| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6753 |
| Registreeritud | 07.08.2025 |
| Sünkroonitud | 29.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Margus Emberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
31701:004:0280
Vahastu metskond 78
31701:004:0560
Jıekalda
31701:004:0326
Uue-Kuusiku
31701:004:0325
Metsjıe
58.5
58
57
57.5
59
5 9
6 1
61
61
61
6 1
61
61
61
6 1
6 1
6 1
6 1
61
6 1
6 1
6 1
H=59.87
H=59.89
Plast â
Plast â
60.45
60.41
60.56
60.67
60.80
60.77
60.92
60.78
60.73
60.73
60.70
60.89
60.70
60.34
60.49
60.43
60.52
60.07
60.17
60.34
60.75
60.57
60.60
60.67
60.71
60.82
60.64
60.66
60.67
60.43 60.85
60.76
60.75
60.82
60.83
60.74
60.80 60.66
60.65
61.00
60.87
60.88
60.85
60.91
61.02
60.96
60.80
60.98
60.9961.06
61.03
60.62
60.69
61.02
61.04
60.98
60.87
60.97
61.05
60.87
60.89
60.96
60.96
60.97 61.16
61.14
61.08
60.85
60.75
60.73
60.82
60.77
60.77
60.84
60.86
60.95
60.84
60.90
60.78
60.63
60.81
60.66
60.80
60.43
60.66
60.77
60.72
60.66
60.83
60.71
61.04
60.83
60.98
60.90
60.83
60.89
60.71
60.84
60.77
60.74
60.75
60.90 60.99
61.09
61.07
61.12
60.95
60.70
60.92
60.72
60.93
61.09
61.18
60.89
60.71
60.85
60.72
60.78
60.70
60.91
60.86
60.75
60.77 61.06
60.99
60.83
60.7960.53
60.77
60.90
60.87
60.60
60.85
60.87
60.98
60.95
60.97
60.90
60.88
60.81
60.86
60.80
60.83
60.50
60.90 60.73
60.70
60.62
60.84
60.77
60.72
60.71 60.81
60.89
60.74
60.62
60.88
60.91
60.63
60.52
60.75
60 .41
59 .78
60 .99
59 .81
60 .50
60 .40
59 .75
60 .96
59 .73
60 .41
60 .53
59 .78
61.1 59 .77
60. 54
60 .56
59 .78
61.1 4
59 .80
60. 69
60 .66
59. 76
61. 26
59 .81
60 .86
60 .64
59 .81
61. 35
59 .85
60 .73
60 .50
59 .84
61. 31
59 .81
60 .63
60 .52
59 .86
61. 28
59 .82
60 .65
60 .60
59 .84
61. 22
59 .79
60 .67
60 .60
59 .85
61.1 8
59 .77
60 .75
60.63
61.28
59.80
60.72
60.98
60.83
60.66
60.59
60.51
60.70
60.73
60.77
60.54
60.58
60.80
60.72
60.64
60.73
60.70
60.54
60.57
60.67
60.90
60.93
60.76
60.82
60.91
60.70
60.77
60.57
61.05
60.73
60.82
60.76
61.07
60.61
60.01 08.05.2023
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
Plokk 11 aT
Plokk 10 aT
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
60.35
60.75
P1
58.55 1.8
0.4
60.42
60.82
P6
58.82 1.5
0.5
1.5
0.560.32
60.72
P2
58.72
1.6
0.4 60.42
60.82
P5
58.82
2.8
0.4 60.37
60.77
S13
57.57
3.4
0.4
60.24
60.64
P4
56.84
2.5
0.5
60.38
60.78
P3
57.78
0.9
0.4
60.39
60.79
P8
59.49
60.18
60.58
P7
58.68
1.4
0.5
II II’
I
I’
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
Koostas Kaupo Rıivasepp
Kaupo Rıivasepp
Tınis Kattel
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
M˜EERALDISE PLAAN Formaat A1
10916 Tallinn
Teemeistri tn 2
AS TREV-2 Grupp
31.07.2024
Koostatud:
Rapla maakond Kohila vald
Künka IV liivakarjäär
Keskkonnaloa taotlus
Gr lisa 1
Töö nr 24188
1:1500
Mııtkava:
nr
punkti
Piiri- Koordinaadid
X Y
PIIRIANDMED
TAOTLETAVA M˜EERALDISE
pindala 9.98 ha
Taotletava mäeeraldise
6554217.38
6554133.04
6553941.39
6553850.17
6553675.74
6553791.37
6554040.16
6554273.98
6554345.06
6554330.57
6554316.71
6554299.38
6554281.53
6554266.46
6554255.14
6554239.29
6554230.49
545754.45
545866.14
545892.73
545878.40
546032.45
546043.03
546044.69
546028.73
546017.83
545981.61
545949.80
545907.85
545865.01
545830.56
545804.62
545765.46
545743.00
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
I I’ Geoloogilise läbilıike joon
Künka IV uuringuruumi topo- ja varu arvutamise plaan, AS TREV-2 Grupp, 08.09.2023, töö nr MGU-95, EGF 9804.
6. Kasutatud:
5. Kitsenduste piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
4. Maardla plokkide piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a (plaanil skemaatilised).
3. Katastriüksuse piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
2. Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER (mııdistatud 08.05.2023).
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
nr
punkti
Piiri- Koordinaadid
X Y
TEENINDUSMAA PIIRIANDMED
TAOTLETAVA M˜EERALDISE
teenindusmaa pindala 12.94 ha
Taotletava mäeeraldise
6554198.99
6554119.34
6553941.62
6553864.69
6553854.71
6553837.46
6553643.05
6553790.15
6554040.93
6554276.73
6554354.59
6554345.06
6554330.57
6554316.71
6554299.38
6554281.53
6554266.46
6554255.14
6554239.29
6554230.49
6554225.09
545737.32
545842.80
545867.46
545855.38
545864.35
545879.86
546054.57
546068.02
546069.70
546053.60
546041.66
546017.83
545981.61
545949.80
545907.85
545865.01
545830.56
545804.62
545765.46
545743.00
545729.22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0 15 50 m
Joonmııtkava
Taotletava mäeeraldise piir, piiripunkt ja number
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Plokk 12 aT
31701:004:0325
Metsjıe
kruusamaardla (874)
Künka
kruusamaardla (616)
Seli
turbamaardla (111)
Hagudi
kruusamaardla (874)
Künka
Kaardileht 6332 Kohila
ASENDISKEEM M 1:50 000
Maardla piir asendiskeemil
liivakarjäär
Künka IV
Mäeeraldise lamami samakırgusjoon, abs m
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga
Kaevandamisel jäetava veepealse hoideterviku alumine piir
Kalda piiranguvöönd
Rail Baltic raudtee trassi koridor
Maaparandussüsteemi maa-ala
X=6553650
X=6553800
X=6554250
X=6554400 X=6554400
Y =5
4 5 7 0 0
Y =5
4 5 8 5 0
Y =5
4 5 8 5 0
Y =5
4 6 0 0 0
Y =5
4 6 0 0 0
60.35
60.75
P1
58.55 1.8
0.4
Kasuliku kihi paksus, m
Katendi paksus, mPuurauk
veetasemega (60.05 abs m)
Ülemine piir ühtib eeldatava kaevandamisjärgse
Kaevandamisel jäetava veealuse hoideterviku alumine piir
Kasuliku kihi lasumi kıgus, abs m
Suudme kırgus, abs m
Puuraugu nr
Mäeeraldise lamami kırgus, abs m*
* väljaspool mäeeraldist tähistab kasuliku kihi lamami kırgust
61
59 58.5
1
1
Rail Baltic raudtee trassi koridor
Maaparandussüsteemi maa-ala
31701:004:0280
Vahastu metskond 78
31701:004:0280
Vahastu metskond 78
1 :5
1 :5
1 :2
Plokk 13 aT
Plokk 12 aT
11 aT
Plokk
10 aT
Plokk
1 :5
1 :2
1 :5
1 :2
Plokk 12 aT
Plokk 13 aT
06.04.2023
v.t. 0.7
06.04.2023
v.t. 0.9
06.04.2023
v.t. 0.3
06.04.2023
v.t. 0.6
1 :5
4.0
2.0
60.39
60.79
P8
59.49 0.9
0.4
60.24
60.64
P4
56.84 3.4
0.4
0.4
0.4
4.0 4.0
60.35
60.75
P1
58.55 1.8
0.4 1.5
0.5 60.42
60.82
P6
58.82
0.4
0.5
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
Koostas Kaupo Rıivasepp
Kaupo Rıivasepp
Tınis Kattel
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Formaat A1
10916 Tallinn
Teemeistri tn 2
AS TREV-2 Grupp
31.07.2024
Koostatud:
Rapla maakond Kohila vald
Künka IV liivakarjäär
Keskkonnaloa taotlus
Gr lisa 2
Töö nr 24188
L˜BILÕIKED I-I...II-II’
GEOLOOGILISED V 1:50
M 1:1500
Mııtkava:
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
0 15 50 m
Joonmııtkava
Künka IV uuringuruumi topo- ja varu arvutamise plaan, AS TREV-2 Grupp, 08.09.2023, töö nr MGU-95, EGF 9804.
5. Kasutatud:
4. Kitsenduste piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
3. Maardla plokkide piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a (plaanil skemaatilised).
2. Katastriüksuse piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
1. Kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
Kasvukiht, huumusesegune liiv
Liiv, keskmiseteraline, aleuriidi ja peenliivaga
Saviliiv ja liivsavi, aleuriidi ja peliidiga
56
57
58
59
60
61
62
56
57
58
59
60
61
62
m N
m S
0 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225 240 255 270 285 300 315 330 345 360 375 390 405 420 435 450 465 480 495 510 525 540 555 570 585 600 615 630 645
Kaugus, m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE I - I’
(kruuskattega metsatee) Pentremetsa tee
5656
57
58
59
60
61
62
57
58
59
60
61
62
m W
m E
0 15 30 45 60 75 90 105 120 135 150 165 180 195 210 225
Kaugus, m
GEOLOOGILINE L˜BILÕIGE II - II’
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja numberPlokk 12 aT
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
31701:004:0280
Vahastu metskond 78
2.0
06.04.2023
v.t. 0.7
60.39
60.79
P8
59.49 0.9
0.4
Kasuliku kihi paksus, m
Katendi paksus, m
Puurauk
Veetaseme mııtmise kuupäev
Veetase maapinnast, m
Kihi sügavus maapinnast, m0.4
Puuraugu sügavus maapinnast, m
ja pıhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (60.05 abs m)
Geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne pıhjaveetase
Nılvus 1:5 vastab kaldele 12°
Nılvus 1:2 vastab kaldele 26°
Kaevandamisel jäetav kaitsetervik
* väljaspool mäeeraldist tähistab kasuliku kihi lamami kırgust
Kasuliku kihi lasumi kıgus, abs m
Suudme kırgus, abs m
Puuraugu nr
Mäeeraldise lamami kırgus, abs m*
31701:004:0280
Vahastu metskond 78
31701:004:0560
Jıekalda
31701:004:0326
Uue-Kuusiku
31701:004:0325
Metsjıe
59.55
59.55
59.55
59.55
58.69
58.79
58.74
58.50
60.35
58.32
61.56
57.74
57.39
Veetase 60.05 m
60
59 5 9
6 0
5 9
6 0
5 9
5 9
6 0
5 9
6 0
5 9
5 8
6 0
5 9
6 0
5 9
5 8
6 0
5 9
59 60
5 9
6 0
5 9
6 0
5 9
59
60
5 9
6 0
59 60
60
60
60
60
6 1
6 1
61
61
58
6 1
61
6 1
6 1
6 1
6 1
6 1
6 1
58
6 1
61
H=59.87
H=59.89
Plast â
Plast â
60.45
60.41
60.56
60.67
60.80
60.77
60.92
60.78
60.70
60.34
60.49
60.43
60.52
60.07
60.17
60.34
60.75
60.57
60.60
60.67
60.64
60.66
60.67
60.43
60.74
60.80 60.66
60.88
60.85
60.91
61.02
60.96
60.80
60.62
61.02
61.04
60.98
60.87
60.97
61.05
60.84
60.95
60.66
60.43
60.77
60.72
60.66
61.04
60.83
60.89
60.71
60.84
60.74
61.09
61.07
60.71
60.85
60.72
60.78
60.77 61.06
60.9960.53
60.90
60.87
60.85
60.95
60.97
60.90
60.62
60.84
60.77
60.74
60.63
60.52
60.75
60 .41
59 .78
60 .99
59 .81
60 .50
60 .40
59 .75
60 .96
59 .73
60 .41
60 .53
59 .78
61.1 59 .77
60. 54
60 .56
59 .78
61.1 4
59 .80
60. 69
60 .66
59. 76
61. 26
59 .81
60 .86
60 .64
59 .81
61. 35
59 .85
60 .73
60 .50
59 .84
61. 31
59 .81
60 .63
60 .52
59 .86
61. 28
59 .82
60 .65
60 .60
59 .84
61. 22
59 .79
60 .67
60 .60
59 .85
61.1 8
59 .77
60 .75
60.63
61.28
59.80
60.72
60.66
60.59
60.51
60.70
60.73
60.77
60.54
60.58
60.80
60.72
60.64
60.73
60.70
60.54
60.57
60.77
60.57
60.73
60.82
60.76
60.61
60.70
60.76
60.73
60.86
60.93
60.91
61.07
60.90
61.05
60.90
60.87
60.60
60.67 60.01
08.05.2023
Plokk 11 aT
Plokk 10 aT
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
Tellija:
Kinnitas
Joonestas
Koostas Kaupo Rıivasepp
Kaupo Rıivasepp
Tınis Kattel
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Formaat A1
10916 Tallinn
Teemeistri tn 2
AS TREV-2 Grupp
31.07.2024
Koostatud:
Rapla maakond Kohila vald
Künka IV liivakarjäär
Keskkonnaloa taotlus
Gr lisa 3
Töö nr 24188
1:1500
Mııtkava:
PLAAN
KORRASTATUD MAA
N
S
W E
E-post: [email protected]
Tel: 634 4552
OÜ J.Viru Markeideribüroo
10112 Tallinn
Tartu mnt 84a-50
www.vmb.ee
LEPPEM˜RGID:
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
Künka IV uuringuruumi topo- ja varu arvutamise plaan, AS TREV-2 Grupp, 08.09.2023, töö nr MGU-95, EGF 9804.
6. Kasutatud:
5. Kitsenduste piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
4. Maardla plokkide piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a (plaanil skemaatilised).
3. Katastriüksuse piirid Maa-amet, digitaalselt 10.07.2024. a.
2. Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER (mııdistatud 08.05.2023).
1. Koordinaadid L-Est’97 süsteemis, kırgused EH2000 süsteemis.
M˜RKUSED:
nr
punkti
Piiri- Koordinaadid
X Y
6554198.99
6554119.34
6553941.62
6553864.69
6553854.71
6553837.46
6553643.05
6553790.15
6554040.93
6554276.73
6554354.59
6554345.06
6554330.57
6554316.71
6554299.38
6554281.53
6554266.46
6554255.14
6554239.29
6554230.49
6554225.09
545737.32
545842.80
545867.46
545855.38
545864.35
545879.86
546054.57
546068.02
546069.70
546053.60
546041.66
546017.83
545981.61
545949.80
545907.85
545865.01
545830.56
545804.62
545765.46
545743.00
545729.22
21
20
19
18
17
16
15
14
13
12
11
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0 15 50 m
Joonmııtkava
Plokk 10 aT
31701:004:0325
Metsjıe
kruusamaardla (874)
Künka
kruusamaardla (616)
Seli
turbamaardla (111)
Hagudi
kruusamaardla (874)
Künka
Kaardileht 6332 Kohila
ASENDISKEEM M 1:50 000
Maardla piir asendiskeemil
liivakarjäär
Künka IV
Maapinna samakırgusjoon, abs m
Kalda piiranguvöönd
Rail Baltic raudtee trassi koridor
Maaparandussüsteemi maa-ala
X=6553650
X=6553800
X=6554250
X=6554400 X=6554400
Y =5
4 5 7 0 0
Y =5
4 5 8 5 0
Y =5
4 5 8 5 0
Y =5
4 6 0 0 0
Y =5
4 6 0 0 0
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa (korrastatud maa) piir, piiripunkt ja number
PIIRIANDMED
(KORRASTATUD MAA)
TEENINDUSMAA
M˜EERALDISE
(korrastatud maa) pindala 12.94 ha
Mäeeraldise teenindusmaa
Tehisveekogu pıhja samakırgusjoon, abs m
Tagasitäidetud ala
61.56 Korrastatud maapinna kırgus, abs m
Korrastatud tehisveekoguks (pindala kokku 7.88 ha)
Korrastatud metsamaaks (pindala kokku 4.94 ha)
Korrastatud rohumaaks (pindala kokku 0.12 ha)
61
59
1
From: "Eike Simmer" <[email protected]> Sent: 8/7/2025 10:26:11 AM To: "RMK" <[email protected]> Cc: "Margus Emberg" <[email protected]> Subject: FW: Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust
Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere! Soovime kooskõlastada kaevandamist Perimetsa tee kaitsevööndis selliselt, et pärast maavara väljamist taastame koheselt tee seisukorra endisel kujul. Kaumine on vaid väga minimaalses ulatuses – joonis allpool. Kinnitame et tagame kogu kaevandamise vältel sõidukite läbipääsu sellel teel ja kraavide toimimise. See on meil ka valla poolt seatud ngimus, et tee peab olema sõidetav ning see ngimus oli ka loa eelnõus välja toodud. Lisame vastavad dokumendid kaasa. Palun andke tagasisidet.
Lugupidamisega, Eike Simmer Keskkonnaspetsialist | AS TREV-2 Grupp | Mäealuse tn 2/4, Tallinn, 12618 | hp://www.trev2.ee/ | Mobiil +372 5388 6533 | [email protected] Kestvad, säästlikud ja nukad lahendused! -----Original Message----- From: Margus Emberg <[email protected]> Sent: Monday, August 4, 2025 3:45 PM To: KeA Info <[email protected]> Subject: Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust Tere! Riigimetsa Majandamise Keskus edastab Teile 04.08.2025 dokumendi nr 3-1.1/2024/6753 Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust. Lugupidamisega Margus Emberg metsaülem Edela regioon Riigimetsa Majandamise Keskus 5142148 [email protected] --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
KÜNKA IV LIIVAKARJÄÄRI
KESKKONNALOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühikokkuvõtte
AS TREV-2 Grupp taotleb mäeeraldist Kohila vallas Mälivere külas katastriüksusel Vahastu
metskond 78 (tunnus: 31701:004:0280) 9,98 hektaril.
• Liigilist mitmekesisust ja looduskeskkonna kiiret taastumist toetavat kaevandamise
arengukava ja korrastamise visiooni aitas luua keskkonnaekspert ja zooloog Uudo
Timm.
Taotluses sisaldub Keskkonnaameti 22.08.2024 kirjast nr DM-129311-3 lähtuv:
• eksperthinnang mõjust põhjaveele ja põhjaveetasemele
• hinnang kas või kuidas kavandatav tegevus võib mõjutada nende kahepaiksete
liikumist, kelle tarbeks läbipääsud luuakse ehk mõju RB leevendavatele meetmetele
• hinnang mõjust rohevõrgustiku sidususele ning edasisele toimivusele koosmõjus RB
trassiga
Eksperthinnangus mõjust põhjaveele ja põhjaveetasemele järeldati:
• planeeritaval tegevusel mõju põhja- ja pinnavee režiimile puudub;
• põhjaveetaseme muutused on põhjustatud ilmastikutingimustest;
• katastriüksusel Migumaja ei asu salv- ega puurkaevu;
• katastriüksusel Villaveski asuv puurkaev asub planeeritava mäeeraldise mõjualast
väljas;
• kaevandamine ei mõjuta RB trassi ehitust.
Hinnangus mõjust kahepaiksete liikumisele ja RB leevendavatele meetmetele järeldati, et
Rail Balticu leevendusmeetmete toimivusse kavandatav tegevus kuidagi ei sekku sest,
• RB leevendusmeetmetena planeeritud truupide ja kraavide vahele jääb puhvrina
metsariba laiusega vähemalt 50 m;
• mäeeraldis ei lõika läbi ega mõjuta ühtegi leevendusmeetmetena rajatavat ega
maaparandussüsteemi kuuluvat kraavi;
• mäeeraldis ei takista kuidagi kahepaiksete liikumist nende toitumisaladele;
• hinnangus toodi välja ka positiivsed mõjud, sest korrastamise käigus luuakse
kahepaiksete sigimiseks sobivaid veekogusid, mis ei jää põuaperioodidel kuivaks.
Hinnang mõjust rohevõrgustiku sidususele ning edasisele toimivusele koosmõjus RB
trassiga järeldati kokkuvõtlikult:
• ala ei kattu Kohila valla rohevõrgustikuga, jäädes selle lõunaküljele;
• RB rajatavad ökoduktid ja loomade läbipääsutunnelid tagavad rohevõrgustiku
sidususe;
• kavandatav tegevus rohevõrgustiku sidususele mõju ei avalda.
2. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS TREV-2 Grupp teostas 2023. a geoloogilise uuringu1 Künka IV uuringuruumis.
Maavaravaru maht arvutati neljas plokis. Maa-ameti 08.12.2023 korraldusega nr 1-
17/23/2713 muudeti Künka kruusamaardla (registrikaart nr 874) registrikannet ning kinnitati
maavaravaru aruandes esitatud piirides. Maa-ameti korraldus on lisatud taotlusele.
Käesolevaga taotleb AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks Künka IV liivakarjääris, et jätkata tegevust antud piirkonnas
ehitusmaavarade kaevandamise valdkonnas ja seeläbi pakkuda piirkonnas ehitusobjektidele
materjali.
Luba taotletakse 15. aastaks. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus.
3. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Künka IV liivakarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Mälivere külas asuval
katastriüksusel Vahastu metskond 78 (tunnus: 31701:004:0280; pindala: 1758656,0 m2;
sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mis on riigi omandis (valitseja Kliimaministeerium;
volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,94 ha, sh mäeeraldise pindala 9,98 ha.
Mäeeraldise teenindusmaast ~1,7 km kaugusel lõunas asub Künka kruusamaardla
(registrikaart nr 874) ja olemasolev Künka kruusakarjääri mäeeraldis (loa nr Rapm-071, loa
omaja AS TREV-2 Grupp).
Mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult maaparandussüsteemi maa-alaga (vid kood
4109610031280001). Käesolevale taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti
kooskõlastus. Kooskõlastuse kohaselt peab maaparandussüsteem Loone-Pirgu1 jääma muus
osas toimima ja planeeritavad tegevused ei tohi halvendada naaberkinnisasjade
kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi
elementide toimimist.
Mäeeraldise teenindusmaa lääneservast ~110 m kaugusel asub üle 25 km2 suuruse valgalaga
veekogu Keila jõgi (KKR viide VEE1096100), mille kalda piiranguvöönd jääb ~1,3 m
kaugusele mäeeraldise teenindusmaast.
Mäeeraldise teenindusmaa põhjaküljel (väljaspool teenindusmaa piiri) kulgeb lääne-ida
suunaline metsatee Pentremetsa tee (tee nr 3171229).
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaosa kattuvad vastavalt kuni 92 m ja kuni 117 m
ulatuses Rail Baltic raudtee trassi koridoriga. Kliimaministeerium esitas 08.11.2023. a oma
kirjas nr 14-6/23/4323-2 (lisatud taotlusele) seisukohad kaevandamise võimalikkuse kohta
Rail Baltic trassikoridoris, mis olid järgmised:
• Olemasoleva info alusel Rail Baltic põhitrassi ehitust kavandatav kaevandamine ei
sega, sest plokkide ala jääb Rail Baltic äärmisest raudteest ca 100 m kaugusele ning
kavandatava karjääri alale Rail Baltic ehitisi tänases projekteerimise faasis
kavandatud ei ole;
1 2023. Geoloogilised uuringud Künka IV uuringuruumis (varu arvutatud 08.09.2023. a), AS TREV-2 Grupp,
töö nr MGU-95
• Tegemist on ka alaga, kus Rail Baltic KMH kohaselt asuvad kahepaiksete ja
väikeimetajate eluasemed. Rail Baltic peab seal tagama vastavad läbipääsud, mille
suudmealade toimivus on oluline ning vajab kindlasti tähelepanu;
• Potentsiaalne karjäär jääb osaliselt rohevõrgustikku. Kohila valla üldplaneering näeb
selles osas ette kohustuse hinnata mõju rohevõrgustiku sidususele ning edasisele
toimivusele. Seda on vajalik hinnata koosmõjus Rail Baltic trassiga;
• Kindlasti tuleb hinnata kaevandamise võimalikku mõju põhjaveele ning näha ette
vastav seireprogramm. Rail Baltic arenduse seisukohalt on oluline, et fikseeritakse
olemasolev olukord enne, kui kaevandamistööd algavad, seda nii veekvaliteedi kui -
taseme osas. Seire osas on vajalik veetaseme ja -kvaliteedi muutuste jälgimine
kaevandamisel piisava tihendusega, et oleks võimalik eristada kaevandamise mõju
Rail Baltic ehituse mõjust ning siis ka mõjusid õiges kohas leevendada;
• Protsessi osapoolena kaasata Rail Baltic Estonia OÜ.
Lähimad hooned asuvad mäeeraldise teenindusmaast läänes ca 168 m kaugusel
katastriüksusel Jõekalda (tunnus: 31701:004:0560) ja ca 166 m kaugusel katastriüksusel
Migumaja (tunnus: 31701:004:2430).
4. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
4.1 Andmed geoloogiliste uuringute kohta
Taotletava Künka IV liivakarjääri geoloogiline uuring2 on teostatud AS TREV-2 Grupp
poolt. Puuriti 12 puurauku sügavusega kuni 4 m ning tehti üks sondeerimisauk sügavusega
3,3 m. Võeti kokku 12 proovi. Maavaravaru maht arvutati neljas plokis. Maa-ameti
08.12.2023 korraldusega nr 1-17/23/2713 muudeti Künka kruusamaardla (registrikaart nr
874) registrikannet ning kinnitati maavaravaru aruandes esitatud piirides.
4.2 Maardla geoloogiline lühiiseloomustus
Geoloogilise uuringu aruande järgi on maardla ülemiseks kihiks Järva kihistu Võrtsjärve
alamkihistu jääjärveline peenliiv ja aleuriit (Q1jrVr_lg). Kasuliku kihi lamamiks on Järva
kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärveline saviliiv ning liivsavi, mille lamamiks on
omakorda liustikusetted (moreen, Q1jrVr_g). Moreeni lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Moe kihistu lubjakivi. Aluspõhja pealispind on siin abs kõrgusel 50 m ehk ca 10 m
sügavusel. Maapinna kõrgus on mäeeraldisel ~60…61 m.
Katendi moodustab huumusesegune liiv, mis sisaldab taimejäänuseid. Ülemises osas on liiv
mullane. Katendi paksused on ploki 12 ja 13 kohal 0,4…0,5 m (keskmiselt 0,4 m).
Kasuliku kihi moodustab täiteliiv. Osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm (aleuriit ja savi) on
proovides 8,3% kuni 30,4% (kaalutud keskmine 19,9%). Lasundi moodustab liiv milles on
suur keskmiseteralise liiva fraktsiooni (0,25-0,5 mm) osakaal. Lasundi lõunaosa suunas
keskmiseteralise liiva fraktsiooni osakaal väheneb ja suureneb aleuriidi ja savi fraktsiooni
(<0,063 mm) ning vägapeene ja peeneteralise liiva (0,063-0,25 mm) osakaal.
Kasuliku kihi paksused on järgmised: 12. plokk - 0,2…0,4 m (keskmine 0,3 m); 13. plokk -
1,2…3,2 m (keskmine 1,9 m).
2 2023. Geoloogilised uuringud Künka IV uuringuruumis (varu arvutatud 08.09.2023. a), AS TREV-2 Grupp,
töö nr MGU-95
Lamami moodustab savikas aleuriit ja saviliiv. Kasuliku kihi üleminek lamamiks on kohati
sujuv ja kasuliku kihi alumises osas on lamami suunas suurenev aleuriidi ja saviosakeste
sisaldus.
4.3 Maardla hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus
Vett kandvaks kihiks või veelademeks on mäeeraldisel liiv ja veepidemeks selle lamamis
asuv saviliiv. Keskmine uuringuaegne (06.04.2023. a) põhjaveetase on 60,05 m. See on
plokkide 12 ja 13 vaheline piir ning prognoositav keskmine põhjaveetase pärast
kaevandamist.
5. Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus
5.1 Maavara kvaliteet
Kasuliku kihi moodustab täiteliiv, milles suurim on keskmiseteralise liiva osa (vt alljärgnev
tabel). Aleuriidi ja savi fraktsiooni osa on suhteliselt suur, ulatudes valdavas osas proovides
üle 10%. Loode ja lõunaosas ulatub aleuriidi ja savi fraktsiooni osa üle 28%. Aleuriidi ja
savi fraktsiooni osa suureneb sujuvalt läbilõike sügavuse suunas.
Tabel 1. Lõimise fraktsioonide kaalutud keskmised
Kaalutud
keskmine
<0,063
mm
0,063-
0,125
mm
0,125-
0,25 mm
0,25-0,5
mm
0,5-1
mm 1-2 mm >2 mm
Aleuriit
ja savi
Väga
peen liiv Peen liiv
Keskmine
liiv
Jäme
liiv
Väga
jäme liiv Kruus
Plokis 12
ja 13 15,0 6,9 7,7 46,5 18,4 4,0 1,4
Taotletavas karjääris esinevat täiteliiva saab kasutada teede muldkeha rajamiseks ja
täitematerjalina.
5.2 Maavaravaru kogus taotletavas karjääris
Taotletav Künka IV liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Künka kruusamaardla (registrikaart
nr 874) täiteliiva aktiivseid tarbevaru plokke 12 ja 13 täielikult. Taotletava Künka IV
liivakarjääri maavaravaru kogus ning katendi maht on toodud järgmises tabelis.
Maavaravaru on seisuga 31.06.2024.
Tabel 2. Taotletav maavaravaru ning katendi maht (ühik – tuh m3)
Plokk Maavaravaru Katend
Plokk 12 aT (täiteliiv) 37 40
Plokk 13 aT (täiteliiv) 151 -
Kokku 188 40
6. Mäeeraldise ja teenindusmaa põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
6.1 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiride valiku põhjendus
Taotletava mäeeraldise pindala on 9,98 ha ja see kattub aktiivsete tarbevaru plokkidega 12
ja 13 täielikult. Mäeeraldise lamamiks on ploki 13 lamam.
Taotletav Künka IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,94 ha.
Teenindusmaa piir ühtib põhjapiiril mäeeraldise piiriga, ida- ja lääneosas on teenindusmaa
piir 25 m mäeeraldisest kaugemal. Teenindusmaa lõunapiir ühtib katastriüksuse piiriga
jäädes ~5,4…7,4 m mäeeraldisest kaugemale.
6.2 Kaevandatavad varud
Mäetööde läbiviimisel tuleb kogu karjääri ulatuses selle külgedele jätta lauged nõlvad ehk
kaitsetervikud arvestades kaevandatava materjali loomuliku varisemise nurka (püsinõlvust).
Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao (kaitseterviku) võrra. Lauged
nõlvad on projekteeritud kõigile mäeeraldise külgedele.
Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud pinnamudeleid, mis on koostatud
insenerigraafika programmiga Bentley PowerSurvey V8i. Nõlva pinnamudeli loomisel on
kasutatud 2023. a geoloogilise uuringuga moodustatud maapinna, katendi põhja (katendi
lamami) ja mäeeraldise põhja (lamami) pinnamudeleid. Karjääri külgede nõlvuseks on
arvestatud: 1:2 (veepealsed; vastab kaldele 26°) ning 1:5 (veealused; vastab kaldele 12°).
Kasutatud nõlvus on liiva loomulik veepealne ja veealune varisemise nurk (püsinurk).
Kokkuvõtvalt on maavaramahud ja kaevandatava maavaravaru kogused taotletava
mäeeraldise piires toodud järgmises tabelis.
Tabel 3. Aktiivse tarbevaru ja kaevandatava maavaravaru kogused taotletavas karjääris, ühik – tuh m3
Ploki nr Taotletav
maavaravaru
Kaitsetervikutesse
jääv varu
Kaevandatav
varu
Plokk 12 (täiteliiv, veepealne) 37 1 36
Plokk 13 (täiteliiv, veealune) 151 15 136
Kokku 188 16 172
Eelnevast tabelist lähtuvalt jääb kaitsetervikutesse 16 tuh m3 maavaravaru, mis ei ole
kaevandatav. Kaevandatav varu kokku on 172 tuh m3.
7. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle
ladustamise ja kasutamise kirjeldus
Taotletav Künka IV liivakarjäär paikneb logistiliselt soodsas kohas, linnulennult ca ~515 m
kaugusel Tallinna-Rapla-Türi tugimaanteelt (tee nr 15), millelt on hea ligipääs karjääri
(kokku ~730 m) mööda Mündli (3170466) ja Pentremetsa teed (3171229). Ala hõlmab
valdavalt metsamaad. Seega tuleb enne kaevandamise alustamist eemaldada alalt võsa ja
puud. Samuti tuleb eemaldada katend, mis koosneb huumusesegusest liivast. Katendi
keskmine paksus on 0,4 m ja maht 40 tuh m3. Katend eemaldatakse ekskavaatoriga. Katend
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ning kasutatakse hiljem karjääri
korrastamisel või võõrandatakse Maapõueseaduses ette nähtud korras.
Kasuliku kihi paksused on järgmised: 12. plokk - 0,2…0,4 m (keskmine 0,3 m); 13. plokk -
1,2…3,2 m (keskmine 1,9 m). Keskmine veetase (60,05 m) on plokkide omavaheliseks
piiriks. Nii veepealne kui ka veealune maavaravaru kaevandatakse ekskavaatoriga.
Kaevandamisel veetaset ei alandata, s.t vett karjäärist välja ei juhita. Seega kaevandamisega
ei mõjutata veetaset pinnases.
Kaevise laadimine toimub samuti ekskavaatori ja/või frontaallaaduriga. Toodangu väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse
vajadusel abimehhanismina buldooserit. Vajadusel teostatakse ka kaevise töötlemist (liiva
sõelumine). Kaevandatakse kaevandamise projekti järgi, mis koostatakse pärast
keskkonnaloa väljastamist.
Karjäärimasinad (ekskavaator, frontaallaadur, buldooser, veokid jt) töötavad
diiselajamitega. Karjäärimasinate võimsused jäävad üldjuhul vahemikku ~125…190 kW,
veokid ~300…400 kW. Kaevandamine toimub hooajaliselt vastavalt materjali nõudlusele.
Masinad tuuakse tööde teostamise perioodiks karjääri ning tööde lõppedes viiakse minema.
Töid teostatakse tööpäevadel. Aastane keskmine tootmismaht on 12 tuh m3.
8. Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud
ja keskkonnaseire vajadus
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda,
kuid keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamisel on võimalik negatiivseid
mõjusid minimeerida. Kruusa ja liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda
mõjutatavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra ja tolm. Kruusa ja liiva
kaevandamine ei põhjusta maapinnas võnkeid ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne kavandatud
töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega.
8.1 Müra
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad
karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud.
Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB.
Müraallikast eemaldudes müratase alaneb.
Eestis on välisõhus leviva müra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a
määrusega nr 71. Määruse lisa 1 kohaselt on II mürakategooria (elamumaa-alad,
maatulundusmaa õuealad, rohealad) puhul tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja
öisel ajal 45 dBA. Kaevandaja on kohustatud järgima määruses 71 kehtestatud
normtasemeid. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähimad
majapidamised asuvad mäeeraldise teenindusmaast läänes ca 168 m kaugusel
katastriüksusel Jõekalda (tunnus: 31701:004:0560) ja 166 m kaugusel katastriüksusel
Migumaja (tunnus: 31701:004:2430).
Müratase kindlas punktis () on leitav järgneva valemiga3, mis töötab vaba helivälja
tingimustes:
= − 2010() − 8
– müraallika müratase, dB
– kaugus müraallikast, m
Arvestades mäemasinate müratasemeks 90 dB ning kasutades eeltoodud valemit on
arvutuslik müratase lähimate elamumaade (katastriüksuste) piiril järgnev:
3 https://www.nonoise.org/library/envnoise
Tabel 4. Arvutuslik müratase elamumaa (katastriüksuse) piiril
Kinnistu
Mäeeraldise
minimaalne
kaugus
elamumaast
(m)
Mäeeraldise
teenindusmaa
minimaalne
kaugus
elamumaast (m)
Müratase elamumaa
piiril (dB), arvestatuna
mäeeraldise piirist
Müratase elamumaa
piiril (dB), arvestatuna
mäeeraldise
teenindusmaa piirist
Jõekalda 43 19 49 56
Migumaja 112 87 41 43
Arvestades mäemasinate müratasemeks 90 dB ning kasutades eeltoodud valemit on
arvutuslik müratase lähimate elamumajade juures järgnev:
Tabel 5. Arvutuslik müratase elumajade juures
Kinnistu
Mäeeraldise
minimaalne
kaugus
elumajast
(m)
Mäeeraldise
teenindusmaa
minimaalne
kaugus
elumajast (m)
Müratase elumaja
juures (dB),
arvestatuna
mäeeraldise piirist
Müratase elumaja
juures (dB),
arvestatuna
mäeeraldise
teenindusmaa piirist
Jõekalda 193 168 36 37
Migumaja 191 166 36 38
Eeltoodud arvutuskäik ei arvesta loodusliku müra summutava teguriga (kõrghaljastus).
Oluline on märkida, et teenindusmaal toimuvad tegevused karjääri avamisel ja
korrastamisel, kui tehakse ettevalmistustöid. Tööprotsessidega kaasnev müra tuleb
mäeeraldisel töötavatest masinatest. Müra summutavateks täiendavateks teguriteks on veel
karjääri küljed ja katendist vallid, sest müraallikad paiknevad üldiselt karjäärisüvendis.
Eelnevast lähtudes on taotletava tegevuse poolt põhjustatav mürahäiring vähetõenäoline
ning ülenormatiivset müra elumajade juurde ei ulatu.
8.2 Tolm ja heitmed
Kaevandatav materjal loodusliku niiskuse tõttu ei tolma, tolmu võib eralduda ainult veokite
liikumisel karjääri siseteedel, kuid arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjääris piiratud
(tavaliselt kuni 30 km/h), siis on võimalik vaid minimaalne tolmu leke selleks soodsate
ilmaolude korral. Sellest tulenevalt peab kuival perioodil vajadusel rakendama tolmuteket
vähendavaid meetmeid (masinate kiiruse piiramine või tee niisutamine).
Maavara kaevandamisel ja veol õhku eralduvad töötavate masinate heitgaasid hajuvad õhus
ja neis esinev saastekomponentide sisaldus ei ületa lubatud piirväärtusi. Karjääritehnika
poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoriga mehhanismide töötamisel
ehitusobjektidel, teede ehitusel või põllul ning ei ole tavaoludes olulise negatiivse mõjuga
keskkonnategur.
8.2.1 Hinnang kaevandamise käigus tekkida võivate saasteainete heitkoguse
kohta
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“
kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest
heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud
künniskogust. Arvestades tegevusi taotletavas Künka IV liivakarjääris, on kohane hinnata
määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest vaid tahkete osakeste (PM-sum) tekkimist, mille
koguse puhul >1 tonni aastas on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamiseks.
Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete heitkoguste arvutamiseks kaevise käitlemisel
ja töötlemisel saab kasutada US EPA juhendmaterjalis4 kirjeldatud metoodikat, mille puhul
on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste
eriheide arvutatav järgmise valemiga:
= (0,0016) (
2,2)
1,3
( 2 )
1,4
E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t);
k – osakeste suuruse kordaja;
U – keskmine tuulekiirus (m/s);
M – materjali niiskusesisaldus (%).
Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust
järgmiselt:
Osakeste suurus
< 30 µm
< 0,03 mm
< 15 µm
< 0,015 mm
< 10 µm
< 0,01 mm
< 5 µm
< 0,005 mm
< 2,5 µm
< 0,0025 mm
k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053
PM-sum korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991-2020 keskmine
tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 5%. Valemi
kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine:
= 0,74 × 0,0016 × (
3,5 2,2)
1,3
( 5 2)
1,4 = 0,0006 /
Taotletava liivakarjääri keskmise tootmismahu (12 tuh m3, ehk 19200 tonni) kaevandamisel
on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
= ×
1000 = 0,0006 ×
19200
1000 = 0,012 /
4 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area
Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles
https://www.epa.gov/sites/default/files/2020-
10/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_piles.pdf
Kui karjääris kasutatakse mobiilset sõelumissõlme, siis EMEP/EEA õhusaasteainete
heitkoguste loendi juhendi5 kohaselt on looduslikult niiske materjali sõelumisel eriheide
0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit,
siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide
järgmine:
0,0011 + (3 × ) = 0,0011 + (3 × 0,0006) = 0,0029 /
Taotletava liivakarjääri keskmise tootmismahu (12 tuh m3, ehk 19200 tonni) kaevandamisel
koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus järgmine:
= ×
1000 = 0,0029 ×
19200
1000 = 0,056 /
Järelikult keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid
kaevandamise käigus ei ületata. Eelnenust tulenevalt puudub Künka IV liivakarjääris
vajadus välisõhus lenduvate peenosakeste (tolmu) seireks. Samuti puudub vajadus taotleda
õhusaaste luba.
8.3 Reostus
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki ning prügi ladustamine karjäärialale on
keelatud. Kaevandamismasinatest tingitud keskkonnareostuse vältimiseks tankimise ja
hoolduse käigus tuleb välistada kütuse ja määrdeõlide sattumine karjääri põhjale ja
sealtkaudu vette. Selleks tangitakse ja remonditakse masinaid vastavalt kohandatud
platsidel. Kõik karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise
hoolduse, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui selline olukord ikkagi tekib, et
naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse
likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik.
8.4 Vesi
Veealune maavaravaru väljatakse veetaset alandamata. Vett karjäärist välja ei juhita. Seega
mõju ümbruskonna veerežiimile puudub. Eelnenust tulenevalt puudub Künka IV
liivakarjääris vajadus vee seireks.
8.5 Mõju rohevõrgustiku sidususele
Rohevõrgustiku tuumalad koos tuumalade vaheliste koridoridega on olulised looduslikud
alad, mis ühendavad erinevaid elupaiku ja aitavad tagada elurikkuse säilimise ning liikide
liikumise.
• Taotletav Künka IV liivakarjäär ei kattu Kohila valla rohevõrgustikuga, jäädes selle
lõunaküljele (vt joonis 1).
• Rohevõrgustikuga kattuvad Pentremetsa teest (tee nr 3171229) põhja poole jäävad
maavaravaru plokid (10. ja 11. plokk), mida käesoleva taotlusega ei hõlmata ning
seal säilib olemasolev situatsioon.
• Seega taotletav karjäär ei avalda oma asukohaga mõju rohevõrgustiku sidususe
muutumisele.
5 2023. EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook, Part B, chapter 2.A.5.a
https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2023/part-b-sectoral-guidance-chapters/2-
industrial-processes-and-product-use/2-a-mineral-products/2-a-5-a-quarrying-1/view
Samas projekteeritav Rail Baltica raudtee läbib riikliku ja maakondliku tähtsusega
rohevõrgustike tuumalasid ja tuumalade vahelisi koridore. Rohevõrgustikku on kavas tagada
ökoduktide ja raudtee aluste läbipääsude ning tunnelitega. Ökoduktide eesmärgiks on
rohekoridoride toimivuse tagamine, et mõlemal pool raudteed elavate loomaliikide isendid
moodustaksid ühtse populatsiooni. Lähim Rail Baltica Loone ökodukt jääb linnulennult
taotletavast karjäärist ~1,4 km kaugusele põhja poole (vt joonis 1), seega taotletav tegevus
(liiva kaevandamine) ei mõjuta ökodukti toimivust.
Joonis 1. Taotletava karjääri ja lähima ökodukti asukohad Kohila valla rohevõrgustiku skeemil6
Rail Baltica raudtee ehitusprojekti KMH aruande kohaselt on Loone ökodukti ja taotletava
karjääri vahele killustatuse vältimiseks kavandatud kahepaiksetele spetsiaalsed läbipääsud.
Järgmises tabelis (Tabel 6) on toodud läbipääsu rajatised Loone ökodukti ja taotletava
karjääri vahel.
6 https://kohila.ee/documents/1123203/32402425/RV_Kohila_skeem.pdf/547c4f92-321a-4d87-82ac-
53fe53dd9f9b
Tabel 6. Läbipääsu rajatised Loone ökodukti ja taotletava karjääri vahel (andmed RB KMH aruandest)
Kood Läbipääsu rajatis Põhiprojekti lahendus
BR1410 Sihi tee tunnel
(sisemine laius 8 m)
Loodusliku pinnasega loomarajad laiusega vähemalt 1 m.
CU1095 Loomade läbipääs Loomatunnel mõõtmetega 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.
CU1100 Väikeulukitunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.
CU1102 Kallasradadega truup Truup laiusega 2 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku kattega
kallasrajad laiusega 0,5 m
CU1104 Kahepaiksetunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,0 m. Looduslik pinnakate.
CU1106 Väikeulukitunnel Loomatunnel mõõtmetega min 1,5x1,5 m. Looduslik pinnakate.
CU1112 Kallasradadega truup Truup laiusega 2 m ja kõrgusega 1,5 m, loodusliku kattega
kallasrajad laiusega 1 m
Taotletavale mäeeraldisele lähimad läbipääsu rajatised on koodiga CU1106 (~175 m kirde
suunas) ja CU1112 (~115 m karjäärist ida suunas). Arvestades, et mäeeraldise ja
läbipääsude vahele jääb kuni 70 m puhverala ning säilib olemasolev looduslik
situatsioon (mets), siis ei takista karjääri olemasolu läbipääsu rajamist ega selle
hilisemat toimivust.
9. Andmed kaevandamisjäätmete kohta
Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on
tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning
kaevandamise töö tulemusena. Sellekohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse
tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 40 tuh m3).
Keskkonnaameti kirja 18.04.2022 nr 12-1/22/5078-2 kohaselt ei kuulu katend jäätmekava
eriosa alla kui taotlusmaterjali seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus
kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud
korras.
Künka IV liivakarjäär korrastatakse tehisveekoguks ja metsamaaks. Katend kasutatakse
korrastamisel täies mahus ära (mäeeraldise põhjaosa täitmine ning saarte ja poolsaarte
rajamine; vt ptk 9). Täpne korrastamise tehnoloogia ja korrastamise mahud tuuakse Künka
IV liivakarjääri korrastamisprojektis. Eelnevale tuginedes ei ole jäätmete eriosa (sh
kaevandamisjäätmekava) täitmine nõutud.
10. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine ja korrastamistööde maksumus
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab
Keskkonnaamet arvestades maaomaniku soovide ja kohaliku omavalitsuse ettepanekutega.
Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, kus määratakse täpsemalt
tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt
esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise nõlvade kujundamine paralleelselt
kaevandamisega (veepealne nõlvus 1:2 ehk 26°, veealune nõlvus 1:5 ehk 12°).
Kaevandamise järgselt tekib mäeeraldisele tehisveekogu.
Keskkonnaloa taotluse juurde käiv korrastatud maa plaan on koostatud vastavalt bioloogi
(Uudo Timm) soovitustele, mis on lisatud taotluse juurde. Kokkuvõtvalt on soovitused
järgmised:
• Otstarbekas on alale kujundada ühe suurema veekogu asemel mitu väiksemat.
Näiteks karjääri põhjaossa võiks kujundada laugema nõlvusega väiksemaid ja
madalamaid tiike, mis sobiksid kahepaiksetele sigimisveekogudeks ning mäeeraldise
lõunaossa kujundada sügavam veekogu;
• Veekogu kaldajoont liigendada poolsaarekestega;
• Suuremasse veekogusse võiks kujundada paar saart. Üks madalam, mis kevadise
kõrgvee ajal vaid kümmekond sentimeetrit veest välja jääks ning üks kõrgem, kus ka
mõni põõsas või puu kasvada saaks;
• Veekogusse tuleb luua kuni meetri sügavusi madalama veega kohti.
Eeltoodust lähtuvalt on projekteeritud mäeeraldise põhjapoolse ala täitmine kuni ümbritseva
maapinnani ning alale madalate tiikide rajamine. Tiikide nõlvus on 1:5 (veepealne, vastab
kaldele 12°) ja 1:8 (veealune, vastab kaldele 7°). Suuremasse tehisveekogusse rajatakse kaks
saart nõlvustega 1:3 (veepealne) ja 1:5-1:8 (veealune). Tulenevalt mäeeraldise lamamist on
tehisveekogu keskosas vee sügavus ~1,5 m, olles madalalam saarte läheduses. Tehisveekogu
sügavam (>2 m) osa on mäeeraldise lõunaosas. Veepealsed osad on võimalik korrastada
metsamaaks, üks saartest rohumaaks. Eelnevast tulenevalt on Künka IV liivakarjääri
korrastamise suund tehisveekogu ja metsamaa.
Mäeeraldise põhjaosa ning saared kujundatakse tagasitäitmise teel. Täitematerjaliks on
katend ning korrastatud maa plaanil toodud lahenduse täitmise mahud on kokku
ca 38 tuh m3. Järelikult kogu katend kasutatakse korrastamisel ära.
Täpsed korrastamise tööd, nende tehnoloogia ja järjestus määratakse korrastamisprojektiga.
Analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega liivakarjääride korrastamise
ligikaudne maksumus on 1700…2400 eurot hektari kohta.
Seletuskirja koostas: Kaupo Rõivasepp
(allkirjastatud digitaalselt)
OÜ J.Viru Markšeideribüroo
15.10.2024
EELNÕU 23.07.2025
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-523026
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp
Registrikood / Isikukood 10047362
Tegevuskoha andmed
Nimetus Künka IV liivakarjäär
Aadress Mälivere küla, Kohila vald, Rapla maakond
Katastritunnus(ed) 31701:004:0280
Territoriaalkood EHAK 5250
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vahastu metskond 78 (31701:004:0280).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 874
Maardla nimetus Künka
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Künka IV liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 9.98
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.94
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 40 000
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus.
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 12 000
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
12 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 37 tuh m³ 08.12.2023
13 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 151 tuh m³ 08.12.2023
Tegevusala andmed
2/3
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Geoloogilised uuringud Künka IV uuringuruumis
Geoloogiafondi number EGF: 9804
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 8. detsember 2023 nr 1-17/23/2713
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.12.2023
1. Kaevandamine on lubatud tööpäevadel (v.a riiklikud pühad), kellaaegadel 07:30-18:00. Maavara laadimine transpordivahendile toimub kellaaegadel 8:00-17:00. Ülejäänud ajal toimub masinate hooldus, karjääriteede hooldamine, korrastamistööd ja muud ettevalmistustööd; 2. Veetasemete seiret teostada Jõekalda kinnistul asuvas salvkaevus selle omaniku nõusolekul (kui ta lubab seiret teha). Veetaset mõõta vähemalt 2 korda aastas (kevadel ja sügisel) ja lisaks siis, kui kinnistu omanik annab keskkonnaloa omanikule teada lisasoovist veetaseme mõõtmiseks. Kui intensiivse kaevandamise perioodil kaevus veetase alaneb oluliselt või kaev jääb kuivaks, on keskkonnaloa omajal kohustus korraldada kaevu puhastamine, vajadusel kaevu süvendamine; 3. Kaevandatav täiteliiv kasutatakse ennekõike Rail Balticu teenindamiseks ja eelkõige hakkab transport toimuma karjääri põhjapiirist suunaga paremale (ida suunas Rail Balticu trassikoridori poole). Juhul, kui toimub transport karjäärist vasakule, so RMK teele, siis tagab keskkonnaloa omanik kasutatava tee korrashoiu ja läbitavuse sõiduautodele. Kuival perioodil kastab teid tolmuhäiringu minimeerimiseks. Tagada tuleb elanikele tee kasutamine igapäevaselt nii tööle kui ka kojusaamiseks; 4. Taotletav karjäär jääb rohevõrgustiku piirialale. Oluline on tagada suurulukite läbipääs Keila jõe ja karjääri vahelisel alal (taotletava karjääri lääneküljel). Keskkonnaloa saaja tagab selle kaevandamise tehnoloogia ja korrastamisega. Kaevandamist tuleb alustada karjääri lõunaosast ja liikuda tööeega põhja suunas. Paralleelselt toimub ala korrastamine. Selliselt hoitakse loomade liikumisruumi võimalikul kaua maksimaalselt laiana. Korrastamise projekti koostamisel on lähteülesandeks, et teenindusmaa piiripunktide 20 – 5 vahel toimuks katendi tagasitäide võimalikult kiiresti ja sinna jääks maismaa osa, mis toetaks täiendavalt loomade liikumist rohekoridoride vahel. 5. Keskkonnaloa kehtivuse tähtajaks on 2030.a; 6. Maaparandussüsteem Loone-Pirgu1 peab jääma kaevandamise käigus muus osas (v.a. mäeeraldis) toimima ja planeeritavad tegevused ei tohi halvendada naaberkinnisasjade kuivendusseisundit ega kahjustada naaberkinnisasjadele jäävate maaparandussüsteemi elementide toimimist.
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, täitepinnas 2025 2030 tuh m³ 172 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2025 2030 0317 Kohila vald
Kõrvaltingimused
Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja metsamaa
Loa lisad Nimetus Manus Mäeeraldise plaan Lisa 1: Künka IV liivakarjääri mäeeraldise plaan.pdf
Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Künka IV liivakarjääri geoloogilised läbilõiked.pdf
Korrastatud maa plaan Lisa 3: Künka IV liivakarjääri korrastatud maa plaan.pdf
3/3
Siret Punnisk Teie 23.07.2025 nr DM-129311-30
Keskkonnaamet
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2024/6753
Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-523026 andmise otsuse eelnõust
Austatud Siret Punnisk
Saatsite RMK-le tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Künka IV liivakarjääri keskkonnaloa nr
KL-523026 andmise otsuse eelnõu.
Oleme materjalidega tutvunud.
Künka liivakarjäär puudutab RMK maaüksust Vahastu metskond 78 (katastritunnus
31701:004:0280) ja sellel asuvat Pentremetsa teed (3171229)
RMK tingimuseks on, et Pentremetsa tee kaitsevöönd peab jääma 10 meetrit tee teljest – kokku 20
meetrit. Praegune keskkonnaluba meie hinnangul sellele ei vasta.
Lisaks, kuivõrd kogu kaevandatav ala asub maaparandussüsteemil, peab kaevandaja tagama
süsteemi toimimise mäeeraldise piiridel või väljaspool mäeeraldist.
Metsateede kasutamine karjääritranspordiks võib toimuda ainult vastavate maarendilepingute
alusel, milleks tuleb esitada taotlus RMK kinnisvaraosakonda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
metsaülem
Edela regioon
5142148 [email protected]