Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teie 03.07.2025 nr 1.4-1/506

Meie 07.08.2025 nr 1-5/25/3087-2

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Austatud Hendrik Johannes Terras

Kliimaministeerium kooskõlastab MaaParS muudatuse ning RVS muudatuse osas, millega

tunnistatakse kehtetuks paragrahv 19 lõige 7. Eelnõu § 37 lõigete 8 ja 9 sõnastuse osas on vajalik

arvestada allpool toodud märkustega.

Palume kaaluda RVS paragrahvi 37 lõigete 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist või selle sätete sõnastuse

muutmist, lähtudes RKVRi kehtivast menetluspraktikast. Selleks toome välja oma tähelepanekud

eelnõu paragrahvi 2 punkt 2 kohta, millega on eelnõus kavandatud paragrahvi muuta ja täiendada:

„(8) Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on vähemalt kaks hektarit

põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema

nimetatud maa kõlvikut, võib võõrandada üksnes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.

(9) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohasest

nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi või selle osa: 1) paikneb

väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal; 2) on viimase

kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses; 3) osutub vajalikuks muul

avalikul eesmärgil.“.

Eelnõu kohaselt soovitakse lisada RVS § 37 lõigetes 8 ja 9 täiendavad tingimused, mille alusel

võib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (RePõM) nõusolekul. Leiame, et eelnõus kavandatud muudatused ei

täida meie hinnangu alusel selle eelnõu üldist eesmärki vähendada halduskoormust ning

lihtsustada riigivara võõrandamise protsesse.

Juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. RePõM nõusoleku küsimine suurendab halduskoormust ja dubleerib kehtivaid menetlusi.

Nõusoleku taotlemine RePõMilt eeldab eraldiseisvat loaandmismenetlust, mis toob kaasa vajaduse

paralleelsete dokumentide ja otsuste kooskõlastamiseks. Kavandatav säte dubleerib riigivara

vajalikkuse väljaselgitamise (RKVR) menetlust, mille raames toimub juba kinnisasjade kasutuse

otstarbekuse hindamine. Soovitame kaaluda RePõMi kaasamist RKVR menetlusse integreeritult,

mitte täiendava loaandjana. Praktikas on sarnane mudel hästi toiminud näiteks Keskkonnaameti ja

RMK koostöös, kus kõik müügiks kavandatavad kinnistud läbivad RKVR menetluse ja vajadusel

tehakse avalikust huvist lähtuvaid otsuseid.

2. Pindalaline kriteerium ei arvesta andmete dünaamilisust.

Eelnõus esitatud nõue, et nõusoleku küsimise kohustus tekib juhul, kui kinnisasjal on vähemalt

kaks hektarit haritavat maad või looduslikku rohumaad, võib praktikas tekitada õiguslikku

ebakindlust. Katastriandmete (sh kõlvikute pindalade) muutumine ajas – näiteks EP

väljakuulutamise eel (1,99 ha) ja järel (2,01 ha) – võib muuta maatulundusmaa vastavust

kriteeriumile. Seetõttu soovitame loobuda rangest pindalalisest piirist ja eelistada paindlikumat

lähenemist, kus kinnisasja võõrandamise otstarbekust hinnatakse terviklikult RKVR menetluses.

3. Mõiste „maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasi“ vajab täpsustamist

Katastriüksusel võib olla kuni kolm sihtotstarvet, mis määratakse 5% kaupa. Eelnõus ei ole

selgitatud, millal loetakse kinnisasi § 37 lõike 8 tähenduses maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnisasjaks – kas piisab vaid 5% astmest või nõutav on suurem osakaal? Et vältida

tõlgendamisprobleeme, palume sätestada sihtotstarbe osakaalu alampiir, mille puhul loetakse

kinnisasi maatulundusmaaks.

4. Nõusoleku andmiseks vajalike andmete määramatus.

Eelnõu § 37 lõike 9 punktis 1 viidatud „väärtusliku põllumajandusmaa massiivi“ ja „väärtusliku

püsirohumaa“ määratlemiseks ei ole olemas ühtset, kättesaadavat ja ajakohast andmekihti.

Praktikas kasutatakse erinevaid andmeallikaid (PRIA kaart, MaRu geoportaal, kohalike

omavalitsuste üldplaneeringud), mille andmed võivad erineda või olla vastuolulised. Soovitame

eelnõus selgelt määratleda, millistele andmekogudele RePõM peab nõusoleku andmisel tuginema,

tagamaks õigusselgust ja andmete ühtset tõlgendamist.

5. Erisused võõrandamises – vajadus varasema menetlusfaasi sidumiseks

Praktikas võib kinnisasi, millele nõusoleku küsimise kohustus rakendub, tekkida alles pärast

jagamistoiminguid (nt vahetusmaad Rail Balticu või RKIKi vajadusteks). Sellisel juhul antakse

kinnisasi RMK poolt üle teisele riigivara valitsejale, kes viib läbi võõrandamise. Kui RePõM

keeldub seejärel nõusolekut andmast, võivad varasemad toimingud ja kulud osutuda

põhjendamatuks. Selliste olukordade vältimiseks soovitame nõusoleku küsimise kohustus siduda

varasema otsustustasandiga – näiteks maakorraldustoimingute või planeerimisprotsessi

algatamisega.

6. Nõusoleku küsimise kohaldumisala täpsustamine tasuta võõrandamise korral

Eelnõu ei selgita, kas nõusoleku küsimise kohustus laieneb ka tasuta võõrandamisele

riigivaraseaduse § 33 alusel. Palume eelnõus täpsustada, kas ja millistel juhtudel nõusoleku nõue

kehtib ka tasuta üleandmise puhul (nt riigiasutuste vahelise vara liikumisel).

Kokkuvõtvalt toetame eelnõu eesmärki riigivara võõrandamise protsesside läbipaistvamaks ja

otstarbekamaks muutmist. Siiski leiame, et § 37 lõigete 8 ja 9 kavandatud sõnastus ei ole kooskõlas

eelnõu üldise sihiga ning vajab täpsustamist ja kohandamist praktikas toimivate lahenduste alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia:Riigimetsa Majandamise Keskus

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]