msg

PÕHJA-SAKALA VALLAVOLIKOGU

Pealkiri: Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Number:

Tüüp: otsus

Algataja: Põhja-Sakala Vallavalitsus

Menetlusse võtmise kuupäev: .08.2025

Juhtivkomisjon: Eelarve- ja majanduskomisjon

Ettekandja: Jaanus Rahula

Kaasettekandja:

Muudatusettepanekute tähtaeg:

I lugemise kuupäev:

Muudatusettepanekute tähtaeg:

II lugemise kuupäev:

Vastuvõtmise kuupäev:

Kaasatud organisatsioonid:

Eelnõu vastuvõtmine: Koosseisu

häälteenamus Poolthäälte

enamus X

OTSUS EELNÕU nr

Suure-Jaani 28. august 2025 nr

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Eurowind Energy OÜ esitas 30.04.2025 Põhja-Sakala Vallavalitsusele taotluse (reg 30.04.2025 nr

7-1/17-1) kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV eriplaneering) ja keskkonnamõju

strateegiline hindamise (KSH) algatamiseks eesmärgiga leida tuulepargi ja selle toimimiseks

vajaliku taristu jaoks sobiv asukoht Kootsi ja Vihi külade ligikaudu 736 ha suurusel territooriumil.

Taotletava planeeringuala skeem on otsuse lisas.

Tutvunud Eurowind Energy OÜ poolt esitatud taotlusega palus vallavalitsus 28.05.25 kirjas nr 7-

1/17-2 täpsustavaid selgitusi tuulepargi rajamise võimalikkuse kohta kooskõlas Põhja-Sakala valla

üldplaneeringuga, märkides, et eriplaneeringu elluviimine tulevikus on ebatõenäoline, lähtudes

eelkõige inimasustusest.

Eurowind Energy OÜ andis selgitused 13.06.25 (reg nr 7-1/17-3) vastuskirjas, märkides

muuhulgas, et üksnes planeeringumenetluse käigus on võimalik välja selgitada, kas ja millistel

tingimustel on tuulepargi rajamine taotletaval alal võimalik.

Põhja-Sakala Vallavalitsus on tutvunud esitatud materjalide, asjakohaste raamdokumentide,

õigusnormide ja kohtupraktikaga ning Eurowind Energy OÜ seisukohtadega. Taotlejale on antud

võimalus [●] esitada käesolevale otsusele arvamus ning talle on selgitatud otsuse sisu ja tähendust,

nagu näevad muu hulgas ette haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 ja Riigikohtu praktika

(Riigikohtu 10.12.2010 otsus asjas nr 3-3-1-72-10, punkt 17). Lisaks on Põhja-Sakala

Vallavalitsus teinud koostööd [●] ning kaalunud esitatud kooskõlastusi või märkusi käesoleva

otsuse koostamisel.

Otsuse põhjendus:

Põhja-Sakala Vallavolikogu on algatamisest keeldumise otsustamisel põhjalikult kaalunud

Eurowind Energy OÜ esitatud taotlust, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV

eriplaneeringu) algatamise ja algatamisest keeldumise aluseid (PlanS § 96 lg 2), avalikke huve

ning kolmandate isikute õigusi (PlanS § 10 lg 1) ja viinud läbi asjakohase menetluse.

1. Taotluse kooskõla planeeringutega ja riigi strateegiliste dokumentidega

Otsuse tegemisel tuleb lähtuda kehtestatud planeeringutest. Eesti planeerimissüsteem on

hierarhiline. Liigilt detailsema planeeringu koostamisel tuleb järgida liigilt üldisemas kehtestatud

planeeringus sätestatut, et tagada planeeringute kooskõla ja ruumilise arengu järjepidevus.

Käesoleval juhul ei kaalu taotleja huvi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks üles

kõrgema astme planeeringutest tulenevaid suuniseid ja tingimusi.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ peatükk 6 sedastab, et rohetaristu toetab ökosüsteemide

toimimist, säilitades ja luues tingimusi, mis tagavad puhta vee, õhu, tootliku maapinna, elurikkuse,

atraktiivsete puhkepiirkondade jm-ga seotud ökosüsteemiteenused. Seega toetab see kaudselt

majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja

sellega kohanemisse.

Energiatootmine tuulikuparkides eeldab tasakaalustusvõimaluste olemasolu. Selleks tuleb välja

arendada tugev ühendus välisvõrkudega ja kiiresti reageerivate kompensatsioonijaamade või

salvestusjaamade võrk. (Eesti 2030+ peatükk 5.2.)

Eesti 2030+ planeeringus on jõutud otstarbekaima lahenduseni (peatükk 5.2.) – maismaal tuleb

tuuleparkide loomiseks kasutada eelkõige endiseid kaevandusalasid, muid kasutusest välja

langenud alasid ning kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes

ning vähendavad ruumikasutuse konflikte. Suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti

palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning

vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid.

PlanS kohaselt ei ole võimalik üleriigilist planeeringut muuta KOV eriplaneeringuga. Taotletav

KOV eriplaneeringuala (vt lisa) on kehtiva üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ juhtmõtetega

vastuolus, sest planeeringuala ei asu endistel kaevandusaladel ega muudel kahjustatud või

tehislikel aladel. Vastupidi – planeeringuala asub rohevõrgustiku tugialal ja selles asuvad

kaitsealused liigid (vt ptk 2 all).

Üleriigilise planeeringu Eesti 2050 lähteseisukohtades ja KSH programmis märgitakse muu

hulgas, et kavandatud tuuleparkide potentsiaal ületab mitmekordselt Eesti energiavajadust ning

et juhitamatu taastuvenergia osakaalu suurenemisega elektrisüsteemis kasvab väljakutse hoida

elektri tarbimine ja tootmine tasakaalus. Eurowind Energy OÜ on 13.06.2025 vastuskirjas

viidanud, et tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas

energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide

saavutamiseks. Märgime, et juba menetluses olevad planeeringud ja merealale kavandatud pargid

katavad ära Eesti energiavajaduse. Eestil puudub võimekus elektrienergia ekspordiks.

Lisaks selgitame, et Euroopa ajaloo ühe suurema elektrikatkestuse ametliku juhtumiraporti

kohaselt, mille avaldas 18.06.2025 Hispaania põhivõrguhaldur Red Electrica, oli katkestuse

algpõhjuseks juhuelektrijaama, täpsemalt Badajozis asuva 500 MW võimsusega

päikeseelektrijaama rike. Muu hulgas võis raportist järeldada, et juhuelektril põhinev süsteem ei

ole täielikult töökindel, s.o puudub kõrgetasemeline varustuskindlus. Olukorras, kus erinevates

kohalikes omavalitsustes on menetluses või juba kehtestatud tuuleenergeetikat kavandatavad

planeeringud koguvõimsusega 4912 MW1 ja merealal on algatatud 12 hoonestusloa menetlust

meretuuleparkide rajamiseks koguvõimsusega üle 10 GW2, mis katab täielikult ära Eesti vajaduse

ning arvestades taastuvenergia väljakutsetega, ei ole Eurowind Energy OÜ viide avalikule huvile

asjakohane.

Koostatava energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) neljanda, 16.07.2025

kooskõlastamiseks avaldatud versiooni kohaselt on Eesti riik taganenud energiamajanduse

korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõikes 1 sätestatud 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamisest

aastaks 2030. ENMAKi järgi on elektritootmises taastuvenergia asendunud mõistega puhas

energia, mis hõlmab ka tuumaenergiat, ning eesmärk on 2035. aastaks saavutada puhta energia

tootmise osakaal vähemalt 80% elektri tarbimisest. Lisaks eelmises lõigus väljatoodule ka see

asjaolu kinnitab, et viited avalikule huvile ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Prognooside kohaselt toodab Eesti 2025. aastal taastuvelektrit kaugelt enam kui 40% ulatuses

riigis aasta jooksul tarbitava elektri kogusest. Eesti elektritarbimine on viimase 10 aasta jooksul

püsinud ühtlasel tasemel suurusjärgus 8–8,5 TWh aastas ning Eesti tööstuse langeva energiatarbe

tõttu ei ole tarbimise märgatavat kasvu ette näha. Küll aga ENMAK 2035 kohaselt kasvab biogaasi

osakaal energiakorvis hüppelist aastaks 2035. Sellest tulenevalt jääb riiklik tuuleenergia tellimus

aastani 2035 ehk lisanduv installeeritud võimsus suurusjärku 700 MW.

Kuna Eestis on planeeringutes ligikaudu 200 maismaatuuleala kogupindalaga enam kui 1200

km2, mis Keskkonnaagentuuri konservatiivse arvestusaluse (0,85 ha ühe tuuliku kohta) mahutab

1400 tuulikut (igaühe nimivõimsus arvestuslikult 7 MW), esineb Eestis massiline

üleplaneerimine ning taotletavat KOV eriplaneeringu tuuleala ei saa ühelgi juhul pidada Eesti

taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikuks.

Kokkuvõtlikult ei kaalu ülalnimetatud dokumentides toodud riiklikud huvid üles kohalikke

huvisid ja vajadusi (PlanS § 10 lg 3), kuna riiklikud huvid konkreetses asukohas tuulikupargi

rajamiseks on põhjendamata. Riigil on võimalus taastuvenergeetikat puudutavaid huvisid

realiseerida ka teistes asukohtades.

1 Vt keskkonnaportaali – Tuuleenergeetika võimsus Eestis | Keskkonnaportaal 2 Vt TTJA koduleht – Algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetlused | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ ja Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt asub

taotletav tuuleala täielikult riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialal T1.2 Jälevere-Saarjõe

(üldplaneeringu joonis Väärtused ja piirangud). Põhja-Sakala üldplaneeringu (seletuskiri peatükk

4.1) kohaselt paikneb taotletav tuuleala kauni vaatega teelõigu ääres ja piirneb vahetult väärtusliku

maastikuga „Navesti org Kootsi ja Vihi külade vahel“. Üldplaneering ei soosi taastuvenergia

arendamist rohevõrgustiku tugialadel. Põhja-Sakala üldplaneeringus väljendatud kohalikud huvid

seoses väärtusliku maastiku kaitsega on olulised avalikud huvid, mida on erinevate uuringutega

kinnitatud ka planeerimismenetluses.

Eurowind Energy OÜ märgib oma 13.06.2025 vastuskirjas, et üksnes planeerimismenetluse käigus

on võimalik kindlaks teha olulise keskkonnamõju esinemine, samuti Keskkonnaagentuuri

kaardistatud ala sobivus tuulepargi rajamiseks. Alustuseks on oluline märkida, et igasuguseid

loodusuuringuid on võimalik teostada ja mõjuhinnanguid koostada ilma planeeringumenetlust

algatamata ning et Keskkonnaagentuur teostas tuulealade kaardistamise 2024. aastal ühegi

planeeringumenetluseta.

Keskkonna säästmisel on oluline roll rohevõrgustikul. Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide

ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest

ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ja tugialasid

ühendavatest rohekoridoridest (PlanS § 6 punkt 17).

Riigikohus on sedastanud, et rohevõrgustiku esmaseks funktsiooniks on elurikkuse kaitse

(RKHKo 3-21-2074/43, p 16). Riigikohus on selgitanud, et planeerimisseaduse § 6 p-st 17

järeldub ühtlasi, et seadusandja hinnangul ei ole Eestis elurikkuse kaitsmiseks piisavad kaitstavad

loodusobjektid, sh Natura 2000 alad, vaid täiendavalt on tarvis neid ühendavat ja toetavat

maastikuvormide võrgustikku (RKHKo 3-21-979/44, p 14). Riigikohus nõustus, et rohevõrgustiku

säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste

leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine.

Selleks, et rohevõrgustik täidaks oma ülesandeid, on vaja, et selle struktuurid oleksid planeeritud

sidusalt, st et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, kusjuures veelgi olulisem

on, et rohevõrgustiku struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt

funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna - see aitab vähendada liikide elupaikade

killustatust. Rohekoridoride kui rohevõrgustiku elemendi funktsioon on tagada rohevõrgustiku

sidusus, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule (RKHKo 3-20-1310/52,

p 26).

Kohaliku omavalitsuse üksusel on rohevõrgustiku kasutamise tingimuste seadmisel suur

otsustusruum. Samas ei tohi kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud

rohevõrgustiku tõhusust seada ohtu selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale

fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise põhimõttest ja igaühe kohustusest

(põhiseaduse §-d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine olema proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes (RKHKo 3-20-1310/52, p 27). Rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse

kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise ebasoodsaks mõjutamiseks

üksnes lokaalselt tuleb kohalikul omavalitsusel näidata, millised muud olulised huvid selle mõju

üles kaaluvad. Seejuures ei saa kaalukaks pidada kinnistuomaniku erahuvi kinnistu tulusaks

arendamiseks, kui maa kasutust sellisel viisil piiravad juba enne kinnistu omandamist kehtinud

kõrgema astme planeeringud (samas, p 29).

Põhja-Sakala valla üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku eesmärgiks väärtuslike

ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine

looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega

kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Lisaks tuleb kohalikul omavalitsusel järgida

maakonnaplaneeringust tulenevaid suuniseid, st põhjalikult kaaluda rohevõrgustiku ebasoodsat

mõjutamist erahuvi tulusa arendamise eesmärgil.

Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida tuuleparkide rajamist rohevõrgustiku aladele.

Taotletava KOV eriplaneeringu elluviimine killustaks ja kahjustaks riikliku tähtsusega

rohevõrgustiku tugiala, mille eesmärk on tagada looduslike ökosüsteemide sidusus, liikide

rändeteede toimimine ning elurikkuse püsimine. Kuna rohevõrgustik täidab ülimalt olulist rolli

kliimamuutuste leevendajana, vähendaks KOV eriplaneeringu elluviimine Eesti riigi võimet

kliimamuutustega kohaneda ning seda ajal, mil seesugune kohanemisvõime omab üha suuremat

kaalu.

2. Looduskaitselised kaalutlused

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) kohustab tagama keskkonna kõrgetasemelise ja

tervikliku kaitse kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel ning sätestab vältimis- ja

ettevaatuspõhimõtte (§ 8 kuni § 11). KeÜS § 18 kohustab käitise asukoha valikul lähtuma

eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala

tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes, kaugust elamupiirkonnast ning senist ja võimalikku

sihtotstarvet. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 sätestab kohustuse tagada kaitsealuste liikide

soodne seisund.

EnKS §3211 lõikes 4 sätestatakse, et taastuvenergia tootmiseks vajaliku tegevusloa saab anda vaid

tingimusel, et tegevusel puuduvad alternatiivid ning tegevusega kaasnev kahju kaitsealustele

looma- ja taimeliikidele ning looduslikele linnuliikidele ei halvenda liigi seisundit ega takista liigi

soodsa seisundi saavutamist.

Riigihanke korras 2022. aastal Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi kümne spetsialisti

koostatud Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs (MLA) on parim teaduspõhine linnustikku

käsitlev juhendmaterjal, mis on koostatud just tuuleparkide planeerimiseks.

• Must-toonekurg (I kaitsekategooria). Asustamata pesapaiga KLO9128766 puhver

kattub osaliselt planeeringualaga. MLA (lk 86–87) määrab must-toonekure tsooniks 1

(kuhu üldjuhul tuulikuid ei rajata) 4,8 km. Tsoon 3 ehk uuringuala peaks olema pesast

raadiusega 14 km.

• Kalakotkas (I kaitsekategooria). Püsielupaik KLO3103254 (pesapaik KLO9133775)

puhver kattub osaliselt planeeringualaga. MLA (lk 82) määrab kalakotka tsooniks 1

(kuhu üldjuhul tuulikuid ei rajata) 2,5 km. Tsoon 3 ehk uuringuala peaks olema pesast

raadiusega 9 km.

• Kanakull (II kaitsekategooria). Pesapaiga KLO9123601 puhver kattub osaliselt

planeeringualaga. MLA (lk 98) määrab kanakulli tsooniks 1 (kuhu üldjuhul tuulikuid

ei rajata) 1 km, joonisel rohekas ring. Tsoon 3 ehk uuringuala peaks olema pesast

raadiusega 3 km.

• Metsis (II kaitsekategooria). Pesapaiga KLO9102074 puhver kattub osaliselt

planeeringualaga. MLA lk 110 kohaselt soovitatakse kanaliste, sh metsise

esinemisaladest puhvrit minimaalse kaugusega 1 km ning märgitakse, et kokkuvõtvalt

on tuulikute (120-190 m) peletav mõju metsisele minimaalselt 1000 m

Keskkonnaagentuur on 2024. aastal avaldatud aruandes „Tuuleenergeetika arendamiseks

täiendavate alade kaardistamine“ (lk 154) tuvastanud taotletaval KOV eriplaneeringu alal

märkimisväärse hulga kaitsealuste ja looduskaitseliselt oluliste, sh kaitsealuste linnuliikide

elupaiku. Uuringute kohaselt esinevad alal järgmised liigid ja nende pesitsus- või elupaigad: 1

kanakulli pesa, 1 hiireviu pesa, 1 karvasjalg-kaku esinemine, 9 värbkaku elupaika, 15 händkaku

elupaika, 3 õõnetuvi elupaika, 1 valgeselg-kirjurähni elupaik, 4 väike-kirjurähni elupaika, 3

musträhni elupaika, 6 laanerähni elupaika, 2 hallpea-rähni elupaika, 11 laanepüü elupaika.

Dokumenteeritud liigitihedus ja liigiline koosseis osutavad, et taotletav KOV eriplaneeringu ala

on väga suure tõenäosusega keskkonnatingimuste tõttu sobimatu tuulepargi arendamiseks.

Eeltoodud põhjustel ei ole taotletav KOV eriplaneeringu tuuleala kooskõlas nimetatud KeÜS, LKS

ja EnKS põhimõtetega.

3. Eriplaneeringu algatamise osas puudub ülekaalukas avalik huvi

Euroopa Liidu toimimise lepingule vahetult tugineva taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001

põhjendus nr 45 kohustab taastuvenergia arendamisel arvesse võtma kõiki Euroopa Liidu

keskkonnalaseid õigusnorme.

Taastuvenergia direktiivi artikkel 15b näeb ette Euroopa Liidu 2030. aasta

taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks vajalike maa-alade kaardistamise igas liikmesriigis.

Artikli 15b lõike 3 teine lause sätestab, et taastuvenergiaprojektid peavad olema kooskõlas nende

alade olemasolevate kasutusviisidega.

Taastuvenergia direktiivi artiklis 15 c seatakse tingimused artikli 15b alade alamrühmana

kaardistatavatele taastuvenergia eelisarendusaladele, nähes täiendava nõudena ette, et

konkreetset liiki taastuva energiaallika kasutuselevõtt ei tohi avaldada eeldatavasti olulist

keskkonnamõju. Lisaks kohustatakse eelistama tehis- ja ehitatud pindu, nagu hoonete katused ja

fassaadid, transporditaristu ja selle vahetu ümbrus, parkimisalad, põllumajandusettevõtted,

prügilad, tööstuspiirkonnad, kaevandused, tehissiseveekogud, -järved või -veehoidlad ning

asjakohasel juhul asulareoveepuhastid, samuti degradeerunud maa, mis ei ole põllumajanduses

kasutatav. Samuti kohustatakse välja jätma Natura 2000 alad ja riiklike looduse ja elurikkuse

kaitse kavadega kindlaks määratud alad, peamised linnurändeteed ja mereimetajate rändeteed

ning muud tundlikkuskaartide alusel kindlaks tehtud alad, välja arvatud nendel aladel asuvad

tehis- ja ehitatud pinnad, nagu katused, parkimisalad või transporditaristu.

Põhja-Sakala Kootsi ja Vihi KOV eriplaneeringu taotletava planeeringuala pindalast moodustab

metsamaa enam kui 90% ning planeeringuala paikneb täielikult rohevõrgustiku tugialal. Metsamaa

jäädav konverteerimine tööstusmaaks ning rohevõrgustiku tugiala kasutamine tööstuspargina ei

ole kooskõlas eespool nimetatud direktiivi (EL) 2018/2001 nõuetega.

Eurowind Energy OÜ 13.06.2025 vastuskirjas viidatud taastuvenergia kiirendamise määruse (EL)

2022/2577 kehtivusaega on ühe korra pikendatud, kuid lisatähtaeg lõppes 30. juunil 2025 ning

määrus kaotas kehtivuse. Ülekaalukas avalik huvi on muu hulgas sätestatud taastuvenergia

direktiivi 2018/2001 artiklis 16f, samuti EnKSis, kuid ülekaalukas avalik huvi kehtib ainult

loamenetluse (ehitusluba, kasutusluba), mitte sellele eelneva ruumilise planeerimise ega

keskkonnamõju hindamise suhtes. Seega ei ole Eurowind Energy OÜ tähelepanek käesoleva

otsuse tegemisel asjakohane. Isegi kui möönda, et ülekaalukas avalik huvi kehtib ka planeerimise

või keskkonnamõju hindamise suhtes, ei oma see Eurowind Energy OÜ taotluse lahendamisel

eespool punktides 2 ja 4 viidatud põhjustel tähtsust.

Õiguskantsler on oma 14.04.2025 seisukohas Põhja-Sakala Vallavolikogule märkinud, et hinnang

sellele, millist avalikku huvi pidada ülekaalukaks, tuleb anda iga konkreetse juhtumi asjaoludest

lähtuvalt, ning viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile 3-17-2565, sedastades, et

taastuvast allikast elektrienergia tootmine ei pruugi igas asukohas olla tingimata kaalukaim huvi.

Kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on vallal õigus iseseisvalt korraldada ja

juhtida kohalikku elu, on valla võimuorganitel muu hulgas õigus jätta algatamata

planeeringumenetlus, mis on ilmselgelt vastuolus vallaelanike õigustatud vajaduste ja huvidega,

arvestades valla arengu iseärasusi ja vallaelanike selgelt väljendatud tahet. Planeerimismenetluse

algatamine ainuüksi ilmse vastuolu tuvastamiseks ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega, s.o ressursside säästliku kasutamisega.

4. Eriplaneeringu algatamise osas puudub ka avalik ja kohalik huvi

Planeerimisseadus näeb ette, et ruumilise planeerimise eesmärk on muu hulgas demokraatlik ja

tasakaalustatud ruumiline areng, samuti kvaliteetse elukeskkonna kujunemine ning

keskkonnahoidlik areng. Planeerimise üks põhimõte on parendada elukeskkonda, luues muu

hulgas eeldused kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri säilitamiseks ning esteetilise

miljöö arenguks. Kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest, s.o

kohalikud huvid on esikohal.

Taotletav KOV eriplaneering on vastuolus nimetatud põhimõtetega, sest ei säilita kogukondlikke

väärtusi kandvat ruumilist struktuuri, ei parenda elukeskkonda ega toeta esteetilise miljöö arengut.

Samuti ei lähtu see kohalikest huvidest, sest planeeritavatest tuuleparkidest mõjutatud Põhja-

Sakala elanikud on avaldanud selget vastuseisu tuuleparkide rajamisele. Vallavalitsusele on 2025.

aastal esitatud enam kui 1000 allkirjaga sellekohane petitsioon, milles sisaldub muu hulgas

selgesõnaline palve Põhja-Sakala Vallavolikogule mitte algatada RePower tuulealadele

eriplaneeringuid. Taotletav KOV eriplaneering paikneb niinimetatud RePower tuulealal, mille on

2024. aasta kaardistanud Keskkonnaagentuur.

Kui inimene asub elama piirkonda, mille ruumiline määratlus, planeering ja senine kasutus ei viita

tööstusliku tegevuse võimalusele, on tal õiguspärane ootus, et tema elukeskkonna olemust ei

muudeta oluliselt, näiteks tööstusrajatiste rajamise kaudu. Põhja-Sakala valda elama asunud

isikutel, kes valisid oma kodukohaks selgelt mitte-tööstusliku, looduslähedase piirkonna, on

kaitstav õiguspärane ootus, et nende elukeskkonda ei muudeta hiljem sisuliselt tööstuspiirkonnaks

tuulepargi rajamise kaudu.

Tuulepargi rajamine Põhja-Sakala valda võib vähendada Põhja-Sakala valla elanikkonda, kuna

inimesed ei soovi elada tuuleparkide lähedal, mida kinnitab eespool mainitud petitsiooni

allkirjastanud inimeste suur arv. Riigikohus on seejuures leidnud, et tuulegeneraatorist lähtuvad

mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti

õigusega eraelu puutumatusele (3-20-2273 p 18). Riigikohus on leidnud, et müra ja visuaalne

reostus ning kinnisvara väärtuse vähenemine riivavad kogukonna liikmete subjektiivseid õigusi

(3-3-1-87-11, p 16).

Põhja-Sakala üldplaneeringu kohaselt ei tohi üle 150 m kogukõrgusega tuulik paikneda elu- või

ühiskondlikule hoonele lähemal kui 1500 m, välja arvatud kirjalikul kokkuleppel asjaomaste

maaomanikega. Eurowind Energy OÜ märgib oma 13.06.2025 vastuskirjas, et Põhja-Sakala vallal

pole alust väita, et vajalikke kokkuleppeid elanikega ei saavutata. Samavõrd alusetu oleks aga

väita, et kõnealused kokkulepped on võimalik saavutada. Eurowind Energy OÜ ei ole esitanud

ühtegi tõendi selle kohta, et kõnealuste kokkulepete saavutamine on võimalik või selle protsessiga

on alustatud.

5. Täiendavad kaalutlused

Taotletavat KOV eriplaneeringu tuuleala läbib riikliku tähtsusega Vireši - Tallinn D55 gaasitrass,

mille kaitseks kehtivad erinõuded ohutuse, hooldusvõimaluste ja taristu säilimise tagamiseks.

Gaasitrass on seega oluline kitsendav asjaolu, tekitades 250 meetri kõrguste tuulikute puhul 500

meetri laiuse ehituskeelukoridori (250 meetrit trassi kummalgi küljel).

6. Ärakuulamine

Vallavalitsus saatis otsuse eelnõu arvamuse andmiseks Eurowind Energy OÜ-le, RMK-le ja

Keskkonnametile 13.08.2025 kirjaga nr …

Kokkuvõttes on taotletav eriplaneering vastuolus mitme kõrgemalseisva planeeringuga, sh Põhja-

Sakala valla üldplaneeringuga (PlanS § 91 lg 2 p 1). Lisaks on suur tõenäosus, et eriplaneeringut

ei asuta tulevikus ellu viima, sest juba kehtestatud või menetluses olevate planeeringute ja lubade

arv millega tuuleparke kavandatakse, ületab Eesti vajadusi (PlanS § 91 lg 2 p 2). Ühtlasi juba enne

eriplaneeringu algatamist näib, et selle elluviimine tulevikus võib takerduda ka erinevatesse

kitsendustesse (keskkonnaalased, ehitusõiguslikud), mis on juba praegu teada (PlanS § 91 lg 2 p

2). Viimaks ei esine planeeringu algatamiseks ei ülekaalukas avalik huvi ega kohalik huvi.

Vastupidi – riigis tekkinud olukorra tõttu ülekaalukas avalik huvi planeeringu algatamiseks

puudub, ka kohalik kogukond ei toeta planeeringu algatamist (PlanS § 96 lg 2 p 3).

Selgitan, et Eurowind Energy OÜ-l on õigus teha taotlus eriplaneeringu koostamise algatamiseks.

Seejuures on oluline, et kohalik omavalitsus võib planeeringu koostamise algatamisest ka

keelduda (PlanS § 96 lg 2). Eriplaneeringu algatamise taotluse teinud isikul ei ole aga

nõudeõigust eriplaneeringu menetluse algatamise suhtes.

Eespool toodud põhjustel (vt pikemalt ptk-d 1-5) on Põhja-Sakala Vallavalitsus seisukohal, et

taotletaval KOV eriplaneeringul puuduvad eduväljavaated, mistõttu eriplaneeringu ja KSH

algatamine on perspektiivitu.

Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1

ja planeerimisseaduse § 96 lõike 2 punktid 1, 2 ja 3 ning Eurowind Energy OÜ 30.04.2025

taotluse,

1. Jätta algatamata Põhja-Sakala vallas Kootsi ja Vihi külade territooriumil tuulepargi ja

selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine PlanS § 96 lg 2 p 1-3 alusel.

2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

3. Otsusega mittenõustumisel võib esitada vaide Põhja-Sakala Vallavolikogule aadressil

[email protected] või Lembitu pst 42, 71502 Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala

vald, Viljandi maakond või kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil

[email protected] või Kalevi 1, 51010 Tartu linn 30 päeva jooksul otsusest

teadasaamisest arvates.

allkirjastatud digitaalselt

Aino Viinapuu

vallavolikogu esimees

Lisa

Põhja-Sakala Vallavolikogu

28.08.2025 otsusele nr

Taotletava planeeringuala asukohaskeem

Aluskaart: Maa-amet

Planeeringuala piir __