Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

08.08.2025 nr 1.1-3/25/512

Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee

(Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 24.07.2025 tee ehitusloa andmise menetluse Võõbu-Mäo kogujatee

(Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja

3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee paikneb riigimaa kinnistutel

(katastritunnused 56701:001:0403, 56501:002:0135, 56501:003:0352, 56501:002:0144 ja

56501:002:0136) Järva maakonnas Paide linnas Eivere külas, Ojakülas, Puiatu külas ja Võõbu

külas.

Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane1) on väljastanud projekteerimistingimused

07.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/164 riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 68,0-

85,0 Võõbu–Mäo lõigu põhiprojekti koostamiseks ja ehitusloa 30.04.2020 korraldusega nr 1-

3/20/073 „Ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 64,2-74 Võõbu–

Mäo lõigu ehituseks“.

Tee kavandamisel on tuginetud riiklikele planeeringutele (sh maakonnaplaneeringutele) ja seal

määratud eesmärkidele. Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) on riigitee

nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo vaheline lõik määratud rahvusvahelise

maantee (E263) trassikoridoriks. Paide linna kehtivas üldplaneeringus on seletuskirja jaotises 6.7

„Tehniline infrastruktuur“ toodud välja, et riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

neljarealiseks kavandamine (I klassi maanteeks) on ühe riikliku infrastruktuuri prioriteet, mis

parandaks piirkonnas eeskätt liiklusohutust. Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise projekt on I klassi

maantee üks välja ehitamata osa, mis tagab riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

tervikliku toimimise. I klassi maantee koosneb põhiteest, liiklussõlmedest ja kogujateedest – ilma

kogujateedeta ei oleks võimalik I klassi maanteed realiseerida.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

2

Transpordiamet on teinud kõigi osapooltega Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise põhiprojekti

koostamise ja keskkonnamõjude eelhindamise protsessis koostööd leidmaks lahendus juurdepääsu

tagamiseks kohalikule metsateele nr 5650008 Viraksaare–Ussisoo tee, mille kavandamise vajadus

tulenes Tallinn–TartuVõru–Luhamaa km 64,2-74 Võõbu–Mäo lõigu ehitusest.

Tee ehitustööd toimuvad 2025. või 2026. aastal vastavalt Reaalprojekt OÜ tööle nr P23032

„Võõbu – Mäo kogujatee pikendus“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni

31.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/acNEtkhjpOEnFre.

Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka

Mardissaare tee) tagada ligipääs Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mille käigus

viiakse normidega vastavusse ka Väätsa metskond 15 (56501:002:0136) ja Väätsa metskond 109

(56501:002:0144) paiknev olemasolev tee.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga on ette nähtud välja ehitatud kogujatee pikendamine ja olemasoleva

pinnastee ümberehitamine nõuetele vastavaks.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et Võõbu-Mäo kogujatee projekti puhul pole vastavalt KeHJS

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS

järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude

eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust,

mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet

Paide Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

3

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad

käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee)

pikendamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

4

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

1

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo

kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number {regNumber}

Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ – 6

maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada

maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).

3. Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad

tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.

4. Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile

kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne).

5. Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.

6. Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid

Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.

6.1. Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.

6.2. Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis

(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).

6.3. Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103

kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.

6.4. Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,

minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu

täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida

eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette

paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele

2

(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).

7. Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku

ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.

8. Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö

katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.

9. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest

(veejuhtmetest) lähemal kui 10m.

10. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.

11. Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

12. Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete

kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

13. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid,

kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või

õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning

lekkekindlates anumates või pakendites.

14. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja

informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.

15. Trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ehk müra tekitavaid töid

(ehitustööd, raied) ei tehta ajavahemikul 15.04 - 30.06.

16. Ehitushanke dokumentatsiooni koostamisse suunis - tagamaks häirimise vähendamist

metsisele veelgi on müra tekitavaid töid (ehitustööd, raied) soovitatav vältida metsise

püsielupaigaga külgnevates töötsoonides 01.03 – 15.07.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla

juurdepääsutee) pikendus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Reaalprojekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Võõbu – Mäo kogujatee pikenduse

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P23032

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus

esitatud kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

31.07.2025 kiri nr

6-2/25/14547-2

Korralduse eelnõu kohaselt paikneb tee ehitusloa menetluse esemeks

olev Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee Järva maakonnas Paide linnas

Eivere külas, Ojakülas, Puiatu külas ja Võõbu külas asuvatel riigimaa

kinnistutel. Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee

pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) tagada

ligipääs Viraksaare-Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mille käigus

viiakse normidega vastavusse ka Väätsa metskond 15 ja Väätsa

metskond 109 katastriüksustel paiknev olemasolev tee. Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää

projektialale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Keskkonnaamet on varasemalt andnud arvamuse projekti kohta

09.06.2023 kirjaga nr 7-9/23/12002-2 ja 18.06.2025 kirjaga nr 6-

3/25/11674-2 arvamuse Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse

põhiprojekti ja KMH eelhinnangu kohta. Materjalide täiendamisel on

Keskkonnaameti kirjades toodud märkustega arvestatud.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast

informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22

mõistes) ning KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil

vastuväited puuduvad.

Otsus:

1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu

Keskkonnaameti poolt

kooskõlastatuks.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel

puuduvad vastuväited keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

2 Maa- ja Ruumiamet

01.08.2025 kiri nr

6.2-2/30112

Kavandatud Võõbu-Mäo kogujatee projektala kattub Tellissaare ÜP-

36 (maaparandussüsteemi kood 6112510030080 / ehitise kood 001)

ja Mardisaare PÜ-6 (maaparandussüsteemi kood 6112530010010 /

ehitise kood 001) maaparandussüsteemide maa-aladega ja lõpeb

Otsus:

1. Võtta teadmiseks informatsioon

maaparandusehitiste

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

mahasõiduga – Ussisoo-Viraksaare teele (maaparandussüsteemi

kood 6112510030080 / ehitise kood 101, teeregistri kood 5650008),

kus maaparandusrajatise toimimisvõime säilimise ning

keskkonnanõuetega on MaRu arvates projekti elluviimisel

arvestatud.

Täiendavalt informeerime, et Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas

10.11.2023.a Riigimetsa Majandamise Keskusele ehitusloa (PMAIS

registreerimise nr 6.1-3/48000, teenuse nr 2327373)

maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks Aktsiaselts

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud "Mardisaare-

Tellissaare metsakuivendus" maaparandusehitiste rekonstrueerimise

projekt (toimiku nimi RMK Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus

REK 2020), töö nr 221390 alusel. Riigimetsa Majandamise Keskus

on esitanud 11.12.2024.a ehitamise alustamise teatise Ussisoo-

Viraksaare tee (maaparandussüsteemi kood 6112510030080 / ehitise

kood 101) rekonstrueerimise kohta ning 17.12.2024. a ehitamise

alustamise teatise Mardisaare PÜ-6 maaparandusehitise

(maaparandussüsteemi kood 6112530010010 / ehitise kood 001)

kohta. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Riigimetsa

Majandamise Keskus poole.

MaRu kooskõlastab Transpordiameti Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-

Ojaküla juurdepääsutee) pikendamine ehitusloa eelnõu. MaRu

nõustub Alkranel OÜ koostatud „Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse

projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise

eelhinnangus“ tooduga.

rekonstrueerimise ehituslubade ja

ehitamise alustamise teatiste kohta.

2. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Maa- ja

Ruumiameti poolt kooskõlastatuks.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel

puuduvad vastuväited keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Paide Linnavalitsus

04.08.2025 kiri nr

4-10/25/1660-2

Paide Linnavalitsus kooskõlastab Võõbu-Mäo

kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee)

pikendamise ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2 Riigimetsa

Majandamise Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks

arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Väätsa metskond 15 56501:002:0136

Väätsa metskond 381 56501:003:0352

Väätsa metskond 109 56501:002:0144

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada (EhS § 42 lg 9).

1 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise

põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Töö tellija: Transpordiamet

Projekti tellija / otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldised andmed;

 Töö vormistatud: 04.06.2025. a.

 Tööd korrigeeritud 23.07.2025.a (Keskkonnaameti 18.06.2025 nr 6-3/25/11674-2

kirja, Transpordiameti ja Reaalprojekt OÜ sisendite baasil), dokumendi

lõpphinnangud ei muutunud, täpsustusid meetmed.

 Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))

koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).

o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ................................................................................ 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................... 9

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgne lühikirjeldus (mh kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid) ......................... 11

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine

.................................................................................................................................................. 16

3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ............................................................. 16

3.2. Märgalad ........................................................................................................................ 17

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale ..................................................................................... 17

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .............................................. 21

3.5. Maavarade kasutus ........................................................................................................ 22

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke......................... 22

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 23

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 26

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................... 26

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ................ 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 28

KMH eelhinnangu lisad:

KMHEH lisa 1. Metsise püsielupaik ja selle seos kavandatava teega (Asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud lisa).

4 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Võõbu, Puiatu, Eivere ja Ojakülas külas, Paide linna

omavalitsuses, Järva maakonnas paikneva Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt.

Projekti (koostaja Reaalprojekt OÜ) eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992

km) parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008).

Eelhinnangu tellijaks on Transpordiamet ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud

Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige

Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja

sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu

osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib olla

põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse KeHJS § 61 ning eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017). Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga

esitatud olulisim materjalide loetelu, st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk

„Kasutatud materjalid“ (vastav ptk ei kuulu seega käesoleva töö koosseisu).

5 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus

Eelhinnangu objektiks on Järva maakonnas, Paide linnas, Võõbu, Puiatu, Eivere ja Oja külades

paikneva Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (Reaalprojekt OÜ, 2023), sh läbiviidud

uuringud (geodeetilised ja geoloogilised uuringud). Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo

kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) parandada ligipääsu

Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), vt joonised 1.1 ja 1.2.

Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht (kavandatav tee märgitud kollasega). Alus:

Reaalprojekt OÜ (2023), Võõbu-Mäo kogujatee pikendus: põhiprojekt. Töö nr P23032.

6 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.2. Vaated kavandatava tegevuse (Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardisaare tee väljaehitamise) piirkonnas olevatele senistele

teedele (vt seost ka KMHEH lisaga 1), mida kogujatee asendaks. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Fotod: Alkranel OÜ, 29.04.2025.

7 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Põhiprojektiga on ette nähtud 1992 m Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardissaare tee

ehitamine (katte laius 4,5 m) vastavalt Transpordiameti 2022. a „Killustikust katendikihtide

ehitamise juhendile“ ning RMK 2022. a. „Metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja

hooldamise juhendile – versioon 2.1“. Metsatee on keskkonnaministri 11.06.2015. a määruse

nr 34 järgi riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav

tee. Tee kandevõime peab võimaldama teha ohutult metsamajandustöid ja liigelda

liiklusseaduse ning metsatee kasutamise ja kaitse nõudeid täites.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ümberehitamise käigus 2+2 põhimaanteeks suleti ligipääs

Viraksaare-Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mistõttu hetkel täidab neid vajadusi Võõbu-Mäo

kogujateest algav registritesse kandmata, kuid põhikaardil näidatud liikumiskoridor ehk rada,

mis ei vasta metsateede ehitamise normidele. Ehitatav tee aitab seega parandada ligipääsu

Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008).

Ehitatav tee saab alguse Võõbu – Ojaküla juurdepääsutee kinnistul (56701:001:0402) kulgeva

senise Võõbu-Mäo kogujatee lõpust, olles olemasoleva tee pikenduseks. Kavandatav tee trass

kulgeb esimese 1 km ulatuses mööda olemasolevat maastikuvalli üle maaparandussüsteemi

(MPS) Tellissaare ÜP-36 kuivenduskraavide, paralleelselt pikikraaviga (Mardissaare kraav)

sellest paremal, jäädes sellega väljaspoole kaitsealuse loomaliigi püsielupaiga piiranguvööndit.

Pk 10+36 ületab projektne tee olemasolevat pikikraavi. Teine pool kulgeb olemasoleval

pinnasteel, paralleelselt Mardissaare kraaviga, jäädes sellest vasakule poole. Kavandatav tee

lõppeb mahasõiduga kohalikule teele – Ussisoo-Viraksaare tee (teeregistri kood 5650008).

Ehitataval tee trassil puudub olemasolev mulle ning katend. Pinnases esineb turbakihte. Tee

aluspinnas on vett hästi juhtiv, kuid puuduliku kandevõimega. Teetrassilt eemaldatakse õhuke

toorhuumuslik kiht, mis planeeritakse ümbritsevatele madalamatele aladele teisele poole

teekraave. Mulde ehituseks kasutatakse kohapealset ehituseks sobilikku aluspinnast (kraavide

väljakaevet) ja/või samaväärset uut juurdeveetavat pinnast.

Ehitatava tee trass paikneb metsakvartalites VT135, VT330, VT290 ja VT134. Ehitatavate

teede ja teerajatiste trassilt on vaja raiuda puittaimestik. Puittaimestiku raiumise järel on ette

nähtud ala juurimine. Teetrassilt eemaldatud puidujäätmed ja kivid paigaldatakse kraavide

metsapoolsesse serva, kui RMK ei näe töö protsessi raames ette teisiti.

Pikendatav kogujatee trass asub suures osas märgade metsade alal. Sademevee ärajuhtimiseks

teelt on ette nähtud pikikalded vahemikus 0,10-1,69%. Metsaparandusobjektide

rekonstrueerimisel ja ehitamisel võib tekkida mõjutatus veerežiimi muutmisena eelkõige uute

kraavide kaevamisel. Projektiga on ette nähtud viie pikikraavi ning kaheksa uue truubi

rajamine, millega tagatakse olemasoleva kraavitussüsteemi jätkuv toimimine ning pinnavee

väljajuhtimine projektse tee muldest. Ümbritseva maapinna täiendav kuivendamine ei ole

eesmärgiks ning seda on üritatud vältida. Projektis toodud tingimusi tööde teostamisele on

avatud ka ptk 3. Kokkuvõtvalt on projektiga kavandatud järgmised tegevused:

 teetrasside märgistamine,

 teekraavide ja eesvoolude puhastamine,

 veejuhtmete ja puittaimestiku likvideerimine tee trassidelt,

 truupide paigaldamine,

 tee katendi ehitamine,

 liikluskorraldusvahendite paigaldamine,

 ehituse ala heakorrastamine.

8 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Projekteerija, Reaalprojekt OÜ, esitas Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Võõbu-Mäo

kogujatee pikenduse põhiprojekti (Töö nr P23032). Käesoleva eelhinnangu mõistes on

olulisimaks Keskkonnaameti 09.06.2023 kirjaga nr 7-9/23/12002-2 edastatud tähelepanek, et

ehitustegevus tuleb kavandada Lintsi metsise püsielupaigast väljapoole (vt ka käesoleva

eelhinnangu lisa 1) ning projekteerimisel arvestada, et sellega ei tohi kaasneda kuivendavat

mõju püsielupaigale. Projekteerija on arvestanud eeltoodud tingimustega, sh

piiranguvööndisse uusi kraave ja voolunõvasid ei rajata (st kuivendavat mõju ei teki) ning

teetrass kulgeb paremal pool paralleelselt Mardissaare pikikraavi, jäädes sellega väljaspoole

püsielupaiga piiranguvööndit.

Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 16.06.2023 kirjaga nr 6.2-2/28763 „Võõbu Mäo

kogujatee pikendus“ ehitusprojekti (töö nr. P23032) vastavalt kooskõlastuse tingimustele.

Kooskõlastuse tingimusteks olid järgnevad:

1. Projekti sisse viidavad muudatused, mis mõjutavad maaparandusehitise toimimist, tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametiga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) uuesti kooskõlastada.

2. Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ –

6 maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada

maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).

3. Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad

tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada PTA-ga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet).

4. Kasutusluba esitada Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regiooni Paide esindusele

(nüüdne Maa- ja Ruumiamet, asjakohane esindus) kooskõlastamiseks koos

teostusjoonistega. Ehitusseadustik § 54 lg 6 p.

5. Arvestada Riigi Metsamajandamise Keskuse poolt kavandatava „RMK Mardisaare

Tellissaare metsakuivendus REK 2020“ rekonstrueerimise projektiga.

Põhiprojektis võeti arvesse Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastustingimused, sh

arvestati RMK poolt kavandatud „RMK Mardisaare Tellissaare metsakuivendus REK 2020“

rekonstrueerimise projektiga ja sellele koostatud keskkonnamõjude analüüsiga.

9 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse

peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (05.05.2025.

a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

Käesolevas töös kirjeldatav Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (nimetatud kui ka

Mardissaare tee) asub Järva maakonnas, Paide linnas, Võõbu, Puiatu, Eivere ja Ojakülas.

Kavandatav tee paikneb põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu – Võru - Luhamaa vahetus läheduses.

Kavandatava tee piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsamaad. Kavandatava teelõigu

vahetusse lähedusse jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.

2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

25. oktoobril 2017 moodustus Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemise teel

uus omavalitsusüksus Paide linn, mis on kõikide eelpool nimetatute üldõigusjärglane.

Kavandataval teelõigul kehtib hetkel Paide valla üldplaneering (2011). Samas koostatakse

hetkel Paide linna üldplaneeringut (05.05.2025 seisuga võetud vastu, kuid mitte kehtestatud).

Koostamisel oleva üldplaneeringu puhul on tegemist ajakohasemat infot andva dokumendiga

ning seetõttu on siinkohal ka sellekohane info ära toodud. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade

peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest

planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb

ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

Järva maakonnaplaneeringu (kehtiv, 2017 kehtestatud) järgselt paikneb kavandatav

Mardissaare tee osaliselt rohevõrgustiku alal (lõigu viimased 200 m, olemasoleval pinnasteel),

vt joonis 2.1.

Joonis 2.1. Väljavõte kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringu maakasutusjooniselt,

kavandatav teelõik on märgistatud kollase joonega, rohevõrgustik märgitud rohelisena

10 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Paide valla üldplaneeringu (kehtiv, 2011 kehtestatud) järgselt (vt joonis 2.2) paikneb

kirjeldatav Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk Mardissaare tee mitme küla piiril (märgitud

roosa punktiirjoonena) maatulundusmaal (märgitud rohelise alana). Lõigu lõpp ulatub veekogu

ehituskeelu- ja piiranguvööndisse (märgitud vastavalt tume- ja helesinise punktiirina). Teelõigu

alguses piirneb tee toonase perspektiivse riigimaanteega (märgitud lilla joonena). Paide valla

üldplaneeringu piirangute kaardil (joonis 2.3) nähtub, et kavandatav tee paikneb terviklikult

turbamaardlate alal (märgitud oranži ruudustikuna) ning osaliselt rohelise võrgustiku alal

(märgitud tumerohelise joone ja ruudustikuna) ja maaparandusobjektil (märgitud sinise

viirutusena). Kavandatav tee piirneb osaliselt ka püsielupaigaga (märgitud roosa ruudustikuna).

Joonis 2.2. Väljavõte kehtiva Paide valla üldplaneeringu maakasutusjooniselt. Kavandatav

Mardissaare tee märgitud tumeda lilla joonena.

Joonis 2.3. Väljavõte kehtiva Paide valla üldplaneeringu piirangujooniselt. Kavandatav

Mardissaare tee märgitud tumeda lilla joonena.

11 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Paide linna üldplaneering (koostamisel; 2025) toob, sarnaselt kehtivale üldplaneeringule,

välja, et kavandatav Mardissaare tee paikneb (joonis 2.4) mitme asustusüksuse piiridel

(märgitud punase punktiirjoonena). Lisaks saab jooniselt lugeda välja, et kavandatav tee piirneb

osaliselt I, II ja III kaitsekategooria liigi leiukoha/ ja/või püsielupaigaga (märgitud rohelise

joonviirutusena), sh vastaval ajahetkel projekteeritava kaitsealaga (märgitud kollase

piirjoonena). Üldplaneeringust nähtub, et kogu lõik paikneb rohevõrgustiku tugialal (märgitud

rohelise viirutusena). Riigimaantee Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa on märgitud

rohevõrgustiku konfliktikohana (punased noolepead).

Joonis 2.4. Väljavõte koostatava Paide linna üldplaneeringu väärtuste ja piirangute jooniselt.

Kavandatav Mardissaare tee alguse ja lõpp-punkt märgitud sinise märgistusega.

2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus (mh kaitstavad loodus- ja

kultuuriobjektid)

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1.2 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on

lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike

objektide parameetritest.

Kultuurimälestised ja pärandkultuur – Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel (2025)

ei paikne kavandatava tegevuse 500 m ümbruses ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuri-

objekti.

Põhjavesi – Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel (2025) asub kavandatav tegevus

täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (geoloogia rakendus, 50:000).

Puurkaevud – EELIS (05.05.2025) andmetel ei paikne kavandatava tegevuse 500 m ümbruses

ühtegi puurkaevu.

Pinnavesi – Kavandatavale teelõigule lähim pinnaveekogu on Reopalu jõgi (VEE1125100),

mis ristub kavandatava teelõiguga tee lõpus, sh tee jääb jõe piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.

Reopalu jõgi kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu

12 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(suudmest Leedu peakraavi suudmest 2,57 km vastuvoolu, st kavandatava tegevusega ristuv

lõik jääb riigi poolt korrashoitavast lõigust välja). Tegemist on avalikult kasutatava tugevasti

muudetud vooluveekoguga, mis suubub Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027 (2022) kohaselt hinnati keemilist seisundiklassi aastal 2019 „heaks“, ökoloogilist

seisundiklassi „kesine ÖP1“, koondseisund oli seega samuti „kesine“. Keskkonnaagentuuri

andmetel oli veekogu ökoloogiline seisundiklass aastal 2023 „hea“, keemiline seisund

„hindamata“, koondseisund „hea“. Veemajanduskavas seatud seisundi saavutamise eesmärk

2027. a. Meetmed - veekeskkonda säästvate eesvoolude hoiutööde tegemine metsa- ja

põllumajandusmaal.

Maaparandussüsteemid – kavandatav Mardissaare teelõik paikneb (joonis 2.5) järgmiste

maaparandussüsteemide alal: Tellissaare ÜP-36 (maaparandussüsteemi kood 6112510030080)

ja Mardisaare PÜ-6 (maaparandussüsteemi kood 6112530010010). Põhiprojekti koostamisel

arvestati RMK poolt kavandatud „RMK Mardisaare Tellissaare metsakuivendus REK 2020“

rekonstrueerimise projektiga, mille raames kavandatakse rekonstrueerida mh

maaparandussüsteeme Tellissaare ÜP-36 ja Mardisaare PÜ-6.

Joonis 2.5. Maaparandussüsteemid (märgitud pruunina) ning maaparandussüsteemi eesvoolud

(märgitud helesinisega) kavandatava Mardissaare tee (märgitud lillaga) lähistel. Alus: EELIS:

2025, Maa- ja Ruumiamet. 2025

Maastik, mullastik ja geoloogia – Maa- ja Ruumiameti andmetel (12.05.2025) moodustavad

kavandatava tegevuse ala geoloogilise aluspõhja peamiselt Siluri ladestu Llandovery ladestiku

Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi ja Siluri ladestu

Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli

vahekihtidega ja mikrokristalne lubjakivi (geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2025).

Kavandatav tegevus paikneb Kõrvemaal, mida iseloomustab kõrge soostumus. Kavandatava

tegevuse ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas madalsooturvas,

kohati ka liustikusetted ehk moreen (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) (Maa- ja

Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2025).

1 ÖP – ökoloogiline potentsiaal

13 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Põhiprojekti seletuskirja alusel jäävad projekteeritava tee trassil olemasoleva maapinna

kõrgusarvud vahemikku ca 69,87 -72,53 m abs (EH2000). Projekteeritud teekatte kõrgusarvud

jäävad teljel vahemikku 70,52 -73,17 m abs (EH2000).

Kavandatav tegevus paikneb suures osas kasutataval turbaaalal2, täpsemalt Epu-Kakerdi

turbamaardlal (MRD0000121, aktiivne reservvaru, 4 plokk), vahetusse lähedusse (minimaalne

kaugus u 50 m) jääb Võõbu kruusamaardla (MRD0000897, aktiivne tarbevaru, 1 ja 2 plokk).

Tegutsevaid ega taotlevaid mäeeraldisi kavandatava tegevuse alal ei ole. Keskkonnaameti

21.11.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/805 anti Lemminkäinen Eesti AS-le (muudetud loa

omaja nimeks AS YIT Eesti) Võõbu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr

JARM-033 kehtivusajaga kuni 21.11.2023. AS YIT Eesti esitas 24.09.2020 Keskkonnaametile

taotluse Võõbu kruusakarjääri kaevandamisloa nr JARM-033 kehtetuks tunnistamiseks.

Selgitusena lisati, et mäeeraldisel lasuv täitekruus ei sobi oma omaduste tõttu täitematerjalina

kasutamiseks teedeehituse valdkonnas ning et kaevandamist ei ole karjääris alustatud.

Keskkonnaamet tunnistas 07.10.2020. aastal kehtetuks Võõbu kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaluba nr JARM-033.

Kavandatava Mardissaare tee asukohas esineb Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel (vt. joonis

2.6) sügavaid madalsoomuldasid (M’’’), mille ülemistes kihtides esineb hästi lagunenud turvast

(t3) kihi tüsedusega 40 cm, alumistes kihtides keskmiselt lagunenud turvast (t2) kihi tüsedusega

110 cm.

Joonis 2.6. Mullakaart. Alus: Maa- ja Ruumiamet. 2025

Looduskaitse – Kavandatava Mardissaare tee vahetusse lähedusse (kuni 500 m) ei jää ühtegi

kaitse- ega hoiuala, sh Natura 2000 ala. Lähim kaitstav loodusobjekt on Lintsi metsise

püsielupaik (KLO3000106, pindalaga 712,8 ha), mille vahetusse lähedusse kavandatav

Mardissaare tee osaliselt jääb, sh selle püsielupaiga piianguvööndi (KLO3100077, pindalaga

481,9 ha) lähedusse (lisa 1). Minimaalne kaugus kavandatava tee ja püsielupaiga ja

püsielupaiga piiranguvööndi vahel on u 8-10 m. Lintsi metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd

(KLO3100078, pindalaga 230,9 ha) jääb kavandatavast teest minimaalselt u 210 m kaugusele.

2 Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) poolt koostatud juhendus (2022): „Maardlate avaliku kaardirakenduse kasutusjuhend“ defineeritakse kasutatavat turbaala kui „ala, mis on keskkonnaministri määrusega nr 87 kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.“

14 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Projekti seletuskirjas tuuakse välja, et lisaks eelpool nimetatud püsielupaigale, sh selle

piiranguvööndile, piirnevad või objekti maa-alal asub lisaks kavandatav Lintsi metsise

püsielupaik (PLO1000599) ja selle piirangivöönd (PLO2000749). Siiski on seisuga 12.05.2025

tegemist endiste kavandatud ehk projekteeritud kaitstavate aladega. Kliimaministri

25.06.2024.a käskkirjaga nr 1-2/24/260 alustatud "Mustoja maastikukaitseala määruse ja Lintsi

metsise püsielupaiga välispiiri muutmise menetluse algatamine" muudeti (kliimaministri

14.02.2025 määrusega nr 12 (jõust 01.03.2025)) Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri

võimaldamaks Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse väljaehitamist Lintsi metsise püsielupaigaga

piirneval alal.

EELISe (05.05.2025) andmetel jäävad kavandatava tee 500 m vööndisse kolm vääriselupaika

(VEP): VEP nr.145037, VEP nr.211614 ja VEP nr.205334. Lähimad neist asuvad u 300 m

kaugusel kavandatavast tegevusest. Kõik eelpool nimetatud vääriselupaigad on põhitüübilt

märgalade männikud ja kaasikud, mille kasvukohatüübiks on siirdesoometsa kasvukohatüüp.

Kõigi puhul on lisatud tingimuseks mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. RMK

keskkonnamõjude analüüsis on toodud välja, et kavandatava tegevusega ei ole vajalik VEP

piires ja lähemal kui 50 m rajada uusi kuivenduskraave ega rekonstrueerida olemasolevaid,

samuti ei laiendata trassi VEP arvelt ning trassiraietega VEP ei kahjustata.

EELISe (05.05.2025) andmebaasi alusel on kavandatava Mardissaare tee 500 m vööndis

registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus)

leiuala (KLO9405810), mis jääb kavandatavast teest u 130 m kaugusele (vt joonis 2.7). 500 m

vööndisse jääb samuti II kaitsekategooria loomaliigi – metsise (Tetrao urogallus) leiuala

(KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi leiualale (lisa 1).

Joonis 2.7. III kaitsekategooria taimeliigi leiuala kavandatava Mardissaare tee läheduses. Alus:

EELIS ja Maa- ja Ruumiamet. 2025

Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) – Eesti Samblike Infosüsteemi eSEIS

(külastatud 25.06.2025) andmetel kasvab Helleri ebatähtlehik peamiselt kõdupuidul.

Ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, sh metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning

kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade

vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied.

Metsis (Tetrao urogallus) – Metsise kaitsetegevuskava (2015) järgi saab metsise

elupaiganõudlust jagada kolmeks: mänguaegne, pesitsusaegne, väljaspool pesitsusaega.

15 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Mänguaegne elupaiganõudlus jaguneb kaheks: mänguala ning 1 km raadiuses olev piirkond

ümber mänguala, kus kuked viibivad kogu mänguperioodi (veebruarist maikuu keskpaigani)

päevase aja toitudes ja puhates. Mängupaigaks eelistab metsis ainult mändidest koosnevaid

puistuid, kus puude vanus on 80-130 aastat. Mänguaegset elupaika (1 km ümber mänguala)

iseloomustab Eestis männikute suur osakaal, siirdesoo kasvukohatüübi olulisus ning IV

boniteedi metsade osa. Pesitsusaegseks elupaigaks eelistavad emalinnud, kes hoolitsavad

pesakonna eest, vanasid niiskeid loodusmetsasid, kus puhmarindes domineerib mustikas või

ökotoni raba serva ala. Väljaspool pesitsusaega kasutavad metsised kuni 3 km raadiuses ala

ümber mängupaiga.

Eesti viimase Punase raamatu aruandes (2008) kuulub metsis klassi ohualtid (vulnerable).

Metsise kaitsetegevuskava järgi on peamisteks ohuteguriteks (suur mõju Eestis) märgitakse

kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi langust, elupaikade killustumist (maastikumuutused,

elupaikade kadu) ning kisklust. Keskmiseks ohuks Eestis märgitakse sobivate potentsiaalsete

elupaikade otsest kadu (lageraied väljaspool kaitstavaid alasid) ning häirimist inimese poolt

(elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu).

Rohevõrgustik ja mets – kavandatav Mardissaare tee asub koostatava Paide linna

üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugialal. Metsaeraldised, millel on kavandatud Mardissaare

tee on valdavalt (75%) kuivendatud. Kavandatava tee metsaeraldistel valdavaks

kasvukohatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo ja siirdesoo, kuid esineb ka madalsoo ja mustika-

kõdusoo kasvukohatüüpidega üksikuid metsaeraldisi. Peamiseks puuliigiks on kask, mänd ja

kuusk, suures osas on tegemist keskealise ja latimetsaga, kuid esineb ka küpset ja valmivat

metsa, vähesel määral noorendikku. Puistu keskmine vanus on 65 aastat.

16 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja

ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused

(määratakse vajadusel) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 61 lg 5

põhjal):

 maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,

 märgalad,

 veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,

merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku

tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.

3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus

Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk Mardissaare tee on kavandatud esimeses pooles mööda

olemasolevat maastikuvalli üle maaparandussüsteemi kuivenduskraavide, teises pooles

olemasolevale pinnasteele. Tee esimese poole rajamine maastikule muudab maakasutust, kuna

rajatakse ligipääsutee. Tee teise poole rajamine toimuks olemasolevale pinnasteele, sh selle

ümberehitamine kogujateeks maastikut ja maakasutust oluliselt ei muuda.

Tee esimese poole rajamine kirde poole Mardissaare kraavist, st maaparandussüsteemi

kuivenduskraave ületavalt (truupidel), on tingitud asjaolust, et teisel pool kraavi on Lintsi

metsise püsielupaik, sh selle piiranguvöönd, kuhu teetrassi laiendamine on keelatud. Võttes

arvesse projekti suurust ja uute hõlmatavate alade olemasolevat kasutust (majandusmets), ei ole

ette näha olulist pikaajalist negatiivset muudatust vastava tee rajamisel piirkonna

maakasutusele. Loodav tee aitab parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr

5650008) ja selle teega seotud teede võrgustikule, mis on paikkonna maakasutajatele positiivne

areng.

Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka

täiendavaid meetmeid.

17 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.2. Märgalad

Kuigi geoloogilise andmestiku (vt ptk 2) kohaselt asub kavandatav tegevus turbavarudega alal

ja mullastikukaardi järgi esineb kavandatava tee asukohas sügavaid madalsoomuldasid ning

metsa kasvukohatüüpideks on jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo, madalsoo ja mustika-kõdusoo

metsatüübid, ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse

asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus

nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“).

Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik

määrata ka täiendavaid meetmeid.

3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või

kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale

Kavandatava tegevuse näol on tegemist tee rajamisega maaparandussüsteemidega ümbritsetud

alale. Tee, mille asetust on korrigeeritud looduskaitselistel põhjustel, asendab senist

registritesse kandmata, kuid põhikaardil näidatud liikumiskoridori ehk rada Viraksaare -

Ussisoo metsateeni (nr 5650008). Mõju paikkonna niiskusrežiimile võiks tekkida veerežiimi

muutustest (ohuteguriks on kuivendamine).

Projektiga tagatakse olemasoleva kraavitussüsteemi toimimine (vt ka joonis 3.1 ja 3.2).

Projektiga rajatakse mitmed pikikraavid (kraavid nr 101-104) juhtimaks olemasolevate, teega

risti asetsevate metsanduslike kuivenduskraavide veed truupidega olemasolevasse Mardissaare

kraavi. Kavandatud pikikraavide sügavuseks on 1,5 m. Kull (2016) töös „Soode ökoloogilise

funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute

leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 2386 SFL nr 3-

2_15/45-8/2011 aruanne“ on toodud välja, et 5 m kaugusel kraavist on 1,5 m sügava kraavi

puhul keskmine veetaseme langus u 50 cm, 15 m kaugusel kraavist on see 30 cm ning 40 m

kaugusel kraavist u 20 cm. Kavandatud pikikraavide eesmärgiks on, lisaks olemasolevate

kuivenduskraavide ühendamisele Mardissaare kraaviga, juhtida veed teede muldest välja. Kuna

kraavid nr 101, 102 ja 103 on kavandatud olemasolevate kuivenduskraavide juurde (kus juba

olemas suur kuivenduse mõju) ning olemasolevast Mardissaare kraavist põhja suunas, ei ole

ette näha täiendavat olulist negatiivset mõju ümbritseva ala veerežiimile, sh Lintsi metsise

püsielupaiga (mida mõjutab eelkõige olemasolev Mardissaare kraav) veerežiimile.

Kaudselt võib pikikraavi nr 104 rajamisega kaasneda täiendav kuivendatav mõju olemasolevast

Mardissaare kraavist lõuna suunal, kus on juba praegu olemas metsanduslikud

kuivenduskraavid. Tartu Ülikooli poolt koostatud (2023) „Maaparandussüsteemide

negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises“ tuuakse

välja, et üldistusena ulatub kraavi intensiivne mõju veerežiimile vähemalt 40 m kaugusele,

seejärel mõju väheneb (90-190 m kauguseni) ja alates 440-690 m kaugusest saab veerežiimi

looduslikuks pidada (Kull, 2016). Kavandatav kraav nr 104 ei ulatu Lintsi metsise

püsielupaigani, minimaalne kaugus kraavi ja püsielupaiga vahel on u 70 m.

Täiendavalt võivad mõjutada ala veerežiimi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

teekraavid, mille eesmärgiks on samuti kuivendada muldkeha, mitte ümbritsevat pinnast.

Sõltuvalt asukohast jäävad põhimaantee teekraavid kavandatavast Mardissaare teest u 5-1000

m kaugusele. Põhimaantee teekraavide kumulatiivne mõju ala veerežiimile läbi lisanduvate

pikikraavide jääb siiski lokaalseks (kavandatava Mardissaare tee alguses, kus kaugus

18 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

teekraavide ning kavandatava tee vahel jääb kuni 40 m) ning kumulatiivne oht metsisele

puudub.

Võttes arvesse ülevaltoodud saab esile tuua, et piirkonna veerežiimi on kujundanud eelkõige

juba olemasolevad metsatööde kuivenduskraavid ning täiendatavate pikikraavide rajamise

mõju ümbritseva keskkonna veerežiimile on minimaalne ja ei mõjuta täiendavalt negatiivselt

paikkonnas olulisi looduskooslusi.

Joonis 3.1. Kraavid kavandatava tee lähistel. Alus: EELIS: 2025, Maa- ja Ruumiamet. 2025

Joonis 3.2. Maapinna kõrgusmudel kavandatava tee piirkonnas. Alus: Maa- ja Ruumiamet.

2025

19 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kavandatava tee lõpus likvideeritakse olemasolev truup ning paigaldatakse uus truup (suurema

läbimõõduga), mille kaudu juhitakse olemasolevast Mardissaare kraavist ning ehitatavast

kraavist (nr 105) veed Reopalu jõkke (VEE1125100). Projekteeritud lahendustega tagatakse

olemasoleva kuivendussüsteemi jätkuv toimimine, mistõttu ei ole näha suurt muutust

olemasolevatele maaparandussüsteemidele. Seega ei ole ette näha veerežiimi muutust ja

kuivenduse mõju suurenemist. Kuna Reopalu jõe puhul on tegemist avalikult kasutatava

veekoguga, siis on truubi rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.

Kavandatava Mardissaare tee teine pool kulgeb olemasoleval pinnasteel, mis ulatub mh

Reopalu jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 järgi on ranna või kalda

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Transpordiamet on sel teemal

edastanud järgmise seisukoha: „Transpordiamet tugineb teede kavandamisel riiklikele

planeeringutele (sh maakonnaplaneeringutele ja seal määratud eesmärkidele. Järva

maakonnaplaneering 2030+ (Kehtestatud 12.12.2017) on riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee Võõbu-Mäo vaheline lõik määratud rahvusvahelise maantee (E263)

trassikoridoriks. Paide linna kehtivas üldplaneeringus on seletuskirja jaotises 6.7 „Tehniline

infrastruktuur toodud välja, et riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks

kavandamine (I klassi maanteeks) on ühe riikliku infrastruktuuri prioriteet, mis parandaks

piirkonnas eeskätt liiklusohutust. Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise projekt on I klassi

maantee üks välja ehitamata osa, mis tagaks riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

tervikliku toimimise. I klassi maantee koosneb põhiteest, liiklussõlmedest ja kogujateedest3 –

ilma kogujateedeta ei oleks võimalik I klassi maanteed realiseerida. Transpordiamet on saatnud

e-kirja teel Paide linnavalitsusele ettepaneku antud metsatee lõik kanda üldplaneeringusse.

Paide linnavalitsus (planeeringute peaspetsialist Anti Annus) on teavitanud Transpordiametit

(telefoni teel), et antud teelõik kanatakse selguse huvides ka üldplaneeringusse.“. Seega

Transpordiameti tõlgenduse järgselt vastuolu looduskaitseseadusega ei ole.

„Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus“ maaparandusehitise rekonstrueerimise projektile on

koostanud RMK keskkonnamõjude analüüsi, milles sätestatakse järgmisi leevendusmeetmeid

Reopalu jõe piiranguvööndi kohta: erodeeruvate pindade katmine või kinnistamine; järgida

ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil.

Eelpool nimetatud leevendusmeetmetega arvestati ka Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse

projekteerimisel. Põhiprojekti seletuskirjas tuuakse välja meetmeid, mida tuleb rakendada

ehitamisel:

 Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib

esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine

jne)

 Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.

 Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid

Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.

Mh on antud põhiprojekti seletuskirja keskkonnakaitse peatükis täpsem ülevaade

keskkonnahoiu tagamiseks ja reostuse vältimiseks rakendatavatest meetmetest:

 Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku

ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.

 Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö

katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.

3 Kogujatee – maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada

ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale.

20 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest

(veejuhtmetest) lähemal kui 10 m.

 Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on

keelatud.

 Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

 Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete

kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

 Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi

purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud,

hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid

tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

 Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja

informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.

Keskkonnaameti 18.06.2025 nr 6-3/25/11674-2 kirja baasil täpsustati projekti realiseerimise

meetmeid, seoses sette ohu minimeerimisega:

 Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.

 Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis

(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).

 Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103

kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.

 Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,

minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu

täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida

eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette

paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele

(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).

Sademevee äravool teelt tagatakse peamiselt piki- ja põikkalletega. Teel on ette nähtud

pikikalded vahemikus 0,10-1,69%. Kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste

korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka

maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse.

Põhjavesi – kavandatava Mardissaare tee asukohas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud,

puurkaevusid lähialas ei esine. Põhjavee saastumise risk on tee-ehitusel ja kasutusel

minimaalne, teetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks

mõjutada põhjavett. Põhiprojekti seletuskirjas on ette nähtud projekteerija poolt meetmed, mida

rakendades tagatakse keskkonnahoidu ja reostuse vältimist.

Projektis antud tehnilised lahendused ja meetmed on piisavad, tagamaks pinnavee ja

põhjavee kaitstuse kavandatava tee ehituse ja kasutamise ajal. Eelneva tõttu ei ole

fikseeritavad ehk määratavad ka täiendavad meetmed. Eraldi tuuakse siinkohal välja

sette ohu minimeerimise eesmärke täpsustanud tingimusi:

 Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.

 Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis

(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).

 Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103

kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.

21 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,

minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu

täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida

eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette

paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele

(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).

3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Teelõigu rekonstrueerimise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on

käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu

tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi.

Tee ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhu ja kliima teguritega) looduslikele

valdkondadele on kajastatud eelkõige ptk 3.7. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt

põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel,

oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja

gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja

süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud

saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani.

Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt RTerS, AÕKS ja keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama

vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et

õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad,

seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste

põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtuseid ei ohustatud.

Kavandatava tee peamiseks eesmärgiks on teenindada elanikkonda, kes soovib paikkonna

metsasid kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel ning metsatööde läbiviijaid, mistõttu jääb

prognoositav liikluskoormus väga väikeseks ja ei kaasne märkimisväärset heitgaaside teket.

Kavandatava tee või sellega seotud teede vahetusse lähedusse ei jää ka elamuid, st välistatud

on mõju inimeste tervisele.

Kavandatava projekti potentsiaalne kliimamõju võib seisneda teerajatiste trassilt puittaimestiku

eemaldamisega, mis mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Projekti järgi raadatakse (st

vastaval alal ei ole tulevikus võimalik metsa/kõrghaljastust kasvatada/taastada) kokku 3,1 ha

metsa. Seega väheneb konkreetsel alal metsa raadamisest tingituna süsiniku sidumine. Eesti

tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osas paremini uuritud lehtpuupuistud. Näiteks

on erineva vanusega viljaka kasvukohatüübi arukaasikud süsinikku siduvad metsa-

ökosüsteemid, kus aastane seotud süsiniku kogus uuritud kaasikutes jäi vahemikku 3,7 kuni 4,9

t C ha/aastas (Keskkonnagentuur ja Eesti Maaülikool, 2021). Võttes arvesse raadatava metsa

pindala 3,1 ha tähendab see, et sidumata jääb alal hinnanguliselt 11,5-15,2 t C/a ehk 42,2-55,7

t CO2 ekv/a.

2025. a märtsis valmis kasvuhoonegaaside (KHG) inventuur, mis annab ülevaate KHG heite

kohta aastatel 1990-2023. Eesti KHG heitkogus oli aastal 2023 12,99 miljonit tonni CO2 ekv,

22 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sh LULUCF (Land use, land use change and forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja

metsandus) sektor emiteeris 2023. aastal kokku 2130,79 tuhat tonni CO2 ekv. Täpsemalt taristu

ehitusega seotud maahõive kategoorias tulenes biomassi ja mulla eemaldamisest tingitud KHG

heitkogus 2023. aastal 340,04 tuhat tonni CO2 ekv. Võrreldes eelpool toodud numbritega on

kavandatava tee ehitamisega kaasnev KHG heide minimaalne. Lisaks rakendub tegevuse

elluviimisele Kliimaministeeriumi 12.06.2024. a määrus nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra

arvutamise metoodika ja tasumäär“, mille alusel mh tagatakse ka vajalikus määras

asendusistutuste teostamise finantseerimist üle Eesti.

Seetõttu ebasoodsat ehk negatiivset mõju ei ole ette näha ning ei ole vajalik määrata ka

täiendavad meetmed.

3.5. Maavarade kasutus

Kavandatav tegevus paikneb suures osas kasutataval turbaaalal, täpsemalt Epu-Kakerdi

turbamaardlal (MRD0000121, aktiivne reservvaru, 4 plokk), vahetusse lähedusse (minimaalne

kaugus u 50 m) jääb Võõbu kruusamaardla (MRD0000897, aktiivne tarbevaru, 1 ja 2 plokk).

Tegutsevaid ega taotlevaid mäeeraldisi kavandatava tegevuse alal ei ole. Kavandatav tegevus

ei mõjuta olulisel määral olemasolevate ressursside kasutamise potentsiaali. Tee ehitamiseks

vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele,

kes neid tarbida võiksid.

Seetõttu ebasoodsat ehk negatiivset mõju ei ole ette näha ning ei ole vajalik määrata ka

täiendavad meetmed.

3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt

ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.3). Sealhulgas on juba arvesse võetud jäätmeteket ning selle

asjakohane korraldamine ja käitlemine toimuks kehtivate normide alusel (sh üle andmine

vastavat keskkonnaluba omavale ettevõtjale), mh ehitustööde käigus eemaldatav pinnas

suunatakse tee mulde ehitamiseks.

Arvestatakse jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuetega. Tegevuse

käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite päraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid

lahendusi. Põhiprojektis on sätestatud meetmed jäätmete sorteerimise ning ladustamise

soodustamiseks, mh olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks nõuetekohaste

kogumiskohtade olemasolu, ohtlike jäätmete nõuetekohane eraldi kogumine ja üleandmine,

jäätmete loodusesse jätmise keeld jms.

Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka

täiendavad meetmed.

23 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Ptk 1 ja 2 nähtuvalt ei jää kavandatava Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardissaare tee

vahetusse lähedusse (kuni 500 m) ühtegi kaitse- ega hoiuala, sh Natura 2000 ala. Mardissaare

tee 500 m vööndis on registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi Helleri ebatähtlehik

(Crossocalyx hellerianus) leiuala (KLO9405810), mis jääb kavandatavast teest u 130 m

kaugusele ning kavandatava tee 500 m vööndisse jääb II kaitsekategooria loomaliigi – metsise

(Tetrao urogallus) leiuala (KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi

leiualale (lisa 1).

Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud liigi Helleri ebatähtlehik ohuteguritega

(metsamajanduslik tegevus, sh metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude

kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse

muutumine, lageraied). Kavandatava tegevuse mõju Helleri ebatähtlehiku leiualale

(KLO9405810) ei ole kaudselt seotud ka pikikraavi nr 104 rajamisega. Pikikraavi nr 104

eesmärgiks on juhtida välja vesi tee muldest. Ümbritseva maapinna täiendav kuivendamine ei

ole eesmärgiks. Kraavide kuivendamise mõju ulatus sõltub eelkõige kraavi sügavusest ning

ümbritseva pinnase omadustest. Tartu Ülikooli poolt koostatud (2023)

„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete

rakendamise juhises“ tuuakse välja, et üldistusena ulatub kraavi intensiivne mõju veerežiimile

vähemalt 40 m kaugusele, seejärel mõju väheneb (90-190 m kauguseni) ja alates 440-690 m

kaugusest saab veerežiimi looduslikuks pidada (Kull, 2016). Helleri ebatähtlehiku leiuala

(KLO9405810) jääb eelpool nimetatud kõige intensiivsema mõjuga alast (kraavist kuni 40 m)

väljapoole. Pikikraavi nr 104 ümbrus on juba hetkel mõjutatud olemasolevatest metsanduslikest

kuivenduskraavidest, mistõttu pikikraavi rajamisel (tee muldest vee väljaviimiseks) on

minimaalne mõju ümbritseva ala veerežiimile. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette

näha sellist veerežiimi muutumist, mis mõjutaks puuliikide osakaalu muutumist ja seeläbi

ohustaks Helleri ebatähtlehiku levikut. Kuna liigi levik on eelkõige seotud sobiva lagunenud,

õõnsa ja kuivanud puude olemasoluga, siis kavandatava pikikraavi nr 104 ehitamisega ei kaasne

eelduste järgi olulist negatiivset mõju liigi soodsa seisundi säilitamisele.

Lähim kaitstav loodusobjekt on Lintsi metsise püsielupaik (KLO3000106, pindalaga 712,8 ha),

mille vahetusse lähedusse (vt ka KMHEH lisa 1) kavandatav Mardissaare tee osaliselt jääb, sh

selle püsielupaiga piiranguvööndi (KLO3100077, pindalaga 481,9 ha) lähedusse (vt ka Lisa 1).

Minimaalne kaugus kavandatava tee ja püsielupaiga ja püsielupaiga piiranguvööndi vahel on u

8-10 m. Lintsi metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3100078, pindalaga 230,9 ha) jääb

kavandatavast teest minimaalselt u 210 m kaugusele.

Eelnevalt kirjeldatud püsielupaik seondub II kaitsekategooria loomaliigi – metsise (Tetrao

urogallus) leiualaga (KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi leiualale

(ulatuses kuni u 25 m2, võrdluseks, metsise leiuala KLO9133779 pindala on 50940418,1 m2).

Leiualaga piirneb ka vähesel määral kavandatud truup 101, st leiualaga hõlmatud ala jääb teisele

poole olemasolevat Mardissaare kraavi, väljapoole Lintsi metsise püsielupaika, sh

piiranguvööndit.

Projekti kooskõlastuskirjas 09.06.2023 nr 7-9/23/12002-2 toob Keskkonnaamet välja:

„Asendiplaani kohaselt kolm truupi piirnevad metsise püsielupaigaga, üks kattub. Metsisele

koostatud kaitse tegevuskava kohaselt on kuivendamine ohutegur, mille mõju liigi elupaigas

on suur ning mis põhjustab elupaiga kvaliteedi langust. Kuivendusest tulenevaid muutusi metsa

ja puhmarinde struktuuris tuleb vaadelda olulise tähtsusega ohutegurina nii metsise

24 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

pesakondade toitumisalade kui ka metsise mängupaikade kvaliteedile. Lintsi metsise

püsielupaik kannatab kuivenduse tugeva mõju all ning piiranguvööndi metsaala on võrdlemisi

killustatud lageraielankidest ja noorendikest.“. Kliimaministri 25.06.2024.a käskkirjaga nr 1-

2/24/260 "Mustoja maastikukaitseala määruse ja Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri

muutmise menetluse algatamine" muudeti Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri võimaldamaks

Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse väljaehitamist Lintsi metsise püsielupaigaga piirneval alal.

EELIS (05.05.2025) andmetel jääb siiski Lintsi metsise püsielupaik, sh selle piiranguvöönd

välja kavandatava tegevuse alast, sh kavandatud truubid jäävad püsielupaigast välja.

Arvestades, et tee ehitamiseks kraavid rajatakse vee väljajuhtimiseks teede muldest ning

teeäärse alal kuivendamist ei ole taotletud, pole ette näha negatiivset mõju ümbritseva ala

veerežiimile (vt ka ptk 3.3).

Metsise kaitsetegevuskavas tuuakse välja, et metsise peamiseks häirimise põhjuseks on

pesitsusperioodil tehtavad metsatööd, trasside raied ning teised metsas tehtavad tööd

(maaparandussüsteemide hooldus või rekonstrueerimine, ehitiste püstitamine jms). Samuti

võivad metsisemängu oluliselt häirida teadlikult või kogemata sellele peale sattunud inimesed.

Agu Leivits poolt koostatud infodokumendis „Metsalindude pesitsusperioodide kogupikkused“

(2023) on toodud välja, et metsise pesitsusperiood kestab 21.02-31.08, sh enim tundlik periood

jaguneb kaheks:

 21.02-10.04 – pesitsusterritoorumite hõivamine ja pesaehitus, mis ei kattu munade ja

lennuvõimetute poegade perioodiga

 10.04-31.07 – munade ja lennuvõimetute poegade periood

„Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus“ maaparandusehitise rekonstrueerimise projektile on

koostanud RMK keskkonnamõjude analüüsi, milles sätestatakse järgmisi leevendusmeetmeid

metsise liigi leiukoha ja Lintsi püsielupaiga, sh selle piiranguvööndi kohta:

 töid Lintsi püsielupaiga alale ja piiranguvööndisse ei planeerita, mõjutavad ja piirnevad

kraavid jäävad rekonstrueerimata;

 trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06

Põhiprojektis arvestati eelneva tööga, mistõttu põhiprojekti seletuskirjas on sätestatud järgmine

leevendav meede - müra tekitavaid töid (ehitustööd, raied) ei tehta metsise elupaigas

ajavahemikul 15.04 – 30.06.

Alkranel OÜ poolt koostatud (2023) töös „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5

Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“, sh selle KMH lisas A7

Rewild OÜ poolt koostatud (2022) töös „Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 (E67) Päädeva-

Konuvere teelõigu (km 62,0–78,5) rekonstrueerimise mõju Kilgi soo metsise elupaigale“

käsitleti teede ja rajatistega tekkivat müra ning selle mõju metsisele. Rewild OÜ poolt koostatud

töös tuuakse välja, et metsise jaoks on kõige kriitilisemaks ajaks metsise mänguperiood (kus

soovitati vältida mürarikkaid ehitustöid, mis ulatuksid metsiseni) 01.03-15.05 ning kõige

müratundlikumaks ajaks (kus soovitati vältida raie- ja raadamistöid) loetakse 01.03-15.07.

Keskkonnaameti poolt edastatud kirjaga nr 6-3/25/11674-2 (18.06.2025) anti edasi järgmine

suunis: „EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini (LKS § 55 lg

6) müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes töid sel

ajavahemikul ei teostata). Kui on vajalik puu- või põõsarinde raie, palume lisaks kinni

pidada üldisest linnurahu ajast (1. märtsist kuni 31. juulini).“

25 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule, sh seisundile ja sidususele (mh loomade

liikumisele) on minimaalne, sh oluline negatiivne mõju puudub. ELME projekti raames

valminud maismaaökosüsteemide seisundit ja loodusmaastiku sidusust iseloomustava kaardi

järgi (seisuga mai 2021) saab kavandatava Mardissaare tee ümbrust kirjeldada kui keskmise

seisundi ja sidususega ning viletsa seisundi ja keskmise sidususega ökosüsteeme (vt ka joonist

3.3). Ökosüsteemi seisundit ja sidusust (sh loomade liikumist) mõjutavad piirkonnas eelkõige

olemasolevad kuivenduskraavid ning teedevõrgustik. Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk

Mardissaare tee on kavandatud esimeses pooles mööda olemasolevat maastikuvalli üle

maaparandussüsteemi kuivenduskraavide, teises pooles olemasolevale pinnasteele.

Kavandatud Mardissaare tee ja pikikraavid (pole liikumiskoridore täiendavalt läbilõikavad)

kulgevad mööda olemasolevat Mardissaare kraavi, mistõttu täiendavat liikumise äralõikamist

ning elupaikade killustatuse suurenemist ei ole ette näha. Kavandatud tee rajamisega ei ole ette

näha olulist liiklussageduse kasvu, st sellist, mille puhul esineks oht loomadega kokkupõrgeteks

vms.

Joonis 3.3. ELME maismaaökosüsteemide seisundit ja loodusmaastiku sidusust kirjeldav kaart

Mardissaare tee piirkonnas. Alus: ELME projekt, 2021.

Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud

olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid (sh tagatud on liikide soodsa seisundi

hoidmise eeldused) loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu soovitatav järgida projekti realiseerimisel

järgnevat: EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini (LKS § 55 lg 6)

müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes töid sel ajavahemikul ei

teostata). Tagamaks häirimise vähendamist metsisele veelgi on müra tekitavaid töid

(ehitustööd, raied) soovitatav vältida metsise püsielupaigaga külgnevates töötsoonides juba

alates 1. märtsist. Puu- või põõsarinde raie korral pidada kinni pidada üldisest linnurahu ajast

(1. märtsist kuni 31. juulini).

26 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand

ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka

Mardissaare tee) parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008). Loodav

tee aitab parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008) ja selle teega seotud

teede võrgustikule, mis on paikkonna maakasutajatele positiivne areng.

Piirkonda iseloomustab hajaasustus, st kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni

500 m) puuduvad elamutega maa-alad. Lähimad elamutega maa-alad asuvad minimaalselt u

800 m kaugusel Ojakülas. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja juba ptk 3.1 – 3.7

kajastatut, siis ei ole ette näha võimalikku mõju kohalikule elanikkonnale, sh müra,

vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed

(arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas). Kavandatava tegevuse asukohas ja vahetus

läheduses puuduvad ka kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, mistõttu puudub mõju

eelnimetatud objektidele.

Täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka

täiendavad meetmed.

3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei

saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed.

3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 2 ning 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole tee ehitamisega olulise negatiivse

ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud ja Keskkonna-

ning Põllumajandus- ja Toiduameti (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) poolt väljatoodud tingimused

ja meetmed, koos KMH eelhinnangu koostajate poolse täiendava meetmega (ptk 3.3 ja 3.7) on

piisavad / tõhusad. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Vastava projekti kontekstis asjaomaste asutustega on tehtud eelnevalt koostööd

27 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

projektlahenduse kooskõlastamisel. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid

uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

28 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Eelhinnangu objektiks oli Võõbu ja Puiatu külas, Paide linnas, Järva maakonnas paikneva

Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (Reaalprojekt OÜ, 2023). Projekti eesmärgiks on

Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) parandada

ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), vt ptk 1 joonised 1.1 ja 1.2.

Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning

selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs.

Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 3.10 esitatud infost, ei ole tee ehitamisega olulise negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud ja Keskkonna- ning

Põllumajandus- ja Toiduameti (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) poolt väljatoodud tingimused ja

meetmed, koos KMH eelhinnangu koostajate poolse täiendava meetmega (ptk 3.3 ja 3.7) on

piisavad / tõhusad. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va

juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),

seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Vastava projekti kontekstis asjaomaste asutustega on tehtud eelnevalt koostööd

projektlahenduse kooskõlastamisel. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid

uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

Alljärgnevalt esitatakse koondvaade ka asjakohastest projekti tingimustest ja meetmetest

(st ehitusloa jaoks asjakohased tingimused ja asjaolud). Alljärgnev loend on koondatud

kokku projekti ja eelhinnangu (ptk 3.3 ja 3.7, esitatud suunis) dokumentatsioonist.

Meetmed:

 Projekti sisse viidavad muudatused, mis mõjutavad maaparandusehitise toimimist, tuleb

Põllumajandus- ja Toiduametiga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) uuesti kooskõlastada.

 Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ –

6 maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada

maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).

 Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad

tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada PTA-ga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet).

 Kasutusluba esitada Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regiooni Paide esindusele

(nüüdne Maa- ja Ruumiamet, asjakohane esindus) kooskõlastamiseks koos

teostusjoonistega. Ehitusseadustik § 54 lg 6 p.

 Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib

esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine

jne).

 Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.

 Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid

Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.

29 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

o Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.

o Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis

(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).

o Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja

103 kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse

jäävasse kraavi.

o Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised

setteekraanid, minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi

allavoolu liikumise ohtu täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt

eemaldada kinni püütud sete, peale mida eemaldada setteekraanid (suunaga

allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette paigutust planeerida

projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele (projektalal,

väljaspool metsise püsielupaika).

 Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku

ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.

 Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö

katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.

 Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest

(veejuhtmetest) lähemal kui 10m.

 Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on

keelatud.

 Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

 Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete

kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

 Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi

purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud,

hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid

tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.

 Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja

informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.

 Trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ehk müra tekitavaid töid

(ehitustööd, raied) ei tehta ajavahemikul 15.04 - 30.06.

 Ehitushanke dokumentatsiooni koostamisse suunis - tagamaks häirimise vähendamist

metsisele veelgi, siis EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini

(LKS § 55 lg 6) müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes

töid sel ajavahemikul ei teostata). Kui on vajalik puu- või põõsarinde raie, kinni pidada

üldisest linnurahu ajast (1. märtsist kuni 31. juulini).