Lisa 2


Kase detailplaneeringu algatamise asjaolud

I Olemasolev olukord ja mõjuala seosed
Kase katastriüksus paikneb hajaasustuses metsa-, põllu- ja rohumaal ja on hoonestamata. Kõlvikuliselt jaguneb planeeritav ala 3453 m² ulatuses haritavaks maaks, 2921 m² looduslikuks rohumaaks, 14517 m² metsamaaks ja 2710 m² ulatuses muuks maaks. Lähim elamu asub planeeritavast hoonestusalast linnulennult 460 m kaugusel (Tõnise katastriüksus 90701:003:0350).
Juurdepääsuteed planeeritavale alale ei ole. See soovitakse rajada Hosby teelt (9070008). Alal ei asu ka tehnovõrke. Lähim elektriliin asub katastriüksuse Hosby tee poolsest küljest 2 m kaugusel. Tegemist on maakaabelliiniga.
Planeeritavale katastriüksusele ei jää looduskaitsealasid. Lähimad kaitsealad- Väinamere hoiuala asub Hosby teest mere pool ja Vormsi maastikukaitseala asub katastriüksuse kirdenurgast ca 63 m kaugusele. Kase katastriüksus kattub kirdeosas hiireviu (Buteo buteo) elupaigaga. Hiireviu on III kaitsekategooria kaitsealune liik. Katastriüksuse metsaala on osaliselt Natura 2000 elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080).
Kase katastriüksusel ja selle mõjualas puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Lähim pärandkultuuriobjekt on Söderby mõisa ase mis asub katastriüksusest ca 200 m kaugusel loodes.

II Kehtiv üldplaneering
Vormsi valla üldplaneeringu (kehtestatud 14.06.2004 Vormsi Vallavolikogu määrusega nr 8) kohaselt asub detailplaneeringu ala hajaasustusega piirkonnas, pigem rannaalal ja rannaala vahetus läheduses. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringuga seatud ruumilise arengu põhimõtetest Vormsi vallas (vt ptk 4.2), sh eelkõige rannaaladele seatud põhimõtetest (vt ptk 4.2.2.3). Üldplaneeringust tulenevad järgmised nõuded:
• 4.2.1. Hoonestuse edasisel arendamisel toetab käesolev üldplaneering külade struktuuri kompaktsemaks muutmist, et taastada ajalooliste sumbkülade südamikud. Valdavaks peab jääma Vormsi miljöösse sobivate ühepereelamute ehitamine.

• Kohustuslik on vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine (vt ptk 4.2.2.3).

• Planeeringuala piirkonnas on põhjavesi nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Võimaluse korral tuleb praktiseerida puurkaevude ühiskasutust (vt ptk 1.16, joonis lk 30).
• Uute elektriliinide ehitamisel loopealsetel, kadastikes, rannikualal ja muudel atraktiivsetel maastikel mitte rajada õhuliine seal, kus see rikuks maastikuilmet, st tuleb paigaldada maa-alune kaabelliin (vt ptk 4.2.2.5).

Detailplaneering ei ole üldplaneeringuga vastuolus eeldusel, et järgitakse üldplaneeringuga seatud tingimusi. Kase detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus kuna detailplaneeringu kehtestamiseks on vaja ehituskeeluvööndi vähendamist ja kehtiva üldplaneeringuga seda sellel alal tehtud ei ole.
III Koostatav üldplaneering
Vormsi Vallavolikogu algatas Vormsi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 20.05.2022 otsusega nr 13.
Koostatava üldplaneeringu raames tellitud rohevõrgustiku analüüsi kohaselt jääb planeeringuala rohevõrgustiku tugialale Hosby T1, mille kohaselt on ehitustegevus lubatud vanadel talukohtadel, metsa tuleb majandada püsimetsana, lubatud vaid valikraie, eesmärgiga säilitada merikotka elupaik jt vanametsaliikide elupaigad, rohumaad säilitada rohumaana, rohumaadel mitte kasutada biotsiide uuendusraie on keelatud, enam kui 100 a vanused puud säilitada, õõnsustega puud säilitada. Vajalik teostada loomade liikumise uuring ja inventeerida võimalikud LD metsa elupaigatüübid, nende väärtus ja tundlikkus ja VEP-ide inventuur.

Koostatud seletuskirjas on Hosby tee poolne osa Kase katastriüksusest käsitletav kui osa ajaloolisest külasüdamikualast. Kui hooned rajatakse Hosby tee äärde, siis näeb koostamisel olev üldplaneering ette järgmisi suuniseid ja tingimusi:
2.9.3.2. Ajalooline külasüdamiku ala
• Soositud ehitustegevusega ala, kus tuleb võimalikult suurel määral taastada külade kunagist struktuuri. Arhitektuurilised tingimused on osaliselt täpsustatud. Määratud on hoone kohustuslik maht, vorm, paigutus ning imiteerivad materjalid on keelatud. Muus osas on lubatud traditsioonilisest eristuda, kui see on analüüsi alusel sobiv lahendus.
• Vana talukoha taastamisel ja uue hoone kavandamisel olemasoleval õuealal:
•  kui järgitakse nii kohustuslikke kui ka soovituslikke ehitustingimusi, on võimalik taotleda projekteerimistingimused;
•  kui järgitakse vaid kohustuslikke tingimusi, tuleb läbi viia avatud menetlus projekteerimistingimuste andmisel ning koos taotlusega esitada analüüs, kuidas kavandatud lahendus mõjutab õuele avanevaid vaateid avalikust ruumist.
• Uue majapidamise kavandamine:
•  on lubatud olemasoleval vähemalt 3000 m² pindalaga hoonestamata kinnistul. Läbi tuleb viia avatud menetlus projekteerimistingimuste andmisel ning koos taotlusega esitada maastikuanalüüs, mis käsitleb seda, kuidas kavandatud lahendus mõjutab õuele avanevaid vaateid avalikust ruumist.
•  uuteks kruntideks jagamisel tuleb järgida konkreetse küla eritingimusi ning sellest lähtuvalt vajadusel koostada detailplaneering.
• Kohustuslikud maakasutus- ja ehitustingimused elamute ja nende abihoonete ehitamisel:
•  hoonete paigutus peab koonduma ümber õue, hoonetel võib olla üks põhikorrus ja järsk (viilunurk: 40-45°) kahepoolse kalde ja räästaga viilkatus;
•  maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 15%;
•  hoone maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 9 m;
•  põhihoone ehitisealune pind peab jääma vahemikku 60 m² - 200 m²;
•  põhihoone põhiplaani pikkuse-laiuse suhe peab olema vähemalt 3:2 (pikkus võib olla suurem);
•  abihoonete ehitamine (nii ehitusloa kohustuslikud kui ka mitte ehitusloa kohustuslikud) ei ole lubatud ilma põhihooneta, abihoone ehitusega võib alustada peale põhihoone ehitustegevusega alustamist;
•  abihooned tuleb kavandada põhihoonest madalamad;
•  põhihoonena ümarpalkmaja ilma voodrita ei ole lubatud ehitada;
•  piiratud on imiteerivate materjalide kasutamine (erisus on võimalik KOV’i kaalutlusotsusega uute tehnoloogiate korral – näiteks päikese energiat salvestavad katuse plaadid, katusekivid vms on lubatud);
Eritingumused Hosby külas

• ehitust kavandades ja planeerides arvestada, et tegemist on asundusperioodist pärinev hajusa struktuuriga külaga, kus suurem osa talusid pole algupäraselt säilinud, vaid on kas hävinud või hiljem taastatud. Krundid on regulaarsed ning pikaks venitatud ristkülikud, taluõued on regulaarselt põhja pool külateed, õuede vahekaugus on reeglina 60 m, erandina 30 m;
• kuivõrd piklikud asundusaegsed krundid on hästi säilinud, ei ole olemasolevate kruntide jagamine reeglina lubatud;
• lubatud on olemasolevate kruntide hoonestamine, kui taluõuede paigutusel võetakse arvesse välja kujunenud hoonestusjoont;

IV Seos maakonnaplaneeringuga
Vastavalt Lääne maakonnaplaneeringule 2030+ (kehtestatud 22.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/70, edaspidi maakonnaplaneering) on Vormsi saar tervikuna I klassi väärtuslik kultuur- ja loodusmaastik. Haapsalu laht koos Vormsi saarega (ja Noarootsi poolsaarega ja Nõva piirkond) on maakonnaplaneeringuga määratud rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialaks.
Asjakohased üldised põhimõtted väärtuslike loodus- ja kultuurmaastike säilitamiseks on maakonnaplaneeringus järgmised: 
• Hajaasustuses rannaaladel, kus on ka väärtuslik maastik, tuleb määrata ehituskeeluvöönd vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, vältimaks seeläbi üleujutusohtu. Samuti tuleb vältida maapinna täitmist, välja arvatud ajaloolise hoonestusega aladel.
•
• Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. 

• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida võimalusel kasutuses.

Asjakohased üldised põhimõtted rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ja toimimiseks on maakonnaplaneeringus järgmised:
• Rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
• Rannaaladel asuva rohelise võrgustiku puhul on soovitav määrata ehituskeeluvöönd, vähemalt 1,5 m samakõrgusjooneni, arvestada selle juures üleujutusohuga. Vältida tuleb ka maapinna täitmist.

• Ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamine, peab väljaspool olemasolevaid kompaktseid elamu- ja tootmisalasid lähtuma rohelisest võrgustikust.

Detailplaneering ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus eeldusel, et järgitakse maakonnaplaneeringuga seatud põhimõtteid. Detailplaneeringu alal ei ole ajalooliselt rannaküla olnud.

V Kaalutluse ja kokkuvõte
Detailplaneeringu algatamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, mille kohaselt ehitussurve tasakaalustamiseks, hajutatud asustuse tekkimise reguleerimiseks rannaaladel ning loodusmaastike säilitamiseks on rannapiirkondades detailplaneeringu koostamine sisuliselt vajalik.
Detailplaneeringu alal puudub varasem hoonestus, juurdepääs ja kommunikatsioonid (vesi, elekter). Lähim elamu asub ca 460 m kaugusel. Järgides üldplaneeringus sätestatud rannaalal ehitamise nõudeid, arvestades antud asukohas eelkõige maastikuliste väärtustega, hoonete ja uute elektriliinide maastikusse sobitamise vajadusega, põhjavee nõrga või keskmise kaitstusega, olemasoleva rohumaa võimalikult terviklikuna hoidmisega ning maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise mõjuga rohevõrgustiku toimimisele – leiab Vormsi vald, et detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga ega maakonnaplaneeringust tulenevate nõuetega. Siiki tulenevalt ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest tuleb muuta kehtivat üldplaneeringut.
Tulenevalt maakonnaplaneeringust on vajalik rohelises võrgustikus eksperthinnang maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise mõju avaldumise kohta rohelise võrgustiku toimimisele. Uue Vormsi üldplaneeringu koostamise käigus on teostatud rohevõrgustiku analüüs, mille kohaselt jääb planeeringuala rohekoridori, mille puhul on vaja teha loomade liikumise uuring ja inventeerida võimalikud LD metsa elupaigatüübid, nende väärtus ja tundlikkus ja VEP-id. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Meie:06.08.2025  7-1/171/2025
Keskkonnaamet
[email protected]
Maa-ja Ruumiamet
[email protected]
Urve Pill
[email protected]
Seisukoha küsimine Rumpo4 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu kohta
Vormsi Vallavalitsus on ette valmistanud Vormsi Vallavolikogu jaoks eelnõu Kase detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise kohta Vormsi vallas Hosby külas (katastriüksusel 90701: 003:0194, eraomand) katastriüksustel. Kase detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise soovitakse jätta algatamata, kuna arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat KeHJS § 6 nimetatud olulist keskkonnamõju. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2,36 hektarit. Planeeringust huvitatud isik on Liina Jutt, Vormsi Turism OÜ.
Vastavalt esitatud taotlusele on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksustele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamute ja abihoonete rajamiseks koos vajalike tehnovõrkudega ning juurdepääsuteega. Maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks või maatulundusmaaks elamute ehitamise õigusega.
Detailplaneering on üldplaneeringut muutev kuna planeeringuala asub
osaliselt ehituskeeluvööndis ja kehtiva üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit
sellel alal vähendatud ei ole.
Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 2 p 3 alusel koostatud keskkonnamõju ja Natura eelhinnang ning kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.
Käesolevaga küsime teilt kui asjaomaselt asutuselt KeHJS § 33 lg 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta ja planeerimisseaduse § 81 lg 2 alusel ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/

Marja-Liisa Meriste
Keskkonna- ja planeeringuspetsialist