Seletuskiri

From: "Eike Simmer" <[email protected]> Sent: 8/7/2025 10:26:11 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Margus Emberg" <[email protected]> Subject: FW: Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust

Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere! Soovime kooskõlastada kaevandamist Perimetsa tee kaitsevööndis selliselt, et pärast maavara väljamist taastame koheselt tee seisukorra endisel kujul. Kaumine on vaid väga minimaalses ulatuses – joonis allpool. Kinnitame et tagame kogu kaevandamise vältel sõidukite läbipääsu sellel teel ja kraavide toimimise. See on meil ka valla poolt seatud ngimus, et tee peab olema sõidetav ning see ngimus oli ka loa eelnõus välja toodud. Lisame vastavad dokumendid kaasa. Palun andke tagasisidet.

Lugupidamisega, Eike Simmer Keskkonnaspetsialist | AS TREV-2 Grupp | Mäealuse tn 2/4, Tallinn, 12618 | hp://www.trev2.ee/ | Mobiil +372 5388 6533 | [email protected] Kestvad, säästlikud ja nukad lahendused! -----Original Message----- From: Margus Emberg <[email protected]> Sent: Monday, August 4, 2025 3:45 PM To: KeA Info <[email protected]> Subject: Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 04.08.2025 dokumendi nr 3-1.1/2024/6753 Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust. Lugupidamisega Margus Emberg metsaülem Edela regioon Riigimetsa Majandamise Keskus 5142148 [email protected] --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

KÜNKA IV LIIVAKARJÄÄRI

KESKKONNALOA TAOTLUSE SELETUSKIRI

1. Lühikokkuvõtte

AS TREV-2 Grupp taotleb mäeeraldist Kohila vallas Mälivere külas katastriüksusel Vahastu

metskond 78 (tunnus: 31701:004:0280) 9,98 hektaril.

• Liigilist mitmekesisust ja looduskeskkonna kiiret taastumist toetavat kaevandamise

arengukava ja korrastamise visiooni aitas luua keskkonnaekspert ja zooloog Uudo

Timm.

Taotluses sisaldub Keskkonnaameti 22.08.2024 kirjast nr DM-129311-3 lähtuv:

• eksperthinnang mõjust põhjaveele ja põhjaveetasemele

• hinnang kas või kuidas kavandatav tegevus võib mõjutada nende kahepaiksete

liikumist, kelle tarbeks läbipääsud luuakse ehk mõju RB leevendavatele meetmetele

• hinnang mõjust rohevõrgustiku sidususele ning edasisele toimivusele koosmõjus RB

trassiga

Eksperthinnangus mõjust põhjaveele ja põhjaveetasemele järeldati:

• planeeritaval tegevusel mõju põhja- ja pinnavee režiimile puudub;

• põhjaveetaseme muutused on põhjustatud ilmastikutingimustest;

• katastriüksusel Migumaja ei asu salv- ega puurkaevu;

• katastriüksusel Villaveski asuv puurkaev asub planeeritava mäeeraldise mõjualast

väljas;

• kaevandamine ei mõjuta RB trassi ehitust.

Hinnangus mõjust kahepaiksete liikumisele ja RB leevendavatele meetmetele järeldati, et

Rail Balticu leevendusmeetmete toimivusse kavandatav tegevus kuidagi ei sekku sest,

• RB leevendusmeetmetena planeeritud truupide ja kraavide vahele jääb puhvrina

metsariba laiusega vähemalt 50 m;

• mäeeraldis ei lõika läbi ega mõjuta ühtegi leevendusmeetmetena rajatavat ega

maaparandussüsteemi kuuluvat kraavi;

• mäeeraldis ei takista kuidagi kahepaiksete liikumist nende toitumisaladele;

• hinnangus toodi välja ka positiivsed mõjud, sest korrastamise käigus luuakse

kahepaiksete sigimiseks sobivaid veekogusid, mis ei jää põuaperioodidel kuivaks.

Hinnang mõjust rohevõrgustiku sidususele ning edasisele toimivusele koosmõjus RB

trassiga järeldati kokkuvõtlikult:

• ala ei kattu Kohila valla rohevõrgustikuga, jäädes selle lõunaküljele;

• RB rajatavad ökoduktid ja loomade läbipääsutunnelid tagavad rohevõrgustiku

sidususe;

• kavandatav tegevus rohevõrgustiku sidususele mõju ei avalda.

2. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

AS TREV-2 Grupp teostas 2023. a geoloogilise uuringu1 Künka IV uuringuruumis.

Maavaravaru maht arvutati neljas plokis. Maa-ameti 08.12.2023 korraldusega nr 1-

17/23/2713 muudeti Künka kruusamaardla (registrikaart nr 874) registrikannet ning kinnitati

maavaravaru aruandes esitatud piirides. Maa-ameti korraldus on lisatud taotlusele.

Käesolevaga taotleb AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) keskkonnaluba maavara

kaevandamiseks Künka IV liivakarjääris, et jätkata tegevust antud piirkonnas

ehitusmaavarade kaevandamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas ehitusobjektidele

materjali.

Luba taotletakse 15. aastaks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus.

3. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Taotletav Künka IV liivakarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Mälivere külas asuval

katastriüksusel Vahastu metskond 78 (tunnus: 31701:004:0280; pindala: 1758656,0 m2;

sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mis on riigi omandis (valitseja Kliimaministeerium;

volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)).

Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,94 ha, sh mäeeraldise pindala 9,98 ha.

Mäeeraldise teenindusmaast ~1,7 km kaugusel lõunas asub Künka kruusamaardla

(registrikaart nr 874) ja olemasolev Künka kruusakarjääri mäeeraldis (loa nr Rapm-071, loa

omaja AS TREV-2 Grupp).

Mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga (vid kood

4109610031280001). Käesolevale taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti

kooskõlastus. Kooskõlastuse kohaselt peab maaparandussüsteem Loone-Pirgu1 jääma muus

osas toimima ja planeeritavad tegevused ei tohi halvendada naaberkinnisasjade

kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi

elementide toimimist.

Mäeeraldise teenindusmaa lääneservast ~110 m kaugusel asub üle 25 km2 suuruse valgalaga

veekogu Keila jõgi (KKR viide VEE1096100), mille kalda piiranguvöönd jääb ~1,3 m

kaugusele mäeeraldise teenindusmaast.

Mäeeraldise teenindusmaa põhjaküljel (väljaspool teenindusmaa piiri) kulgeb lääne-ida

suunaline metsatee Pentremetsa tee (tee nr 3171229).

Mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa kattuvad vastavalt kuni 92 m ja kuni 117 m

ulatuses Rail Baltic raudtee trassi koridoriga. Kliimaministeerium esitas 08.11.2023. a oma

kirjas nr 14-6/23/4323-2 (lisatud taotlusele) seisukohad kaevandamise võimalikkuse kohta

Rail Baltic trassikoridoris, mis olid järgmised:

• Olemasoleva info alusel Rail Baltic põhitrassi ehitust kavandatav kaevandamine ei

sega, sest plokkide ala jääb Rail Baltic äärmisest raudteest ca 100 m kaugusele ning

kavandatava karjääri alale Rail Baltic ehitisi tänases projekteerimise faasis

kavandatud ei ole;

1 2023. Geoloogilised uuringud Künka IV uuringuruumis (varu arvutatud 08.09.2023. a), AS TREV-2 Grupp,

töö nr MGU-95

• Tegemist on ka alaga, kus Rail Baltic KMH kohaselt asuvad kahepaiksete ja

väikeimetajate eluasemed. Rail Baltic peab seal tagama vastavad läbipääsud, mille

suudmealade toimivus on oluline ning vajab kindlasti tähelepanu;

• Potentsiaalne karjäär jääb osaliselt rohevõrgustikku. Kohila valla üldplaneering näeb

selles osas ette kohustuse hinnata mõju rohevõrgustiku sidususele ning edasisele

toimivusele. Seda on vajalik hinnata koosmõjus Rail Baltic trassiga;

• Kindlasti tuleb hinnata kaevandamise võimalikku mõju põhjaveele ning näha ette

vastav seireprogramm. Rail Baltic arenduse seisukohalt on oluline, et fikseeritakse

olemasolev olukord enne, kui kaevandamistööd algavad, seda nii veekvaliteedi kui -

taseme osas. Seire osas on vajalik veetaseme ja -kvaliteedi muutuste jälgimine

kaevandamisel piisava tihendusega, et oleks võimalik eristada kaevandamise mõju

Rail Baltic ehituse mõjust ning siis ka mõjusid õiges kohas leevendada;

• Protsessi osapoolena kaasata Rail Baltic Estonia OÜ.

Lähimad hooned asuvad mäeeraldise teenindusmaast läänes ca 168 m kaugusel

katastriüksusel Jõekalda (tunnus: 31701:004:0560) ja ca 166 m kaugusel katastriüksusel

Migumaja (tunnus: 31701:004:2430).

4. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

4.1 Andmed geoloogiliste uuringute kohta

Taotletava Künka IV liivakarjääri geoloogiline uuring2 on teostatud AS TREV-2 Grupp

poolt. Puuriti 12 puurauku sügavusega kuni 4 m ning tehti üks sondeerimisauk sügavusega

3,3 m. Võeti kokku 12 proovi. Maavaravaru maht arvutati neljas plokis. Maa-ameti

08.12.2023 korraldusega nr 1-17/23/2713 muudeti Künka kruusamaardla (registrikaart nr

874) registrikannet ning kinnitati maavaravaru aruandes esitatud piirides.

4.2 Maardla geoloogiline lühiiseloomustus

Geoloogilise uuringu aruande järgi on maardla ülemiseks kihiks Järva kihistu Võrtsjärve

alamkihistu jääjärveline peenliiv ja aleuriit (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamamiks on Järva

kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärveline saviliiv ning liivsavi, mille lamamiks on

omakorda liustikusetted (moreen, Q1jrVr_g). Moreeni lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi

ladestiku Moe kihistu lubjakivi. Aluspõhja pealispind on siin abs kõrgusel 50 m ehk ca 10 m

sügavusel. Maapinna kõrgus on mäeeraldisel ~60…61 m.

Katendi moodustab huumusesegune liiv, mis sisaldab taimejäänuseid. Ülemises osas on liiv

mullane. Katendi paksused on ploki 12 ja 13 kohal 0,4…0,5 m (keskmiselt 0,4 m).

Kasuliku kihi moodustab täiteliiv. Osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm (aleuriit ja savi) on

proovides 8,3% kuni 30,4% (kaalutud keskmine 19,9%). Lasundi moodustab liiv milles on

suur keskmiseteralise liiva fraktsiooni (0,25-0,5 mm) osakaal. Lasundi lõunaosa suunas

keskmiseteralise liiva fraktsiooni osakaal väheneb ja suureneb aleuriidi ja savi fraktsiooni

(<0,063 mm) ning vägapeene ja peeneteralise liiva (0,063-0,25 mm) osakaal.

Kasuliku kihi paksused on järgmised: 12. plokk - 0,2…0,4 m (keskmine 0,3 m); 13. plokk -

1,2…3,2 m (keskmine 1,9 m).

2 2023. Geoloogilised uuringud Künka IV uuringuruumis (varu arvutatud 08.09.2023. a), AS TREV-2 Grupp,

töö nr MGU-95

Lamami moodustab savikas aleuriit ja saviliiv. Kasuliku kihi üleminek lamamiks on kohati

sujuv ja kasuliku kihi alumises osas on lamami suunas suurenev aleuriidi ja saviosakeste

sisaldus.

4.3 Maardla hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus

Vett kandvaks kihiks või veelademeks on mäeeraldisel liiv ja veepidemeks selle lamamis

asuv saviliiv. Keskmine uuringuaegne (06.04.2023. a) põhjaveetase on 60,05 m. See on

plokkide 12 ja 13 vaheline piir ning prognoositav keskmine põhjaveetase pärast

kaevandamist.

5. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus

5.1 Maavara kvaliteet

Kasuliku kihi moodustab täiteliiv, milles suurim on keskmiseteralise liiva osa (vt alljärgnev

tabel). Aleuriidi ja savi fraktsiooni osa on suhteliselt suur, ulatudes valdavas osas proovides

üle 10%. Loode ja lõunaosas ulatub aleuriidi ja savi fraktsiooni osa üle 28%. Aleuriidi ja

savi fraktsiooni osa suureneb sujuvalt läbilõike sügavuse suunas.

Tabel 1. Lõimise fraktsioonide kaalutud keskmised

Kaalutud

keskmine

<0,063

mm

0,063-

0,125

mm

0,125-

0,25 mm

0,25-0,5

mm

0,5-1

mm 1-2 mm >2 mm

Aleuriit

ja savi

Väga

peen liiv Peen liiv

Keskmine

liiv

Jäme

liiv

Väga

jäme liiv Kruus

Plokis 12

ja 13 15,0 6,9 7,7 46,5 18,4 4,0 1,4

Taotletavas karjääris esinevat täiteliiva saab kasutada teede muldkeha rajamiseks ja

täitematerjalina.

5.2 Maavaravaru kogus taotletavas karjääris

Taotletav Künka IV liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Künka kruusamaardla (registrikaart

nr 874) täiteliiva aktiivseid tarbevaru plokke 12 ja 13 täielikult. Taotletava Künka IV

liivakarjääri maavaravaru kogus ning katendi maht on toodud järgmises tabelis.

Maavaravaru on seisuga 31.06.2024.

Tabel 2. Taotletav maavaravaru ning katendi maht (ühik – tuh m3)

Plokk Maavaravaru Katend

Plokk 12 aT (täiteliiv) 37 40

Plokk 13 aT (täiteliiv) 151 -

Kokku 188 40

6. Mäeeraldise ja teenindusmaa põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

6.1 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiride valiku põhjendus

Taotletava mäeeraldise pindala on 9,98 ha ja see kattub aktiivsete tarbevaru plokkidega 12

ja 13 täielikult. Mäeeraldise lamamiks on ploki 13 lamam.

Taotletav Künka IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,94 ha.

Teenindusmaa piir ühtib põhjapiiril mäeeraldise piiriga, ida- ja lääneosas on teenindusmaa

piir 25 m mäeeraldisest kaugemal. Teenindusmaa lõunapiir ühtib katastriüksuse piiriga

jäädes ~5,4…7,4 m mäeeraldisest kaugemale.

6.2 Kaevandatavad varud

Mäetööde läbiviimisel tuleb kogu karjääri ulatuses selle külgedele jätta lauged nõlvad ehk

kaitsetervikud arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust).

Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao (kaitseterviku) võrra. Lauged

nõlvad on projekteeritud kõigile mäeeraldise külgedele.

Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud pinnamudeleid, mis on koostatud

insenerigraafika programmiga Bentley PowerSurvey V8i. Nõlva pinnamudeli loomisel on

kasutatud 2023. a geoloogilise uuringuga moodustatud maapinna, katendi põhja (katendi

lamami) ja mäeeraldise põhja (lamami) pinnamudeleid. Karjääri külgede nõlvuseks on

arvestatud: 1:2 (veepealsed; vastab kaldele 26°) ning 1:5 (veealused; vastab kaldele 12°).

Kasutatud nõlvus on liiva loomulik veepealne ja veealune varisemise nurk (püsinurk).

Kokkuvõtvalt on maavaramahud ja kaevandatava maavaravaru kogused taotletava

mäeeraldise piires toodud järgmises tabelis.

Tabel 3. Aktiivse tarbevaru ja kaevandatava maavaravaru kogused taotletavas karjääris, ühik – tuh m3

Ploki nr Taotletav

maavaravaru

Kaitsetervikutesse

jääv varu

Kaevandatav

varu

Plokk 12 (täiteliiv, veepealne) 37 1 36

Plokk 13 (täiteliiv, veealune) 151 15 136

Kokku 188 16 172

Eelnevast tabelist lähtuvalt jääb kaitsetervikutesse 16 tuh m3 maavaravaru, mis ei ole

kaevandatav. Kaevandatav varu kokku on 172 tuh m3.

7. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle

ladustamise ja kasutamise kirjeldus

Taotletav Künka IV liivakarjäär paikneb logistiliselt soodsas kohas, linnulennult ca ~515 m

kaugusel Tallinna-Rapla-Türi tugimaanteelt (tee nr 15), millelt on hea ligipääs karjääri

(kokku ~730 m) mööda Mündli (3170466) ja Pentremetsa teed (3171229). Ala hõlmab

valdavalt metsamaad. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa ja

puud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb huumusesegusest liivast. Katendi

keskmine paksus on 0,4 m ja maht 40 tuh m3. Katend eemaldatakse ekskavaatoriga. Katend

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ning kasutatakse hiljem karjääri

korrastamisel või võõrandatakse Maapõueseaduses ette nähtud korras.

Kasuliku kihi paksused on järgmised: 12. plokk - 0,2…0,4 m (keskmine 0,3 m); 13. plokk -

1,2…3,2 m (keskmine 1,9 m). Keskmine veetase (60,05 m) on plokkide omavaheliseks

piiriks. Nii veepealne kui ka veealune maavaravaru kaevandatakse ekskavaatoriga.

Kaevandamisel veetaset ei alandata, s.t vett karjäärist välja ei juhita. Seega kaevandamisega

ei mõjutata veetaset pinnases.

Kaevise laadimine toimub samuti ekskavaatori ja/või frontaallaaduriga. Toodangu väljavedu

karjäärist toimub autotranspordiga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse

vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse ka kaevise töötlemist (liiva

sõelumine). Kaevandatakse kaevandamise projekti järgi, mis koostatakse pärast

keskkonnaloa väljastamist.

Karjäärimasinad (ekskavaator, frontaallaadur, buldooser, veokid jt) töötavad

diiselajamitega. Karjäärimasinate võimsused jäävad üldjuhul vahemikku ~125…190 kW,

veokid ~300…400 kW. Kaevandamine toimub hooajaliselt vastavalt materjali nõudlusele.

Masinad tuuakse tööde teostamise perioodiks karjääri ning tööde lõppedes viiakse minema.

Töid teostatakse tööpäevadel. Aastane keskmine tootmismaht on 12 tuh m3.

8. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud

ja keskkonnaseire vajadus

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda,

kuid keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamisel on võimalik negatiivseid

mõjusid minimeerida. Kruusa ja liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda

mõjutatavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra ja tolm. Kruusa ja liiva

kaevandamine ei põhjusta maapinnas võnkeid ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatud

töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega.

8.1 Müra

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad

karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud.

Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB.

Müraallikast eemaldudes müratase alaneb.

Eestis on välisõhus leviva müra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a

määrusega nr 71. Määruse lisa 1 kohaselt on II mürakategooria (elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad) puhul tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja

öisel ajal 45 dBA. Kaevandaja on kohustatud järgima määruses 71 kehtestatud

normtasemeid. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähimad

majapidamised asuvad mäeeraldise teenindusmaast läänes ca 168 m kaugusel

katastriüksusel Jõekalda (tunnus: 31701:004:0560) ja 166 m kaugusel katastriüksusel

Migumaja (tunnus: 31701:004:2430).

Müratase kindlas punktis () on leitav järgneva valemiga3, mis töötab vaba helivälja

tingimustes:

= − 2010() − 8

– müraallika müratase, dB

– kaugus müraallikast, m

Arvestades mäemasinate müratasemeks 90 dB ning kasutades eeltoodud valemit on

arvutuslik müratase lähimate elamumaade (katastriüksuste) piiril järgnev:

3 https://www.nonoise.org/library/envnoise

Tabel 4. Arvutuslik müratase elamumaa (katastriüksuse) piiril

Kinnistu

Mäeeraldise

minimaalne

kaugus

elamumaast

(m)

Mäeeraldise

teenindusmaa

minimaalne

kaugus

elamumaast (m)

Müratase elamumaa

piiril (dB), arvestatuna

mäeeraldise piirist

Müratase elamumaa

piiril (dB), arvestatuna

mäeeraldise

teenindusmaa piirist

Jõekalda 43 19 49 56

Migumaja 112 87 41 43

Arvestades mäemasinate müratasemeks 90 dB ning kasutades eeltoodud valemit on

arvutuslik müratase lähimate elamumajade juures järgnev:

Tabel 5. Arvutuslik müratase elumajade juures

Kinnistu

Mäeeraldise

minimaalne

kaugus

elumajast

(m)

Mäeeraldise

teenindusmaa

minimaalne

kaugus

elumajast (m)

Müratase elumaja

juures (dB),

arvestatuna

mäeeraldise piirist

Müratase elumaja

juures (dB),

arvestatuna

mäeeraldise

teenindusmaa piirist

Jõekalda 193 168 36 37

Migumaja 191 166 36 38

Eeltoodud arvutuskäik ei arvesta loodusliku müra summutava teguriga (kõrghaljastus).

Oluline on märkida, et teenindusmaal toimuvad tegevused karjääri avamisel ja

korrastamisel, kui tehakse ettevalmistustöid. Tööprotsessidega kaasnev müra tuleb

mäeeraldisel töötavatest masinatest. Müra summutavateks täiendavateks teguriteks on veel

karjääri küljed ja katendist vallid, sest müraallikad paiknevad üldiselt karjäärisüvendis.

Eelnevast lähtudes on taotletava tegevuse poolt põhjustatav mürahäiring vähetõenäoline

ning ülenormatiivset müra elumajade juurde ei ulatu.

8.2 Tolm ja heitmed

Kaevandatav materjal loodusliku niiskuse tõttu ei tolma, tolmu võib eralduda ainult veokite

liikumisel karjääri siseteedel, kuid arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjääris piiratud

(tavaliselt kuni 30 km/h), siis on võimalik vaid minimaalne tolmu leke selleks soodsate

ilmaolude korral. Sellest tulenevalt peab kuival perioodil vajadusel rakendama tolmuteket

vähendavaid meetmeid (masinate kiiruse piiramine või tee niisutamine).

Maavara kaevandamisel ja veol õhku eralduvad töötavate masinate heitgaasid hajuvad õhus

ja neis esinev saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi. Karjääritehnika

poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoriga mehhanismide töötamisel

ehitusobjektidel, teede ehitusel või põllul ning ei ole tavaoludes olulise negatiivse mõjuga

keskkonnategur.

8.2.1 Hinnang kaevandamise käigus tekkida võivate saasteainete heitkoguse

kohta

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud

künniskogust. Arvestades tegevusi taotletavas Künka IV liivakarjääris, on kohane hinnata

määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest vaid tahkete osakeste (PM-sum) tekkimist, mille

koguse puhul >1 tonni aastas on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete

välisõhku väljutamiseks.

Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete heitkoguste arvutamiseks kaevise käitlemisel

ja töötlemisel saab kasutada US EPA juhendmaterjalis4 kirjeldatud metoodikat, mille puhul

on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste

eriheide arvutatav järgmise valemiga:

= (0,0016) (

2,2)

1,3

( 2 )

1,4

E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);

k – osakeste suuruse kordaja;

U – keskmine tuulekiirus (m/s);

M – materjali niiskusesisaldus (%).

Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust

järgmiselt:

Osakeste suurus

< 30 µm

< 0,03 mm

< 15 µm

< 0,015 mm

< 10 µm

< 0,01 mm

< 5 µm

< 0,005 mm

< 2,5 µm

< 0,0025 mm

k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053

PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine

tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 5%. Valemi

kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine:

= 0,74 × 0,0016 × (

3,5 2,2)

1,3

( 5 2)

1,4 = 0,0006 /

Taotletava liivakarjääri keskmise tootmismahu (12 tuh m3, ehk 19200 tonni) kaevandamisel

on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:

= ×

1000 = 0,0006 ×

19200

1000 = 0,012 /

4 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area

Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles

https://www.epa.gov/sites/default/files/2020-

10/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_piles.pdf

Kui karjääris kasutatakse mobiilset sõelumissõlme, siis EMEP/EEA õhusaasteainete

heitkoguste loendi juhendi5 kohaselt on looduslikult niiske materjali sõelumisel eriheide

0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit,

siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide

järgmine:

0,0011 + (3 × ) = 0,0011 + (3 × 0,0006) = 0,0029 /

Taotletava liivakarjääri keskmise tootmismahu (12 tuh m3, ehk 19200 tonni) kaevandamisel

koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:

= ×

1000 = 0,0029 ×

19200

1000 = 0,056 /

Järelikult keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid

kaevandamise käigus ei ületata. Eelnenust tulenevalt puudub Künka IV liivakarjääris

vajadus välisõhus lenduvate peenosakeste (tolmu) seireks. Samuti puudub vajadus taotleda

õhusaaste luba.

8.3 Reostus

Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialale on

keelatud. Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja

hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja

sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud

platsidel. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise

hoolduse, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et

naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse

likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik.

8.4 Vesi

Veealune maavaravaru väljatakse veetaset alandamata. Vett karjäärist välja ei juhita. Seega

mõju ümbruskonna veerežiimile puudub. Eelnenust tulenevalt puudub Künka IV

liivakarjääris vajadus vee seireks.

8.5 Mõju rohevõrgustiku sidususele

Rohevõrgustiku tuumalad koos tuumalade vaheliste koridoridega on olulised looduslikud

alad, mis ühendavad erinevaid elupaiku ja aitavad tagada elurikkuse säilimise ning liikide

liikumise.

• Taotletav Künka IV liivakarjäär ei kattu Kohila valla rohevõrgustikuga, jäädes selle

lõunaküljele (vt joonis 1).

• Rohevõrgustikuga kattuvad Pentremetsa teest (tee nr 3171229) põhja poole jäävad

maavaravaru plokid (10. ja 11. plokk), mida käesoleva taotlusega ei hõlmata ning

seal säilib olemasolev situatsioon.

• Seega taotletav karjäär ei avalda oma asukohaga mõju rohevõrgustiku sidususe

muutumisele.

5 2023. EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook, Part B, chapter 2.A.5.a

https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2023/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-

industrial-processes-and-product-use/2-a-mineral-products/2-a-5-a-quarrying-1/view

Samas projekteeritav Rail Baltica raudtee läbib riikliku ja maakondliku tähtsusega

rohevõrgustike tuumalasid ja tuumalade vahelisi koridore. Rohevõrgustikku on kavas tagada

ökoduktide ja raudtee aluste läbipääsude ning tunnelitega. Ökoduktide eesmärgiks on

rohekoridoride toimivuse tagamine, et mõlemal pool raudteed elavate loomaliikide isendid

moodustaksid ühtse populatsiooni. Lähim Rail Baltica Loone ökodukt jääb linnulennult

taotletavast karjäärist ~1,4 km kaugusele põhja poole (vt joonis 1), seega taotletav tegevus

(liiva kaevandamine) ei mõjuta ökodukti toimivust.

Joonis 1. Taotletava karjääri ja lähima ökodukti asukohad Kohila valla rohevõrgustiku skeemil6

Rail Baltica raudtee ehitusprojekti KMH aruande kohaselt on Loone ökodukti ja taotletava

karjääri vahele killustatuse vältimiseks kavandatud kahepaiksetele spetsiaalsed läbipääsud.

Järgmises tabelis (Tabel 6) on toodud läbipääsu rajatised Loone ökodukti ja taotletava

karjääri vahel.

6 https://kohila.ee/documents/1123203/32402425/RV_Kohila_skeem.pdf/547c4f92-321a-4d87-82ac-

53fe53dd9f9b

Tabel 6. Läbipääsu rajatised Loone ökodukti ja taotletava karjääri vahel (andmed RB KMH aruandest)

Kood Läbipääsu rajatis Põhiprojekti lahendus

BR1410 Sihi tee tunnel

(sisemine laius 8 m)

Loodusliku pinnasega loomarajad laiusega vähemalt 1 m.

CU1095 Loomade läbipääs Loomatunnel mõõtmetega 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.

CU1100 Väikeulukitunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.

CU1102 Kallasradadega truup Truup laiusega 2 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku kattega

kallasrajad laiusega 0,5 m

CU1104 Kahepaiksetunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,0 m. Looduslik pinnakate.

CU1106 Väikeulukitunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.

CU1112 Kallasradadega truup Truup laiusega 2 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku kattega

kallasrajad laiusega 1 m

Taotletavale mäeeraldisele lähimad läbipääsu rajatised on koodiga CU1106 (~175 m kirde

suunas) ja CU1112 (~115 m karjäärist ida suunas). Arvestades, et mäeeraldise ja

läbipääsude vahele jääb kuni 70 m puhverala ning säilib olemasolev looduslik

situatsioon (mets), siis ei takista karjääri olemasolu läbipääsu rajamist ega selle

hilisemat toimivust.

9. Andmed kaevandamisjäätmete kohta

Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse

tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 40 tuh m3).

Keskkonnaameti kirja 18.04.2022 nr 12-1/22/5078-2 kohaselt ei kuulu katend jäätmekava

eriosa alla kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus

kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud

korras.

Künka IV liivakarjäär korrastatakse tehisveekoguks ja metsamaaks. Katend kasutatakse

korrastamisel täies mahus ära (mäeeraldise põhjaosa täitmine ning saarte ja poolsaarte

rajamine; vt ptk 9). Täpne korrastamise tehnoloogia ja korrastamise mahud tuuakse Künka

IV liivakarjääri korrastamisprojektis. Eelnevale tuginedes ei ole jäätmete eriosa (sh

kaevandamisjäätmekava) täitmine nõutud.

10. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine ja korrastamistööde maksumus

Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab

Keskkonnaamet arvestades maaomaniku soovide ja kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.

Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, kus määratakse täpsemalt

tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt

esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise nõlvade kujundamine paralleelselt

kaevandamisega (veepealne nõlvus 1:2 ehk 26°, veealune nõlvus 1:5 ehk 12°).

Kaevandamise järgselt tekib mäeeraldisele tehisveekogu.

Keskkonnaloa taotluse juurde käiv korrastatud maa plaan on koostatud vastavalt bioloogi

(Uudo Timm) soovitustele, mis on lisatud taotluse juurde. Kokkuvõtvalt on soovitused

järgmised:

• Otstarbekas on alale kujundada ühe suurema veekogu asemel mitu väiksemat.

Näiteks karjääri põhjaossa võiks kujundada laugema nõlvusega väiksemaid ja

madalamaid tiike, mis sobiksid kahepaiksetele sigimisveekogudeks ning mäeeraldise

lõunaossa kujundada sügavam veekogu;

• Veekogu kaldajoont liigendada poolsaarekestega;

• Suuremasse veekogusse võiks kujundada paar saart. Üks madalam, mis kevadise

kõrgvee ajal vaid kümmekond sentimeetrit veest välja jääks ning üks kõrgem, kus ka

mõni põõsas või puu kasvada saaks;

• Veekogusse tuleb luua kuni meetri sügavusi madalama veega kohti.

Eeltoodust lähtuvalt on projekteeritud mäeeraldise põhjapoolse ala täitmine kuni ümbritseva

maapinnani ning alale madalate tiikide rajamine. Tiikide nõlvus on 1:5 (veepealne, vastab

kaldele 12°) ja 1:8 (veealune, vastab kaldele 7°). Suuremasse tehisveekogusse rajatakse kaks

saart nõlvustega 1:3 (veepealne) ja 1:5-1:8 (veealune). Tulenevalt mäeeraldise lamamist on

tehisveekogu keskosas vee sügavus ~1,5 m, olles madalalam saarte läheduses. Tehisveekogu

sügavam (>2 m) osa on mäeeraldise lõunaosas. Veepealsed osad on võimalik korrastada

metsamaaks, üks saartest rohumaaks. Eelnevast tulenevalt on Künka IV liivakarjääri

korrastamise suund tehisveekogu ja metsamaa.

Mäeeraldise põhjaosa ning saared kujundatakse tagasitäitmise teel. Täitematerjaliks on

katend ning korrastatud maa plaanil toodud lahenduse täitmise mahud on kokku

ca 38 tuh m3. Järelikult kogu katend kasutatakse korrastamisel ära.

Täpsed korrastamise tööd, nende tehnoloogia ja järjestus määratakse korrastamisprojektiga.

Analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega liivakarjääride korrastamise

ligikaudne maksumus on 1700…2400 eurot hektari kohta.

Seletuskirja koostas: Kaupo Rõivasepp

(allkirjastatud digitaalselt)

OÜ J.Viru Markšeideribüroo

15.10.2024