalikku (maksumaksja) raha eelduslikult kallima ja ehituslikult keerulisema lahenduse

elluviimiseks.

5) Taotlus teabe väljastamiseks. Transpordiamet ei ole arvamuse esitaja 14.05.2025

teabenõude alusel väljastanud konkreetselt küsitud teavet, vaid saatnud viite lingile, millelt

küsitud teavet arusaadaval kujul ei avane. Seetõttu palub arvamuse esitaja Transpordiametil

teabenõude korras väljastada 1) Avo tee 2//4 kinnistule juurdepääsuks kavandatud tee

eelarvestatud maksumus projekteeritud tööde lõikes koos iga positsiooni kohta välja toodud

maksumusega. Eelnõule lisatud materjal on oluliselt laiem, kui vaid Avo tee 2//4 puudutav

osa, on seetõttu mahukas ja palun Teil mitte saata linke ega viiteid, vaid täita teabenõue

üksnes konkreetse küsitud teabe osas - eelistatult loetavalt PDF formaadis. Teabenõude

palun Teil täita seaduses ettnähtud korras, soovitud viisil.

4 Jõe

79301:001:1393

Põhja-Jõe

79301:001:1394

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

79301:001:1395

03.06.2025 e-kiri

vastuseks Teie 28.04.2025 kirjale nr 8-1/21-003/6914-1 annab kinnistu (registriosa

1465204) omanik LRY OÜ (registrikoodiga 16370242) teada, et ei saa anda kooskõlastust

Skepast&Puhkim OÜ töö nr MA18478 „Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa

km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõigu põhiprojekt“ (edaspidi ka Projekt) kohaselt antavale

ehitusloale (edaspidi ka Ehitusluba) järgmistel asjaoludel:

- Transpordiameti poolt algatatud avalikes huvides maa omandamise (Transpordiameti

teade Jõe kinnisasja osa omandamise menetluse algatamise kohta 11.04.2023 kirjaga nr 8-

3/23-028/8086-1) menetlus (edaspidi ka Omandamise menetlus) on käesoleva aja seisuga

lõpule viimata;

- Projekti kohane tee paikneb LRY OÜ’le kuuluval kinnistu koosseisus oleval maaüksusel

ning Omandamise menetluses kinnistu omaniku poolt varasemalt antud nõusolekut

kinnistust (registriosa 1465204) äralõike (maatükk katastritunnusega 79301:001:1395)

riigile võõrandamiseks ei saa LRY OÜ hinnangul lugeda kinnisasja omaniku antud

nõusolekuks võõrale maale ehitamiseks;

LRY OÜ palub Teil võimalusel välja selgitada, kas Omandamise menetlus viiakse lõpuni

enne Ehitusloa andmist?

Põhjendus:

Kardla–Tartu lõigu projekti realiseerimiseks vajalike maade omandamine on praegusel

hetkel käimas ning suurem osa maid on juba ka omandatud. Jäänud on veel mõned üksikud

kinnisasjad, kus on toimingud erinevate asjaolude tõttu veel pooleli. Nendega tegeldakse.

Ehitusloa andmise edasi lükkamine ei ole antud juhul proportsionaalne arvestades projekti

ulatust ja maade omandamise seisu. Transpordiameti hinnangul on proportsionaalne ja

asjakohane lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus erakinnistutele kavandatud

projektlahenduste väljaehitamise piiramiseks, et kaitsta maaomaniku õigusi ja huve.

Otsus:

Lisada tee ehitusloa eelnõule kõrvaltingimus:

Ehitustööde teostamiseks väljaspool riigitee alust maad peab olema sõlmitud kinnisasja

omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

5 Võsula vkt 8

83101:001:0028

04.06.2025 kiri

Oleme tutvunud Transpordiameti algatatud ehitusloa eelnõuga seoses riigitee 2 Kardla-

Tartu lõigu ehitamisega. Idee on hea ning loodetavasti saab see ka millalgi teoks.

Võsula vkt 8 omanikuna on mul mõned murekohad seoses sellega.

Võsula vkt kinnistutele pääsemiseks rajatakse Võsula tee ühendus KT-04 algusega

Ilmatsalu poole viivalt maanteelt läbi metsa ning see jõuab välja Võsula vkt 2 kinnistuni.

Rajatav teeots võimaldab vasakule keerates edasipääsu ka Võsula vkt 3//4 kinnistutele.

Meie kinnistule Võsula vkt 8 muutub ümbersõit aga ebaproportsionaalselt pikaks, kuigi

saaksime otse edasi liikuda mööda Võsula vkt 3//4 kinnistutest , millega on meil ühine

kinnistu piir. Lisaks sellele, et ümber Võsula vkt kinnistute sõit pikaks kujuneb, on meie

Põhjendus:

Teekondade pikenemine on 2+2 maanteede rajamisel paratamatu, sest samatasandiliste

ristmike rajamine on liiklusohutuse kaalutlustel keelatud ning tavaliselt ei ole võimalik

liiklussõlmedesse liikluse suunamisel teekonna pikkusi muutmata jätta. Teekondade

pikkused sõltuvad 2+2 teede korral tihtipeale ka sellest, kuhu suunas valdavalt sõita

soovitakse.

Transpordiamet mõõtis projekti asendiplaani jooniselt teekondade pikkusi. Eeldades, et

Võsula vkt 8 elanike peamine tõmbepunkt on Tartu linn ja sõitmiseks kasutatakse Tallinn–

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

21

jaoks kõige suurem probleem see, et meil tegelikult puudub ligipääs avalikule teele. Seni

oleme sõitnud oma kinnistule Võsula vkt 6 suusõnalise kokkuleppe alusel, aga need

tingimused võivad alati muutuda, kui peaks tulema muus omanik vms.

Maakatastri andmetel on tee (83101:001:0680) meie kinnistu nurgani täiesti olemas. Ehk

on seda võimalik pisut pikendada, et võimaldada meie kinnistule ligipääs mööda avalikku

teed?

Tartu maanteed, siis pikeneb pärast Kardla–Tartu projekti realiseerimist teekonna pikkus

Tartu linna suunas võrreldes praeguse situatsiooniga ligikaudu 400m võrra.

Võsula vkt 8 kinnistu omaniku poolt soovitud ühendus lühendaks teepikkusi nii praeguses

olukorras kui ka pärast Kardla–Tartu lõigu projekti realiseerumist. Olemasolevas olukorras

oleks lühenemine ligikaudu 200m ning Kardla–Tartu projekti lahenduse korral oleks

lühenemine ligikaudu 600m mistahes suunas liikumisel.

Transpordiamet kaalus esitatud ettepanekut, kuid otsustas sellega mitte arvestada.

Kaalumisel võeti arvesse järgmised asjaolud:

 400m võrra teepikkuse suurenemine Tartu suunas võrreldes olemasolevaga ei ole

märkimisväärne teekonna pikkuse suurenemine.

 Võsula tee T1 kinnistu (83101:001:0680) ulatub küll Võsula vkt 8 kinnistu

(83101:001:0028) nurgani, kuid Maa- ja Ruumiameti hübriidkaardi andmetel paikneb

sellel kinnisasjal tiik ning sõltumata sellest, kas tiiki tee ehitamisel peab vältima või

mitte, tuleks juurdepääsutee rajamiseks kasutada maad ka teistest naaberkinnistutest.

 Uus juurdepääsutee lühendaks teepikkusi vaid ühele kinnistuomanikule. Teised

kinnistuomanikud sellest kasu ei saaks. Uue tee rajamine ühele kinnistule, olukorras kus

juurdepääs on teist kaudu tagatud, ei ole otstarbekas.

 Praegu eksisteerivat olukorda ligipääsuks avalikult kasutatavale teele projektiga ei

muudeta. Olukord kus tuleb sõita üle naaberkinnistu suusõnalise kokkuleppe alusel

eksisteerib nii praegu kui ka pärast Kardla–Tartu projekti realiseerumist.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekut pikendada kohalikku teed nr 7931311 Võsula tee kuni Võsula

vkt 8 kinnistuni (83101:001:0028).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 2 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee km 168,36-176,84 asuva Kardla–Tartu lõigu ehitamiseks“

lisa 2

22

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Ala-Sepa 79301:001:1543

Avo tee 1 83101:003:0394

Avo tee 6 83101:003:0452

Avo tee 8 83101:003:0451

Evardi 83101:003:0626

Hausi 83101:003:0528

Heki 83101:003:0398

Hirve 79301:001:1343

Ida-Lipingu 79301:001:1524

Ilvese 79301:001:1288

Jaani-Jüri 79301:001:1547

Jaanijürikese 83101:003:0506

Kagu-Lipingu 79301:001:1522

Kalda 83101:003:0801

Kangru 83101:003:0561

Kannuska 79301:001:1286

Kapa 83101:001:0151

Karuaseme 79301:001:1064

Karula 79301:001:1066

Kasearu alajaam 83101:003:0670

Kasearu tn 1 83101:003:0648

Kasearu tn 2 83101:003:0649

Kasearu tänav T1 83101:003:0672

Kirde-Lipingu 79301:001:1520

Kitsepõllu tee 2 83101:003:0763

Kitsepõllu tee 2a 79301:001:1355

Kitsepõllu tee 4 83101:003:0764

Kitsepõllu tee 6 83101:003:0765

Kitsepõllu tee T1 79301:001:1426

Kitseraja 79301:001:1378

Koidu 79301:001:1422

Kooli 79301:001:1549

Koopamäe 83101:001:0017

Krossi 79301:001:1420

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kure tee 2a 79301:001:1214

Kuusearu tn 16 79301:001:1409

Kuusearu tn 2 79301:001:1242

Kuusearu tn 3 83101:003:0660

Kuusearu tn 4 79301:001:1244

Kuusearu tn 6 79301:001:1246

Kuusearu tn 7 79301:001:1411

Kuusearu tänav 83101:003:0675

Kuusearu tänav T1 83101:003:0712

Käbi 79301:001:1211

Laaneküla tee 2 79301:001:1442

Laaneküla tee 4 79301:001:1434

Laaneküla tee 6 79301:001:1436

Lagle 79301:001:1546

Lehtmetsa 83101:003:0383

Lõuna-Tammevardi

alajaam

83101:003:0624

Lääne-Lipingu 79301:001:1521

Mari 79301:001:1351

Metsa 79301:001:1298

Metsatare 79301:001:1292

Metsaääre tee 1 83101:003:0173

Metsaääre tee 2 83101:003:0174

Metsaääre tee 3 83101:003:0175

Metsaääre tee 4 83101:003:0176

Mosna 79301:001:1380

Mosna 79301:001:1414

Mudaniku 79301:001:1350

Muide talu 83101:003:0045

Männi 79301:001:1416

Männiku 79301:001:1171

Nurga 79301:001:1296

Nurga 79301:001:1296

Papli 79301:001:1592

Papliõie 79301:001:1593

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Priidu 83101:003:0520

Puidugrupi 79301:001:1284

Päido 79301:001:1551

Pärna 79301:001:1424

Ravila tn 130 79301:001:1622

Ravila tn 69 79502:001:0004

Ravila tn 77 79502:001:0006

Ravila tn 79 79502:001:0020

Rähni 79301:001:1398

Saariku 79301:001:1418

Saarikumetsa 79301:001:0940

Sahkari 79301:001:1391

Sepa 79301:001:1503

Sepalaane 79301:001:1608

Sepasalu 79301:001:1450

Soosaare 83101:003:0393

Suurmetsa 79301:001:1375

Suurmetsapõllu 79301:001:1376

Tagametsa 79301:001:1468

Tamme-Leetsi 83101:003:0330

Tamme-Sahkari 83101:003:0549

Tammevardi pumpla 83101:003:0625

Tammevardi tee 83101:001:0475

Tammevardi tee 1 83101:003:0613

Tammevardi tee 11 83101:003:0618

Tammevardi tee 13 83101:003:0619

Tammevardi tee 15 83101:003:0620

Tammevardi tee 17 83101:001:0538

Tammevardi tee 21 83101:001:0540

Tammevardi tee 23 83101:001:0541

Tammevardi tee 9 83101:003:0617

Tammevardi tee T1 83101:001:0542

Taretaguse 79301:001:1294

Tedrela 79301:001:1359

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Teevahe 79301:001:1404

Tiksu 83101:003:0479

Toome 79301:001:1290

Uue-Kannuska 83101:001:0258

Uuetalu 79301:001:1454

Uuetalupõllu 79301:001:1452

Vahtriku 83101:003:0146

Vahtriku park 79301:001:1653

Vahtriku puhasti 83101:003:0154

Vahtriku tee 1 83101:003:0147

Vahtriku tee 2 79301:001:1496

Vahtriku tee 3 83101:003:0149

Vahtriku tee 4 79301:001:1493

Vahtriku tee 5 83101:003:0151

Vaksali tänav T1 79301:001:1428

Vana-Kandi tee 1 79301:001:1387

Vana-Kandi tee 3 79301:001:1172

Vesiroosi tee 83101:003:0761

Vesiroosi tee 1 83101:003:0757

Vesiroosi tee 2 83101:003:0478

Vesiroosi tee 3 83101:003:0758

Vesiroosi tee 4 83101:003:0759

Vesiroosi tee 6 83101:003:0760

Volli 83101:001:0283

Võsula vkt 1 // 1a 83101:001:0136

Võsula vkt 2 83101:001:0010

Võsula vkt 3 // 4 83101:001:0027

Võsula vkt 5 79301:001:1345

Võsula vkt 6 83101:001:0024

Väike-Kalda 83101:003:0802

Väike-Lipingu 83101:003:0008

Väike-Mudaniku 83101:001:0284

Väike-Männiku 83101:005:0071

Õunapuu 83101:003:0076

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

SõM 'S' Pp 'N'

IT S

inf ov

iit+ TM

S

PK 1

74 3+

91 .6

8

Müratõkkesein bet. piirdelH=2,0m tee kattestLõigu kogupikkus L=113 m

10,50

10,50 4,00

10,50 0,50

0,50

4,00 10,50

1,25 1,25

1,60 1,60

3,50 3,00

6,00 5,00

R5,00

R8,00

PK 17

40 +2

9, P

E d=

30 0

Hs v=

48 .4

7, H

vv =4

8. 17

L= 8.

11 m

i= 3

.6 9%

PK 17

42 +5

6, P

E d=

16 00

Hs v=

47 .3

4, H

vv =4

7. 30

L= 13

.7 3m

i= 0

.2 9%

PK 17

46 +9

1, P

E d=

50 0

Hs v=

49 .8

8, H

vv =4

9. 83

L= 10

.7 5m

i= 0

.4 6%

PK 9+

38 , P

E d=

60 0

Hs v=

48 .2

5, H

vv =4

7. 70

L= 18

.5 6m

i= 2

.9 6%

TR -0

02 4

TR -0

02 5

TR -0

02 6

TR -0

02 7

TR -0

02 8

TR -0

06 9

83 10

1: 00

3: 03

96

Av o

te e

2 //

4

79301:001:1364 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

83 10

1: 00

3: 04

52

Av o

te e

6

83 10

1: 00

3: 04

51

Av o

te e

8

79301:001:1371 Laeva metskond 9

83 10

1: 00

3: 03

94

Av o

te e

1

79 30

1: 00

1: 13

63

La ev

a m

et sk

on d

17

79301:001:1372 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

83101:003:0034 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee

L4 _R P1

L3 _R P2

L4 _P 1

L4 _P 2

L4 _P 6

L4 _P 5

L4 _P 3

L4 _R P7

L4 _R P8

KP350

KP351

KP354

KP355

KP358

KP359

KP362

KP363 KP366

KP367

PA69

PA72

PA75

PA77

PA81

PA67

PA68

PA70

PA71

PA73 PA74

PA76

PA78

PA79 PA80

KP352

KP353

KP356

KP357

KP360

KP361

KP365

KP364

KP368

KP369

TS08 Tähtvere KLT tunnel

JP T-

14 Av

o t ee

TS07 Tähtvere väikeloomatunnel

L=38.244 R=140.000 L=31.898

9+29.90

R=18.000 L=15.928 L=38.244

9+45.82

L=6.384

R=18.000 L=15.928

R=50.000 L=6.209 L=11.349

PK 0+11.35

L=35.922

R=50.000 L=6.209

PK 0+17.56

R=20.000 L=8.996 L=35.922

PK 0+53.48

L=31.941 R=20.000 L=8.996 PK 0+62.48

R=20.000 L=11.134 L=31.941

PK 0+94.42

L=14.199

R=20.000 L=11.134

PK 1+05.55

R=50.000 L=10.371 L=14.199

PK 1+19.75

L=9.796 R=50.000 L=10.371

PK 1+30.12

KL T-

40

Tä htv

er e K

LT

1740+00 1741+00 1742+00 1743+00 1744+00 1745+00 1746+00 1747+00

0+00

1+00

1+40

9+00

9+52

Projekti nimetus

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekti osa

Joonise nimetus

Projekti staadium

Konsultant

Muudatus Tegija Kuupäev Sisu

TellijaSkepast&Puhkim OÜ Registrikood 11255795 Laki põik 2 12919 Tallinn Tel +372 664 5808 [email protected]

Leht / Lehti

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4

[email protected] Tel. +372 620 1200 11413 Tallinn

PPMA18478

Teeprojekt

Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik

Andres Brakmann

Elian Remmelkoor

Margus Mikk

Eno Lints

Projektijuht

Insener

Projekteerija

Projekteerija

/11/06/2025

Asendiplaan

TL_01_1-201

1:500

229

PK1740+00-1747+00

1 2

13

17

21

3 4 5 6 7

8 9

10

11

12

14

15 16

18

19

20

22

TÖÖMAHTUDE PIIR

5,00

5,00

6,20

5,00

5,00

0,50

0,50

0,500,50

6,00

6,00 5,00

5,00

R5,00

R8,00

PK 4+

11 , P

E d=

60 0

Hs v=

48 .1

8, H

vv =4

8. 12

L= 15

.8 1m

i =

0. 35

%

PK 6+

64 , P

E d=

60 0

Hs v=

48 .4

8, H

vv =4

7. 07

L= 18

.3 3m

i =

7. 67

%

PK 7+

57 , P

E d=

16 00

Hs v=

47 .4

9, H

vv =4

7. 44

L= 25

.4 9m

i =

0. 20

%

PK 4+

19 , P

E d=

16 00

Hs v=

47 .6

8, H

vv =4

7. 63

L= 16

.7 8m

i =

0. 30

%

PK 9+

38 , P

E d=

60 0

Hs v=

48 .2

5, H

vv =4

7. 70

L= 18

.5 6m

i =

2. 96

%

PK 8+

83 , P

E d=

40 0

Hs v=

48 .6

7, H

vv =4

7. 80

L= 18

.0 0m

i =

4. 82

%

TR -0

06 7

TR -0

06 8

TR -0

06 9

83 10

1: 00

3: 03

30

Ta m

m e-

Le et

si

83 10

1: 00

3: 06

23

Põ hj

a- Ta

m m

ev ar

di a

la ja

am

83 10

1: 00

3: 06

22

Ta m

m ev

ar di

te er

ib a

83 10

1: 00

3: 06

25

Ta m

m ev

ar di

p um

pl a

83 10

1: 00

3: 06

18

Ta m

m ev

ar di

te e

11

83 10

1: 00

3: 06

26

Ev ar

di

83 10

1: 00

3: 06

13

Ta m

m ev

ar di

te e

1

83 10

1: 00

3: 05

25

Hõ be

m äe

83 10

1: 00

3: 06

16

Ta m

m ev

ar di

te e

7

83 10

1: 00

1: 05

42

Ta m

m ev

ar di

te e

T1

83 10

1: 00

1: 04

74

Hõ be

m äe

te e

83 10

1: 00

1: 05

39

Ta m

m ev

ar di

te e

19

83 10

1: 00

1: 05

40

Ta m

m ev

ar di

te e

21

83 10

1: 00

1: 05

41

Ta m

m ev

ar di

te e

23

83 10

1: 00

3: 06

20

Ta m

m ev

ar di

te e

15

83 10

1: 00

3: 06

14

Ta m

m ev

ar di

te e

3

83 10

1: 00

3: 06

19

Ta m

m ev

ar di

te e

13

83 10

1: 00

3: 05

23

To m

in ga

83 10

1: 00

1: 04

75

Ta m

m ev

ar di

te e

83 10

1: 00

3: 06

17

Ta m

m ev

ar di

te e

9

79301:001:1360 Avo tee T1

83 10

1: 00

3: 00

52

Pi he

lg a

83 10

1: 00

3: 03

96

Av o

te e

2 //

4

79 30

1: 00

1: 13

66

Av o

te e

T2

83 10

1: 00

3: 04

52

Av o

te e

6

83 10

1: 00

3: 04

51

Av o

te e

8

83 10

1: 00

3: 01

78

Va he

83 10

1: 00

3: 00

53

Ta m

m ek

es e

79 30

1: 00

1: 13

59

Te dr

el a

83 10

1: 00

1: 04

73

Ta m

m eo

ks a

83 10

1: 00

1: 04

79

Ta m

m ev

ar di

te e

5

83 10

1: 00

1: 05

38

Ta m

m ev

ar di

te e

17

83 10

1: 00

3: 06

24

Lõ un

a- Ta

m m

ev ar

di a

la ja

am

83 10

1: 00

3: 03

79

Ki ts

e- M

et sa

83 10

1: 00

3: 03

94

Av o

te e

1

L4 _P 3

L4 _P 4

PA 26 2

PA 26 1

PA 26 0

PA 25 9

PA 25 8

PA 25 7

PA 25 6

PA 25 5

JP T-

14 Av

o te

e

7+ 23

.8 2

R =4

0. 00

0 L=

43 .0

78 L=

33 1.

37 6

7+66.90

L=92.857 R=40.000 L=43.078

8+59.75

R=140.000 L=31.898

L=92.857

8+91.65

L=38.244 R=140.000 L=31.898

9+29.90

R=18.000 L=15.928 L=38.244

9+45.82

L=6.384

R=18.000 L=15.928

3+68.32 R=15.000 L=24.124

L=347.475

0+16.53 R=50.000 L=4.311 L=16.533

3+ 92

.4 4

L= 33

1. 37

6 R

=1 5.

00 0

L= 24

.1 24

0+20.84 L=347.475 R=50.000 L=4.311

0+00

1+00

2+00

3+00

4+ 005+

006+ 007+

00

8+00

9+00

9+52

Projekti nimetus

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Projekti osa

Joonise nimetus

Projekti staadium

Konsultant

Muudatus Tegija Kuupäev Sisu

TellijaSkepast&Puhkim OÜ Registrikood 11255795 Laki põik 2 12919 Tallinn Tel +372 664 5808 [email protected]

Leht / Lehti

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Transpordiamet Registrikood: 70001490 Valge 4

[email protected] Tel. +372 620 1200 11413 Tallinn

PPMA18478

Teeprojekt

Riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 168,36-176,84 Kardla–Tartu lõik

Andres Brakmann

Elian Remmelkoor

Margus Mikk

Eno Lints

Projektijuht

Insener

Projekteerija

Projekteerija

/11/06/2025

Asendiplaan

TL_01_1-201

1:500

2222

Ravila tänava ühendus

1 2

13

17

21

3 4 5 6 7

8 9

10

11

12

14

15 16

18

19

20

22