Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning k

Lisa 2 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 19.08.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/131

Jrk.nr Maakond Jahipiirkond X Y vastutaja telefoninumber

Metssigade peibutamiseks lisasöötmiskohtade registreerimine (vorm)

K Ä S K K I R I

19. august 2025 nr 1-1/25/131

Metssigade küttimise korraldamine sigade

Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

ning küttimismahu määramine 2025/2026.

jahisaastaks

1. OTSUS

Lähtudes jahiseaduse § 23 lõike 4 punktist 5, § 24 lõikest 7, § 25 lõike 3 punktist 3, § 28 lg 3 ning

haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2, samuti jahiseaduse § 21 lõike 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord

ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 p 6 ja § 71 lg 1 p 4, lg 2 ja 3 ja § 71, keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus“ § 7 lõike 2 punktist 6 ja § 8 lõike 2 punktist 18, ning arvestades Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 kirja nr 5-

1/868, 13-11/25/14105 ja Tauditõrje ekspertrühma 08.08.2025 toimunud kohtumise memo nr 13- 11/25/16002 ning uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise vajadust, teen järgmise otsuse:

1.1 lähtudes suurenevast sigade aafrika katku levikust (edaspidi SAK), kinnitan uluki

kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse

vähendamiseks 2025/2026. jahiaastaks metssigade küttimismahu kokku 19 800 isendit lisas

1 toodud jaotuse alusel;

1.2 kehtestan kriitilisteks tsoonideks SAK tõrjumisel:

1.2.1. 10 kilomeetrit riigipiirist; sellega seotud jahipiirkondade loetelu on toodud

lisas 3;

1.2.2. kõik seakasvatusettevõtete (sigalate) ümbrused 10 km raadiuses.

Nendes tsoonides on jahipiirkonna kasutaja kohustatud küttima kõik leitavad metssead, sh

põrsastega emised.

1.3 kehtestan jahipiirkondade kasutajatele soovitusliku metssigade küttimisstruktuuri:

kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas on soovituslik emiste osakaal vähemalt 50%

ja soovituslik põrsaste osakaal kütitavate isendite seas 50%;

1.4 käskkirja resolutsiooni punktiga 1.1 kinnitatud küttimismahtu, 1.2 kehtestatud tsoone

ja punktiga 1.3 kinnitatud soovituslikku küttimisstruktuuri võib Keskkonnaamet igal ajal

muuta, kui see on vajalik tulenevalt surnuna leitud metssigade, sigade Aafrika katku (SAK)

tunnustega jahiloata surmatud metssigade kohta laekunud informatsioonist, seire

tulemustest või SAK-i leviku ulatuse, kiiruse või iseloomu muutumisest;

2

1.5 tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti peadirektori 21.07.2025 käskkiri nr 1-1/25/119

„Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade

asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning esmase küttimismahu määramine 2025/2026.

jahiaastaks“ ;

1.6 lubada sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil individuaaljahi käigus lasta metssigu

seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil

kasutades ning kunstliku valgusallika abil kuni 28.02.2027;

1.7 lubada metssigade küttimine öösihikut kasutades individuaaljahil kõigis Eesti

maakondades sigade Aafrika katku tõrjumise eesmärgil kuni 28.02.2027. Öösihiku

kasutamisel peab jahiluba omav jahimees enne lasu sooritamist veenduma, et sihtmärk on

üheselt tuvastatud ning lask on ohutu, arvestades nii lasu suunda kui ka asukohta. Öösihiku

kasutamine teiste jahiulukite küttimiseks ei ole lubatud. Öösihiku kasutamise kohta tuleb

sisestada kanne JAHIS infosüsteemi;

1.8 Lubada püünisaedade kasutamine punktis 1.2 toodud tsoonides metssigade

püüdmiseks ja hukkamiseks. Püünistes on lubatud kasutada peibutuseks sööta;

1.9 Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud esitama andmed metssigade küttimise kohta

(arv, sugu, vanusegrupp) iga kalendrikuu kohta hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks,

sisestades need JAHIS infosüsteemi või edastades vastava teabe Keskkonnaametile;

1.10 peibutussöötmise korraldab jahipiirkonna kasutaja; söödakoht peab olema eelnevalt

registreeritud Keskkonnaametis. Andmed tuleb esitada käskkirja lisas 2 toodud vormil e-

posti aadressil [email protected];

1.11 metsseajahi pidamiseks jahipidamise keeluga kinnistul peab jahiloa omanik jahist

eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitama ohuolukordade vältimiseks

maaomanikku suuliselt või kirjalikult, teates peab märkima ka plaanitava jahi aja vähemalt

kuupäeva täpsusega;

1.12 Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud väljastama füüsilisest isikust maaomanikule

tema kinnisasjal 1. detsembrist loa metssigade küttimiseks juhul kui 10. novembri seisuga

on jahipiirkonnas täitmata rohkem kui 75% kehtestatud minimaalsest küttimismahust (s.t

täidetud on alla 25%), jahipiirkonnas on tuvastatud sigade aafrika katku leiud,

jahipiirkonnast on leitud sigade aafrika katku surnud metssigu ning küttimise maht on

oluliselt madalam viimase kolme aasta keskmisest. Maaomanik on kohustatud teavitama

jahipiirkonna kasutajat kavandatavast jahist vähemalt üks tööpäev ette, märkides jahi aja

vähemalt kuupäeva täpsusega. Maaomanikul ei ole lubatud luua täiendavaid

peibutussöötmispaiku lisaks jahipiirkonna kasutaja poolt rajatutele;

1.13 Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna jahinduse ja vee-elustiku bürool

teha käskkiri elektrooniliselt teatavaks jahipiirkondade kasutajatele ja

jahindusnõukogudele ning avaldada käskkirja kohta teade Keskkonnaameti kodulehel;

Käskkirja on õigus vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

3

2.1 Käesolev käskkiri on antud ja puudutab üksnes metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel rakendatavaid jahipidamise meetmeid.

2.2 Sigade Aafrika katk (SAK) on eriti ohtlik loomataud, mille suhtes on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui ka metssead. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik, verejooksud, põletikulised

muutused elundites ning väga suur suremus, ulatudes kuni 100 %-ni.SAK-i põhjustab nakkav viirus, mis levib eelkõige otsese kontakti kaudu nakatunud loomade vahel, samuti korjuste,

haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda ja muu kaudu. 2.3 SAK on loomataud, mille puhangute korral rakendab Euroopa Liit ennetavaid ja

tõrjemeetmeid, et takistada haiguse laialdasemat levikut. Euroopa Komisjon võib kehtestada piiranguid elussigade, nende paljundusmaterjali ning sigadelt pärineva liha ja seda sisaldavate

toodete liikumisele liikmesriikide vahel. Rakendatavate piirangute ulatus ja kehtivus sõltuvad Euroopa Komisjoni hinnangust taudi levikuohule ning epidemioloogilisest olukorrast.

2.4 Euroopa Komisjoni 16.03.2023 rakendusmääruses 2023/594/EL, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, on I ja II lisas loetletud liikmesriikide geograafiliselt täpselt

piiritletud alad, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed.1

2.5 Loomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Veterinaarseaduse § 51 sätestab, et metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise õigust omavate isikutega jahipidamisega seotud meetmeid, sealhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti

veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid.

2.6 Jahiseaduse (edaspidi ka JahiS) § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Seega on SAK-i ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku metssigade küttimismahu määramine Keskkonnaameti pädevuses. Küttimismahu määramisel

lähtutakse Keskkonnaagentuuri 2025. aasta seirearuandes toodud küttimissoovitustest. Jahipiirkonna küttimismaht määratakse maakondliku jahindusnõukogu ettepaneku alusel. Kui

jahindusnõukogus ei saavutatud kokkulepet küttimismahu jaotuses jahipiirkondade lõikes, suurendab Keskkonnaamet mahtu proportsionaalselt ning määrab jahipiirkonna küttimismahu, tuginedes möödunud jahiaastal kütitud metssigade arvule ja Keskkonnaagentuuri soovitustele.

Keskkonnaamet arvestab, et metssea arvukus võib jahiperioodi jooksul muutuda SAKi põhjustatud suremuse või loomade liikumise tõttu. Kui jahipiirkonna kasutaja tuvastab metssea

asustustiheduse muutuse, mille tõttu ei ole määratud küttimismahtu võimalik täita, tuleb sellest viivitamata teavitada Keskkonnaametit. Koostöös Keskkonnaagentuuri ja maakondlike jahindusnõukogudega hinnatakse metssea arvukust piirkonnas ning vajaduse korral

korrigeeritakse küttimismahtu. Käesolev käskkiri puudutab üksnes Keskkonnaameti poolt JahiS § 23 lg 4 p 5 määratavat looma taudi tõrjeks määratavat küttimismahtu ega ole seotud JahiS § 9 lg 3

p 2 alusel jahindusnõukogude pädevuses oleva metssigade küttimismahtude ja struktuuri määramisega mis omakorda ei ole seotud loomataudi tõrjega.

2.7 Eestis on metssigade populatsioon SAK-i leviku peamine reservuaar. Viimase kahe aasta jooksul on populatsioon märgatavalt kasvanud – 2022/2023 jahiaastal hinnati asurkonna suuruseks

ca 15 000 isendit, 2023/2024 jahihooaja lõpul juba ca 17 000 ja 2024/2025. hooaja lõpuks ca 18 500 isendit (2025 ulukiseirearuanne). Kahe aastaga on populatsioon kasvanud ligi 23 %. See kasv seab ohtu Põllumajandus- ja Toiduameti seatud metssigade asustustiheduse sihttaseme – alla 3

isendi 1000 ha jahimaa kohta –, mis on määrava tähtsusega taudi leviku kontrolli all hoidmisel.

1 Komisjoni 16.03.2023 rakendusotsuse 2023/594/EL konsolideeritud versioon on leitav aadressil: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02023R0594-20240925 (27.02.2025)

4

Kõik kohaliku jahipiirkonna kasutaja poolt seatud täiendavad suunised ja juhised jahipiirkonnas

küttimisele peavad toetama seatud sihttaseme saavutamist ning selle pikaajalist säilimist.

2.8 Kogemused aastast 2024 näitavad, et öösihiku kasutuselevõtt juulist alates tõi kaasa küttimismahu kahekordistumise võrreldes varasemate aastate sama perioodiga (allikas: EJSi info 11.04.2025 tauditõrje ekspertrühma kohtumisel). Lisaks on teada, et kodusigade SAKi puhangute

kõrgperiood Eestis on olnud korduvalt suvekuudel (juuni–september), mil on aset leidnud enamik viimaste aastate suuremaid taudikoldeid – nt 2015–2017, 2021, 2023 ja 2025.

2.9 Põllumajandus- ja Toiduamet on seetõttu korduvalt rõhutanud (nt 28.05.2024 kirjad nr 5- 1/868 ja 17.07.2025 13-11/25/14105 ), et öösihiku kasutamist piiravaid nõudeid tuleks leevendada

viivitamata, võimaldamaks metssigade sihipärast küttimist just kriitilisel levikuperioodil.

2.10 Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 71 lõigetele 1 punkt 4 ja lõige 3 võib Keskkonnaamet koguda andmeid kütitud või hukkunud ulukite soo ja vanuse kohta ning määrata

andmete esitamise aja ja sageduse. SAK-i leviku tõkestamiseks võib tekkida vajadus küttimiskohustust korrigeerida, kuid see eeldab regulaarseid ja usaldusväärseid andmeid. Seetõttu

peavad jahipiirkonna kasutajad esitama andmed kütitud ja hukkunud metssigade arvu, soo ja vanusegrupi kohta iga kalendrikuu 10. kuupäevaks, sisestades need JAHIS infosüsteemi või edastades vastava info Keskkonnaameti piirkondlikule jahinduse spetsialistile.2.

2.11 Jahipiirkonna kasutaja peab kõik metssigade peibutussöötmiskohad enne kasutuselevõttu registreerima Keskkonnaametis, kasutades käskkirja lisas 2 toodud vormi. Täidetud vorm tuleb

saata e-posti aadressile [email protected]. Keskkonnaamet võib registreerimisest keelduda, kui peibutuskoht asub liiga lähedal teisele peibutuskohale, seafarmile või muule olulisele objektile.

Otsus registreerimise kohta tehakse ühe kuu jooksul vormi laekumisest ning kasutajat teavitatakse registreerimisest või keeldumisest. Peibutussöötmine on lubatud ainult eelnevalt registreeritud kohtades, sõltumata selle eesmärgist. Kui sööt on metsseale kättesaadav, peab

peibutussöötmiskoht olema registreeritud. Nõue tuleneb määrusest nr 27 § 1 lg 2, § 2 lg 1 p 6 ja § 71 lg 1 p 4, lg 2 ja 3 alusel.

2.12 Küttimine võib toimuda ka kaitstavate loodusobjektide piirangu- ja sihtkaitsevööndites, kui see on vastava kaitse-eeskirjaga lubatud või kui jahipidamine on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul. Küttimisel tuleb järgida kõiki kaitse-eeskirjas sätestatud ajapiiranguid ja muid tingimusi. Häiringu minimeerimiseks on soovitatav kasutada helisummuteid. Kõik muud kaitse-

eeskirjas sätestatud piirangud, sealhulgas mootorsõidukite kasutamise keeld väljaspool üldkasutatavaid teid, jäävad kehtima.

2.13 Jahiseaduse § 24 lõike 7 alusel võib Keskkonnaamet kehtestada tingimused ja ajavahemiku, mil metssigade küttimine on lubatud ka erandlike vahenditega – näiteks seisva mootor- või

maastikusõiduki pealt, sõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika või öösihikuga – eesmärgiga tõkestada uluki kaudu levivaid haigusi, sh SAK-i. Jahiseaduse seletuskirja (edaspidi seletuskiri 77 SE) kohaselt aitavad need meetmed tõhusalt piirata metssigade arvukust, kuna need

parandavad nähtavust ja suurendavad tabamistäpsust.3 Seletuskirja 77SE kohaselt parandab küti kõrgem asend sõidukis vaatevälja ja suurendab tabamistäpsust, kuna relva saab toetada sõidukile.

Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemat laskmist, eriti hilissuvel ja sügisel, mil selle kasutamist peetakse eriti oluliseks. Keskkonnaamet on lubanud neid erisusi SAK tõrjumiseks

2 Jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialistide konta ktid on leitavad aadressil:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine 3 Jahiseaduse muutmise seaduse (77 SE) seletuskiri on leitav aadressil:

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3743115d-547b-4f4b-8393-

a009bccb8a2f/Jahiseaduse%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(77%20SE)/

5

juba alates 06.01.2016 ning pikendanud nende kehtivust, sealhulgas öösihiku kasutamist, vähemalt

kuni 28.02.2027, kuna haiguse taandumine lähiaastatel on ebatõenäoline

2.14 Tulenevalt Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 kirjast nr 5-1/868 „Ettepanek lubada kasutada öösihikut metssigade küttimiseks“ (edaspidi 27.05.2024 ettepanek), jahiseaduse § 24 lg 7 ning kasutades analoogia korras jahieeskirja § 6 lg 1 p 11 sätestatut, kehtestab Keskkonnaamet

kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 3, kõrvaltingimusena järgmised piirangud: 1) Öösihikut võib kasutada vaid individuaaljahis.

2) Öösihiku kasutamisel peab jahiluba omav jahimees enne lasku veenduma, et sihtmärk on üheselt tuvastatud ning lasu sooritamine on ohutu, arvestades asukohta ja lasu sooritamise suunda. 3) Öösihikut võib kasutada vaid metssigade küttimiseks. Öösihiku kasutamine teiste jahiulukite

küttimiseks ei ole lubatud. 4) Öösihiku kasutamise kohta tuleb pärast jahti teha vastav kanne JAHIS infosüsteemi.

Individuaaljahil, kui liikumiseks kasutatakse sõidukit tohib öösihikut kasutada ainult seisvalt sõidukilt. Jahimees peab enne laskmist peatuma, võtma relva koos öösihikuga püssikotist välja

(nagu nõuab individuaaljahi kord), laadima relva ja sooritama lasu sõidukist või sõidukile toetudes. Püssikotist väljas ja kinnitatud öösihikuga relvaga ringi sõitmine on keelatud. Ilma sõidukita

jahimaal liikudes võib tulirelv sellele paigaldatud öösihikuga olla püssikotist väljas. Kõrvaltingimuse seadmine tagab öösihiku sihipärase kasutamise ning on vajalik ka öösihiku kasutamise üle parema kontrolli teostamiseks. Seega, kõrvaltingimuse seadmine suurendab

tõenäosust, et öösihikut kasutatakse sihtotstarbeliselt metssigade, mitte teiste jahiulukite küttimiseks. Samuti aitab tingimuste seadmine kaasa jahiohutuse tagamisele.

2.15 07.05.2024 ja 11.04.2025 toimunud tauditõrje ekspertrühma koosolekutel leiti, et öösihiku kasutamine peaks märtsist oktoobrini oluliselt hõlbustama metssigade jahti, kuna sel perioodil on

muud jahiviisid, sh jahikoerte kasutamine, piiratud. Öösihik suurendab jahimeeste võimekust SAK-i tõrjeks, eriti piirkondades, kus metssigade arvukuse vähendamine on raskendatud. Samuti tõdeti, et talvisel ajal ei ole kõigil jahipiirkondadel piisavalt väljaõppega jahikoeri. Eksperdid

pidasid mõistlikuks lubada öösihiku kasutamist kogu Eestis ning 11.04.2025 toimunud koosolekul tegid ettepaneku loobuda ka 2,5 meetri kõrgusnõudest. Öösihiku kasutamise täpsed piirangud

peaks kehtestama Keskkonnaamet jahiseaduse alusel4. Arvestades punktis 2.15 nimetatud jahikoerte kasutamise võimaluste piiratust, 2025

ulukiseirearuande esitatud hinnangut metssigade arvukuse tõusu ning soovitusliku küttimismahu suurenemise osas ja Põllumajandus- ja Toiduameti 27.05.2024 ettepanekus viidatud vajadust

saavutada metssigade asustustiheduseks alla 3 isendi 1000 ha jahimaa kohta, lubatakse öösihiku kasutamist alates käskkirja jõustumisest (allkirjastamisest) 2026/2027. jahiaasta lõpuni ehk kuni 28.02.2027, mis võimaldab paremini hinnata ka öösihiku kasutamise tõhusust metssigade

arvukuse reguleerimisel.

2.16 08.08.2025 toimunud tauditõrje ekspertrühma koosolekul arutati võimalikke täiendavaid meetmeid sigade Aafrika katku ennetamiseks. Lepiti kokku, et tuleb määrata kriitilised tsoonid piirialadel ja sigalate ümbruses, kus eesmärgiks seatakse kõigi leitavate metssigade küttimine.

Koosolekul tõdeti, et maaomanikule metssea jahiloa väljastamisega võivad kaasneda riskid, eelkõige seoses bioohutuse ja jahiohutuse tagamisega, kuid praeguses olukorras on esmaseks

eesmärgiks küttimise maksimaalne tõhustamine. Arvestades olukorra kriitilisust kehtestab Keskkonnaamet metsseajahi tõhustamise eesmärgil koosolekul arutletud täiendavad meetmed käesoleva käskkirja punktidega 1.2. 1.8 ja 1.12.

Jahimehed leiavad sigalate asukohad ning nende ümber määratud 10 km raadiusega tsoonid JAHIS infosüsteemist. Piiritsoonide täpsema küttimispiirkonna määramine on eelkõige jahipiirkonna

kasutaja ülesanne, kuna nemad on kõige paremini kursis kohalike olude ja jahivõimalustega.

4 Koosolekute memod on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.05.2024 kirja 13 -

11/24/11479 ning 13-11/25/11016 lisadena

6

Jahipiirkondades metsigade asustustiheduse ning küttimise tulemuslikkuse osas täpsema ülevaate

saamiseks kutsub Keskkonnaamet kokku erakorralise maakondliku jahindusnõukogu, kus koos jahipiirkonna kasutajaga antakse hinnang küttimise tulemuslikkusele ning vajaduse korral

kehtestatakse kohustus väljastada füüsilisest isikust maaomanikule metssea küttimisluba tingimusel, et maaomanik omab kehtivat jahitunnistust ja relvaluba ning täidab jahipidamise korraldamisel samad ohutus- ja jahindusalased nõuded, mis kehtivad jahipiirkonna liikmetele,

ning järgib Põllumajandus- ja Toiduameti kehtestatud bioohutusnõudeid. Jahipiirkonna kasutaja võib määrata jahiloale kehtivusaja, et tagada jahiohutus.

2.17 Jahiseaduse § 25 lõike 3 punkt 3 järgi ei tohi maaomanik oma maal jahipidamist keelata, kui see toimub ulukite kaudu leviva haiguse tõkestamiseks vastavalt Keskkonnaameti peadirektori

kehtestatud korrale.Kuna sigade Aafrika katku tõrje eesmärgil on metssigu vaja küttida ruumiliselt kõikjal üle Eesti, siis võib jahipidamise keelamine kaasa tuua olukorra, kus teatud jahikeeluga

aladel on metssigade küttimine takistatud, mis omakorda võib kaasa tuua haiguse leviku hoogustumise nendel aladel seoses metssigade koondumisega ja suurenenud asutustihedusega. Metssead tunnetavad üsna kiiresti ära piirkonnad kus jahti ei peeta ning koonduvad sinna. Selle

olukorra ära hoidmiseks on lubatud metssigu küttida mh ka maaomanike jahikeeluga aladel, kus see katku leviku takistamise eesmärgil põhjendatav ja vältimatu on.

Õiguskantsler on edastanud Keskkonnaametile märgukirja5, mille kohaselt tuleb maaomanike õiguste tagamiseks kehtestada jahipidamise kord tauditõrje eesmärgil ka jahikeeluga kinnisasjadel. Kirjas on ära märgitud, et /Kui loomataudi tõkestamiseks on vaja ulukeid jahikeeluga maal

jälitada, püüda, tabada või surmata, saab seda teha vaid Keskkonnaameti sätestatud korra kohaselt. Sellest korrast tuleb jahikeeluga maa omanikele ka teada anda. Korras määratakse kindlaks, mis ajavahemikul ja mida peab tegema jahikeeluga maadel uluki kaudu leviva haiguse

tõkestamiseks ja kes neid toiminguid teeb./

Eeltoodud põhjustel ja maaomanike õiguste tagamiseks kehtestab Keskkonnaamet käskkirjaga maaomanike teavitamise korra jahiseaduse § 25 lg 3 p 3 alusel. Kui jahipidamine toimub jahikeeluga kinnistul või uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, peab jahiloa omanik teavitama

kinnisasja omanikku vähemalt üks tööpäev enne jahi algust, märkides teates jahi kuupäeva. Teavitamine võib toimuda suuliselt või kirjalikult, kuid see peab olema kättesaadav ja kontrollitav.

Füüsilise isiku puhul tuleb veenduda, et teade on kätte saadud; äriühingule tuleb teade saata äriregistris märgitud e-posti aadressile. Teate kättetoimetamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud korda.

2.18 Jahiseaduse § 40 lõike 4 kohaselt on Keskkonnaametil õigus riikliku loomatauditõrje

komisjoni ettepanekul kehtestada sigade Aafrika katku tõrjumiseks ajavahemik ja piirkond, mille jooksul on jahipiirkonna kasutaja kohustatud andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule kehtiva jahitunnistuse alusel tasuta jahiloa metssigade küttimiseks. Käesoleva käskkirja punktiga

1.12 määrab Keskkonnaamet kindlaks vastavad tingimused. Seadusest tulenevalt kohaldub see tingimus füüsilisest isikust maaomaniku suhtes. Juriidilise isiku puhul ei ole selgelt määratletav

konkreetne isik, kes täidaks jahiohutuse ja bioohutuse nõuded, ning puudub ka õiguslik alus seada loa väljastamise kohustust volitatud esindajale

2.19 Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel viiakse haldusmenetlus läbi menetlusosaliste

arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Rainer Vakra

peadirektor

5 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteem is 12.04.2024 kirjana 13-11/24/7715.

7

Saata: Kliimaministeerium, Regionaalministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Eesti Maaülikool [email protected]

Tanel Türna jahinduse -ja vee-elustiku büroo juhataja

looduskaitse korraldamise osakond

From: "Tanel Türna" <[email protected]> Sent: 8/20/2025 5:51:26 AM To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>,

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "KeA Info" <[email protected]>, "Andres Metjer" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Meelis Jõelaan" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Ilmar Paal | RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected] >, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>,

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <sjjs- [email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Madis Sõukand" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>

Cc:

Subject: Metssigade küttimise korraldamine sigade Aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil ning küttimismahu määramine 20252026. jahisaastaks

Mõnedele selle sõnumi saanud inimestele ei saadeta aadressilt [email protected] meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Edastan käskkirja. Arvestades sigade Aafrika katku levikut, seame esmaseks eesmärgiks vähendada metssigade arvukust üleriigiliselt tasemele 3 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Eriti oluline on tagada küttimise tulemuslikkus sigalate ümbruses ja piiritsoonides, kus tuleb püüelda selle poole, et kõik leitavad metssead kütitakse. Saare maakonnas on metssigade asustustihedus jätkuvalt kõrge. Seetõttu otsustasid Keskkonnaamet ja Põllumajandus- ja Toiduamet seada piirkondlikuks sihiks samuti asustustiheduse 3 isendit 1000 ha kohta saavutamise. Keskkonnaamet hindab käesoleval jahiaastal jooksvalt metssigade arvukust ja küttimise tulemuslikkust, et vajadusel täpsustada edasisi meetmeid. Kutsume kõiki jahipiirkonna kasutajaid üles seadma ühiseks eesmärgiks sigade asustustiheduse vähendamise, et peatada sigade Aafrika katku levik ja vähendada riske seakasvatusele. Oluline on, et jahi pidamist ei takistaks seltsisisene töökorraldus ega kokkulepped (näiteks jahilubade väljastamise piirangud või emiste küttimise piiramine), mis võivad vähendada metssigade küttimise tulemuslikkust. Jõudu, Tanel Türna jahinduse- ja vee-elustiku büroo