Karujaht on avatud

From: "Tanel Türna" <[email protected]> Sent: 8/14/2025 1:28:03 PM To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>,

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "KeA Info" <[email protected]>, "Andres Metjer" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Meelis Jõelaan" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Ilmar Paal | RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected] >, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>,

<[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <sjjs- [email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Madis Sõukand" <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>

Cc: Subject: Karujaht on avatud

Mõnedele selle sõnumi saanud inimestele ei saadeta aadressilt [email protected] meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Austatud jahipiirkondade kasutajad. Tallinna Halduskohus tühistas Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1 3/25/239 suhtes tehtud esialgse õiguskaitse, millega peatati karujaht kohtumenetluse ajaks ning karujahiga saab alata. Lisan kirjale ka küttimise korralduse ja jaotuse jahipiirkondade lõikes. Lugupidamisega, Tanel Türna jahinduse- ja vee-elustiku büroo From: Tanel Türna Sent: Friday, August 1, 2025 9:15 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; KeA Info <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]'

<[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected] ' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]'

<[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <sjjs- [email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: Karu kümisest TEADE KARUJAHI PEATAMISE KOHTA Lugupeetud jahipiirkonna kasutaja Anname teada, et Tallinna Halduskohus on 30. juuli 2025. a otsusega kohaldanud Keskkonnaameti 2. juuli 2025 korralduse nr 1-3/25/239 suhtes esialgset õiguskaitset, mille tulemusel on karu küttimine peatatud ajavahemikus 1.–29. august 2025 (kaasa arvatud). Sel ajavahemikul ei ole karu küttimine lubatud üheski Eesti jahipiirkonnas. Kohtumenetluses oodatakse Keskkonnaameti seisukohta 13. augustiks. Esialgne küttimismaht (71 isendit) on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud, tuginedes nii seireandmetele kui ka viimaste aastate vältel sagenenud kahjustustele ja ohusituatsioonidele (nt mesilates, põldudel, asulates). Anname jooksvalt teada, kui olukord muutub või kohtuotsus selgub. Lugupidamisega, Tanel Türna jahinduse- ja vee-elustiku büroo

K O R R A L D U S

02. juuli 2025 nr 1-3/25/239

Pruunkaru küttimismahu kehtestamine

2025/2026. jahiaastal

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning tuginedes keskkonnaministri

23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret

korraldama volitatud asutus” § 3 lõigetele 2, 3 ja 6; jahiseaduse § 22 lõikele 2; haldusmenetluse

seaduse § 53 lõike 1 punktidele 2 ja 4 ning lõike 2 punktile 3; keskkonnaministri 30.09.2020

määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 7 lõike 2 punktile 6 ja § 8 lõike 2 punktile 18,

otsustan:

1.1 Kehtestada 2025/2026. jahiaasta pruunkaru (Ursus arctos) esmaseks küttimismahuks

Eestis kokku 71 isendit.

1.2 Määrata pruunkaru küttimismahtude jaotus jahipiirkondade lõikes ning kehtestada

küttimistingimused vastavalt korralduse lisale 1.

1.3 Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.3.1 Korraldama jahti viisil, mis tagaks kehtestatud küttimismahust kinnipidamise.

1.3.2 Teavitama ühe ööpäeva jooksul karu tabamisest lühisõnumiga (SMS), sõnumi sisu „karu

kütitud“ ja jahipiirkonna nimi, Keskkonnaameti kontaktisikuid järgmiselt:

Harju ja Rapla maakond – Annabel Pindmaa, telefon 5453 0619;

Jõgeva, Järva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Astrid Levkoi-Epner, telefon 56951405;

Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148.

Valga, Viljandi ja Pärnu maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134.

1.3.3 Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud sisestama kütitud või hukkununa leitud pruunkaru

andmed infosüsteemi JAHIS või edastama need Keskkonnaametile esimesel võimalusel

pärast küttimist. Esitatavad andmed peavad sisaldama jahipiirkonda, küttimise kuupäeva,

asukoha koordinaate (XY-formaadis) ning jahiloa numbrit. Andmed tuleb sisestada

JAHISesse või saata e-posti teel aadressile [email protected].

1.3.4 Haavatud pruunkaru jälitamisel kaitsealale, mis ei kuulu ühegi jahipiirkonna koosseisu,

tuleb enne jälitamise alustamist teavitada kaitseala valitsejat (Keskkonnaamet) helistades

2 (10)

lühinumbril 1247.

1.3.5 Teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest.

1.3.6 Esitama Keskkonnaagentuurile hiljemalt jooksva aasta 20. novembriks kütitud isendite

andmed (ankeet) ja märgistatud bioproovid (lihaseproov, emasloomal emakas koos

munasarjadega ja esimene premolaar).

1.4 Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena võimaluse korraldust hiljem muuta ja/või

kehtetuks tunnistada ning vajadusel kehtestada täiendavaid kõrvaltingimusi.

Keskkonnaametil on õigus muuta korraldusega kehtestatud pruunkaru

küttimismahtu ja ohjamisalade piire vastavalt vajadusele.

1.5 Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele.

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD KAALUTLUSED

2.1 Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on pruunkaru (Ursus arctos, edaspidi ka

karu) suuruluk. Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri”

(edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 1 võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada

varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas

kahjustuste vältimise eesmärgil või inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks.

2.2 JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. JahiS

§ 21 lg 4 ja sama paragrahvi lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse

nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud

asutus” (edaspidi määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt on Keskkonnaagentuur ulukite seire

aruande koostaja.

2.3 Pruunkaru (Ursus arctos) kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi 1 92/43/EMÜ IV lisasse

kui rangelt kaitstav liik, kelle suhtes kohaldub range isendikaitse vastavalt direktiivi

artiklile 12. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga viidati liitumislepingule lisatud

ühisdeklaratsioonis võimalusele lubada pruunkaru küttimist loodusdirektiivi artikli 16

alusel, järgides selles sätestatud tingimusi ja korda. Nagu rõhutas ka Ringkonnakohus

otsuses nr 3-22-1629 (p 20), ei anna see ühisdeklaratsioon Eestile võrreldes teiste

liikmesriikidega erandlikku staatust ega vabasta direktiivi artiklite 12 ja 16 täitmisest.

Deklaratsioonil on üksnes tõlgendust toetav iseloom, kinnitades, et pruunkaru küttimine

võib olla võimalik, kui on täidetud kõik loodusdirektiivi artiklis 16 sätestatud erandi

rakendamise eeldused.

2.4 Loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punktide b ja c kohaselt võivad liikmesriigid teha erandi

artiklite 12–15 teatud sätete kohaldamisest, kui puudub muu rahuldav alternatiiv ja erand

ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal. Selline

erand on lubatud oluliste kahjustuste vältimiseks, mis ohustavad põllumajandust,

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 04.07.2024

3 (10)

metsandust, kalandust, veemajandust või muud omandit ning rahvatervise ja avaliku

julgeoleku huvides või muudel mõjuvatel üldistel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel ja

majanduslikel kaalutlustel ning juhtudel, kus erandi andmine toob keskkonnale kasu.

2.5 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 kohaselt on liikmesriikidel kohustus võtta vajalikud

meetmed, et vältida erikaitsealade looduslike elupaikade või liikide elupaikade

halvenemist ning kaitstavate liikide häirimist ulatuses, mis võib oluliselt mõjutada

direktiivi eesmärkide täitmist. Eestis toimub pruunkaru küttimine rangelt reguleeritud

tegevuskava2 alusel, mille eesmärk on ennetada ja vähendada ulatuslikke kahjustusi ning

ohuolukordi, eriti karude ja inimese vahetu kontakti korral. Küttimist suunatakse

teaduspõhiselt just piirkondadesse, kus on tekkinud korduvad kahjustuskolded. Karu

asurkonna suurus ja leviala on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, sealhulgas Natura

2000 aladel. See näitab, et kehtiv küttimispraktika ei ole mõjutanud karu arvukust

negatiivselt. Seetõttu võib järeldada, et tegevuskava alusel toimuv küttimine ei ohusta

asjaomaste Natura 2000 alade terviklikkust ega ole vastuolus loodusdirektiivi artikli 6

nõuetega.

2.6 Nagu märgitud ka punktis 2.3, ei ole Eestile tehtud loodusdirektiivi IV lisa osas erandit

ning liigi ohjamine saab toimuda üksnes artikli 16 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Eesti on

nende tingimuste täitmise tagamiseks koostanud Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

2022-20312 (edaspidi tegevuskava), mille eesmärk on tagada Eestis elavate pruunkarude,

elujõuliste ja ökoloogilist funktsiooni täitvate asurkondade säilimine ning samal ajal

vähendada nendest tingitud konflikte. Pruunkaru puhul on tegevuskavas rõhutatud vajadust

tegeleda kahjustuste ja karu kohtumisega seotud ohuolukordade ennetamisega. Kuigi

ohuolukordade ennetamine ei ole kavandatud eraldiseisva eesmärgina, käsitletakse kavas

rünnakute riski ja vajadust tagada inimese ja karu kooselusituatsioonis turvalisus. Eesti

kontekstis on viimastel aastatel sagenenud juhud, kus karud liiguvad inimasustuse

läheduses ning ühiskonnas on tõusnud hirm võimalike karurünnakute ees. Seetõttu on

tegevuskava rakendamisel oluline pöörata tähelepanu mitte ainult looduskaitselistele

eesmärkidele, vaid ka ühiskondliku turvatunde suurendamisele ja riskide maandamisele.

Tegevuskava kohaselt tuleb Eestis tagada igal aastal vähemalt 70 sama-aastaste poegadega

pesakonna püsimine (mille alusel hinnatav kogu asurkonna suurus on vähemalt

650 isendit). Küttimist nähakse tegevuskavas ette eeskätt tekitatud kahjustuste

vähendamiseks, sh mesindusele, silopallidele ning loomapidamisele. Kava kohaselt võib

karule jahti pidada karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

Jahipidamise alustamisel suurkiskjatele arvestatakse ka sotsiaalse taluvusega, kuna kiskjate

arvukuse suurenedes suureneb ka oht konfliktiks inimestega, seda eeskätt kahjustuste

suurenemise näol karu puhul (tegevuskava punkt 7.2.1). Pruunkaru arvukus ja levik on

viimase 15 aasta jooksul näidanud stabiilset kasvutrendi, viidates asurkonna väga heale

seisundile. Karude tekitatud mesinduskahjustused on 2024. aastal taas suurenenud – kui

2023. aastal hävitati 373 mesitaru, siis 2024. aastal juba 482. See viitab märgatavale

kasvutrendile karude tekitatud kahjude osas mesindusele. Tõusutrend karude poolt

kahjustatud silopallide puhul viitab olulisele kahjustuste riskile, mille ennetamiseks

tugineb Keskkonnaamet Loodusdirektiivi art 16 lõike 1 punktile b.

Aastatel 2021–2024 on karude rüüstamiste tagajärjel kahjustatud silopallide arv olnud

märgatavalt kõrge:

– 2021. aastal 1171 pakendit

– 2022. aastal 412 pakendit

– 2023. aastal 1272 pakendit

– 2024. aastal 1674 pakendit

2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad , 04.07.2024

4 (10)

Pruunkaru poolt murtakse Eestis Keskkonnaametile teadaolevalt aastas paarkümmend

karilooma. Murtud kariloomade arv on viimasel viiel aastal püsinud kõrge:

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

karu poolt murtud

kariloomi (lambad+veised) 15 12 26 2 0 23 28 17 30 5

Keskkonnaametile teadaolevalt on karude tekitatud kahju viimasel neljal aastal püsinud

stabiilselt kõrgel tasemel (2022 hüvitati karukahjusid kokku 221 409 €, 2023 – 107 879 €,

2024 – 137 879 € ja 2025 – 136 137 €). Kuna rüüstatud mesitarude ja silopakendite

hüvitamise ühikuhinnad ei ole viimastel aastatel tõusnud, viitab see sellele, et karude

tekitatav tegelik kahju on märgatavas kasvutrendis. Andmed põhinevad kahjusaajate

esitatud teavitustel.

Mesitarude korduvate kahjustuste andmestik viitab sellele, et mesinikud suhtuvad oma

varasse – mesilastesse ja tarudesse – vastutustundlikult ning võtavad tarvitusele meetmed

edasiste kahjustuste vältimiseks. 2024. aastal registreeriti Eestis karu poolt rüüstatud 195

mesilat, millest 46 juhtumit (23%) olid korduvad ehk teise kuni neljanda kahjustusena

samal kahjusaajal samal aastal. See näitab selgelt, et enamik mesinikke rakendas pärast

esmast rünnakut tõhusamaid ennetusmeetmeid. Enamik esmaseid kahjustusi võib pidada

ootamatuteks, kuna sageli puudub mesinikel varasem kogemus karude tekitatud kahjudega.

Andmed viitavad, et mesinike tegevus pärast esmast kahju on olnud sihipärane ja

tõsiseltvõetav. Mesinike poolt ennetustöödesse panustamine on aastati kasvanud, kuid see

ei ole aidanud peatada karu tekitatud kahjude kasvu.

2025. aastal alustati karude kahjustuste kohta andmete kogumist Eesti Jahimeeste Seltsi

hallatavas infosüsteemis JAHIS. 26.06.2025 seisuga on sisestatud 55 teadet karude poolt

põhjustatud kahjustuste ja ohuolukordade kohta. Lisaks kogutakse süsteemis ka teateid

karude poolt põllukultuuridele põhjustatud kahjustustest, mida senini pole süsteemselt

kogutud, kuna antud kahjustused pole riiklikult kompenseeritavad.

Arvestades, et kehtiv kahjude ennetamise süsteem – sealhulgas elektrikarjused,

tõrjevahendid, toetused ning riiklik kompensatsioon – ei ole olnud piisav korduvate ja

ulatuslike kahjustuste ärahoidmiseks, on vajalik lisameede: probleemisendite küttimine.

Sarnaselt on ka ringkonnakohus leidnud (haldusasi 3-24-941, p 16), et heidutusjahi

lubamine ei eelda, et oleks ammendatud kõik teoreetiliselt võimalikud muud tõrjevõtted.

Piisav on, kui on tõendatud, et senised meetmed ei ole olnud antud olukorras rahuldavad.

Sama põhimõte kehtib ka pruunkaru puhul – kui muud lahendused ei ole olnud piisavad,

võib küttimist lugeda põhjendatuks direktiivi art 16 lg 1 punkti b mõttes.

Karu tekitatud kahjustuste vältimiseks tehtud ennetustöid on hüvitatud üle kogu Eesti, igal

aastal lisandub 10-20 uut ennetustööde hüvitise taotlejat. Viimase nelja aasta vältel

(2022-2025) on riigi poolt karu kahjustuste vältimiseks teostatud ennetustööde osaliseks

hüvitamiseks välja makstud 76 isikule kokku 34 350 €.

Korralduses on vastav eesmärk välja toodud kahjude ennetamise osana ning küttimine on

suunatud piirkondadesse, kus nimetatud kahjud on aset leidnud. Piirkondades, kus on aset

leidnud korduvad ja/või ulatuslikud kahjustused, aitab sihipäraselt samasse piirkonda

suunatud küttimine vähendada järgnevate kahjustuste tekkimise tõenäosust. Uuringud on

ka leidnud, et kui karupopulatsioon on kõrge ja karud toituvad põllukultuuridest või

kahjustavad silopalle, siis tavalised ennetusmeetmed nagu jäätmete haldus või

5 (10)

elektrikarjuste kasutus ei pruugi konflikti lahendada3.

2.7 Pruunkaru Eesti asurkonna suurus on ca 30 isendit 1000 km2, mis on üks Euroopa

kõrgemaid. Karu arvukuse kasvuga ei kaasne mitte üksnes risk inimese ründeks, vaid see

omab paradoksaalsel kombel negatiivset mõju ka karu kaitsele ja tema soodsa seisundi

tagamisele. Heas seisus suurkiskjate (hunt, ilves, karu) asurkondade olemasolu nõuab

ühiskonnalt valmisolekut nendega koos eksisteerida ning taluda ka sellega kaasnevaid

mõjusid. Kuniks riik kompenseerib põllumajandusloomadele ja mesilatele ning

silopakenditele tekkivad kahjud, ollakse tolereerivamad, kuid mitte piiritult, kui kahjude

hulk ja inimeste kokkupuuted suurkiskjatega kasvavad. Veelgi enam vähendaks ühiskonna

toetust raske vigastuse või surmaga lõppenud karu rünnakud inimese vastu. Selliselt

lõppevad ohuolukorrad oleks otseselt vastuolus Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ art 2

lõikega 3. Kindlasti kasvaks sellega ka nõudlus karu arvukuse oluliseks vähendamiseks,

mis omakorda võib ohtu seada karu soodsa seisundi Eestis.

Karu arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus inimese ja karu kokkupuudeteks, seda eriti

asulate lähedal, kuhu põlistest elupaikadest välja tõrjutud peamiselt nooremad isendid

endale elupaika ja toitu otsima tulevad. Keskkonnaametile on 2025. aasta esimesel

poolaastal teada antud 58 juhtumist4, kus karude viibimine asulate ja elumajade vahetus

läheduses tekitas inimestes mure või hirmu nende endi või lähedaste turvalisuse pärast –

näiteks juhtumid, kus karu liikus õuel, kus viibisid lapsed, või lähenes hoonetele väga

väikese vahemaa kaugusele. Lisaks esitati Keskkonnaameti infotelefonile 1247 kaudu 110

teadet karude liikumise kohta, mis näitab olulist kasvu võrreldes 2024. aasta sama

perioodiga, mil Keskkonnaametile laekus 12 teadet ja Häirekeskusele 80 teadet. See viitab

karude sagenenud nähtavusele ja kasvavale ohutundele elanike seas. 2025. aasta mais

toimunud jahindusnõukogude koosolekutel toodi Lääne- Virumaa, Jõgeva, Ida- Virumaa

ja Viljandimaa puhul protokollitult välja, et karude arvukus on tõusnud ja inimesed

tunnevad ennast järjest enam ohustatuna. Suurenenud karu arvukusega kaasenevate

probleemide pärast väljendati muret ka teiste maakondade jahindusnõukogudes.

27.06.2025 toimunud Suurkiskjate koostöökogu koosolekul tõid põllumajandustootjate

katuseorganisatsioonid välja põllumeeste järjest suureneva mure võimalike karurünnakute

pärast. Näitena toodi välja realistlik risk maisipõldudel liikuvatest poegadega emakarudest,

kes võivad olla eriti agressiivsed. Samal koosolekul tutuvustas Eesti Linnade ja Valdade

liidu esindaja Eesti omavalitsustes läbiviidud küsitlust, mis viitab inimeste järjest

suurenevale ohutundele seoses karudega.

Tuleb arvestada, et inimesed kõikidest karuga kohtumistest ametkondadele teada ei anna,

sest puudub arusaam, mida sellistel puhkudel üldse ette võtta. Pigem jagatakse infot karuga

kohtumiste ja nende tegevusjälgede (nt väljaheited kodulähedaste liikumisteede ääres)

kohta kogukonna liikmete vahel, et teineteist ohu eest hoiatada. Seda kinnitab ka tõik, et

Keskkonnaameti töötajate tööalastel kohtumistel kogukondadega (nt kaitsealade

koostöökogud, jahindusnõukogud) nendest sündmustest kõige muu kõrval ka üha

sagedamini teavitatakse. Ollakse tõsiselt mures karu võimalike rünnakute pärast, eriti

lastele, kes end võimaliku ohu eest vähem kaitsta oskavad. Inimeste suurenev ohutunne

karu suhtes ei ole otseselt mõõdetav, kuid meediakajastusi (karude kohtumisest tingitud

konflikte) on järjest sagedamini ja Keskkonnaametisse edastatud infot arvesse võttes on

karude arvukusest tingitud kokkupuudete sagenemine ja konfliktide ohu suurenemine siiski

3 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0237274 4 Teadete tabel on leitav Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=fe71061f-ed69-41d1-93bc-efae779cd940

6 (10)

selge5. Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus pruunkarud liiguvad

tiheasustusaladele, sh linnaasumitesse. Sellistes olukordades on tulnud elanikelt saadud

teadete põhjal sekkuda ka Päästeametil ja Politsei- ja Piirivalveametil, et tagada inimeste

ohutus ja suunata loomad kontrollitult linnapiirkonnast välja. Avalikkuse kasvava

ohutunde taustal on karude küttimise lubamisel ka oluline roll elanikkonna turvalisuse

tagamisel.

Kui perioodil 2013–2017 hukkus Eestis liiklusõnnetustes keskmiselt 1–2 karu aastas, siis

alates 2018. aastast on hukkunud karude arv kasvanud ning püsinud vahemikus 5–7 isendit

aastas. 2023. aastal hukkus liikluses juba 8 ja 2024. aastal 11 ning 2025. aastal on juba

hukkunud 7 karu. See viitab karude asurkonna laienemisele ning suurenevale

kokkupuutepinnale inimtegevusega, mis tõstab ühiskondlikku ootust tagada turvalisus

mitte ainult kahjukannatajatele, vaid laiemalt kogu elanikkonnale.

Oluline on rõhutada, et lisaks karude arvukuse kasvu mõjudele (nt varakahjud ja

ohusituatsioonid) on vajalik arvestada ka legaalse reguleeritud tegevuse rolli võimaliku

ebaseadusliku tegevuse ennetamisel. Rootsi näitel6 on tuvastatud, et kaitsealade loomine

ning suurkiskjate küttimise täielik keelamine võib suurendada salaküttimise riski – näiteks

on kaitsealadel hukkunud karude, ilveste ja ahmide arv olnud suurem kui nendel aladel,

kus populatsioone on majandatud küttimisega.

Eestis on pruunkaru asurkonna seisund väga hea. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

kohaselt on karude soodsa seisundi tagamiseks vajalik vähemalt 70 sama-aastaste

poegadega pesakonna säilimine, mis vastab ligikaudu 650–700 isendile. 2023. aastal

hinnati pesakondade arvuks 89 ning kogu asurkonnaks 900–950 isendit.

Keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2024. aasta sügisel Eestis 112 pesakonda, mis on

rekordiline. Samuti on pesakonna keskmine suurus kasvanud keskmiselt 2,7 pojani. Seega

on karu asurkond heas seisus ning küttimise jätkamine ohjamise eesmärgil ei sea seda ohtu.

Arvestada tuleb ka sotsiaalset ootust karude arvukuse kontrollimiseks. 2022. aastal

üliõpilaste seas läbi viidud uuringu7 tulemused näitavad, et just karude puhul peeti arvukust

liialt suureks ja ohuks inimesele. Vastajad soovisid karude arvukust vähendada, samas kui

hundi puhul peeti sobivaks säilitada olemasolev tase ning ilvese puhul sooviti arvukuse

suurendamist.

Seega on pruunkaru arvukuse reguleerimine vajalik nii kahjude ennetamiseks kui ka

ühiskondliku turvatunde tagamiseks. Küttimisvõimaluse lubamine aitab vältida olukordi,

kus probleemisendite ümberasustamine või eemaldamine muutub hilinenuks või

võimatuks.

2.8 Eelnevat kokku võttes. Pruunkaru kuulub loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) IV lisasse ning

on seetõttu rangelt kaitstav liik. Direktiivi artikli 16 lõige 1 võimaldab teatud juhtudel teha

erandi kaitsemeetmetest, kui täidetud on kolm tingimust:

1. esineb vähemalt üks artikli 16 lõike 1 punktides a–d nimetatud eesmärkidest;

2. puudub rahuldav alternatiiv;

3. erand ei kahjusta liigi populatsiooni soodsa seisundi säilimist tema looduslikul levilal.

5 https://www.ejs.ee/karud-tungivad-hoovi-ja-randa-ning-jaavad-ka-rongi-alla/ , 04.07.2024

https://maaelu.postimees.ee/6437450/poolnaljas-karud-tukivad-mesitarude-kallale?utm_source 6 https://conbio.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/conl.12226 7https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/7517/Raul_Rajang_BA_LV_t%C3%A4istekst.pdf?sequence=1&is

Allowed=n

7 (10)

Käesoleva korralduse puhul on aluseks eelkõige:

– artikkel 16 lõike 1 punkt b, mille alusel on lubatud erand oluliste põllumajandus-, metsa-,

kala- ja veemajanduskahjude ning muu omandiga seotud kahju ärahoidmiseks;

– ning punkt c, mis võimaldab erandit teha rahva tervise ja ohutuse või muude üldiste

huvide seisukohast, sealhulgas sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel või kui keskkond

saab erandi andmisest kasu.

Nimetatud sätted on Eestis üle võetud ka jahieeskirja, mis võimaldab karu küttimist

kahjustuste vältimise eesmärgil. Tähtis on rõhutada, et artikkel 16 lõike 1 punkt c ei eelda,

et kahju (nt inimese ründamine) peab olema juba aset leidnud – piisav on tõsine oht või

vajadus seda vältida8. Euroopa Kohus on sellist seisukohta kinnitanud ka kohtuasjas

C-342/059.

Eesti puhul tuleb arvestada, et pruunkaru asurkond on viimase 15 aasta jooksul jõudsalt

kasvanud ja levik laienenud, sealhulgas inimasustuse lähedusse. Kuigi objektiivne oht

inimestele võib olla piiratud, on kasvanud elanike ohutunne ja hirm karudega kohtumise

ees ning tegemist on sotsiaalselt olulise probleemiga, mis vajab proportsionaalset ja

ennetavat käsitlemist.

Euroopa Komisjon on 12.10.2021 avaldatud juhenddokumendis „Komisjoni teatis.

Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide range kaitse kohta elupaikade

direktiivi alusel“ selgelt kinnitanud, et artikli 16 kohaldamisel tuleb enne erandi

võimaldamist läbida kolm sisulist kontrolli:

• määratleda selgelt vähemalt üks lubatud eesmärk (art 16 lg 1 punktid a–d või e),

• hinnata, kas olemas on muud rahuldavad alternatiivid,

• ja teha kindlaks, et erand ei sea ohtu liigi populatsiooni soodsa kaitsetaseme säilimist.

Keskkonnaamet lubab erandi andmist järgnevatel kontrollidel põhinevalt:

1) Loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punktide b ja c alusel:

Erandi andmise põhjendused on esitatud korralduse punktides 2.3–2.7.

2) Rahuldava alternatiivse lahenduse puudumine:

Keskkonnaamet selgitab, et karude küttimine ei ole Eestis kahjude ennetamisel esmavalik.

Esmased meetmed on:

• ohustatud vara (eelkõige mesitarud ja silopallid) kaitsemeetmete rakendamine

(Keskkonnaameti välja antud vastav juhend10)ennetusmeetmete riiklik toetamine11

(subsiidiumid),

• kahjustuste kompenseerimine riigi poolt,

• ning avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkuse tõstmine (sh karuteemalised juhendid,

koolitused, artiklid jms – vt ka Euroopa Komisjoni juhend lk 515)12.

8 Euroopa Komisjoni 12.10.2021 teatis “Komisjoni teatis. Juhenddokument ühenduse tähtsusega loomaliikide

range kaitse kohta elupaikade direktiivi alusel” lk 54 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:62005CJ0342 10 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Looma_kahjude_ennetamine_A5_WEB.pdf; https://www.keskkonnaamet.ee/uudised/karude-tekitatud-

kahjusid-saab-inimene-ennetada?utm_source=chatgpt.com 11 https://www.keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/loomakahjud 12 https://loodusmuuseum.ee/et/news/loodusmuuseumi-eksperdid-soovitavad%3A-mida-teha%2C-kui-kohtad-

linnas-karu-voi-teist-metslooma https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/kaitumisjuhised-metsloomadega-

kohtumisel?utm_source ; https://mesilaspere.com/nouanne/kui-karu-tuleb-kulla ; https://mesinikeliit.ee/kahjud-

mesilas/

8 (10)

Nimetatud ennetusmeetmete rakendamise ja toetamise tulemusel vähenesid mesitarude

kahjustused 2022. ja 2023. aastal, kuid 2024. ja 2025. aasta esimeses pooles on need taas

kasvanud. Samuti sagenevad karu poolt kariloomade murdmised, silopallide ja

põllukultuuride kahjustamise juhtumid. Kuigi ennetusmeetmete rakendamine aitab

vähendada konkreetse mesila korduvkahjustuste riski, siis karude kõrge arvukuse tõttu

jätkuvad piirkonnas kahjustused teistele mesilatele ja muudele objektidele.

Lisaks puudub tõhus alternatiiv inimeste ohutuse tagamiseks olukorras, kus karude arvukus

ja leviala on märgatavalt suurenenud – Eestis on karude asustustihedus üks Euroopa

kõrgeimaid (ca 30 isendit 1000 km² kohta). Karupopulatsiooni kasvuga laieneb ka nende

leviala, mille tulemusena sageneb kontakt inimestega. Ohutuse tagamiseks on vajalik, et

karud väldiksid aktiivse inimtegevusega alasid.

Teadusuuringud kinnitavad, et karude käitumist mõjutab küttimine. Küttimise ning karude

käitumise vaheliste uuringute tulemusel saab väita, et teema on kompleksne ning seotud

erinevate asjaoludega (arvukuse tihedus, vanuseline struktuur, sugude suhe, toidu

kättesaadavus), kuid käitumuslik seos küttimisega on olemas. Karud väldivad rohkem

inimest (nt ei liigu radadel) nendel aladel kus toimub küttimine, võrreldes aladega, kus

küttimist ei toimu13; kütitavas populatsioonis on loomad inimese suhtes

ettevaatlikumad/aremad, kui kaitstud populatsioonis ning nad on pelglikumad madalama

asustustihedusega populatsioonis14; küttimishooaja üleelanud karude ja nooremate isendite

vahel esineb käitumuslik erinevus – pikema elueaga karud hoidsid teedest kaugemale (st

vältisid kohti, kus jahimeestega kohtumise tõenäosus on suurem)15. Seega aitab küttimine

tagada elanikkonna ohutust.

3) Erand ei kahjusta populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist: Nagu märgitud

korralduse punktides 2.6 ja 2.7, on pruunkaru populatsioon Eestis väga heas seisus – 2022.

ja 2023. aastal hinnati karude arvukuseks 900–950 isendit ning Keskkonnaagentuuri

hinnangul on 2024. aasta sügise seisuga eestis 112 karu pesakonda, mis senini kõrgeim

teadaolev arvukusehinnang. Arvukus on olnud viimastel aastatel tõusutrendis ning varasem

küttimine pole seda trendi pidurdanud. See näitab, et Keskkonnaamet on rakendanud

küttimisel konservatiivset lähenemist ning taganud populatsiooni soodsa seisundi.

2.9 Tulenevalt eelnevast ning arvestades 02.07.2025 Keskkonnagentuuri poolt edastatud

seirearuannet ning küttimisoovitust16 määrab Keskkonnaamet pruunkaru 2025/2026.

jahiaasta esmaseks küttimismahuks 71 isendit. Küttimismaht jaotatakse jahipiirkondade

vahel, tuginedes 2024. aasta teisel poolel ja 2025. aasta esimesel poolel Keskkonnaametile

esitatud kahjustuste teadetele ning infole karude liikumisest tiheasustusaladel ja elumajade

vahetus läheduses. Küttimismaht määratakse eelkõige jahipiirkondadesse, kus on

registreeritud korduvaid kahjustusi või ohusituatsioone ning piirkondadesse, kus on 2025.

aastal tuvastatud esmakordsed, kuid tõsised kahjustused, mille kordumise riski hinnatakse

suureks. Esmase küttimismahu määramisel ei ole küttimismahtu ette nähtud Valga, Võru-

ja Lääne maakonnas, kuna nende maakondade karu asustustihedus on üks madalaimaid

Mandri-Eestis. Kuna tegemist on pruunkaru leviku servaaladega, kus asurkond on väiksem

ja haavatavam, on nendes piirkondades põhjendatud suurem kahjude taluvus ning küttimise

vältimine asurkonna püsimise tagamiseks. Igas määratud jahipiirkonnas lubatakse küttida

1 pruunkaru. Jahipiirkonna siseselt on antud küttimissuunis külade ja asulate ümbrusesse,

kus kahjustused või ohusituatsioonid on aset leidnud. Selline lähenemine aitab kõige

tõenäolisemalt eemaldada kahjustusi põhjustanud isendi ja seeläbi ennetada edasist kahju.

Kui samas jahipiirkonnas jätkuvad kahjustused pärast küttimist või tekivad uued

13 https://www.jstor.org/stable/3872997 , 04.07.2024. 14 https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2664.12700 , 04.07.2024.04.07.2024. 15 https://www.nature.com/articles/s41598-019-48853-3.pdf , 04.07.2024 16 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=f4397e3d-ea3d-4eb3-9017-d4e831f5499c

9 (10)

ohusituatsioonid, on võimalik hinnata täiendava küttimise vajadust ja selleks loa andmise

põhjendatust. Jahipiirkondade lõikes kehtestatud jaotus on esitatud korralduse lisas nr 1.

2.10 JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile pruunkaru küttimise korraldamiseks. Protokollid 2025. aasta

mais toimunud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekutest pruunkaru küttimismahu

suuruse ja jaotuse osas 2025/2026. jahiaastal on leitavad Keskkonnaameti

dokumendiregistrist17. Jahindusnõukogudes tehti 2025/2026 jahiaasta pruunkaru

küttmismahtude määramiseks ettepanekud alljärgnevalt:

Maakond Küttimismaht

Saaremaa 0

Hiiumaa 0

Järvamaa 40

Raplamaa 30

Läänemaa 5

Lääne -Virumaa 28

Tartumaa 35

Jõgevamaa 50

Ida- Virumaa 28

Harjumaa 14

Viljandimaa 20

Pärnumaa 20

Põlvamaa 20

Võrumaa 8

Valgamaa 10

Keskkonnaamet ei arvesta pruunkaru esmase küttimismahu määramisel

Jahindusnõukogude ettepanekuid, kuna nende soovitatud maht ei ole pruunkaru asurkonna

suurust ning kahjustuste piirkondi arvestades proportsionaalne. Täiendava küttimismahu

jaotamisel lähtutakse Keskkonnaagentuuri küttimissoovitustest, karude tekitatud

kahjustuste andmetest ning teabest isendite liikumise kohta inimasustusega aladel.

Küttimismaht suunatakse eeskätt piirkondadesse, kus see aitab tõhusalt ennetada kahjustusi

ja tagada inimeste turvalisust.

Korralduse eelnõu edastati huvigruppidele ettepanekute ja arvamuse esitamiseks

18.06.2025. Arvamuste ja ettepanekute esitamise tähtajaks määrati 26.06.2024. Korralduse

eelnõu kohta esitati kaks ettepanekut:

• 20.06.2025 Esitas Eesti Jahimeeste Selts Keskkonnaametile ettepaneku18 määrata

pruunkaru küttimismahuks 143 isendit, mis on nende hinnangul 10% karu

asurkonnast, kattes nõnda juurdekasvumäära ja tagades populatsiooni soodsa seisundi.

Keskkonnaamet ei arvesta pruunkaru esmase küttimismahu määramisel antud

ettepanekuga. Küttimismahu määramisel on lähtutud eelkõige karude poolt tekitatud

kahjustustest ning ohuolukordadest. Eesti Jahimeeste Seltsi ettepaneku eesmärgiks on

arvukuse reguleerimine, mis ei ole kooskõlas Loodusdirektiivi artikliga 16

• 27.06.2025 andis Eesti Suurkiskjad OÜ teada, et ei toeta küttimismahu määramise

eelnõud ning et see on jätkuvalt vastuolus loodusdirektiiviga. Keskkonnaamet ei

17 Keskkonnaameti dokumendiregister: https://adr.envir.ee 18 https://adr.envir.ee/et/document.html?id=dfef1978-b7cd-498c-be3f-28f1ab210b6d

10 (10)

nõustu seisukohaga. Korralduse vastavus Loodusdirektiivi artikli 16 nõuetele on

toodud punktides 2.3 – 2.8.

2.11 JahiS § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 6

hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud pruunkaru kohta andmete esitamise ja

bioproovide kogumise kohustust. Kuna Keskkonnaametil on vaja kütitud pruunkarude

kohta koguda ka täiendavaid küttimisandmeid (sh jahipiirkond, kus isend kütiti; küttimise

kuupäev; küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis ja jahiloa number), kehtestab

Keskkonnaamet korralduse punkti 1.3.3, mille kohaselt tuleb eelmainitud andmed esitada

pruunkaru küttinud jahipiirkonna kasutajal Keskkonnaametile esimesel võimalusel

küttimisest alates, märkides eeltoodud andmed infosüsteemi „JAHIS“ või saates vastava

teate elektronposti aadressil [email protected].

2.12 Kooskõlas haldusmenetluse seadustiku (HMS) regulatsiooniga võib haldusaktile seada

kõrvaltingimuse. HMS § 53 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kõrvaltingimusena ette näha

muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või täiendava

kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse. Lõike 2 punkti 3 kohaselt on sellise

kõrvaltingimuse seadmine lubatud juhul, kui haldusakti andmine toimub kaalutlusõiguse

alusel. Pruunkaru küttimismahu kehtestamine on JahiS § 22 lõike 2 kohaselt kaalutlusotsus.

Seetõttu jätab Keskkonnaamet endale õiguse kehtestatud ohjamisalade piire ja

küttimismahtu muuta ja/või kehtetuks tunnistada ning vajadusel kehtestada täiendavaid

kõrvaltingimusi.

2.13 Karujahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ning ei suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks

tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse järgi on

vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest

küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud

loom liigub. Samuti on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP), mis on

jahimaaga liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud karu

satub nendele aladele (naaberjahipiirkond, kaitsealal asuv jahipiirkond), siis tuleb haavatud

isendi jälitamisel eelnevalt lisaks ohjamisala kontaktisikule ja jahipiirkonna kasutajale

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril 1247, kes annab

vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks. Kui haavatud loom tabatakse, siis

arvatakse tabatud isend maha konkreetse jahipiirkonna ja maakonna küttimismahust, kus

looma haavati ning tema jälitamist alustati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Eesti Jahimeeste Selts, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Suurkiskjate

koostöökogu liikmed, maakondade jahindusnõukogude liikmed, MTÜ Eesti Suurkiskjad,

MTÜ Loomus

Tanel Türna

juhataja

jahinduse ja vee-elustiku büroo