PROJEKTI RAHASTAMISTAOTLUS

1. UURIMISTEEMA NIMETUS: Püsimetsanduse näidis- ja katsealade disain

2. PROJEKTI NIMETUS: Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disain

3. PROJEKTI KESTUS Algus: 01.03.2025 Lõpp: 30.09.2025

4. PROJEKTI TAOTLEJA: Eesti Maaülikool

Telefon: 7 313 001

Aadress: Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kreutzwaldi 1

Registrikood: 74001086

Panga rekvisiidid: EE021010102000308001

5. PROJEKTI JUHT: Jürgen Aosaar

(Ees- ja perekonnanimi)

Metsakasvatuse kaasprofessor, PhD

(Amet, teaduskraad)

6. PROJEKTI PÕHITÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL (Põhitäitjate CV-d, sh. kuni 10 valdkonnaga seotud publikatsiooni loetelu esitada Lisas 1)

Projekti põhitäitjad:

Ees- ja perekonnanimi Teaduskraad Ametikoht Koormus projektis, kuudes

1. Jürgen Aosaar PhD EMÜ, kaasprofessor 7*0,3 = 2,1

2. Paavo Kaimre PhD EMÜ, professor 3*0,3 = 0,9

3. Kalev Jõgiste PhD EMÜ, kaasprofessor 3*0,3 = 0,9

4. Tiia Drenkhan-Maaten PhD EMÜ, vanemteadur 3*0,3 = 0,9

5. Eneli Põldveer PhD EMÜ, teadur 3*0,3 = 0,9

6. Kristjan Ait MSc (doktorant) EMÜ, nooremteadur 3*0,3 = 0,9

7. Allar Padari MSc EMÜ, peaspetsialist 3*0,3 = 0,9

8. Mikko Buht MSc (doktorant) EMÜ, nooremteadur 3*0,3 = 0,9

9. Pille Tomson PhD EMÜ, vanemlektor 3*0,3 = 0,9

10. Raul Rosenvald PhD TÜ, teadur 5*0,2 = 1,0

11. Leho Tedersoo PhD TÜ, professor 5*0,1 = 0,5

12. Liina Remm PhD TÜ, teadur 5*0,1 = 0,5

13. Liis Kuresoo MSc TÜ, nooremteadur 5*0,1 = 0,5

14. Maie Kiisel PhD TÜ, analüütik 5*0,1 = 0,5

15. Raimo Pajula MSc TLU, LIFE projekti ekspert 5*0,1 = 0,5

16. Mati Ilomets PhD TLU, LIFE projekti ekspert 5*0,1 = 0,5

Projektiga seotud abitööjõud:

1. Alar Astover PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

2. Tea Tullus PhD EMÜ, teadur Osaleb konsultandina

3. Rein Drenkhan PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

4. John Stanturf PhD EMÜ, külalisprofessor Osaleb konsultandina

5. Kalev Sepp PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

6. Meelis Pärtel PhD TÜ, professor Osaleb konsultandina

Kokku 13,8 kuud

7. TAOTLETAV FINANTSEERIMINE (ilma käibemaksuta) 50 000 eurot

Võimalike täiendavate finantseerimisallikate loetelu:

(finantseerimisallika nimetus) (summa; eur)

1………………………………………………………………

2………………………………………………………………

Detailne projekti eelarve esitada Lisas 2.

8. PROJEKTI PÕHJENDUS, EESMÄRGID, METOODIKA, INNOVAATILISUS JA RAKENDATAVUS, OODATAVAD TULEMUSED (kuni 3 lk)

8.1. Projekti põhjendus:

Vaatamata suurenenud ühiskondlikule nõudlusele rakendada metsa majandamisel lageraiele alternatiivse

majandamisviisina püsimetsa kasvatust, on kodumaised uuringud ja empiirilised andmed

püsimetsakasvatusest napid. Valdav osa meie majandatud metsadest on viimaste aastakümnete jooksul

majandatud lageraietega, vähemal määral erinevate turberaietega. Valikraiet kui püsimetsa majandamiseks

kasutatavat raieviisi on rakendatud marginaalsel pindalal. Ühtlasi puudub Eesti metsateaduses piisav

empiiriline andmestik ja pikaajaline kogemus valikraiete tehnilisest teostamisest, nende laiemast mõjust

puistute arengule (uuenemine, produktsioon, erinevate elustikku toetavate elementide olemasolu,

elupaigad jne). Samuti on meie teadmised kasinad püsimetsamajanduse sotsiaalsetest ja ökonoomilistest

aspektidest.

Käesoleva projekti tulemustele ootusi seades peab lähtuma mitmetest ajalooliselt kujunenud ja projekti

täitjatest mittesõltuvatest ning projekti tulemusena mittemuudetavatest asjaoludest:

• Eesti metsade kasvukohatüübid ehk mullastiku tingimused ja nendest tulenevad

metsakasvatuslikud omadused;

• meil kasvavad ja kasvatatavad puuliigid ja nende ökoloogilised iseärasused ning nõudlused;

• puistute majandamise ajalugu ja sellest tulenevalt ühevanuseliste puistute domineerimine meie

metsades;

• metsa majandamise majanduslikud aspektid;

• vajadus alternatiivsete metsamajandamisvõtete järele endistes kaitsemetsades (kaitsealade

piiranguvööndid, kaldakaitsevöönd jne);

• metsade mitmekesisuse vähenemine;

• metsa mittepuiduliste hüvede suurenenud väärtustamine ühiskonnas.

Püsimetsa kujunemine ja püsimetsamajandusele üleminek on aeglane ja pikk protsess, kus ühe- või

kaherindelisest ja ühevanuselisest puistust kujuneb mitmekesise struktuuriga erivanuseline puistu

aastakümnete jooksul. Projekti piiratud aeg ja ressursid võimaldavad teha vaid esimesi samme, sealhulgas

anda soovitusi teatud aladel üleminekuks rotatsiooniliselt majandamiselt püsimetsamajandusele.

Esimesi valikraieid ei saa veel käsitleda püsimetsamajandusena, vaid ettevalmistusena sellele

üleminekuks. Kuna turberaiete esimesed järgud omavad olemuslikku sarnasust püsimetsamajandamisega,

saab katsealade disaini loomisel kasutada turberaiete uurimisel saadud teadmisi ja kogemusi.

Seega, projekti tulemusest tõukuv edasine eesmärk on lageraiele alternatiivsete võtetega metsa

majandamise näidis-katsealade loomine, kus teadlikult pole kõrvale jäetud ühegi enamlevinud

kasvukohatüübi ega puuliigi puistut.

Lisaväärtuse projektile annab erinevate ülikoolide töörühmade koostöö, mille käigus püütakse kokku

leppida lageraiele alternatiivsete majandamisviiside (sh püsimetsakasvatuse) põhimõtetes, vältimaks

tulevasi möödarääkimisi või vastasseise. Projekti viivad ellu Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli

teadlastest koosnev töörühm. Konsultantidena osalevad Tallina Ülikooli teadlased. Kõik tulemused

arutatakse läbi ja sõnastatakse töörühmade poolt ühiselt. Kui mingis küsimuses ka ühisosa ei leita, on

oluline selgelt kirjeldada erinevad lähenemised.

8.2. Projekti eesmärgid:

Eesmärkide sõnastamisel võeti aluseks RMK püstitatud uurimisküsimused (Kristi Parro e-kiri

18.01.2025):

• Millised majandamisvõtted tagavad püsimetsanduse edukuse (ala uuenemise ja metsa püsimise pikas

aegreas sh mõju puidukvaliteedile ja tootlikkusele) – metsakasvatuslik vaade,

• Millistel aladel on võimalik püsimetsamajandust rakendada – sobivate alade (kkt, puuliigid ja puistu

struktuuri) vaade,

• Kuidas mõjutavad püsimetsanduse võtted metsa erinevaid väärtusi ja funktsioone –

ökosüsteemiteenuste vaade (sh mõju liikidele ja elupaikadele sobivates kasvukohatüüpides),

• Milline on püsimetsamajanduse rakendamise mõju püsivale puidu voole (sh sortimentatsioonile, puidu

kvaliteedile, varumisega seotud kuludele – ökonoomiline vaade).

Eesmärgid on:

1. Anda kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade:

a. püsimetsamajanduse (continuous cover forestry, CCF) mõiste sisust ja olemusest naaberriikide

näitel (vastutaja EMÜ töörühm);

b. püsimetsamajandusele üleminekufaasis ja püsimetsa majandamisel rakendatavatest võimalikest

raieviisidest; nendest lähtuvalt metsa uuenemisest, uuendamisest ja tootlikkusest meil ja

lähiriikides (vastutaja EMÜ töörühm);

c. püsimetsast saadavatest puidu sortimentidest ja majandamise ökonoomikast (vastutaja EMÜ

töörühm);

d. püsimetsas esinevatest häiringutest, puistute tervisliku seisundi ja struktuuri kujunemisest

(vastutaja EMÜ töörühm);

e. püsimetsamajanduse mõjust metsa elustiku-, puhke- ja kultuurilistele väärtusele ning

mittepuidulistele saadustele (vastutaja TÜ töörühm).

2. Sõnastada soovitused:

a. näidis-katsealade loomiseks puistute tüpoloogilise, puuliigilise ja vanuselise valiku kohta;

b. näidis-katsealade loomisel rakendatavate võimalike majandamisvõtete kohta;

c. näidis-katsealade vajaliku hulga, geograafilise paiknemise ja ülesehituse kohta, võttes arvesse

tulevasi uurimistöö vajadusi.

Kõik soovitused arutatakse läbi ja sõnastatakse töörühmade poolt ühiselt, eriarvamused

dokumenteeritakse.

8.3. Töö metoodika:

Uurimisküsimustele vastamiseks toetutakse peamiselt lähiriikide kirjandusallikatele, kuid ka kohalikule

teadmisele ja kogemusele. Kuna tegemist on näidis-katsealade loomisele suunatud projektiga, mille

peamine eesmärk pikemas tulevikus on koguda teadmisi erinevate raieviiside rakendamise edukuse kohta

püsimetsa majandamisele üleminekuks, peab kaaluma alade rajamiseks ka turberaie võtete rakendamist,

nagu seda tehakse Skandinaavias (Tabel 1). Majandamisviiside ettepanekute tegemisel hetkel kehtivast

seadusandlusest ega menetluses olevast metsaseaduse muudatuste eelnõust, mis valik- ja turberaieid

reguleerivad, vaid eesmärgi täitmiseks kasutatakse laia ulatusega pidevat raieintensiivsuse skaalat.

Tabel 1. Ülevaade Skandinaavias kasutatavatest metsakasvatuslikest võtetest püsimetsa majandamisel.

Allikas: P. Rautio et al. (eds.), Continuous Cover Forestry in Boreal Nordic Countries, Managing Forest

Ecosystems 45, https://doi.org/10.1007/978-3-031-70484-0. Tabel 2.1, lk 13.

8.4. Innovaatilisus ja rakenduslik tähtsus:

Projekti tulemused on innovaatilised ning suure rakendusliku väärtusega, sest lageraietele alternatiivsete

majandamisviiside näidis- ja katsealade disaini loomine Eestis on esmakordne, millel on Eesti metsandusele

pikaajaline mõju. Näidisalad võimaldavad pikaajaliselt jälgida metsaökosüsteemide arengut väga

erinevatest tahkudest ning selgitada lageraiele alternatiivsete raieviiside rakendamise võimalusi ja tulemusi

kogu Eestis. Lisaks saab kasutada loodud näidisalasid metsandusliku hariduse andmisel kõikidel astmetel:

huvi- kutse- ja kõrghariduses, samuti täiendõppes. Kuna avalik huvi teema vastu on suur, pakuvad näidisalad

võimalust harida ka avalikkust, sealhulgas kohalike kogukondi, omavalitsuste ja ministeeriumite esindajaid,

ametnikke ja poliitikuid. Loodavate näidisalade tutvustamiseks saab luua näidismaterjale ja varustada need

infotahvlitega. Näidisalad saab ära märkida RMK nutirakenduses inimestele kergesti leidmiseks ja

tutvumiseks.

8.5. Oodatavad tulemused:

• Kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade eelpool sõnastatud teemade kohta.

• Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disaini sõnastus, mis sisaldab soovitusi

näidis-katsealade puistute tüpoloogilise, puuliigilise ja vanuselise valiku kohta; näidis-katsealade

loomisel rakendatavate võimalike majandamisvõtete kohta; näidis-katsealade vajaliku hulga,

geograafilise paiknemise ja ülesehituse kohta, võttes arvesse tulevasi uurimistöö vajadusi.

Projekti tulemus ei ole lõplik juhis või protokoll, vaid pakub välja metsakasvatuslikke võtteid, mille mõju

puistute arengule saab hinnata pikema aja jooksul RMK loodavatel näidis-katsealadel.

8.6. Taotletava finantseerimise põhjendus:

EMÜ-l ja TÜ-l on eraldi eelarved. EMÜ eelarve kogumaht on 33 495 €, TÜ-l 16 505 €,

kogusumma 50 000 €.

Projekti täitjateks on kolme ülikooli teadlased (EMÜ, TÜ, TLU). Töötasud on projektis ettenähtud vaid

põhitäitjatele. Palgafondid EMÜ-l ja TÜ-l vastavalt 24 796 ja 12 704 €.

Konsultandi rollis olevatele teadlastele töötasu planeeritud ei ole.

EMÜ ja TÜ eelarvetes on ette nähtud lähetuskuludeks vastavalt 2000 ja 500 € lähetuskuludeks, mis on ette

nähtud katma transpordikulusid metsaekskursioonideks ja teisteks projektiga seotud sõitudeks.

9. PROJEKTI PÕHITÄITJA POOLT VAREM TÄIDETUD VÕI KÄIMASOLEVATE TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTIDE LÜHIKIRJELDUS NING TÄITJA ROLLI KIRJELDUS NENDES PROJEKTIDES:

• Põllumajanduse ja metsanduse kohanemine muutuvate kliimatingimustega Euroopa boreaalses regioonis. 2024-

2028. Euroopa Komisjon, põhitäitja, ühe tööpaketi alateema juht.

• Erinevate raieviiside mõju ökosüsteemi süsinikubilansile - turberaie versus lageraie. 2020-2024. ETAG.

Põhitäitja.

• Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks metsanduse valdkonnas. 2023-2024. Haridus- ja Noorteamet.

(Kaas)vastutav täitja.

• Valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid. 2020-2023. RMK. Põhitäitja.

• Metsahalduse 3.1 kalkulaatori taustaülevaate ja kalkulaatori retsenseerimine. 2022-2022. Eesti Metsameister

OÜ. Vastutav täitja.

• Kasvukoha süsinikubilansi dünaamika lageraie järgselt. 2020-2022. KIK. Põhitäitja

• Valgustusraiete mõju viljakate kasvukohtade arukaasikute arengule. 2019-2021. KIK. Vastutav täitja.

• Ökosüsteemide ja nende teenuste baastasemete hindamine ja kaardistamine, sh metoodika väljatöötamine

Keskkonnaagentuurile. 2018-2020. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Süsinikubilanss viljakate kuusikute vanusereas. 2018-2020. KIK. Põhitäitja.

• Eesti puistute biomassi mudelite väljatöötamine. 2017-2020. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine. 2014-2019. ETAG. Täitja.

• Harvendusraiete mõju keskealiste palumännikute süsiniku- ja lämmastiku varudele ja voogudele. 2018-2019.

HTM. Vastutav täitja.

• Metsade keskkonnasäästlik ja efektiivne majandamine. 2017-2018. HTM. Täitja.

• Metsavarise seire, uuringud ja modelleerimine. 2014-2018. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Raiete mõju metsade süsinikuringele. 2015-2018. RMK. Põhitäitja.

• Süsinikubilanss palumännikute vanusereas. 2016-2018. KIK. Põhitäitja.

10. Projekti juht (nimi): Jürgen Aosaar Kuupäev: 31.01.2025

Taotleja esindaja (nimi, amet): Rein Drenkhan, EMÜ

teadusprorektor

Kuupäev: 31.01.2025

Palume rahastamistaotlus saata elektrooniliselt aadressil [email protected]

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Jürgen

2. Perekonnanimi: Aosaar

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Metsakasvatuse kaasprofessor

5. Sünniaeg: 16.02.1983

6. Haridus:

Eesti Maaülikool 2002-2012 (bakalaureus, magistrantuur, doktorantuur)

7. Teenistuskäik:

01.05.2024– Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse

ja metsaökoloogia õppetool, kaasprofessor (1,00)

01.09.2018–30.04.2024 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, vanemteadur (1,00)

01.01.2014–31.08.2018 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsakasvatuse osakond, teadur (1,00)

01.05.2007–31.12.2013 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsakasvatuse osakond insener (0,50)

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool 2012

10. Tunnustused: 2007 RMK preemia parima metsandusliku magistritöö eest 2007

aastal

11. Teadustöö põhisuunad: Metsaökosüsteemide bioproduktsioon, aineringed,

metsakasvatus

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Aosaar, J.; Buht, M.; Erik, L.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Becker, H.; Hordo, M.;

Uri, V. (2023). Short-term effects of pre-commercial thinning on carbon cycling in fertile birch (Betula sp.)

stands in hemiboreal Estonia. European Journal of Forest Research. DOI: 10.1007/s10342-023-01631-3.

• Buht, M.; Padari, A.; Aosaar, J.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Becker, H.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Uri, V.

(2023). Biomass allocation and equations for silver birch (Betula pendula) and downy birch (Betula pubescens)

in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research. DOI: 10.1080/02827581.2023.2273250.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Uri, M.; Buht, M.; Aosaar, J.; Padari, A.; Sepaste, A.; Soosaar, K.; Becker,

H.; Uri, V. (2022). Recovery dynamics of ecosystem carbon budgets in a young silver birch stand

chronosequence after clear-cut–Estonian case study. Scandinavian Journal of Forest Research, 37 (5-8),

352−365. DOI: 10.1080/02827581.2022.2155235.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Nikopensius, M; Uri, M; Buht, M; Sepaste, A;

Padari, A; Asi, E; Sims, A; Karoles, K (2022). Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway

spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI:

10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Lõhmus, K; Soosaar, K; Uri, M; Buht, M;

Sepaste, A; Padari, A (2022). Reply to A. Lõhmus, 2022 letter to the editor regarding Uri et al. (2022): The

dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The

Total Environment, 844, 156847. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2022.156847.

• Uri, V.; Kukumägi, M.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Lõhmus, K.; Soosaar, K.; Astover, A.; Uri,

M.; Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A. (2022). The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine

(Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817, ARTN 152973. DOI:

10.1016/j.scitotenv.2022.152973.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Becker, H.; Aosaar, J.; Uri, M.; Morozov, G.; Buht, M.; Uri, V. (2021).

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.)

stands. Forest Ecology and Management, 492, 119241. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119241.

• Aun, K; Kukumägi, M; Varik, M; Becker, H; Aosaar, J; Uri, M; Buht, M; Uri, V (2021). Short-term effect of

thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands. Forest

Ecology and Management, 480, ARTN 118660. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118660.

• Aosaar, J; Drenkhan, T; Adamson, K; Aun, K; Becker, H; Buht, M; Drenkhan, R; Fjodorov, M; Jürimaa, K;

Morozov, G; Pihlak, L; Piiskop, K; Riit, T; Varik, M; Väär, R; Uri, M; Uri, V (2020). The effect of stump

harvesting on tree growth and the infection of root rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia.

Forest Ecology and Management, 475, ARTN 118425. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Paavo

2. Perekonnanimi: Kaimre

3. Töökoht: Eesti Maaülikool

4. Ametikoht: metsandusökonoomika professor

5. Sünniaeg: 28.08.1964

6. Haridus:

1998-2001 Eesti Põllumajandusülikool, doktorantuur

1997 Eesti Põllumajandusülikool, magister

1991-1994 Helsingi ülikool, metsapoliitika ja metsandusökonoomika

1982-1987 Eesti Põllumajandusakadeemia, metsamajandusinsener

7. Teenistuskäik:

alates01.01.2022 Eesti Maaülikool, metsandusökonoomika professor

2018-2021 Eesti Maaülikool, metsandusökonoomika dotsent

2013-2017 Eesti Maaülikool, õppeprorektor

2005-2012 EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor

2003-2004 EPMÜ metsandusteaduskond, dekaan

2002-2004 EPMÜ, metsandusökonoomika dotsent

1994-2001 EPMÜ, metsandusökonoomika lektor

1989-1990 Räpina näidismetsamajand, metsaülem

8. Teaduskraad: põllumajandusteaduse (metsandus) doktor

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Põllumajandusülikool, 2002

10. Tunnustused: Eesti Maaülikooli teenetemedal 2018

11. Teadustöö põhisuunad: metsandusökonoomika, metsapoliitika analüüs

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Kaimre, P.; Kängsepp, V. (2022). Turberaied ja nende ökonoomiline hindamine pohla kasvukohatüübi männiku

näitel. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 76 (1), 76−89. DOI: 10.2478/fsmu-2022-0005.

• Valgepea, Mati; Raudsaar, Madis; Karu, Helen; Suursild, Eve; Pärt, Enn; Sims, Allan; Kauer, Karin; Astover,

Alar; Maasik, Martti; Vaasa, Airiin; Kaimre, Paavo (2021). Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. 1−164. DOI: 10.15159/eds.rep.21.01.

• Pärt, Enn; Kaimre, Paavo (2021). Puhtpuistute hinna- ja kasumiküpsuse empiiriline analüüs Eesti

majandusmetsades ning selle võrdlus uuendusraiet lubava vanusega. Forestry Studies / Metsanduslikud

Uurimused, 75 (1), 202−219. DOI: 10.2478/fsmu-2021-0021.

• Kaimre, Paavo; Vellak, Priit; Teder, Meelis (2020). Harvendusraiete tasuvuse analüüs ja pikaajalise mõju

simulatsioonid Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 72 (1),

54−63. DOI: 10.2478/fsmu-2020-0005.

• Linkevičius, Edgaras; Borges, Jose G.; Doyle, Marie; Pülzl, Helga; Nordström, Eva-Maria; Vacik, Harald;

Brukas, Vilis; Biber, Peter; Teder, Meelis; Kaimre, Paavo; Synek, Michal; Garcia-Gonzalo, Jordi (2019).

Linking forest policy issues and decision support tools in Europe. Forest Policy and Economics, 103, 4−16.

DOI: 10.1016/j.forpol.2018.05.014.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Kalev

2. Perekonnanimi: Jõgiste

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsandus- ja inseneeriainstituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Vanemteadur

5. Sünniaeg: 09.02.1963

6. Haridus:

01.09.1992–01.09.1996 Eesti Põllumajandusülikool, doktorantuur

Metsandusmagister (metsakasvatus) 1994, Eesti Põllumajandusülikool

1984–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, metsamajanduse insener

Teenistuskäik:

01.01.2022–Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool Vanemteadur (0,50)

01.01.2022–Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool Kaasprofessor (0,50)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Vanemteadur (0,50)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Kaasprofessor (0,50)

01.09.2019–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Dotsent (0,50)

01.09.2017–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Juhtivteadur (0,50)

01.09.2017–31.08.2019 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Professor (0,50)

01.01.2016–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Juhtivteadur (0,50)

01.09.2009–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Professor (0,50)

01.09.2009–31.12.2015 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Vanemteadur (0,50)

01.09.2010–31.05.2011 Minnesota Ülikool Fulbright stipendiaat (1,00)

2005–31.08.2009 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia

osakond Vanemteadur (1,00)

2003–2004 Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut Direktor (1,00)

1998–2003 Eesti Põllumajandusülikool Dotsent (1,00)

1995–1998 Eesti Põllumajandusülikool Lektor (1,00)

1993–1995 Eesti Põllumajandusülikool Assistent (1,00)

1991–1993 Eesti Metsainstituut Nooremteadur (1,00)

1989–1991 Eesti Metsainstituut Vaneminsener (1,00)

7. Teaduskraad: PhD

8. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 1998

9. Tunnustused:

2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö

"Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade

majandamisel" eest (koos Marek Metslaidi ja Kajar Kösteriga)

1989

Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee auhind lõputöö Metsasuktsessioon

Väinamere laidudel" eest

10. Teadustöö põhisuunad: Metsaökoloogia, metsade elurikkuse säilitamine ja

majandamine, häiringudünaamika

11. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Palm, K.; Vodde, F.; Tullus, T.; Engelhart, J.; Jõgiste, K. (2022). Impact of different storm severity levels and

post-storm management on understory vegetation richness, diversity, and composition 19–20-years after wind

disturbance. Forest Ecology and Management, 524, 120506. DOI: 10.1016/j.foreco.2022.120506

• Bāders, E.; Jõgiste, K.; Elferts, D.; Vodde, F.; Kiviste, A.; Luguza, S.; Jansons, Ā. (2021). Storm legacies

shaping post-windthrow forest regeneration: learnings from spatial indices in unmanaged Norway spruce stands.

European Journal of Forest Research, 140, 819–833. DOI: 10.1007/s10342-021-01368-x

• Kuuluvainen, T.; Angelstam, P.; Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; jt. (2021). Natural disturbance-based forest

management: moving beyond retention and continuous-cover forestry. Frontiers in Forests and Global Change,

4, 1−16. DOI: 10.3389/ffgc.2021.629020

• Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2020). Patterns of carbon sequestration in a

young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11(2), 126. DOI: 10.3390/f11020126

• Nigul, K.; Padari, A.; Kiviste, A.; Noe, S.M.; Korjus, H.; jt. (2021). The possibility of using the Chapman-

Richards and Näslund functions to model height-diameter relationships in hemiboreal old-growth forest in

Estonia. Forests, 12(184), 1–15. DOI: 10.3390/f12020184

• Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; Stanturf, J.; Jansons, A.; Vodde, F. (2020). Are secondary forests ready for climate

change? It depends on the magnitude of climate change, landscape diversity, and ecosystem legacies. Forests,

11(9), ARTN 965. DOI: 10.3390/f11090965

• Högbom, L.; Abbas, D.; Armolaitis, K.; Baders, E.; Jansons, A.; Jõgiste, K.; jt. (2021). Trilemma of Nordic-

Baltic forestry: how to implement UN sustainable development goals. Sustainability, 13(10), ARTN 5643. DOI:

10.3390/su13105643

• Seidl, R.; Honkaniemi, J.; Aakala, T.; Aleinikov, A.; Angelstam, P.; Jõgiste, K.; jt. (2020). Globally consistent

climate sensitivity of natural disturbances across boreal and temperate forest ecosystems. Ecography, 43, 1–12.

DOI: 10.1111/ecog.04995

• Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Laarmann, D.; Vodde, F.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Korjus, H.;

Köster, K.; jt. (2018). Imprints of management history on hemiboreal forest ecosystems in the Baltic States.

Ecosphere, 9(11), Article e02503. DOI: 10.1002/ecs2.2503

• Jõgiste, K.; Korjus, H.; Stanturf, J.A.; Frelich, L.E.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; jt. (2017). Hemiboreal

forest: natural disturbances and the importance of ecosystem legacies to management. Ecosphere, 8(2), e01706.

DOI: 10.1002/ecs2.1706

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Tiia

2. Perekonnanimi: Drenkhan-Maaten

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool, Kreutzwaldi 5, 51006, Tartu, Eesti

4. Ametikoht: vanemteadur

5. Sünniaeg: 28.03.1982

6. Haridus:

2006-2017 Eesti Maaülikool, metsanduse õppekava doktorantuur

2004-2006 Eesti Maaülikool, magistrantuur metsakasvatuse erialal

2000-2004 Eesti Põllumajandusülikool, bakalaureuseõpe metsamajanduse erialal

1988-2000 Antsla Keskkool, keskharidus

7. Teenistuskäik:

01.05.2023–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse

ja metsaökoloogia õppetool, vanemteadur (1,00)

01.01.2018–30.04.2023 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, teadur (0,50)

01.05.2019–30.04.2021 Natural Resources Institute Finland, Järeldoktor (0,50)

2006–31.12.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, spetsialist

(1,00)

2004–31.12.2005 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, vanemlaborant

(1,00)

8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor (metsandus) PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2017

10. Tunnustused: Kemira Growhow preemia (2005)

11. Teadustöö põhisuunad: metsakaitse, metsapatoloogia

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Drenkhan-Maaten, Tiia; Agan, Ahto; Küngas, Kati; Adamson, Kalev; Drenkhan, Rein (2024). Rotstop and urea

treatments do not affect composition of fungal community and diversity in Norway spruce stumps. Biological

Control, 198, 105619. DOI: 10.1016/j.biocontrol.2024.105619.

• Rähn, Elisabeth; Tedersoo, Leho; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Sibul, Ivar; Lutter, Reimo; Anslan, Sten;

Pritsch, Karin; Drenkhan, Rein (2023). Rapid shift of soil fungal community compositions after clear-cutting in

hemiboreal coniferous forests. Forest Ecology and Management, 544, ARTN 121211. DOI:

10.1016/j.foreco.2023.121211.

• Drenkhan, Tiia; Sutela, Suvi; Veeväli, Viljar; Vainio, Eeva J. (2022). Phlebiopsis gigantea strains from Estonia

show potential as native biocontrol agents against Heterobasidion root rot and contain diverse dsRNA and ssRNA

viruses. Biological Control, 167, 104837. DOI: 10.1016/j.biocontrol.2022.104837.

• Orumaa, A.; Agan, A.; Anslan, S.; Drenkhan, T.; Drenkhan, R.; Kauer, K.; Köster, K.; Tedersoo, L.; Metslaid, M.

(2022). Long-term effects of forest fires on fungal community and soil properties along a hemiboreal Scots pine

forest fire chronosequence. The Science of The Total Environment, 851, 158173. DOI:

10.1016/j.scitotenv.2022.158173.

• Elvira-Recuenco, Margarita; Cacciola, Santa Olga; Sanz-Ros, Antonio V.; Garbelotto, Matteo; Aguayo, Jaime;

Solla, Alejandro; Mullett, Martin; Drenkhan, Tiia; Oskay, Funda; Kaya , Ayşe Gülden Aday; Iturritxa, Eugenia;

Cleary,Michelle; Witzell, Johanna; Georgieva, Margarita; Papazova-Anakieva, Irena; Chira, Danut; Paraschiv,

Marius; Musolin, Dmitry L.; Selikhovkin, Andrey V.; Varentsova, Elena Yu. ... Díez, Julio J. (2020). Potential

Interactions Between Invasive Fusarium circinatum and Other Pine Pathogens in Europe. Forests, 11 (7), 1−32.

DOI: 10.3390/f11010007. 2020

• Aosaar, Jürgen; Drenkhan, Tiia; Adamson, Kalev; Aun, Kristiina; Becker, Hardo; Buht, Mikko; Drenkhan, Rein;

Fjodorov, Merit; Jürimaa, Katrin; Morozov, Gunnar; Pihlak, Laura; Piiskop, Kätlin; Riit, Taavi; Varik, Mats;

Väär, Rait; Uri, Marek; Uri, Veiko (2020). The effect of stump harvesting on tree growth and the infection of root

rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia. Forest Ecology and Management, 475, ARTN 118425.

DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

• Tedersoo, Leho; Anslan, Sten; Bahram, Mohammad; Drenkhan, Rein; Pritsch, Karin; Buegger, Franz; Padari,

Allar; Hagh-Doust, Niloufar; Mikryukov, Vladimir; Gohar, Daniyal; Amiri, Rasekh; Hiiesalu, Indrek; Lutter,

Reimo; Rosenvald, Raul; Rähn, Elisabeth; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Tullus, Hardi; Jürimaa, Katrin; Sibul,

Ivar ... Abarenkov, Kessy (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals Strong pH

and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, ARTN 1953. DOI:

10.3389/fmicb.2020.01953.

• Morales-Rodríguez, Carmen; Anslan, Sten; Auger-Rozenberg, Marie-Anne; Augustin, Sylvie; Baranchikov; Yuri;

Bellahirech, Amani; Burokienė, Daiva; Čepukoit, Dovilė; Çota, Ejup; Davydenko, Kateryna; Lehtijärvi, H. Tuğba

Doğmuş; Drenkhan, Rein; Drenkhan, Tiia; Eschen, René; Franić, Iva; Glavendekić, Milka; de Groot, Maarten;

Kacprzyk, Magdalena; Kenis, Marc ... Cleary, Michelle (2019). Forewarned is forearmed: harmonized approaches

for early detection of potentially invasive pests and pathogens in sentinel plantings. NeoBiota, 47, 95−123. DOI:

10.3897/neobiota.47.34276.

• Fernández-Fernández, M.; Naves, P.; Musolin, D. L.; Selikhovkin, A. V.; Cleary, M.; Chira, D., Paraschiv, M.;

Gordon, T.; Solla, A.; Papazova-Anakieva, I.; Drenkhan, T.; Georgieva, M.; Altunisik, A.; Morales-Rodríguez, C.;

Tabakovic´-Tošic, M.; Avtzis, D. N.; Georgiev, G.; Doychev, D. D.; Nacheski, S.; Trestic, T.; Elvira-Recuenco,

M. ... Witzell, J. (2019). Pine Pitch Canker and Insects: Regional Risks, Environmental Regulation, and Practical

Management Options. Forests, 10 (649), 1−34. DOI: 10.3390/f10080649.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Eneli

2. Perekonnanimi: Põldveer

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool

4. Ametikoht: metsakorralduse teadur

5. Sünniaeg: 30.11.1991

6. Haridus: Eesti Maaülikool 2011-2022 (bakalaureus, magistrantuur, doktorantuur)

7. Teenistuskäik:

01.01.2024–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, teadur (0,75)

01.01.2023–31.12.2023 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, teadur (1,00)

18.07.2016–22.06.2022 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, nooremteadur (1,00)

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2022

10. Tunnustused:

2022 III preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bio- ja keskkonnateaduste

valdkonnas, doktoriõppe aste

2016 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna magistritöö preemia

11. Teadustöö põhisuunad: metsakorraldus, metsade elurikkus, puistute struktuuri

modelleerimine

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Põldveer, E.; Laarmann, D.; Korjus, H. (2022). Puistu ruumilise struktuuri arvutuslik kirjeldamine. Forestry Studies

/ Metsanduslikud Uurimused, 76, 90−98. DOI: 10.2478/fsmu-2022-0006.

• Põldveer, E.; Potapov, A.; Korjus, H.; Kiviste, A.; Stanturf, J. A.; Arumäe, T.; Kangur, A.; Laarmann, D. (2021).

The structural complexity index SCI is useful for quantifying structural diversity of Estonian hemiboreal forests.

Forest Ecology and Management, 490, 119093. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119093.

• Kangur, A.; Nigul, K.; Padari, A.; Kiviste, A.; Korjus, H.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Mitt, R.; Frelich, L. E.;

Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, T.; Kängsepp, V.; Jürgenson, H.; Noe, S. M.; Sims, A.; Metslaid, M.

(2021). Composition of live, dead and downed trees in Järvselja old-growth forest. Forestry Studies /

Metsanduslikud Uurimused, 75 (1), 15−40. DOI: 10.2478/fsmu-2021-0009.

• Põldveer, E.; Korjus, H.; Kiviste, A.; Kangur, A.; Paluots, T.; Laarmann, D. (2020). Assessment of spatial stand

structure of hemiboreal conifer dominated forests according to different levels of naturalness. Ecological Indicators,

110, 105944. DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105944.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Kristjan

2. Perekonnanimi: Ait

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Nooremteadur

5. Sünniaeg: 20.04.1984

6. Haridus:

Eesti Maaülikool 2021-… metsandus, doktorantuur

Eesti Maaülikool 2019-2021 keskkonnakorraldus ja -poliitika, magistriõpe

Eesti Maaülikool 2003-2007 metsandus, bakalaureus

7. Teenistuskäik: 01.04.2022–… Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria

instituut, Nooremteadur (1,0)

01.01.2022–30.03.2022 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Nooremteadur (0,40)

01.12.2021–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Nooremteadur (0,40)

2016–26.11.2021 Keskkonnaamet, Metsahoiu peaspetsialist (1,00)

2014–2016 Keskkonnaamet, Metsanduse spetsialist (1,00)

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2021

10. Tunnustused:

2021, RMK Endel Laasi nimeline stipendium Eesti Maaülikooli doktorandile

11. Teadustöö põhisuunad:

Looduslikud häiringud, kuuse-kooreüraski leviku dünaamika, kaitstavad

loodusobjektid

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Ait, K. Õunap, H. (2024). Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga. Eesti Loodus; 3, 64-68

• Ait, K. Orumaa, A. (2022). Kuuse-kooreürask kui metsa tervise indikaator. Sinu Mets, 69, 6-7.

• Ait, K.; Kollo, J. (2021). Kuuse-kooreüraski levikust kaitsealadel. Sinu Mets, 64, 6−7.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Allar

2. Perekonnanimi: Padari

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool

4. Ametikoht: Peaspetsialist

5. Sünniaeg: 16.07.1968

6. Haridus: Eesti Maaülikool 1986 - 2004

7. Teenistuskäik:

01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, Peaspetsialist (1,00)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool, Peaspetsialist (1,00)

01.01.2018–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool, Teadur (1,00)

01.09.2006–31.12.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsatööstuse osakond, Teadur (1,00)

1998–2006 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, spetsialist (1,00)

01.01.1995–31.12.1997 Metsamajanduse ja Ökonoomika Infokeskuse informaatika

töögrupi programmeerija

01.01.1994–31.12.1995 Eesti Metsaameti informaatika töögrupi juhataja

01.01.1993–31.12.1994 Eesti Metsaameti informaatika töögrupi programmeerija

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2004

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Metsaressursid, metsa mõõtmine ja hindamine, metsa

modelleerimine

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Padari, A.; Kiviste, A.; Laarmann, D.; Kangur, A. (2023). The model of stand basal area gross growth on the

data of the Estonian Network of Forest Research Plots. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 78 (1),

91−142. DOI: 10.2478/fsmu-2023-0007.

• Padari, A.; Kangur, A. (2023). Validation of saw log and technological wood assortment recovery and reduction

predictions based on cut-to-length harvester data. Forestry Studies, 79 (1), 66−89. DOI: 10.2478/fsmu-2023-

0013.

• Uri, Veiko; Kukumägi, Mai; Aosaar, Jürgen; Varik, Mats; Becker, Hardo; Aun, Kristiina; Nikopensius, Maris;

Uri, Marek; Buht, Mikko; Sepaste, Agnes; Padari, Allar; Asi, Endla; Sims, Allan; Karoles, Kalle (2022).

Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in

Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI: 10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Nigul, Kristi; Padari, Allar; Kiviste, Andres; Noe, Steffen M.; Korjus, Henn; Laarmann, Diana; Frelich, Lee E.;

Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, Teele; Põldveer, Eneli; Kängsepp, Vivika; Jürgenson, Harli; Metslaid,

Marek; Kangur, Ahto; (2021). The Possibility of Using the Chapman-Richards and Näslund Functions to Model

Height-Diameter Relationships in Hemiboreal Old-Growth Forest in Estonia. Forests, 12 (184), 1−15. DOI:

10.3390/f12020184.

• Hepner, Heiki; Lukason, Oliver; Lutter, Reimo; Padari, Allar; Tullus, Arvo; Tullus, Hardi (2021). The Value of

Hybrid Aspen Coppice Investment under Different Discount Rate, Price and Management Scenarios: A Case

Study of Estonia. Forests, 12 (10), ARTN 1332. DOI: 10.3390/f12101332.

• Lutter, R.; Stål, G.; Ceder, L.A.; Lim, H.; Padari, A.; Tullus, H.; Nordin, A.; Lundmark, T. (2021). Climate

benefit of different tree species on former agricultural land in Northern Europe. Forests, 12 (12). DOI:

10.3390/f12121810.

• Kangur, Ahto; Nigul, Kristi; Padari, Allar; Kiviste, Andres; Korjus, Henn; Laarmann, Diana; Põldveer, Eneli;

Mitt, Risto; Frelich, Lee E.; Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, Teele; Kängsepp, Vivika; Jürgenson,

Harli; Noe, Steffen M.; Sims, Allan; Metslaid, Marek (2021). Composition of live, dead and downed trees in

Järvselja old-growth forest. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 75 (1), 15−40. DOI: 10.2478/fsmu-

2021-0009.

• Tedersoo, Leho; Anslan, Sten; Bahram, Mohammad; Drenkhan, Rein; Pritsch, Karin; Buegger, Franz; Padari,

Allar; Hagh-Doust, Niloufar; Mikryukov, Vladimir; Gohar, Daniyal; Amiri, Rasekh; Hiiesalu, Indrek; Lutter,

Reimo; Rosenvald, Raul; Rähn, Elisabeth; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Tullus, Hardi; Jürimaa, Katrin;

Sibul, Ivar ... Abarenkov, Kessy (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals

Strong pH and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, ARTN 1953. DOI:

10.3389/fmicb.2020.01953.

• Padari, Allar (2020). Ozolinši tüvemoodustaja matemaatiline analüüs ja modifitseerimise võimalused Hiiumaa

männikute näitel. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 72 (1), 34−53. DOI: 10.2478/fsmu-2020-0004.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Mikko

2. Perekonnanimi: Buht

3. Töökoht:

4. Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

5. Ametikoht: Nooremteadur

6. Sünniaeg: 16.05.1991

7. Haridus:

Eesti Maaülikool 2019-… metsandus, doktorantuur

Eesti Maaülikool metsanduse magistriõpe 2017-2019

Eesti Maaülikool metsanduse bakalaureus 2014-2017

8. Teenistuskäik:

Alates 2019 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool, nooremteadur

9. Teaduskraad: MSc (doktorant)

10. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2019

11. Tunnustused:

12. Teadustöö põhisuunad: Metsakasvatus, raied, süsinikuringe, puistute biomass

13. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Buht, M.; Padari, A.; Aosaar, J.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Becker, H.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Uri, V.

(2023). Biomass allocation and equations for silver birch (Betula pendula) and downy birch (Betula pubescens)

in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research. DOI: 10.1080/02827581.2023.2273250.

• Aosaar, J.; Buht, M.; Erik, L.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Becker, H.; Hordo, M.;

Uri, V. (2023). Short-term effects of pre-commercial thinning on carbon cycling in fertile birch (Betula sp.)

stands in hemiboreal Estonia. European Journal of Forest Research. DOI: 10.1007/s10342-023-01631-3.

• Uri, V.; Kukumägi, M.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Lõhmus, K.; Soosaar, K.; Astover, A.; Uri,

M.; Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A. (2022). The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus

sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Nikopensius,; Uri, M; Buht, M; Sepaste, A;

Padari, A; Asi, E; Sims, A; Karoles, K (2022). Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway

spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI:

10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Uri, M.; Buht, M.; Aosaar, J.; Padari, A.; Sepaste, A.; Soosaar, K.; Becker,

H.; Uri, V. (2022). Recovery dynamics of ecosystem carbon budgets in a young silver birch stand

chronosequence after clear-cut–Estonian case study. Scandinavian Journal of Forest Research, 37 (5-8),

352−365. DOI: 10.1080/02827581.2022.2155235.

• Aun, K; Kukumägi, M; Varik, M; Becker, H; Aosaar, J; Uri, M; Buht, M; Uri, V(2021). Short-term effect of

thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands. Forest

Ecology and Management, 480, ARTN 118660. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118660

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Becker, H.; Aosaar, J.; Uri, M.; Morozov, G.; Buht, M.; Uri, V. (2021).

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.)

stands. Forest Ecology and Management, 492, 119241. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119241.

Aosaar, J; Drenkhan, T; Adamson, K; Aun, K; Becker, H; Buht, M; Drenkhan, R; Fjodorov, M; Jürimaa, K; Morozov, G;

Pihlak, L; Piiskop, K; Riit, T; Varik, M; Väär, R; Uri, M; Uri, V (2020). The effect of stump harvesting on tree growth

and the infection of root rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia. Forest Ecology and Management, 475,

ARTN 118425. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Pille

2. Perekonnanimi: Tomson

3. Töökoht: Eesti Maaülikoole instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: vanemlektor

5. Sünniaeg: 08.03.1960

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2021–Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Keskkonnakaitse ja

maastikukorralduse õppetool vanemlektor (1,00)

01.04.2015–31.12.2020 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut,

Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool, peaspetsialist (1,00)

Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Keskkonnakaitse ja

maastikukorralduse õppetool Lektor (1,00)

2009–2011 Valga Muuseum, direktor (1,00)

2008–2009, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aastikukorralduse

ja loodushoiu osakond, peaspetsialist (1,00)

01.05.2007–02.04.2008 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Muuseumid, projektijuht (1,00)

01.05.2006–30.04.2007 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Muuseumid, projektijuht (1,00)

01.01.1994–31.12.2006 Karula Rahvuspargi Administratsioon, direktor

01.01.1993–31.12.1994 Antsla Vallavalitsus, nõunik

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2018

10. Tunnustused: 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk, 2018 Eesti looduskaitsemärk

11. Teadustöö põhisuunad: ajalooline maastikuökoloogia ja maakasutus

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Väli, V., Vassiljev, J., Alliksaar, T., Blaus, A., Kama, P., Kihno, K. Põldmaa, M., Saarse, L., Tomson, P.,

Poska, A. 2024. Multiscale pollen-based reconstructions of anthropogenic land-cover change in Karula Upland,

south Estonia. Journal of Archaeological Science, 163, 105940. DOI: 10.1016/j.jas.2024.105940.

• Tomson, P; Kaart, T., Sepp, K. 2021. Forest soil charcoal and historical land use. Baltic Forrstry, 27 (1)

• Ponomarenko, E; Tomson, P.; Ershova, E.; Bakumenko, V. 2019. A multi-proxy analysis of sandy soils in

historical slash-and-burn sites: A case study from southern Estonia. Quaternary International, 516, 190−206.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Raul

2. Perekonnanimi: Rosenvald

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: säästliku metsanduse teadur

5. Sünniaeg: 28.08.1977

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2020–… Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond,

säästliku metsanduse teadur

2016–2020 Hea Metsanduse Koda, Eesti Säästva metsanduse standardi töörühma

moderaator

2009–2019 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, metsakasvatuse vanemteadur

2008 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, teadur

2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia

ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia erakorraline teadur

2005–2007 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, erakorraline teadur

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2008

10. Tunnustused: Eesti Keskkonnaühenduste Koja 2017. aasta keskkonnategu

11. Teadustöö põhisuunad: säästliku metsamajanduse rakendused; metsamajanduse

mõju metsade elurikkusele ja kliimale; looduslähedased raieviisid

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Tedersoo, L.; Sepping, J.; Morgunov, A.S.; Kiik, M.; Esop, K.; Rosenvald, R.; Hardwick, K.; Breman, E.;

Purdon, R.; Groom, B.; Venmans, F.; Kiers, E.T.; Antonelli, A. (2024). Towards a co-crediting system for

carbon and biodiversity. Plants People Planet, 2024, 6(1), 18–28.

• Lõhmus, P.; Degtjarenko, P.; Lotman, S., Copot, O.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2023). “Ready! Set! Lichen!”:

a citizen-science campaign for lichens, against the odds of success. Biodiversity and Conservation, 32(14),

4753–4765.

• Rosenvald, R.; Lõhmus A. (2023). Aggregated retention protects trees against wind, but not against disease: a

long-term study in mixed forests. Canadian Journal of Forest Research 53, 5, 354–364.

• Runnel, K.; Palo, A.; Reila, A.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2022). External management effects on the stand

structure of protected forest patches. Applied Vegetation Science, 25(2), e12655.

• Lõhmus, A.; Runnel, K.; Palo, A.; Leis, M.; Nellis, R.; Rannap, R.; Remm, L.; Rosenvald, R.; Lõhmus, P.

(2021). Value of a broken umbrella: abandoned nest sites of the black stork (Ciconia nigra) host rich

biodiversity. Biodiversity and Conservation, 30 (12), 3647-3664.

• Runnel, K.; Drenkhan, R.; Adamson, K.; Lõhmus, P.; Rosenvald, K.; Rosenvald, R.; Rähn, E.; Tedersoo, L.

(2021). The factors and scales shaping fungal assemblages in fallen spruce trunks: A DNA metabarcoding study.

Forest Ecology and Management, 495, art. no. 119381.

• Tedersoo, L.; Anslan, S.; Bahram, M.; Drenkhan, R.; Pritsch, K.; Buegger, F.; Padari, A.; Hagh-Doust, N.;

Mikryukov, V.; Gohar, D.; Amiri, R.; Hiiesalu, I.; Lutter, R.; Rosenvald, R.; Rähn, E.; Adamson, K.; Drenkhan,

T.; Tullus, H.; Jürimaa, K.; Sibul, I.; Otsing, E.; Põlme, S.; Metslaid, M.; Loit, K.; Agan, A.; Puusepp, R.; Varik,

I.; Kõljalg, U.; Abarenkov, K. (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals

Strong pH and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, art. no. 1953.

• Rosenvald, R., Rosenvald, K., Kaart, T., Soolmann, E. (2020). Effects of stand parameters on conifer

regeneration success in pine shelterwood stands in Estonia. European Journal of Forest Research. European

Journal of Forest Research 139 (1), 29-40.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Leho

2. Perekonnanimi: Tedersoo

3. Töökoht: Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

4. Ametikoht: Professor

5. Sünniaeg: 03.04.1980

6. Haridus:

1998-2007 (bakalaureus, teadusmagister, doktor) Tartu Ülikoolis

7. Teenistuskäik:

2014... juhtivteadur/professor Tartu Ülikoolis;

2008-2014 järeldoktor Loodusmuuseumis

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2007

10. Tunnustused: 2015 Vabariigi Presidendi noorteadlase preemia; 2014 Eesti

teaduspreemia; 2007 parima doktoritöö preemia; 2003 parima magistritöö preemia

11. Teadustöö põhisuunad: mükoloogia, mikrobioloogia, elurikkuse uuringud,

biogeograafia, molekulaarsete meetodite arendused

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Tedersoo L, Anslan S, Bahram M, Drenkhan R, Pritsch K, Buegger F, Padari A, Hagh-Doust N, Mikryukov

V, Kõljalg U, Abarenkov K. 2020. Regional-scale in-depth analysis of soil fungal diversity reveals strong pH

and plant species effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology 11:1953.

• Tedersoo L, Bahram M, Zobel M. 2020. How mycorrhizal associations drive plant population and community

biology. Science 367: eaba1223.

• Tedersoo L, Albertsen M, Anslan S, Callahan B. 2021a. Perspectives and benefits of high-throughput long-

read sequencing in microbial ecology. Applied and Environmental Microbiology 87:e00626-21.

• Tedersoo L, Mikryukov V, Anslan S, Bahram M, Khalid AN, Corrales A, Agan A, Vasco-Palacios AM, Saitta

A, Antonelli A, Rinaldi AC. 2021. The Global Soil Mycobiome consortium dataset for boosting fungal

diversity research. Fungal Diversity 111: 573-588.

• Tedersoo L, Mikryukov V, Zizka A, Bahram M, Hagh‐Doust N, Anslan S, Prylutskyi O, Delgado‐Baquerizo

M, Maestre FT, Pärn J, Mikryukov V. 2022. Global patterns in endemicity and vulnerability of soil fungi.

Global Change Biology 28: 6696-6710.

• Tedersoo L, Bahram M, Zinger L, Nilsson H, Kennedy P, Yang T, Anslan S, Mikryukov V. 2022. Best

practices in metabarcoding of fungi: from experimental design to results. Molecular Ecology 31: 2769-2795.

• Tedersoo L, Hosseyni Moghaddam MS, Mikryukov V, Hakimzadeh A, Bahram M, Nilsson RH, Yatsiuk I,

Geisen S, Schwelm A, Piwosz K, Prous M, Chmolowska D, Rueckert S, Skaloud P, Laas P, Thines M, Jung J-

H, Alkahtani S, Anslan S. 2024. EUKARYOME: the rRNA gene reference database for identification of all

eukaryotes. Database 2024:baae043.

• Tedersoo L, Drenkhan R, Abarenkov K, Anslan S, Bahram M, Bitenieks K, Buegger F, Gohar D, Hagh‐Doust

N, Klavina D, Makovskis K. 2024. The influence of tree genus, phylogeny, and richness on the specificity,

rarity, and diversity of ectomycorrhizal fungi. Environmental Microbiology Reports 16:e13253.

• Tedersoo L, Magurno F, Alkahtani S, Mikryukov V. 2024. Phylogenetic classification of arbuscular

mycorrhizal fungi: new species and higher-ranking taxa in Glomeromycota and Mucoromycota (class

Endogonomycetes). MycoKeys 107: 249–271.

• Tedersoo L, Sepping J, Morgunov A, Kiik M, Esop K, Rosenvald R, Hardwick K, Breman E, Purdon R

Groom B, Venmans F, Kiers E, Antonelli A. 2024. Towards a co-crediting system for carbon and biodiversity.

Plants, People, Planet 2024: 18-28.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Liina

2. Perekonnanimi: Remm

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: looduskaitsebioloogia teadur

5. Sünniaeg: 07.05.1986

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2016–… Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia

osakond, looduskaitsebioloogia teadur

2015 Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond,

looduskaitsebioloogia spetsialist

2015 OÜ ReWild, spetsialist

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2015

10. Tunnustused: Noore looduskaitsja auhind 2017

11. Teadustöö põhisuunad: Metsakuivenduse ja soode taastamise elustikumõju;

Metsamajanduse mõju metsade elurikkusele; Ökosüsteemi hüvede kaardistamine;

Malakoloogia

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Remm, L, Vaikre, M., Linnamägi, M., Lõhmus, A. 2024. Conservation ecology of land snails: a synthesis for

Estonia. Journal of Molluscan Studies, doi: 10.1093/mollus/eyae048 (trükis)

• Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus,

M. and Külm, S., 2020. Metsa-, soo-, niidu-ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning

ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija:

Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).(04.04. 2023).

• Tinya, F., Doerfler, I., De Groot jt. 2023. A synthesis of multi-taxa management experiments to guide forest

biodiversity conservation in Europe. Global Ecology and Conservation, 46, p.e02553.

• Kõrkjas, M., Remm, L., Lõhmus, P. and Lõhmus, A., 2023. From tree-related microhabitats to ecosystem

management: A tree-scale investigation in productive forests in Estonia. Journal of Environmental

Management, 343, p.118245.

• Kiisel, M. and Remm, L., 2022. Continuous Cover Forestry Practitioners in a Clear-cutting-oriented System:

Assessing the Potential to Foster the Practice. Small-scale Forestry, 21(2), pp.325-348.

• Kõrkjas, M., Remm, L. and Lõhmus, A., 2021. Development rates and persistence of the microhabitats

initiated by disease and injuries in live trees: a review. Forest Ecology and Management, 482, p.118833.

• Kõrkjas, M., Remm, L. and Lõhmus, A., 2021. Tree-related microhabitats on live Populus tremula and Picea

abies in relation to tree age, diameter, and stand factors in Estonia. European Journal of Forest Research,

140(5), pp.1227-1241.

• Remm, L., Kuresoo, L. Rünkla, M. 2020. Teejuht püsimetsandusse. Eestimaa Looduse Fond.

• Lõhmus, A., Kont, R., Runnel, K., Vaikre, M. and Remm, L., 2020. Habitat models of focal species can link

ecology and decision-making in sustainable forest management. Forests, 11(7), p.721.

• Vaikre, M., Remm, L. and Rannap, R., 2020. Forest ditch maintenance impoverishes the fauna of aquatic

invertebrates: Opportunities for mitigation. Journal of Environmental Management, 274, p.111188.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Liis

2. Perekonnanimi: Kuresoo

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste

instituut

4. Ametikoht: säästva metsanduse nooremteadur

5. Sünniaeg: 27.05.1984

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2008-2024 – SA Eestimaa Looduse Fond, metsa- ja looduskaitse ekspert

2019-2022 Eesti Loodusuurijate Selts, välitööekspert

2014-2016 – SA Eestimaa Looduse Fond juhatuse liige

2009-2010 Eesti FSC, projektijuht ja juhatuse liige

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool 2010

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Säästliku metsamajanduse rakendused; Metsamajanduse mõju

metsade elurikkusele;

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Remm, L., Kuresoo, L., Rünkla, M. 2020. Teejuht püsimetsandusse. Eestimaa Looduse Fond. Tartu

(https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf)

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Maie

2. Perekonnanimi: Kiisel

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut

4. Ametikoht: analüütik (sotsioloog)

5. Sünniaeg: 01.01.1979

6. Haridus: Kõrgem

7. Teenistuskäik:

2016-2024 TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, analüütik

2014-2017 TÜ ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute teadur

2006-2014 TÜ ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni assistent

8. Teaduskraad: meedia ja kommunikatsioon, PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2014

10. Tunnustused: teadustöö preemiad üliõpilastööde eest, kolleegi auhind

ühiskondliku aktiivsuse eest

11. Teadustöö põhisuunad: ühiskond kui süsteem ja transformatsiooni objekt, selle

puuted loodusega

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Vihalemm, T., Keller, M.; Kiisel, M. (2024) Guidebook for Aligning Practices and Steering Multi-system

Change: From Intervention to Social Change II. Routledge: Taylor & Francis.

• Helm, A.; Kull, A.; Kiisel, M. et al. (2023) Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh

metoodika väljatöötamine: Tehniline lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool.

• Kiisel, M. & Remm, L. (2022) Continuous cover forestry practitioners in a clear-cutting-oriented system:

Assessing the potential to foster the practice. Small-scale Forestry.

• Kiisel, M., Kasemets, M, Mets, M.-M. (2022) Projekti „Piloting Natura2000 Communication in Estonia“

tegevuste tulemused. Tartu: Tartu Ülikool.

• Mäekivi, N., Magnus, R. & Kiisel, M. (2021) Euroopa naaritsa taasasustamise õppetunnid: Raport. Tartu:

Tartu Ülikool

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Raimo

2. Perekonnanimi: Pajula

3. Töökoht: Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus

4. Ametikoht: LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

5. Sünniaeg: 21.07.1974

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2022–… Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia

keskus, LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

2016–2021 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, LIFE_Peat-

restore projekti ekspert

2011–2015 Tallinna Ülikool, Ökoloogia instituut, nooremteadur

2002–2010 Tallinna Ülikool, Ökoloogia instituut, assistant, spetsialist

2007–… Skepast&Puhkim OÜ, keskkonnaekspert

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1999

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Soode ja soometsade taimkatte ja veereziimi seosed,

soode ja soometsade taastamisökoloogia, soode süsinikuringe ja kliimamõjud

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Sepp, Kairi (2020). The effect of

different treatments of Moss Layer Transfer Technique on plant functional types biomass in revegetated

milled peatlands. Restoration Ecology, 28 (6), 1584−1595.

• Purre, Anna-Helena; Pajula, Raimo, Ilomets, Mati (2019). Carbon dioxide sink function in restored milled

peatlands – the significance of weather and vegetation. Geoderma, 346 (C), 30−42.

• Jarašius Leonas, Etzold Jonathan, Truus Laimdota, Purre Anna-Helena, Sendžikaitė Jūratė, Strazdiņa Līga,

Zableckis Nerijus, Pakalne Māra, Bociąg Katarzyna, Ilomets Mati, Herrmann Andreas, Kirschey Tom, Pajula

Raimo, Pawlaczyk Paweł, Chlost Izabela, Cieśliński Roman, Gos Krzysztof, Libauers Krišjānis, Jurema

Leticia (2022). Handbook for assessment of greenhouse gas emissions from peatlands. Vilnius: Printing House

Petro Ofsetas, Lithuania.

• Pakalne, M; Etzold, J; Ilomets, M; Jarašius, L; Pawlaczyk, P; Bociąg, K; Chlost, I; Cieśliński, R; Gos, K;

Libauers, K; Pajula, R; Purre, A-H; Sendžikaitė, J; Strazdiņa, L; Truus, L; Zableckis, N; Jurema, L; Kirschey,

T (2021). Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation - Experiences from

LIFE Peat Restore Project. Riga: Latvijas Universitāte.

• Kupits, K.; Tarum, H.; Vaher, K.; Rent, N.; Pajula, R.; Pello, A.; Jõgiste K.; Mehine, M.; Grünvald, O.;

Salmar, S.; Vreimann, T. (2022). Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja

muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne.

• Lode, Elve; Ilomets, Mati; Küttim, Martin; Pajula, Raimo; Truus, Laimdota (2022). Sooveetasemete muutuste

mustrid hüdroloogilisel miinimumperioodil: Kas ökotoopanaloogid on rakendatavad? Terasmaa, Jaanus;

Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia keskuse publikatsioonid. 30 AASTAT

KESKKONNAÖKOLOOGIAT, ÖKOLOOGIA KESKUS 1992-2022. (151−181).

• Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena; Lode, Elve; Sepp, Kairi; Kapanen,

Galina; Tõnisson, Hannes; Küttim, Martin (2022). Läänemaa Suursoo karbonaatse madalsoo taastamise

edukuse seireprogramm. Terasmaa, Jaanus; Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia

keskuse publikatsioonid. (223−249).

• Truus, Laimdota; Ilomets, Mati; Pajula, Raimo; Sepp, Kairi (2021). Long-term response of vegetation on the

water level drop-down on a large calcareous fen (NW Estonia). Proceedings of the 16th International Peatland

Congress

• Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena (2021). NDVI explaining the growing season CO2 fluxes in alkaline fen.

A NEW GREEN DEAL FOR EUROPE’S NATURE Science and political action towards socio-ecological

restoration: 12th SERE Conference.

• Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena; Lode, Elve; Sepp, Kairi; Kapanen,

Galina; Tõnisson, Hannes; Küttim, Martin (2022). Läänemaa Suursoo karbonaatse madalsoo taastamise

edukuse seireprogramm. Terasmaa, Jaanus; Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia

keskuse publikatsioonid. (223−249).

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Mati

2. Perekonnanimi: Ilomets

3. Töökoht: Tallinna Ülikooli LTI ökoloogia keskus

4. Ametikoht: LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

5. Sünniaeg: 24. august, 1950.a.

6. Haridus: Kõrgem, Tartu Riiklik Ülikool, bioloog-botaanik

7. Teenistuskäik:

1973 - 1988 ENSV TA Geoloogia Instituut - insener, nooremteadur, grupijuht, vanemteadur

1988 - 1989 ENSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut, vanemteadur

1989 - 1992 ENSV TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut, vanemteadur

1992 - 1993 Eesti TA Ökoloogia Instituut, vanemteadur

1993 - 1996 Eesti TA Ökoloogia Instituut, juhtivteadur, märgalade töögrupi juht

1996 - 2000 TPÜ Ökoloogia Instituut, vanemteadur, märgalade töögrupi juht

2000 - 2017 TLÜ Ökoloogia Instituut, assistent, vanemspetsialist, teadur, vanemteadur,

osakonna juhataja

2017 - TLÜ LTI ökoloogia keskus, märgalade töörühma juht

01.07.2021– Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus

LIFE projekti ekspert (0,80)

2017–31.05.2022 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, LIFE_Peat-restore

projekti juht (1,00)

01.09.2015–2017 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Vanemteadur

(1,00)

2012–2015 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Vanemteadur (1,00)

2011–2012 Tallinna Ülikool vanemspetsialist (1,00)

2008–2011 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Maastikuökoloogia osakond, Assistent

(1,00)

2006–2008 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Erakorraline teadur (1,00)

8. Teaduskraad: geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaat.

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: ENSV Teaduste Akadeemia, 1983

10. Tunnustused

Baeri medal,1992. a.

Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste ning põllumajanduse alal, 1995. a.

11. Teadustöö põhisuunad Rabataimkatte produktsioon, turbasammalde ökoloogia,turba

juurdekasv, soode taimkate, areng ja süsiniku ringe, soode hüdroloogia, raskemetallide

sissekanne, inimmõju maastikele,soode kaitse teaduslikud alused ja soometsade ning

turbamaade ökoloogilise seisundi hindamine, kasvuhoonegaaside emissioon, soode

ökoloogiline taastamine. Olnud kahe sihtfinantseeritava teema juht ja mitme ETF grandi

hoidja. LIFE projektide TLÜ poolne koordinaator. Koostanud ja toimetanud mitmeid

teaduskogumikke, ca 70 teadusartikli autor või kaasautor. Osalenud paljude soid ja turvast

käsitlevate ekspertiiside ja strateegilise keskkonnamõju hindamise aruannete koostamisel

ning juhtinud märgalade taastamist käsitlevaid rakendusprojekte.

12.Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):

• Handbook for assessment of greenhouse gas emissions from peatlands. Applications of direct and indirect

methods by LIFE Peat Restore Autorid: Jarašius, L.; Etzold, J.; Truus, L.; Purre, A.-H.; Sendžikaite, J.;

Strazdina, L.; Zableckis, N.; Pakalne, M.; Bociąg, K.; Ilomets, M.; Herrmann, A.; Kirschey, T.; Pajula, R.;

Pawlaczyk, P.; Chlost, I.; Cieśliński R.; Gos, K.; Libauers, K.; Sinkeviĉius, Ž.; Jurema, L.; Vilnius: Lithuanian

Fund for Nature. Aasta: 2022

• Physiological stress in calcareous fen mosses following an experimental change in winter climate Autorid:

Küttim, M.; Laine, A.M.; Küttim, L.; Ilomets, M.; Robroek, B.J.M. 16th International Peatland Congress, 3-6

May 2021, Tallinn, Estonia. International Peatland Society, ID 62186. Aasta: 2021

• Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation - Experiences from LIFE Peat

Restore Project Autorid: Pakalne, M; Etzold, J; Ilomets, M; Jarašius, L; Pawlaczyk, P; Bociąg, K; Chlost, I;

Cieśliński, R; Gos, K; Libauers, K; Pajula, R; Purre, A-H; Sendžikaitė, J; Strazdiņa, L; Truus, L; Zableckis, N;

Jurema, L; Kirschey, T Riga: Latvijas Universitāte. Aasta: 2021

• Long-term response of vegetation on the water level drop-down on a large calcareous fen (NW Estonia)

Autorid: Mati Ilomets, Raimo Pajula, Kairi Sepp. Proceedings of the 16th International Peatland Congress /

Oral presentations: The 16th International Peatland Congress, Tallinn, 3.-6. mai 2021. Tartu: Publicon PCO,

32−39. Aasta: 2021

• Vegetation composition and carbon dioxide fluxes on rewetted milled peatlands — comparison with

undisturbed bogs. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati Wetlands, 41 (8), Article number: 120. DOI:

10.1007/s13157-021-01518-2. Aasta: 2021

• CO2 exchange and plant above-ground biomass of restored forestry drained and milled peatlands, and pristine

mires. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati. The 16th International Peatland Congress: Peatland and

Peat - Source of Ecosystem Services, Tallinn, 3-6.May 2021. International Peatland Society, ID62710. Aasta:

2021

•

• Decade of vegetation development on two revegetated milled peatlands with different trophic status. Autorid:

Purre, Anna-Helena; Truus, Laimdota; Ilomets, Mati. Mires and Peat, 27, 02. DOI:

10.19189/MaP.2019.BG.StA.1928. Aasta: 2021

• Controls of Sphagnum growth and the role of winter. Autorid: Küttim, Martin; Küttim, Liisa; Ilomets, Mati;

Laine, Anna M. Ecological Research, 35 (1), 219−234. DOI: 10.1111/1440-1703.12074. Aasta: 2020

• Estonian Wetlands and the Water Framework Directive. Autorid: Lode, Elve; Vainu, Marko; Ilomets, Mati;

Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Ratas, Urve; Rivis, Reimo; Kapanen, Galina In: Abdelazim M. Negm;

Martina Zelenakova; Katarzyna Kubiak-Wójcicka (Ed.). Water Resources Quality and Management in Baltic

Sea Countries. (299−321). Switzerland: Springer Nature. (Springer Water). DOI: 10.1007/978-3-030-39701-

2_14. Aasta: 2020

• The effect of different treatments of Moss Layer Transfer Technique on plant functional types biomass in

revegetated milled peatlands. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo;

Sepp, Kairi. Restoration Ecology, 28 (6), 1584−1595. DOI: 10.1111/rec.13246. Aasta: 2020

LISA 2. Projekti eelarve, kulud ilma käibemaksuta. Eesti Maaülikooli eelarve

Kulude jagunemine aastate kaupa

Kulud vastavalt raamatupidamisele

Kokku 1 2 3

Töötasud (tööandja kulu) 24796 24796

Sotsiaalmaks 6116 6116

Töötuskindlustusmaks 148 148

Ostetud teenused

Lähetuskulud 2000 2000

Materjalid, tarvikud

Masinad, seadmed

Muud kulud

Üldkululõiv 20% 6699 6699

Kokku 33495 33495

Tartu Ülikooli eelarve

Kulude jagunemine aastate kaupa

Kulud vastavalt raamatupidamisele

Kokku 1 2 3

Töötasud (tööandja kulu) 12704 12704

Sotsiaalmaks 3133 3133

Töötuskindlustusmaks 76 76

Ostetud teenused

Lähetuskulud 500 500

Materjalid, tarvikud

Masinad, seadmed

Muud kulud

Üldkululõiv 20% 3301 3301

Kokku 16505 16505

PROJEKTI RAHASTAMISTAOTLUS

1. UURIMISTEEMA NIMETUS: Püsimetsanduse näidis- ja katsealade disain

2. PROJEKTI NIMETUS: Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disain

3. PROJEKTI KESTUS Algus: 01.03.2025 Lõpp: 30.09.2025

4. PROJEKTI TAOTLEJA: Eesti Maaülikool

Telefon: 7 313 001

Aadress: Eesti Vabariik, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kreutzwaldi 1

Registrikood: 74001086

Panga rekvisiidid: EE021010102000308001

5. PROJEKTI JUHT: Jürgen Aosaar

(Ees- ja perekonnanimi)

Metsakasvatuse kaasprofessor, PhD

(Amet, teaduskraad)

6. PROJEKTI PÕHITÄITJAD FINANTSEERIMISPERIOODI VÄLTEL (Põhitäitjate CV-d, sh. kuni 10 valdkonnaga seotud publikatsiooni loetelu esitada Lisas 1)

Projekti põhitäitjad:

Ees- ja perekonnanimi Teaduskraad Ametikoht Koormus projektis, kuudes

1. Jürgen Aosaar PhD EMÜ, kaasprofessor 7*0,3 = 2,1

2. Paavo Kaimre PhD EMÜ, professor 3*0,3 = 0,9

3. Kalev Jõgiste PhD EMÜ, kaasprofessor 3*0,3 = 0,9

4. Tiia Drenkhan-Maaten PhD EMÜ, vanemteadur 3*0,3 = 0,9

5. Eneli Põldveer PhD EMÜ, teadur 3*0,3 = 0,9

6. Kristjan Ait MSc (doktorant) EMÜ, nooremteadur 3*0,3 = 0,9

7. Allar Padari MSc EMÜ, peaspetsialist 3*0,3 = 0,9

8. Mikko Buht MSc (doktorant) EMÜ, nooremteadur 3*0,3 = 0,9

9. Pille Tomson PhD EMÜ, vanemlektor 3*0,3 = 0,9

10. Raul Rosenvald PhD TÜ, teadur 5*0,2 = 1,0

11. Leho Tedersoo PhD TÜ, professor 5*0,1 = 0,5

12. Liina Remm PhD TÜ, teadur 5*0,1 = 0,5

13. Liis Kuresoo MSc TÜ, nooremteadur 5*0,1 = 0,5

14. Maie Kiisel PhD TÜ, analüütik 5*0,1 = 0,5

15. Raimo Pajula MSc TLU, LIFE projekti ekspert 5*0,1 = 0,5

16. Mati Ilomets PhD TLU, LIFE projekti ekspert 5*0,1 = 0,5

Projektiga seotud abitööjõud:

1. Alar Astover PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

2. Tea Tullus PhD EMÜ, teadur Osaleb konsultandina

3. Rein Drenkhan PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

4. John Stanturf PhD EMÜ, külalisprofessor Osaleb konsultandina

5. Kalev Sepp PhD EMÜ, professor Osaleb konsultandina

6. Meelis Pärtel PhD TÜ, professor Osaleb konsultandina

Kokku 13,8 kuud

7. TAOTLETAV FINANTSEERIMINE (ilma käibemaksuta) 50 000 eurot

Võimalike täiendavate finantseerimisallikate loetelu:

(finantseerimisallika nimetus) (summa; eur)

1………………………………………………………………

2………………………………………………………………

Detailne projekti eelarve esitada Lisas 2.

8. PROJEKTI PÕHJENDUS, EESMÄRGID, METOODIKA, INNOVAATILISUS JA RAKENDATAVUS, OODATAVAD TULEMUSED (kuni 3 lk)

8.1. Projekti põhjendus:

Vaatamata suurenenud ühiskondlikule nõudlusele rakendada metsa majandamisel lageraiele alternatiivse

majandamisviisina püsimetsa kasvatust, on kodumaised uuringud ja empiirilised andmed

püsimetsakasvatusest napid. Valdav osa meie majandatud metsadest on viimaste aastakümnete jooksul

majandatud lageraietega, vähemal määral erinevate turberaietega. Valikraiet kui püsimetsa majandamiseks

kasutatavat raieviisi on rakendatud marginaalsel pindalal. Ühtlasi puudub Eesti metsateaduses piisav

empiiriline andmestik ja pikaajaline kogemus valikraiete tehnilisest teostamisest, nende laiemast mõjust

puistute arengule (uuenemine, produktsioon, erinevate elustikku toetavate elementide olemasolu,

elupaigad jne). Samuti on meie teadmised kasinad püsimetsamajanduse sotsiaalsetest ja ökonoomilistest

aspektidest.

Käesoleva projekti tulemustele ootusi seades peab lähtuma mitmetest ajalooliselt kujunenud ja projekti

täitjatest mittesõltuvatest ning projekti tulemusena mittemuudetavatest asjaoludest:

• Eesti metsade kasvukohatüübid ehk mullastiku tingimused ja nendest tulenevad

metsakasvatuslikud omadused;

• meil kasvavad ja kasvatatavad puuliigid ja nende ökoloogilised iseärasused ning nõudlused;

• puistute majandamise ajalugu ja sellest tulenevalt ühevanuseliste puistute domineerimine meie

metsades;

• metsa majandamise majanduslikud aspektid;

• vajadus alternatiivsete metsamajandamisvõtete järele endistes kaitsemetsades (kaitsealade

piiranguvööndid, kaldakaitsevöönd jne);

• metsade mitmekesisuse vähenemine;

• metsa mittepuiduliste hüvede suurenenud väärtustamine ühiskonnas.

Püsimetsa kujunemine ja püsimetsamajandusele üleminek on aeglane ja pikk protsess, kus ühe- või

kaherindelisest ja ühevanuselisest puistust kujuneb mitmekesise struktuuriga erivanuseline puistu

aastakümnete jooksul. Projekti piiratud aeg ja ressursid võimaldavad teha vaid esimesi samme, sealhulgas

anda soovitusi teatud aladel üleminekuks rotatsiooniliselt majandamiselt püsimetsamajandusele.

Esimesi valikraieid ei saa veel käsitleda püsimetsamajandusena, vaid ettevalmistusena sellele

üleminekuks. Kuna turberaiete esimesed järgud omavad olemuslikku sarnasust püsimetsamajandamisega,

saab katsealade disaini loomisel kasutada turberaiete uurimisel saadud teadmisi ja kogemusi.

Seega, projekti tulemusest tõukuv edasine eesmärk on lageraiele alternatiivsete võtetega metsa

majandamise näidis-katsealade loomine, kus teadlikult pole kõrvale jäetud ühegi enamlevinud

kasvukohatüübi ega puuliigi puistut.

Lisaväärtuse projektile annab erinevate ülikoolide töörühmade koostöö, mille käigus püütakse kokku

leppida lageraiele alternatiivsete majandamisviiside (sh püsimetsakasvatuse) põhimõtetes, vältimaks

tulevasi möödarääkimisi või vastasseise. Projekti viivad ellu Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli

teadlastest koosnev töörühm. Konsultantidena osalevad Tallina Ülikooli teadlased. Kõik tulemused

arutatakse läbi ja sõnastatakse töörühmade poolt ühiselt. Kui mingis küsimuses ka ühisosa ei leita, on

oluline selgelt kirjeldada erinevad lähenemised.

8.2. Projekti eesmärgid:

Eesmärkide sõnastamisel võeti aluseks RMK püstitatud uurimisküsimused (Kristi Parro e-kiri

18.01.2025):

• Millised majandamisvõtted tagavad püsimetsanduse edukuse (ala uuenemise ja metsa püsimise pikas

aegreas sh mõju puidukvaliteedile ja tootlikkusele) – metsakasvatuslik vaade,

• Millistel aladel on võimalik püsimetsamajandust rakendada – sobivate alade (kkt, puuliigid ja puistu

struktuuri) vaade,

• Kuidas mõjutavad püsimetsanduse võtted metsa erinevaid väärtusi ja funktsioone –

ökosüsteemiteenuste vaade (sh mõju liikidele ja elupaikadele sobivates kasvukohatüüpides),

• Milline on püsimetsamajanduse rakendamise mõju püsivale puidu voole (sh sortimentatsioonile, puidu

kvaliteedile, varumisega seotud kuludele – ökonoomiline vaade).

Eesmärgid on:

1. Anda kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade:

a. püsimetsamajanduse (continuous cover forestry, CCF) mõiste sisust ja olemusest naaberriikide

näitel (vastutaja EMÜ töörühm);

b. püsimetsamajandusele üleminekufaasis ja püsimetsa majandamisel rakendatavatest võimalikest

raieviisidest; nendest lähtuvalt metsa uuenemisest, uuendamisest ja tootlikkusest meil ja

lähiriikides (vastutaja EMÜ töörühm);

c. püsimetsast saadavatest puidu sortimentidest ja majandamise ökonoomikast (vastutaja EMÜ

töörühm);

d. püsimetsas esinevatest häiringutest, puistute tervisliku seisundi ja struktuuri kujunemisest

(vastutaja EMÜ töörühm);

e. püsimetsamajanduse mõjust metsa elustiku-, puhke- ja kultuurilistele väärtusele ning

mittepuidulistele saadustele (vastutaja TÜ töörühm).

2. Sõnastada soovitused:

a. näidis-katsealade loomiseks puistute tüpoloogilise, puuliigilise ja vanuselise valiku kohta;

b. näidis-katsealade loomisel rakendatavate võimalike majandamisvõtete kohta;

c. näidis-katsealade vajaliku hulga, geograafilise paiknemise ja ülesehituse kohta, võttes arvesse

tulevasi uurimistöö vajadusi.

Kõik soovitused arutatakse läbi ja sõnastatakse töörühmade poolt ühiselt, eriarvamused

dokumenteeritakse.

8.3. Töö metoodika:

Uurimisküsimustele vastamiseks toetutakse peamiselt lähiriikide kirjandusallikatele, kuid ka kohalikule

teadmisele ja kogemusele. Kuna tegemist on näidis-katsealade loomisele suunatud projektiga, mille

peamine eesmärk pikemas tulevikus on koguda teadmisi erinevate raieviiside rakendamise edukuse kohta

püsimetsa majandamisele üleminekuks, peab kaaluma alade rajamiseks ka turberaie võtete rakendamist,

nagu seda tehakse Skandinaavias (Tabel 1). Majandamisviiside ettepanekute tegemisel hetkel kehtivast

seadusandlusest ega menetluses olevast metsaseaduse muudatuste eelnõust, mis valik- ja turberaieid

reguleerivad, vaid eesmärgi täitmiseks kasutatakse laia ulatusega pidevat raieintensiivsuse skaalat.

Tabel 1. Ülevaade Skandinaavias kasutatavatest metsakasvatuslikest võtetest püsimetsa majandamisel.

Allikas: P. Rautio et al. (eds.), Continuous Cover Forestry in Boreal Nordic Countries, Managing Forest

Ecosystems 45, https://doi.org/10.1007/978-3-031-70484-0. Tabel 2.1, lk 13.

8.4. Innovaatilisus ja rakenduslik tähtsus:

Projekti tulemused on innovaatilised ning suure rakendusliku väärtusega, sest lageraietele alternatiivsete

majandamisviiside näidis- ja katsealade disaini loomine Eestis on esmakordne, millel on Eesti metsandusele

pikaajaline mõju. Näidisalad võimaldavad pikaajaliselt jälgida metsaökosüsteemide arengut väga

erinevatest tahkudest ning selgitada lageraiele alternatiivsete raieviiside rakendamise võimalusi ja tulemusi

kogu Eestis. Lisaks saab kasutada loodud näidisalasid metsandusliku hariduse andmisel kõikidel astmetel:

huvi- kutse- ja kõrghariduses, samuti täiendõppes. Kuna avalik huvi teema vastu on suur, pakuvad näidisalad

võimalust harida ka avalikkust, sealhulgas kohalike kogukondi, omavalitsuste ja ministeeriumite esindajaid,

ametnikke ja poliitikuid. Loodavate näidisalade tutvustamiseks saab luua näidismaterjale ja varustada need

infotahvlitega. Näidisalad saab ära märkida RMK nutirakenduses inimestele kergesti leidmiseks ja

tutvumiseks.

8.5. Oodatavad tulemused:

• Kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade eelpool sõnastatud teemade kohta.

• Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disaini sõnastus, mis sisaldab soovitusi

näidis-katsealade puistute tüpoloogilise, puuliigilise ja vanuselise valiku kohta; näidis-katsealade

loomisel rakendatavate võimalike majandamisvõtete kohta; näidis-katsealade vajaliku hulga,

geograafilise paiknemise ja ülesehituse kohta, võttes arvesse tulevasi uurimistöö vajadusi.

Projekti tulemus ei ole lõplik juhis või protokoll, vaid pakub välja metsakasvatuslikke võtteid, mille mõju

puistute arengule saab hinnata pikema aja jooksul RMK loodavatel näidis-katsealadel.

8.6. Taotletava finantseerimise põhjendus:

EMÜ-l ja TÜ-l on eraldi eelarved. EMÜ eelarve kogumaht on 33 495 €, TÜ-l 16 505 €,

kogusumma 50 000 €.

Projekti täitjateks on kolme ülikooli teadlased (EMÜ, TÜ, TLU). Töötasud on projektis ettenähtud vaid

põhitäitjatele. Palgafondid EMÜ-l ja TÜ-l vastavalt 24 796 ja 12 704 €.

Konsultandi rollis olevatele teadlastele töötasu planeeritud ei ole.

EMÜ ja TÜ eelarvetes on ette nähtud lähetuskuludeks vastavalt 2000 ja 500 € lähetuskuludeks, mis on ette

nähtud katma transpordikulusid metsaekskursioonideks ja teisteks projektiga seotud sõitudeks.

9. PROJEKTI PÕHITÄITJA POOLT VAREM TÄIDETUD VÕI KÄIMASOLEVATE TEADUS- JA ARENDUSPROJEKTIDE LÜHIKIRJELDUS NING TÄITJA ROLLI KIRJELDUS NENDES PROJEKTIDES:

• Põllumajanduse ja metsanduse kohanemine muutuvate kliimatingimustega Euroopa boreaalses regioonis. 2024-

2028. Euroopa Komisjon, põhitäitja, ühe tööpaketi alateema juht.

• Erinevate raieviiside mõju ökosüsteemi süsinikubilansile - turberaie versus lageraie. 2020-2024. ETAG.

Põhitäitja.

• Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks metsanduse valdkonnas. 2023-2024. Haridus- ja Noorteamet.

(Kaas)vastutav täitja.

• Valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid. 2020-2023. RMK. Põhitäitja.

• Metsahalduse 3.1 kalkulaatori taustaülevaate ja kalkulaatori retsenseerimine. 2022-2022. Eesti Metsameister

OÜ. Vastutav täitja.

• Kasvukoha süsinikubilansi dünaamika lageraie järgselt. 2020-2022. KIK. Põhitäitja

• Valgustusraiete mõju viljakate kasvukohtade arukaasikute arengule. 2019-2021. KIK. Vastutav täitja.

• Ökosüsteemide ja nende teenuste baastasemete hindamine ja kaardistamine, sh metoodika väljatöötamine

Keskkonnaagentuurile. 2018-2020. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Süsinikubilanss viljakate kuusikute vanusereas. 2018-2020. KIK. Põhitäitja.

• Eesti puistute biomassi mudelite väljatöötamine. 2017-2020. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Eesti metsade süsiniku dünaamika ja jätkusuutlik majandamine. 2014-2019. ETAG. Täitja.

• Harvendusraiete mõju keskealiste palumännikute süsiniku- ja lämmastiku varudele ja voogudele. 2018-2019.

HTM. Vastutav täitja.

• Metsade keskkonnasäästlik ja efektiivne majandamine. 2017-2018. HTM. Täitja.

• Metsavarise seire, uuringud ja modelleerimine. 2014-2018. Keskkonnaagentuur. Põhitäitja.

• Raiete mõju metsade süsinikuringele. 2015-2018. RMK. Põhitäitja.

• Süsinikubilanss palumännikute vanusereas. 2016-2018. KIK. Põhitäitja.

10. Projekti juht (nimi): Jürgen Aosaar Kuupäev: 31.01.2025

Taotleja esindaja (nimi, amet): Rein Drenkhan, EMÜ

teadusprorektor

Kuupäev: 31.01.2025

Palume rahastamistaotlus saata elektrooniliselt aadressil [email protected]

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Jürgen

2. Perekonnanimi: Aosaar

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Metsakasvatuse kaasprofessor

5. Sünniaeg: 16.02.1983

6. Haridus:

Eesti Maaülikool 2002-2012 (bakalaureus, magistrantuur, doktorantuur)

7. Teenistuskäik:

01.05.2024– Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse

ja metsaökoloogia õppetool, kaasprofessor (1,00)

01.09.2018–30.04.2024 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, vanemteadur (1,00)

01.01.2014–31.08.2018 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsakasvatuse osakond, teadur (1,00)

01.05.2007–31.12.2013 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsakasvatuse osakond insener (0,50)

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool 2012

10. Tunnustused: 2007 RMK preemia parima metsandusliku magistritöö eest 2007

aastal

11. Teadustöö põhisuunad: Metsaökosüsteemide bioproduktsioon, aineringed,

metsakasvatus

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Aosaar, J.; Buht, M.; Erik, L.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Becker, H.; Hordo, M.;

Uri, V. (2023). Short-term effects of pre-commercial thinning on carbon cycling in fertile birch (Betula sp.)

stands in hemiboreal Estonia. European Journal of Forest Research. DOI: 10.1007/s10342-023-01631-3.

• Buht, M.; Padari, A.; Aosaar, J.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Becker, H.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Uri, V.

(2023). Biomass allocation and equations for silver birch (Betula pendula) and downy birch (Betula pubescens)

in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research. DOI: 10.1080/02827581.2023.2273250.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Uri, M.; Buht, M.; Aosaar, J.; Padari, A.; Sepaste, A.; Soosaar, K.; Becker,

H.; Uri, V. (2022). Recovery dynamics of ecosystem carbon budgets in a young silver birch stand

chronosequence after clear-cut–Estonian case study. Scandinavian Journal of Forest Research, 37 (5-8),

352−365. DOI: 10.1080/02827581.2022.2155235.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Nikopensius, M; Uri, M; Buht, M; Sepaste, A;

Padari, A; Asi, E; Sims, A; Karoles, K (2022). Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway

spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI:

10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Lõhmus, K; Soosaar, K; Uri, M; Buht, M;

Sepaste, A; Padari, A (2022). Reply to A. Lõhmus, 2022 letter to the editor regarding Uri et al. (2022): The

dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The

Total Environment, 844, 156847. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2022.156847.

• Uri, V.; Kukumägi, M.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Lõhmus, K.; Soosaar, K.; Astover, A.; Uri,

M.; Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A. (2022). The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine

(Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817, ARTN 152973. DOI:

10.1016/j.scitotenv.2022.152973.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Becker, H.; Aosaar, J.; Uri, M.; Morozov, G.; Buht, M.; Uri, V. (2021).

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.)

stands. Forest Ecology and Management, 492, 119241. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119241.

• Aun, K; Kukumägi, M; Varik, M; Becker, H; Aosaar, J; Uri, M; Buht, M; Uri, V (2021). Short-term effect of

thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands. Forest

Ecology and Management, 480, ARTN 118660. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118660.

• Aosaar, J; Drenkhan, T; Adamson, K; Aun, K; Becker, H; Buht, M; Drenkhan, R; Fjodorov, M; Jürimaa, K;

Morozov, G; Pihlak, L; Piiskop, K; Riit, T; Varik, M; Väär, R; Uri, M; Uri, V (2020). The effect of stump

harvesting on tree growth and the infection of root rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia.

Forest Ecology and Management, 475, ARTN 118425. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Paavo

2. Perekonnanimi: Kaimre

3. Töökoht: Eesti Maaülikool

4. Ametikoht: metsandusökonoomika professor

5. Sünniaeg: 28.08.1964

6. Haridus:

1998-2001 Eesti Põllumajandusülikool, doktorantuur

1997 Eesti Põllumajandusülikool, magister

1991-1994 Helsingi ülikool, metsapoliitika ja metsandusökonoomika

1982-1987 Eesti Põllumajandusakadeemia, metsamajandusinsener

7. Teenistuskäik:

alates01.01.2022 Eesti Maaülikool, metsandusökonoomika professor

2018-2021 Eesti Maaülikool, metsandusökonoomika dotsent

2013-2017 Eesti Maaülikool, õppeprorektor

2005-2012 EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor

2003-2004 EPMÜ metsandusteaduskond, dekaan

2002-2004 EPMÜ, metsandusökonoomika dotsent

1994-2001 EPMÜ, metsandusökonoomika lektor

1989-1990 Räpina näidismetsamajand, metsaülem

8. Teaduskraad: põllumajandusteaduse (metsandus) doktor

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Põllumajandusülikool, 2002

10. Tunnustused: Eesti Maaülikooli teenetemedal 2018

11. Teadustöö põhisuunad: metsandusökonoomika, metsapoliitika analüüs

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Kaimre, P.; Kängsepp, V. (2022). Turberaied ja nende ökonoomiline hindamine pohla kasvukohatüübi männiku

näitel. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 76 (1), 76−89. DOI: 10.2478/fsmu-2022-0005.

• Valgepea, Mati; Raudsaar, Madis; Karu, Helen; Suursild, Eve; Pärt, Enn; Sims, Allan; Kauer, Karin; Astover,

Alar; Maasik, Martti; Vaasa, Airiin; Kaimre, Paavo (2021). Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse

sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. 1−164. DOI: 10.15159/eds.rep.21.01.

• Pärt, Enn; Kaimre, Paavo (2021). Puhtpuistute hinna- ja kasumiküpsuse empiiriline analüüs Eesti

majandusmetsades ning selle võrdlus uuendusraiet lubava vanusega. Forestry Studies / Metsanduslikud

Uurimused, 75 (1), 202−219. DOI: 10.2478/fsmu-2021-0021.

• Kaimre, Paavo; Vellak, Priit; Teder, Meelis (2020). Harvendusraiete tasuvuse analüüs ja pikaajalise mõju

simulatsioonid Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 72 (1),

54−63. DOI: 10.2478/fsmu-2020-0005.

• Linkevičius, Edgaras; Borges, Jose G.; Doyle, Marie; Pülzl, Helga; Nordström, Eva-Maria; Vacik, Harald;

Brukas, Vilis; Biber, Peter; Teder, Meelis; Kaimre, Paavo; Synek, Michal; Garcia-Gonzalo, Jordi (2019).

Linking forest policy issues and decision support tools in Europe. Forest Policy and Economics, 103, 4−16.

DOI: 10.1016/j.forpol.2018.05.014.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Kalev

2. Perekonnanimi: Jõgiste

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsandus- ja inseneeriainstituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Vanemteadur

5. Sünniaeg: 09.02.1963

6. Haridus:

01.09.1992–01.09.1996 Eesti Põllumajandusülikool, doktorantuur

Metsandusmagister (metsakasvatus) 1994, Eesti Põllumajandusülikool

1984–1989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, metsamajanduse insener

Teenistuskäik:

01.01.2022–Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool Vanemteadur (0,50)

01.01.2022–Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool Kaasprofessor (0,50)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Vanemteadur (0,50)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Kaasprofessor (0,50)

01.09.2019–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Dotsent (0,50)

01.09.2017–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Juhtivteadur (0,50)

01.09.2017–31.08.2019 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool Professor (0,50)

01.01.2016–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Juhtivteadur (0,50)

01.09.2009–31.08.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Professor (0,50)

01.09.2009–31.12.2015 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsabioloogia osakond Vanemteadur (0,50)

01.09.2010–31.05.2011 Minnesota Ülikool Fulbright stipendiaat (1,00)

2005–31.08.2009 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsabioloogia

osakond Vanemteadur (1,00)

2003–2004 Eesti Põllumajandusülikool, Metsanduslik Uurimisinstituut Direktor (1,00)

1998–2003 Eesti Põllumajandusülikool Dotsent (1,00)

1995–1998 Eesti Põllumajandusülikool Lektor (1,00)

1993–1995 Eesti Põllumajandusülikool Assistent (1,00)

1991–1993 Eesti Metsainstituut Nooremteadur (1,00)

1989–1991 Eesti Metsainstituut Vaneminsener (1,00)

7. Teaduskraad: PhD

8. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 1998

9. Tunnustused:

2017 Eesti Vabariigi teaduspreemia põllumajandusteaduste alal teadustöö

"Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade

majandamisel" eest (koos Marek Metslaidi ja Kajar Kösteriga)

1989

Metsamajanduse ja Looduskaitse Komitee auhind lõputöö Metsasuktsessioon

Väinamere laidudel" eest

10. Teadustöö põhisuunad: Metsaökoloogia, metsade elurikkuse säilitamine ja

majandamine, häiringudünaamika

11. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Palm, K.; Vodde, F.; Tullus, T.; Engelhart, J.; Jõgiste, K. (2022). Impact of different storm severity levels and

post-storm management on understory vegetation richness, diversity, and composition 19–20-years after wind

disturbance. Forest Ecology and Management, 524, 120506. DOI: 10.1016/j.foreco.2022.120506

• Bāders, E.; Jõgiste, K.; Elferts, D.; Vodde, F.; Kiviste, A.; Luguza, S.; Jansons, Ā. (2021). Storm legacies

shaping post-windthrow forest regeneration: learnings from spatial indices in unmanaged Norway spruce stands.

European Journal of Forest Research, 140, 819–833. DOI: 10.1007/s10342-021-01368-x

• Kuuluvainen, T.; Angelstam, P.; Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; jt. (2021). Natural disturbance-based forest

management: moving beyond retention and continuous-cover forestry. Frontiers in Forests and Global Change,

4, 1−16. DOI: 10.3389/ffgc.2021.629020

• Rebane, S.; Jõgiste, K.; Kiviste, A.; Stanturf, J.A.; Metslaid, M. (2020). Patterns of carbon sequestration in a

young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11(2), 126. DOI: 10.3390/f11020126

• Nigul, K.; Padari, A.; Kiviste, A.; Noe, S.M.; Korjus, H.; jt. (2021). The possibility of using the Chapman-

Richards and Näslund functions to model height-diameter relationships in hemiboreal old-growth forest in

Estonia. Forests, 12(184), 1–15. DOI: 10.3390/f12020184

• Frelich, L.E.; Jõgiste, K.; Stanturf, J.; Jansons, A.; Vodde, F. (2020). Are secondary forests ready for climate

change? It depends on the magnitude of climate change, landscape diversity, and ecosystem legacies. Forests,

11(9), ARTN 965. DOI: 10.3390/f11090965

• Högbom, L.; Abbas, D.; Armolaitis, K.; Baders, E.; Jansons, A.; Jõgiste, K.; jt. (2021). Trilemma of Nordic-

Baltic forestry: how to implement UN sustainable development goals. Sustainability, 13(10), ARTN 5643. DOI:

10.3390/su13105643

• Seidl, R.; Honkaniemi, J.; Aakala, T.; Aleinikov, A.; Angelstam, P.; Jõgiste, K.; jt. (2020). Globally consistent

climate sensitivity of natural disturbances across boreal and temperate forest ecosystems. Ecography, 43, 1–12.

DOI: 10.1111/ecog.04995

• Jõgiste, K.; Frelich, L.E.; Laarmann, D.; Vodde, F.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; Kangur, A.; Korjus, H.;

Köster, K.; jt. (2018). Imprints of management history on hemiboreal forest ecosystems in the Baltic States.

Ecosphere, 9(11), Article e02503. DOI: 10.1002/ecs2.2503

• Jõgiste, K.; Korjus, H.; Stanturf, J.A.; Frelich, L.E.; Baders, E.; Donis, J.; Jansons, A.; jt. (2017). Hemiboreal

forest: natural disturbances and the importance of ecosystem legacies to management. Ecosphere, 8(2), e01706.

DOI: 10.1002/ecs2.1706

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Tiia

2. Perekonnanimi: Drenkhan-Maaten

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool, Kreutzwaldi 5, 51006, Tartu, Eesti

4. Ametikoht: vanemteadur

5. Sünniaeg: 28.03.1982

6. Haridus:

2006-2017 Eesti Maaülikool, metsanduse õppekava doktorantuur

2004-2006 Eesti Maaülikool, magistrantuur metsakasvatuse erialal

2000-2004 Eesti Põllumajandusülikool, bakalaureuseõpe metsamajanduse erialal

1988-2000 Antsla Keskkool, keskharidus

7. Teenistuskäik:

01.05.2023–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse

ja metsaökoloogia õppetool, vanemteadur (1,00)

01.01.2018–30.04.2023 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetool, teadur (0,50)

01.05.2019–30.04.2021 Natural Resources Institute Finland, Järeldoktor (0,50)

2006–31.12.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, spetsialist

(1,00)

2004–31.12.2005 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, vanemlaborant

(1,00)

8. Teaduskraad: Filosoofiadoktor (metsandus) PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2017

10. Tunnustused: Kemira Growhow preemia (2005)

11. Teadustöö põhisuunad: metsakaitse, metsapatoloogia

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Drenkhan-Maaten, Tiia; Agan, Ahto; Küngas, Kati; Adamson, Kalev; Drenkhan, Rein (2024). Rotstop and urea

treatments do not affect composition of fungal community and diversity in Norway spruce stumps. Biological

Control, 198, 105619. DOI: 10.1016/j.biocontrol.2024.105619.

• Rähn, Elisabeth; Tedersoo, Leho; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Sibul, Ivar; Lutter, Reimo; Anslan, Sten;

Pritsch, Karin; Drenkhan, Rein (2023). Rapid shift of soil fungal community compositions after clear-cutting in

hemiboreal coniferous forests. Forest Ecology and Management, 544, ARTN 121211. DOI:

10.1016/j.foreco.2023.121211.

• Drenkhan, Tiia; Sutela, Suvi; Veeväli, Viljar; Vainio, Eeva J. (2022). Phlebiopsis gigantea strains from Estonia

show potential as native biocontrol agents against Heterobasidion root rot and contain diverse dsRNA and ssRNA

viruses. Biological Control, 167, 104837. DOI: 10.1016/j.biocontrol.2022.104837.

• Orumaa, A.; Agan, A.; Anslan, S.; Drenkhan, T.; Drenkhan, R.; Kauer, K.; Köster, K.; Tedersoo, L.; Metslaid, M.

(2022). Long-term effects of forest fires on fungal community and soil properties along a hemiboreal Scots pine

forest fire chronosequence. The Science of The Total Environment, 851, 158173. DOI:

10.1016/j.scitotenv.2022.158173.

• Elvira-Recuenco, Margarita; Cacciola, Santa Olga; Sanz-Ros, Antonio V.; Garbelotto, Matteo; Aguayo, Jaime;

Solla, Alejandro; Mullett, Martin; Drenkhan, Tiia; Oskay, Funda; Kaya , Ayşe Gülden Aday; Iturritxa, Eugenia;

Cleary,Michelle; Witzell, Johanna; Georgieva, Margarita; Papazova-Anakieva, Irena; Chira, Danut; Paraschiv,

Marius; Musolin, Dmitry L.; Selikhovkin, Andrey V.; Varentsova, Elena Yu. ... Díez, Julio J. (2020). Potential

Interactions Between Invasive Fusarium circinatum and Other Pine Pathogens in Europe. Forests, 11 (7), 1−32.

DOI: 10.3390/f11010007. 2020

• Aosaar, Jürgen; Drenkhan, Tiia; Adamson, Kalev; Aun, Kristiina; Becker, Hardo; Buht, Mikko; Drenkhan, Rein;

Fjodorov, Merit; Jürimaa, Katrin; Morozov, Gunnar; Pihlak, Laura; Piiskop, Kätlin; Riit, Taavi; Varik, Mats;

Väär, Rait; Uri, Marek; Uri, Veiko (2020). The effect of stump harvesting on tree growth and the infection of root

rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia. Forest Ecology and Management, 475, ARTN 118425.

DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

• Tedersoo, Leho; Anslan, Sten; Bahram, Mohammad; Drenkhan, Rein; Pritsch, Karin; Buegger, Franz; Padari,

Allar; Hagh-Doust, Niloufar; Mikryukov, Vladimir; Gohar, Daniyal; Amiri, Rasekh; Hiiesalu, Indrek; Lutter,

Reimo; Rosenvald, Raul; Rähn, Elisabeth; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Tullus, Hardi; Jürimaa, Katrin; Sibul,

Ivar ... Abarenkov, Kessy (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals Strong pH

and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, ARTN 1953. DOI:

10.3389/fmicb.2020.01953.

• Morales-Rodríguez, Carmen; Anslan, Sten; Auger-Rozenberg, Marie-Anne; Augustin, Sylvie; Baranchikov; Yuri;

Bellahirech, Amani; Burokienė, Daiva; Čepukoit, Dovilė; Çota, Ejup; Davydenko, Kateryna; Lehtijärvi, H. Tuğba

Doğmuş; Drenkhan, Rein; Drenkhan, Tiia; Eschen, René; Franić, Iva; Glavendekić, Milka; de Groot, Maarten;

Kacprzyk, Magdalena; Kenis, Marc ... Cleary, Michelle (2019). Forewarned is forearmed: harmonized approaches

for early detection of potentially invasive pests and pathogens in sentinel plantings. NeoBiota, 47, 95−123. DOI:

10.3897/neobiota.47.34276.

• Fernández-Fernández, M.; Naves, P.; Musolin, D. L.; Selikhovkin, A. V.; Cleary, M.; Chira, D., Paraschiv, M.;

Gordon, T.; Solla, A.; Papazova-Anakieva, I.; Drenkhan, T.; Georgieva, M.; Altunisik, A.; Morales-Rodríguez, C.;

Tabakovic´-Tošic, M.; Avtzis, D. N.; Georgiev, G.; Doychev, D. D.; Nacheski, S.; Trestic, T.; Elvira-Recuenco,

M. ... Witzell, J. (2019). Pine Pitch Canker and Insects: Regional Risks, Environmental Regulation, and Practical

Management Options. Forests, 10 (649), 1−34. DOI: 10.3390/f10080649.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Eneli

2. Perekonnanimi: Põldveer

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool

4. Ametikoht: metsakorralduse teadur

5. Sünniaeg: 30.11.1991

6. Haridus: Eesti Maaülikool 2011-2022 (bakalaureus, magistrantuur, doktorantuur)

7. Teenistuskäik:

01.01.2024–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, teadur (0,75)

01.01.2023–31.12.2023 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, teadur (1,00)

18.07.2016–22.06.2022 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, nooremteadur (1,00)

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2022

10. Tunnustused:

2022 III preemia üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil bio- ja keskkonnateaduste

valdkonnas, doktoriõppe aste

2016 SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna magistritöö preemia

11. Teadustöö põhisuunad: metsakorraldus, metsade elurikkus, puistute struktuuri

modelleerimine

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Põldveer, E.; Laarmann, D.; Korjus, H. (2022). Puistu ruumilise struktuuri arvutuslik kirjeldamine. Forestry Studies

/ Metsanduslikud Uurimused, 76, 90−98. DOI: 10.2478/fsmu-2022-0006.

• Põldveer, E.; Potapov, A.; Korjus, H.; Kiviste, A.; Stanturf, J. A.; Arumäe, T.; Kangur, A.; Laarmann, D. (2021).

The structural complexity index SCI is useful for quantifying structural diversity of Estonian hemiboreal forests.

Forest Ecology and Management, 490, 119093. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119093.

• Kangur, A.; Nigul, K.; Padari, A.; Kiviste, A.; Korjus, H.; Laarmann, D.; Põldveer, E.; Mitt, R.; Frelich, L. E.;

Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, T.; Kängsepp, V.; Jürgenson, H.; Noe, S. M.; Sims, A.; Metslaid, M.

(2021). Composition of live, dead and downed trees in Järvselja old-growth forest. Forestry Studies /

Metsanduslikud Uurimused, 75 (1), 15−40. DOI: 10.2478/fsmu-2021-0009.

• Põldveer, E.; Korjus, H.; Kiviste, A.; Kangur, A.; Paluots, T.; Laarmann, D. (2020). Assessment of spatial stand

structure of hemiboreal conifer dominated forests according to different levels of naturalness. Ecological Indicators,

110, 105944. DOI: 10.1016/j.ecolind.2019.105944.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Kristjan

2. Perekonnanimi: Ait

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

4. Ametikoht: Nooremteadur

5. Sünniaeg: 20.04.1984

6. Haridus:

Eesti Maaülikool 2021-… metsandus, doktorantuur

Eesti Maaülikool 2019-2021 keskkonnakorraldus ja -poliitika, magistriõpe

Eesti Maaülikool 2003-2007 metsandus, bakalaureus

7. Teenistuskäik: 01.04.2022–… Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria

instituut, Nooremteadur (1,0)

01.01.2022–30.03.2022 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut,

Nooremteadur (0,40)

01.12.2021–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Nooremteadur (0,40)

2016–26.11.2021 Keskkonnaamet, Metsahoiu peaspetsialist (1,00)

2014–2016 Keskkonnaamet, Metsanduse spetsialist (1,00)

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2021

10. Tunnustused:

2021, RMK Endel Laasi nimeline stipendium Eesti Maaülikooli doktorandile

11. Teadustöö põhisuunad:

Looduslikud häiringud, kuuse-kooreüraski leviku dünaamika, kaitstavad

loodusobjektid

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Ait, K. Õunap, H. (2024). Kuidas kohanevad üraskid muutuva kliimaga. Eesti Loodus; 3, 64-68

• Ait, K. Orumaa, A. (2022). Kuuse-kooreürask kui metsa tervise indikaator. Sinu Mets, 69, 6-7.

• Ait, K.; Kollo, J. (2021). Kuuse-kooreüraski levikust kaitsealadel. Sinu Mets, 64, 6−7.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Allar

2. Perekonnanimi: Padari

3. Töökoht: Eesti Maaülikool, Metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetool

4. Ametikoht: Peaspetsialist

5. Sünniaeg: 16.07.1968

6. Haridus: Eesti Maaülikool 1986 - 2004

7. Teenistuskäik:

01.01.2022–... Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsa- ja

maakorralduse ning metsatööstuse õppetool, Peaspetsialist (1,00)

01.09.2020–31.12.2021 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool, Peaspetsialist (1,00)

01.01.2018–31.08.2020 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

Metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool, Teadur (1,00)

01.09.2006–31.12.2017 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut,

metsatööstuse osakond, Teadur (1,00)

1998–2006 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, spetsialist (1,00)

01.01.1995–31.12.1997 Metsamajanduse ja Ökonoomika Infokeskuse informaatika

töögrupi programmeerija

01.01.1994–31.12.1995 Eesti Metsaameti informaatika töögrupi juhataja

01.01.1993–31.12.1994 Eesti Metsaameti informaatika töögrupi programmeerija

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2004

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Metsaressursid, metsa mõõtmine ja hindamine, metsa

modelleerimine

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Padari, A.; Kiviste, A.; Laarmann, D.; Kangur, A. (2023). The model of stand basal area gross growth on the

data of the Estonian Network of Forest Research Plots. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 78 (1),

91−142. DOI: 10.2478/fsmu-2023-0007.

• Padari, A.; Kangur, A. (2023). Validation of saw log and technological wood assortment recovery and reduction

predictions based on cut-to-length harvester data. Forestry Studies, 79 (1), 66−89. DOI: 10.2478/fsmu-2023-

0013.

• Uri, Veiko; Kukumägi, Mai; Aosaar, Jürgen; Varik, Mats; Becker, Hardo; Aun, Kristiina; Nikopensius, Maris;

Uri, Marek; Buht, Mikko; Sepaste, Agnes; Padari, Allar; Asi, Endla; Sims, Allan; Karoles, Kalle (2022).

Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in

Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI: 10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Nigul, Kristi; Padari, Allar; Kiviste, Andres; Noe, Steffen M.; Korjus, Henn; Laarmann, Diana; Frelich, Lee E.;

Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, Teele; Põldveer, Eneli; Kängsepp, Vivika; Jürgenson, Harli; Metslaid,

Marek; Kangur, Ahto; (2021). The Possibility of Using the Chapman-Richards and Näslund Functions to Model

Height-Diameter Relationships in Hemiboreal Old-Growth Forest in Estonia. Forests, 12 (184), 1−15. DOI:

10.3390/f12020184.

• Hepner, Heiki; Lukason, Oliver; Lutter, Reimo; Padari, Allar; Tullus, Arvo; Tullus, Hardi (2021). The Value of

Hybrid Aspen Coppice Investment under Different Discount Rate, Price and Management Scenarios: A Case

Study of Estonia. Forests, 12 (10), ARTN 1332. DOI: 10.3390/f12101332.

• Lutter, R.; Stål, G.; Ceder, L.A.; Lim, H.; Padari, A.; Tullus, H.; Nordin, A.; Lundmark, T. (2021). Climate

benefit of different tree species on former agricultural land in Northern Europe. Forests, 12 (12). DOI:

10.3390/f12121810.

• Kangur, Ahto; Nigul, Kristi; Padari, Allar; Kiviste, Andres; Korjus, Henn; Laarmann, Diana; Põldveer, Eneli;

Mitt, Risto; Frelich, Lee E.; Jõgiste, Kalev; Stanturf, John A.; Paluots, Teele; Kängsepp, Vivika; Jürgenson,

Harli; Noe, Steffen M.; Sims, Allan; Metslaid, Marek (2021). Composition of live, dead and downed trees in

Järvselja old-growth forest. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 75 (1), 15−40. DOI: 10.2478/fsmu-

2021-0009.

• Tedersoo, Leho; Anslan, Sten; Bahram, Mohammad; Drenkhan, Rein; Pritsch, Karin; Buegger, Franz; Padari,

Allar; Hagh-Doust, Niloufar; Mikryukov, Vladimir; Gohar, Daniyal; Amiri, Rasekh; Hiiesalu, Indrek; Lutter,

Reimo; Rosenvald, Raul; Rähn, Elisabeth; Adamson, Kalev; Drenkhan, Tiia; Tullus, Hardi; Jürimaa, Katrin;

Sibul, Ivar ... Abarenkov, Kessy (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals

Strong pH and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, ARTN 1953. DOI:

10.3389/fmicb.2020.01953.

• Padari, Allar (2020). Ozolinši tüvemoodustaja matemaatiline analüüs ja modifitseerimise võimalused Hiiumaa

männikute näitel. Forestry Studies / Metsanduslikud Uurimused, 72 (1), 34−53. DOI: 10.2478/fsmu-2020-0004.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Mikko

2. Perekonnanimi: Buht

3. Töökoht:

4. Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

5. Ametikoht: Nooremteadur

6. Sünniaeg: 16.05.1991

7. Haridus:

Eesti Maaülikool 2019-… metsandus, doktorantuur

Eesti Maaülikool metsanduse magistriõpe 2017-2019

Eesti Maaülikool metsanduse bakalaureus 2014-2017

8. Teenistuskäik:

Alates 2019 Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, Metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool, nooremteadur

9. Teaduskraad: MSc (doktorant)

10. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2019

11. Tunnustused:

12. Teadustöö põhisuunad: Metsakasvatus, raied, süsinikuringe, puistute biomass

13. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Uri, M.; Kukumägi, M.; Soosaar, K.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Aosaar, J.; Krasnova, A.; Schindler, T.;

Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A.; Sellin, A.; Metslaid, M.; Jõgiste, K.; Kaasik, M.; Uri, V. (2024). Short-term

effect of the harvesting method on ecosystem carbon budget in hemiboreal Scots pine forest: Shelterwood

cutting versus clear-cut. Forest Ecology and Management, 562 (121963), Art No 121963. DOI:

10.1016/j.foreco.2024.121963.

• Buht, M.; Padari, A.; Aosaar, J.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Becker, H.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Uri, V.

(2023). Biomass allocation and equations for silver birch (Betula pendula) and downy birch (Betula pubescens)

in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research. DOI: 10.1080/02827581.2023.2273250.

• Aosaar, J.; Buht, M.; Erik, L.; Varik, M.; Aun, K.; Uri, M.; Kukumägi, M.; Sepaste, A.; Becker, H.; Hordo, M.;

Uri, V. (2023). Short-term effects of pre-commercial thinning on carbon cycling in fertile birch (Betula sp.)

stands in hemiboreal Estonia. European Journal of Forest Research. DOI: 10.1007/s10342-023-01631-3.

• Uri, V.; Kukumägi, M.; Aosaar, J.; Varik, M.; Becker, H.; Aun, K.; Lõhmus, K.; Soosaar, K.; Astover, A.; Uri,

M.; Buht, M.; Sepaste, A.; Padari, A. (2022). The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus

sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817.

• Uri, V; Kukumägi, M; Aosaar, J; Varik, M; Becker, H; Aun, K; Nikopensius,; Uri, M; Buht, M; Sepaste, A;

Padari, A; Asi, E; Sims, A; Karoles, K (2022). Litterfall dynamics in Scots pine (Pinus sylvestris), Norway

spruce (Picea abies) and birch (Betula) stands in Estonia. Forest Ecology and Management, 520, 120417. DOI:

10.1016/j.foreco.2022.120417.

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Uri, M.; Buht, M.; Aosaar, J.; Padari, A.; Sepaste, A.; Soosaar, K.; Becker,

H.; Uri, V. (2022). Recovery dynamics of ecosystem carbon budgets in a young silver birch stand

chronosequence after clear-cut–Estonian case study. Scandinavian Journal of Forest Research, 37 (5-8),

352−365. DOI: 10.1080/02827581.2022.2155235.

• Aun, K; Kukumägi, M; Varik, M; Becker, H; Aosaar, J; Uri, M; Buht, M; Uri, V(2021). Short-term effect of

thinning on the carbon budget of young and middle-aged silver birch (Betula pendula Roth) stands. Forest

Ecology and Management, 480, ARTN 118660. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118660

• Aun, K.; Kukumägi, M.; Varik, M.; Becker, H.; Aosaar, J.; Uri, M.; Morozov, G.; Buht, M.; Uri, V. (2021).

Short-term effect of thinning on the carbon budget of young and middle-aged Scots pine (Pinus sylvestris L.)

stands. Forest Ecology and Management, 492, 119241. DOI: 10.1016/j.foreco.2021.119241.

Aosaar, J; Drenkhan, T; Adamson, K; Aun, K; Becker, H; Buht, M; Drenkhan, R; Fjodorov, M; Jürimaa, K; Morozov, G;

Pihlak, L; Piiskop, K; Riit, T; Varik, M; Väär, R; Uri, M; Uri, V (2020). The effect of stump harvesting on tree growth

and the infection of root rot in young Norway spruce stands in hemiboreal Estonia. Forest Ecology and Management, 475,

ARTN 118425. DOI: 10.1016/j.foreco.2020.118425.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Pille

2. Perekonnanimi: Tomson

3. Töökoht: Eesti Maaülikoole instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: vanemlektor

5. Sünniaeg: 08.03.1960

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2021–Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Keskkonnakaitse ja

maastikukorralduse õppetool vanemlektor (1,00)

01.04.2015–31.12.2020 Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut,

Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool, peaspetsialist (1,00)

Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Keskkonnakaitse ja

maastikukorralduse õppetool Lektor (1,00)

2009–2011 Valga Muuseum, direktor (1,00)

2008–2009, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, aastikukorralduse

ja loodushoiu osakond, peaspetsialist (1,00)

01.05.2007–02.04.2008 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Muuseumid, projektijuht (1,00)

01.05.2006–30.04.2007 Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Muuseumid, projektijuht (1,00)

01.01.1994–31.12.2006 Karula Rahvuspargi Administratsioon, direktor

01.01.1993–31.12.1994 Antsla Vallavalitsus, nõunik

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2018

10. Tunnustused: 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk, 2018 Eesti looduskaitsemärk

11. Teadustöö põhisuunad: ajalooline maastikuökoloogia ja maakasutus

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Väli, V., Vassiljev, J., Alliksaar, T., Blaus, A., Kama, P., Kihno, K. Põldmaa, M., Saarse, L., Tomson, P.,

Poska, A. 2024. Multiscale pollen-based reconstructions of anthropogenic land-cover change in Karula Upland,

south Estonia. Journal of Archaeological Science, 163, 105940. DOI: 10.1016/j.jas.2024.105940.

• Tomson, P; Kaart, T., Sepp, K. 2021. Forest soil charcoal and historical land use. Baltic Forrstry, 27 (1)

• Ponomarenko, E; Tomson, P.; Ershova, E.; Bakumenko, V. 2019. A multi-proxy analysis of sandy soils in

historical slash-and-burn sites: A case study from southern Estonia. Quaternary International, 516, 190−206.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Raul

2. Perekonnanimi: Rosenvald

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: säästliku metsanduse teadur

5. Sünniaeg: 28.08.1977

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2020–… Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond,

säästliku metsanduse teadur

2016–2020 Hea Metsanduse Koda, Eesti Säästva metsanduse standardi töörühma

moderaator

2009–2019 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, metsakasvatuse vanemteadur

2008 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, teadur

2007 Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia

ja Maateaduste Instituut, looduskaitsebioloogia erakorraline teadur

2005–2007 Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut, metsakasvatuse

osakond, erakorraline teadur

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool, 2008

10. Tunnustused: Eesti Keskkonnaühenduste Koja 2017. aasta keskkonnategu

11. Teadustöö põhisuunad: säästliku metsamajanduse rakendused; metsamajanduse

mõju metsade elurikkusele ja kliimale; looduslähedased raieviisid

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Tedersoo, L.; Sepping, J.; Morgunov, A.S.; Kiik, M.; Esop, K.; Rosenvald, R.; Hardwick, K.; Breman, E.;

Purdon, R.; Groom, B.; Venmans, F.; Kiers, E.T.; Antonelli, A. (2024). Towards a co-crediting system for

carbon and biodiversity. Plants People Planet, 2024, 6(1), 18–28.

• Lõhmus, P.; Degtjarenko, P.; Lotman, S., Copot, O.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2023). “Ready! Set! Lichen!”:

a citizen-science campaign for lichens, against the odds of success. Biodiversity and Conservation, 32(14),

4753–4765.

• Rosenvald, R.; Lõhmus A. (2023). Aggregated retention protects trees against wind, but not against disease: a

long-term study in mixed forests. Canadian Journal of Forest Research 53, 5, 354–364.

• Runnel, K.; Palo, A.; Reila, A.; Rosenvald, R.; Lõhmus, A. (2022). External management effects on the stand

structure of protected forest patches. Applied Vegetation Science, 25(2), e12655.

• Lõhmus, A.; Runnel, K.; Palo, A.; Leis, M.; Nellis, R.; Rannap, R.; Remm, L.; Rosenvald, R.; Lõhmus, P.

(2021). Value of a broken umbrella: abandoned nest sites of the black stork (Ciconia nigra) host rich

biodiversity. Biodiversity and Conservation, 30 (12), 3647-3664.

• Runnel, K.; Drenkhan, R.; Adamson, K.; Lõhmus, P.; Rosenvald, K.; Rosenvald, R.; Rähn, E.; Tedersoo, L.

(2021). The factors and scales shaping fungal assemblages in fallen spruce trunks: A DNA metabarcoding study.

Forest Ecology and Management, 495, art. no. 119381.

• Tedersoo, L.; Anslan, S.; Bahram, M.; Drenkhan, R.; Pritsch, K.; Buegger, F.; Padari, A.; Hagh-Doust, N.;

Mikryukov, V.; Gohar, D.; Amiri, R.; Hiiesalu, I.; Lutter, R.; Rosenvald, R.; Rähn, E.; Adamson, K.; Drenkhan,

T.; Tullus, H.; Jürimaa, K.; Sibul, I.; Otsing, E.; Põlme, S.; Metslaid, M.; Loit, K.; Agan, A.; Puusepp, R.; Varik,

I.; Kõljalg, U.; Abarenkov, K. (2020). Regional-Scale In-Depth Analysis of Soil Fungal Diversity Reveals

Strong pH and Plant Species Effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology, 11, art. no. 1953.

• Rosenvald, R., Rosenvald, K., Kaart, T., Soolmann, E. (2020). Effects of stand parameters on conifer

regeneration success in pine shelterwood stands in Estonia. European Journal of Forest Research. European

Journal of Forest Research 139 (1), 29-40.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Leho

2. Perekonnanimi: Tedersoo

3. Töökoht: Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut

4. Ametikoht: Professor

5. Sünniaeg: 03.04.1980

6. Haridus:

1998-2007 (bakalaureus, teadusmagister, doktor) Tartu Ülikoolis

7. Teenistuskäik:

2014... juhtivteadur/professor Tartu Ülikoolis;

2008-2014 järeldoktor Loodusmuuseumis

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2007

10. Tunnustused: 2015 Vabariigi Presidendi noorteadlase preemia; 2014 Eesti

teaduspreemia; 2007 parima doktoritöö preemia; 2003 parima magistritöö preemia

11. Teadustöö põhisuunad: mükoloogia, mikrobioloogia, elurikkuse uuringud,

biogeograafia, molekulaarsete meetodite arendused

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Tedersoo L, Anslan S, Bahram M, Drenkhan R, Pritsch K, Buegger F, Padari A, Hagh-Doust N, Mikryukov

V, Kõljalg U, Abarenkov K. 2020. Regional-scale in-depth analysis of soil fungal diversity reveals strong pH

and plant species effects in Northern Europe. Frontiers in Microbiology 11:1953.

• Tedersoo L, Bahram M, Zobel M. 2020. How mycorrhizal associations drive plant population and community

biology. Science 367: eaba1223.

• Tedersoo L, Albertsen M, Anslan S, Callahan B. 2021a. Perspectives and benefits of high-throughput long-

read sequencing in microbial ecology. Applied and Environmental Microbiology 87:e00626-21.

• Tedersoo L, Mikryukov V, Anslan S, Bahram M, Khalid AN, Corrales A, Agan A, Vasco-Palacios AM, Saitta

A, Antonelli A, Rinaldi AC. 2021. The Global Soil Mycobiome consortium dataset for boosting fungal

diversity research. Fungal Diversity 111: 573-588.

• Tedersoo L, Mikryukov V, Zizka A, Bahram M, Hagh‐Doust N, Anslan S, Prylutskyi O, Delgado‐Baquerizo

M, Maestre FT, Pärn J, Mikryukov V. 2022. Global patterns in endemicity and vulnerability of soil fungi.

Global Change Biology 28: 6696-6710.

• Tedersoo L, Bahram M, Zinger L, Nilsson H, Kennedy P, Yang T, Anslan S, Mikryukov V. 2022. Best

practices in metabarcoding of fungi: from experimental design to results. Molecular Ecology 31: 2769-2795.

• Tedersoo L, Hosseyni Moghaddam MS, Mikryukov V, Hakimzadeh A, Bahram M, Nilsson RH, Yatsiuk I,

Geisen S, Schwelm A, Piwosz K, Prous M, Chmolowska D, Rueckert S, Skaloud P, Laas P, Thines M, Jung J-

H, Alkahtani S, Anslan S. 2024. EUKARYOME: the rRNA gene reference database for identification of all

eukaryotes. Database 2024:baae043.

• Tedersoo L, Drenkhan R, Abarenkov K, Anslan S, Bahram M, Bitenieks K, Buegger F, Gohar D, Hagh‐Doust

N, Klavina D, Makovskis K. 2024. The influence of tree genus, phylogeny, and richness on the specificity,

rarity, and diversity of ectomycorrhizal fungi. Environmental Microbiology Reports 16:e13253.

• Tedersoo L, Magurno F, Alkahtani S, Mikryukov V. 2024. Phylogenetic classification of arbuscular

mycorrhizal fungi: new species and higher-ranking taxa in Glomeromycota and Mucoromycota (class

Endogonomycetes). MycoKeys 107: 249–271.

• Tedersoo L, Sepping J, Morgunov A, Kiik M, Esop K, Rosenvald R, Hardwick K, Breman E, Purdon R

Groom B, Venmans F, Kiers E, Antonelli A. 2024. Towards a co-crediting system for carbon and biodiversity.

Plants, People, Planet 2024: 18-28.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Liina

2. Perekonnanimi: Remm

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond

4. Ametikoht: looduskaitsebioloogia teadur

5. Sünniaeg: 07.05.1986

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2016–… Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia

osakond, looduskaitsebioloogia teadur

2015 Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Zooloogia osakond,

looduskaitsebioloogia spetsialist

2015 OÜ ReWild, spetsialist

8. Teaduskraad: PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2015

10. Tunnustused: Noore looduskaitsja auhind 2017

11. Teadustöö põhisuunad: Metsakuivenduse ja soode taastamise elustikumõju;

Metsamajanduse mõju metsade elurikkusele; Ökosüsteemi hüvede kaardistamine;

Malakoloogia

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Remm, L, Vaikre, M., Linnamägi, M., Lõhmus, A. 2024. Conservation ecology of land snails: a synthesis for

Estonia. Journal of Molluscan Studies, doi: 10.1093/mollus/eyae048 (trükis)

• Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus,

M. and Külm, S., 2020. Metsa-, soo-, niidu-ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning

ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija:

Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846).(04.04. 2023).

• Tinya, F., Doerfler, I., De Groot jt. 2023. A synthesis of multi-taxa management experiments to guide forest

biodiversity conservation in Europe. Global Ecology and Conservation, 46, p.e02553.

• Kõrkjas, M., Remm, L., Lõhmus, P. and Lõhmus, A., 2023. From tree-related microhabitats to ecosystem

management: A tree-scale investigation in productive forests in Estonia. Journal of Environmental

Management, 343, p.118245.

• Kiisel, M. and Remm, L., 2022. Continuous Cover Forestry Practitioners in a Clear-cutting-oriented System:

Assessing the Potential to Foster the Practice. Small-scale Forestry, 21(2), pp.325-348.

• Kõrkjas, M., Remm, L. and Lõhmus, A., 2021. Development rates and persistence of the microhabitats

initiated by disease and injuries in live trees: a review. Forest Ecology and Management, 482, p.118833.

• Kõrkjas, M., Remm, L. and Lõhmus, A., 2021. Tree-related microhabitats on live Populus tremula and Picea

abies in relation to tree age, diameter, and stand factors in Estonia. European Journal of Forest Research,

140(5), pp.1227-1241.

• Remm, L., Kuresoo, L. Rünkla, M. 2020. Teejuht püsimetsandusse. Eestimaa Looduse Fond.

• Lõhmus, A., Kont, R., Runnel, K., Vaikre, M. and Remm, L., 2020. Habitat models of focal species can link

ecology and decision-making in sustainable forest management. Forests, 11(7), p.721.

• Vaikre, M., Remm, L. and Rannap, R., 2020. Forest ditch maintenance impoverishes the fauna of aquatic

invertebrates: Opportunities for mitigation. Journal of Environmental Management, 274, p.111188.

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Liis

2. Perekonnanimi: Kuresoo

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste

instituut

4. Ametikoht: säästva metsanduse nooremteadur

5. Sünniaeg: 27.05.1984

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2008-2024 – SA Eestimaa Looduse Fond, metsa- ja looduskaitse ekspert

2019-2022 Eesti Loodusuurijate Selts, välitööekspert

2014-2016 – SA Eestimaa Looduse Fond juhatuse liige

2009-2010 Eesti FSC, projektijuht ja juhatuse liige

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Eesti Maaülikool 2010

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Säästliku metsamajanduse rakendused; Metsamajanduse mõju

metsade elurikkusele;

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Remm, L., Kuresoo, L., Rünkla, M. 2020. Teejuht püsimetsandusse. Eestimaa Looduse Fond. Tartu

(https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf)

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Maie

2. Perekonnanimi: Kiisel

3. Töökoht: Tartu Ülikool, Johan Skytte poliitikauuringute instituut

4. Ametikoht: analüütik (sotsioloog)

5. Sünniaeg: 01.01.1979

6. Haridus: Kõrgem

7. Teenistuskäik:

2016-2024 TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut, analüütik

2014-2017 TÜ ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute teadur

2006-2014 TÜ ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni assistent

8. Teaduskraad: meedia ja kommunikatsioon, PhD

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tartu Ülikool, 2014

10. Tunnustused: teadustöö preemiad üliõpilastööde eest, kolleegi auhind

ühiskondliku aktiivsuse eest

11. Teadustöö põhisuunad: ühiskond kui süsteem ja transformatsiooni objekt, selle

puuted loodusega

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Vihalemm, T., Keller, M.; Kiisel, M. (2024) Guidebook for Aligning Practices and Steering Multi-system

Change: From Intervention to Social Change II. Routledge: Taylor & Francis.

• Helm, A.; Kull, A.; Kiisel, M. et al. (2023) Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh

metoodika väljatöötamine: Tehniline lõpparuanne. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool.

• Kiisel, M. & Remm, L. (2022) Continuous cover forestry practitioners in a clear-cutting-oriented system:

Assessing the potential to foster the practice. Small-scale Forestry.

• Kiisel, M., Kasemets, M, Mets, M.-M. (2022) Projekti „Piloting Natura2000 Communication in Estonia“

tegevuste tulemused. Tartu: Tartu Ülikool.

• Mäekivi, N., Magnus, R. & Kiisel, M. (2021) Euroopa naaritsa taasasustamise õppetunnid: Raport. Tartu:

Tartu Ülikool

Kuupäev: 31.01.2025

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Raimo

2. Perekonnanimi: Pajula

3. Töökoht: Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus

4. Ametikoht: LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

5. Sünniaeg: 21.07.1974

6. Haridus: kõrgem

7. Teenistuskäik:

2022–… Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia

keskus, LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

2016–2021 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, LIFE_Peat-

restore projekti ekspert

2011–2015 Tallinna Ülikool, Ökoloogia instituut, nooremteadur

2002–2010 Tallinna Ülikool, Ökoloogia instituut, assistant, spetsialist

2007–… Skepast&Puhkim OÜ, keskkonnaekspert

8. Teaduskraad: MSc

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1999

10. Tunnustused:

11. Teadustöö põhisuunad: Soode ja soometsade taimkatte ja veereziimi seosed,

soode ja soometsade taastamisökoloogia, soode süsinikuringe ja kliimamõjud

12. Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul): • Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Sepp, Kairi (2020). The effect of

different treatments of Moss Layer Transfer Technique on plant functional types biomass in revegetated

milled peatlands. Restoration Ecology, 28 (6), 1584−1595.

• Purre, Anna-Helena; Pajula, Raimo, Ilomets, Mati (2019). Carbon dioxide sink function in restored milled

peatlands – the significance of weather and vegetation. Geoderma, 346 (C), 30−42.

• Jarašius Leonas, Etzold Jonathan, Truus Laimdota, Purre Anna-Helena, Sendžikaitė Jūratė, Strazdiņa Līga,

Zableckis Nerijus, Pakalne Māra, Bociąg Katarzyna, Ilomets Mati, Herrmann Andreas, Kirschey Tom, Pajula

Raimo, Pawlaczyk Paweł, Chlost Izabela, Cieśliński Roman, Gos Krzysztof, Libauers Krišjānis, Jurema

Leticia (2022). Handbook for assessment of greenhouse gas emissions from peatlands. Vilnius: Printing House

Petro Ofsetas, Lithuania.

• Pakalne, M; Etzold, J; Ilomets, M; Jarašius, L; Pawlaczyk, P; Bociąg, K; Chlost, I; Cieśliński, R; Gos, K;

Libauers, K; Pajula, R; Purre, A-H; Sendžikaitė, J; Strazdiņa, L; Truus, L; Zableckis, N; Jurema, L; Kirschey,

T (2021). Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation - Experiences from

LIFE Peat Restore Project. Riga: Latvijas Universitāte.

• Kupits, K.; Tarum, H.; Vaher, K.; Rent, N.; Pajula, R.; Pello, A.; Jõgiste K.; Mehine, M.; Grünvald, O.;

Salmar, S.; Vreimann, T. (2022). Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja

muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne.

• Lode, Elve; Ilomets, Mati; Küttim, Martin; Pajula, Raimo; Truus, Laimdota (2022). Sooveetasemete muutuste

mustrid hüdroloogilisel miinimumperioodil: Kas ökotoopanaloogid on rakendatavad? Terasmaa, Jaanus;

Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia keskuse publikatsioonid. 30 AASTAT

KESKKONNAÖKOLOOGIAT, ÖKOLOOGIA KESKUS 1992-2022. (151−181).

• Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena; Lode, Elve; Sepp, Kairi; Kapanen,

Galina; Tõnisson, Hannes; Küttim, Martin (2022). Läänemaa Suursoo karbonaatse madalsoo taastamise

edukuse seireprogramm. Terasmaa, Jaanus; Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia

keskuse publikatsioonid. (223−249).

• Truus, Laimdota; Ilomets, Mati; Pajula, Raimo; Sepp, Kairi (2021). Long-term response of vegetation on the

water level drop-down on a large calcareous fen (NW Estonia). Proceedings of the 16th International Peatland

Congress

• Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena (2021). NDVI explaining the growing season CO2 fluxes in alkaline fen.

A NEW GREEN DEAL FOR EUROPE’S NATURE Science and political action towards socio-ecological

restoration: 12th SERE Conference.

• Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Purre, Anna-Helena; Lode, Elve; Sepp, Kairi; Kapanen,

Galina; Tõnisson, Hannes; Küttim, Martin (2022). Läänemaa Suursoo karbonaatse madalsoo taastamise

edukuse seireprogramm. Terasmaa, Jaanus; Truus, Laimdota; Kont, Are (2022). (Toim.). TLÜ Ökoloogia

keskuse publikatsioonid. (223−249).

LISA 1. Põhitäitja CV ja publikatsioonide loetelu (kuni 10 olulisemat teemaga seotud publikatsiooni).

ELULOOKIRJELDUS (CV)

1. Eesnimi: Mati

2. Perekonnanimi: Ilomets

3. Töökoht: Tallinna Ülikooli LTI ökoloogia keskus

4. Ametikoht: LIFE-IP ForEst&FarmLand projekti ekspert

5. Sünniaeg: 24. august, 1950.a.

6. Haridus: Kõrgem, Tartu Riiklik Ülikool, bioloog-botaanik

7. Teenistuskäik:

1973 - 1988 ENSV TA Geoloogia Instituut - insener, nooremteadur, grupijuht, vanemteadur

1988 - 1989 ENSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut, vanemteadur

1989 - 1992 ENSV TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut, vanemteadur

1992 - 1993 Eesti TA Ökoloogia Instituut, vanemteadur

1993 - 1996 Eesti TA Ökoloogia Instituut, juhtivteadur, märgalade töögrupi juht

1996 - 2000 TPÜ Ökoloogia Instituut, vanemteadur, märgalade töögrupi juht

2000 - 2017 TLÜ Ökoloogia Instituut, assistent, vanemspetsialist, teadur, vanemteadur,

osakonna juhataja

2017 - TLÜ LTI ökoloogia keskus, märgalade töörühma juht

01.07.2021– Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus

LIFE projekti ekspert (0,80)

2017–31.05.2022 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, LIFE_Peat-restore

projekti juht (1,00)

01.09.2015–2017 Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Vanemteadur

(1,00)

2012–2015 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Vanemteadur (1,00)

2011–2012 Tallinna Ülikool vanemspetsialist (1,00)

2008–2011 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Maastikuökoloogia osakond, Assistent

(1,00)

2006–2008 Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Erakorraline teadur (1,00)

8. Teaduskraad: geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaat.

9. Teaduskraadi andnud asutus, aasta: ENSV Teaduste Akadeemia, 1983

10. Tunnustused

Baeri medal,1992. a.

Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste ning põllumajanduse alal, 1995. a.

11. Teadustöö põhisuunad Rabataimkatte produktsioon, turbasammalde ökoloogia,turba

juurdekasv, soode taimkate, areng ja süsiniku ringe, soode hüdroloogia, raskemetallide

sissekanne, inimmõju maastikele,soode kaitse teaduslikud alused ja soometsade ning

turbamaade ökoloogilise seisundi hindamine, kasvuhoonegaaside emissioon, soode

ökoloogiline taastamine. Olnud kahe sihtfinantseeritava teema juht ja mitme ETF grandi

hoidja. LIFE projektide TLÜ poolne koordinaator. Koostanud ja toimetanud mitmeid

teaduskogumikke, ca 70 teadusartikli autor või kaasautor. Osalenud paljude soid ja turvast

käsitlevate ekspertiiside ja strateegilise keskkonnamõju hindamise aruannete koostamisel

ning juhtinud märgalade taastamist käsitlevaid rakendusprojekte.

12.Publikatsioonid (kuni 10, avaldatud viimase 5 aasta jooksul):

• Handbook for assessment of greenhouse gas emissions from peatlands. Applications of direct and indirect

methods by LIFE Peat Restore Autorid: Jarašius, L.; Etzold, J.; Truus, L.; Purre, A.-H.; Sendžikaite, J.;

Strazdina, L.; Zableckis, N.; Pakalne, M.; Bociąg, K.; Ilomets, M.; Herrmann, A.; Kirschey, T.; Pajula, R.;

Pawlaczyk, P.; Chlost, I.; Cieśliński R.; Gos, K.; Libauers, K.; Sinkeviĉius, Ž.; Jurema, L.; Vilnius: Lithuanian

Fund for Nature. Aasta: 2022

• Physiological stress in calcareous fen mosses following an experimental change in winter climate Autorid:

Küttim, M.; Laine, A.M.; Küttim, L.; Ilomets, M.; Robroek, B.J.M. 16th International Peatland Congress, 3-6

May 2021, Tallinn, Estonia. International Peatland Society, ID 62186. Aasta: 2021

• Best Practice Book for Peatland Restoration and Climate Change Mitigation - Experiences from LIFE Peat

Restore Project Autorid: Pakalne, M; Etzold, J; Ilomets, M; Jarašius, L; Pawlaczyk, P; Bociąg, K; Chlost, I;

Cieśliński, R; Gos, K; Libauers, K; Pajula, R; Purre, A-H; Sendžikaitė, J; Strazdiņa, L; Truus, L; Zableckis, N;

Jurema, L; Kirschey, T Riga: Latvijas Universitāte. Aasta: 2021

• Long-term response of vegetation on the water level drop-down on a large calcareous fen (NW Estonia)

Autorid: Mati Ilomets, Raimo Pajula, Kairi Sepp. Proceedings of the 16th International Peatland Congress /

Oral presentations: The 16th International Peatland Congress, Tallinn, 3.-6. mai 2021. Tartu: Publicon PCO,

32−39. Aasta: 2021

• Vegetation composition and carbon dioxide fluxes on rewetted milled peatlands — comparison with

undisturbed bogs. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati Wetlands, 41 (8), Article number: 120. DOI:

10.1007/s13157-021-01518-2. Aasta: 2021

• CO2 exchange and plant above-ground biomass of restored forestry drained and milled peatlands, and pristine

mires. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati. The 16th International Peatland Congress: Peatland and

Peat - Source of Ecosystem Services, Tallinn, 3-6.May 2021. International Peatland Society, ID62710. Aasta:

2021

•

• Decade of vegetation development on two revegetated milled peatlands with different trophic status. Autorid:

Purre, Anna-Helena; Truus, Laimdota; Ilomets, Mati. Mires and Peat, 27, 02. DOI:

10.19189/MaP.2019.BG.StA.1928. Aasta: 2021

• Controls of Sphagnum growth and the role of winter. Autorid: Küttim, Martin; Küttim, Liisa; Ilomets, Mati;

Laine, Anna M. Ecological Research, 35 (1), 219−234. DOI: 10.1111/1440-1703.12074. Aasta: 2020

• Estonian Wetlands and the Water Framework Directive. Autorid: Lode, Elve; Vainu, Marko; Ilomets, Mati;

Truus, Laimdota; Pajula, Raimo; Ratas, Urve; Rivis, Reimo; Kapanen, Galina In: Abdelazim M. Negm;

Martina Zelenakova; Katarzyna Kubiak-Wójcicka (Ed.). Water Resources Quality and Management in Baltic

Sea Countries. (299−321). Switzerland: Springer Nature. (Springer Water). DOI: 10.1007/978-3-030-39701-

2_14. Aasta: 2020

• The effect of different treatments of Moss Layer Transfer Technique on plant functional types biomass in

revegetated milled peatlands. Autorid: Purre, Anna-Helena; Ilomets, Mati; Truus, Laimdota; Pajula, Raimo;

Sepp, Kairi. Restoration Ecology, 28 (6), 1584−1595. DOI: 10.1111/rec.13246. Aasta: 2020

LISA 2. Projekti eelarve, kulud ilma käibemaksuta. Eesti Maaülikooli eelarve

Kulude jagunemine aastate kaupa

Kulud vastavalt raamatupidamisele

Kokku 1 2 3

Töötasud (tööandja kulu) 24796 24796

Sotsiaalmaks 6116 6116

Töötuskindlustusmaks 148 148

Ostetud teenused

Lähetuskulud 2000 2000

Materjalid, tarvikud

Masinad, seadmed

Muud kulud

Üldkululõiv 20% 6699 6699

Kokku 33495 33495

Tartu Ülikooli eelarve

Kulude jagunemine aastate kaupa

Kulud vastavalt raamatupidamisele

Kokku 1 2 3

Töötasud (tööandja kulu) 12704 12704

Sotsiaalmaks 3133 3133

Töötuskindlustusmaks 76 76

Ostetud teenused

Lähetuskulud 500 500

Materjalid, tarvikud

Masinad, seadmed

Muud kulud

Üldkululõiv 20% 3301 3301

Kokku 16505 16505

1

TÖÖVÕTULEPING nr 1-18/2025/69

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi tellija või RMK, keda esindab Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alusel juhatuse esimees Mikk Marran, ühelt poolt, ja

Eesti Maaülikool, keda esindab põhikirja alusel teadusprorektor Kalle Olli, ja Tartu Ülikool, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, edaspidi ühiselt nimetatud kui töövõtjad,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

1.1. Lepingu objektiks on töövõtjate poolt tellijale järgmiste tööde teostamine lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras: viima perioodil 1. september 2025 – 28. veebruar 2026 läbi punktides 1.2.1, 1.2.2. ja 1.2.3. nimetatud rakendusuuringu „Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disain“ tegevused, edaspidi töö.

Lepingu objektiks on CPV-koodiga 73110000-6 kaetud teadus- ja arendusteenus, millest tulenevalt ja lähtudes riigihangete seaduse § 11 lg 1 punktist 19 ei ole töövõtja kohustatud riigihankemenetlust läbi viima.

1.2. Töövõtjad vastutavad järgmiste tegevuste elluviimise eest:

Eesti Maaülikooli töörühm (vastutaja kaasprofessor Jürgen Aosaar):

1.2.1. Kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade:

a) püsimetsamajanduse (continuous cover forestry, CCF) mõiste sisust ja olemusest naaberriikide näitel;

b) püsimetsamajandusele üleminekufaasis ja püsimetsa majandamisel rakendatavatest võimalikest raieviisidest; nendest lähtuvalt metsa uuenemisest, uuendamisest ja tootlikkusest meil ja lähiriikides;

c) püsimetsast saadavatest puidu sortimentidest ja majandamise ökonoomikast; d) püsimetsas esinevatest häiringutest, puistute tervisliku seisundi ja struktuuri

kujunemisest;

Tartu Ülikooli töörühm (vastutaja teadur Raul Rosenvald)

1.2.2. Kirjandusel põhinev teoreetiline ülevaade püsimetsamajanduse mõjust metsa elustiku-, puhke- ja kultuurilistele väärtusele ning mittepuidulistele saadustele.

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli töörühmad (vastutajad Jürgen Aosaar ja Raul Rosenvald)

1.2.3. Sõnastatakse soovitused:

a) näidis-katsealade loomiseks puistute tüpoloogilise, puuliigilise ja vanuselise valiku kohta;

b) näidis-katsealade loomisel rakendatavate võimalike majandamisvõtete kohta;

2

c) näidis-katsealade vajaliku hulga, geograafilise paiknemise ja ülesehituse kohta, võttes arvesse tulevasi uurimistöö vajadusi.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. Töö peab vastama punktis 1.1. nimetatud rakendusuuringu vastutava täitja Eesti Maaülikooli poolt 31.01.2025 esitatud täiendatud rahastamistaotlusele.

2.2. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida töö tegemise käiku. Töövõtjad on kohustatud koheselt informeerima tellijat töö tegemise käigus tekkinud probleemidest ning nõustama tellija juhiseid ja informatsiooni.

2.3. Tellija määrab oma esindaja juhendama tööde tegemist, töövõtjatele vajaliku informatsiooni andmisel, tööde kvaliteedi kontrollimisel ning töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel. Tellija esindajaks on: Olavi Andres, mobiiltelefon +372 504 2032, e-post [email protected].

2.4. Töövõtjad määravad oma esindajad tööde tegemisel ja töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel. Töövõtjate esindajateks on: 1) Eesti Maaülikooli kaasprofessor Jürgen Aosaar, mobiiltelefon 56 157 472, e-post [email protected]. 2) Tartu Ülikooli teadur Raul Rosenvald, mobiiltelefon 53 418 792, e-post [email protected].

2.5. Projekti tegevuste ülevaated ja teadustulemuste tutvustamine:

2.5.1. Kõik projekti käigus kasutatavad ja loodavad katsealad tuleb lisada RMK teadusasutuste katsealade andmebaasi, saates info aadressile [email protected].

2.5.2. Töövõtjad saadavad rakendusuuringu kohta infot avalikuks teavitamiseks vähemalt ühe korra projekti kestel, soovitavalt peale kirjandusel põhineva ülevaate koostamist. Selle fookus ja keelekasutus tuleb valida selline, et edastatav info oleks arusaadav ka teemat süvitsi mittevaldavale inimesele (populaarteaduslik käsitlus). Näited info esitamise kohta on Lisas 1.

2.5.3. Töövõtjad annavad rakendusuuringu elluviimise kohta RMK-le regulaarselt infot, et tellija saaks projektiga seotud arengutest ülevaate ning tutvustada neid RMK siseselt ja - väliselt. Täpsem ajakava on esitatud lepingu Lisas 2.

2.5.4. Pooled viivad koostöös RMK teadusnõukoguga läbi töö tulemusi tutvustava seminari pärast 1. etapi lõppemist ehk pärast kirjandusel põhineva ülevaate koostamist ja enne soovituste sõnastamist.

2.5.5. Töövõtjad tutvustavad töö põhitulemusi Eesti teaduskonverentsil ja viivad läbi avaliku (veebi)seminari või koolituse ühe aasta jooksul pärast lõpparuande esitamist.

2.5.6. Töövõtjad publitseerivad projekti tulemusi populaarteaduslikes väljaannetes.

2.6. Töörühm annab 2025. aasta oktoobris sisendi RMK 2025. aasta sügiseks teadusuuringute taotlusvooru püsimetsamajandamise prioriteetsete uurimisteemade näol.

2.7. Intellektuaalne omand ja varalised õigused töö ja selle tulemuste suhtes kuuluvad ülikoolidele. Ülikoolid annavad töö üleandmisega RMK-le töö tulemuse kasutamiseks lihtlitsentsi.

3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine

3.1. Töövõtjad annavad tellijale valmis töö üle hiljemalt 15. märtsil 2026.

3.2. Töövõtjad kohustuvad esitama tellijale lõpparuande hiljemalt 15. märtsil 2026.

3

3.3. punktis 3.2. sätestatud projekti töö vastuvõtmisel vormistavad pooled töö üleandmise- vastuvõtmise akti, millele kirjutavad alla poolte esindajad.

3.4. Tellija esitab töövõtjatele oma pretensioonid, edaspidi vastuväited, seoses töö mittevastavusega 4 (nelja) nädala jooksul arvates töö üleandmisest töövõtjate poolt.

3.5. Töö loetakse tellija poolt vastu võetuks, kui tellija ei ole esitanud vastuväiteid punktis 3.4 nimetatud tähtaja jooksul.

3.6. Juhul, kui tellija esitab oma vastuväited, peavad töövõtjad tegema töös vastavad parandused tellija määratud tähtaja jooksul, kuid varem kui 14 päeva jooksul. Töö loetakse vastu võetuks, kui töövõtjad on teinud töös parandused ja tellijal ei ole enam vastuväiteid.

4. Tasu

4.1. Tellija maksab töövõtjatele töö teostamise eest tasu summas 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks, mis sisaldab tasu töö teostamise eest, kõiki töö täitmisega seotud kulusid ja makse.

4.1.1. Tellija tasub tehtud tööde eest töövõtjate poolt esitatud arvete alusel järgmiselt:

Eesti Maaülikoolile

4.1.1.1. 33 495 eurot, millele lisandub käibemaks, 14 (neljateistkümne) päeva jooksul peale lõpparuande heakskiitmist RMK teadusnõukogu poolt.

Tartu Ülikoolile

4.1.1.2. 16 505 eurot, millele lisandub käibemaks, 14 (neljateistkümne) päeva jooksul peale lõpparuande heakskiitmist RMK teadusnõukogu poolt.

4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjate poolt esitatud arve alusel. Töövõtjad esitavad arve vaid elektrooniliselt. Arve esitamiseks tuleb kasutada elektrooniliste arvete esitamiseks mõeldud raamatupidamistarkvara või raamatupidamistarkvara E-arveldaja, mis asub ettevõtjaportaalis https://www.rik.ee/et/e-arveldaja.

5. Poolte vastutus

5.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt.

5.2. Juhul, kui töövõtjad viivitavad töö üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,15% lepingu kohaselt töövõtjatele makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 30 (kolmkümmend) protsenti töövõtjatele makstavast tasust. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada töövõtjatele makstavat tasu leppetrahvi summa võrra.

5.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjatele tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on töövõtjatel õigus nõuda viivist summas 0,15% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 30 (kolmkümmend) protsenti tasumisega viivitatud summast.

5.4. Tellija peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude töövõtjatele hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul arvates päevast, mil tellijal tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.

4

6. Lepingu lõppemine ja lõpetamine

6.1. Leping lõpeb, kui lepingust tulenevad poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja nõuetekohaselt täidetud.

6.2. Tellija võib lepingu öelda üles, teavitades teist poolt lepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse mh asjaolu, kui tellijal puuduvad rahalised vahendid lepingu täitmiseks, muutused tellija põhitegevusalas ei toeta projekti elluviimist jne. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtjatele lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud töö eest. Toodud põhjusel lepingu ülesütlemisel hüvitab tellija töövõtjatele lisaks faktiliselt tehtud töö eest tasumisele lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui 10 (kümme) protsenti lepingus ettenähtud töövõtjatele makstavast tasust.

6.3. Kui töö tegemise käigus on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus määrata töövõtjatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle mittetäitmisel aga, kas lepingust taganeda ja nõuda kahjude hüvitamist, või teha töö jätkamine ja puuduste kõrvaldamine ülesandeks kolmandale isikule töövõtjate arvel.

6.4. Juhul, kui töövõtjatel ei ole tööd tellijale üle andnud hiljemalt 1 (ühe) kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast, on tellijal õigus ilma töövõtjatele kokkulepitud tasu maksmata lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ning tekitatud kahju.

7. Teadete edastamine

7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirjaga poole lepingus märgitud e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

7.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kätte saaduks alates teate edastamisele järgnevast tööpäevast.

7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirjaga.

8. Lõppsätted

8.1. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

8.2. Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus kostja asukohajärgses kohtus.

8.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

5

Poolte andmed ja allkirjad:

Tellija Töövõtja Töövõtja

Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood 70004459 Mõisa/3, Sagadi küla, 45403 Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Eesti Maaülikool Registrikood 70004459 F. R. Kreutzwaldi 1, Tartu 51006 Konto EE571010102000084008

Tartu Ülikool Registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Konto EE281010102000234007

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran Kalle Olli Siret Rutiku

juhatuse esimees teadusprorektor grandikeskuse juhataja

6

LISA 1. Teavitus

Näiteid infomaterjalist, mida projekti täitjad peavad esitama:

 Projekti alguses lahendama hakatava probleemi või uuritava valdkonna seos igapäevaeluga – kuidas mõjutab Eesti loodust, inimest või majandust see, kui tõstatatud teema/probleem saab lahendatud või täpsemalt uuritud; miks uuritav aines on just praegu oluline; kas ja kuidas mõjutab seda iga inimese käitumine; kus ja mis olukordades võib seda probleemi kohata; kas tavainimene saab kuidagi kaasa aidata probleemi lahendamisele jne.

 Fotod või videod välitöödelt või laborist, mis näitavad projekti teostajaid läbi viimas mõnd visuaalselt atraktiivsemat töölõiku, tutvustavad uuritava taime/looma/linnu vm liigi elu vms (juures selgitus, millega on tegu, kuni 300 tähemärki)

 Tulemuste tutvustamine – jooksvad vahetulemused, selgelt sõnastatud lõpptulemused  Uuritavate teemade, liikide, meetodite tutvustamine – nt miks peetakse metsist

indikaatorliigiks, milline on männi tähtsus Eestis, mida tähendab turberaie, kuidas uuritakse raie mõju jne

 Saadetava info pikkus tekstimaterjali puhul kuni 2 lk, videoklipp kestusega kuni 5 minutit, fotosid korraga kuni 10.

 RMK jätab endale õiguse tekste toimetada ja täpsustada, teksti lõppvariant kooskõlastatakse koostajaga. RMK võib kogutud materjali kasutada oma kodulehel, ajakirjas, blogis jt sotsiaalmeediakanalites, pressiteadetes ja muus meediasuhtluses.

 Kajastuste eesmärk on populariseerida teadustegevust, tutvustada RMK rahastatavaid projekte laiemalt ning suurendada seeläbi ka rahastatavate projektide mõjukust ühiskonnas. Info saata aadressil [email protected].

7

Lisa 2. Ajakava.

Projekt koosneb kahest etapist:

1) Kirjanduse ülevaade, kestus 3 kuud. 2) Soovituste sõnastamine, sh lõpparuandlus 3 kuud.

Täpsem ajakava on toodud allolevas tabelis.

Kuu

September 2025 Oktoober 2025 November 2025 Detsember 2025 Jaanuar 2026 Veebruar 2026

Tegevused  Projekti käivitamine - RMK ja töörühma kohtumine. Ühine metsakülastus.

 Uurimisküsimustele vastamine: töö kirjandusega, senise teadmise koondamine.

 Uurimisküsimustele vastamine: töö kirjandusega, senise teadmise koondamine

 Töörühma sisend RMK 2025. aasta sügiseseks teadusuuringute taotlusvooruks püsimetsamajandamise prioriteetsete uurimisteemade näol.

 Uurimisküsimustele vastamine: töö kirjandusega, senise teadmise koondamine.

 Soovituste sõnastamine püsimetsa katsealade rajamise kohta

 Töörühma, teadusnõukogu ja RMK ühine koosolek, vahekokkuvõte tehtust.

 Soovituste sõnastamine püsimetsa katsealade rajamise kohta.

 Soovituste sõnastamine püsimetsa katsealade rajamise kohta.

 Lõpparuandlus.